30.1.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/123,

27. jaanuar 2020,

millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse lossimiskohustust täielikult alates 1. jaanuarist 2019 ning lossida tuleks kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavaru suhtes lossimiskohustuse kohaldamisel võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile, selle asemel, et määrata kalapüügivõimalusi kindlaks vastavalt lossimisele. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena, mida kohaldatakse ajutiselt maksimaalselt kuni kolm aastat.

(6)

Selliste liikide varude puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovituslikul kogupüügi näitajal (mitte soovitud kogupüügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast.

(7)

Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse vastavalt teaduslikule nõuandele, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuste lubatud kogupüükide tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(8)

Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks kalapüügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslikku vette tagasilaskmist.

(9)

Teaduslike nõuannete kohaselt on hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) kudekarja biomass Keldi meres, La Manche’i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi 4.b, 4.c, 7.a ja 7.d–7.h rajoonid) alates 2009. aastast vähenenud ja on praegu väiksem kui MSY Btrigger ja ainult veidi suurem kui Blim. Tänu liidu võetud meetmetele on kalastussuremus vähenenud ja on praegu väiksem kui Fmsy. Juurdekasv on siiski väike, kõikudes alates 2008. aastast ilma selge suundumuseta. Seepärast tuleks jätkata püügi piirnormide kohaldamist, tagades samas, et kõnealuse varu kalastussuremuse sihttase oleks kooskõlas MSYga.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (2) kehtestatud läänepiirkonna vete kalavarude püügi ja majandamise mitmeaastase kava kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kalastussuremuse sihttase, mis vastab nimetatud määruse artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult 2020. aastaks, misjärel tuleb seda kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida FMSY-vahemikes. Huntahvena üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas MSYga, võttes arvesse töönduslikku ja harrastuskalapüüki ning tagasiheidet (vastavalt ICESi nõuandele kokku 2 533 tonni). Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

(11)

Hariliku huntahvena harrastuspüügi meetmed tuleks samuti säilitada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Teadusliku nõuande kohaselt lubatud piirides peaks jätkuma püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ja kaasavõetava saagi piirmäärade kohaldamine. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Kui lubatud on ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviis, peaksid lubatud olema ainult sellised püügivahendid, mis tagavad kõrge ellujäämismäära. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, loodaks nende huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldaksid need meetmed harrastuskaluritel tegeleda kalapüügiga, võttes arvesse nende mõju nendele kalavarudele.

(12)

Euroopa angerja (Anguilla anguilla) varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida nullile võimalikult lähedal. Lisaks võttis Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja majandamismeetmed Vahemerel. On asjakohane säilitada kogu liidus võrdsed tingimused ning seetõttu säilitada kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood kõikides eluetappides euroopa angerja igasuguseks püügiks ka ICESi piirkonna liidu vete, samuti riimvete, nagu estuaaride, laguunide ja üleminekuvete jaoks. Kuna püügikeeluperiood peaks olema kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (3) sätestatud kaitse-eesmärkidega ning euroopa angerja hooajalise rändega, on ICESi piirkonna liidu vete puhul asjakohane kehtestada see periood ajavahemikus 1. augustist 2020 kuni 28. veebruarini 2021.

(13)

Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb siiski nende liikide saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mõni erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ettenähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ÜKP valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(14)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega.

(15)

Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (4) ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava jõustus 2019. aastal. Kõnealuste kavade artiklis 1 loetletud varude kalapüügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt kavades ette nähtud tingimustele. FMSY vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügivõimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud mitmeaastastes kavades. Et piirata varieerumist järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste vahel, on kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõike 5 punktiga c asjakohane kasutada põhjapoolse merluusi ja uusmeremaa merluusi varude puhul FMSY ülemist vahemikku.

(16)

Vastavalt läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artiklile 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse kava artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui Blim, tuleb võtta täiendavaid heastamismeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused heastamismeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude puhul ja/või muude kalavarude puhul, mille püügiga piirkonnas kaasneb tursa või merlangi kaaspüük.

(17)

Oma nõuandes osutas ICES asjaolule, et Keldi mere tursa ja merlangi varud on väiksemad kui Blim. Seetõttu tuleks nende varude suhtes võtta täiendavaid heastamismeetmeid. Kõnealused meetmed peaksid aitama kaasa asjaomaste varude taastumisele ja asendama kalapüügivõimaluste täiendava vähendamise püügipiirkondades, kus neid kalavarusid püütakse. Keldi mere merlangi osas peaksid need meetmed seisnema püügivahendite omaduste tehnilises muutmises eesmärgiga suurendada merlangi kaaspüüki, mis on funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse.

(18)

2019. aastal võeti meetmeid Keldi mere tursa püügivõimaluste parandamiseks8. Sel puhul reserveeriti selle kalavaru lubatud kogupüük üksnes kaaspüügile. Kuna varud on väiksemad kui Blim, tuleks siiski võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et viia varud kõrgemale maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 8 lõikega 2. Sellised meetmed parandaksid selektiivsust, muutes tursa väiksema kaaspüügi tasemega püügivahendite kasutamise kohustuslikuks nendes piirkondades, kus tursapüük on märkimisväärne, vähendades seeläbi kõnealuse varu kalastussuremust segapüügil. Tuleks kehtestada lubatud kogupüügi tase, et vältida püügi enneaegset lõpetamist 2020. aasta alguses. Lisaks peaks lubatud kogupüük võimaldama vältida võimalikku tagasiheidet, mis võiks kahjustada andmete kogumist ja kalavaru teaduslikku hindamist. 805 tonnise lubatud kogupüügi kehtestamine tagaks varu kudekarja biomassi märkimisväärse suurenemise 2020. aastal vähemalt 100 % võrra, et tagada varu kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikule tasemele (Btrigger).

(19)

Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2016/1627 (5).

(20)

Võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu 6.a, 7.b ja 7.c rajooni (Šotimaast ja Iirimaast läänes olevad veed) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt 6.aS, 7.b ja 7.c rajooni ning teiselt poolt 5.b, 6.b ja 6.aN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Seega tuleks kehtestada lubatud kogupüük, et lubada ärilistel alustel teadusliku proovivõtu programmi raames piiratud püüki.

(21)

ICESi teadusliku nõuande kohaselt on Keldi mere heeringa (Clupea harengus) varud (ICESi 7.a rajoonis lõuna pool 52° 30’ N, 7.g–h ja 7.j–k rajoonis) allpool Blim taset. Seetõttu soovitas ICES, et 2020. aastal peaks püük olema null tonni. ICES tegi ettepaneku viia läbi seirepüük, et maksimeerida panust teaduslike andmete kogumisse, sealhulgas aidata kaasa akustilisele uuringule, ning et püügi miinimumtase peaks olema 869 tonni. Sellest kogusest jätkuks kontroll-TACi jaoks minimaalselt nõutavaks 17 prooviks. Seega on asjakohane kehtestada Keldi mere heeringa kontrollpüügi lubatud kogupüük, et koguda katkematuid kalapüügist sõltuvaid püügiandmeid, ilma et see takistaks varude taastumist.

(22)

17. detsembril 2018 avaldas ICES teadusliku nõuande stauriidivaru (Trachurus spp.) piirkondadevahelise paindlikkuse kohta ICESi 8.c ja 9.a rajoonide vahel. ICES soovitas, et nende kahe kalavaru piirkondadevaheline paindlikkus ei tohiks ületada kalastussuremusele Fp.05 vastava saagi ja kehtestatud lubatud kogupüügi vahet. Samuti ei tohiks lubatud kogupüüki üle kanda kalavarule, mille kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim). Kõnealuse teadusliku nõuande kohaselt tuleks 2020. aastaks ICESi 9. alapiirkonna ja 8.c rajooni stauriidivaru piirkondadevaheline paindlikkus (eritingimus) kehtestada 10 % tasemel.

(23)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(24)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (6) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. 2014. aastal kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(25)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane aastatevaheline paindlikkus tuleks välja jätta, kui sellise paindlikkuse kohaldamine kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige kalavarude puhul, mille kudekarja biomass on väiksem kui Blim.

(26)

Lisaks, võttes arvesse, et varude COD/03AS, COD/5BE6A, WHG/56-14, WHG/07A ja PLE/7HJK biomass on väiksem kui Blim ning et 2020. aastal on lubatud ainult kaaspüük ja teaduslik püük, on liikmesriigid kohustunud 2020. aastal mitte kohaldama nende varude suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2020. aasta püük ei ületaks kehtestatud lubatud kogupüüki.

(27)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(28)

On vaja kehtestada 2020. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga.

(29)

Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(30)

Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(31)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobrini 2017 Manilas, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(32)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (7), eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(33)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2.a ja 3.a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslik nõuanne peaks avaldatama alles 2020. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid ajutiselt nulltasemel kuni nõuande avaldamiseni.

(34)

Liit on Norra (8) ja Fääri saartega (9) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus (10) ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2020. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(35)

Süvalesta lubatud kogupüük 1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ei piira liidu seisukohta, mis käsitleb liidu asjakohast osa kõnealuses püügis.

(36)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) ei suutnud oma 2019. aastal peetud aastakoosolekul vastu võtta Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmeid. Kõnealuste kalavarude kohta tuleks kehtestada asjakohane lubatud kogupüük kooskõlas ELi poolt NEAFCs väljendatud seisukohtadega.

(37)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2017. aastal peetud aastakoosolekul kokku, et 2018. ja 2019. aastal võib ICCAT jaotada hariliku tuuni jaotamata reservid 2019. ja 2020. aastaks, võttes eelkõige arvesse rannikuäärsete ICCATi konventsiooni osaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide („konventsiooniosalised“) vajadusi seoses rannalähedase püügiga. See jaotamine lepiti kokku ICCATi 2. paneeli istungitevahelisel koosolekul (Madrid, märts 2018), tuginedes liidu eraldise puhul teabele, mis saadi kolmelt liikmesriigilt: Kreekalt, Hispaanialt ja Portugalilt. Selle tulemusel sai liit täiendavad kalapüügivõimalused 87 tonni ulatuses 2019. aastaks ja 100 tonni ulatuses 2020. aastaks, mida saavad kasutada liidu väikesemahulise püügiga tegelevad kalalaevastikud teatavates liidu piirkondades. Nimetatud kalapüügivõimaluste eraldamise ELile kiitis ICCAT heaks oma aastakoosolekutel 2018. ja 2019. aastal. Nõukogu kehtestatud parameetrid püügivõimaluste jaotuseks Kreeka, Hispaania ja Portugali vahel 2019. aastal jäävad kehtima ka 2020. aastal.

(38)

ICCATi soovitust 16-05, mille kohaselt vähendatakse 2020. aastal Vahemere mõõkkala lubatud kogupüüki, tuleks rakendada liidu õiguses. Nagu juba tehakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuskalapüügi suhtes kohaldataks selle organisatsiooni poolt vastu võetud püügi piirnorme.

(39)

ICCAT leppis oma 2019. aasta aastakoosolekul esimest korda kokku koos ICCATi kalavarudega püütud Põhja-Atlandi sinihai lubatud kogupüügis ja jaotamispõhimõtetes. Seega tuleks kõnealuse kalavaru püügivõimalused liikmesriikide vahel ära jaotada. Lisaks leppis ICCAT kokku koos ICCATi kalavarudega püütud Lõuna-Atlandi sinihai jaotamata lubatud kogupüügis. Peale selle jaotati lepinguosaliste vahel Atlandi ookeani sinise marliini ja valge odanina / purikalalaste varude iga-aastased lossimispiirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(40)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2019. aastal toimunud aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2020. Kvootide täituvust 2019. aastal tuleks 2020. aastaks kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta.

(41)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2019. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi uued piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuse komisjoni raames. IOTC vähendas siiski aga võimalusi kasutada peibutuspüügivahendeid ja varustuslaevu. Võeti vastu merisarviklaste endale jätmist puudutavad meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(42)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 14.–18. veebruaril 2020. Praegused meetmed peaksid jääma SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni.

(43)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetme aastateks 2018–2020. Seda 2019. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks neid jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(44)

Siniuim-tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma 2019. aastal peetud aastakoosolekul siniuim-tuuni lubatud kogupüügi 2018.–2020. aastaks 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu võetud tasemel. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(45)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis oma 2019. aasta koosolekul vastu lubatud kogupüügi peamiste oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(46)

Oma aastakoosolekul 2019. aastal säilitas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada.

(47)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2019. aastal peetud 41. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2020. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(48)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osalisriikide 2019. aastal toimunud 6. koosolekul võeti vastu kaitse- ja majandamismeetmed kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate varude jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(49)

Seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud kahes verbaalnoodis Norrale, vastavalt 25. oktoobril 2016 ja 24. veebruaril 2017. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2020. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidu esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel.

(50)

Vastavalt Venezuela Bolívari Vabariigile adresseeritud liidu avaldusele (11) on vaja määrata kindlaks Venezuela liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(51)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2020. aasta lõpust kuni 2021. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumise kuupäevani, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2021. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2021. aastaks.

