(1)

Praegune COVID-19 pandeemia on tekitanud liidu puu- ja köögivilja- ning veiniturul märkimisväärseid häireid. Liikmesriikide võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks, eelkõige ulatuslikud liikumispiirangud ja suhtlemisdistantsi hoidmine, on toonud kaasa tarneahelate katkemise, puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turustamise oluliste võimaluste ajutise kadumise hulgi- ja jaemüügitasandil ning toitlustussektoris (näiteks restoranide, sööklate, baaride ja hotellide sulgemine). COVID-19 meetmed põhjustavad ka logistikaprobleeme, mille tõttu kannatavad eriti rängalt kergesti riknevad puu- ja köögiviljad ning veinisektor. COVID-19-ga seotud meetmed põhjustavad probleeme ka puu- ja köögiviljade koristamisel ning kõikide veinitootmisega seotud ülesannete täitmisel, kuna napib tööjõudu ja tooted ei jõua tarbijateni tarneahelate katkemise, logistika ning oluliste turustusvõimaluste ajutise kadumise tõttu. Need asjaolud häirivad märkimisväärselt liidu puu- ja köögiviljasektorit ning veinisektorit. Nendes sektorites tegutsevatel põllumajandustootjatel on finantsraskusi ja rahavooprobleeme.

(2)

Arvestades liikmesriikides COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangute kestust ja nende tõenäolist jätkumist, logistika- ja tarneahelate pikaajalist katkestust ning tõsist majanduslikku mõju peamistele puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turustamise võimalustele hulgi- ja jaemüügitasandil ning toitlustussektoris, on tõenäoline, et tõsised häired ja nende mõju mõlemal turul jätkuvad ning olukord võib veelgi halveneda.

(3)

Pidades silmas kõnealust turuhäiret ja asjaolude enneolematut kombinatsiooni, on kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatel tekkinud erakordsed raskused määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 32–38 puu- ja köögiviljasektoris ning artiklitega 39–54 veinisektoris kehtestatud toetuskavade kavandamisel, rakendamisel ja elluviimisel. Neid raskusi on vaja leevendada ning teatavatest kõnealustest sätetest tuleb teha erand.

(4)

Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud võivad oma heakskiidetud rakenduskavade raames rakendada puu- ja köögiviljasektoris kriisi- ja ennetusmeetmeid, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet turuhäiretele. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandale lõigule ei tohi need kriisiennetus- ja -ohjemeetmed siiski moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest. Selleks et pakkuda kõnealustele tootjaorganisatsioonidele suuremat paindlikkust ja võimaldada neil suunata rakenduskavade vahendid COVID-19 pandeemiaga seotud meetmetest põhjustatud turuhäiretega tegelemisele, ei tohiks osutatud nõuet 2020. aastal kohaldada.

(5)

Hinnanguliselt mõjutab hotellide, baaride ja restoranide sulgemine otseselt 30 % liidus tarbitava veini kogusest, mis vastab 50 %-le veini väärtusest. Samuti võib täheldada, et veini tarbimine kodus ei kompenseeri tarbimise vähenemist väljaspool kodu. Ka ei ole võimalik korraldada tavapäraseid pidustusi ja kogunemisi, kus veini tarbitakse, näiteks sünnipäevi või riigipühi. Lisaks on oht, et suve- ja veiniturismi ettevõtmised jäävad ära. Seega suureneb turul veini ülejääk. Viinamarjakasvatajatele ja kogu veinisektorile avaldavad survet ka pandeemiast tingitud tööjõunappus ja logistikaraskused. Eelseisval saagikoristusperioodil seisavad viinamarjakasvatajad silmitsi üha suuremate probleemidega, milleks on madalad hinnad, vähenenud tarbimine, transpordi- ja müügiraskused.

(6)

Samal ajal on liidu veinituru olukord 2019. aastal juba niigi raskenenud ning veinivarud on alates 2009. aastast suurimad. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordsaagist ja veinitarbimise üldisest vähenemisest liidus. Lisaks on eksporti mõjutanud asjaolu, et Ameerika Ühendriigid, mis on liidu peamine veinieksporditurg, kehtestasid liidu veinidele täiendavad imporditariifid. COVID-19 pandeemia on andnud tundlikule sektorile täiendava löögi ning sektor ei ole enam võimeline oma tooteid tõhusalt turustama ega jaotama – seda peamiselt suurte eksporditurgude sulgumise tõttu ning meetmete tõttu, mis on võetud nõuetekohase isolatsiooni ja liikumispiirangute tagamiseks, see hõlmab eelkõige igasuguse toitlustustegevuse katkestamist ja võimetust tooteid tavaklientidele tarnida. Veinitootmiseks vajalike põhisisendite, näiteks pudelite ja korkide tarne raskused pingestavad veinisektori ettevõtjate tegevust ning takistavad neil müügivalmis veini turule laskmast.

(7)

Kui kõrvaldada liidu turult mingigi selline veinikogus, mida ei turustata ja mida ei saa ladustada, peaks see aitama lahendada tõsiseid turuhäireid veinisektoris. Seepärast tuleks COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi tõttu ajutiselt kehtestada veinisektori toetusprogrammide toetuskõlbliku meetmena veini destilleerimine, aidates nii parandada veinitootjate majandustulemusi. Konkurentsimoonutuste vältimiseks ei tohiks saadud alkoholi kasutada toiduaine- ja joogitööstuses, vaid üksnes tööstuslikel eesmärkidel, sealhulgas desinfitseerimiseks ja farmaatsias, ning energiaga seotud eesmärkidel.

