3.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/345

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/691,

30. jaanuar 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 176 lõiget 4, artikli 181 lõiget 2, artikli 185 lõiget 5, artikli 189 lõiget 1 ja artikli 279 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, muu hulgas ka vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevad eeskirjad. Samuti on määrusega (EL) 2016/429 ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse teatavate vähemoluliste osade täiendamiseks. Seepärast on vaja sätestada täiendavad eeskirjad, et tagada määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uue õigusraamistikuga loodud süsteemi sujuv toimimine.

(2)

Täpsemalt tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega täiendada määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 1. peatükis juba sätestatud eeskirju, mis käsitlevad suure loomaterviseriskiga vesiviljelusloomi pidavate vesiviljelusettevõtete heakskiitmist, pädevate asutuste peetavaid vesiviljelusettevõtete registreid ning vesiviljelusettevõtete käitajate ja veeloomade vedajate andmesäilitamiskohustusi.

(3)

Lisaks võetakse käesolevas määruses arvesse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ (2) kehtetuks tunnistamist määrusega (EL) 2016/429 alates 21. aprillist 2021. Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud, et kõnealuse direktiivi kohaselt enne määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguskuupäeva registreeritud või heaks kiidetud ettevõtteid ja ettevõtjaid tuleb käsitada kõnealuse määruse nõuete kohaselt registreerituna või heakskiidetuna ning nad peavad järgima kõnealuses määruses sätestatud asjakohaseid kohustusi.

(4)

Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega täiendada määruse (EL) 2016/429 IX osas sätestatud eeskirju seoses üleminekumeetmetega, millega kaitstakse sidusrühmade omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi, mis tulenevad vesiviljelusettevõtteid käsitlevatest kehtivatest liidu õigusaktidest.

(5)

Kuna kõik käesolevas määruses sätestatud eeskirjad on seotud vesiviljelusettevõtete ja veeloomade vedajatega ning neid tuleb kohaldada koos, tuleks need kohaldamise hõlbustamiseks, läbipaistvuse huvides ja eeskirjade dubleerimise ärahoidmiseks sätestada ühes õigusaktis, mitte eraldi õigusaktides, kus esineb palju ristviiteid. See on samuti kooskõlas lähenemisviisiga, mis võeti vastu määrusega (EL) 2016/429.

(6)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 1 on sätestatud, et pädevalt asutuselt peavad heakskiitu taotlema selliste vesiviljelusettevõtete käitajad, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena. Kuna see kategooria hõlmab suurt hulka vesiviljelusettevõtteid, on määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 2 sätestatud, et liikmesriigid võivad vabastada teatavat tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajad heakskiidu taotlemise kohustusest, tingimusel et sellistest vesiviljelusettevõtetest ei tulene märkimisväärset taudiriski. Lisaks on kõnealuse määruse artikli 176 lõikes 4 sätestatud, et komisjon võib vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad teatavat tüüpi vesiviljelusettevõtetele tehtavaid erandeid heakskiidu taotlemise nõudest; selliseid erandeid võib teha tingimusel, et kõnealustest vesiviljelusettevõtetest ei tulene märkimisväärset riski.

(7)

Vesiviljelusettevõttest tuleneva riski tase sõltub vesiviljelusettevõtte tegevusest ning seal toodetud vesiviljelusloomade või loomsete vesiviljelussaaduste sihtkohast ja kavandatud kasutuseesmärgist. Mõned vesiviljelusettevõtted on varem heaks kiidetud muul otstarbel, näiteks vesiviljelusettevõtted, mis on kiidetud heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (3) kohaste hügieenireeglite alusel. Teatavatel juhtudel võetakse sellistes vesiviljelusettevõtetes nagu puhastus- ja väljastuskeskused ning ülekandealad molluskeid vastu üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus asjaomane vesiviljelusettevõte asub. Sellised vesiviljelusettevõtted ei kujuta endast seega loomatervise seisukohast märkimisväärset riski. Ka muud vesiviljelusettevõtted tegelevad vähese riskiga tegevusega, näiteks vesiviljelusloomade pidamisega üksnes loodusesse laskmise eesmärgil pärast nende tootmist sugukarjast, mis pärineb veekogust, mille juures vesiviljelusettevõte asub, või vesiviljelusloomade pidamisega ekstensiivse vesiviljeluse tiikides inimtoiduna tarbimiseks või loodusesse laskmiseks.

(8)

Käesolevas määruses on vaja sätestada eritingimused, mille alusel tuleks lubada teha vesiviljelusettevõtetele erandeid heakskiidu taotlemise nõudest. Teatavatel juhtudel tuleks erandeid kohaldada ainult nende vesiviljelusettevõtete suhtes, kes veavad vesiviljelusloomi oma liikmesriigis, mitte aga vesiviljelusettevõtete suhtes, mis veavad vesiviljelusloomi ühest liikmesriigist teise. Siiski tuleks vesiviljelusettevõttele heakskiidu taotlemise nõudest erandi tegemist kaaluda üksnes juhul, kui pädev asutus on teinud riskihindamise, milles on võetud arvesse vähemalt riski, et vesiviljelusettevõttes asuvad veeloomad nakatuvad veeloomataudi või levitavad seda vee kaudu või liikumise tulemusena, ning üksnes juhul, kui on leitud, et selline risk ei ole märkimisväärne. Selliste täiendavate riskitegurite üksikasjad, mida pädev asutus võib riskihindamisel arvesse võtta, on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 (4) VI lisa I osa 2. peatükis. Seepärast peaksid käesolevas määruses sätestatud täiendavad eeskirjad olema kooskõlas kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud eeskirjadega.

(9)

Samas esineb teatavates muud tüüpi vesiviljelusettevõtetes veeloomataudide levimise märkimisväärne risk. Sellist tüüpi vesiviljelusettevõtteid tuleks käesolevas määruses konkreetselt kirjeldada ning määruses tuleks üksikasjalikult sätestada selliste vesiviljelusettevõtete käitajate heakskiitmise nõue. Kõnealuste ettevõtete hulka kuuluvad dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted, kuid ka selliseid loomi pidavad suletud vesiviljelusettevõtted, kui nende liikumisskeemid on sellised, et liidusisesest või kolmandate riikidega kauplemisest võib tuleneda taudirisk. Selliste vesiviljelusettevõtete hulka, mille puhul tuleks taudi leviku riski leevendada pädevalt asutuselt heakskiidu taotlemise nõudega, kuuluvad veel karantiiniasutused, asutused, kus peetakse siirutajaliikide loomi eraldatult, kuni neid enam siirutajana ei käsitata, ning laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi ravitakse või kus nendega tehakse muid loomapidamisega seotud toiminguid.

(10)

Määruse (EL) 2016/429 artiklis 177 on sätestatud tingimused pädeva asutuse heakskiidu andmiseks vesiviljelusettevõtete rühmade käitajatele. Käesolevas määruses sätestatud täiendavaid eeskirju tuleks seepärast kohaldada selliste rühmade suhtes, kui see on asjakohane, ning nendes peaks üksikasjalikult kindlaks määrama, kuidas neid tuleks kohaldada vahetult asjaomase rühma suhtes ja rühma sees.

(11)

Kõigi vesiviljelusettevõtete või vesiviljelusettevõtete rühmade käitajad peavad määruse (EL) 2016/429 artikli 180 kohaselt esitama heakskiidu saamiseks pädevale asutusele teavet. Seda silmas pidades peaksid käitajad esitama pädevale asutusele kirjaliku bioturvalisuse kava, mida heakskiitmisprotsessi käigus kaalutakse. Seda nõuet tuleks kohaldada nii iga üksiku vesiviljelusettevõtte kui ka vesiviljelusettevõtete rühma suhtes, olenemata selle suurusest, kuid bioturvalisuse kava keerukus peaks sõltuma iga vesiviljelusettevõtte või ettevõtete rühma eripärast ning sellest, millised meetmed on vajalikud asjaomaste taudiriskide leevendamiseks.

(12)

Teatavad vesiviljelusettevõtted ja vesiviljelusettevõtete rühmad peaksid delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa 1. peatükis sätestatud eeskirjade kohaselt osalema riskipõhises seirekavas, mille pädev asutus on kehtestanud vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 26. Heakskiitu ei tohiks anda vesiviljelusettevõttele või vesiviljelusettevõtete rühmale, mis kõnealuses seirekavas ei osale. Kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 27 võib riskipõhise seire puhul arvesse võtta ettevõtjate endi tehtavat artikli 24 kohast seiret, sealhulgas kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud loomatervise ülevaatusi. Riskipõhist seiret võib vahendite parimal viisil kasutamiseks samuti teha samaaegselt konkreetsete loetellu kantud taudide seirega.

(13)

Riskipõhise seire sageduse puhul tuleks lähtuda sellest, kas pädev asutus on vesiviljelusettevõtte olukorra hindamise põhjal liigitanud selle suure, keskmise või väikese riskiga ettevõtteks. Tegurid, mida pädev asutus peab arvesse võtma ja kaaluma ettevõtete liigitamisel riski alusel, samuti riskipõhisest liigitusest tulenevad seiresagedused on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osas. Riskipõhisesse seirekavasse selliste vesiviljelusettevõtete kaasamine, kus peetakse loetellu kandmata liikide loomi ning kes tegelevad märkimisväärses ulatuses kaubandusega ja liigitatakse seepärast suure riskiga ettevõteteks, toimub eesmärgiga luua parimad tingimused esilekerkivate taudide kindlakstegemiseks ja tõrjeks olukorras, kus need võivad esineda kõnealuste loetellu kandmata liikide vesiviljelusloomadel.

(14)

Kuna riskipõhist seiret tehakse ka heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühmades, on oluline sätestada, kuidas seda tuleks rühma tasandil teostada nii, et seire tulemus oleks epidemioloogiliselt mõtestatud. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad lähenemisviisi kohta, mida pädev asutus peaks sellise seire tegemisel rakendama.

(15)

Lisaks sellele, et käitajatelt nõutakse heakskiitmisprotsessi raames pädevale asutusele bioturvalisuse kava esitamist ning teatavatelt vesiviljelusettevõtetelt nõutakse riskipõhises seirekavas osalemist, peaksid vesiviljelusettevõtted, kellelt nõutakse heakskiidu olemasolu, vastama ka teatavatele nõuetele, mis on seotud nende ehitiste ja varustusega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada bioturvalisuse, seire ning ehitiste ja varustusega seotud nõuete konkreetne kombinatsioon, mida kohaldatakse konkreetse kategooria vesiviljelusettevõtete või konkreetse kategooria vesiviljelusettevõtete rühma suhtes.

(16)

Määruse (EL) 2016/429 artiklis 178 on sätestatud, et kinnise vesiviljelusettevõtte staatust sooviv vesiviljelusettevõtte käitaja võib viia vesiviljelusloomi oma vesiviljelusettevõttesse või sealt välja alles siis, kui pädev asutus on tema ettevõtte puhul selle staatuse vastavalt kõnealuses määruses sätestatud eeskirjadele heaks kiitnud. Kuna sellised vesiviljelusettevõtted võivad omavahel vesiviljelusloomi vahetades kohaldada vähem liikumisega seotud nõudeid kui muud vesiviljelusettevõtted, on asjakohane, et neil oleks lepinguline suhe veterinaararstiga, kes kontrollib vesiviljelusettevõtte tegevust ja vastutab selles tehtava terviseseire eest, et kõnealused ettevõtted saaksid anda üksteisele kindlaid tervisetagatisi. Määruse (EL) 2016/429 artikli 181 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse täiendavad eeskirjad selliste vesiviljelusettevõtete heakskiitmise kohta, ning kõnealused eeskirjad tuleks sätestada käesolevas määruses.