(52)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega jaotatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(53)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(54)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2020, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2020, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(55)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2019, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(56)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)

2020. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2021. aasta püügi piirnormid;

b)

2020. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud IIA lisas sätestatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021;

c)

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2020;

d)

teatavate kalavarude püügi võimalused 2019. ja 2020. aastal IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 30.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)

liidu kalalaevad;

b)

liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)

„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)

„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

d)

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)

„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)

„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silmasuurus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (13) artikli 6 punktis 34;

h)

„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)

„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)

„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)

„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)

„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

53°30' N 15°00' W,

—

53°30' N 11°00' W,

—

51°30' N 11°00' W,

—

51°30' N 13°00' W,

—

51°00' N 13°00' W,

—

51°00' N 15°00' W;

e)

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°00' N 9°00' W,

—

43°00' N 10°00' W,

—

43°30' N 10°00' W,

—

43°30' N 9°00' W,

—

44°00' N 9°00' W,

—

44°00' N 8°00' W,

—

43°30' N 8°00' W;

f)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°00' N 8°00' W,

—

43°00' N 10°00' W,

—

42°00' N 10°00' W,

—

42°00' N 8°00' W;

g)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

42°00' N 8°00' W,

—

42°00' N 10°00' W,

—

38°30' N 10°00' W,

—

38°30' N 9°00' W,

—

40°00' N 9°00' W,

—

40°00' N 8°00' W;

h)

„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

i)

„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

43°30' N 6°00' W,

—

44°00' N 6°00' W,

—

44°00' N 2°00' W,

—

43°30' N 2°00' W;

j)

„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23'48″ W ida poole;

k)

„CCAMLRi konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (15) artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

l)

„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (16) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)

„IATTC konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (17) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala;

n)

„ICCATi konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (18) määratletud geograafiline ala;

o)

„IOTC pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (19) kindlaks määratud geograafiline ala;

p)

„NAFO püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)

„SEAFO konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) määratletud geograafiline ala;

r)

„SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (22) kindlaks määratud geograafiline ala;

s)

„SPRFMO konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (23) kindlaks määratud geograafiline ala;

t)

„WCPFC konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala;

u)

„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

v)

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—

150° läänepikkust,

—

130° läänepikkust,

—

4° lõunalaiust,

—

50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I Peatükk

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 18 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (25) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)

see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)

selle tulemus on

i)

kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2020. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega MSY tasemel, või

ii)

varude kasutamine vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2020 järgmise teabe:

a)

vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)

selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)

see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral seoses lossimiskohustusega

1.   Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kehtestamist ja teha kvoodid kättesaadavaks nende liikmesriikide jaoks, kellel teatavate kaaspüükide jaoks kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüükide suhtes käesoleva artikli lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2.   Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2020. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2020.

3.   Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Kõik kasutamata kogused antakse pärast 31. märtsi 2020 tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4.   Vastu antavad kvoodid võetakse eelistatavalt lubatud kogupüükide loetelust, mille iga reservi panustanud liikmesriik kindlaks määrab ning mis on esitatud IA lisa liites.

5.   Neil kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastiku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral kasutatakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatlusrühma esitatud samaväärset majanduslikku väärtust kooskõlas liidu keskmiste hindadega eelmisel aastal.

6.   Juhul kui eespool käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1.   Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemikeks on II lisa kohaste õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis, sätestatud II lisas.

2.   Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid, lähtudes kõnealuse liikmesriigi asjaomasest taotlusest vastavalt IIA lisa punktile 7.4. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud IIA lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb liikmesriigi poolt IIA lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Hariliku huntahvena püüki käsitlevad meetmed

1.   Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.

2.   Erandina lõikest 1 võivad 2020. aasta jaanuaris ning ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2020 liidu kalalaevad ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis ning vetes, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi 7.a ja 7.g rajoonis, püüda harilikku huntahvenat ning endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)

põhjatraalidega püügi korral (26) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 520 kg kahe kuu kohta ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)

seinnootadega püügi korral (27) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 520 kg kahe kuu kohta ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)

õngekonksude ja -nööridega püügi korral (28) mitte rohkem kui 5,7 tonni laeva kohta aastas;

d)

vainakkevõrkudega püügi korral (29) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,4 tonni laeva kohta aastas.

Esimeses lõigus sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

3.   Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

4.   Prantsusmaa ja Hispaania tagavad, et nende töönduslikust ja harrastuskalapüügist põhjustatud huntahvena kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, mille tulemuseks on kogupüük 2 533 tonni, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

5.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a, 7.a–7.k rajoonis

a)

on hariliku huntahvena puhul lubatud 1. jaanuarist29. veebruarini ja 1. –31. detsembril 2020 kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ritvõnge või käsiõngega. Sel ajal on kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat keelatud endale jätta, ümber laadida, ümber paigutada või lossida;

b)

1. märtsist31. novembrini 2020 on lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kalamehe kohta päevas; endale jäetava huntahvena alammõõt on 42 cm.

Kõnealuse lõigu punkti b ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest nimetatud punktis osutatud ajavahemikul ei tohi seisevvõrkudega huntahvenat püüda ega kinni hoida.

6.   Harrastuskalapüügi puhul ICESi 8.a ja 8.b rajoonis on lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas. Endale jäetava huntahvena alammõõt on 42 cm Käesolevat lõiget ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest seisevvõrkudega ei tohi huntahvenat püüda ega kinni hoida.

7.   Lõiked 5 ja 6 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 11

Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes

Igasugune euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüük keelatakse ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, kolme järjestikuse kuu pikkuseks ajavahemikuks, mille iga liikmesriik määrab kindlaks vahemikus 1. augustist 2020 kuni 28. veebruarini 2021. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2020.

Artikkel 12

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)

nõukogu määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)

käesoleva määruse artikli 19 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.   Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.   Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 13

Heastamismeetmed seoses tursa ja merlangiga Keldi meres

1.   Järgmisi meetmeid kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis kalastavad põhjatraalide ja nootadega ICESi 7.f ja 7.g rajoonis, 7.h rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ning 7.j rajooni osas 49°30′ põhjalaiusest põhja pool ja 11° läänepikkusest ida pool:

a)

põhjatraalidega kalastavatel liidu kalalaevadel, mille saagist vähemalt 20 % moodustab kilttursk, on keelatud püüda lõikes 1 osutatud piirkonnas, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

—

110 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 120 mm;

—

100 mm T90-tüüpi noodapära;

—

120 mm noodapära;

—

100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm, kuni 31. maini 2020.

b)

alates 1. juunist 2020 kasutavad liidu laevad lisaks punktis a osutatud meetmetele: i) püügivahendit, mille õngeliini ja selisekaitse vahe on vähemalt üks meeter, või ii) mis tahes vahendit, mis on ICESi või STECFi hinnangu kohaselt tursapüügi vältimiseks tõendatult vähemalt samavõrra selektiivne;

c)

põhjanootadega kalastavatel liidu kalalaevadel, mille saagist vähemalt 20 % moodustab kilttursk, on keelatud püüda lõikes 1 osutatud piirkonnas, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad järgmise suurusega võrgusilmadega püügivahendeid:

—

110 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 120 mm;

—

100 mm T90-tüüpi noodapära;

—

120 mm noodapära.

2.   Kui välja arvata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/2034 (30) artikli 9 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvad laevad, on püügitegevus keelatud nendel liidu kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega ICESi rajoonides 7.f–7.k ja lääne pool 5° läänepikkust ICESi rajoonis 7e, ning liidu kalalaevadel, mis püüavad põhjatraalidega lõikes 1 osutatud piirkonnas ja mille saagist moodustab kilttursk alla 20 %, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad noodapära, mille võrgusilma miinimumsuurus on vähemalt 100 mm. Seda noodapära miinimumsuuruse nõuet ei kohaldata laevade suhtes, mille tursa kaaspüük ei ole STECFi hinnangul suurem kui 1,5 %.

3.   Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 27 lõikele 2 arvutatakse saagi protsendimäär suhtarvuna kõikide pärast iga püügireisi lossitud mere bioloogiliste ressursside eluskaalust.

4.   Liidu laevad võivad lisaks lõike 1 punktides a ja b loetletud püügivahenditele kasutada mõnda väga selektiivset alternatiivset püügivahendit, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska alla 1 % ulatuses saagist.

Artikkel 14

Parandusmeetmed seoses tursaga Põhjameres

Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IIC lisas.

Artikkel 15

Parandusmeetmed seoses tursaga Kattegatis

1.   Alates 31. maist 2020 kasutavad liidu laevad, mis püüavad põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX ja PTB), mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)

lestalisi ja tursklasi eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava tursklaste jaoks;

c)

selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)

kindlaksmääratud väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend laeva pardal.

2.   31. märtsiks 2020 võivad liikmesriigid kindlaks määrata liidu laevad, millele paigaldatakse liikmesriigi projekti raames hiljemalt 31. detsembriks 2020 täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalikud seadmed. Need liidu laevad võivad kasutada püügivahendeid kooskõlas määrusega (EL) 2019/1241. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade nimekirja komisjonile.

Artikkel 16

Keelatud liigid

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)

hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

c)

portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d)

šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e)

luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

f)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

g)

suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

i)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

j)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

k)

musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

l)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

m)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

n)

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas;

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 17

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II Peatükk

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 18

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud V lisa A osas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III Peatükk

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 19

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2021, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

2. jagu

ICCATI konventsiooni ala

Artikkel 20

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.   Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7.   Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (31) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 21

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 22

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

3. jagu

CCAMLRI konventsiooni ala

Artikkel 23

Uurimuslikust kalapüügist teavitamine

Kui liikmesriik kavatseb 2020. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimuslikus õngejadaga püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi, teatab ta sellest CCAMLRi sekretariaadile kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juunil 2020.

Artikkel 24

Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud

1.   Kihvkalade püük on 2019-2020. aasta püügihooajal VII lisa tabelis B sätestatud liikide, lubatud kogupüügi ja kaaspüügi piirnormide puhul piiratud nimetatud lisa tabelis A sätestatud liikmesriikide, alapiirkondade ja laevade arvuga.

2.   Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3.   Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas (SSRU) lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on püük lõike 1 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 25

Tavalise hiilgevähi püük 2020.-2021. aasta püügihooajal

1.   CCAMLRi konventsiooni alal 2020/2021. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. maiks 2020 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2020.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.   CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)

põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.   Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.

4. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 26

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.

2.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 27

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.   Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 300 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.   Varustuslaevade arv ei tohi olla suurem kui kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad sama liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

3.   Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks sama liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

4.   Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

Artikkel 28

Haid

1.   Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

5. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 29

Pelaagiline kalapüük

1.   Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2020. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana liidu kogutaseme 78 600 GT.

3.   IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 30

Merisarviklased

1.   Liidu kalalaevadel, välja arvatud elatise teenimiseks toimuva kalapüügiga tegelevad kalalaevad (kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad), on keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Erandina esimesest lausest võib väikesemahulisel kalapüügil (muu kui õngejada- või pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, käsiõnge- ja veoõngelaevadega, mis on IOTC püügiluba omavate laevade registris) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida üksnes kohalikuks tarbimiseks.

2.   Kõik kalalaevad, välja arvatud elatise teenimiseks toimuva kalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks püütud isenditele võimalikult vähe kahju.

Artikkel 31

Põhjalähedane kalapüük

1.   Liikmesriigid piiravad 2020. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

Artikkel 32

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid võivad 2020. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus kalapüügis SPRFMO konventsiooni alal üksnes siis, kui SPRFMO on kinnitanud nende vastava püügi taotluse koos kalapüügi tegevuskavaga ja võetud kohustusega rakendada andmekogumiskava.

2.   Kala püütakse üksnes SPRFMO poolt täpsustatud uurimisüksustes. Kalapüük on keelatud 750 meetri sügavusjoonest kõrgemal ja 2 000 meetri sügavusjoonest madalamal.

3.   Lubatud kogupüük määratakse kindlaks IH lisas. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 21 järjestikkuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, kusjuures ühe loomuse kohta on maksimaalselt 5 000 õngekonksu ja ühe uurimisüksuse kohta on maksimaalselt 20 loomust. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui 100 loomust on vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

6. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 33

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a)

29. juulist (kell 00.00) 2020 kuni 8. oktoobrini 2020 (kell 24.00) või 9. novembrist 2020 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2021 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—

150° läänepikkust,

—

40° põhjalaiust,

—

40° lõunalaiust;

b)

9. oktoobrist 2020 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2020 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

—

96° läänepikkust,

—

110° läänepikkust,

—

4° põhjalaiust,

—

3° lõunalaiust.

2.   Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõike 1 punktile a enne 1. aprilli 2020. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)

kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 34

Triivivad peibutuspüügivahendid

1.   Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendid võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.   Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 33 lõike 1 punktis a osutatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.

3.   Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

Artikkel 35

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on ette nähtud IL lisas.

Artikkel 36

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.   IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.   Laeva käitajad peavad

a)

registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)

edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 37

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral viivitamata vette tagasi laskma elusana ja vigastamata.

7. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 38

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)

tont-musthai (Apristurus manis),

b)

sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)

lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)

suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

f)

railased (Rajidae),

g)

harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)

Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

i)

harilik ogahai (Squalus acanthias).

8. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 39

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.   Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.   Liikmesriigid tagavad, et 2020. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 40

Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2020 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2020 (kell 24.00).

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2020 (kell 00.00) kuni 31. maini 2020 (kell 24.00) või 1. novembrist 2020 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2020 (kell 24.00).

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)

kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

4.   Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poiga. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

5.   Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

Artikkel 41

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 42

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületaks 2020. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kanduks mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 43

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.   WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)

siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)

pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 44

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.   Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti v kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.   Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 33 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 34, 35 ja 36 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti v kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

9. jagu

Beringi meri

Artikkel 45

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

10. jagu

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

Artikkel 46

Põhjapüügi ajutised meetmed

1.   Liikmesriigid, kelle laevad on püüdnud kala rohkem kui 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma aastast põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki aasta keskmise tasemeni ning et selline püügitegevus toimub piirkonnas, mida hinnatakse SIOFA-le esitatud mõjuhinnangus.

2.   Liikmesriigid, kelle laevad ei ole püüdnud kala üle 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki ning ruumilist jaotust vastavalt oma varasemale püügile.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 47

Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 48

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevaed

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.

Artikkel 49

Kalapüügiload

Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 50

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 49 osutatud lubade alusel.

Artikkel 51

Püügikeeluaeg

Kolmanda riigi laevad, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, ei tohi püüda tobiaid kõnealuses piirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2020 ja 1. augustist kuni 31. detsembrini 2020.

