NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2020/262,

19. detsember 2019,

millega nähakse ette aktsiisi üldine kord

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Direktiivis 2008/118/EÜ sätestatud kaupade aktsiisiga maksustamise tingimused peavad jääma ühtlustatuks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(3)	Tuleks täpsustada, milliste aktsiisikaupade suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ning viidata sel eesmärgil nõukogu direktiividele 92/83/EMÜ, (4) 92/84/EMÜ, (5) 2003/96/EÜ (6) ja 2011/64/EL (7).

(4)	Aktsiisikaupu võib maksustada muude kaudsete eriotstarbeliste maksudega. Sellisel juhul ja selleks, et mitte ohustada kaudseid makse käsitlevate liidu eeskirjade kasulikku mõju, peaksid liikmesriigid siiski järgima kõnealuste eeskirjade teatavaid põhimõtteid.

(5)	Kaupade vaba liikumise tagamiseks ei tohiks kaupade, mis ei ole aktsiisikaubad, maksustamine tuua kaasa piiriületamisega seotud formaalsusi.

(6)	On vaja tagada formaalsuste kohaldamine juhul, kui aktsiisikaubad liiguvad liidu tolliterritooriumi osana määratletud territooriumite, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ning territooriumite, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, vahel.

(7)	Kuna siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on jätkuvalt vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid samad kõikides liikmesriikides, on vaja liidu tasandil selgitada, millal toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine ja kes on aktsiisi maksukohustuslane.

(8)	Kuna aktsiis on kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on teatavatel asjaoludel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud.

(9)

Lisaks kauba täielikule hävimisele või pöördumatule kahjustumisele võib kaup selle laadist tulenevalt osaliselt kahjustuda. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ei tuleks kõnealusel viisil osaliselt kahjustunud kauba eest sisse nõuda aktsiisi, kui sellise kauba maht ei ületa eelnevalt kindlaksmääratud osalise kahjustumise lävendit.

(10)	Kui aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise käigus on tuvastatud ettekavatsematult ülemäärane kaubakogus, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada ülemäärase kauba viimist maksulattu aktsiisi peatamise korra alusel.

(11)

Selleks et tagada osalise kahjustumise ühetaoline käsitlemine kogu liidus, tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 õigus vastu võtta õigusakte, millega määratakse kindlaks ühised osalise kahjustumise lävendid. Kõnealuste osalise kahjustumise lävendite kindlaksmääramisel peaks komisjon eelkõige võtma arvesse kauba füüsikalisi ja keemilisi omadusi (näiteks aktsiisikauba, eelkõige energiatoodete laad (volatiilsus), ümbritseva keskkonna temperatuur liikumisel, liikumisel läbitud vahemaa või liikumiseks kulunud aeg). On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (8). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)	Maksu kogumise ja tagastamise kord mõjutab siseturu nõuetekohast toimimist ja peaks seetõttu toimuma mittediskrimineerivatel tingimustel.

(13)

Aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikauba liikumise käigus toimuva õigusnormide rikkumise korral tuleks aktsiis maksta selles liikmesriigis, kelle territooriumil pandi toime õigusnormide rikkumine, mis viis kauba tarbimisse lubamiseni, või kui ei ole võimalik kindlaks määrata, kus õigusnormide rikkumine toime pandi, siis liikmesriigis, kus õigusnormide rikkumine avastati. Kui aktsiisikaup ei jõua sihtkohta ja ühtegi õigusnormide rikkumist ei avastata, tuleb õigusnormide rikkumine lugeda toimunuks lähteliikmesriigis.

(14)	Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud aktsiisi tagastamise juhtudele peaksid liikmesriigid tagastama tarbimisse lubatud kaupade pealt juba makstud aktsiisi juhul, kui käesoleva direktiivi eesmärk seda nõuab.

(15)	Aktsiisist vabastatud saadetisi käsitlevad eeskirjad ja tingimused peaksid jätkuvalt olema ühtlustatud. Aktsiisist vabastatud saadetiste puhul, mis lähevad teistes liikmesriikides asuvatele organisatsioonidele, tuleks kasutada vabastussertifikaati.

(16)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused seoses vabastussertifikaadi vormiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(17)

Juhud, mil on lubatud maksuvaba müük liidu territooriumilt lahkuvatele reisijatele, tuleks selgelt määratleda, et vältida maksudest kõrvalehoidumist ja kuritarvitusi. Kuna maitsi reisivad isikud saavad liikuda sagedamini ja vabamalt kui laeva või õhusõidukiga reisivad isikud, on maitsi reisimise puhul oluliselt suurem nii oht, et reisijad ei järgi maksuvaba impordi puhul lubatud määrasid, kui ka sellest tulevalt tolliasutuste kontrollikohustus. Seetõttu on asjakohane ette näha, et aktsiisimaksuvaba müük maismaapiiridel ei tohiks olla lubatud.

(18)	Kuna maksu sissenõudmise tagamiseks tuleb tootmis- ja laohoonetes teostada kontrolli, on kontrollimise hõlbustamiseks vajalik säilitada pädevate asutuste loaga tegutsevate ladude süsteem. Tuleks mõista, et aktsiisikauba valdamine või ladustamine tähendab kõnealuse kauba füüsilist valdamist.

(19)	Samuti tuleb sätestada nõuded, mida peavad täitma volitatud laopidajad ja ettevõtjad, kel puudub volitatud laopidaja staatus.

(20)	Enne tarbimisse lubamist peaks olema võimalik vedada aktsiisikaupa liidu piires aktsiisi peatamise korra alusel. Kõnealune vedu peaks olema lubatud maksulaost eri sihtkohtadesse, eelkõige teise maksulattu, kuid ka kohtadesse, mis on käesoleva direktiivi tähenduses samaväärsed.

(21)	Samuti tuleks lubada aktsiisikauba liikumist aktsiisi peatamise korra alusel impordi kohast nimetatud sihtkohtadesse ning seetõttu tuleks vastu võtta kaupa impordi kohast lähetama, kuid mitte seal valdama või ladustama volitatud isiku staatust reguleerivad sätted.

(22)

Selleks et tagada aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba liikumise lõppemist käsitleva sätte nõuetekohane kohaldamine, tuleks selgitada, et liikumine lõpeb hetkel, mil kaubasaajal on võimalik täpselt teada tegelikult vastu võetud kauba kogus. Liikumise lõppemise tõendusena võib kasutada kauba mahalaadimist ja arvele võtmist.

(23)

Et võimaldada ekspordiprotseduuri järel välistransiidiprotseduuri kasutamist, peaks väljumistolliasutus olema aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise võimalik sihtkoht. Tuleks kindlaks määrata aeg, mil aktsiisi peatamise korra kohaldamine sellisel juhul lõppeb. Tuleks täpsustada, et eksportiva liikmesriigi pädevad asutused peaksid võtma ekspordikinnituse koostamisel aluseks väljumiskinnituse, mille väljumistolliasutus saadab eksporditolliasutusele välistransiidiprotseduuri alguses. Selleks et võimaldada käesoleva direktiivi alusel aktsiisikaubaga seotud vastutuse ülevõtmist välistransiidiprotseduuri käigus, on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (10) artiklit 189 muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/1063 (11). Sellest tulenevalt tuleks võimaldada välistransiidiprotseduurile suunata ka liidu aktsiisikaupa.