(17)

Määruse (EL) 2016/429 artikliga 179 on ette nähtud tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete heakskiitmine. Need vesiviljelusettevõtted hõlbustavad selliste veeloomade sanitaarset tapmist ja töötlemist, kes võivad olla nakatunud loetellu kantud või esilekerkiva taudiga. Seetõttu tuleneb nendest ettevõtetest märkimisväärne taudirisk ja nad peaksid taotlema heakskiitu pädevalt asutuselt. Perioodidel, mil kõnealused vesiviljelusettevõtted võtavad vastu veeloomi, kes on nakatunud loetellu kantud või esilekerkivasse taudi või kelle puhul esineb sellekohane kahtlus, peaksid need ettevõtted järgima rangeid bioturvalisusmeetmeid tagamaks, et tauditekitajad ei pääse avatud veekogusse ilma asjakohase töötlemiseta. Kõnealuse määruse artikli 181 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse täiendavad eeskirjad selliste vesiviljelusettevõtete heakskiitmise kohta, ning seega tuleks kõnealused eeskirjad sätestada käesolevas määruses.

(18)

Teatavaid elusmolluskite puhastuskeskusi, ülekandealasid ja väljastuskeskusi tuleks käsitada vesiviljelusettevõtetena, mis vajavad heakskiitu vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikele 1. Nendest ettevõtetest, kes võtavad vastu elusmolluskeid väljastpoolt oma epidemioloogilist piirkonda, tuleneb suurem loetellu kantud või esilekerkivate taudide leviku risk ning neid tuleks heakskiitmisprotsessi käigus sellistena käsitleda. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased täiendavad eeskirjad.

(19)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (5) on sätestatud A-, B-, C-, D- ja E-kategooria taudide määratlus ning on ette nähtud, et loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, tuleb kohaldada selliste loetellu kantud taudide suhtes, mis kuuluvad rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas esitatud tabelis osutatud loetellu kantud liikide ja liigirühmade puhul esitatud kategooriatesse. Kõnealuse tabeli kohaselt käsitatakse teatavaid veeloomade liike, mis on loetletud tabeli 4. veerus, siirutajaliigina ainult siis, kui sellise liigi loomi peetakse vesiviljelusettevõttes, kus peetakse ka tabeli 3. veerus loetletud liigi loomi, või looduslike veeloomade puhul ainult siis, kui nad on puutunud looduslikus elupaigas kokku 3. veerus loetletud liigi loomadega. Kui aga sellise liigi loomi peetakse hiljem sobiva ajavahemiku jooksul 3. veerus loetletud liigi loomadest ja nakkusega veeallikatest eraldatult, ei tule neid enam käsitada siirutajana. Kui sellist isolatsiooniperioodi ei ole võimalik kohaldada käesoleva määruse artikli 15 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutuses, siis võib selliseid veeloomi pidada mõnda muud tüüpi vesiviljelusettevõttes, kus ei rakendata kõiki karantiiniasutuste puhul nõutavaid bioturvalisusmeetmeid, kuid kus veeloomi peetakse võimalikest patogeenidest eraldatult kuni ajani, mil neid ei käsitata enam siirutajana. Määruse (EL) 2016/429 artikli 181 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse selliste vesiviljelusettevõtete heakskiitmise eeskirju, võttes arvesse kõnealuseid nõudeid. Seepärast tuleks need nõuded sätestada käesolevas määruses.

(20)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõikega 5 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses täiendava teabega, mis tuleb kanda pädeva asutuse peetavatesse registreeritud ja heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registritesse, ning üldsuse juurdepääsuga kõnealustele registritele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (6) sätestatud andmekaitsenõuetele peaks teave, mille pädev asutus avalikult kättesaadavaks teeb, vastama nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõike 2 punktides a, c, e ja f ning mis omakorda vastavad suurel määral andmetele, mille liikmesriigid on juba esitanud avalikus registris vastavalt komisjoni otsusele 2008/392/EÜ (7).

(21)

Siiski tuleks pädeva asutuse avalikku registrisse lisada täpsem teave iga heakskiidetud ettevõtte terviseolukorra kohta, et soodustada ohutut kauplemist ja tagada, et sidusrühmad teavad, kas asjaomane vesiviljelusettevõte on konkreetsest B- või C-kategooria taudist vaba või mitte, kas ettevõtte suhtes kohaldatakse konkreetse B- või C-kategooria taudi likvideerimise programmi või konkreetse C-kategooria taudi seire programmi või puuduvad ettevõttes sellised terviseolukorrad. Võttes arvesse nende nõuete ulatust, mis on sätestatud käesolevas määruses seoses heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid käsitleva teabe avaliku kättesaadavusega, tuleks käesoleva määrusega tunnistada kehtetuks otsus 2008/392/EÜ.

(22)

Määruse (EL) 2016/429 artiklites 186 ja 187 on sätestatud vesiviljelusettevõtete käitajate andmesäilitamiskohustuse vähim ulatus. Kuna veeloomad ei ole üldjuhul üksikisendi tasandil tuvastatavad, on nende tootmise ja liikumisega seotud andmete säilitamine äärmiselt oluline. Kuigi eri tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajate säilitatavatel andmetel on teatavaid ühisjooni, peaksid konkreetset tüüpi vesiviljelusettevõtted säilitama andmeid, mis on kooskõlas nende eripäraga ja selle vesiviljeluse liigiga, millega nad tegelevad. Kuna kõnealuse määruse artikli 189 lõikega 1 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse andmesäilitamiskohustusega seotud täiendavaid eeskirju, tuleks käesolevas määruses sätestada iga heakskiidetud vesiviljelusettevõtte tüübi jaoks eraldi andmesäilitamisnõuded.

(23)

Määruse (EL) 2016/429 artiklis 188 on sätestatud andmete säilitamise miinimumkohustused vesiviljelusettevõtetesse viimiseks või ühest elupaigast teise viimiseks ette nähtud veeloomade vedajate jaoks. Veeloomade vedajatest tuleneb eriti suur taudi leviku risk ja nende ettevõtjate säilitatavad andmed on äärmiselt olulised veetavate veeloomade jälgitavuse tagamiseks ning dokumentaalse tõendina selle kohta, et rakendatakse asjakohaseid bioturvalisusmeetmeid. Järelikult tuleks käesoleva määrusega ette näha täiendavad eeskirjad nende andmesäilitamiskohustuste kohta.

(24)

Kooskõlas määruse (EL) 2016/429 kohaldamise kuupäevaga tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 21. aprillist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad vesiviljelusloomi pidavaid registreeritud ja heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid ning veeloomade vedajaid.

2.   II osas on sätestatud järgmised nõuded:

a)

I jaotise 1. peatükis on sätestatud nõuded seoses pädeva asutuse heakskiidu andmisega sellistele vesiviljelusettevõtetele, millest tuleneb märkimisväärne veeloomi tabandavate taudide risk, ning teatavad erandid selliste ettevõtete käitajatele, millest ei tulene märkimisväärset riski seoses kõnealuste taudidega;

b)

I jaotise 2. peatükis on sätestatud nõuded, mis käsitlevad vesiviljelusettevõtteid ja nende rühmi ning pädeva asutuse antavat heakskiitu;

c)

II jaotise 1. peatükis on sätestatud nõuded pädeva asutuse teabe esitamise kohustuste kohta seoses määruse (EL) 2016/429 artikli 173 kohaselt registreeritud vesiviljelusettevõtete registritega;

d)

II jaotise 2. peatükis on sätestatud nõuded pädeva asutuse teabe esitamise kohustuste kohta seoses heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registritega;

e)

III jaotise 1. peatükis on sätestatud nõuded pädeva asutuse registreeritud või heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete käitajate andmesäilitamiskohustuste kohta, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikega 1 ja artikli 187 lõikega 1 ette nähtud kohustusi;

f)

III jaotise 2. peatükis on sätestatud nõuded veeloomade vedajate andmesäilitamiskohustuste kohta, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 188 lõikega 1 ette nähtud kohustusi.

3.   III osas on sätestatud direktiiviga 2006/88/EÜ ja otsusega 2008/392/EÜ seotud teatavad üleminekumeetmed, mis käsitlevad vesiviljelusettevõtete registreerimist ja heakskiitmist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse rakendusmääruse (EL) 2018/1882 artiklis 1 sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)

„ekstensiivse vesiviljeluse tiik“ – traditsiooniline looduslik või tehistiik või -laguun, kus peetavate loomade toiduallikas on looduslik, välja arvatud erandjuhtudel, ning kus ei võeta meetmeid tootmise suurendamiseks üle taseme, mida võimaldab looduslik keskkond;

2)

„puhastuskeskus“ – ettevõte, kus molluskid paigutatakse puhta mereveega mahutisse saaste eemaldamiseks vajalikuks ajaks, et muuta nad inimtoiduks kõlblikuks;

3)

„väljastuskeskus“ – maismaa- või avamereettevõte inimtoiduks ettenähtud molluskite vastuvõtmiseks, seisundi parandamiseks, pesemiseks, puhastamiseks, liigitamiseks, pakendamiseks ja pakkimiseks;

4)

„ülekandeala“ – mis tahes magevee- või merepiirkond, suudmeala või laguun, mille piirid on selgelt märgistatud ja tähistatud poide, postide või muude fikseeritud vahenditega ning mida kasutatakse üksnes molluskite loodusliku puhastumise võimaldamiseks;

5)

„eraldatult pidamine“ – vesiviljelusloomade pidamine vesiviljelusettevõttes, kus nad ei puutu muude veeloomaliikidega kokku vahetult samas elukeskkonnas viibimise või kaudselt veevarustuse kaudu;

6)

„suletud ettevõte“ – vesiviljelusettevõte, millest pärinevat reovett töödeldakse viisil, mis võimaldab loetellu kantud või esilekerkivate taudide tekitajad inaktiveerida enne reovee väljajuhtimist avatud veekogusse;

7)

„avatud ettevõte“ – vesiviljelusettevõte, millest pärinev reovesi suunatakse otse avatud veekogusse ilma, et seda töödeldaks loetellu kantud või esilekerkivate taudide tekitajate inaktiveerimiseks;

8)

„epidemioloogiline piirkond“ – kindlaksmääratud geograafiline piirkond, kus veeloomadel on ühesugune terviseolukord ja ühesugune risk nakatuda loetellu kantud või esilekerkivasse taudi;

9)

„bioturvalisuse kava“ – dokumenteeritud kava, milles määratakse kindlaks teed, mille kaudu tauditekitaja saab vesiviljelusettevõttesse siseneda, selle piires levida ja sealt edasi liikuda; kavas võetakse arvesse ettevõtte eripära ja määratakse kindlaks meetmed, millega leevendatakse kindlakstehtud bioturvalisusriske;

10)