Artikkel 52

Keelatud liigid

1.   Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

c)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

d)

šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

e)

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

f)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

g)

musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

i)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

j)

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 54

Üleminekusäte

Artiklit 10, artikli 12 lõiget 2 ning artikleid 16, 22, 23, 28, 36, 37, 38, 43, 45 ja 52 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2021. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2021. aastaks.

Artikkel 55

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. Artiklit 9 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2020. Artiklitega 23, 24 ja 25 ning VII lisa sätteid teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VUČKOVIĆ

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(3)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(6)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(7)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(9)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(10)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(11)  Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(15)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(17)  Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(18)  Liit ühines sellega nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(19)  Liit ühines sellega nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(21)  Sõlmitud nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(22)  Liit ühines sellega nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(23)  Liit ühines sellega nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(24)  Liit ühines sellega nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(26)  Kõik põhjatraali liigid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(27)  Kõik seinnooda liigid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(28)  Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(29)  Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).

(30)  Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018. lk 8).

(31)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

LISADE NIMEKIRI

I LISA

Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA

Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA

ICCATi konventsiooni ala

IE LISA

Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IF LISA

Siniuim-tuun – levikualad

IG LISA

WCPFC konventsiooni ala

IH LISA

SPRFMO konventsiooni ala

IJ LISA

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IK LISA

SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond

IL LISA

IATTCi konventsiooni ala

II LISA

Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis

III LISA

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas

IV LISA

Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud

V LISA

Kalapüügiload

VI LISA

ICCATi konventsiooni ala

VII LISA

CCAMLRi konventsiooni ala

VIII LISA

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IX LISA

WCPFC konventsiooni ala

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Käesoleva lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult ladinakeelsete nimetuste alusel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Täht-sünkrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kerguéleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Luits-nokkhai

Dicentrarchus labrax

BSS

Harilik huntahven

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sileda tiibrai kompleks

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Notothenia squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Sardina pilchardus

PIL

Sardiin

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu ja seotud kaaspüük

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Tavanimetus

Kolmetäheline kood

Teaduslik nimetus

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Hall nototeenia

NOS

Notothenia squamifrons

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Harilik huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Heeringas

HER

Clupea harengus

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Kerguéleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Kilu ja seotud kaaspüük

SPR

Sprattus sprattus

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Kultkala

EDW

Pseudopentaceros spp.

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Limapead

ALF

Beryx spp.

Luits-nokkhai

DCA

Deania calcea

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Meriluts

USK

Brosme brosme

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Musterrai

RJU

Raja undulata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Ogarai

RJC

Raja clavata

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Railised

SRX

Rajiformes

Roheline rüntnototeenia

NOG

Notothenia gibberifrons

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

Sardiin

PIL

Sardina pilchardus

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Sileda tiibrai kompleks

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Süvamere punakrabi

GER

Chaceon spp.

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Tursk

COD

Gadus morhua

Täht-sünkrai

RJR

Amblyraja radiata

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Ümar helerai

RJI

Raja circularis

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

 

0

 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0

 (2)

Saksamaa

 

0

 (2)

Rootsi

 

0

 (2)

Liit

 

0

 

TAC

 

0

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1r

2r ()

3r

4 ()

5r

6

7r

 

(SAN/234_1R)

(SAN/234_2R)

(SAN/234_3R)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7R)

Taani

0

0

0

0

0

0

0

Ühendkuningriik

0

0

0

0

0

0

0

Saksamaa

0

0

0

0

0

0

0

Rootsi

0

0

0

0

0

0

0

Liit

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0

()  Majandamispiirkondades 2r ja 4 võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

 

24

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

8

 

 

 

 

 

Madalmaad

19

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

39

 

 

 

 

 

Liit

 

90

 

 

 

 

 

TAC

 

90

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ARU/3A4-C)

Taani

 

1 093

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

11

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

8

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

8

 

 

 

 

 

Madalmaad

51

 

 

 

 

 

Rootsi

 

43

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

20

 

 

 

 

 

Liit

 

1 234

 

 

 

 

 

TAC

 

1 234

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

 

284

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

6

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

263

 

 

 

 

 

Madalmaad

2 968

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

208

 

 

 

 

 

Liit

 

3 729

 

 

 

 

 

TAC

 

3 729

 

 

 

 

 


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

1., 2. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

 

6

 (4)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

6

 (4)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Ühendkuningriik

6

 (4)

 

 

 

 

Muud

 

3

 (4)

 

 

 

 

Liit

 

21

 (4)

 

 

 

 

TAC

 

21

 

 

 

 

 


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

3a

(USK/03A.)

Taani

 

15

 

Ennetuslik TAC

 

 

Rootsi

 

8

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

8

 

 

 

 

 

Liit

 

31

 

 

 

 

 

TAC

 

31

 

 

 

 

 


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

 

68

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

20

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

47

 

 

 

 

 

Rootsi

 

7

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

102

 

 

 

 

 

Muud

 

7

 (5)

 

 

 

 

Liit

 

251

 

 

 

 

 

TAC

 

251

 

 

 

 

 


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

 

17

 

Ennetuslik TAC

 

 

Hispaania

 

60

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

705

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

68

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

340

 

 

 

 

 

Muud

 

17

 (6)

 

 

 

 

Liit

 

1 207

 

 

 

 

 

Norra

 

2 923

 (7)  (8)  (9)  (10)

 

 

 

 

TAC

 

4 130

 

 

 

 

 


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

 

0

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

165

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

 

1

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

 

0

 

 

 

 

 

Madalmaad

0

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

 

 

 

Liit

 

170

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond:

6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

 

4 700

 

Ennetuslik TAC

 

 

Iirimaa

 

13 235

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 217

 

 

 

 

 

Liit

 

19 152

 

 

 

 

 

TAC

 

19 152

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas (11)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3.a

(HER/03A.)

Taani

 

10 309

 (12)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

165

 (12)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Rootsi

 

10 783

 (12)

 

 

 

 

Liit

 

21 257

 (12)

 

 

 

 

Norra

 

3 271

 

 

 

 

 

TAC

 

24 528

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas (13)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N

(HER/4AB.)

Taani

 

59 468

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

39 404

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

20 670

 

 

 

 

 

Madalmaad

51 717

 

 

 

 

 

Rootsi

 

3 913

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

55 583

 

 

 

 

 

Liit

 

230 755

 

 

 

 

 

Fääri saared

250

 

 

 

 

 

Norra

 

111 652

 (14)

 

 

 

 

TAC

 

385 008

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) ()

Liit

50 000

()  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

 

948

 (16)

Analüütiline TAC

 

 

Liit

 

948

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

 

385 008

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

heeringas (17)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3.a

(HER/03A-BC)

Taani

 

5 692

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

51

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Rootsi

 

916

 

 

 

 

 

Liit

 

6 659

 

 

 

 

 

TAC

 

6 659

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas (18)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4. ja 7.d püügipiirkond ning 2.a püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

 

44

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

8 573

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

44

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

44

 

 

 

 

 

Madalmaad

44

 

 

 

 

 

Rootsi

 

42

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

163

 

 

 

 

 

Liit

 

8 954

 

 

 

 

 

TAC

 

8 954

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas (19)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4.c, 7.d (20)

(HER/4CXB7D)

Belgia

 

8 632

 (21)

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

800

 (21)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

530

 (21)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

10 277

 (21)

 

 

 

 

Madalmaad

18 162

 (21)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

3 950

 (21)

 

 

 

 

Liit

 

42 351

 (21)

 

 

 

 

TAC

 

385 008

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

5.b, 6.b ja 6.aN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (22)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

 

389

 (23)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

74

 (23)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa

 

526

 (23)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

389

 (23)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 102

 (23)

 

 

 

 

Liit

 

3 480

 (23)

 

 

 

 

TAC

 

3 480

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6.aS (24), 7.b, 7.c

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

 

1 236

 

Ennetuslik TAC

 

 

Madalmaad

124

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

 

1 360

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

 

1 360

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6 Clyde (25)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (26)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (26)

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.a (27)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

 

2 099

 

Analüütiline TAC

 

 

Ühendkuningriik

5 965

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

8 064

 

 

 

 

 

TAC

 

8 064

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.e ja 7.f

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

 

465

 

Ennetuslik TAC

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

 

 

 

Liit

 

930

 

 

 

 

 

TAC

 

930

 

 

 

 

 


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7.g (28), 7.h (28), 7.j (28) ja 7.k (28)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

 

10

 (29)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

54

 (29)

 

 

 

 

Iirimaa

 

750

 (29)

 

 

 

 

Madalmaad

54

 (29)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1

 (29)

 

 

 

 

Liit

 

869

 (29)

 

 

 

 

TAC

 

869

 (29)

 

 

 

 


Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

8

(ANE/08.)

Hispaania

 

28 703

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

3 189

 

 

 

 

 

Liit

 

31 892

 

 

 

 

 

TAC

 

31 892

 

 

 

 

 


Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

 

0

 (30)

Ennetuslik TAC

 

 

Portugal

 

0

 (30)

 

 

 

 

Liit

 

0

 (30)

 

 

 

 

TAC

 

0

 (30)

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

 

5

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

1 683

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

42

 

 

 

 

 

Madalmaad

11

 

 

 

 

 

Rootsi

 

294

 

 

 

 

 

Liit

 

2 035

 

 

 

 

 

TAC

 

2 103

 

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

 

80

 (31)

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

2

 (31)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

 

48

 (31)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

 

130

 (31)

 

 

 

 

TAC

 

130

 (31)

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

 

435

 (32)

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

2 499

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

1 584

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

537

 (32)

 

 

 

 

Madalmaad

1 412

 (32)

 

 

 

 

Rootsi

 

17

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

5 732

 (32)

 

 

 

 

Liit

 

12 216

 

 

 

 

 

Norra

 

2 502

 (33)

 

 

 

 

TAC

 

14 718

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

10 618


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

 

382

 (34)

Analüütiline TAC

 

 

Liit

 

382

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6.b; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(COD/5W6-14)

Belgia

 

0

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

1

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

12

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

16

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

45

 

 

 

 

 

Liit

 

74

 

 

 

 

 

TAC

 

74

 

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6.a; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

 

2

 (35)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

19

 (35)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

 

Prantsusmaa

 

203

 (35)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa

 

284

 (35)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

771

 (35)

 

 

 

 

Liit

 

1 279

 (35)

 

 

 

 

TAC

 

1 279

 (35)

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7.a

(COD/07A.)

Belgia

 

3

 (36)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

9

 (36)

 

 

 

 

Iirimaa

 

170

 (36)

 

 

 

 

Madalmaad

1

 (36)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

74

 (36)

 

 

 

 

Liit

 

257

 (36)

 

 

 

 

TAC

 

257

 (36)

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

 

18

 (37)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

294

 (37)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

 

Iirimaa

 

461

 (37)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

0

 (37)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

32

 (37)

 

 

 

 

Liit

 

805

 (37)

 

 

 

 

TAC

 

805

 (37)

 

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7.d

(COD/07D.)

Belgia

 

37

 (38)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

721

 (38)

 

 

 

 

Madalmaad

21

 (38)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

79

 (38)

 

 

 

 

Liit

 

858

 (38)

 

 

 

 

TAC

 

858

 

 

 

 

 


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

 

9

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

8

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

8

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

48

 

 

 

 

 

Madalmaad

38

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 811

 

 

 

 

 

Liit

 

2 922

 

 

 

 

 

TAC

 

2 922

 

 

 

 

 


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

 

671

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

2 615

 (39)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

764

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 851

 (39)

 

 

 

 

Liit

 

5 901

 

 

 

 

 

TAC

 

5 901

 

 

 

 

 


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

7

(LEZ/07.)

Belgia

 

506

 (40)

Analüütiline TAC

 

 

Hispaania

 

5 620

 (41)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

6 820

 (41)

 

 

 

 

Iirimaa

 

3 101

 (41)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 685

 (41)

 

 

 

 

Liit

 

18 732

 

 

 

 

 

TAC

 

18 732

 

 

 

 

 


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

 

993

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

801

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

1 794

 

 

 

 

 

TAC

 

1 794

 

 

 

 

 


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

 

2 144

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

107

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Portugal

 

71

 

 

 

 

 

Liit

 

2 322

 

 

 

 

 

TAC

 

2 322

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

 

498

 (42)

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

1 098

 (42)

 

 

 

 

Saksamaa

 

536

 (42)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

102

 (42)

 

 

 

 

Madalmaad

377

 (42)

 

 

 

 

Rootsi

 

13

 (42)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

11 461

 (42)

 

 

 

 

Liit

 

14 085

 (42)

 

 

 

 

TAC

 

14 085

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

 

51

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

1 305

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

 

21

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

18

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

305

 

 

 

 

 

Liit

 

1 700

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

 

286

 (43)

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

327

 (43)

 

 

 

 

Hispaania

 

307

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

3 525

 (43)

 

 

 

 

Iirimaa

 

797

 

 

 

 

 

Madalmaad

276

 (43)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 453

 (43)

 

 

 

 

Liit

 

7 971

 

 

 

 

 

TAC

 

7 971

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

7

(ANF/07.)

Belgia

 

3 262

 (44)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

364

 (44)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Hispaania

 

1 296

 (44)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

20 932

 (44)

 

 

 

 

Iirimaa

 

2 675

 (44)

 

 

 

 

Madalmaad

422

 (44)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

6 348

 (44)

 

 

 

 

Liit

 

35 299

 (44)

 

 

 

 

TAC

 

35 299

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

 

1 372

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

7 636

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

9 008

 

 

 

 

 

TAC

 

9 008

 

 

 

 

 


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

 

3 353

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

3

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Portugal

 

667

 

 

 

 

 

Liit

 

4 023

 

 

 

 

 

TAC

 

4 023

 

 

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

3.a

(HAD/03A.)

