2.3.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/283,

18. veebruar 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuse vastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 (3) on muu hulgas sätestatud õigusnormid käibemaksu valdkonnas konkreetse teabe säilitamiseks ja vahetamiseks elektrooniliste vahendite abil.

(2)

E-kaubanduse kasv lihtsustab kaupade ja teenuste piiriülest müüki liikmesriikides asuvatele lõpptarbijatele. Sellega seoses on piiriülese e-kaubanduse puhul tegemist kaubatarnete ja teenuste osutamisega, mille eest käibemaks kuulub tasumisele ühes liikmesriigis, kuid tarnija või teenuseosutaja asub teises liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis. Seejuures kasutavad ühes liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuvad petturlikud ettevõtjad e-kaubanduse võimalusi ära, et saada ebaõiglaseid turueeliseid, hoides kõrvale oma käibemaksukohustusest. Kui kohaldatakse sihtriigis maksustamise põhimõtet, siis kuna tarbijatel ei ole arvepidamise kohustust, on tarbimisliikmesriikidel vaja asjakohaseid vahendeid, et petturlikke ettevõtjaid tuvastada ja kontrollida. On tähtis võidelda teatavate ettevõtjate petturlikust käitumisest põhjustatud piiriülese käibemaksupettusega piiriülese e-kaubanduse valdkonnas.

(3)

Liikmesriikide maksuhaldurite (edaspidi „maksuhaldurid“) vaheline koostöö käibemaksupettuse vastu võitlemisel on tavaliselt põhinenud andmetel, mis on maksustatavate tehingutega otseselt seotud ettevõtjate valduses. Piiriüleste kaubatarnete või piiriülese teenuste osutamisel ettevõtjalt tarbijale, mis on e-kaubanduse valdkonnas tavapärane, ei pruugi see teave olla otse kättesaadav. Seega on maksuhalduritel vaja uusi vahendeid, et võidelda tulemuslikult käibemaksupettuse vastu.

(4)

Valdava osa liidu tarbijate piiriüleste internetiostude puhul tehakse maksed makseteenuse pakkujate kaudu. Makseteenuse osutamiseks peab makseteenuse pakkujal olema konkreetne teave, et teha kindlaks asjaomase piiriülese makse saaja, samuti teave makse kuupäeva, summa ja makse päritoluliikmesriigi kohta. See teave on maksuhalduritele vajalik, et nad saaksid täita oma põhiülesandeid petturlike ettevõtjate tuvastamisel ja käibemaksukohustuste kindlaksmääramisel seoses piiriüleste kaubatarnete ja piiriülese teenuste osutamisega ettevõtjalt tarbijale. Seepärast on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujate valduses olev käibemaksualane teave tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ning et liikmesriigid saavad seda teavet säilitada oma riiklikes elektroonilistes süsteemides ja edastad see makseteabe kesksesse elektroonilisse süsteemi, et tuvastada piiriüleseid käibemaksupettusi ja nende vastu võidelda, eelkõige mis puudutab kaubatarneid ja teenuste osutamist ettevõtjalt tarbijale.

(5)

Tõhusaks võitluseks käibemaksupettuste vastu on vajalik ja proportsionaalne meede anda liikmesriikidele vahendid makseteenuse pakkujate poolse teabe kogumiseks, säilitamiseks ja edastamiseks ning anda Eurofisci kontaktametnikele juurdepääs sellele teabele seoses võimalike käibemaksupettuste uurimisega või käibemaksupettuse tuvastamiseks. Need vahendid on hädavajalikud, kuna maksuhaldurid vajavad seda teavet käibemaksukontrolli eesmärgil, et kaitsta nii avaliku sektori tulusid kui ka liikmesriikide seaduskuulekaid ettevõtjaid, kes omakorda kaitsevad tööhõivet ja liidu kodanikke.

(6)

On oluline, et maksetega seotud teabe töötlemine liikmesriikide poolt oleks proportsionaalne käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgiga. Seetõttu ei peaks liikmesriigid koguma, säilitama ega edastama teavet tarbijate või maksjate ega selliste maksete kohta, mis ei ole tõenäoliselt seotud majandustegevusega.