„ühised bioturvalisusmeetmed“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 177 kohaselt pädeva asutuse heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete rühma kuuluva iga vesiviljelusettevõtte jaoks koostatud ja selle ettevõtte rakendatavas bioturvalisuse kavas sisalduvad meetmed;

11)

„kordumatu registreerimisnumber“ – number, mis on määratud registreeritud vesiviljelusettevõttele või vesiviljelusettevõtete rühmale, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 173;

12)

„kordumatu heakskiidunumber“ – number, mille pädev asutus on määranud temalt heakskiidu saanud vesiviljelusettevõttele või vesiviljelusettevõtete rühmale vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 173;

13)

„laeva IMO identifitseerimisnumber“ – kordumatu number, mille on merelaevale määranud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);

14)

„hügieenitõke“ – jalgade ja käte pesemine, riiete vahetus või muud bioturvalisusmeetmed, mille abil takistatakse taudi levikut vesiviljelusettevõttesse, selle sees või sealt välja;

15)

„tootmisüksused“ – basseinid, tiigid, kiirvoolukanalid, akvaariumid, sumbad, tarandikud või samalaadsed rajatised, mida kasutatakse vesiviljelusettevõttes vesiviljelusloomade rühmade hoidmiseks;

16)

„suurenenud suremus“ – seletamatu suremus, mis on kõrgem tasemest, mida peetakse kõnealuses vesiviljelusettevõttes või vesiviljelusettevõtete rühmas valitsevate tingimuste puhul tavapäraseks;

17)

„seireprogramm“ – C-kategooria taudiga seoses võetavate uuringu- ja tõrjemeetmete vabatahtlik programm vesiviljelusettevõttes, mis ei osale taudivaba staatuse saamist võimaldavas likvideerimisprogrammis, kuid kus tehtud uuringutest nähtub, et vesiviljelusettevõttes ei esine nakatumist kõnealusesse C-kategooria taudi.

II OSA

REGISTREERIMINE, HEAKSKIITMINE, REGISTRID JA ANDMETE SÄILITAMINE

I JAOTIS

VESIVILJELUSETTEVÕTETE KÄITAJATE HEAKSKIITMINE PÄDEVA ASUTUSE POOLT

1. PEATÜKK

Selliste vesiviljelusettevõtete heakskiitmine, millest tuleneb märkimisväärne taudi levimise risk, ning erandid heakskiitmise nõudest

Artikkel 3

Erandid käitajate kohustusest taotleda pädevalt asutuselt vesiviljelusettevõtte heakskiitmist

1.   Erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktist a ei nõuta järgmist tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajatelt, et nad taotleksid pädevalt asutuselt oma vesiviljelusettevõtte heakskiitmist:

a)

vesiviljelusettevõtted, kus vesiviljelusloomi peetakse üksnes loodusesse laskmiseks;

b)

Ekstensiivse vesiviljeluse tiigid, kus vesiviljelusloomi peetakse otse inimtoiduna tarbimiseks või loodusesse laskmiseks;

c)

puhastuskeskused:

i)

mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 ning

ii)

kus võetakse vastu molluskeid üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus ettevõte asub;

d)

väljastuskeskused:

i)

mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 ning

ii)

kus võetakse vastu molluskeid üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus ettevõte asub;

e)

ülekandealad:

i)

mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 ning

ii)

kus võetakse vastu molluskeid üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus ettevõte asub.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud erandeid nõudest taotleda heakskiitu pädevalt asutuselt kohaldatakse üksnes selliste vesiviljelusettevõtete suhtes, kust ei veeta teise liikmesriiki muid vesiviljelusloomi kui otse inimtoiduna tarbimiseks ette nähtud molluskeid ning mille kohta pädev asutus on koostanud riskihinnangu, milles:

a)

on arvesse võetud vähemalt neid riskitegureid, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa 2. peatüki punktides a ja b, ning

b)

on leitud, et vesiviljelusettevõttes asuvate vesiviljelusloomade puhul ei ole loetellu kantud või esilekerkivasse taudi nakatumise või selle levitamise risk märkimisväärne.

Artikkel 4

Selliste vesiviljelusettevõtete tüübid, mis vajavad heakskiitu pädevalt asutuselt

Järgmist tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajad peavad taotlema pädevalt asutuselt heakskiitu vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktile b:

a)

vesiviljelusloomade karantiiniasutused;

b)

vesiviljelusettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsitatavaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata;

c)

dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad suletud vesiviljelusettevõtted, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne taudirisk;

d)

dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted;

e)

laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil.

2. PEATÜKK

Vesiviljelusettevõtetele esitatavad nõuded ja nende heakskiitmine

Artikkel 5

Heakskiidetud vesiviljelusettevõtetes ja nende rühmades bioturvalisuse kava olemasolu nõue

Pädev asutus annab heakskiidu artiklis 7 ja artiklites 9–19 osutatud vesiviljelusettevõtetele või artiklis 8 osutatud vesiviljelusettevõtete rühmadele üksnes juhul, kui nende käitajad on välja töötanud ja dokumenteerinud bioturvalisuse kava, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)

selles on määratud kindlaks teed, mille kaudu tauditekitaja saab vesiviljelusettevõttesse või vesiviljelusettevõtete rühma siseneda, selle piires levida ning sealt keskkonda või muudesse vesiviljelusettevõtetesse levida;

b)

selles on võetud arvesse konkreetse vesiviljelusettevõtte või vesiviljelusettevõtete rühma eripära ja määratud kindlaks meetmed iga kindlakstehtud bioturvalisusriski leevendamiseks;

c)

vesiviljelusettevõtte või vesiviljelusettevõtete rühma jaoks kõnealuse kava väljatöötamisel on peetud silmas või võetud arvesse I lisa 1.–7. osa ja 9.–12. osa punkti 1 alapunktis a ning I lisa 8. osa punkti 1 alapunktis b sätestatud üksikasju, kui see on asjakohane.

Artikkel 6

Heakskiidetud vesiviljelusettevõtete ja nende rühmade riskipõhises seirekavas osalemise nõue

1.   Pädev asutus kiidab käesoleva määruse artiklites 7, 17 ja 18 osutatud vesiviljelusettevõtted heaks üksnes juhul, kui käitajad järgivad riskipõhist seiret, mida pädev asutus rakendab vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 26 riskipõhise seirekava raames, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisa 1. osas ja 2. osa punktis 1.

2.   Pädev asutus kiidab käesoleva määruse artiklis 8 osutatud vesiviljelusettevõtete rühmad heaks üksnes juhul, kui käitajad järgivad riskipõhist seiret, mida pädev asutus rakendab vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 26 riskipõhise seirekava raames, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisa 1. osas ja 2. osa punktis 2.

3.   Vastavalt lõigetes 1 ja 2 ettenähtule vesiviljelusettevõtteid või nende rühmasid heaks kiites võtab pädev asutus arvesse järgmisi andmeid ning lisab need riskipõhisesse seirekavasse:

a)

määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohaselt käitaja läbi viidud jälgimistegevuse tulemus;

b)

määruse (EL) 2016/429 artikli 25 kohaselt veterinaararsti tehtud loomatervise ülevaatuste tulemusena saadud teave pärast seda, kui käitajad on sellise teabe kättesaadavaks teinud.

Artikkel 7

Heakskiitmisega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, välja arvatud vesiviljelusettevõtted, mille jaoks on artiklites 12–19 sätestatud erinõuded

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et vesiviljelusettevõtted, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, välja arvatud vesiviljelusettevõtted, millele on osutatud artiklites 12–19, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

artikli 6 lõikes 1 seoses riskipõhise seirega;

b)

I lisa 1. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

c)

I lisa 1. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 8

Heakskiitmisega seotud nõuded vesiviljelusettevõtete rühmadele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et vesiviljelusettevõtete rühmad, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

artikli 6 lõikes 2 seoses riskipõhise seirega;

b)

I lisa 2. osa punktis 1 seoses rühma kuuluvate vesiviljelusettevõtete bioturvalisusmeetmetega;

c)

I lisa 2. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 9

Heakskiitmisega seotud nõuded kinnistele vesiviljelusettevõtetele

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et kinnised vesiviljelusettevõtted vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

artiklis 10 seoses surmajärgsete uuringute tegemise tingimusi ning ettevõtte veterinaararsti teenuste osutamise tagamist käsitleva korraga;

b)

I lisa 3. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

c)

I lisa 3. osa punktis 2 seoses seire ja kontrolliga;

d)

I lisa 3. osa punktis 3 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 10

Kinniste vesiviljelusettevõtete käitajate kohustused

Enne pädevalt asutuselt heakskiidu saamist peavad kinniste vesiviljelusettevõtete käitajad:

a)

kehtestama korra surmajärgsete veterinaaruuringute tegemiseks asjakohastes tingimustes kas kinnises vesiviljelusettevõttes või laboris;

b)

tagama lepingu või muu juriidilise dokumendiga ettevõtte veterinaararsti teenused, kes vastutab järgmise eest:

i)

järelevalve kinnise vesiviljelusettevõtte tegevuse ja artiklis 9 sätestatud heakskiitmise nõuete täitmise üle;

ii)

I lisa 3. osa punkti 2 alapunktis a osutatud taudiseirekava läbivaatamine vähemalt kord aastas.

Artikkel 11

Heakskiitmisega seotud nõuded tauditõrjet tegevatele veeandide ettevõtetele

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et tauditõrjet tegevad veeandide ettevõtted vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 4. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 4. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 12

Heakskiitmisega seotud nõuded muudele puhastuskeskustele kui keskused, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis c

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et muud puhastuskeskused kui keskused, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis c, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 5. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 5. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 13

Heakskiitmisega seotud nõuded muudele väljastuskeskustele kui keskused, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis d

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et muud väljastuskeskused kui keskused, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis d, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 6. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 6. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 14

Heakskiitmisega seotud nõuded muude ülekandealade jaoks kui alad, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis e

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et muud ülekandealad kui alad, millele on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis e, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 7. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 7. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 15

Heakskiitmisega seotud nõuded karantiiniasutustele

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et karantiiniasutused vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 8. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 8. osa punktis 2 seoses seire- ja kontrollimeetmetega;

c)

I lisa 8. osa punktis 3 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 16

Heakskiitmisega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsitatavaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et vesiviljelusettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsitatavaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 9. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 9. osa punktis 2 seoses seire- ja kontrollimeetmetega;

c)

I lisa 9. osa punktis 3 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 17

Heakskiitmisega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele suletud vesiviljelusettevõtetele, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne taudirisk

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad suletud vesiviljelusettevõtted, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne taudirisk, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

artikli 6 lõikes 1 seoses riskipõhise seirega;

b)

I lisa 10. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

c)

I lisa 10. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 18

Heakskiitmisega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele avatud vesiviljelusettevõtetele

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

artikli 6 lõikes 1 seoses riskipõhise seirega;

b)

I lisa 11. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

c)

I lisa 11. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

Artikkel 19

Heakskiitmisega seotud nõuded laevade ja muude teisaldatavate ruumide jaoks, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil

Heakskiitu andes tagab pädev asutus, et laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil, vastavad nõuetele, mis on sätestatud:

a)

I lisa 12. osa punktis 1 seoses bioturvalisusmeetmetega;

b)

I lisa 12. osa punktis 2 seoses ehitiste ja varustusega.

