(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 91/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks“ ning meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(2)

Komisjon sai pärast lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist tõendeid, et nimetatud meetmetest hoitakse kõrvale toote ümberlaadimise kaudu Malaisias.

(3)

Seetõttu algatas komisjon 28. novembril 2010. aastal määrusega (EL) nr 966/2010 (3) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimine“).

(4)

Nõukogu laiendas 26. juulil 2011. aastal rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 (4) (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev määrus“) määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte.

(5)

Komisjon tunnistas 27. veebruaril 2016. aastal määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud ning rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 laiendatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2016/278 (5) kehtetuks.

(6)

Euroopa Kohus tunnistas kohtuasjas C-644/17: Eurobolt (6)3. juulil 2019 tehtud otsusega rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 kehtetuks, kuna see võeti vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (7) artikli 15 lõikes 2 sätestatud konsultatsioonimenetlust rikkudes.

(7)

Euroopa Kohtu otsuse kohaselt on määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikes 2 ette nähtud nõue edastada nõuandekomiteele kogu asjakohane teave hiljemalt kümme tööpäeva enne selle komitee koosolekut selline oluline vorminõue, mille rikkumine toob kaasa asjaomase akti tühisuse (8). Kohtu sõnul oli seda sätet rikutud, kuna Malaisiast pärit kinnitusdetailide Madalmaade importija Eurobolti märkusi ei edastatud liikmesriikidele hiljemalt kümme tööpäeva enne nõuandekomitee koosolekut.

(8)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt peavad liidu institutsioonid võtma Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Seepärast taasalustas komisjon 27. augustil 2019 meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist, et kõrvaldada Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasus (9).

(9)

Meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise taasalustamine piirdus kohtuasjas C-644/17: Eurobolt tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega, nimelt kõigi määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuandekomitee menetlusest tulenevate menetlusnõuete järgimise tagamisega (10). See menetlus on vahepeal asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (11) artiklis 5 sätestatud komitee kontrollimenetlusega.

(10)

Sel puhul tuleb märkida, et Euroopa Liidu õigusakte võetakse vastu vastavalt menetlusnormidele, mis kehtivad nende vastuvõtmise ajal. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõige 2 sellisena, nagu see kehtis uurimise ajal, tunnistati kehtetuks. Seega saab käesolevat meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise taasalustamise menetlust (mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3) tulenevalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 kehtetuks tunnistamisest sellisena, nagu seda kohaldati rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 vastuvõtmise ajal, viia läbi ainult praegu kehtiva kõrvalehoidmise meetmete kehtestamiseks ettenähtud komiteemenetluse alusel (12). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 (muudetud ja kodifitseeritud määrusega (EL) 2016/1036) artikli 15 lõikele 3 tuleb taasalustamisel järgida menetlust vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artiklile 5.

(11)

Eurobolt seadis 13. juunil 2011 esitatud märkustes kahtluse alla määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 komisjonipoolse tõlgenduse kaks aspekti. Esiteks väitis ta, et laiendatud meetmeid ei tohiks kohaldada asjaomase toote suhtes, kui see on tegelikult Malaisia päritolu. Teiseks seadis Eurobolt kahtluse alla komisjoni volituse väita meetmetest kõrvalehoidmisega seotud ex officio uurimise käigus kahju tekkimist esialgse uurimise andmete alusel, esitamata tõendeid kahju tekkimise kohta.

(12)

Komisjon märkis, et kumbki väide ei olnud otsuse rakendamise puhul asjakohane. Eurobolti märkused olid seega seotud küsimustega, mis jäävad väljapoole täitemenetluse kohaldamisala. Igal juhul oli võimalik väited ka sisuliselt tagasi lükata.

