27.1.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 21/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/111,

13. jaanuar 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise ja selliste kolmandate riikide osas, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 272/2009 (2) on täiendatud määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas esitatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 272/2009 on komisjonile pandud ka kohustus tunnustada kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärsust kõnealuse määruse lisa E osas esitatud kriteeriumide kohaselt.

(3)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (3) lisas on loetletud kolmandad riigid, kelle julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega.

(4)

Komisjon on kindlaks teinud, et Serbia Vabariigis Belgradis asuv Nikola Tesla nimeline lennujaam vastab määruse (EÜ) nr 272/2009 lisa E osas esitatud kriteeriumidele.

(5)

Komisjon on kindlaks teinud, et Iisraeli Riigi Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam vastab õhusõidukite julgestuse ning reisijate ja käsipagasi läbivaatuse osas määruse (EÜ) nr 272/2009 lisa E osas esitatud kriteeriumidele.

(6)

Määruses (EÜ) nr 300/2008 osutatud ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed hõlmavad tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise ja kasutamise menetlusi.

(7)

Selleks et tagada lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim rakendamine, tuleks ühtlustada meetmed, millega tagatakse tsiviillennunduse julgestusseadmete vastavus nõutavatele toimimisnormidele.

(8)

Komisjon tunnustab tsiviillennunduse julgestusseadmete heakskiitmise kohustusliku eeltingimusena Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühist hindamisprotsessi. Kõnealuse protsessi läbinud julgestusseadmed peaksid seetõttu kasu saama ELi heakskiitmiskavast, mis koosneb nähtavast märgisest ja seadme kandmisest liidu konsolideeritud andmebaasi, mis võimaldab tsiviillennunduse julgestusseadmed viivitamatult kasutusele võtta kogu liidus.

(9)

Kuna tsiviillennunduse seadmetele antakse lõplik heakskiit õigusakti vastuvõtmisega, peaks selliseid julgestusseadmeid õiguslikult lubama kuni lõpliku heakskiitmiseni paigaldada ja kasutada „ootel“ olekus.

(10)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunkti b ja punkti 2 alapunkti b hakatakse aga kohaldama alates 1. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7).

(3)  Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

3. peatüki liite 3-B loetelu muudetakse järgmiselt:

a)

pärast Montenegrot käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„Serbia Vabariik (Belgradi Nikola Tesla lennujaam)“;

b)

pärast Singapuri käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„Iisraeli Riik (Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam)“;

2)

4. peatüki liite 4-B loetelu muudetakse järgmiselt:

a)

pärast Montenegrot käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„Serbia Vabariik (Belgradi Nikola Tesla lennujaam)“;

b)

pärast Singapuri käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„Iisraeli Riik (Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam)“;

3)

5. peatüki liite 5-A loetellu lisatakse Montenegrot käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Serbia Vabariik (Belgradi Nikola Tesla lennujaam)“;

4)

6. peatüki liite 6-F loetellu lisatakse Montenegrot käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Serbia Vabariik“;

5)

12. peatüki alapeatükk 12.0 asendatakse järgmisega:

„12.0   ÜLDSÄTTED JA JULGESTUSSEADMETE HEAKSKIITMINE

12.0.1   Üldsätted

12.0.1.1

. Ametiasutus, käitaja või üksus, kes kasutab seadmeid selliste meetmete kohaldamiseks, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikule tsiviillennunduse julgestusprogrammile, peab tagama, et kõnealused seadmed vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

Käesolevas peatükis sisalduva ja otsuse (EL, Euratom) 2015/444 (*1) kohaselt salajase teabe teeb pädev asutus tootjatele kättesaadavaks vastavalt nende teadmisvajadusele.

12.0.1.2.

Kõiki julgestusseadmeid tuleb korrapäraselt testida.

12.0.1.3.

Julgestusseadmete tootjad töötavad välja julgestusseadmete kasutamise kohustusliku metoodika ning seadmeid hinnatakse ja kasutatakse kooskõlas kõnealuse metoodikaga.

12.0.1.4.

Kui mitut julgestusseadet kasutatakse koos, peab iga seade vastama kindlaksmääratud spetsifikatsioonidele ja ka käesolevas peatükis kehtestatud standarditele nii eraldi kui ka teiste seadmetega koos süsteemina kasutades.

12.0.1.5.

Seadmed paigutatakse, paigaldatakse ja neid hooldatakse kooskõlas seadmete tootja nõuetega.

12.0.2.   Julgestusseadmete heakskiitmine

12.0.2.1.

Ilma et see piiraks punkti 12.0.5 kohaldamist, võib pärast 1. oktoobrit 2020 järgmisi julgestusseadmeid paigaldada ainult juhul, kui neile on antud punkti 12.0.2.5 kohane ELi märgis või punkti 12.0.2.6 kohane ootel ELi märgis:

a)

metallidetektorväravad (WTMD),

b)

lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade,

c)

lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade,

d)

vedela lõhkeaine avastamissüsteemi (LEDS) seade,

e)

metallidetektor (MDE),

f)

turvaskanner,

g)

jalanõude metallidetektor ning

h)

lõhkeaine aurude avastamise (EVD) seade.

12.0.2.2.

Komisjon kiidab punktis 12.0.2.1. loetletud julgestusseadmed heaks ja annab seadmetele ELi märgise.

12.0.2.3.

ELi märgise võib anda ainult julgestusseadmetele, mida on katsetanud katsekeskused, mille kvaliteedikontrolli meetmete eest vastutab pädev asutus Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühise hindamisprotsessi kohaselt.

12.0.2.4.

Komisjon võib julgestusseadmele ELi märgise anda alles pärast seda, kui ta on kätte saanud kõnealuse seadme katseprotokollid või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühise hindamisprotsessi 2. taseme aruanded.