II JAOTIS

PÄDEVA ASUTUSE PEETAVAD REGISTREERITUD JA HEAKSKIIDETUD VESIVILJELUSETTEVÕTETE REGISTRID

1. PEATÜKK

Pädeva asutuse peetavad vesiviljelusettevõtete registrid

Artikkel 20

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses registreeritud vesiviljelusettevõtete registriga

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõikes 2 nõutud teabele lisab pädev asutus iga tema registreeritud vesiviljelusettevõtte kohta kõnealuse määruse artikli 185 lõike 1 punktiga a ette nähtud vesiviljelusettevõtete registrisse järgmise teabe:

a)

pädeva asutuse määratud kordumatu registreerimisnumber;

b)

pädeva asutuse tehtud registreerimise kuupäev;

c)

vesiviljelusettevõtte asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad);

d)

ettevõtte ehitiste ja varustuse kirjeldus;

e)

vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade kategooriad;

f)

vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade ligikaudne arv või maksimaalne biomass või mõlemad;

g)

ajavahemik, mille jooksul vesiviljelusettevõttes vesiviljelusloomi peetakse, kui vesiviljelusettevõte ei ole pidevalt hõivatud, sealhulgas hooajalist hõivatust või konkreetsete sündmuste ajal hõivatust käsitlev teave, kui see on asjakohane;

h)

tegevuse lõpetamise kuupäev, kui käitaja on pädevat asutust sellest teavitanud.

2. PEATÜKK

Pädeva asutuse heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete registrid

Artikkel 21

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registriga

1.   Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõikes 2 nõutud teabele lisab pädev asutus iga tema heakskiidetud vesiviljelusettevõtte või vesiviljelusettevõtete rühma kohta kõnealuse määruse artikli 185 lõike 1 punktidega b ja c ette nähtud heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registrisse järgmise teabe:

a)

pädeva asutuse määratud kordumatu heakskiidunumber;

b)

pädeva asutuse antud heakskiidu kuupäev või pädeva asutuse antud heakskiidu peatamise või tühistamise kuupäev;

c)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte või vesiviljelusettevõtete rühma asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad);

d)

ettevõtte asjakohaste ehitiste ja varustuse kirjeldus;

e)

vesiviljelusettevõttes või vesiviljelusettevõtete rühmas peetavate vesiviljelusloomade kategooriad;

f)

vesiviljelusettevõttes või vesiviljelusettevõtete rühmas peetavate vesiviljelusloomade ligikaudne arv või maksimaalne biomass või mõlemad;

g)

ajavahemik, mille jooksul vesiviljelusettevõttes või vesiviljelusettevõtete rühmas vesiviljelusloomi peetakse, kui vesiviljelusettevõte või nende rühm ei ole pidevalt hõivatud, sealhulgas hooajalist hõivatust või konkreetsete sündmuste ajal hõivatust käsitlev teave, kui see on asjakohane;

h)

tegevuse lõpetamise kuupäev, kui käitaja on pädevat asutust sellest teavitanud.

2.   Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõikes 3 nõutud teabele lisab pädev asutus avalikult kättesaadavale internetipõhisele teabeleheleheküljele ajakohase teabe kõnealuse määruse artikli 181 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõtetes või vesiviljelusettevõtete rühmades peetavate vesiviljelusloomade terviseolukorra kohta.

Kõnealuses ajakohases terviseteabes esitatakse vesiviljelusettevõtte või vesiviljelusettevõtete rühma terviseolukorra kohta vähemalt seoses iga asjakohase loetellu kantud taudi ja sellele vastava iga asjakohase kategooriaga järgmine teave:

a)

kas ettevõte on vaba B-kategooria või C-kategooria taudist;

b)

kas ettevõttes rakendatakse B-kategooria või C-kategooria taudi likvideerimisprogrammi;

c)

kas ettevõttes rakendatakse C-kategooria taudi vabatahtlikku seireprogrammi; või

d)

mis tahes muu teave, mis on seotud B-, C- või D-kategooria taudiga, välja arvatud punktides a, b ja c sätestatud teave.

III JAOTIS

ETTEVÕTJATE ANDMESÄILITAMISKOHUSTUSED LISAKS MÄÄRUSEGA (EL) 2016/429 ETTE NÄHTUD KOHUSTUSTELE

1. PEATÜKK

Registreeritud ja heakskiidetud vesiviljelusettevõtete käitajate säilitatavad andmed

Artikkel 22

Registreeritud vesiviljelusettevõtete käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad registreeritud vesiviljelusettevõtete käitajad järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse määratud kordumatu registreerimisnumber;

b)

üksikasjad uurimise kohta, mis teostati pärast suurenenud suremuse ilmnemist või taudikahtluse tekkimist;

c)

määruse (EL) 2016/429 artikli 218 kohaselt välja antud ettevõtja deklaratsioonid, mis on saadud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos vesiviljelusettevõttest lähetatud selliste saadetistega, olenevalt sellest, mis on asjakohane;

d)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 23

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, välja arvatud artiklites 27–34 osutatud ettevõtted

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad käitajad, kes käitavad heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, välja arvatud käesoleva määruse artiklites 27–34 osutatud ettevõtted, järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

vesiviljelusettevõtte kehtiv riskipõhine liigitus, mille on kindlaks määranud pädev asutus;

c)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud riskipõhise seire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;

d)

andmed vesiviljelusettevõttesse liikumise kohta, sealhulgas:

i)

kõikide muust vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu heakskiidu- või registreerimisnumber või

ii)

selle elupaiga asukoht, kust looduslikud veeloomad on enne vesiviljelusettevõttesse saatmist kogutud;

e)

andmed vesiviljelusettevõttest välja liikumise kohta, sealhulgas:

i)

vesiviljelusloomade ja loomsete vesiviljelussaaduste kohta ning vesiviljelusloomade liikumise korral ka sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või

ii)

loodusesse laskmise puhul andmed selle elupaiga kohta, kuhu vesiviljelusloomad lastakse;

f)

ettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;

g)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

määruse (EL) 2016/429 artikli 218 kohaselt välja antud ettevõtja deklaratsioonid, mis on saadud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega, olenevalt sellest, mis on asjakohane;

i)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 24

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud rühma vesiviljelusettevõtteid, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena

1.   Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad määruse (EL) 2016/429 artikli 177 punkti a kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete rühma kuuluvate vesiviljelusettevõtete käitajad järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

vesiviljelusettevõtete rühma kehtiv riskipõhine liigitus, mille on kindlaks määranud pädev asutus;

c)

artikli 6 lõikes 2 sätestatud riskipõhise seire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;

d)

andmed vesiviljelusettevõttesse liikumise kohta, sealhulgas:

i)

kõikide asjaomasesse rühma mittekuuluvast vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu heakskiidu- või registreerimisnumber või

ii)

selle elupaiga asukoht, kust looduslikud veeloomad on enne vesiviljelusettevõttesse saatmist kogutud;

e)

andmed vesiviljelusettevõtete rühmast välja liikumise kohta, sealhulgas:

i)

vesiviljelusloomade ja nende saaduste kohta ning vesiviljelusloomade liikumise korral ka sihtkohaks oleva ettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kui vesiviljelusloomad saadetakse muusse ettevõttesse, mis ei kuulu asjaomasesse rühma, või

ii)

loodusesse laskmise puhul andmed selle elupaiga kohta, kuhu vesiviljelusloomad lastakse;

f)

vesiviljelusettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;

g)

rakendatava bioturvalisuse kava üksikasjad ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

määruse (EL) 2016/429 artikli 218 kohaselt välja antud ettevõtja deklaratsioonid, mis on saadud heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega, olenevalt sellest, mis on asjakohane;

i)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

2.   Määruse (EL) 2016/429 artikli 177 punkti b kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete rühma käitaja kogub ja säilitab käesoleva artikli lõike 1 punktidega a–i ette nähtud andmeid iga rühma kuuluva vesiviljelusettevõtte kohta.

Artikkel 25

Heakskiidetud kinniste vesiviljelusettevõtete käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad heakskiidetud kinniste vesiviljelusettevõtete käitajad järgmisi andmeid:

a)

kinnisele vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

andmed vesiviljelusloomade liikumise kohta kinnisesse vesiviljelusettevõttesse ja sealt välja, sealhulgas kõigi muust vesiviljelusettevõttest saabunud või muusse vesiviljelusettevõttesse saadetud vesiviljelusloomade päritolu- või sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

c)

kinnisesse vesiviljelusettevõttesse vesiviljelusloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;

d)

I lisa 3. osa punktiga 2 ette nähtud taudiseirekava rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;

e)

suurenenud suremuse uurimiseks või taudi esinemise kahtluse kontrollimiseks tehtud kliiniliste ja laboriuuringute ning surmajärgsete uuringute tulemused;

f)

I lisa 3. osa punkti 2 alapunktiga c ette nähtud vesiviljelusloomade vaktsineerimise ja ravi üksikasjad, kui see on asjakohane;

g)

üksikasjalikud andmed saabuvate vesiviljelusloomade eraldamise või karantiini kohta, pädeva asutuse võimalikud juhised eraldamise ja karantiini ning isolatsiooni- või karantiiniperioodi jooksul tehtud asjakohaste tähelepanekute kohta;

h)

kinnise vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava;

i)

mis tahes muud vesiviljelusloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 26

Tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 187 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete käitajad järgmisi andmeid:

a)

tauditõrjet tegevale veeandide ettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

c)

tauditõrjet tegevas veeandide ettevõttes kasutatava reoveepuhastussüsteemi hooldustöid käsitlevad andmed;

d)

veepuhastussüsteemi tõhusust tõendavad andmed;

e)

tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse veeloomi toova vedaja nimi ja aadress;

f)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 27

Heakskiidetud puhastuskeskuste käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad heakskiidetud puhastuskeskuste käitajad järgmisi andmeid:

a)

heakskiidetud puhastuskeskusele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud puhastuskeskuse bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

c)

puhastuskeskuses kasutatava reoveepuhastussüsteemi hooldustöid käsitlevad andmed;

d)

veepuhastussüsteemi tõhusust tõendavad andmed;

e)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 28

Heakskiidetud väljastuskeskuste käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad heakskiidetud väljastuskeskuste käitajad järgmisi andmeid:

a)

heakskiidetud väljastuskeskusele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud väljastuskeskuse bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

c)

väljastuskeskuses kasutatava reoveepuhastussüsteemi hooldustöid käsitlevad andmed;

d)

veepuhastussüsteemi tõhusust tõendavad andmed;

e)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 29

Heakskiidetud ülekandealade käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad heakskiidetud ülekandealade käitajad järgmisi andmeid:

a)

heakskiidetud ülekandealale pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud ülekandeala bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

c)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 30

Vesiviljelusloomade heakskiidetud karantiiniasutuste käitajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad vesiviljelusloomade heakskiidetud karantiiniasutuste käitajad järgmisi andmeid:

a)

karantiiniasutusele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

andmed heakskiidetud karantiiniasutusse liikumise kohta, sealhulgas:

i)

kõikide muust vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või

ii)

selle elupaiga asukoht, kust veeloomad on enne heakskiidetud karantiiniasutusse saatmist kogutud;

c)

andmed heakskiidetud karantiiniasutusest välja liikumise kohta, sealhulgas:

i)

sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või

ii)

selle elupaiga asukoht, kus vesiviljelusloomad on loodusesse lastud;

d)

heakskiidetud karantiiniasutusse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;

e)