Belgia

 

10

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

1 768

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

112

 

 

 

 

 

Madalmaad

2

 

 

 

 

 

Rootsi

 

209

 

 

 

 

 

Liit

 

2 101

 

 

 

 

 

TAC

 

2 193

 

 

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

 

206

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

1 416

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

901

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

1 571

 

 

 

 

 

Madalmaad

155

 

 

 

 

 

Rootsi

 

143

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

23 361

 

 

 

 

 

Liit

 

27 753

 

 

 

 

 

Norra

 

7 900

 

 

 

 

 

TAC

 

35 653

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

20 644


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

 

707

 (45)

Analüütiline TAC

Liit

 

707

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

6.b, 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

 

23

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

28

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

1 155

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

824

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

8 442

 

 

 

 

 

Liit

 

10 472

 

 

 

 

 

TAC

 

10 472

 

 

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5.b ja 6.a piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

 

4

 (46)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

5

 (46)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

219

 (46)

 

 

 

 

Iirimaa

 

651

 (46)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

3 094

 (46)

 

 

 

 

Liit

 

3 973

 

 

 

 

 

TAC

 

3 973

 

 

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7.b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

 

121

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

7 239

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

2 413

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 086

 

 

 

 

 

Liit

 

10 859

 

 

 

 

 

TAC

 

10 859

 

 

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7.a

(HAD/07A.)

Belgia

 

50

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

228

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

1 366

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 512

 

 

 

 

 

Liit

 

3 156

 

 

 

 

 

TAC

 

3 156

 

 

 

 

 


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

3a

(WHG/03A.)

Taani

 

1 166

 

Ennetuslik TAC

 

 

Madalmaad

4

 

 

 

 

 

Rootsi

 

125

 

 

 

 

 

Liit

 

1 295

 

 

 

 

 

TAC

 

1 660

 

 

 

 

 


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

4; 2.a püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

 

329

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

1 424

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

370

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

2 140

 

 

 

 

 

Madalmaad

823

 

 

 

 

 

Rootsi

 

3

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

10 293

 

 

 

 

 

Liit

 

15 382

 

 

 

 

 

Norra

 

1 216

 (47)

 

 

 

 

TAC

 

17 158

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

10 801


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

 

3

 (48)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

57

 (48)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

 

Iirimaa

 

273

 (48)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

604

 (48)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

 

937

 (48)

 

 

 

 

TAC

 

937

 (48)

 

 

 

 


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7.a

(WHG/07A.)

Belgia

 

2

 (49)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

25

 (49)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

 

Iirimaa

 

415

 (49)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

0

 (48)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

279

 (49)

 

 

 

 

Liit

 

721

 (49)

 

 

 

 

TAC

 

721

 (49)

 

 

 

 


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k

(WHG/7X7A-C)

Belgia

 

92

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

5 644

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

4 072

 

 

 

 

 

Madalmaad

46

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 009

 

 

 

 

 

Liit

 

10 863

 

 

 

 

 

TAC

 

10 863

 

 

 

 

 


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

8

(WHG/08.)

Hispaania

 

1 016

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 524

 

 

 

 

 

Liit

 

2 540

 

 

 

 

 

TAC

 

2 540

 

 

 

 

 


Liik:

merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(W/P/04-N.)

Rootsi

 

190

 (50)

Ennetuslik TAC

 

 

 

Liit

 

190

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

3a

(HKE/03A.)

Taani

 

3 136

 (51)

Analüütiline TAC

 

 

Rootsi

 

267

 (51)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

3 403

 

 

 

 

 

TAC

 

3 403

 

 

 

 

 


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

 

56

 (52)

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

2 278

 (52)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

261

 (52)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

504

 (52)

 

 

 

 

Madalmaad

131

 (52)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

710

 (52)

 

 

 

 

Liit

 

3 940

 (52)

 

 

 

 

TAC

 

3 940

 

 

 

 

 


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

 

582

 (53)

Analüütiline TAC

 

 

Hispaania

 

18 667

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

28 827

 (53)

 

 

 

 

Iirimaa

 

3 493

 

 

 

 

 

Madalmaad

376

 (53)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

11 380

 (53)

 

 

 

 

Liit

 

63 325

 

 

 

 

 

TAC

 

63 325

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE)

Belgia

75

Hispaania

3 012

Prantsusmaa

3 012

Iirimaa

376

Madalmaad

38

Ühendkuningriik

1 694

Liit

8 206


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

(HKE/8ABDE.)

Belgia

 

19

 (54)

Analüütiline TAC

 

 

Hispaania

 

12 995

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

29 183

 

 

 

 

 

Madalmaad

38

 (54)

 

 

 

 

Liit

 

42 235

 

 

 

 

 

TAC

 

42 235

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

6. ja 7.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

4

Hispaania

3 764

Prantsusmaa

6 776

Madalmaad

11

Liit

10 555


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8.c, 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

 

5 600

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

538

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Portugal

 

2 614

 

 

 

 

 

Liit

 

8 752

 

 

 

 

 

TAC

 

8 752

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

 

0

 

Analüütiline TAC

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

 

 

 

Liit

 

0

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

 

49 845

 (55)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

19 380

 (55)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Hispaania

 

42 258

 (55)  (56)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

34 688

 (55)

 

 

 

 

Iirimaa

 

38 599

 (55)

 

 

 

 

Madalmaad

60 780

 (55)

 

 

 

 

Portugal

 

3 926

 (55)  (56)

 

 

 

 

Rootsi

 

12 330

 (55)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

64 678

 (55)

 

 

 

 

Liit

 

326 484

 (55)  (57)

 

 

 

 

Norra

 

99 900

 

 

 

 

 

Fääri saared

10 000

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

8.c, 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

 

35 806

 

Analüütiline TAC

 

 

Portugal

 

8 951

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

44 757

 (58)

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

 

190 809

 (59)  (60)

Analüütiline TAC

 

 

Fääri saared

37 500

 (61)  (62)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

TAC

 

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(L/W/2AC4-C)

Belgia

 

368

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

1 012

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

130

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

277

 

 

 

 

 

Madalmaad

842

 

 

 

 

 

Rootsi

 

11

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

4 145

 

 

 

 

 

Liit

 

6 785

 

 

 

 

 

TAC

 

6 785

 

 

 

 

 


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

 

113

 

Analüütiline TAC

 

 

Eesti

 

17

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Hispaania

 

356

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

8 126

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

31

 

 

 

 

 

Leedu

 

7

 

 

 

 

 

Poola

 

3

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 066

 

 

 

 

 

Muud

 

31

 (63)

 

 

 

 

Liit

 

10 750

 

 

 

 

 

Norra

 

250

 (64)

 

 

 

 

Fääri saared

150

 (65)

 

 

 

 

TAC

 

11 150

 

 

 

 

 


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

 

0

 (66)

Ennetuslik TAC

 

 

Hispaania

 

132

 (66)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

3

 (66)

 

 

 

 

Leedu

 

1

 (66)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1

 (66)

 

 

 

 

Muud

 

0

 (66)

 

 

 

 

Liit

 

137

 (66)

 

 

 

 

TAC

 

137

 (66)

 

 

 

 


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

 

2

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

2

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

2

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

15

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

9

 

 

 

 

 

Muud

 

2

 (67)

 

 

 

 

Liit

 

32

 

 

 

 

 

TAC

 

32

 

 

 

 

 


Liik:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

3.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03A-)

Taani

 

2

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

1

 

 

 

 

 

Rootsi

 

2

 

 

 

 

 

Liit

 

5

 

 

 

 

 

TAC

 

5

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

 

26

 

Ennetuslik TAC

 

 

Saksamaa

 

26

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

26

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

26

 

 

 

 

 

Muud

 

13

 (68)

 

 

 

 

Liit

 

117

 

 

 

 

 

TAC

 

117

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(LIN/03A-C.)

Belgia

 

13

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

101

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

13

 

 

 

 

 

Rootsi

 

39

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

13

 

 

 

 

 

Liit

 

179

 

 

 

 

 

TAC

 

179

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

 

27

 (69)

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

424

 (69)

 

 

 

 

Saksamaa

 

262

 (69)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

236

 

 

 

 

 

Madalmaad

9

 

 

 

 

 

Rootsi

 

18

 (69)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

3 261

 (69)

 

 

 

 

Liit

 

4 237

 

 

 

 

 

TAC

 

4 237

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

 

9

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

6

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

6

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

6

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

 

 

 

Liit

 

33

 

 

 

 

 

TAC

 

33

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

 

46

 (70)

Ennetuslik TAC

Taani

 

8

 (70)

 

 

 

 

Saksamaa

 

166

 (70)

 

 

 

 

Iirimaa

 

898

 

 

 

 

 

Hispaania

 

3 361

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

3 583

 (70)

 

 

 

 

Portugal

 

8

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

4 126

 (70)

 

 

 

 

Liit

 

12 196

 

 

 

 

 

Norra

 

8 000

 (71)  (72)  (73)

 

 

 

 

Fääri saared

200

 (74)  (75)

 

 

 

 

TAC

 

20 396

 

 

 

 

 


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

 

9

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

1 187

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa

 

33

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

 

13

 

 

 

 

 

Madalmaad

2

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

106

 

 

 

 

 

Liit

 

1 350

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

3.a

(NEP/03A.)

Taani

 

10 093

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

29

 

 

 

 

 

Rootsi

 

3 611

 

 

 

 

 

Liit

 

13 733

 

 

 

 

 

TAC

 

13 733

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

 

1 203

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

1 203

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

18

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

35

 

 

 

 

 

Madalmaad

619

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

19 924

 

 

 

 

 

Liit

 

23 002

 

 

 

 

 

TAC

 

23 002

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

 

568

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

0

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

32

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

 

600

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

 

32

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

129

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

215

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

15 523

 

 

 

 

 

Liit

 

15 899

 

 

 

 

 

TAC

 

15 899

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

7.

(NEP/07.)

Hispaania

 

1 009

 (76)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

4 089

 (76)

 

 

 

 

Iirimaa

 

6 201

 (76)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

5 516

 (76)

 

 

 

 

Liit

 

16 815

 (76)

 

 

 

 

TAC

 

16 815

 (76)

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

 

233

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

3 653

 

 

 

 

 

Liit

 

3 886

 

 

 

 

 

TAC

 

3 886

 

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8.c

(NEP/08C.)

Hispaania

 

2,7

 (77)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

0,0

 (77)

 

 

 

 

Liit

 

2,7

 (77)

 

 

 

 

TAC

 

2,7

 (77)

 

 

 

 


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

 

97

 (78)

Ennetuslik TAC

 

 

Portugal

 

289

 (78)

 

 

 

 

Liit

 

386

 (78)  (79)

 

 

 

 

TAC

 

386

 (78)  (79)

 

 

 

 


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

3.a

(PRA/03A.)

Taani

 

1 537

 

Analüütiline TAC

 

 

Rootsi

 

828

 

 

 

 

 

Liit

 

2 365

 

 

 

 

 

TAC

 

4 430

 

 

 

 

 


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

 

892

 

Ennetuslik TAC

 

 

Madalmaad

8

 

 

 

 

 

Rootsi

 

36

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

264

 

 

 

 

 

Liit

 

1 200

 

 

 

 

 

TAC

 

1 200

 

 

 

 

 


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

 

200

 

Analüütiline TAC

 

 

Rootsi

 

123

 (80)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

 

323

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

 (81)

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (81)  (82)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (81)  (82)

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

 

102

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

13 231

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

68

 

 

 

 

 

Madalmaad

2 545

 

 

 

 

 

Rootsi

 

709

 

 

 

 

 

Liit

 

16 655

 

 

 

 

 

TAC

 

19 647

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

 

1 016

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

11

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Rootsi

 

114

 

 

 

 

 

Liit

 

1 141

 

 

 

 

 

TAC

 

1 141

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

 

5 522

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

17 946

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

5 177

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

1 035

 

 

 

 

 

Madalmaad

34 510

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

25 538

 

 

 

 

 

Liit

 

89 728

 

 

 

 

 

Norra

 

10 280

 (83)

 

 

 

 

TAC

 

146 852

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

56 041


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

 

9

 

Ennetuslik TAC

 

 

Iirimaa

 

261

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

388

 

 

 

 

 

Liit

 

658

 

 

 

 

 

TAC

 

658

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.a

(PLE/07A.)

Belgia

 

115

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

 

50

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

1 442

 

 

 

 

 

Madalmaad

35

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 148

 

 

 

 

 

Liit

 

2 790

 

 

 

 

 

TAC

 

2 790

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.b ja 7.c

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

 

11

 

Ennetuslik TAC

 

 

Iirimaa

 

63

 

 

 

 

 

Liit

 

74

 

 

 

 

 

TAC

 

74

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.d ja 7.e

(PLE/7DE.)

Belgia

 

1 498

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

4 993

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Ühendkuningriik

2 663

 

 

 

 

 

Liit

 

9 154

 

 

 

 

 

TAC

 

9 154

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.f ja 7.g

(PLE/7FG.)

Belgia

 

466

 

Ennetuslik TAC

 

Prantsusmaa

 

842

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

255

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

440

 

 

 

 

 

Liit

 

2 003

 

 

 

 

 

TAC

 

2 003

 

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.h, 7.j ja 7.k

(PLE/7HJK.)

Belgia

 

4

 (84)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

 

8

 (84)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Iirimaa

 

30

 (84)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

17

 (84)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

8

 (84)

 

 

 

 

Liit

 

67

 (84)

 

 

 

 

TAC

 

67

 (84)

 

 

 

 


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

8., 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

 

59

 

Ennetuslik TAC

 

Prantsusmaa

 

237

 

 

 

 

 

Portugal

 

59

 

 

 

 

 

Liit

 

355

 

 

 

 

 

TAC

 

355

 

 

 

 

 


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

 

3

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

114

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

34

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

87

 

 

 

 

 

Liit

 

238

 

 

 

 

 

TAC

 

238

 

 

 

 

 


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

7.