(7)

Tõhusamalt käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgi saavutamiseks tuleks luua makseteabe keskne elektrooniline süsteem (edaspidi „teabesüsteem“), kuhu liikmesriigid edastavad nende poolt kogutud makseteavet, mida nad saavad riigi tasandil säilitada. Teabesüsteem peaks üksikute makse saajate kohta säilitama, koondama ja analüüsima kogu käibemaksualast teavet, mis on seotud liikmesriikide edastatud maksetega. Teabesüsteem peaks võimaldama saada täieliku ülevaate makse saajate poolt liikmesriikides asuvatelt maksjatelt saadud maksetest ning tegema Eurofisci kontaktametnikele kättesaadavaks konkreetse analüüsi tulemused. Teabesüsteem peaks tuvastama sama makse kohta saadud mitu kirjet, näiteks samast maksest võib teatada asjaomase maksja pank ja kaardi väljastaja, puhastama liikmesriikidelt saadud teabe, näiteks eemaldades dublikaadid ja parandades vead andmetes, ning võimaldama Eurofisci kontaktametnikel võrrelda makseteavet nende käsutuses oleva käibemaksuteabega, teha päringuid võimalike käibemaksupettuste uurimiseks või käibemaksupettuse tuvastamiseks ning lisada täiendavat teavet.

(8)

Maksustamine on liidu ja liikmesriikide üldise avaliku huvi oluline eesmärk ning seda on tunnustatud seoses piirangutega, mis võidakse kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (5) sätestatud kohustustele ja õigustele. Andmekaitseõigustega seotud piirangud on vajalikud tulenevalt makseteenuse pakkujatelt pärineva teabe laadist ja mahust ning need peavad põhinema nõukogu direktiivis (EL) 2020/284 (6) sätestatud konkreetsetel tingimustel. Kuna makseteave on eriti tundlik, on kõigis teabe käitlemise etappides vaja selgust selle kohta, kes on vastutav töötleja või volitatud töötleja vastavalt määrustele (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(9)

Seetõttu on vaja kohaldada andmesubjekti õiguste suhtes piiranguid vastavalt määrusele (EL) nr 904/2010. Andmesubjektide õiguste ja kohustuste täielik kohaldamine kahjustaks oluliselt eesmärki võidelda tõhusalt käibemaksupettusega ning võimaldaks andmesubjektidel käimasolevaid analüüse ja uurimisi takistada, tingituna makseteenuse pakkujate saadetud teabe suurest mahust ning andmesubjektide poolt liikmesriikidele, komisjonile või mõlemale esitatud teabepäringute võimalikust plahvatuslikust kasvust. See takistaks maksuhaldurite suutlikkust täita käesoleva määruse eesmärki, seades ohtu käesoleva määruse kohaselt tehtavad päringud, analüüsid, uurimised ja menetlused. Seetõttu tuleks vastavalt käesolevale määrusele teabe töötlemisel kohaldada piiranguid andmesubjekti õiguste suhtes. Käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärki ei saa saavutada muude, vähem piiravate meetmetega, mis oleksid sama tulemuslikud.

(10)

Teabesüsteemis säilitatavale makseteabele peaks olema juurdepääs üksnes Eurofisci kontaktametnikel ja ainult käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil. Seda teavet võiks lisaks käibemaksu kindlaksmääramisele kasutada ka määrusega (EL) nr 904/2010 kehtestatud muude lõivude, tollimaksude ja maksude kindlaksmääramiseks. Kõnealust teavet ei tohiks kasutada muudel eesmärkidel, näiteks ärilistel eesmärkidel.

(11)

Käesoleva määrusega kooskõlas makseteabe töötlemisel peaks iga liikmesriik piirduma sellega, mis on proportsionaalne ja vajalik võimalike käibemaksupettuste uurimiseks või käibemaksupettuse tuvastamiseks.

(12)

Määruse (EL) 2016/679 kohaste õiguste ja kohustuste tagamiseks on oluline, et maksetega seotud teavet ei kasutata automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemiseks ning et teavet tuleks seega alati kontrollida muu maksuteabe põhjal, mis on maksuhalduritele kättesaadav.