(24)

Et võimaldada pädevatel asutustel tagada kooskõla elektroonilise haldusdokumendi ja tollideklaratsiooni vahel importimisel, kui vabasse ringlusse lubatav aktsiisikaup viiakse aktsiisi peatamise korra alusel impordi kohast minema, peaks isik, kes aktsiisikauba impordiks deklareerib, esitama impordi toimumise liikmesriigi pädevatele asutustele teabe kaubasaatja ja kaubasaaja kohta ning tõendid selle kohta, et kaup lähetatakse impordi toimumise liikmesriigist teise liikmesriiki.

(25)

Aktsiisi maksmise tagamiseks juhul, kui aktsiisikauba liikumine ei ole lõppenud, peaksid liikmesriigid nõudma tagatist, mille peaks esitama aktsiisikauba lähtekoha volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja või, kui lähteliikmesriik seda lubab, muu veoga seotud isik vastavalt liikmesriigi sätestatud tingimustele.

(26)

Mitu liikmesriiki annavad juba vabastusi tagatisest seoses energiatoodete liikumisega alalise torujuhtme kaudu, sest seda laadi liikumisega seotud maksurisk on väga väike. Et ühtlustada sellistel juhtudel tagatise esitamisega seotud nõudeid, on asjakohane kehtestada energiatoodete alalise torujuhtme kaudu liikumise puhul kõigis liikmesriikides vabastus tagatise esitamise nõudest.

(27)

Vajalike formaalsuste kiire täitmise tagamiseks ja aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba järelevalve hõlbustamiseks on asjakohane kasutusele võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2020/263 (12) loodud arvutipõhine süsteem elektrooniliste haldusdokumentide vahetamiseks asjaomaste isikute ja pädevate asutuste vahel (edaspidi „arvutipõhine süsteem“).

(28)

Et tagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise puhul kasutatavate dokumentide arusaadavus kõigis liikmesriikides ja käideldavus arvutipõhise süsteemiga, kaasa arvatud juhtudel, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus vastu võtta õigusakte, millega nähakse ette kõnealuste dokumentide ülesehitus ja sisu.

(29)

Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise puhul kasutatavate dokumentide täitmise, esitamise ja edastamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks, kaasa arvatud juhtudel kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(30)

Tuleks ette näha protseduur, mille kaudu ettevõtjad teavitavad lähte- ja sihtliikmesriikide pädevaid asutusi aktsiisikaupade saadetistest. Asjakohaselt tuleks arvesse võtta teatavate kaubasaajate olukorda, kes ei ole ühendatud arvutisüsteemi, kuid kes võivad vastu võtta aktsiisi peatamise korra alusel liikuvat aktsiisikaupa.

(31)	Selleks, et tagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuvat liikumist käsitlevate eeskirjade nõuetekohane toimimine, tuleks selgitada, kuidas liikumine algab ja lõpeb ning kes nende eest vastutab.

(32)

Et võimaldada pädevatel asutustel tagada kooskõla elektroonilise haldusdokumendi ja tollideklaratsiooni vahel eksportimisel, kui aktsiisikaupade liikumine toimub enne liidu territooriumilt väljaviimist aktsiisi peatamise korra alusel, peaks isik, kes aktsiisikauba ekspordiks deklareerib, teatama eksportiva liikmesriigi pädevatele asutustele asjaomase kordumatu haldusviitenumbri.

(33)	Et võimaldada lähteliikmesriigil võtta asjakohaseid meetmeid, peaks eksportiva liikmesriigi pädev asutus teavitama lähteliikmesriigi pädevat asutust eksportimisel toimunud õigusnormide rikkumisest või asjaolust, et kaupa ei viida enam liidu territooriumilt välja.

(34)	Et võimaldada kaubasaatjal määrata aktsiisikaubale uut sihtkohta, peaks lähteliikmesriik teatama kaubasaatjale, et kaupa ei viida enam liidu territooriumilt välja.

(35)	Kontrollimise hõlbustamiseks aktsiisikauba liikumise käigus peaks aktsiisikaupa saatval isikul või saatva isiku puudumise korral vedajal olema võimalik esitada pädevatele asutustele kordumatu haldusviitenumber mis tahes kujul, et võimaldada neil leida aktsiisikauba kohta üksikasjalikku teavet.

(36)	On vaja määratleda protseduurid, mida kasutatakse juhtudel, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada.

(37)

Et viia käesoleva direktiivi kohased protseduurid kooskõlla nendega, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (13) artikli 335 lõikes 4, ja et lihtsustada alternatiivsete väljumise tõendite tunnustamist lähteliikmesriigis, tuleks kehtestada miinimumloetelu standardile vastavatest alternatiivsetest väljumise tõenditest, mis tõendavad, et kaup on liidu territooriumilt välja viidud.

(38)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada üksnes nende territooriumil aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise erikord või sõlmida protseduuri lihtsustamiseks kahepoolseid või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega. Liikmesriikidel, kes ei ole kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete osalised, ei peaks olema kohustust sellise kokkuleppe alusel tehtud erikorda aktsepteerida.

(39)	Muutmata üldist lähenemisviisi, tuleks selgitada kaupade, mille pealt liikmesriigis on juba aktsiis makstud, liikumisega seotud maksustamis- ja menetluseeskirju.

(40)	Kui aktsiisikauba soetab füüsiline isik oma tarbeks ja veab selle ise ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, tuleks vastavalt siseturgu reguleerivale põhimõttele aktsiisi maksta liikmesriigis, kus aktsiisikaup soetati.

(41)

Liikmesriikide kohaldatavad tubakatoodete ja alkohoolsete jookide aktsiisimäärad erinevad mitmesugustel põhjustel, näiteks maksupoliitilistel ja rahvatervise poliitika kaalutlustel, ning mõnel juhul on need lahknevused märkimisväärsed. Liikmesriigid peaksid sellega seoses saama piirata riske, mis hõlbustavad maksupettust, maksudest kõrvalehoidumist ja kuritarvitusi, ohustades või kahjustades avalikku korda või tervise kaitset ja inimeste elu. Seepärast peaksid liikmesriigid saama võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mis võimaldavad neil määrata kindlaks, kas füüsilise isiku poolt ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile veetud aktsiisikaup oli kõnealuse füüsilise isiku poolt soetatud oma tarbeks.

(42)	Juhtudel, mil pärast aktsiisikauba liikmesriigis tarbimisse lubamist tarnitakse see kaubanduslikel eesmärkidel teise liikmesriiki, peab sätestama, et aktsiis tuleb maksta teises liikmesriigis. Selleks on vaja eelkõige määratleda mõiste „tarnitud kaubanduslikul eesmärgil“.

(43)

Praegu aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise puhul kasutatava arvutipõhise süsteemi kasutusala tuleks laiendada selliste aktsiisikaupade liikumisele, mis on lubatud tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks. Kõnealuse arvutipõhise süsteemi kasutamine hõlbustab sellise liikumise jälgimist ja tagab siseturu nõuetekohase toimimise.

(44)	Kui aktsiisikaup lubatakse tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks, on asjakohane selgitada, kes on aktsiisi maksukohustuslane ja millal on aktsiis sissenõutav.

(45)

Et vältida tarbetuid investeeringuid, tuleks sellise aktsiisikauba, mis lubatakse tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks, liikumise suhtes arvutipõhise süsteemi kohaldamisel kasutada ära võimalikult suurel määral aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise puhul kasutatavat olemasolevat süsteemi. Sel eesmärgil ja sellise liikumise hõlbustamiseks tuleks kõnealuse liikumisega seotud tagatisi käsitlevad sätted viia vastavusse aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumisega seotud tagatisi käsitlevate sätetega, et laiendada tagatise andjate valikut.