(13)

Eurobolti esimese väite puhul ja nagu on märgitud meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse põhjenduses 46, võimaldab alusmääruse artikli 13 lõige 1 laiendada meetmeid samasuguse toote importimisele kolmandatest riikidest. Alusmääruse artikli 13 lõige 4 lubab teha erandeid kõnealustest kolmandast riigist pärit tegelikele tootjatele. Kuna meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks kõrvalehoidmine kooskõlas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Malaisia ametivõimude tehtud uurimiste tulemustega, laiendati meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse artikliga 1 dumpinguvastaseid meetmeid Malaisiast lähetatud toodete impordile. Kuid laiendatud meetmetest anti vabastus igale ettevõttele, kes oli tõendanud, et ta oli tegelik Malaisia tootja. Lisaks sellele oli meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse artikli 2 alusel võimalik esitada taotlusi tulevaste vabastuste andmiseks. Seega, kuna tehti kindlaks Hiinast pärit toodete ümberlaadimine Malaisias (vt meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse põhjendused 34 ja 45) ja tegelike Malaisia tootjate ekspordile anti vabastus laiendatud meetmetest, lükati Eurobolti esimene väide tagasi.

(14)

Eurobolti teise väite puhul tuleb märkida, et alusmääruse artikli 13 lõikega 1 nõutakse muu hulgas „[---] tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud [---]“ (rõhuasetus on lisatud). Need kaks nõuet ei ole kumulatiivsed. Meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse põhjendused 37 ja 38 näitavad, et kõrvalehoidmine ohustas algse määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju nii hindade kui ka koguste seisukohast. Seega ei olnud alusmääruse artiklis 13 sätestatud õiguslikud nõuded täidetud. Seetõttu ei olnud vajadust ega õiguslikku kohustust hinnata ega kasutada uuesti Hiinast importi käsitleva esialgse uurimise kahju tekitamise andmeid. Seetõttu lükati ka see väide tagasi.

(15)

Komisjon järeldas eespool märgitule tuginedes, et Eurobolti 13. juunil 2011. aastal esitatud märkusi oli nõuetekohaselt arvesse võetud ja et Eurobolti väiteid käsitleti meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas määruses, eelkõige selle punktides 2.8 ja 4. Lisaks sellele on oluline märkida, et Eurobolt ei seadnud kahtluse alla Hiinast pärit toodete Malaisia kaudu ümberlaadimise tõendeid ega uurimistulemust, et ettevõtted, millelt Eurobolt asjaomast toodet hankis, olid esitanud komisjonile eksitavat teavet ja ei suutnud tõendada, et nad olid tegelikud Malaisia tootjad.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1374 (millega taasalustatakse meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist) kutsuti huvitatud isikuid esitama märkusi kõrvalehoidmisega seotud uurimise taasalustamise kohta. Oma märkused esitasid kaks isikut.

(17)

Eurobolt väitis, et Euroopa Kohtu poolt kindlaks tehtud määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 rikkumist ei saa tagantjärgi heastada, kuna tegemist on olulise vorminõude rikkumisega ja seetõttu muutub kehtetuks kogu algne meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimine.

(18)

See väide on alusetu järgmistel põhjustel. Artikli 15 lõike 2 rikkumine ei muuda kehtetuks kogu menetlust, kuna Euroopa Kohtu poolt kindlaks tehtud ebaseaduslikkus ei olnud seotud kõrvalehoidmise alaste sisuliste järeldustega. Rikkumise saab seega heastada, taasalustades meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist sellest etapist, kus toimus ebaseaduslik tegevus. Selleks tuli edastada Eurobolti algsed märkused koos rakendusakti eelnõuga komiteele kooskõlas kõrvalehoidmise vastaste meetmete kehtestamiseks praegu kehtiva menetlusega. Sellele menetlusele on osutatud põhjenduses 10 eespool. Selleks et järgida asjaomase teabe komiteele laekumise suhtes kohaldatavat õigusaktides ettenähtud tähtaega, tuleb teave esitada hiljemalt 14 päeva enne kõnealuse komitee koosolekut. Sel moel saab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee tutvuda kogu asjasse puutuva teabega, et liikmesriigid saaksid jõuda rakendusakti eelnõu asjus seisukohale. Nagu Euroopa Kohus on hiljuti kinnitanud, ei saa kehtetuks tunnistatud määruse kohaldamise ajal algatatud haldusmenetluse taasalustamist ja dumpinguvastaste imporditollimaksude uuesti kehtestamist pidada tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega vastuolus olevaks (13).