(POL/07.)

Belgia

 

378

 (85)

Ennetuslik TAC

 

 

Hispaania

 

23

 (85)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

8 712

 (85)

 

 

 

 

Iirimaa

 

929

 (85)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 121

 (85)

 

 

 

 

Liit

 

12 163

 (85)

 

 

 

 

TAC

 

12 163

 

 

 

 

 


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8.a, 8.b, 8.d ja 8.e

(POL/8ABDE.)

Hispaania

 

252

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 230

 

 

 

 

 

Liit

 

1 482

 

 

 

 

 

TAC

 

1 482

 

 

 

 

 


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8.c

(POL/08C.)

Hispaania

 

187

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

21

 

 

 

 

 

Liit

 

208

 

 

 

 

 

TAC

 

208

 

 

 

 

 


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

 

246

 (86)

Ennetuslik TAC

 

 

Portugal

 

8

 (86)  (87)

 

 

 

 

Liit

 

254

 (86)

 

 

 

 

TAC

 

254

 (86)

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

3.a ja 4.; 2.a püügipiirkonna liidu veed

(POK/2C3A4)

Belgia

 

28

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

3 292

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

8 314

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

19 567

 

 

 

 

 

Madalmaad

83

 

 

 

 

 

Rootsi

 

452

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

6 374

 

 

 

 

 

Liit

 

38 110

 

 

 

 

 

Norra

 

41 703

 (88)

 

 

 

 

TAC

 

79 813

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

6.; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

 

350

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

3 479

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

401

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

3 110

 

 

 

 

 

Liit

 

7 340

 

 

 

 

 

Norra

 

940

 (89)

 

 

 

 

TAC

 

8 280

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

 

880

 (90)

Analüütiline TAC

 

 

Liit

 

880

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

7., 8., 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

 

6

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 245

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

1 491

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

434

 

 

 

 

 

Liit

 

3 176

 

 

 

 

 

TAC

 

3 176

 

 

 

 

 


Liik:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja

Scophthalmus rhombus

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(T/B/2AC4-C)

Belgia

 

477

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

1 018

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

260

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

123

 

 

 

 

 

Madalmaad

3 609

 

 

 

 

 

Rootsi

 

7

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 004

 

 

 

 

 

Liit

 

6 498

 

 

 

 

 

TAC

 

6 498

 

 

 

 

 


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

 

292

 (91)  (92)  (93)  (94)

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

11

 (91)  (92)  (93)

 

 

 

 

Saksamaa

 

14

 (91)  (92)  (93)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

46

 (91)  (92)  (93)  (94)

 

 

 

 

Madalmaad

249

 (91)  (92)  (93)  (94)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 125

 (91)  (92)  (93)  (94)

 

 

 

 

Liit

 

1 737

 (91)  (93)

 

 

 

 

TAC

 

1 737

 (93)

 

 

 

 


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

3.a püügipiirkonna liidu veed

(SRX/03A-C.)

Taani

 

37

 (95)

Ennetuslik TAC

 

 

Rootsi

 

10

 (95)

 

 

 

 

Liit

 

47

 (95)

 

 

 

 

TAC

 

47

 

 

 

 

 


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

 

920

 (96)  (97)  (98)  (99)

Ennetuslik TAC

 

 

Eesti

 

5

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

4 127

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Saksamaa

 

12

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Iirimaa

 

1 329

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Leedu

 

21

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Madalmaad

4

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Portugal

 

23

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Hispaania

 

1 111

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

2 632

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

Liit

 

10 184

 (96)  (97)  (98)  (99)

 

 

 

 

TAC

 

10 184

 (98)  (99)

 

 

 

 


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

7.d püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

 

133

 (100)  (101)  (102)  (103)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 112

 (100)  (101)  (102)  (103)

 

 

 

 

Madalmaad

7

 (100)  (101)  (102)  (103)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

222

 (100)  (101)  (102)  (103)

 

 

 

 

Liit

 

1 474

 (100)  (101)  (102)  (103)

 

 

 

 

TAC

 

1 474

 (103)

 

 

 

 


Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu veed

(RJU/7DE.)

Belgia

 

21

 (104)

Ennetuslik TAC

Eesti

 

0

 (104)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

105

 (104)

 

 

 

 

Saksamaa

 

0

 (104)

 

 

 

 

Iirimaa

 

27

 (104)

 

 

 

 

Leedu

 

0

 (104)

 

 

 

 

Madalmaad

 

0

 (104)

 

 

 

 

Portugal

 

0

 (104)

 

 

 

 

Hispaania

 

23

 (104)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

 

58

 (104)

 

 

 

 

Liit

 

234

 (104)

 

 

 

 

TAC

 

234

 (104)

 

 

 

 


Liik:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

 

10

 (105)  (106)

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 805

 (105)  (106)

 

 

 

 

Portugal

 

1 463

 (105)  (106)

 

 

 

 

Hispaania

 

1 471

 (105)  (106)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

10

 (105)  (106)

 

 

 

 

Liit

 

4 759

 (105)  (106)

 

 

 

 

TAC

 

4 759

 (106)

 

 

 

 


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

 

14

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

25

 

 

 

 

 

Eesti

 

14

 

 

 

 

 

Hispaania

 

14

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

231

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

14

 

 

 

 

 

Leedu

 

14

 

 

 

 

 

Poola

 

14

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

910

 

 

 

 

 

Liit

 

1 250

 

 

 

 

 

Norra

 

1 250

 (107)

 

 

 

 

TAC

 

2 500

 

 

 

 

 


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

3.a ja 4.; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

 

581

 (108)  (109)

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

19 998

 (108)  (109)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2

Saksamaa

 

606

 (108)  (109)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

1 830

 (108)  (109)

 

 

 

 

Madalmaad

1 842

 (108)  (109)

 

 

 

 

Rootsi

 

5 459

 (108)  (109)  (110)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 706

 (108)  (109)

 

 

 

 

Liit

 

32 022

 (108)  (109)

 

 

 

 

Norra

 

191 059

 (111)

 

 

 

 

TAC

 

922 064

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

 

3.a

3.a ja 4.bc

4.b

4.c

6. püügipiirkond, 2.a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar ja 1. september – 31. detsember

 

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

11 999

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

3 113

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

3 000

0

0

0

0


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

 

23 416

 (112)

Analüütiline TAC

 

 

Hispaania

 

25

 (112)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2

Eesti

 

195

 (112)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

15 612

 (112)

 

 

 

 

Iirimaa

 

78 052

 (112)

 

 

 

 

Läti

 

144

 (112)

 

 

 

 

Leedu

 

144

 (112)

 

 

 

 

Madalmaad

34 147

 (112)

 

 

 

 

Poola

 

1 649

 (112)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

214 647

 (112)

 

 

 

 

Liit

 

368 031

 (112)

 

 

 

 

Norra

 

16 492

 (113)  (114)

 

 

 

 

Fääri saared

34 856

 (115)

 

 

 

 

TAC

 

922 064

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar ja 1. september – 31. detsember

2.a püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

 

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

14 132

1 904

1 948

Prantsusmaa

9 422

1 268

1 299

Iirimaa

47 107

6 349

6 494

Madalmaad

20 609

2 776

2 841

Ühendkuningriik

129 549

17 463

17 860

Liit

220 819

29 760

30 442


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

8.c, 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

 

34 708

 (116)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

230

 (116)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2

Portugal

 

7 174

 (116)

 

 

 

 

Liit

 

42 112

 

 

 

 

 

TAC

 

922 064

 

 

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

8.b (MAC/*08B.)

Hispaania

2 915

Prantsusmaa

19

Portugal

602


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

 

14 453

 

Analüütiline TAC

 

 

Liit

 

14 453

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed

(SOL/3ABC24)

Taani

 

447

 

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

26

 (117)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Madalmaad

43

 (117)

 

 

 

 

Rootsi

 

17

 

 

 

 

 

Liit

 

533

 

 

 

 

 

TAC

 

533

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

 

1 461

 

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

668

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Saksamaa

 

1 169

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

292

 

 

 

 

 

Madalmaad

13 194

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

751

 

 

 

 

 

Liit

 

17 535

 

 

 

 

 

Norra

 

10

 (118)

 

 

 

 

TAC

 

17 545

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

6.; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

 

46

 

Ennetuslik TAC

 

 

Ühendkuningriik

11

 

 

 

 

 

Liit

 

57

 

 

 

 

 

TAC

 

57

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.a

(SOL/07A.)

Belgia

 

213

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

3

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa

 

77

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

68

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

96

 

 

 

 

 

Liit

 

457

 

 

 

 

 

TAC

 

457

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.b ja 7.c

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

 

6

 

Ennetuslik TAC

 

 

Iirimaa

 

36

 

 

 

 

 

Liit

 

42

 

 

 

 

 

TAC

 

42

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.d

(SOL/07D.)

Belgia

 

753

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

1 506

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Ühendkuningriik

538

 

 

 

 

 

Liit

 

2 797

 

 

 

 

 

TAC

 

2 797

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.e

(SOL/07E.)

Belgia

 

52

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

556

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Ühendkuningriik

870

 

 

 

 

 

Liit

 

1 478

 

 

 

 

 

TAC

 

1 478

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.f ja 7.g

(SOL/7FG.)

Belgia

 

1 032

 

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

103

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

52

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

 

 

 

Liit

 

1 652

 

 

 

 

 

TAC

 

1 652

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.h, 7.j ja 7.k

(SOL/7HJK.)

Belgia

 

27

 

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

55

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Iirimaa

 

148

 

 

 

 

 

Madalmaad

44

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

55

 

 

 

 

 

Liit

 

329

 

 

 

 

 

TAC

 

329

 

 

 

 

 


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

8.a ja 8.b

(SOL/8AB.)

Belgia

 

45

 

Analüütiline TAC

 

 

Hispaania

 

8

 

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Prantsusmaa

 

3 361

 

 

 

 

 

Madalmaad

252

 

 

 

 

 

Liit

 

3 666

 

 

 

 

 

TAC

 

3 666

 

 

 

 

 


Liik:

merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond:

8.c, 8.d, 8.e, 9. ja 10.; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

 

323

 

Ennetuslik TAC

 

 

Portugal

 

535

 

 

 

 

 

Liit

 

858

 

 

 

 

 

TAC

 

858

 

 

 

 

 


Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

3.a

(SPR/03A.)

Taani

 

8 920

 (119)  (120)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

19

 (119)  (120)

 

 

 

 

Rootsi

 

3 375

 (119)  (120)

 

 

 

 

Liit

 

12 314

 (119)  (120)

 

 

 

 

TAC

 

13 312

 (120)

 

 

 

 


Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

 

0

 (121)  (122)

Analüütiline TAC

 

 

Taani

 

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Saksamaa

 

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Madalmaad

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Rootsi

 

0

 (121)  (122)  (123)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Liit

 

0

 (121)  (122)

 

 

 

 

Norra

 

0

 (121)

 

 

 

 

Fääri saared

0

 (121)  (124)

 

 

 

 

TAC

 

0

 (121)

 

 

 

 


Liik:

kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

7.d ja 7.e

(SPR/7DE.)

Belgia

 

8

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

489

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

8

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

105

 

 

 

 

 

Madalmaad

105

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

791

 

 

 

 

 

Liit

 

1 506

 

 

 

 

 

TAC

 

1 506

 

 

 

 

 


Liik:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

 

20

 (125)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

 

4

 (125)

Hispaania

 

10

 (125)

Prantsusmaa

 

83

 (125)

Iirimaa

 

53

 (125)

Holland

 

0

 (125)

Portugal

 

0

 (125)

Ühendkuningriik

 

100

 (125)

Liit

 

270

 (125)

TAC

 

270

 (125)


Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

 

12

 (126)

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

5 311

 (126)

 

 

 

 

Saksamaa

 

469

 (126)  (127)

 

 

 

 

Hispaania

 

99

 (126)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

441

 (126)  (127)

 

 

 

 

Iirimaa

 

334

 (126)

 

 

 

 

Madalmaad

3 197

 (126)  (127)

 

 

 

 

Portugal

 

11

 (126)

 

 

 

 

Rootsi

 

75

 (126)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

1 264

 (126)  (127)

 

 

 

 

Liit

 

11 213

 

 

 

 

 

Norra

 

2 550

 (128)

 

 

 

 

TAC

 

13 763

 

 

 

 

 


Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

 

6 821

 (129)  (131)

Analüütiline TAC

 

 

Saksamaa

 

5 322

 (129)  (130)  (131)

 

 

 

 

Hispaania

 

7 260

 (131)  (133)

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

2 739

 (129)  (130)  (131)  (133)

 

 

 

 

Iirimaa

 

17 726

 (129)  (131)

 

 

 

 

Madalmaad

21 356

 (129)  (130)  (131)

 

 

 

 

Portugal

 

699

 (131)  (133)

 

 

 

 

Rootsi

 

675

 (129)  (131)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

6 419

 (129)  (130)  (131)

 

 

 

 

Liit

 

69 017

 (131)

 

 

 

 

Fääri saared

1 600

 (132)

 

 

 

 

TAC

 

70 617

 

 

 

 

 


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

8.c

(JAX/08C.)

Hispaania

 

10 015

 (134)

Analüütiline TAC

 

 

Prantsusmaa

 

174

 

 

 

 

 

Portugal

 

990

 (134)

 

 

 

 

Liit

 

11 179

 

 

 

 

 

TAC

 

11 179

 

 

 

 

 


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

9

(JAX/09.)