(46)

Et hõlbustada selliste ettevõtjate praegust registreerimist, kes kohaldavad aktsiisi peatamise korda, on vaja võimaldada maksuladudel ja registreeritud kaubasaatjatel pärast lähteliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist tegutseda sertifitseeritud kaubasaatjana sellise aktsiisikauba puhul, mis lubatakse tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks. Samas peaks maksuladudel või registreeritud kaubasaajatel olema võimalik tegutseda kõnealuse aktsiisikauba sertifitseeritud kaubasaajana.

(47)	On vaja kindlaks määrata protseduurid, mida kasutatakse olukorras, kus arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada ja kasutatakse asendustoimingu dokumenti.

(48)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud näha ette erikord sellise aktsiisikauba liikumiseks, mis lubatakse tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks teiste liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete alusel, et võimaldada lihtsustamist. Liikmesriikidel, kes ei ole kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete osalised, ei peaks olema kohustust sellise kokkuleppe alusel tehtud erikorda aktsepteerida.

(49)

Et tagada kaubanduslikel eesmärkidel tarnituks loetava aktsiisikauba liikumise puhul kasutatavate dokumentide arusaadavus kõigis liikmesriikides ja käideldavus arvutipõhise süsteemiga, kaasa arvatud juhtudel, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus vastu võtta õigusakte, millega nähakse ette kõnealuste dokumentide ülesehitus ja sisu.

(50)

Kaubanduslikel eesmärkidel tarnituks loetava aktsiisikauba liikumise puhul kasutatavate dokumentide täitmise, esitamise ja edastamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks, kaasa arvatud juhtudel kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(51)

Kui aktsiisikauba on soetanud isik, kes ei ole volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja ning kes ei teosta iseseisvalt majandustegevust, ja kõnealuse kauba on lähetanud või vedanud iseseisvalt majandustegevust teostav või enda nimel kaupu lähetav või vedav kaubasaatja, tuleks aktsiisi maksta sihtliikmesriigis. Tuleks sätestada protseduur, mida kaubasaatja peab aktsiisi maksmisel järgima. Maksmise tagamiseks sihtliikmesriigis peaks kaubasaatja või tema maksuesindaja ennast registreerima ja tagama aktsiisi maksmise selleks määratud pädevale asutusele ning sihtliikmesriigi kehtestatud tingimustel. Sellise korra toimimise hõlbustamiseks peaks kaubasaatjal olema võimalik otsustada, kas registreerimist ja tagatise maksmist käsitlevate nõuete täitmiseks kasutatakse maksuesindajat. Kui kaubasaatja ega maksuesindaja ei täida kõnealuseid nõudeid, siis tuleks sihtliikmesriigis aktsiisi maksukohustuslaseks pidada kaubasaajat.

(52)

Liikmesriikidevahelise huvide konflikti ja topeltmaksustamise vältimiseks juhtudel, kui ühe liikmesriigi territooriumil juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup liigub liidu piires, tuleks sätestada normid selliste olukordade jaoks, mil aktsiisikauba puhul toimub pärast tarbimisse lubamist õigusnormide rikkumine.

(53)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et tarbimisse lubatud kaubad peavad kandma maksumärki või riiklikku identifitseerimistähist. Kõnealuste märkide ja tähiste kasutamine ei tohiks mingil moel takistada liidusisest kaubandust. Kuna selliste märkide ja tähiste kasutamine ei tohiks põhjustada topeltmaksustamist, tuleks selgelt sätestada, et märgid väljaandnud liikmesriik peab kõik kõnealuste märkide ja tähiste saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagastama, neid vähendama või need vabastama, kui aktsiis muutus sissenõutavaks teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti. Igasuguse kuritarvitamise vältimiseks peaksid kõnealused märgid ja tähised väljaandnud liikmesriigid siiski aktsiisi tagastamisel, vähendamisel või sellest vabastamisel saama nõuda tõendit nende eemaldamise või hävitamise kohta.

(54)	Aktsiisikauba liikumist ja järelevalvet käsitlevate tavapäraste nõuete kohaldamine paneks väikestele veinitootjatele ülemäära suure halduskoormuse. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada kõnealused tootjad teatavate nõuete järgimisest.

(55)	Arvesse tuleks võtta asjaolu, et laevade ja õhusõidukite proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul ei ole sobivat ühtset lahendust leitud.

(56)

Liikmesriikide vaheliste piiriüleste sildade ehitamiseks ja hooldamiseks kasutatud aktsiisikauba puhul peaks asjaomastel liikmesriikidel olema halduskoormuse vähendamiseks lubatud võtta meetmeid erandina tavapärastest eeskirjadest ja menetlustest, mida kohaldatakse ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile liikuva aktsiisikauba suhtes.

(57)	Kauba liikumise elektroonilise kontrollsüsteemiga kohanemiseks tuleks liikmesriikidele võimaldada üleminekuperiood, mille jooksul võib vedu jätkata vastavalt direktiivis 2008/118/EÜ sätestatud formaalsustele.

(58)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt aktsiisi teatavate tahkudega seotud ühtse korra tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)	Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(60)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt järgmise kauba (edaspidi „aktsiisikaup“) tarbimist:

a)	direktiivis 2003/96/EÜ nimetatud energiatooted ja elekter;

b)	direktiivides 92/83/EMÜ ja 92/84/EMÜ nimetatud alkohol ja alkohoolsed joogid;

c)	direktiivis 2011/64/EL nimetatud tubakatooted.

2. Liikmesriigid võivad erieesmärkidel maksustada aktsiisikauba täiendavate kaudsete maksudega, kui kõnealused maksud on kooskõlas aktsiisi või käibemaksu suhtes kohaldatavate liidu maksueeskirjadega maksubaasi määramise, maksu arvutamise, sissenõutavuse ja järelevalve kohta, arvestades et nende eeskirjade alla ei kuulu maksuvabastusi käsitlevad sätted.

3. Liikmesriikidel on õigus maksustada:

a)	tooteid, mis ei ole aktsiisikaup;

b)	teenuseid, sealhulgas aktsiisikaubaga seotud teenuseid, maksuga, mida ei saa kirjeldada kumuleeruva käibemaksuna.

Kõnealuste maksudega maksustamine ei tohi siiski liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa tuua piiriületamisega seotud formaalsusi.

Artikkel 2

Liidu tolliseadustiku kohaldamine aktsiisikauba suhtes

1. Liidu tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada kauba liidu tolliterritooriumile sisenemisel, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikauba artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumitelt liidu territooriumile sisenemise suhtes.