(19)

Kui Euroopa Kohtu otsusega tunnistatakse dumpinguvastane määrus kehtetuks, siis on institutsioonil, kelle ülesanne on selle kohtuotsuse täitmine (praegusel juhul komisjon), võimalus jätkata menetlust kõnealuse määruse lähteetapis (14). Lisaks sellele, välja arvatud juhul, kui tuvastatud rikkumine toob endaga kaasa kogu menetluse õigusvastasuse, on institutsioonil võimalus kehtetuks tunnistatud õigusakti asendava uue akti vastuvõtmiseks jätkata menetlust selles etapis, milles rikkumine toimus (15).

(20)

Eurobolt väitis samuti, et komisjonil ei ole sobilik kehtestada uuesti kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid, kuna need on pärast nende kehtestamist aegunud ja kehtetuks tunnistatud.

(21)

Sel puhul tuleb märkida, et parandades menetlusvead ja kinnitades uurimise tulemused, mida ei seatud kõnealuse otsusega kahtluse alla, täidab komisjon kohustust kehtestada meetmed asjaomaste toodete sellise impordi suhtes, mis toimus kõnealuste meetmete kohaldamise ajal, s.o 27. juulist 2011 kuni 27. veebruarini 2016. Seetõttu lükkas komisjon Eurobolti väite tagasi.

(22)

Teine asjaosaline European Fastener Distributor Association (EFDA) väitis, et „järjepidevalt ei ole võetud tõsiselt arvesse Euroopa kinnitusdetailide turustajate ja neid esindavate organite põhjendatud ja hoolikalt kaalutud märkusi.“ Ta väitis samuti, et kui importija suudab tõendada hoolsuskohustuse täitmist ning kõigi mõistlike ja sobilike meetmete võtmist veendumaks, et imporditud toode on seaduslikult Malaisias toodetud, siis ei tohiks neilt nõuda dumpinguvastase tollimaksu tasumist ning kõnealused tollimaksud tuleks hüvitada, kui need on tasutud.

(23)

Komisjon lükkas EFDA esimese väite tagasi, kuna EFDA ei näidanud menetlusnormide ühtegi konkreetset rikkumist uurimise taasalustamise menetluse käigus ja ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid.

(24)

Mis puudutab EFDA teist väidet, siis alusmääruse artikli 13 lõikes 4 on sätestatud, et kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming toimub väljaspool liitu, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei tegele käesoleva kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei ole võimalik anda vabastusi importija hoolsuskohutuse alusel, kui kõrvalehoidmine toimub väljaspool ELi (nagu praegusel juhul). Selle asemel peab eksportija tõendama, et ta on tegelik Malaisia tootja, ja taotlema vabastust. Nagu on märgitud meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva määruse punktis 4, esitasid taotluse mitu Malaisia eksportijat ja neid võeti vabastuste andmisel arvesse ning komisjon andis kõnealused vabastused üheksale ettevõttele. Seepärast lükkas komisjon EFDA teise väite tagasi.

(25)

Komisjon järeldas esitatud märkusi ja nende analüüsi arvesse võttes, et Malaisiast lähetatud toodete impordi suhtes tuleks uuesti kehtestada esialgsed meetmed olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevatena või mitte.

(26)

Kõigile meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise taasalustamise ajal endast teada andnud isikutele anti teada olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel oli kavas dumpinguvastane tollimaks uuesti kehtestada. Neile anti pärast avalikustamist võimalus esitada teatava aja jooksul oma märkused. Eurobolt ja EFDA esitasid oma märkused.

(27)

Esiteks väitis Eurobolt, et oluliste vorminõuete rikkumine muudab kogu menetluse kehtetuks ja seega ei ole võimalik seda tagantjärgi heastada. Teiseks oli Eurobolt seisukohal, et selliste meetmete uuesti kehtestamine, mille õiguslik alus on Maailma Kaubandusorganisatsioon poolt ebaseaduslikuks tunnistatud õigusakt, rikub õigusriigi ja hea halduse põhimõtet. Kolmandaks väitis Eurobolt, et komisjoni meetmete uuesti kehtestamise ettepaneku tulemusena puudub tõhus õiguskaitse, kuna see tähendab, et komisjon saab kõik rikkumised lihtsalt tagantjärgi heastada, mis kahjustab võimude tasakaalu kaubanduse kaitsemenetlustes. Neljandaks väitis Eurobolt, et komisjoni ettepanekus ei võeta arvesse Madalmaade ülemkohtu (Hoge Raad) otsust kohtuasjas Eurobolt vs. Staatssecretaris van Financiën, (16) ning kutsus komisjoni üles loobuma tolliasutuste ainupädevusse sekkumisest Eurobolti tasutud meetmetest kõrvalehoidmisega seotud tollimaksude tagasimaksmise kohta otsuse tegemisel.