Hispaania

 

30 237

 (135)

Analüütiline TAC

 

 

Portugal

 

86 634

 (135)

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

 

Liit

 

116 871

 

 

 

 

 

TAC

 

116 871

 

 

 

 

 


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

10.; CECAFi liidu veed (136)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (137)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (137)

 

 

 

 


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (138)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (139)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (139)

 

 

 

 


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (140)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

 

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (141)

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

 

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (141)

 

 

 

 


Liik:

norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarkii

Püügipiirkond:

3.a; 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Aasta

2019

 

2020

 

 

 

 

Taani

54 949

 (142)  (144)

64 940

 (142)  (147)

Analüütiline TAC

 

Saksamaa

11

 (142)  (143)  (144)

12

 (142)  (143)  (147)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad

40

 (142)  (143)  (144)

48

 (142)  (143)  (147)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

55 000

 (142)  (144)

65 000

 (142)  (147)

 

 

 

Norra

14 500

 (145)

14 500

 (145)

 

 

 

Fääri saared

5 000

 (146)

5 000

 (146)

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

töönduslikud liigid

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

 

800

 (148)  (149)

Ennetuslik TAC

 

 

Liit

 

800

 

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

 

 

Norra

 

280

 (150)

 

 

 

 

TAC

 

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

 

60

 

Ennetuslik TAC

 

 

Taani

 

5 500

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

620

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

255

 

 

 

 

 

Madalmaad

440

 

 

 

 

 

Rootsi

Ei kohaldata

 (151)

 

 

 

 

Ühendkuningriik

4 125

 

 

 

 

 

Liit

 

11 000

 (152)

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

2.a, 4. ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

 

 

Norra

 

6 750

 (153)  (154)

 

 

 

 

Fääri saared

150

 (155)

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 

 

 

(1)  Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures.

(2)  Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(3)  Majandamispiirkondades 2r ja 4 võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.

(4)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(7)  Võib püüda 2.a, 4., 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(8)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

3 000

(9)  Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas

Molva (LIN/*5B67-)

8 000

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(10)  Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):

2 000

(11)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(12)  Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(13)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(14)  Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

50 000

(15)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(16)  Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(17)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(18)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(19)  Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(20)  Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(21)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4b püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(22)  Viide heeringavarudele ICESi 6.a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(23)  Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(24)  Viide heeringavarudele 6.a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

(25)  Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

—

Mull of Kintyre (55°17,9′ N, 05°47,8′ W);

—

punkt konkreetses asukohas (55°04′ N, 05°23′ W) ja

—

Corsewall Point (55°00, 5′ N, 05°09, 4′ W).

(26)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Ühendkuningriigi kvoot.

(27)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(28)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(29)  Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).

(30)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021. TACi ja liikmesriikide kvoote muudetakse pärast seda, kui kõnealuse kalavaru kohta on saadud teaduslik nõuanne. Ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 kehtivad TAC ja kvoodid on kindlaks määratud nõukogu 26. septembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1601, millega muudetakse määrusi (EL) 2018/2025 ja (EL) 2019/124 seoses teatavate kalapüügivõimalustega (ELT L 250, 30.9.2019, lk 1).

(31)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: 7.d püügipiirkonnas (COD/07D.)

(33)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(34)  Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(35)  Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(36)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(37)  Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(38)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: 4; 2.a püügipiirkonna liidu vetes; 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/*2A3X4).

(39)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (LEZ/*2AC4C).

(40)  10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.

(41)  35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(42)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: 6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(43)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (ANF/*2AC4C).

(44)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(45)  Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(46)  Sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 4. piirkonnas; 2.a püügipiirkonna liidu vetes (HAD/*2AC4.).

(47)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(48)  Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(49)  Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(50)  Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(51)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(52)  3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(53)  Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(54)  Seda kvooti võib üle kanda 2a. püügipiirkonda ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(55)  Eritingimus: liidu kasutatava 37 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05-F) püüda järgmise protsendi: 7 %.

(56)  Seda kvooti võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(57)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

190 809

(58)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

190 809

(59)  Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.

(60)  Eritingimus: 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C):

40 000

Kõnealune püügi piirnorm 4.a püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist:

18 %

(61)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(62)  Eritingimus: võib püüda ka 6.b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C):

9 375

(63)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(64)  Võib püüda 2.a, 4., 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).

(65)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(66)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(67)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(68)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(69)  Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda: 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).

(70)  Eritingimus: sellest kuni 35 % võib püüda: 4. püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*04-C.).

(71)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14-): Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

3 000

(72)  Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:

harilik molva (LIN/*5B67-)

8 000

meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(73)  Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):

2 000

(74)  Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6.b ja 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).

(75)  Eritingimus: sellest on 6.a ja 6.b püügipiirkonnas lubatud muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):

75

(76)  Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

795

Prantsusmaa

498

Iirimaa

957

Ühendkuningriik

387

Liit

2 637

(77)  Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid laevadel, mille pardal on vaatlejad:

—

2 tonni funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris;

—

0,7 tonni funktsionaalses üksuses 31 seitsme päeva jooksul juulis.

(78)  Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi 9.a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(79)  Eespool osutatud TACi piires ei või ICESi 9.a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses:

77

(80)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(81)  Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(82)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot.

(83)  millest võib Skagerrakis (PLE/*03AN.) püüda mitte enam kui 300 tonni..

(84)  Ainult atlandi merilesta kaaspüük teiste liikide püügi korral. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.

(85)  Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(86)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8.c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(87)  Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni. (POL/93411P).

(88)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(89)  Võib püüda põhja pool 56°30' N (POK/*5614N).

(90)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(91)  Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(92)  Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(93)  Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(94)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 16 ja 52 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(95)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(96)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(97)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 16 ja 52 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(98)  Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:

Liik:

peentäpp-rai

Raja microocellata

Püügipiirkond:

7.f ja 7.g püügipiirkonna liidu veed

(RJE/7FG.)

Belgia

 

17

 

Ennetuslik TAC

 

 

Eesti

 

0

 

 

 

 

 

Prantsusmaa

 

79

 

 

 

 

 

Saksamaa

 

0

 

 

 

 

 

Iirimaa

 

25

 

 

 

 

 

Leedu

 

0

 

 

 

 

 

Madalmaad

0

 

 

 

 

 

Portugal

 

0

 

 

 

 

 

Hispaania

 

21

 

 

 

 

 

Ühendkuningriik

50

 

 

 

 

 

Liit

 

192

 

 

 

 

 

TAC

 

192

 

 

 

 

 

Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 16 ja 52 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.

(99)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(100)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(101)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(102)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.

(103)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(104)  Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 16 ja 52 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(105)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(106)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 16 ja 52 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:

Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

8. püügipiirkonna liidu veed

(RJU/8-C.)

Belgia

 

0

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

13

 

 

 

 

Portugal

 

10

 

 

 

 

Hispaania

 

10

 

 

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

 

 

Liit

 

33

 

 

 

 

TAC

 

33

 

 

 

 


Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

9. püügipiirkonna liidu veed

(RJU/9-C.)

Belgia

 

0

Ennetuslik TAC

 

 

Prantsusmaa

 

20

 

 

 

 

Portugal

 

15

 

 

 

 

Hispaania

 

15

 

 

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

 

 

Liit

 

50

 

 

 

 

TAC

 

50

 

 

 

 

(107)  Püütakse 2.a ja 6. püügipiirkonna liidu vetes. 6. püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(108)  Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

78

80

Taani

2 695

2 756

Saksamaa

82

84

Prantsusmaa

247

252

Madalmaad

248

254

Rootsi

736

753

Ühendkuningriik

230

235

Liit

4 316

4 414

(109)  Võib püüda ka 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(110)  Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):

271

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(111)  Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

55 397

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

3 000

(112)  Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal kvoodivahetuse korras püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).

(113)  Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(114)  Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630):

38 212

(115)  See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

(116)  Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(117)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

(118)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

(119)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(120)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020. Seda kvooti võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(121)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(122)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(123)  Kaasa arvatud tobiad.

(124)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

(125)  Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades.. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklites 16 ja 52. Erandina artiklist 14 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimise programmis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimise programmis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. . Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.

(126)  Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(127)  Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 2.a, 4.a, 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonna liidu veed; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(128)  Võib püüda 4.a püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte 7.d püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(129)  Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(130)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(131)  Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(132)  Üksnes 4.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.

(133)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

(134)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).

(135)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).

(136)  Assoori saarte ümbruse veed.

(137)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(138)  Madeira ümbruse veed.

(139)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(140)  Kanaari saarte ümbruse veed.

(141)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot.

(142)  Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(143)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes.

(144)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2019.

(145)  Kasutatakse sortimisvõret.

(146)  Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.

(147)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2019 kuni 31. oktoobrini 2020.

(148)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(149)  Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:

400

(150)  Püütakse ainult õngejadaga.

(151)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.

(152)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(153)  Üksnes 2.a ja 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(154)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(155)  Püütakse 4. ja 6.a püügipiirkonnas (põhja pool 56°30′ N) (OTH/*46AN).

Liide

Artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; megrimid 7. püügipiirkonnas, kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.

Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas; 2.a, 3.b, 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes; atlandi heeringas 4. ja 7.d püügipiirkonnas ning 2.a püügipiirkonna liidu vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; musterrai 7.d ja 7.e püügipiirkonna liidu vetes.

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

Ühendkuningriik: vahetusena tursa ja merlangi vastu Šotimaast läänes asuvates vetes: atlandi tursk 6.b püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes lääne pool 12° 00′ W, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; merlang 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; ning vahetusena Keldi mere tursa, Iiri mere merlangi ning 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonna atlandi merilesta vastu: atlandi tursk 7.b, 7.c, 7.e–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; liidu vetes; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas.“

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESI 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

12

 (1)

Analüütiline TAC

Taani

11 724

 (1)

 

 

Saksamaa

2 053

 (1)

 

 

Hispaania

39

 (1)

 

 

Prantsusmaa

506

 (1)

 

 

Iirimaa

3 035

 (1)

 

 

Madalmaad

4 195

 (1)

 

 

Poola

593

 (1)

 

 

Portugal

39

 (1)

 

 

Soome

181

 (1)

 

 

Rootsi

4 344

 (1)

 

 

Ühendkuningriik

7 495

 (1)

 

 

Liit

34 216

 (1)

 

 

Fääri saared

7 000

 (2)  (3)

 

 

Norra

30 794

 (2)  (4)

 

 

TAC

525 594

 

 

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

 

30 794

 

2., 5.b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

2

Taani

2 400

Saksamaa

420

Hispaania

8

Prantsusmaa

103

Iirimaa

621

Madalmaad

858

Poola

121

Portugal

8

Soome

37

Rootsi

889

Ühendkuningriik

1 533


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 600

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

322

 

Hispaania

2 900

 

Iirimaa

322

 

Prantsusmaa

2 387

 

Portugal

2 900

 

Ühendkuningriik

10 087

 

Liit

21 518

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 595

 (5)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

355

 (5)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

1 950

 (5)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1. ja 2.b

(COD/1/2B.)

Saksamaa

5 038

 (8)

Analüütiline TAC

Hispaania

11 688

 (8)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

2 255

 (8)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola

2 244

 (8)

 

 

Portugal

2 418

 (8)

 

 

Ühendkuningriik

3 286

 (8)

 

 

Muud liikmesriigid

366

 (6)  (8)

 

 

Liit

27 295

 (7)  (8)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(C/H/05B-F.)

Saksamaa

18

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

106

 

Ühendkuningriik

761

 

Liit

885

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

75

 (9)

Analüütiline TAC

 

 

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 (10)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

60

 (11)

Analüütiline TAC

 

 

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 (12)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

2.b

(CAP/02B.)

Liit

0

 

Analüütiline TAC

TAC

0

 

 

 


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi

0

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0

 

 

 

Kõik liikmesriigid

0

 (13)

 

 

Liit

0

 (14)

 

 

Norra

0

 (14)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

236

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

142

 

Ühendkuningriik

722

 

Liit

1 100

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

1 100

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

75

 

Prantsusmaa

120

 

Madalmaad

105

 

Ühendkuningriik

1 100

 

Liit

2 500

 (15)

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja molva dypterygia

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(B/L/05B-F.)

Saksamaa

552

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 225

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

108

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

1 885

 (16)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 000

 

Liit

2 000

 

Norra

1 200

 

Fääri saared

1 200

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 400

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 400

 

Liit

2 800

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

328

 

Ühendkuningriik

182

 

Liit

2 550

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

Analüütiline TAC

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

52

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

322

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

1 571

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

52

 

 

 

Ühendkuningriik

603

 

 

 

Liit

2 600

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25

 (17)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

25

 (17)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

50

 (17)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

1 800

 (18)

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 925

 (19)

Analüütiline TAC

Liit

1 925

 (19)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Norra

575

 (19)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/5-14GL)

Saksamaa

4 289

 

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

226

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Liit

4 515

 (20)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra

575

 

 

 

Fääri saared

110

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania

0

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

 

 

 

Iirimaa

0

 

 

 

Läti

0

 

 

 

Madalmaad

0

 

 

 

Poola

0

 

 

 

Portugal

0

 

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

 

Liit

0

 

 

 

TAC

0

 

 

 


Liik:

meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

26

 (21)  (22)

Analüütiline TAC

Saksamaa

519

 (21)  (22)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania

91

 (21)  (22)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

48

 (21)  (22)

 

 

Iirimaa

0

 (21)  (22)

 

 

Läti

9

 (21)  (22)

 

 

Madalmaad

0

 (21)  (22)

 

 

Poola

47

 (21)  (22)

 

 

Portugal

109

 (21)  (22)

 

 

Ühendkuningriik

1

 (21)  (22)

 

 

Liit

850

 (21)  (22)

 

 

TAC

5 500

 (21)  (22)

 

 


Liik:

nokk-meriahven

Sebastes mentella

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(REB/1N2AB.)