2. Liidu tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada kauba liidu tolliterritooriumilt väljumisel, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikauba liidu territooriumilt artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumitele väljumise suhtes.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib Soome kohaldada aktsiisikauba liikumisel kõnealuse liikmesriigi territooriumi ja artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud territooriumite vahel samu protseduure, mida kohaldatakse kauba liikumisel kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

4. Artikleid 14–46 ei kohaldata aktsiisikauba suhtes, millel on liiduvälise kauba tollistaatus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (14) artikli 5 punktis 24.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„volitatud laopidaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on liikmesriigi pädevate asutuste luba oma ettevõtlustegevuse käigus toota, töödelda, vallata, ladustada, vastu võtta või lähetada maksulaos aktsiisi peatamise korra all olevaid aktsiisikaupu;

2)	„liikmesriigi territoorium“ – liikmesriigi territoorium, kus kohaldatakse aluslepinguid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, välja arvatud kolmandad territooriumid;

3)	„liidu territoorium“ – liikmesriikide territooriumid;

4)	„kolmandad territooriumid“ – artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid;

5)	„kolmas riik“ – riik või territoorium, mille suhtes aluslepinguid ei kohaldata;

6)	„aktsiisi peatamise kord“ – maksukord, mida kohaldatakse aktsiisikauba tootmise, töötlemise, valdamise, ladustamise või liikumise suhtes ning millega peatatakse aktsiisi maksukohustus;

7)	„import“ – kauba vabasse ringlusse lubamine vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 201;

„eeskirjadevastane sisenemine“ – sellise kauba liidu tolliterritooriumile sisenemine, mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 201 ning mille puhul on tekkinud kõnealuse määruse artikli 79 lõike 1 kohaselt tollivõlg või mille puhul oleks see tekkinud, kui kauba suhtes oleks kohaldatud tollimaksu;

9)	„registreeritud kaubasaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba võtta oma ettevõtlustegevuse käigus kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel vastu teise liikmesriigi territooriumilt aktsiisi peatamise korra alusel veetavat aktsiisikaupa;

10)

„registreeritud kaubasaatja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on impordi toimumise liikmesriigi pädevate asutuste luba üksnes lähetada aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa pärast selle vabasse ringlusse lubamist määruse (EL) nr 952/2013 artikli 201 kohaselt oma ettevõtlustegevuse käigus ja kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel;

11)	„maksuladu“ – koht, kus volitatud laopidaja oma ettevõtlustegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel toodab, töötleb, valdab, ladustab, võtab vastu või lähetab aktsiisikaupa vastavalt maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustele;

12)

„sertifitseeritud kaubasaatja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on registreeritud lähteliikmesriigi pädevate asutuste poolt ühe liikmesriigi territooriumil tarbimisse lubatud ja seejärel teise liikmesriigi territooriumile viidud aktsiisikaupade lähetamise eesmärgil oma ettevõtlustegevuse käigus;

13)

„sertifitseeritud kaubasaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on registreeritud sihtliikmesriigi pädevate asutuste poolt ühe liikmesriigi territooriumil tarbimisse lubatud ja seejärel teise liikmesriigi territooriumile viidud aktsiisikaupade vastuvõtmise eesmärgil oma ettevõtlustegevuse käigus;

14)	„sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda kasutatakse vastavalt käesoleva direktiivi sätetele;

15)	„vähendamine“ – tasumata aktsiisi tasumise kohustusest loobumine;

16)	„tagastamine“ – tasutud aktsiisisumma tagastamine.

Artikkel 4

Territoriaalne kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi ning direktiive 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL kohaldatakse liidu territooriumil.

2. Käesolevat direktiivi ning direktiive 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL ei kohaldata järgmistel liidu tolliterritooriumi koosseisu kuuluvatel territooriumitel:

a)	Kanaari saared;

b)	Prantsusmaa territooriumid, mis on nimetatud ELi toimimise lepingu artiklis 349 ja artikli 355 lõikes 1;

c)	Ahvenamaa;

d)	Kanalisaared.

3. Käesolevat direktiivi ning direktiive 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvatel territooriumitel ega ka muudel alljärgnevalt nimetatud territooriumitel, mis ei kuulu liidu tolliterritooriumi koosseisu:

a)	Helgolandi saar;

b)	Büsingeni territoorium;

Ceuta;

Melilla;

Livigno.

4. Hispaania võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ning direktiive 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL kohaldatakse Kanaari saarte suhtes – kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates nimetatud deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

5. Prantsusmaa võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ning direktiive 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL kohaldatakse lõike 2 punktis b osutatud territooriumide suhtes – kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates kõnealuse deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

6. Käesoleva direktiivi sätted ei takista Kreekal säilitamast Athose mäele antud eristaatust, mis on tagatud Kreeka põhiseaduse artikliga 105.

Artikkel 5

Territooriumide eristaatus

1. Võttes arvesse vastavalt Prantsusmaa, Itaalia, Küprose ja Ühendkuningriigiga sõlmitud konventsioone ja lepinguid, ei käsitata Monaco Vürstiriiki, San Marinot, Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriume Akrotiris ja Dhekelias ning Mani saart käesoleva direktiivi tähenduses kolmandate riikidena.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikauba liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on:

a)	Monaco Vürstiriik, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Prantsusmaa;

b)	San Marino, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Itaalia;

c)	Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Küpros;

d)	Mani saar, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Ühendkuningriik.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikauba liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on Jungholz ja Mittelberg (Kleines Walsertal), käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Saksamaa.

II PEATÜKK

Üldised menetlussätted

1.jagu

Maksustatav sündmus, aktsiisi sissenõutavus, õigusnormide rikkumine aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise käigus

Artikkel 6

Maksustatav sündmus, aktsiisi sissenõutavuse aeg ja koht, hävimine ja pöördumatu kahjustumine

1. Aktsiisikaup maksustatakse aktsiisiga:

a)	aktsiisikauba tootmisel, sealhulgas vajaduse korral kaevandamisel, liidu territooriumil;

b)	aktsiisikauba impordil või selle eeskirjadevastasel sisenemisel liidu territooriumile.

2. Aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.

3. Käesoleva direktiivi tähenduses on „tarbimisse lubamine“:

a)	aktsiisikauba väljumine, sealhulgas eeskirjadevastane väljumine, aktsiisi peatamise korra alt;

b)	aktsiisikauba valdamine või ladustamine, sealhulgas õigusnormide rikkumise juhtumid, väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava liidu ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud;

c)	aktsiisikauba tootmine, sealhulgas töötlemine, ning eeskirjadevastane tootmine või töötlemine, väljaspool aktsiisi peatamise korda;

aktsiisikauba import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda, või aktsiisikauba eeskirjadevastane sisenemine, välja arvatud juhul, kui tollivõlg on lõppenud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 124 lõike 1 punktide e, f, g või k kohaselt. Kui tollivõlg on lõppenud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 124 lõike 1 punkti e kohaselt, võivad liikmesriigid oma siseriiklike õigusnormidega näha ette karistuse, võttes arvesse aktsiisivõla summat, mis oleks tekkinud.

4. Lõike 3 punkti a kohaseks aktsiisi peatamise korra alt väljumise hetkeks loetakse:

a)	hetke, mil registreeritud kaubasaaja võtab aktsiisikauba vastu artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud juhtudel;

b)	hetke, mil kaubasaaja võtab aktsiisikauba vastu artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud juhtudel;

c)	hetke, mil kaup võetakse vastu aktsiisikauba vahetu kättetoimetamise kohas artikli 16 lõikes 4 osutatud juhtudel.

5. Aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või täielikku või osalist pöördumatut kahjustumist ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu või pädevate asutuste poolt kauba hävitamiseks antud loa tagajärjel, ei käsitata tarbimisse lubamisena.

6. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.

7. Kauba laadist tulenevat osalist kahjustumist, mis toimub liikmesriikidevahelisel liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, et käsitata tarbimisse lubamisena, kui kahju suurus ei ületa kõnealuse aktsiisikauba ühist osalise kahjustumise lävendit, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on põhjendatud alus kahtlustada pettust või õigusnormide rikkumist. Osalise kahjustumise tulemusena tekkinud kahju seda osa, mis ületab kõnealuste aktsiisikaupade osalise kahjustumise ühise lävendi, käsitatakse tarbimisse lubamisena.