Komisjon võib nõuda katseprotokollide kohta lisateavet.

12.0.2.5.

Komisjon võib anda ELi märgise Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühise hindamisprotsessi kohaselt kinnitatud julgestusseadmetele. Sellised seadmed kvalifitseeruvad ELi märgise saamiseks automaatselt ja lõpliku heakskiitmiseni antakse neile ajutine ootel ELi märgis.

Ootel ELi märgisega julgestusseadmeid võib paigaldada ja kasutada.

12.0.3.   ELi märgis ja ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaas – julgestusseadmed

12.0.3.1.

Punktis 12.0.2.1 loetletud julgestusseadmed, millele on antud ELi märgis, kantakse ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi julgestusseadmeid käsitleva osa alla.

12.0.3.2.

Tootjad kinnitavad ELi märgise komisjoni poolt heaks kiidetud julgestusseadmete ühelt küljelt nähtavale kohale.

12.0.3.3.

ELi märgisega seadmed varustatakse riist- ja tarkvaraversioonidega, mis vastavad ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi julgestusseadmeid käsitleva osa all esitatud kirjeldusele.

12.0.3.4.

Ilma et see piiraks punktide 12.0.4 ja 12.0.5 kohaldamist, saavad ELi märgisega julgestusseadmed kasu vastastikusest tunnustamisest ning nende kättesaadavust, kasutuselevõttu ja kasutamist tunnustatakse kõikides liikmesriikides.

12.0.3.5.

Komisjon haldab ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi julgestusseadmeid käsitleva osa all esitatud kandeid.

12.0.3.6.

ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi julgestusseadmeid käsitleva osa all esitatud kanne sisaldab järgmist teavet:

a)

kordumatu tähtnumbriline tunnus,

b)

tootja nimi,

c)

nimetus,

d)

üksikasjalik konfiguratsioon vähemalt järgmisega:

i)

riistvaraversioon,

ii)

avastamisalgoritm,

iii)

vajaduse korral süsteemitarkvara versioon,

iv)

vajaduse korral abiriistvara versioon ja

v)

vajaduse korral tegevuskavandi versioon,

e)

saadud standard,

f)

seadme olek, märkides ära ühe järgmistest:

i)

„ELi märgis“,

ii)

„ELi märgis ootel“,

iii)

„ELi märgis peatatud“,

iv

„ELi märgis tühistatud“,

v)

„ELi märgis aegunud“,

g)

seadme staatuse väljaandmise kuupäev.

12.0.4.   ELi märgise peatamine ja tühistamine

12.0.4.1.

Komisjon võib liikmesriikide taotlusel või omal algatusel julgestusseadme ELi märgise ja ootel ELi märgise ilma eelneva teatamiseta peatada, kui ta saab teavet selle kohta, et seade ei vasta standardile, mille alusel see on heaks kiidetud. Seejuures ajakohastab komisjon vastavalt asjaomase seadme staatust ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi julgestusseadmed käsitleva osa all esitatud kandes.

12.0.4.2.

Peatatud ELi märgisega või peatatud ootel ELi märgisega julgestusseadmeid ei või enam kasutada ning juba paigaldatud seadmete käitamiseks tuleb vajaduse korral täiendavalt kasutusele võtta asendusmeetmed.

12.0.4.3.

Komisjon võib liikmesriikide taotlusel või omal algatusel julgestusseadme ELi märgise või ootel ELi märgise tühistada, kui ta ei ole enam veendunud, et julgestusseade vastab standardile, mille alusel see on heaks kiidetud.

12.0.4.4.

Tühistatud või aegunud ELi märgisega või ootel ELi märgisega julgestusseadet ei või enam kasutada alates kuupäevast, mil muudetakse ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis pealkirja „Julgestusseadmed“ all esitatud kannet seadme staatuse kohta.

12.0.4.5.

Kui komisjon saab teavet selle kohta, et seade vastab uuesti standardile, mille alusel see on heaks kiidetud, võib ta ELi märgise või ootel ELi märgise ennistada.

12.0.5.   Julgestusseadmeid käsitlevad rangemad meetmed ja riiklik heakskiit

12.0.5.1.

Liikmesriigid võivad vastastikuse tunnustamise põhimõttest erandeid teha, kohaldades julgestusseadmete suhtes rangemaid meetmeid. Nad teavitavad komisjoni kõnealustest meetmetest, julgestusseadmete heakskiitmisest ja meetmetest, mis on võetud selle tagamiseks, et nende poolt heaks kiidetud julgestusseadmed vastaksid käesolevas peatükis sätestatud standarditele.

12.0.5.2.

Liikmesriigid võivad vastastikuse tunnustamise põhimõttest erandeid teha, kohaldades omaenda julgestusseadmete riiklikku heakskiitmise mehhanismi. Nad teavitavad komisjoni kõnealusest mehhanismist, julgestusseadmete heakskiitmisest ja täiendavatest meetmetest, mis on võetud selle tagamiseks, et julgestusseadmed vastaksid käesolevas peatükis sätestatud standarditele.

12.0.5.3.

Punkti 12.0.5.1 või 12.0.5.2 alusel riiklikul tasandil heaks kiidetud julgestusseadmed ei saa ELi märgist.

(*1)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).“ "

6)

12. peatükile lisatakse järgmine liide 12-N:

„ LIIDE 12-N

Üksikasjalikud nõuded jalatsites paiknevate lõhkeainete avastamise (SED) seadmete toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.“;

7)

12. peatükile lisatakse järgmine liide 12-O:

„ LIIDE 12-O

Üksikasjalikud nõuded lõhkeaine aurude avastamise (EVD) seadmete toimivusnõuete kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.“

(*1)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).“ “