Saksamaa

766

 

Analüütiline TAC

Hispaania

95

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

84

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

405

 

 

 

Ühendkuningriik

150

 

 

 

Liit

1 500

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (23)  (24)

Analüütiline TAC

 

 

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

13 686

 (25)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

655

 (26)  (27)  (28)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3

 (26)  (27)  (28)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

5

 (26)  (27)  (28)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

663

 (26)  (27)  (28)

 

 

Norra

561

 (26)  (27)

 

 

Fääri saared

0

 (26)  (27)  (29)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 976

 (30)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

10

 (30)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

14

 (30)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

2 000

 (30)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

1

 

Analüütiline TAC

Saksamaa

92

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa

6

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

1

 

 

 

Liit

100

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117

 (31)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

47

 (31)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

186

 (31)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

350

 (31)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

muud liigid (32)

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

281

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

253

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

166

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

700

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

lestalised

Püügipiirkond:

5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

9

 

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

7

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik

34

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

50

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

 

 


Liik:

kaaspüük (33)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

800

 

Ennetuslik TAC

 

 

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)  Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(4)  Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

(5)  Nendele kvootidele, v.a kaaspüük, kehtivad järgmised tingimused:

1.

püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini;

2.

ELi laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas.

Aruandluskood

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F lääne pool 44°00′ W ja lõuna pool 60°45′ N, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub lõuna pool paralleelist 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14.b rajoonis ida pool 44°00′ W ja lõuna pool 62°30′ N.

COD/GRL2

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14.b rajoonis põhja pool 62°30′ N.

(6)  Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7)  Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas liidu kasutuses olevate tursavarude osa eraldamine ning kilttursa seotud kaaspüük ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(8)  Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(10)  Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

25

(11)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(12)  Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

40

(13)  Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti.

(14)  Püügiperiood 20. juunist 2019 kuni 30. aprillini 2020.

(15)  Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.

(16)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F):

665

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(18)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(19)  Tohib püüda lõuna pool 68° N.

(20)  Korraga tohib püüda kuni kuue laevaga.

(21)  Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt

Laius-kraad

Pikkuskraad

1

64°45'N

28°30'W

2

62°50'N

25°45'W

3

61°55'N

26°45'W

4

61°00'N

26°30'W

5

59°00'N

30°00'W

6

59°00'N

34°00'W

7

61°30'N

34°00'W

8

62°50'N

36°00'W

9

64°45'N

28°30'W

(22)  Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(23)  Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.

(24)  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.

(25)  Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

(26)  Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(27)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45' N

28°30' W

2

62°50' N

25°45' W

3

61°55' N

26°45' W

4

61°00' N

26°30' W

5

59°00' N

30°00' W

6

59°00' N

34°00' W

7

61°30' N

34°00' W

8

62°50' N

36°00' W

9

64°45' N

28°30' W

(28)  Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(29)  Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

(30)  Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15' N

54°26'W

2

59°15' N

44°00' W

3

59°30' N

42°45' W

4

60°00' N

42°00' W

5

62°00' N

40°30' W

6

62°00'N

40°00' W

7

62°40' N

40°15' W

8

63°09' N

39°40' W

9

63°30'N

37°15' W

10

64°20'N

35°00' W

11

65°15' N

32°30' W

12

65°15' N

29°50' W

(31)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32)  Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(33)  Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0

 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (1)


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0

 (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (2)


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

95

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

397

 

Läti

95

 

Leedu

95

 

Poola

324

 

Hispaania

1 221

 

Prantsusmaa

170

 

Portugal

1 673

 

Ühendkuningriik

795

 

Liit

4 865

 

TAC

8 531

 


Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0

 (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (3)


Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Eesti

52

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

52

 

Leedu

52

 

Liit

156

 

TAC

1 175

 


Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0

 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (4)


Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0

 (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (5)


Liik:

lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128

 (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

128

 (6)

Leedu

128

 (6)

Poola

227

 (6)

Liit

Ei kohaldata

 (6)  (7)

TAC

34 000

 


Liik:

ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0

 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

17 000

 


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0

 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0

 (9)


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO (10)  (11)

(PRA/N3LNO.)

Eesti

0

 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

0

 (12)

Leedu

0

 (12)

Poola

0

 (12)

Hispaania

0

 (12)

Portugal

0

 (12)

Liit

0

 (12)

TAC

0

 (12)


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata

 (14)

Analüütiline TAC


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

340

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

347

 

Läti

48

 

Leedu

24

 

Hispaania

4 650

 

Portugal

1 944

 

Liit

7 353

 

TAC

12 542

 


Liik:

railased

Rajidae

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

62

 

Hispaania

3 403

 

Portugal

660

 

Liit

4 408

 

TAC

7 000

 


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

895

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

615

 

Läti

895

 

Leedu

895

 

Liit

3 300

 

TAC

18 100

 


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571

 (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

513

 (15)

Läti

1 571

 (15)

Leedu

1 571

 (15)

Hispaania

233

 (15)

Portugal

2 354

 (15)

Liit

7 813

 (15)

TAC

8 590

 (15)


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

5 229

 

Liit

7 000

 

TAC

20 000

 


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0

 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

0

 (16)

Liit

0

 (16)

TAC

0

 (16)


Liik:

valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

333

 

Liit

588

 (17)

TAC

1 000

 

(1)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(2)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(3)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(5)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6)  Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020.

(7)  Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, v.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola:

29 467

(8)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui NAFO poolt lepinguosalistele ilma varu osa kindlaks määramata ette nähtud ruske soomuslesta kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnormid kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(9)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(10)  Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20' 0

46° 40' 0

2

47° 20' 0

46° 30' 0

3

46° 00' 0

46° 30' 0

4

46° 00' 0

46° 40' 0

(11)  Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

46° 00' 0

47° 49' 0

2

46° 25' 0

47° 27' 0

3

46 °42' 0

47° 25' 0

4

46° 48' 0

47° 25' 50

5

47° 16' 50

47° 43' 50

(12)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(13)  Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20' 0

46° 40' 0

2

47° 20' 0

46° 30' 0

3

46° 00' 0

46° 30' 0

4

46° 00' 0

46° 40' 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 55' 0

45° 00' 0

2

47° 30' 0

44° 15' 0

3

46° 55' 0

44° 15' 0

4

46° 35' 0

44° 30' 0

5

46° 35' 0

45° 40' 0

6

47° 30' 0

45° 40' 0

7

47° 55' 0

45° 00' 0

(14)  Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik

Püügipäevade suurim arv

 

Taani

33

 

Eesti

391

 (*1)

Hispaania

64

 

Läti

123

 

Leedu

145

 

Poola

25

 

Portugal

17

 

(*1)  NAFO komisjon leppis oma 2019. aasta aastakoosolekul kokku, et Euroopa Liit (Eesti) kannab talle 2020. aastaks eraldatud püügipäevadest 25 püügipäeva üle Prantsusmaale seoses Saint-Pierre’i ja Miqueloniga. Need 25 püügipäeva on Eestile eraldatud püügipäevade arvust (mis oleks vastasel korral olnud 416 püügipäeva) maha arvatud vastavalt käesolevale 2020. aastaks ette nähtud ajutisele korrale, millest ei teki varasema püügi andmeid.

(15)  Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2020 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: 4 295

(16)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(17)  Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Liik:

harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

169,35

 (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

314,77

 (7)

Hispaania

6 107,60

 (2)  (4)  (7)

Prantsusmaa

6 026,60

 (2)  (3)  (4)

Horvaatia

952,53

 (6)

Itaalia

4 756,49

 (4)  (5)

Malta

390,24

 (4)

Portugal

574,31

 (7)

Muud liikmesriigid

68,11

 (1)

Liit

19 360

 (2)  (3)  (4)  (5)

Spetsiaalsed täiendavad püügivõimalused

100

 (7)

TAC

36 000

 


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 509,07

 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

1 047,82

 (9)  (10)

Muud liikmesriigid

128,81

 (8)  (9)

Liit

7 685,70

 (11)

TAC

13 200

 


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

4 712,18

 (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

299,03

 (12)

Liit

5 011,21

 

TAC

14 000

 


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Vahemeri

(SWO/MED)

Horvaatia

14,64

 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Küpros

53,99

 (13)

Hispaania

1 667,58

 (13)

Prantsusmaa

123,77

 (13)

Kreeka

1 103,91

 (13)

Itaalia

3 418,68

 (13)

Malta

405,58

 (13)

Liit

6 780,60

 (13)

TAC

9 583,07

 


Liik:

põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 891,01

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

16 312,85

 

Prantsusmaa

5 203,15

 

Ühendkuningriik

188,45

 

Portugal

2 273,97

 

Liit

26 869,43

 (14)

TAC

33 600

 


Liik:

lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

905,86

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

297,70

 

Portugal

633,94

 

Liit

1 837,50

 

TAC

24 000

 


Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

8 055,73

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

4 428,60

 

Portugal

3 058,33

 

Liit

15 542,66

 

TAC

62 500

 


Liik:

sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

22,88

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

380,48

 

Portugal

46,44

 

Liit

449,80

 (15)

TAC

1 670

 


Liik:

valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

0,00

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

0,00

 

Liit

0,00

 

TAC

355

 


Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(YFT/ATLANT)

TAC

110 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

atlandi purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust

(SAI/AE45W)

TAC

1 271

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

atlandi purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45° läänepikkust

(SAI/AW45W)

TAC

1 030

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

sinihai

Prionace glauca

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(BSH/AN05N)

Iirimaa

1

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

27 062

 

Prantsusmaa

152

 

Portugal

5 363

 (16)

Liit

32 578

 

TAC

39 102

 


Liik:

sinihai

Prionace glauca

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(BSH/AS05N)

TAC

28 923

 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

925,33

Prantsusmaa

429,87

Liit

1 355,20

(3)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

100

Liit

100

(4)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

122,15

Prantsusmaa

120,53

Itaalia

95,13

Küpros

3,39

Malta

7,80

Liit

349,01

(5)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

95,13

Liit

95,13

(6)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Horvaatia

857,28

Liit

857,28

(7)  Nagu lepiti kokku ICCATi 2018. aasta koosolekul, saab Euroopa Liit 2020. aastal lisaks 19 360 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 100 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH):

Kreeka

4,5

Hispaania

87,3

Portugal

8,2

Liit

100

(8)  Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(9)  Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(10)   36,34 tonni on eraldatud Portugalile, et kompenseerida 2018. aastal tehtud topeltvähendamist.

(11)  Pärast 40 tonni ülekandmist Saint-Pierre’ile ja Miquelonile (ICCAT Rec. 17-02)

(12)  Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(13)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.

(14)  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine:

1 253.

(15)  Pärast 2 tonni ülekandmist Trinidadile ja Tobagole (ICCAT Rec. 19-05)

(16)  Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

(17)  Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

IE LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Allpool esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

p.m.

 (1)

Ennetuslik TAC


Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

TAC

p.m.

 (2)

Ennetuslik TAC


Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

p.m.

 

Ennetuslik TAC


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

p.m.

 

Ennetuslik TAC


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

p.m.

 

Ennetuslik TAC


Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

TAC

p.m.

 (3)

Ennetuslik TAC


Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

p.m.

 

Ennetuslik TAC


Liik:

kultkala

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

p.m.

 

Ennetuslik TAC

(1)  Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

(2)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3)  Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(4)  Välja arvatud lubatud kaaspüük 4 tonni (ORY/*F47NA).

IF LISA

SINIUIM-TUUN – LEVIKUALAD

Liik:

siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

Kõik levikualad (SBF/F41-81)

Liit

11

 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4

TAC

17 647

 

(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IG LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(BET/F7120S)

Liit

2 000

 (1)

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 (1)

 


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

 

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

IH LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem

 

Leedu

Kehtestatakse hiljem

 

Poola

Kehtestatakse hiljem

 

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

TAC

Ei kohaldata

 


Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(TOT/SPR-AE)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 (1)

Ennetuslik TAC

(1)  Seda TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmistes uurimisüksustes (A–E):

—

uurimisüksus A: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 146°30′ idapikkust ja 147°30′ idapikkust

—

uurimisüksus B: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 147°30′ idapikkust ja 148°30′ idapikkust

—

uurimisüksus C: ala, mille piirid on 47°15′ lõunalaiust ja 48°15′ lõunalaiust ning 148°30′ idapikkust ja 150°00′ idapikkust

—

uurimisüksus D: ala, mille piirid on 48°15′ lõunalaiust ja 49°15′ lõunalaiust ning 149°00′ idapikkust ja 150°00′ idapikkust

—

uurimisüksus E: ala, mille piirid on 48°15′ lõunalaiust ja 49°30′ lõunalaiust ning 150°00′ idapikkust ja 151°00′ idapikkust.

IJ LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.

Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(YFT/IOTC)

Prantsusmaa

29 501

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Itaalia

2 515

 

Hispaania

45 682

 

 

 

 

Liit

77 698

 

 

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

IK LISA

SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

Del Cano piirkond (1)

(TOT/F517DC)

Liit

18,33

 (2)

Ennetuslik TAC

TAC

55

 (2)


Liik:

kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond:

Williams Ridge (3)

(TOT/F574WR)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 (4)

Ennetuslik TAC

TAC

140

 (4)

(1)  FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on -44° ja -45° lõunalaiust ning idas ja läänes külgnevad majandusvööndid.

(2)  Püüda võivad üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2020. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema vähemalt kolme meremiili kaugusel üksteisest.

Nende laevade saak, mis ei püüa kõnealust liiki sihtliigina, ei tohi püügihooaja jooksul ületada 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas.

(3)  FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 30' 00" S

80° 00' 00" E

2

55° 00' 00" S

80° 00' 00" E

3

55° 00' 00" S

85° 00' 00" E

4

52° 30' 00" S

85° 00' 00" E

(4)  Püüda võivad üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2020. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva.

Nende laevade saak, mis ei püüa kõnealust liiki sihtliigina, ei tohi püügihooaja jooksul ületada 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is.