8. Liikmesriik võib kehtestada oma eeskirjad selliste aktsiisi peatamise korra all toimunud osaliste kahjustumiste käsitlemiseks, mis ei ole hõlmatud lõikega 7.

9. Lõikes 5 osutatud aktsiisikauba täielikku hävimist või täielikku või osalist kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldab selle liikmesriigi pädevat asutust, kus aktsiisikaup täielikult hävines või täielikult või osaliselt pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.

Kui aktsiisikauba täielik hävimine või täielik või osaline kahjustumine on kindlaks tehtud, vabastatakse artikli 17 kohane tagatis rahuldavate tõendite esitamisel kas täielikult või osaliselt, nii nagu on asjakohane.

10. Komisjon võtab vastavalt artiklile 51 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 7 ja artikli 45 lõikes 2 osutatud ühised osalise kahjustumise lävendid, võttes muu hulgas arvesse kauba laadi, kauba füüsikalisi ja keemilisi omadusi, ümbritseva keskkonna temperatuuri liikumisel ning liikumisel läbitud vahemaad või liikumiseks kulunud aega, täpsustades aktsiisikauba, vastava osalise kahjustumise ühise lävendi protsendimäärana üldkogusest ja muud kõnealuse kauba vedamisega seotud asjaomased tegurid.

Osalise kahjustumise ühise lävendi puudumise korral kohaldavad liikmesriigid jätkuvalt siseriiklikke sätteid.

Artikkel 7

Aktsiisi maksukohustuslane

1. Sissenõutavaks muutunud aktsiisi maksmise eest vastutab järgmine isik:

artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud aktsiisikauba väljumisel aktsiisi peatamise korra alt:

i)	volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja või mis tahes muu isik, kes vabastab aktsiisikauba aktsiisi peatamise korrast või kelle nimel seda tehakse, ning eeskirjadevastasel väljumisel maksulaost mis tahes muu isik, kes on nimetatud väljumisse kaasatud;

ii)

kui aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on toimunud artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 4 määratletud õigusnormide rikkumine: volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaatja või muu isik, kes esitas vastavalt artikli 17 lõigetele 1 ja 3 aktsiisi maksmise tagatise, või isik, kes on kaasatud eeskirjadevastasesse väljumisse ning kes oli või oleks pidanud olema teadlik, et väljumine on eeskirjadevastane;

b)	artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud aktsiisikauba valdamise või ladustamise puhul: aktsiisikaupa valdav või ladustav isik või muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse või ladustamisse kaasatud, või selliste isikute kombinatsioon vastavalt solidaarse vastutuse põhimõttele;

c)	artikli 6 lõike 3 punktis c osutatud aktsiisikauba tootmise, sealhulgas töötlemise puhul: aktsiisikaupa tootev isik ja eeskirjadevastase tootmise puhul muu isik, kes on aktsiisikauba tootmisse kaasatud;

artikli 6 lõike 3 punktis d osutatud aktsiisikauba impordi või eeskirjadevastase sisenemise puhul: deklarant, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 15 (edaspidi „deklarant“), või muu isik, nagu sellele on osutatud kõnealuse määruse artikli 77 lõikes 3, ning eeskirjadevastase sisenemise puhul, muu isik, kes on kõnealusesse eeskirjadevastasesse sisenemisse kaasatud.

2. Kui sama aktsiisi maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad sellest tuleneva võla eest solidaarselt.

Artikkel 8

Kohaldatavad aktsiisi sissenõutavuse tingimused ja aktsiisimäärad

Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sissenõutavaks liikmesriigis, kus kaup lubatakse tarbimisse.

Aktsiisiga maksustatakse ja aktsiisi kogutakse ning vajadusel tagastatakse või seda vähendatakse liikmesriigi kehtestatud korras. Liikmesriigid kohaldavad siseriiklike ja teiste liikmesriikide kaupade suhtes sama korda.

Erandina esimesest lõigust võib juhul, kui aktsiisimäärad muutuvad, juba tarbimisse lubatud aktsiisikaupade varudelt nõutavaid aktsiise asjakohasel juhul suurendada või vähendada.

Artikkel 9

Õigusnormide rikkumised aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel

1. Kui aktsiisikauba aktsiisi peatamise korra alusel liikumisel on toimunud õigusnormide rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 6 lõike 3 punktile a, toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine selle liikmesriigi territooriumil, kus õigusnormide rikkumine aset leidis.

2. Kui aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on avastatud õigusnormide rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 6 lõike 3 punktile a, ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus õigusnormide rikkumine aset leidis, loetakse õigusnormide rikkumine toimunuks selle liikmesriigi territooriumil, kus see avastati, ja hetkel, mil see avastati.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teavitavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kaup tarbimisse lubati või loeti tarbimisse lubatuks, lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.

4. Kui aktsiisi peatamise korra alusel liikuv aktsiisikaup ei ole jõudnud sihtkohta ja kauba liikumisel ei ole avastatud ühtegi õigusnormide rikkumist, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimisse vastavalt artikli 6 lõike 3 punktile a, loetakse õigusnormide rikkumine toimunuks lähteliikmesriigis ajal, mil liikumine algas, välja arvatud juhul, kui nelja kuu jooksul alates kauba liikumise algusest vastavalt artikli 19 lõikele 1 ei saada lähteliikmesriigi pädevate asutuste nõutaval viisil tõendit liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 19 lõikele 2 või õigusnormide rikkumise toimepaneku koha kohta.

Kui artikli 17 kohaselt maksmise tagatise esitanud isik ei olnud teadlik või võis olla mitteteadlik asjaolust, et kaup ei jõudnud oma sihtkohta, võimaldatakse kõnealusel isikul ühe kuu jooksul alates hetkest, mil lähteliikmesriigi pädevad asutused sellekohase teabe edastavad, esitada tõendid aktsiisikauba liikumise lõppemise kohta vastavalt artikli 19 lõikele 2 või õigusnormide rikkumise toimumiskoha kohta.

5. Kui lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel tehakse enne kolme aasta möödumist liikumise alguse kuupäevast vastavalt artikli 19 lõikele 1 kindlaks liikmesriik, kus õigusnormide rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõiget 1.

Pädevad asutused liikmesriigis, kus õigusnormide rikkumine aset leidis, peavad teavitama pädevaid asutusi selles liikmesriigis, kus toimus aktsiisiga maksustamine, ning need tagastavad aktsiisi või vähendavad seda niipea, kui on esitatud tõend aktsiisiga maksustamise kohta teises liikmesriigis.

6. Käesoleva artikli tähenduses on „õigusnormide rikkumine“ olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel, välja arvatud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud olukord, mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole lõppenud vastavalt artikli 19 lõikele 2.

2. jagu

Aktsiisi tagastamine ja vähendamine

Artikkel 10

Aktsiisi tagastamine ja vähendamine

Lisaks artikli 37 lõikes 4, artikli 44 lõikes 5 ja artikli 46 lõikes 3 nimetatud juhtudele ning direktiivides 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL sätestatud juhtudele võivad tarbimisse lubamise liikmesriigi pädevad asutused asjaomase isiku taotlusel tarbimisse lubatud aktsiisikauba aktsiisi tagastada või seda vähendada asjaomase liikmesriigi sätestatud juhtudel ja tingimustel, mille eesmärgiks on takistada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist või kuritarvitusi.