I lisa 8. osa punktiga 2 ette nähtud taudiseire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;

f)

I lisa 8. osa punktiga 2 ette nähtud kliiniliste ja laboriuuringute ning surmajärgsete uuringute tulemused;

g)

pädeva asutuse võimalikud juhised seoses isolatsiooni- või karantiiniperioodi jooksul tehtud tähelepanekutega;

h)

heakskiidetud karantiiniasutuse bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

i)

tõendid selle kohta, et heakskiidetud karantiiniasutuse keskkonnatingimused soodustavad asjaomas(t)e loetellu kantud või esilekerkiva(te) taudi(de) sümptomite avaldumist;

j)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 31

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsitatavaid vesiviljelusloomi kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad käitajad, kes käitavad heakskiidetud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsitatavaid vesiviljelusloomi kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata, järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

andmed heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse liikumise kohta, sealhulgas:

i)

kõikide muust vesiviljelusettevõttest vastu võetud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või

ii)

selle elupaiga asukoht, kust veeloomad on enne heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse saatmist kogutud;

c)

andmed heakskiidetud vesiviljelusettevõttest välja liikumise kohta, sealhulgas:

i)

sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või

ii)

loodusesse laskmise puhul andmed selle elupaiga kohta, kuhu vesiviljelusloomad lastakse;

d)

heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;

e)

I lisa 9. osa punktiga 2 ette nähtud taudiseire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;

f)

I lisa 9. osa punktiga 2 ette nähtud kliiniliste ja laboriuuringute ning surmajärgsete uuringute tulemused;

g)

pädeva asutuse võimalikud juhised seoses I lisa 9. osa punktis 2 osutatud 90-päevase isolatsiooniperioodi jooksul tehtud tähelepanekutega;

h)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

i)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 32

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud suletud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse dekoratiivseid vesiviljelusloomi

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad käitajad, kes käitavad heakskiidetud suletud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse dekoratiivseid vesiviljelusloomi, järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte kehtiv riskipõhine liigitus, mille on kindlaks määranud pädev asutus;

c)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud riskipõhise seire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad, kui see on asjakohane;

d)

andmed vesiviljelusloomade liikumise kohta heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse, sealhulgas kõikide muust vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

e)

andmed vesiviljelusloomade liikumise kohta heakskiidetud vesiviljelusettevõttest välja, sealhulgas sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, välja arvatud juhul, kui vesiviljelusloomad viiakse kodumajapidamisse;

f)

heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress, välja arvatud juhul, kui kõnealused loomad viiakse kodumajapidamisse;

g)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

määruse (EL) 2016/429 artikli 218 kohaselt välja antud ettevõtja deklaratsioonid, mis on saadud heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos heakskiidetud vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega, olenevalt sellest, mis on asjakohane;

i)

mis tahes muud vesiviljelusloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 33

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud avatud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse dekoratiivseid vesiviljelusloomi

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad käitajad, kes käitavad heakskiidetud avatud vesiviljelusettevõtteid, kus peetakse dekoratiivseid vesiviljelusloomi, järgmisi andmeid:

a)

vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte kehtiv riskipõhine liigitus, mille on kindlaks määranud pädev asutus;

c)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud riskipõhise seire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad, kui see on asjakohane;

d)

andmed vesiviljelusloomade liikumise kohta heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse, sealhulgas kõikide muust vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

e)

andmed vesiviljelusloomade liikumise kohta heakskiidetud vesiviljelusettevõttest välja, sealhulgas sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, välja arvatud juhul, kui vesiviljelusloomad viiakse kodumajapidamisse;

f)

heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress, välja arvatud juhul, kui kõnealused viiakse kodumajapidamisse;

g)

heakskiidetud vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

määruse (EL) 2016/429 artikli 218 kohaselt välja antud ettevõtja deklaratsioonid, mis on saadud heakskiidetud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos heakskiidetud vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega, olenevalt sellest, mis on asjakohane;

i)

mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

Artikkel 34

Selliste käitajate andmesäilitamiskohustused, kes käitavad heakskiidetud laevu või muid heakskiidetud teisaldatavaid ruume, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 186 lõikes 1 nõutud teabele koguvad ja säilitavad käitajad, kes käitavad heakskiidetud laevu või muid heakskiidetud teisaldatavaid ruume, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil, järgmisi andmeid:

a)

laevale või muule teisaldatavale ruumile pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber;

b)

heakskiidetud laevas või muus heakskiidetud teisaldatavas ruumis vesiviljelusloomade pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad;

c)

iga sellise vesiviljelusettevõtte nimi, aadress ja kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kus vesiviljelusloomad peale või maha laaditi;

d)

enne pealelaadimist laeva või muu teisaldatava ruumi veega täitmise ja, kui see on asjakohane, peale- ja mahalaadimise vahel vee vahetamise kuupäevad ja kohad;

e)

vesiviljelusettevõtete vahelise marsruudi üksikasjad, kui see on asjakohane;

f)

üksikasjad iga raviprotseduuri või muu loomapidamisega seotud toimingu kohta, mis tehakse heakskiidetud laevas või muus heakskiidetud teisaldatavas ruumis;

g)

heakskiidetud laeva või muu heakskiidetud teisaldatava ruumi bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

mis tahes muud vesiviljelusloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.

2. PEATÜKK

Vedajate säilitatavad andmed

Artikkel 35

Veeloomade vedajate andmesäilitamiskohustused

Lisaks määruse (EL) 2016/429 artiklis 188 nõutud teabele koguvad ja säilitavad veeloomade vedajad iga veeloomade vedamiseks kasutatud transpordivahendi kohta järgmisi andmeid:

a)

transpordivahendi numbrimärk maismaaveo puhul, laeva IMO identifitseerimisnumber meretranspordi puhul või mis tahes muu kordumatu identifitseerimistunnus veeloomade vedamiseks kasutatava muu transpordivahendi puhul;

b)

veeloomade päritolukohaks olevas vesiviljelusettevõttes või elupaigas pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad;

c)

iga külastatud vesiviljelusettevõtte nimi, aadress ja kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

d)

iga sellise elupaiga asukoht, kust looduslikke veeloomi koguti;

e)

veeloomade sihtkohaks olevas vesiviljelusettevõttes või elupaigas mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad;

f)

veevahetuse kuupäevad, kellaajad ja kohad, juhul kui vett on vahetatud;

g)

transpordivahendit käsitlev bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;

h)

veeloomade saadetistega kaasas olevate dokumentide viitenumbrid.

III OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/392/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprillist 2021.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 37

Üleminekumeetmed seoses pädevate asutuste peetavates olemasolevate vesiviljelusettevõtete ja ettevõtjate registrites sisalduva teabega

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2016/429 artikli 279 lõikes 1 osutatud olemasolevate vesiviljelusettevõtete ja ettevõtjate puhul, kes kuuluvad käesoleva määruse artiklite 20 ja 21 kohaldamisalasse, on artiklitega 20 ja 21 nõutav teave iga ettevõtte ja ettevõtja kohta lisatud pädevate asutuste peetavatesse registreeritud ja heakskiidetud vesiviljelusettevõtete registritesse enne 21. aprilli 2021.

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 211).

(5)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7)  Komisjoni 30. aprilli 2008. aasta otsus 2008/392/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses Interneti-põhise teabeleheküljega, mis teeb vesiviljelustootmisettevõtteid ja loa saanud töötlemisettevõtteid käsitleva teabe kättesaadavaks elektrooniliste vahendite kaudu (ELT L 138, 28.5.2008, lk 12).

I LISA

II OSA I JAOTISE 2. PEATÜKIS OSUTATUD, HEAKSKIITMISEGA SEOTUD NÕUDED VESIVILJELUSETTEVÕTETELE

1. OSA

Artiklis 7 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena

1.

 Artikli 7 punktis b osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena, on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid vesiviljelusettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

samas vesiviljelusettevõttes asuvad järgmised funktsionaalüksused peavad olema eraldatud sobivate hügieenitõketega:

—

haudeüksused,

—

nuumamisüksused,

—

töötlemisüksused,

—

väljastuskeskus;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

eri vesiviljelusettevõtetes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb järgida nõuetekohast puhastamise ja desinfitseerimise korda;

v)

vesiviljelusettevõtte külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudirisk; sellised külastajad peavad:

—

kandma vesiviljelusettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima vesiviljelusettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

vi)

surnud loomad tuleb eemaldada kõikidest tootmisüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ent mis on kasutatava tootmismeetodi puhul mõistlikult saavutatav, ning kõrvaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (1) artikliga 13;

vii)

iga tootmistsükli lõpus tuleb vesiviljelusettevõtte varustus võimaluse korral alati puhastada ja desinfitseerida;

viii)

kui see on bioloogiliselt teostatav, tuleb muust ettevõttest pärit viljastatud marjaterade toomisel vesiviljelusettevõttesse asjaomased marjaterad saabumisel nõuetekohaselt desinfitseerida ja kõik pakendid bioturvalisel viisil desinfitseerida või kõrvaldada;

ix)

enne veeloomade peale- ja mahalaadimist vesiviljelusettevõttes tuleb kontrollida vedaja puhastamis- ja desinfitseerimisandmeid;

b)

käitajad määravad nimeliselt isiku, kes vastutab vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest ja kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes aru annavad.

2.

 Artikli 7 punktis c osutatud, vesiviljelusettevõtte ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

b)

vesiviljelusettevõttes tuleb tagada head hügieenitingimused ja võimaldada piisavat terviseseisundi seiret;

c)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on nõuetekohaselt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski ja vesiviljelusettevõttega seotud keskkonnapiiranguid;

e)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

2. OSA

Artiklis 8 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded selliste vesiviljelusettevõtete rühmadele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või loomsete vesiviljelussaadustena

1.

 Artikli 8 punktis b osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded selliste vesiviljelusettevõtete rühmadele, kus vesiviljelusloomi peetakse eesmärgiga viia neid sealt välja, on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, mille väljatöötamisel peavad nad arvesse võtma järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid iga rühma kuuluva vesiviljelusettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

samas vesiviljelusettevõttes asuvad järgmised funktsionaalüksused peavad olema eraldatud sobivate hügieenitõketega:

—

haudeüksused,

—

nuumamisüksused,

—

töötlemisüksused,

—

väljastuskeskus;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

eri vesiviljelusettevõtetes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb järgida nõuetekohast puhastamise ja desinfitseerimise korda;

v)

vesiviljelusettevõtte külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudirisk; sellised külastajad peavad:

—

kandma asjaomaselt vesiviljelusettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima vesiviljelusettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

vi)

surnud vesiviljelusloomad tuleb eemaldada kõikidest tootmisüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ent mis on kasutatava tootmismeetodi puhul mõistlikult saavutatav, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

vii)

iga tootmistsükli lõpus tuleb iga vesiviljelusettevõtte varustus võimaluse korral alati puhastada ja desinfitseerida;

viii)

kui see on bioloogiliselt teostatav, tuleb muust ettevõttest pärit viljastatud marjaterade toomisel vesiviljelusettevõttesse asjaomased marjaterad saabumisel nõuetekohaselt desinfitseerida ja kõik pakendid bioturvalisel viisil desinfitseerida või kõrvaldada;

ix)

enne vesiviljelusloomade peale- ja mahalaadimist vesiviljelusettevõttes tuleb kontrollida vedaja puhastamis- ja desinfitseerimisandmeid;

b)

bioturvalisuse kavas sätestatud meetmete rakendamise eest vastutab:

i)

määruse (EL) 2016/429 artikli 177 punkti a kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete rühma kuuluva iga üksiku vesiviljelusettevõtte käitaja;

ii)

määruse (EL) 2016/429 artikli 177 punkti b kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõtete rühma käitaja.