IL LISA

IATTC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

IATTC konventsiooni ala

(BET/IATTC)

Liit

500

 (1)

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

 

(1)  Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad.

II LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   KOHALDAMISALA

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)

sellised laevad püüdsid 2018. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2020 ja 31. jaanuariks 2021 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2020. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja

ii)

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon;

d)

„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021.

3.   PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.   PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1

 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2018 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2

 Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

 Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.   PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

Belgia

176

Prantsusmaa

188

Ühendkuningriik

222

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

Belgia

176

Prantsusmaa

191

Ühendkuningriik

176

6.   KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.

 Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

 Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

merepäevade arv, mis oleks igale laevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

 Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

 Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

 Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

 Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.6.

 Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.

 Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

 Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

 Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9.   ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.   PÜÜGIPERIOODID

10.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.

 Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arv ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsus (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsusega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2.

 Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

 Punktis 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13.   PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.   ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.   ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2018. ja 2019. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Püügiperiood

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

R

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

L

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011

(4)

Püügiperioodi pikkus

2

L

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahend

2

L

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

GN = nakkevõrk < 220 mm

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

L

Päevade arv, mille jooksul laeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

L

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)

Ülekantud päevad

4

L

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.

(1)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

III LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamise piirkond

ICESi statistilised ruudud

1r

31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5

2r

35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1

3r

41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0

4

38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0

5r

47–52 F1–F5

6

41–43 G0–G3; 44 G1

7r

47–52 E6–F0

Liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

Image 1

IV LISA

KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD

Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid):

Tähtajalised püügikeelud

Nr

Piirkonna nimetus

Koordinaadid

Ajavahemik

Lisamärkused

1

Stanhope Ground

60° 10 N - 01° 45 E

60° 10 N - 02° 00 E

60° 25 N - 01° 45 E

60° 25 N - 02° 00 E

1. jaanuarist 30. aprillini

 

2

Long Hole

59° 07.35 N - 0° 31.04 W

59° 03.60 N - 0° 22.25 W

58° 59.35 N - 0° 17.85 W

58° 56.00 N - 0° 11.01 W

58° 56.60 N - 0° 08.85 W

58° 59.86 N - 0° 15.65 W

59° 03.50 N - 0° 20.00 W

59° 08.15 N - 0° 29.07 W

1. jaanuarist 31. märtsini

 

3

Coral Edge

58° 51.70 N - 03° 26.70 E

58° 40.66 N - 03° 34.60 E

58° 24 00 N - 03° 12.40 E

58° 24 00 N - 02° 55.00 E

58° 35 65 N - 02° 56.30 E

1. jaanuarist 29. veebruarini

 

4

Papa Bank

59° 56 N - 03° 08 W

59° 56 N - 02° 45 W

59° 35 N - 03° 15 W

59° 35 N - 03° 35 W

1. jaanuarist 15. märtsini

 

5

Foula Deeps

60° 17.5 N - 01° 45 W

60° 11.0 N - 01° 45 W

60° 11.0 N - 02° 10 W

60° 20.0 N - 02° 00 W

60° 20.0 N - 01° 50 W

1. novembrist 31. detsembrini

 

6

Egersund Bank

58° 07.40 N - 04° 33.0 E

57° 53.00 N - 05° 12.0 E

57° 40.00 N - 05° 10. 9E

57° 57.90 N - 04° 31.9 E

1. jaanuarist 31. märtsini

(10 x 25 meremiili)

7

Fair Isle’ist idas

59° 40 N - 01° 23 W

59° 40 N - 01° 13 W

59° 30 N - 01° 20 W

59° 10 N - 01° 20 W

59° 30 N - 01° 28 W

59° 10 N - 01° 28 W

1. jaanuarist 15. märtsini

 

8

West Bank

57° 15 N - 05° 01 E

56° 56 N - 05° 00 E

56° 56 N - 06° 20 E

57° 15 N - 06° 20 E

1. veebruarist 15. märtsini

(18 x 4 meremiili)

9

Revet

57° 28.43 N - 08° 05.66 E

57° 27.44 N - 08° 07.20 E

57° 51.77 N - 09° 26.33 E

57° 52.88 N - 09° 25.00 E

1. veebruarist 15. märtsini

(1,5 x 49 meremiili)

10

Rabarberen

57° 47.00 N - 11° 04.00 E

57° 43.00 N - 11° 04.00 E

57° 43.00 N - 11° 09.00 E

57° 47.00 N – 11° 09.00 E

1. veebruarist 15. märtsini

Skagenist idas

(2,7 x 4 meremiili)

V LISA

KALAPÜÜGILOAD

A OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00' N

77

DK

25

57

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SV

10

UK

18

 

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

 

Harilik makrell (1)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

 

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W

8 (2)

Ei kohaldata

4

 

Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kala püüda piirkondades, mis jäävad 61°20' N ja 62°00' N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

 

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30' N ja lääne pool 9°00' W ning piirkonnas 7°00' W ja 9°00' W vahel, lõuna pool 60°30' N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30' N, 7°00' W ning 60°00' N, 6°00' W vahel kulgevat joont.

70

DE (3)

8

20 (4)

FR (3)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber rõngaspinesid.

70

Ei kohaldata

22 (4)

 

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade koguarvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

 

Õngepüük

10

UK

10

6

 

Harilik makrell

20

DK

2

12

BE

1

DE

2

FR

2

IE

3

NL

2

SE

2

UK

6

 

Heeringas, põhja pool 62°00' N

20

DK

5

20

DE

2

IE

2

FR

1

NL

2

PL

1

SE

3

UK

4

1, 2b (5)

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

20

EE

1

Ei kohaldata

ES

1

LV

11

LT

4

PL

3

B OSA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00' N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Fääri saared

Harilik makrell, 6.a (põhja pool 56°30' N), 2.a, 4.a (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, 4., 6.a (põhja pool 56°30' N), 7.e, 7.f, 7.h püügipiirkond

20

14

Heeringas, põhja pool 62°00' N

20

Kehtestatakse hiljem

Heeringas, 3.a püügipiirkond

4

4

Norra tursiku suuremahuline püük, 4. ja 6.a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, 2., 4.a, 5., 6.a (põhja pool 56°30′ N), 6.b, 7 (lääne pool 12°00' W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (6)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45

(1)  Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3)  Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

(5)  Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(6)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

VI LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

1.   

Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania

60

Prantsusmaa

37

Liit

97

2.   

Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania

364

Prantsusmaa

130

Itaalia

30

Küpros

20 (2)

Malta

54 (2)

Liit

598

3.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Horvaatia

16

Itaalia

12

Liit

28

4.   

Iga liikmesriigi nende kalalaevade maksimaalne arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.

Tabel A  (3)

 

Kalalaevade arv (4)

 

Küpros (5)

Kreeka (6)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (7)

Portugal

Seinnoodalaevad

1

1

16

19

22

6

1

0

Õngejadalaevad

23 (8)

0

0

35

8

49

61

0

Ritvõngelaevad

0

0

0

0

37

69

0

76 (9)

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

33 (10)

1

0

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

0

Väikesemahulise püügi laevad

0

13

0

0

130

599

52

0

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (11)

0

42

0

0

0

0

0

0

5.   

Maksimaalne püüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (12)

Liikmesriik

Püüniste arv (13)

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

3

6.   

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus iga liikmesriigi kohta ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Hispaania

10

11 852

Itaalia

13

12 600

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

6

12 300


Tabel B  (14)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (15)

Hispaania

6 300

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 786

Portugal

350

7.   

Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50

Hispaania

730

Prantsusmaa

151

Ühendkuningriik

12

Portugal

310

8.   

ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv on järgmine:

Liikmesriik

Seinnoodalaevade maksimaalne arv

Õngejadalaevade maksimaalne arv

Hispaania

23

190

Prantsusmaa

11

—

Portugal

—

79

Liit

34

269

(1)  Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2)  See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.

(3)  Tabelis A esitatud arvnäitajaid tuleks kohandada, võttes arvesse liikmesriikide poolt 31. jaanuariks 2020 esitatud püügikavu.

(4)  Punkti 4 tabelis A esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(5)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(6)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme muu rannalähedase püügi laevaga.

(7)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(8)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(9)  Ritvõngelaevad Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades.

(10)  Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(11)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(12)  Punktis 5 esitatud arvnäitajaid tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide püügikavu, mille nad esitavad 31. jaanuariks 2020, et ICCATi 2. paneel saaks need 6. märtsil 2020 heaks kiita.

(13)  Seda arvu võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(14)  Portugali kogu kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni (mis vastab kalakasvandustesse viidavale kogusele 350 tonni) tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.

(15)  Punkti 6 tabelis B esitatud arvnäitajaid tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide poolt 31. jaanuariks 2020 esitatud püügikavu.

VII LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse aastatel 2019/2020 järgmiselt:

Tabel A

Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja laevade maksimaalne arv

Liikmesriik

Piirkond

Laevade maksimaalne arv

Hispaania

48.6

1

Hispaania

88.1

1

Tabel B

Lubatud kogupüügi ja kaaspüügi piirnormid

Allpool esitatud CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Alapiirkond

Piirkond

Hooaeg

Väikesed uurimisüksused (SSRUd) (48.6) või uurimisüksused (88.1)

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisüksuste (88.1) kohta

Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta

Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisüksuste (88.1) kohta

Railised

Macrourus spp (1).

Muud liigid

48.6

Kogu alapiirkond

1. detsember 2019 – 30. november 2020

48.6_2

140

670

7

22

22

48.6_3

38

2

6

6

48.6_4

163

8

26

26

48.6_5

329

16

53

23

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsember 2019 – 31. august 2020

A, B, C, G (2)

597

3 140  (3)

30

96

30

G, H, I, J, K (4)

2 072

104

317

104

Rossi mere piirkonna merekaitseala eriuurimistsoon

426

23

72

23

(1)  Üksnes piirkonnas 88.1: kui ühe laeva poolt mis tahes kahe 10päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.

(2)  Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° lõunalaiust.

(3)  Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.

(4)  Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° lõunalaiust.

Liide

A OSA

Uurimisüksuste 48.6 koordinaadid

Uurimisüksuse 48.6_2 koordinaadid

 

54°00' S, 01°00' E

 

55°00' S, 01°00' E

 

55°00' S, 02°00' E

 

55°30' S, 02°00' E

 

55°30' S, 04°00' E

 

56°30' S, 04°00' E

 

56°30' S, 07°00' E

 

56°00' S, 07°00' E

 

56°00' S, 08°00' E

 

54°00' S, 08°00' E

 

54°00' S, 09°00' E

 

53°00' S, 09°00' E

 

53°00' S, 03°00' E

 

53°30' S, 03°00' E

 

53°30' S, 02°00' E

 

54°00' S, 02°00' E

Uurimisüksuse 48.6_3 koordinaadid

 

64°30' S, 01°00' E

 

66°00' S, 01°00' E

 

66°00' S, 04°00' E

 

65°00' S, 04°00' E

 

65°00' S, 07°00' E

 

64°30' S, 07°00' E

Uurimisüksuse 48.6_4 koordinaadid

 

68°20' S, 10°00' E

 

68°20' S, 13°00' E

 

69°30' S, 13°00' E

 

69°30' S, 10°00' E

 

69°45' S, 10°00' E

 

69°45' S, 06°00' E

 

69°00' S, 06°00' E

 

69°00' S, 10°00' E

Uurimisüksuse 48.6_5 koordinaadid

 

71°00' S, 15°00' W

 

71°00' S, 13°00' W

 

70°30' S, 13°00' W

 

70°30' S, 11°00' W

 

70°30' S, 10°00' W

 

69°30' S, 10°00' W

 

69°30' S, 09°00' W

 

70°00' S, 09°00' W

 

70°00' S, 08°00' W

 

69°30' S, 08°00' W

 

69°30' S, 07°00' W

 

70°30' S, 07°00' W

 

70°30' S, 10°00' W

 

71°00' S, 10°00' W

 

71°00' S, 11°00' W

 

71°30' S, 11°00' W

 

71°30' S, 15°00' W

Väikeste uurimisüksuste (SSRUd) loetelu

Piirkond

SSRU

Piirjoon

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

F

Punktist 68° 30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.

 

G

Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.

 

H

Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

 

I

Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.

 

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

 

K

Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.

 

L

Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.

 

M

Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

B OSA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldandmed

Liige: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada vastav kastike

48.1

□

48.2

□

48.3

□

48.4

□

58.4.1

□

58.4.2

□

Püügitehnika

:

Tähistada vastav kastike

□ Tavaline traalpüük

□ Pidevpüügisüsteem

□ Noodapärasse pumpamine

□ Muu meetod: (palun täpsustada)

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (1)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode (palun täpsustada)

 

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (2) (m)

 

 

 

Suupindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (4) (mm)

Väline (3)

Sisemine (3)

Väline (3)

Sisemine (3)

Väline (3)

Sisemine (3)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

Võrgu joonis(ed): …

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.

1.

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrkusattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt Myctophidae, Salpidae) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Avaldis (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Liik

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W × L × H × ρ × 1 000

W = mahuti laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (5)

V × Fkrill × ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (5) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (6)

(V × ρ)–M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (5) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuja

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M × (1–F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (6) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuja

Vookaalu massi parandustegur

—

Kogur

(M–Mtray) × N

Mtray = tühja koguri mass

Konstant

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuja

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

Mmeal × MCF

Mmeal = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendamise tegur

Muutuja

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000

W = noodapära laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Täpsustage

 

 

 

 

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole täisnurkne, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (7)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (8)

Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (8)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).

Iga nädal (7)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.

Iga loomus (8)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (8)

Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu (7)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 –5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (7)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

(1)  Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

(2)  Eeldatud töötingimustes.

(3)  Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(4)  Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

(5)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(6)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(7)  Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(8)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VIII LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

1.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.   

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

3.   

Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.   

Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.

(1)  See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.

IX LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

14

Liit

14

Nende liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

4

Liit

4