Sellise aktsiisi tagastamise või vähendamise puhul võib kohaldada üksnes neid erandeid, mis on ette nähtud artiklis 11 või direktiivides 92/83/EMÜ, 92/84/EMÜ, 2003/96/EÜ ja 2011/64/EL.

3. jagu

Vabastused

Artikkel 11

Aktsiisist vabastamine

1. Aktsiisikaup vabastatakse aktsiisist, kui see kaup on ette nähtud kasutamiseks:

a)	seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega;

b)	asukohaliikmesriigi ametiasutuste tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende liikmete poolt vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;

liikmesriigi relvajõudude poolt, välja arvatud relvajõud selles liikmesriigis, kus aktsiis on sissenõutav, nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks, kui nimetatud jõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid;

d)	Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude poolt, välja arvatud relvajõud selles liikmesriigis, kus aktsiis on sissenõutav, nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks;

e)	vastavalt 16. augusti 1960. aasta Küprose Vabariigi asutamislepingule Küprosel asuvate Ühendkuningriigi relvajõudude poolt nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks;

f)	tarbimiseks vastavalt kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetele, kui selline kokkulepe on käibemaksuvabastust arvestades võimalik või lubatud.

2. Nimetatud aktsiisivabastuste suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Liikmesriigid võivad anda aktsiisivabastuse aktsiisitagastuse kujul.

Artikkel 12

Vabastussertifikaat

1. Aktsiisi peatamise korra alusel ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile liikuva aktsiisikaubaga, mille suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikes 1 osutatud vabastust, peab olema kaasas vabastussertifikaat. Vabastussertifikaati tuleb märkida tarnitava aktsiisikauba laad ja kogus, selle väärtus ning vabastatava kaubasaaja isikuandmed, samuti vabastuse sertifitseerinud asukohaliikmesriik.

2. Liikmesriigid võivad artiklis 1 märgitud vabastussertifikaati kasutada muudes kaudse maksustamise valdkondades ja selleks, et tagada vabastussertifikaadi vastavus vabastuse kohaldamise tingimustele ning piirangutele, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette vabastussertifikaadi vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Artiklites 20–27 sätestatud menetlust ei kohaldata aktsiisi peatamise korra alusel toimuvatele aktsiisikauba liikumistele artikli 11 lõike 1 punktis d nimetatud relvajõududele, kui nad on hõlmatud otse Põhja-Atlandi lepingule tugineva menetlusega.

Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et artiklites 20–27 sätestatud menetlust kasutatakse selliste liikumiste puhul, mis toimuvad üksnes nende territooriumil, või asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel, nende territooriumite vahel.

Artikkel 13

Aktsiisivabastused kolmandasse riiki või kolmandale territooriumile reisivate isikute jaoks

1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste aktsiisikauba, mis viiakse reisijate isiklikus pagasis kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki lennu- või merereisiga.

2. Kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardal reisijateveo ajal pakutavat aktsiisikaupa käsitatakse samal viisil kui maksuvabas kaupluses pakutavat aktsiisikaupa.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

4. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„maksuvaba kauplus“ – lennujaamas või sadamas asuv asutus, mis vastab liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud ja eelkõige lõikega 3 kooskõlas olevatele tingimustele;

b)	„kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisija“ – reisija, kellel on õhu- või merereisidokument, milles on lõppsihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam.

III PEATÜKK

Tootmine, töötlemine, valdamine ja ladustamine

Artikkel 14

Üldsäte

1. Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad aktsiisikauba tootmise, töötlemise, valdamise ja ladustamise kohta vastavalt käesolevale direktiivile.

2. Aktsiisikaupa, millelt on aktsiis maksmata, toodetakse, töödeldakse, vallatakse ja ladustatakse maksulaos.

Artikkel 15

Volitatud laopidaja volituse andmise tingimused

1. Maksuladude avamiseks ja tegevuseks peab volitatud laopidajal olema maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste luba.

See luba antakse tingimustel, mida asutustel on õigus kehtestada eesmärgiga ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi.

2. Volitatud laopidaja on kohustatud:

a)	esitama vajadusel tagatise, mis katab aktsiisikauba tootmisest, töötlemisest, valdamisest ja ladustamisest tulenevad riskid;

b)	täitma maksulao asukoha liikmesriigi kehtestatud tingimusi;

c)	pidama iga maksulao kohta aktsiisikauba laoseisu ja liikumise arvestust;

d)	viima kogu aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba maksulattu ning võtma selle arvele niipea, kui liikumine lõpeb, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 16 lõiget 4;

e)	nõustuma järelevalve ja laoseisu kontrolliga.

Esimese lõigu punktis a nimetatud tagatise tingimused kehtestavad maksulaole loa väljastanud liikmesriigi pädevad asutused.

IV PEATÜKK

Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel

1.jagu

Üldsätted

Artikkel 16

Liikumise lähtekohta ja sihtkohta käsitlevad üldsätted

1. Aktsiisikaupa võib aktsiisi peatamise korra alusel vedada liidu territooriumil järgmiste kohtade vahel, kaasa arvatud kolmanda riigi või kolmanda territooriumi kaudu:

maksulaost:

i)	teise maksulattu;

ii)	registreeritud kaubasaajale;

iii)	kohta, kus aktsiisikaup väljub liidu territooriumilt vastavalt artikli 25 lõikele 1;

iv)	artikli 11 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale, kui kaup on lähetatud teise liikmesriigi territooriumilt;

v)	väljumistolliasutusse, kui see on ette nähtud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõikega 5, mis on samal ajal välistransiidiprotseduuri lähtetolliasutus, kui see on ette nähtud delegeeritud määruse (EL) /2015/2446 artikli 189 lõikega 4;

b)	impordi kohast mis tahes punktis a nimetatud sihtkohta, kui kauba lähetab registreeritud kaubasaatja.

Käesoleva artikli tähenduses on „impordi koht“ koht, kus kaup lastakse vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 201.

2. Kui importimine ei toimu tollilaos, võib aktsiisikaup impordi kohast aktsiisi peatamise korra alusel liikuda üksnes tingimusel, et deklarant või isik, kes otseselt või kaudselt on kaasatud tolliformaalsuste täitmisesse vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 15, esitab impordi toimumise liikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:

a)	nõukogu määruse (EL) nr 389/2012 (15) artikli 19 lõike 2 punkti a kohane kordumatu aktsiisinumber, millega identifitseeritakse liikumise registreeritud kaubasaatja;

b)	määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõike 2 punkti a kohane kordumatu aktsiisinumber, millega identifitseeritakse kaubasaaja, kellele kaup lähetatakse;

c)	kui see on asjakohane, tõendid selle kohta, et imporditav kaup kavatsetakse lähetada impordi toimumise liikmesriigist teise liikmesriigi territooriumile.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 2 punktis c osutatud tõendid esitatakse pädevatele asutustele üksnes nende taotluse korral.

4. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktidest i ja ii ning punktist b võib sihtliikmesriik enda kehtestatud tingimustel lubada aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikauba vedu oma territooriumil asuvasse vahetu kättetoimetamise kohta, kui sihtliikmesriigi volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja on sellise koha määranud, välja arvatud juhul, kui registreeritud kaubasaaja luba on artikli 18 lõike 3 kohaselt piiratud.

Kõnealune volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja vastutab jätkuvalt artikli 24 lõikes 1 nimetatud vastuvõtmise kinnituse esitamise eest.

5. Lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse ka nullmääraga maksustatava aktsiisikauba, mida ei ole tarbimisse lubatud, liikumise puhul.

Artikkel 17

Tagatis

1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel aktsiisikaupa lähetava volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja esitatud tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel toimuvast liikumisest tulenevad riskid.

2. Tagatist ei nõuta energiatoodete alalise torujuhtme kaudu liikumise puhul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3. Erandina lõikest 1 võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuda enda kehtestatud tingimustel, et lõikes 1 nimetatud tagatise esitab vedaja, aktsiisikauba omanik, kaubasaaja või ühiselt kaks või enam kõnealustest ja lõikes 1 nimetatud isikutest.

4. Tagatis kehtib kogu liidus.

5. Lähteliikmesriik võib loobuda tagatise nõudmise kohustusest järgmiste aktsiisikauba liikumiste puhul aktsiisi peatamise korra alusel:

a)	üksnes tema territooriumil toimuv liikumine;

b)	asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel energiatoodete liikumine liidu piires meritsi.

6. Liikmesriigid näevad ette üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse tagatise esitamist ja selle kehtivust.

Artikkel 18

Registreeritud kaubasaaja

1. Registreeritud kaubasaaja ei tohi aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa toota, töödelda, vallata, ladustada ega lähetada.

2. Registreeritud kaubasaaja peab täitma järgmised tingimused:

a)	tagama enne aktsiisikauba lähetamist aktsiisi maksmise sihtliikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimustel;

b)	võtma aktsiisi peatamise korral alusel vastu võetud aktsiisikauba arvele niipea, kui liikumine lõpeb;

c)	nõustuma kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, et kaup on tegelikult vastu võetud.

3. Registreeritud kaubasaajale, kes võtab aktsiisikaupa vastu üksnes aeg-ajalt, antakse artikli 3 punktis 9 nimetatud luba aktsiisikauba konkreetse koguse ja ühe kaubasaatja kohta ning kindlaks ajavahemikuks. Liikmesriigid võivad loa andmist piirata, andes selle igale liikumisele eraldi.

Artikkel 19

Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise algus ja lõpp

1. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab:

a)	artikli 16 lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup väljub lähtekoha maksulaost;

b)	artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel ajast, mil aktsiisikaup lubatakse vabasse ringlusse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 201 kohaselt.

2. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb:

a)	artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv ning artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel hetkel, mil kaubasaaja aktsiisikauba vastu võtab;

b)	artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul hetkel, mil kaup väljub liidu territooriumilt;

c)	artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis v nimetatud juhul hetkel, mil kaup suunatakse välistransiidiprotseduurile.

2. jagu

Protseduur, mida tuleb järgida aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel

Artikkel 20

Elektrooniline haldusdokument

1. Aktsiisikauba liikumist käsitatakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumisena üksnes siis, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mida käideldakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel esitab kaubasaatja nimetatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades otsuse (EL) 2020/263 artiklis 1 nimetatud arvutipõhist süsteemi (edaspidi „arvutipõhine süsteem“).

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata kaubasaatjat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, annavad lähteliikmesriigi pädevad asutused dokumendile kordumatu haldusviitenumbri ja edastavad selle kaubasaatjale.

4. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 16 lõike 1 punktis b ning artikli 16 lõikes 4 nimetatud juhtudel edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi viivitamata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaajale, kui kaubasaaja on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.

Kui aktsiisikauba saaja on lähteliikmesriigi volitatud laopidaja, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi otse kõnealusele volitatud laopidajale.

5. Kaubasaatja esitab aktsiisikaupa saatvale isikule või, kui aktsiisikaupa saatev isik puudub, siis vedajale kordumatu haldusviitenumbri. Aktsiisikaupa saatev isik või vedaja esitab kõnealuse viitenumbri pädevatele asutustele nende taotluse peale kogu aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise ajal. Pädevad asutused võivad siiski nõuda elektroonilise haldusdokumendi või mis tahes muude äridokumentide väljatrüki esitamist.

6. Kaubasaatja võib arvutipõhist süsteemi kasutades elektroonilise haldusdokumendi tühistada, kui liikumine ei ole artikli 19 lõike 1 kohaselt alanud.

7. Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul võib kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu muuta aktsiisikauba sihtkoha või kaubasaaja üheks artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii või v või asjakohasel juhul artikli 16 lõikes 4 nimetatud sihtkohaks või kaubasaajaks. Selleks esitab kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu lähteliikmesriigi pädevatele asutustele esialgse elektroonilise sihtkoha muutmise teatise.

Artikkel 21

Elektroonilise haldusdokumendi käitlemine eksporditava kauba puhul

1. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides iii ja v nimetatud juhtudel edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 221 lõike 2 kohaselt esitati ekspordideklaratsioon (edaspidi „eksportiv liikmesriik“), kui kõnealune liikmesriik ei ole lähteliikmesriik.

2. Deklarant esitab eksportiva liikmesriigi pädevatele asutustele kordumatu haldusviitenumbri, mis osutab ekspordideklaratsioonis märgitud aktsiisikaupadele.

3. Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad enne kauba ekspordiks vabastamist, kas elektroonilise haldusdokumendi andmed vastavad ekspordideklaratsioonis esitatule.

4. Kui elektroonilises haldusdokumendis ja ekspordideklaratsioonis esineb erinevusi, teavitavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused sellest arvutipõhise süsteemi kaudu lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.

5. Kui kaupa ei viida enam liidu tolliterritooriumilt välja, teavitavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevaid asutusi sellest arvutipõhise süsteemi kaudu niipea kui nad saavad teada, et kaupa ei viida enam liidu tolliterritooriumilt välja. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad kaubasaatjale teate viivitamata. Teate kättesaamisel tühistab kaubasaatja elektroonilise haldusdokumendi vastavalt artikli 20 lõikele 6 või muudab kauba sihtkohta vastavalt artikli 20 lõikele 7, kui see on asjakohane.

Artikkel 22

Energiatoodete liikumise erikord

1. Kui energiatooteid veetakse aktsiisi peatamise korra alusel meritsi või siseveeteid pidi kaubasaajale, kes ei ole hetkel, mil kaubasaatja esitab artikli 20 lõikes 2 nimetatud elektroonilise haldusdokumendi, veel lõplikult teada, võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused anda kaubasaatjale loa jätta kaubasaajat käsitlevad andmed kõnealusest dokumendist välja.

2. Niipea kui kaubasaajat käsitlevad andmed on teada, ning hiljemalt liikumise lõppemisel, edastab kaubasaatja artikli 20 lõikes 7 nimetatud protseduuri kasutades need andmed lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides iii ja v osutatud liikumise suhtes.

Artikkel 23

Saadetiste osadeks jagamine

1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused võivad kõnealuses liikmesriigis kehtestatud tingimustel lubada kaubasaatjal jagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuva energiatoodete liikumise kaheks või enamaks osaks, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)	aktsiisikauba üldkogus ei muutu;

b)	jagamine toimub sellist protseduuri lubava liikmesriigi territooriumil;

c)	asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse kohast, kus jagamine toimub.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kas ja millistel tingimustel nad lubavad oma territooriumil liikumisi osadeks jagada. Komisjon edastab selle teabe ülejäänud liikmesriikidele.

Artikkel 24

Sihtkoha formaalsused

1. Aktsiisikauba vastuvõtmisel artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv või artikli 16 lõikes 4 nimetatud sihtkohas esitab kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata ja hiljemalt viis tööpäeva pärast liikumise lõppemist, välja arvatud pädevatele asutustele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, arvutipõhise süsteemi kaudu kauba vastuvõtmise kinnituse.