2.

 Artikli 8 punktis c osutatud, vesiviljelusettevõtete rühmas kasutatavate ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

igas rühma vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

b)

rühma igas vesiviljelusettevõttes tuleb tagada head hügieenitingimused ja võimaldada terviseseisundi seiret;

c)

rühma iga vesiviljelusettevõtte varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on hõlpsalt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

d)

rühma igas vesiviljelusettevõttes peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski ja vesiviljelusettevõttega seotud keskkonnapiiranguid;

e)

rühma igas vesiviljelusettevõttes peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

3. OSA

Artiklis 9 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded kinnistele vesiviljelusettevõtetele

1.

 Artikli 9 punktis b osutatud, kinnise vesiviljelusettevõtte bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid kinnise vesiviljelusettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

kui samas kinnises vesiviljelusettevõttes asub mitu eri funktsionaalüksust, peavad need olema eraldatud hügieenitõketega;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb hoida asjaomases kinnises vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

külastajad peavad kandma käitajalt saadud kaitseriietust ja jalatseid;

v)

ühe vesiviljelusettevõtte varustust ei kasutata teistes vesiviljelusettevõtetes;

vi)

surnud loomad tuleb eemaldada sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

vii)

kinnise vesiviljelusettevõtte varustust tuleb sobiva sagedusega puhastada ja desinfitseerida;

viii)

kui see on bioloogiliselt teostatav ega takista uuringueesmärkide täitmist, tuleb muust ettevõttest pärit viljastatud marjaterade toomisel kinnisesse vesiviljelusettevõttesse asjaomased marjaterad saabumisel nõuetekohaselt desinfitseerida ja kõik pakendid bioturvalisel viisil desinfitseerida või kõrvaldada;

ix)

enne vesiviljelusloomade peale- ja mahalaadimist vesiviljelusettevõttes tuleb kontrollida vedaja puhastamis- ja desinfitseerimisandmeid;

b)

käitajad määravad nimeliselt isiku, kes vastutab kinnise vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest ja kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes aru annavad.

2.

 Artikli 9 punktis c osutatud, kinnises vesiviljelusettevõttes rakendatavate seire- ja kontrollimeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

tuleb rakendada taudiseirekava, mis peab hõlmama nõuetekohast kontrolli vesiviljelusloomade taudide suhtes, ning ajakohastada seda lähtuvalt kinnises vesiviljelusettevõttes viibivate loomade arvust ja liigist ning loetellu kantud ja esilekerkivate taudidega seotud epidemioloogilisest olukorrast ettevõttes ja selle ümbruses;

b)

vesiviljelusloomadele, kelle puhul kahtlustatakse nakatumist loetellu kantud või esilekerkiva taudi tekitajaga, tuleb teha kliinilised, laboratoorsed või surmajärgsed uuringud;

c)

vesiviljelusloomade seas viiakse vastavalt vajadusele läbi nakkushaiguste vastast vaktsineerimist ja nakkushaiguste ravi.

3.

 Artikli 9 punktis d osutatud, kinnise vesiviljelusettevõtte ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

kinnise vesiviljelusettevõtte piirid peavad olema selgelt tähistatud ning tuleb kontrollida veeloomade ja inimeste pääsu ehitistesse, kus loomi peetakse;

b)

vajaduse korral peavad olemas olema sobivad ehitised teisest ettevõttest toodud vesiviljelusloomade karantiinis hoidmiseks;

c)

peavad olemas olema piisavad võimalused vesiviljelusloomade eraldamiseks;

d)

akvaariumid ja muud loomapidamisehitised peavad vastama sobivale standardile ja olema ehitatud nii, et:

i)

kokkupuude neist väljaspool asuvate veeloomadega on välistatud ning kontrollimine ja mis tahes vajaliku ravi kohaldamine on hõlbus;

ii)

põrandad, seinad ning kõik muud materjalid ja varustus on hõlpsalt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

e)

kinnises vesiviljelusettevõttes peetavate vesiviljelusloomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

f)

kinnises vesiviljelusettevõttes tuleb tagada head hügieenitingimused ja võimaldada piisavat terviseseisundi seiret;

g)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

h)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski;

i)

peavad olema paigaldatud sobivad desinfitseerimisseadmed selle tagamiseks, et kogu kinnisest vesiviljelusettevõttest pärit reovett töödeldakse enne selle väljajuhtimist nii, et on tagatud kõikide selles esinevate loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate nakkusetekitajate täielik inaktiveerimine.

4. OSA

Artiklis 11 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded tauditõrjet tegevatele veeandide ettevõtetele

1.

 Artikli 11 punktis a osutatud, tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

käitajad rakendavad tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte bioturvalisuse kava vastavalt artiklile 5; kui loetellu kantud või esilekerkivasse taudi nakatunud loomi tapetakse või töödeldakse ettevõtte territooriumil, tuleb selles kavas arvesse võtta vähemalt järgmisi aspekte:

i)

tuleb hoiduda külastajate toomisest ettevõttesse, ent kui külastus on vältimatu, peab see toimuma kontrollitult ning käitaja peab andma külastajatele kaitseriietuse ja jalatsid, mis pärast kasutamist ohutult kõrvaldatakse või puhastatakse ja desinfitseeritakse;

ii)

tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte töötajad peavad kandma töörõivaid ja jalatseid, mida tuleb sobiva sagedusega puhastada ja desinfitseerida;

iii)

peab olema paigaldatud nõuetekohane desinfitseerimissüsteem, mis võimaldab tagada, et tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte reovett töödeldakse nõuetekohaselt nii, et enne vee väljajuhtimist inaktiveeritakse kõik selles esinevad tauditekitajad;

iv)

peab olema kasutusel sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks; selliseid kõrvalsaadusi töödeldakse 1. või 2. kategooria materjalina kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 12 või 13;

v)

enne iga uue töötlemiseks ette nähtud veeloomade saadetise saabumist tuleb läbi viia nõuetekohased puhastamis- ja desinfitseerimistoimingud;

vi)

peavad olema kehtestatud sobivad meetmed selle tagamiseks, et kõik transpordivahendid ja mahutid, mida kasutatakse veeloomade toomiseks tauditõrjet tegevasse veeandide ettevõttesse, puhastatakse ja desinfitseeritakse enne ettevõttest lahkumist.

2.

 Artikli 11 punktis b osutatud, tauditõrjet tegeva veeandide ettevõtte ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

põrandad, seinad ning kõik muud materjalid ja varustus peavad olema hõlpsalt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

b)

peavad olema paigaldatud sobivad desinfitseerimisseadmed selle tagamiseks, et kogu tauditõrjet tegevast veeandide ettevõttest pärit reovett töödeldakse enne selle väljajuhtimist nii, et on tagatud kõikide selles esinevate loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate nakkusetekitajate täielik inaktiveerimine;

c)

peavad olemas olema asjaomast liiki tootmistegevuse jaoks sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski.

5. OSA

Artiklis 12 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded puhastuskeskustele

1.

 Artikli 12 punktis a osutatud, puhastuskeskuse bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid puhastuskeskuse kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases puhastuskeskuses ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iii)

eri ettevõtetes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord;

iv)

puhastuskeskuse külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudi levimise risk; sellised külastajad peavad:

—

kandma puhastuskeskusest saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima puhastuskeskusse toodud kaitseriietuse ja jalatsid keskusse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka keskusest lahkumisel;

v)

puhastuskeskuse varustus tuleb puhastustsükli lõpus puhastada ja desinfitseerida;

vi)

puhastuskeskuse reovett ei tohi enne eelnevat nõuetekohast töötlemist juhtida otse veekogusse, kui loetellu kantud või esilekerkivad taudid võivad ohustada veeloomade terviseseisundit.

2.

 Artikli 12 punktis b osutatud, puhastuskeskuse ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

puhastuskeskuses tuleb tagada head hügieenitingimused;

b)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on nõuetekohaselt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

c)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski;

e)

peavad olema paigaldatud sobivad desinfitseerimisseadmed selle tagamiseks, et puhastuskeskusest pärit reovett töödeldakse enne selle väljajuhtimist vajaduse korral nii, et on tagatud kõikide selles esinevate loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate tauditekitajate inaktiveerimine.

6. OSA

Artiklis 13 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded väljastuskeskustele

1.

 Artikli 13 punktis a osutatud, väljastuskeskuse bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid väljastuskeskuse kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases väljastuskeskuses ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iii)

eri ettevõtetes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord;

iv)

väljastuskeskuse külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudi levimise risk; sellised külastajad peavad:

—

kandma ettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima ettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

v)

väljastuskeskuse varustus tuleb väljastustoimingu lõpus puhastada ja desinfitseerida;

vi)

väljastuskeskuse reovett ei tohi enne eelnevat nõuetekohast töötlemist juhtida otse veekogusse, kui loetellu kantud või esilekerkivad taudid võivad ohustada veeloomade terviseseisundit.

2.

 Artikli 13 punktis b osutatud, väljastuskeskuse ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

väljastuskeskuses tuleb tagada head hügieenitingimused;

b)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on nõuetekohaselt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

c)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski;

e)

peavad olema paigaldatud sobivad desinfitseerimisseadmed selle tagamiseks, et väljastuskeskusest pärit reovett töödeldakse enne selle väljajuhtimist vajaduse korral nii, et on tagatud kõikide selles esinevate loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate tauditekitajate inaktiveerimine.

7. OSA

Artiklis 14 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded ülekandealadele

1.

 Artikli 14 punktis a osutatud, ülekandealade bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid ülekandeala kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomasel ülekandealal ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iii)

eri vesiviljelusettevõtetes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord;

iv)

ülekandeala külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudi levimise risk; sellised külastajad peavad:

—

kandma ülekandealal saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima ülekandealale toodud kaitseriietuse ja jalatsid ülekandealale saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ülekandealalt lahkumisel;

v)

puhastustsükli lõpus tuleb ülekandeala varustus võimaluse korral alati puhastada ja desinfitseerida;

2.

 Artikli 14 punktis b osutatud, ülekandeala ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

ülekandealal tuleb võimaluse korral tagada head hügieenitingimused;

b)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on nõuetekohaselt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

c)

peavad olemas olema sobivad vahendid varustuse, transpordivahendite ja vajaduse korral ehitiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski ja ülekandealaga seotud keskkonnapiiranguid.

8. OSA

Artiklis 15 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded karantiiniasutustele

1.