(28)

Eurobolti esimese väite puhul, mis esitati juba meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise taasalustamise ajal, osutab komisjon põhjendustele 18 ja 19 eespool. Kuna uusi argumente ei esitatud, lükati see väide tagasi.

(29)

Eurobolti teise väite puhul otsustas komisjon viia meetmed kooskõlla WTO vaekogude ja apellatsioonikogu järeldustega, mille tõttu anti välja 26. veebruari 2016. aasta määrus (vt põhjendus 5 eespool). Ta otsustas seda mitte teha tagasiulatuvalt. Seejärel pidi komisjon võtma vajalikud meetmed, et täita Euroopa Kohtu otsust, s.o parandada kohtu kindlaks tehtud ebaseaduslikkus. Kuna menetlusvea sai parandada ja kõrvalehoidmisega seotud tulemusi kinnitati, oli komisjonil õigus kehtestada meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise vaidlustamata tulemuste põhjal uuesti meetmetest kõrvalehoidmise vastased tollimaksud meetmete kohaldamise ajaks. Ükski eespool nimetatud meetmetest ei osuta hea halduse põhimõtte rikkumisele. Eurobolt osutas hea halduse põhimõttele, aga ei täpsustanud, millist õigust selle puhul väidetavalt rikuti (17). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(30)

Eurobolti kolmanda argumendi puhul tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt määrata igal konkreetsel juhul kindlaks kohtuotsusega kehtetuks tunnistamise kohaldamisala ja põhjused (kohtuotsus, 28.1.2016, CM Eurologistik ja GLS, C-283/14 ja C-284/14, EU:C:2016:57, punkt 49 ja osutatud kohtulahendid) ning sellest lähtuvalt ei pruugi olla vajalik asjaomaste tollimaksude täielik ja viivitamatu tagasimaksmine (kohtuotsus, 15.3.2018, Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, C-256/16, punkt 70). Praegusel juhul ei muutnud rikkumine kehtetuks kogu menetlust, mille käigus see toime pandi. Nagu on märgitud põhjendustes 7–10 eespool, oli võimalik menetlusnõude rikkumine praegusel juhul heastada ning meede võidakse kooskõlas kohaldatavate menetlusnormidega uuesti kehtestada. Need kohustused ei kahjusta tõhusa õiguskaitse põhimõtet. Seepärast lükkas komisjon ka selle väite tagasi.

(31)

Eurobolti neljanda väite puhul, mida on kirjeldatud põhjenduses 8 eespool, pidi komisjon võtma vajalikud meetmed, et täita Euroopa Liidu Kohtu otsust. Madalmaade ülemkohtu otsus, mis käsitles ka seda, kas dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmisel tuleks tasuda intressi, ei saanud vabastada komisjoni Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevast kohustusest. Igal juhul ei sekku komisjoni meede liikmesriikide tolliasutuste pädevusalasse, mida on kinnitanud Euroopa Kohus kohtuasjades C&J Clark International (18) ja Deichmann (19). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(32)

EFDA väljendas kahetsust, et lükati tagasi tema varasem taotlus vabastada dumpinguvastasest tollimaksust importijad, kes suutsid tõendada, et nad täitsid hoolsuskohustust, tagades et imporditud toode on seaduslikult Malaisias toodetud. EFDA palus komisjonil tõstatatud probleemide suhtes oma seisukohta muuta.

(33)

Nagu on märgitud põhjenduses 24, ei ole võimalik anda vabastusi importija hoolsuskohutuse alusel, kui kõrvalehoidmine toimub väljaspool ELi (nagu praegusel juhul). Seetõttu jäi komisjon EFDA taotluse varasemale tagasilükkamisele kindlaks.

(34)

Eespool märgitut arvesse võttes ei muutnud pärast avalikustamist esitatud märkused komisjoni järeldust, nagu on märgitud põhjenduses 25 eespool.

(35)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (20) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(36)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,