(13)

Et aidata liikmesriikidel võidelda maksupettuste vastu ja tuvastada pettureid, on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad peavad arvet enda osutatavate makseteenustega seoses makse saajate ja maksetega seotud teabe kohta kolm kalendriaastat. See ajavahemik on piisav aeg, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrolle teha ja uurida võimalikke käibemaksupettusi või tuvastada käibemaksupettust, ning on proportsionaalne, võttes arvesse suurt hulka makseteavet ja selle tundlikkust isikuandmete kaitse seisukohast.

(14)

Eurofisci kontaktametnikel peaks olema võimalik pääseda juurde teabesüsteemis säilitatavale makseteabele käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil, komisjoni nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel peaks aga olema juurdepääs teabele ainult teabesüsteemi arendamise ja töös hoidmise eesmärgil. Kõik kõnealusele teabele juurde pääsevad isikud peavad järgima määruses (EL) nr 904/2010 sätestatud konfidentsiaalsusreegleid.

(15)

Kuna teabesüsteemi rakendamine nõuab uusi tehnoloogilisi arendusi, on vaja käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil neid tehnoloogiaid arendada.

(16)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: tehnilised meetmed teabesüsteemi loomiseks ja töös hoidmiseks; komisjoni ülesanded seoses teabesüsteemi tehnilise haldamisega; riiklike elektrooniliste süsteemide ja teabesüsteemi vahelise ühenduse ja üldise toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised üksikasjad; elektroonilised tüüpvormid teabe kogumiseks makseteenuse pakkujatelt; Eurofisci kontaktametnike teabele juurdepääsu käsitlevad tehnilised ja muud üksikasjad; praktiline kord, et teha kindlaks Eurofisci kontaktametnikud, kellel on juurdepääs teabesüsteemile; menetlus, mis võimaldab võtta vastu asjakohased tehnilised ja korralduslikud turvameetmed teabesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks; liikmesriikide ja komisjoni rolli ja kohustused, kui nad tegutsevad vastutava töötleja ja volitatud töötlejana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 alusel ning Eurofisci puudutav menetluslik kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(17)

Käibemaksupettused on kõigi liikmesriikide ühine probleem. Liikmesriikidel üksi ei ole vajalikku teavet, et tagada käibemaksunormide nõuetekohane kohaldamine piiriüleses e-kaubanduses ja võidelda piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksupettuse vastu. Kuna käesoleva määruse eesmärki võidelda käibemaksupettuse vastu ei suuda liikmesriigid piiriülese e-kaubanduse puhul piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele. Sellega seoses piiratakse käesoleva määrusega rangelt isikuandmete hulka, mis tuleb liikmesriikidele kättesaadavaks teha. Käesoleva määruse kohane makseteabe töötlemine peaks toimuma ainult käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil.

(19)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 14. märtsil 2019 (8).

(20)

Määrust (EL) nr 904/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„s)

„makseteenuse pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 1 lõike 1 punktides a–d loetletud makseteenuse pakkujate kategooria või füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 32 kohast erandit;

t)

„makse“ – kui direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 3 sätestatud kohaldamisalast välistamisest ei tulene teisiti, nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 5 määratletud „maksetehing“ või nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 22 määratletud „rahasiire“;

u)

„maksja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 8 määratletud maksja;

v)

„makse saaja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 9 määratletud makse saaja.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“"

2)

V peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

KONKREETSE TEABE KOGUMINE, SÄILITAMINE JA VAHETAMINE“;

b)

artikli 17 ette lisatakse järgmine pealkiri:

„1. JAGU

Automaatne juurdepääs konkreetsele teabele, mida säilitatakse riiklikes elektroonilistes süsteemides “;

c)

artikli 24 järele lisatakse järgmine jagu:

„2. JAGU

Makseteabe keskne elektrooniline süsteem

Artikkel 24a

Komisjon töötab välja, hoiab töös, hostib ja haldab tehniliselt makseteabe keskset elektroonilist süsteemi (edaspidi „teabesüsteem“), et uurida võimalikke käibemaksupettusi või tuvastada käibemaksupettust.