 Artikli 15 punktis a osutatud, veeloomade karantiiniasutuste bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

asjaomane karantiiniasutus peab paiknema teistest karantiiniasutustest, vesiviljelusettevõtetest ja vesiviljelusettevõtete rühmadest sellises ohutus kauguses, mille pädev asutus on kindlaks määranud lähtuvalt riskihindamisest, mille puhul tuleb arvesse võtta asjakohaste loetellu kantud ja esilekerkivate taudide epidemioloogiat;

b)

käitaja rakendab artiklis 5 sätestatud bioturvalisuse kava, mis peab hõlmama vähemalt järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid bioturvalisuse kavas tuvastatud kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

kui samas karantiiniasutuses asub mitu karantiiniüksust, tuleb võtta meetmed selle tagamiseks, et karantiiniüksused on üksteisest epidemioloogiliselt eraldatud;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb hoida asjaomases karantiiniasutuses ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

karantiiniasutuse eri karantiiniüksustes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord; ühe asutuse varustust ei tohi kasutada teistes asutustes;

v)

karantiiniasutusse võivad siseneda üksnes volitatud isikud;

vi)

karantiiniasutusse sisenevad isikud peavad kandma neile antud kaitseriietust ja jalatseid ning need tuleb pärast kasutamist ohutult kõrvaldada või puhastada ja desinfitseerida;

vii)

surnud loomad tuleb eemaldada kõikidest karantiiniüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada 1. või 2. kategooria materjalina kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 12 või 13;

viii)

karantiiniasutuse kogu varustus tuleb iga karantiiniperioodi lõpus puhastada ja desinfitseerida;

ix)

nõutav karantiiniperiood peab algama hetkel, mil karantiiniasutusse tuuakse viimane karantiini paigutatavasse rühma kuuluv veeloom;

x)

kõik karantiiniüksused tuleb karantiiniperioodi lõpus loomadest tühjendada, puhastada ja desinfitseerida ning neid tuleb enne uute veeloomade sissetoomist hoida vähemalt seitse päeva loomadest tühjana;

xi)

tuleb rakendada ettevaatusabinõusid sissetoodavate ja väljaviidavate veeloomade saadetiste ristsaastumise ärahoidmiseks;

xii)

karantiiniasutusest vabastatud loomade puhul tuleb järgida liikmesriikide vahelist vesiviljelusloomade lähetamist käsitlevaid nõudeid;

c)

tuleb määrata nimeliselt isik, kes vastutab karantiiniasutuse bioturvalisuse kava rakendamise eest ja kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes vajaduse korral aru annavad.

2.

 Artikli 15 punktis b osutatud, vesiviljelusloomade jaoks ette nähtud karantiiniasutuste seire- ja kontrollimeetmetega seotud nõuded on järgmised:

a)

karantiiniasutuses tuleb kogu karantiiniperioodi kestel säilitada asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi kliiniliste sümptomite avaldumiseks soodsad keskkonnatingimused;

b)

veterinaararst peab tegema kliinilise läbivaatuse kõikidele vesiviljelusloomadele, kes on karantiiniperioodil surnud või kellel on sel perioodil täheldatud taudisümptomeid, ning asjaomaseid proove tuleb analüüsida laboris, mille pädev asutus on selleks otstarbeks kindlaks määranud;

c)

loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu, molluskeid ja koorikloomi tuleb hoida alapunktis a sätestatud tingimustes karantiinis vähemalt 90 päeva;

d)

karantiiniperioodi lõpule eelneva 15 päeva jooksul tuleb võtta proovid selliselt arvult vesiviljelusloomadelt, mille puhul on tagatud asjaomase patogeeni tuvastamine usaldusnivool 95 %, kui sihtorganismi levimus on 2 %. Kõnealused proovid võib võtta karantiinis hoitava rühma vesiviljelusloomadelt või nendega koos elunevatelt kontroll-vesiviljelusloomadelt, kes on asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi suhtes vastuvõtlikud ja keda kasutatakse karantiiniperioodil diagnostilise abina.

3.

 Artikli 15 punktis c osutatud, vesiviljelusloomade jaoks ette nähtud karantiiniasutuste ehitiste ja varustusega seotud nõuded on järgmised:

a)

karantiiniasutuse veevarustussüsteemis ei tohi esineda asjaomase loetellu kantud või esilekerkiva taudi tekitajaid;

b)

karantiiniasutuse reovett tuleb enne selle väljajuhtimist nõuetekohaselt töödelda, et tagada loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate nakkusetekitajate inaktiveerimine;

c)

reoveepuhastussüsteem peab olema varustatud tõrkekindla varumehhanismiga, mis võimaldab tagada selle pideva töö ja täieliku kaitse asjaomas(t)e nakkusetekitaja(te) vastu;

d)

karantiiniasutused peavad olema selgelt piiritletud ning loomade ja inimeste juurdepääs nendele peab olema kontrollitud;

e)

veterinaarkontrolli tegemise eest vastutavate töötajate käsutuses peavad vajaduse korral olema piisavalt hästi varustatud ruumid, sealhulgas riietus- ja duširuumid;

f)

vajaduse korral peavad olemas olema piisavad võimalused vesiviljelusloomade eraldamiseks;

g)

põrandad, seinad ning kõik muud materjalid ja varustus peavad olema ehitatud nii, et neid oleks võimalik piisavalt puhastada ja desinfitseerida;

h)

peab olema kasutusel sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

i)

on kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski;

j)

karantiiniasutuse see osa, kus hoitakse vesiviljelusloomi, peab vastama sobivale standardile ja olema ehitatud nii, et kokkupuude sellest väljaspool asuvate veeloomade ja veega on välistatud ning kontrollimine ja mis tahes vajalike loomapidamistoimingute tegemine on hõlbus.

9. OSA

Artiklis 16 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus peetakse siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata

1.

 Artikli 16 punktis a osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus peetakse loetellu kantud siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata, on järgmised:

a)

käitajad rakendavad vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, mis peab hõlmama vähemalt järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid vesiviljelusettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

kui samas vesiviljelusettevõttes asub mitu isolatsiooniüksust, tuleb võtta asjakohased meetmed selle tagamiseks, et need üksused on üksteisest epidemioloogiliselt eraldatud;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

sama vesiviljelusettevõtte eri isolatsiooniüksustes ei tohi kasutada ühte ja sama varustust; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord; ühe ettevõtte varustust ei tohi kasutada teistes ettevõtetes;

v)

asjaomasesse vesiviljelusettevõttesse võivad siseneda üksnes volitatud isikud;

vi)

asjaomasesse vesiviljelusettevõttesse sisenevad isikud peavad kandma neile antud kaitseriietust ja jalatseid ning need tuleb pärast kasutamist ohutult kõrvaldada või puhastada ja desinfitseerida;

vii)

surnud loomad tuleb eemaldada ettevõtte kõikidest tootmisüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

viii)

asjaomase vesiviljelusettevõtte või samas vesiviljelusettevõttes mitme isolatsiooniüksuse paiknemise korral asjaomase isolatsiooniüksuse kogu varustus tuleb iga isolatsiooniperioodi lõpus puhastada ja desinfitseerida;

ix)

punktis 2 osutatud isolatsiooniperiood algab hetkel, mil vesiviljelusettevõttesse või samas vesiviljelusettevõttes mitme isolatsiooniüksuse paiknemise korral asjaomasesse isolatsiooniüksusse tuuakse rühma viimane loom;

x)

vesiviljelusettevõtte kõik isolatsiooniüksused tuleb isolatsiooniperioodi lõpus loomadest tühjendada ning puhastada ja desinfitseerida;

xi)

tuleb rakendada ettevaatusabinõusid sissetoodavate ja väljaviidavate veeloomade saadetiste ristsaastumise ärahoidmiseks;

xii)

asjaomasest vesiviljelusettevõttest pärast isolatsiooniperioodi lõppu välja viidavate loomade puhul tuleb järgida liikmesriikide vahelist veeloomade lähetamist käsitlevaid nõudeid;

b)

käitajad tagavad, et vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest vastutab nimeliselt määratud isik, kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes vajaduse korral aru annavad.

2.

 Artikli 16 punktis b osutatud, seire- ja kontrollimeetmetega seotud nõuded ettevõtetele, kus peetakse loetellu kantud siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata, on järgmised:

a)

loetellu kantud liikidesse kuuluvaid kalu, molluskeid ja koorikloomi hoitakse eraldatult vähemalt 90 päeva;

b)

veterinaararst peab tegema kliinilise läbivaatuse kõikidele vesiviljelusloomadele, kes on 90 päeva pikkuse isolatsiooniperioodi vältel surnud või kellel on sel perioodil täheldatud taudisümptomeid, ning asjaomaseid proove tuleb analüüsida laboris, mille pädev asutus on selleks otstarbeks kindlaks määranud.

3.

 Artikli 16 punktis c osutatud, ehitiste ja varustusega seotud nõuded vesiviljelusettevõtetele, kus peetakse loetellu kantud siirutajaliiki kuuluvaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata, on järgmised:

a)

peavad olemas olema piisavad võimalused vesiviljelusloomade eraldatult pidamiseks;

b)

vesiviljelusettevõtte veevarustussüsteemis ei tohi esineda loetellu kantud liike ega asjaomaste loetellu kantud ja esilekerkivate taudide tekitajaid;

c)

kui see on suubla terviseolukorrale avalduva ohu ärahoidmiseks vajalik, tuleb vesiviljelusettevõtte reovett enne selle väljajuhtimist nõuetekohaselt töödelda, et tagada loetellu kantud ja esilekerkivaid taude põhjustavate nakkusetekitajate inaktiveerimine;

d)

kontrollitakse loomade pääsu asjaomasesse vesiviljelusettevõttesse;

e)

põrandad, seinad ning kõik muud materjalid ja varustus on ehitatud nii, et neid on võimalik piisavalt puhastada ja desinfitseerida;

f)

kasutusel on sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

g)

on kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski.

10. OSA

Artiklis 17 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele suletud vesiviljelusettevõtetele

1.

 Artiklis 17 osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele suletud vesiviljelusettevõtetele, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne taudirisk, on järgmised:

a)

käitaja rakendab vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid ettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb kasutada üksnes asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iii)

vesiviljelusettevõtte külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudirisk; sellised külastajad peavad:

—

kandma vesiviljelusettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima vesiviljelusettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

iv)

surnud loomad tuleb eemaldada kõikidest tootmisüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

b)

tuleb nimeliselt määrata isik, kes vastutab vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest ja kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes vajaduse korral aru annavad.

2.

 Artikli 17 punktis c osutatud, ehitiste ja varustusega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele suletud vesiviljelusettevõtetele, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne taudirisk, on järgmised:

a)

ettevõttes peetavate loomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

b)

vesiviljelusettevõttes tuleb tagada head hügieenitingimused ja võimaldada terviseseisundi seiret;

c)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on hõlpsalt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

d)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

e)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat taudide leviku riski;

f)

peab olema kasutusel sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13.

11. OSA

Artiklis 18 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele avatud vesiviljelusettevõtetele

1.