(8)

Teine meede, mille abil saab teatavad veinikogused turult ajutiselt kõrvaldada ja majanduslikult elujõulisemat turuolukorda järk-järgult taastada, on kriisiladustamiseks antav toetus. Seepärast tuleks veini kriisiladustamiseks antav toetus lugeda veinisektori toetusprogrammide raames ajutiselt toetuskõlblikuks. Selleks et vältida olukorda, kus sama koguse turult kõrvaldatud veini eest antakse toetust kaks korda, ei tohiks kriisiladustamistoetuse saajad saada veini destilleerimiseks kriisiolukorras toetust veinisektori toetusprogrammide raames ega selleks abi riigilt.

(9)

Selleks et aidata ettevõtjatel reageerida praegustele erandlikele asjaoludele ning tulla selles ettearvamatus ja ebakindlas olukorras toime, on asjakohane võimaldada teatavate määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste meetmete rakendamisel täiendavat paindlikkust.

(10)

Selleks et liikmesriigid saaksid toetada kriisist tõsiselt mõjutatud tootjaid, on vaja eelkõige teha erand määruse (EL) 1308/2013 artikli 44 lõikest 2 seoses kõnealuse määruse artiklis 48 osutatud ühisfondide meetmega ning võimaldada, et kulud, mis on kantud tegevuse neljandal, st 2020. aastal rakendatud meetmete raames, oleksid toetuskõlblikud isegi juhul, kui need kulud kanti enne seda, kui liikmesriik asjaomase toetusprogrammi projekti esitas. See võimaldaks liikmesriikidel anda täiendavat toetust juba loodud ühisfondide halduskulude katmiseks järgmise 12 kuu jooksul 2020. eelarveaastal. Selleks et anda majanduslikult asjakohast toetust erandina artikli 48 lõikest 2, ei tohiks antav toetus väheneda ja peaks ulatuma projekti kolmandal rakendusaastal antava rahastamiseni.

(11)

Samuti on edaspidi vaja erakorralise meetmena ette näha erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikest 6, artikli 47 lõigetest 1 ja 3, artikli 49 lõikest 2 ja artikli 50 lõikest 4 ning ajutiselt suurendada liidu maksimaalset toetust sellistele meetmetele nagu viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, roheline korje, saagikindlustus ja investeeringud. Need ajutised meetmed on vajalikud, kuna COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel väheneb ettevõtjate sissetulek turu- ja tootmishäirete tõttu praegu ja ka edaspidi märkimisväärselt ja kaasnevad lisakulud. Liidu toetuse suurendamine kõnealustele meetmetele ja sellest tulenevalt toetusesaaja osaluse vähendamine kergendaks mõnevõrra toetusesaajate finantsolukorda.

(12)

Liidu toetuse suurendamisega kaasnev paindlikkus kujutab endast rahalist toetust, mis siiski ei nõua täiendavat liidupoolset rahastamist, kuna veinisektori riiklike toetusprogrammide suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas sätestatud eelarvepiiranguid. Seega võivad liikmesriigid otsustada eraldada kõnealustele meetmetele suuremaid summasid üksnes kõnealuses lisas sätestatud aastaeelarve piires. Suurema rahastamise eesmärk on toetada sektorit praeguses ebastabiilses turuolukorras, ilma et oleks vaja võtta kasutusele lisavahendeid.

(13)

Saagikindlustus kui ennetav vahend on veinisektori toetusprogrammide raames toetuskõlblik, kuna see edendab vastutustundlikku käitumist kriisiolukordades. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 on sätestatud, saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu. Võttes arvesse, et COVID-19 pandeemial on veinitootjate sissetulekutele rängad tagajärjed, mis tulenevad mõnikord ületamatutest raskustest kõikidel veini tootmise ja turustamise etappidel, on asjakohane laiendada liidu toetust saagikindlustusele, kui kahjud tulenevad inimesi puudutavast pandeemiast. Samuti on asjakohane sel juhul suurendada ajutiselt liidu toetuse määra kuni 60 %-ni, et mõnevõrra kergendada toetusesaajate finantsolukorda.

(14)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 sätestatud rohelist korjet kasutatakse turukorraldusmeetmena, kui on ette näha ülemäärast viinamarjatoodangut. Kõnealuse artikli kohaselt tuleb liidu toetuse saamiseks viinamarjakobarad põllumajandusettevõttes täielikult hävitada või eemaldada. Praeguses olukorras võib viinamarjakasvatajatel olla enneolematult keeruline leida töötajaid, et seda täies mahus teha. Seetõttu on asjakohane teha kõnealusest kohustusest erand ja võimaldada tooreid viinamarjakobaraid hävitada või eemaldada põllumajandusettevõtte ühes osas, tingimusel et seda tehakse kogu maatükil.

(15)

Tungiva ja kiireloomulise vajaduse tõttu, eelkõige võttes arvesse jätkuvaid turuhäireid, nende tõsist mõju puu- ja köögivilja- ning veinisektorile ning nende häirete jätkumist ja olukorra tõenäolist halvenemist, on vaja viivitamata võtta meetmeid turuhäirete negatiivse mõju leevendamiseks. Kui turuhäirete kõrvaldamiseks võetavaid viivitamatuid meetmeid edasi lükata, võivad turuhäired mõlemas sektoris veelgi süveneda ning kahjustada mõlema sektori tootmist ja turutingimusi. Seda silmas pidades tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 228 sätestatud kiirmenetlusega.

(16)

Lähtuvalt vajadusest võtta viivitamatuid meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,