Artikkel 24b

1.   Iga liikmesriik kogub teavet direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 243b osutatud makse saajate ja maksete kohta.

Iga liikmesriik kogub makseteenuse pakkujatelt esimeses lõigus osutatud teavet:

a)

hiljemalt selle kuu lõpus, mis järgneb sellele kalendrikvartalile, mida teave puudutab;

b)

elektroonilise tüüpvormi abil.

2.   Iga liikmesriik võib säilitada lõike 1 kohaselt kogutud teavet riiklikus elektroonilises süsteemis.

3.   Iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud teabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutused või pädevad ametnikud edastavad teabesüsteemile lõike 1 kohaselt kogutud teabe hiljemalt sellele kalendrikvartalile järgneva teise kuu kümnendal päeval, mida teave puudutab.

Artikkel 24c

1.   Teabesüsteemil on järgmised funktsioonid artikli 24b lõike 3 kohaselt edastatud teabe korral:

a)

säilitada teavet;

b)

koondada teavet iga üksiku makse saaja kohta;

c)

analüüsida säilitatavat teavet koos käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud asjakohase suunatud teabega;

d)

võimaldada artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikele juurdepääs käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud teabele.

2.   Teabesüsteemis säilitatakse lõikes 1 osutatud teavet maksimaalselt viis aastat alates selle aasta lõpust, mil teave süsteemi edastati.

Artikkel 24d

Teabesüsteemile saavad juurdepääsu üksnes artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud, kellel on isiklik teabesüsteemi kasutajatunnus ning kui juurdepääs on seotud võimaliku käibemaksupettuse uurimise või käibemaksupettuse tuvastamisega.

Artikkel 24e

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)

tehnilised meetmed teabesüsteemi loomiseks ja töös hoidmiseks;

b)

komisjoni ülesanded seoses teabesüsteemi tehnilise haldamisega;

c)

artiklis 24b osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide ja teabesüsteemi vahelise ühenduse ja üldise toimimise tagamiseks vajaliku taristu ja vahendite tehnilised üksikasjad;

d)

artikli 24b lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud elektroonilised tüüpvormid;

e)

artikli 24c lõike 1 punktis d osutatud teabele juurdepääsu käsitlevad tehnilised ja muud üksikasjad;

f)

praktiline kord, et teha kindlaks artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnik, kellel on kooskõlas artikliga 24d juurdepääs teabesüsteemile;

g)

menetlus, mida komisjon peab igal ajal järgima, et tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud turvameetmed teabesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks;

h)

liikmesriikide ja komisjoni roll ja kohustused seoses vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesannetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (*2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*3) alusel.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24f

1.   Teabesüsteemi loomise, toimimise ja töös hoidmise kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Need kulud hõlmavad turvalist ühendust teabesüsteemi ja artikli 24b lõikes 2 osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide vahel ning artikli 24c lõikes 1 loetletud funktsioonide täitmiseks vajalikke teenuseid.

2.   Iga liikmesriik kannab artikli 24b lõikes 2 osutatud riikliku elektroonilise süsteemiga seotud kulud ning vastutab selle süsteemi kõigi vajalike arenduste eest.“

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39)."

3)

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

1.   Eurofisci esimees esitab artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteele aastaaruande iga töövaldkonna tegevuse kohta. Aastaaruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a)

teabesüsteemile juurdepääsude koguarv;

b)

Eurofisci kontaktametnike poolt kindlaks tehtud tegevustulemused, mis põhinevad artikli 24d alusel kättesaadaval ja töödeldud teabel;

c)

teabesüsteemis töödeldud andmete kvaliteedihinnang.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Eurofisci puudutava menetlusliku korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

4)

Artiklisse 55 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   V peatüki 2. jaos osutatud teavet võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel, kui seda on kontrollitud liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadava muu maksuteabe alusel.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. MARIĆ


(1)  17. detsembri 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2)  ELT C 240, 16.7.2019, lk 29.

(3)  Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6)  Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8)  ELT C 140, 16.4.2019, lk 4.