 Artikli 18 punktis b osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele avatud vesiviljelusettevõtetele on järgmised:

a)

käitaja rakendab vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

tuleb luua desinfitseerimispunktid vesiviljelusettevõtte kriitilise tähtsusega kohtades;

ii)

samas vesiviljelusettevõttes asuvate eri funktsionaalüksuste eraldamiseks tuleb kasutada sobivaid hügieenimeetmeid;

iii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb hoida asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iv)

eri vesiviljelusettevõtetes ei tohi kasutada ühtesid ja samu seadmeid; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord;

v)

vesiviljelusettevõtte külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudirisk; sellised külastajad peavad:

—

kandma vesiviljelusettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima vesiviljelusettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

vi)

surnud loomad tuleb eemaldada kõikidest tootmisüksustest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

vii)

iga tootmistsükli lõpus tuleb vesiviljelusettevõtte seadmed võimaluse korral alati puhastada ja desinfitseerida;

viii)

enne loomade peale- ja mahalaadimist vesiviljelusettevõttes tuleb kontrollida vedaja puhastamis- ja desinfitseerimisandmeid;

b)

käitajad tagavad, et vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest vastutab nimeliselt määratud isik, kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes vajaduse korral aru annavad.

2.

 Artikli 18 punktis c osutatud, ehitiste ja varustusega seotud nõuded dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavatele avatud vesiviljelusettevõtetele on järgmised:

a)

vesiviljelusettevõttes peetavate loomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

b)

ettevõttes tuleb tagada head hügieenitingimused ja võimaldada piisavat terviseseisundi seiret;

c)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on nõuetekohaselt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

d)

peavad olema kehtestatud sobivad röövloomade tõrje meetmed, mille puhul on arvesse võetud asjaomastest röövloomadest tulenevat riski ja vesiviljelusettevõttega seotud keskkonnapiiranguid;

e)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste, varustuse ja transpordivahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

f)

kasutusel on sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13.

12. OSA

Artiklis 19 osutatud, heakskiitmisega seotud nõuded laevade ja muude teisaldatavate ruumide jaoks, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil

1.

 Artikli 19 punktis a osutatud, bioturvalisusmeetmetega seotud nõuded laevadele ja muudele teisaldatavatele ruumidele, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil, on järgmised:

a)

käitaja rakendab vastavalt artiklile 5 bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud järgmisi aspekte:

i)

asjaomane laev või asjaomased muud teisaldatavad ruumid ja kõik raviprotsessis kasutatud varustus tuleb pärast ravi lõppemist ja enne teise vesiviljelusettevõttesse edasi liikumist puhastada ja desinfitseerida;

ii)

töötajate töörõivaid ja jalatseid tuleb hoida asjaomases vesiviljelusettevõttes ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida;

iii)

asjaomast varustust ei tohi kasutada muudes vesiviljelusettevõtetes; kui see on siiski vältimatu, tuleb kehtestada nõuetekohane puhastamise ja desinfitseerimise kord ning hoida alles tõendid selle rakendamise kohta;

iv)

vesiviljelusettevõtte külastajaid tuleb kontrollida, kui nendega on seotud taudirisk; sellised külastajad peavad:

—

kandma vesiviljelusettevõttelt saadud kaitseriietust ja jalatseid või

—

puhastama ja desinfitseerima vesiviljelusettevõttesse toodud kaitseriietuse ja jalatsid ettevõttesse saabumisel ning muude kui ühekordselt kasutatavate jalatsite ja riietuse puhul ka ettevõttest lahkumisel;

v)

tuleb üles märkida kõikide ravi ajal aset leidnud surmajuhtumite põhjus ning surnud loomad tuleb eemaldada vesiviljelusettevõttest sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ent mis on asjaomaste vesiviljelusloomade jaoks kasutatava raviskeemi puhul mõistlikult saavutatav;

vi)

surnud loomad tuleb eemaldada sagedusega, mille puhul on tagatud nakkusohu püsimine minimaalsel tasemel, ning kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13;

b)

käitajad tagavad, et ettevõtte bioturvalisuse kava rakendamise eest vastutab nimeliselt määratud isik, kellele teised töötajad bioturvalisusega seotud küsimustes vajaduse korral aru annavad.

2.

 Artikli 19 punktis b osutatud, ehitiste ja varustusega seotud nõuded laevadele ja muudele teisaldatavatele ruumidele, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil, on järgmised:

a)

asjaomases ettevõttes peetavate vesiviljelusloomade jaoks sobivate pidamistingimuste tagamiseks peavad olemas olema asjakohane varustus ja asjakohased ehitised;

b)

varustus ja ehitised peavad võimalikult suurel määral koosnema materjalidest, mis on hõlpsalt puhastatavad ja desinfitseeritavad;

c)

peavad olemas olema sobivad vahendid ehitiste ja varustuse puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

d)

automatiseeritud puhastus- ja desinfitseerimissüsteemide kasutamisel tuleb enne esimest kasutuskorda kontrollida nende tõhusust ja teha seda sobiva sagedusega ka edaspidi;

e)

kasutusel on sobiv süsteem loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

II LISA

TEATAVATES HEAKSKIIDETUD ETTEVÕTETES TEHTAV RISKIPÕHINE SEIRE

1. OSA

Riskipõhine seire artiklites 7, 8, 17 ja 18 osutatud vesiviljelusettevõtetes ja vesiviljelusettevõtete rühmades

Riskipõhise seire rakendamine artiklites 7, 8, 17 ja 18 osutatud vesiviljelusettevõtetes ja vesiviljelusettevõtete rühmades toimub järgmiselt:

a)

vesiviljelusettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, kelle hulgas ei ole käesoleva osa punkti b alapunktis ii osutatud liikide loomi, rakendavad riskipõhist seiret vastavalt nende liigitusele suure, keskmise või väikese riskiga ettevõtete hulka tulenevalt delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa kohaselt läbi viidud riskihindamisest;

b)

vesiviljelusettevõte, kus peetakse alapunktis i või ii osutatud liiki kuuluvaid vesiviljelusloomi, rakendab riskipõhist seiret juhul, kui ettevõte on delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa kohaselt läbi viidud riskihindamise tulemusena liigitatud suure riskiga ettevõtete hulka; kõnealused loomaliigid on järgmised:

i)

loetellu kandmata liigid;

ii)

loetellu kantud, rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas esitatud tabeli neljandas veerus osutatud liigid; et kõnealuseid loetellu kantud liike saaks käsitada siirutajaliigina, peavad nende esindajad aga olema olnud kokkupuutes loetellu kantud, nimetatud tabeli kolmandas veerus osutatud liikide esindajatega, ent sellist kokkupuudet ei ole toimunud.

2. OSA

Määruse (EL) 2016/429 artikli 26 kohaselt vesiviljelusettevõtetes ja vesiviljelusettevõtete rühmades tehtava riskipõhise seire sisu

1.

 Artiklites 7, 17 ja 18 osutatud heakskiidetud vesiviljelusettevõtetes kontrollitakse andmeid ning tehakse kliinilised ja laboriuuringud järgmiselt:

a)

vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklis 186 ning käesoleva määruse artiklites 23, 32 ja 33 sätestatud andmete säilitamise kohustusele säilitatud asjakohaseid andmeid tuleb analüüsida, et hinnata, kas on märke suremuse kasvust või mõne loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemisest asjaomases vesiviljelusettevõttes; seda teavet tuleb veterinaararsti külastuse ajal arvesse võtta;

b)

tuleb kontrollida vesiviljelusettevõtte kõiki osasid ning pöörata seejuures erilist tähelepanu tootmisüksustele, kus on alapunktis a osutatud andmete kohaselt täheldatud suremuse kasvu;

c)

kui andmete analüüsimise ja kõikides tootmisüksustes tehtud kliinilise läbivaatuse tulemusena ei leita märke ühegi loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemise kohta, ei ole vaja võtta proove laboriuuringute jaoks;

d)

kui leitakse hiljuti surnud või surmaeelses seisundis vesiviljelusloomi, tuleb selliste loomade representatiivses valimis viia läbi nii väline kui ka sisemuse kliiniline läbivaatus võimalike patoloogiliste muutuste kindlakstegemiseks; kõnealuse läbivaatuse eesmärk on eelkõige loetellu kantud ja esilekerkivate taudide tuvastamine;

e)

kui alapunktis d sätestatud kliinilise läbivaatuse tulemustest lähtuvalt tekib kahtlus mõne sellise loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemise kohta vesiviljelusettevõttes, mis asub liikmesriigis, tsoonis või piirkonnas, kus rakendatakse likvideerimisprogrammi või mis on tunnistatud asjaomasest konkreetsest taudist vabaks, võetakse selle vesiviljelusettevõtte vesiviljelusloomade hulgast proov, millega tehakse laboriuuring kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa II osa asjakohase peatükiga;

f)

kui alapunktis d sätestatud kliinilise läbivaatuse tulemustest lähtuvalt tekib kahtlus mõne loetellu kantud taudi esinemise kohta vesiviljelusettevõttes, kus rakendatakse asjaomase konkreetse C-kategooria taudi seire programmi, võetakse selle vesiviljelusettevõtte vesiviljelusloomade hulgast proov, millega tehakse laboriuuring kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa III osa asjakohase peatükiga;

g)

kui alapunktis d sätestatud kliinilise läbivaatuse tulemustest lähtuvalt tekib kahtlus mõne esilekerkiva taudi esinemise kohta, võetakse asjaomase vesiviljelusettevõtte vesiviljelusloomade hulgast proov ja tehakse sellega laboriuuring asjaomase esilekerkiva taudi tuvastamiseks.

2.

 Artiklis 8 osutatud heakskiidetud vesiviljelusettevõtete rühmades kontrollitakse andmeid ning tehakse kliinilised ja laboriuuringud järgmiselt:

a)

määruse (EL) 2016/429 artikli 186 ning käesoleva määruse artikli 24 kohaselt igas vesiviljelusettevõtete rühma ettevõttes või sellise ettevõtte nimel säilitatud asjakohaseid andmeid tuleb analüüsida, et hinnata, kas on märke suremuse kasvust või mõne loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemisest; seda teavet tuleb arvesse võtta selle üle otsustamiseks, millist asjaomase rühma vesiviljelusettevõtet on vaja riskipõhise seire eesmärgil külastada;

b)

kui alapunktis a osutatud andmete analüüsimisel täheldatakse mõnes konkreetses asjaomasesse rühma kuuluvas vesiviljelusettevõttes suremuse kasvu või mõne loetellu kantud või esilekerkiva taudi esinemist, tuleb riskipõhise seire eesmärgil külastada seda konkreetset ettevõtet; selle külastuse ajal tuleb järgida punkti 1 alapunktides b–g kirjeldatud tegevuskava;

c)

kui alapunktis a osutatud andmete analüüsimisel ei täheldata üheski asjaomasesse rühma kuuluvas vesiviljelusettevõttes suremuse kasvu ega ühegi loetellu kantud ega esilekerkiva taudi esinemist, külastatakse riskipõhise seire eesmärgil:

i)

rühma seda vesiviljelusettevõtet või neid vesiviljelusettevõtteid, kus taudide leviku risk on eelnevalt tehtud riskihindamise tulemustest lähtuvalt suurim, või

ii)

ettevõtet, kus edasiseks kasvatamiseks ette nähtud vesiviljelusloomade liikumiste arv on pärast viimast riskipõhise seire eesmärgil tehtud külastust olnud kõige suurem.

Kummalgi juhul tuleb riskipõhise seire eesmärgil tehtava külastuse ajal järgida punkti 1 alapunktides c–g kirjeldatud tegevuskava.