2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused määravad kindlaks, millise korra alusel artikli 11 lõikes 1 osutatud kaubasaajad kauba vastuvõtmise kinnituse esitavad.

3. Sihtliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituses esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse viivitamata kaubasaajat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, esitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused kaubasaajale vastuvõtmise kinnituse registreerimise kinnituse ja edastavad kinnituse lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

4. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtmise kinnituse kaubasaatjale. Kui lähte- ja sihtkoht asuvad samas liikmesriigis, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused vastuvõtmise kinnituse otse kaubasaatjale.

Artikkel 25

Eksporditava kauba liikumise lõpu formaalsused

1. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel, koostavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused arvutipõhist süsteemi kasutades rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 329 osutatud väljumistolliasutuselt või asutuselt, kus täidetakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud formaalsused, mida tuleb kohaldada kauba ühenduse territooriumilt väljumisel, saadud kauba väljumist käsitleva teabe alusel ekspordikinnituse, mis tõendab, et aktsiisikaup on liidu territooriumilt väljunud.

2. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis v osutatud juhtudel koostavad ekspordikinnituse eksportiva liikmesriigi pädevad asutused sellise teabe alusel, mis nad on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõikes 5 osutatud väljumistolliasutuselt.

3. Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt andmeid, mille alusel tuleb koostada ekspordikinnitus kooskõlas lõigetega 1 ja 2. Kui kõnealused andmed on kontrollitud ja kui lähteliikmesriik on erinev eksportivast liikmesriigist, saadavad viimase pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele ekspordikinnituse.

Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale.

Artikkel 26

Arvutipõhise süsteemi kättesaadavuse puudumine

1. Erandina artikli 20 lõikest 1 võib kaubasaatja juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, alustada aktsiisikauba liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, tingimusel et:

a)	kaubaga on kaasas asendustoimingu dokument samade andmetega, mis kantakse artikli 20 lõikes 2 nimetatud esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti;

b)	kaubasaatja teavitab enne liikumise algust lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.

Lähteliikmesriik võib samuti kaubasaatjalt nõuda enne liikumise algust esimese lõigu punktis a viidatud dokumendi koopiat, selles koopias esitatud andmete kontrollimist lähteliikmesriigi poolt ja, kui kättesaadavuse eest vastutab kaubasaatja, vajalikku teavet arvutipõhise süsteemi kättesaadavuse puudumise põhjuste kohta.

2. Niipea kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav, esitab kaubasaatja esialgse elektroonilise haldusdokumendi vastavalt artikli 20 lõikele 2.

Niipea kui esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid on vastavalt artikli 20 lõikele 3 kontrollitud ja kui need andmed on kehtivad, asendab see dokument käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis a nimetatud asendustoimingu dokumendi. Artikli 20 lõiget 4, artikli 21 lõiget 1 ning artikleid 24 ja 25 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Kaubasaatja peab lõike 1 esimese lõigu punktis a nimetatud asendustoimingu dokumendi koopia säilitama oma arvepidamises.

4. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, võib kaubasaatja artikli 20 lõike 7 kohaselt muuta kauba sihtkohta või artikli 23 kohaselt jagada energiatoodete liikumise osadeks ning peab edastama kõnealuse teabe lähteliikmesriigi pädevatele asutustele muude sidevahendite kaudu. Kaubasaaja teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele enne sihtkoha muutmist või liikumise jagamist. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

5. Kui arvutipõhine süsteem ei ole artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides iii ja v osutatud juhtudel lähteliikmesriigis kättesaadav, esitab kaubasaatja deklarandile lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud asendustoimingu dokumendi koopia.

Deklarant esitab eksportiva liikmesriigi pädevatele asutustele asendustoimingu dokumendi koopia, mille sisu vastab ekspordideklaratsioonis deklareeritud aktsiisikaubale, või asendustoimingu dokumendi kordumatu tunnusnumbri.

Artikkel 27

Asendustoimingu dokumendid sihtkohas või ekspordi korral

1. Kui artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 16 lõike 1 punktis b ja artikli 16 lõikes 4 nimetatud juhtudel ei saa artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitust aktsiisikauba liikumise lõppemisel esitada selles artiklis ettenähtud tähtaja jooksul kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa sihtliikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud menetlusi täidetud, esitab kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, asendustoimingu dokumendi, mis sisaldab vastuvõtmise kinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud.

Välja arvatud juhul, kui kaubasaaja saab artikli 24 lõike 1 kohaselt vastuvõtmise kinnituse arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal esitada, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused esimeses lõigus osutatud asendustoimingu dokumendi koopia lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaatjale või hoiavad selle kaubasaatja jaoks alles. Niipea kui arvutipõhine süsteem saab sihtliikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud menetlused, esitab kaubasaaja vastuvõtmise kinnituse vastavalt artikli 24 lõikele 1. Artikli 24 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Kui artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides iii või v nimetatud juhul ei saa artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ekspordikinnitust või artikli 21 lõike 5 kohast teadet selle kohta, et kaupa ei viida enam liidu territooriumilt välja, aktsiisikauba liikumise jaoks koostada kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa eksportivas liikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 26 lõikes 1 nimetatud juhul ei ole veel artikli 26 lõikes 2 sätestatud protseduure täidetud, saadavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused lähteliikmesriigi pädevatele asutustele dokumendi, mis sisaldab ekspordikinnitusele kantavaid andmeid (või saadavad selle teatena) ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud või et kaupa ei viida liidu territooriumilt välja, välja arvatud juhul, kui ekspordikinnituse või teate saab koostada arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad esimeses lõigus nimetatud dokumendi koopia kaubasaatjale või hoiavad selle kaubasaatja jaoks alles.

Niipea kui arvutipõhine süsteem saab eksportivas liikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 26 lõikes 2 nimetatud protseduurid, esitavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused ekspordikinnituse vastavalt artikli 25 lõigetele 1 ja 2 või artikli 21 lõike 5 kohase teate. Artikli 25 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 28

Alternatiivsed vastuvõtmise ja väljumise tõendid

1. Olenemata artiklist 27, tõendavad artikli 24 lõikes 1 sätestatud vastuvõtmise kinnitus või artikli 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ekspordikinnitus, et aktsiisikauba liikumine on lõppenud vastavalt artikli 19 lõikele 2.

2. Erandina lõikest 1 ja vastuvõtmise kinnituse või ekspordikinnituse puudumisel muudel kui artiklis 27 nimetatud põhjustel, võib aktsiisi peatamise korra alusel toimunud liikumise lõppemist tõendada kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

3. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv, artikli 16 lõike 1 punktis b ja artikli 16 lõikes 4 nimetatud juhtudel võib liikumise lõppemist tõendada ka sihtliikmesriigi pädevate asutuste kinnitusega, mis põhineb nõuetekohastel tõenditel, et aktsiisikaup on jõudnud sihtkohta.

Nõuetekohaseks tõendiks on artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud asendustoimingu dokument.

4. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides iii ja v osutatud juhtudel, selleks et teha kindlaks, kas lõike 2 kohases olukorras olev aktsiisikaup on viidud liidu territooriumilt välja:

aktsepteerivad lähteliikmesriigi pädevad asutused väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnituse, mis tõendab, et aktsiisikaup on liidu territooriumilt välja viidud või et aktsiisikaup on suunatud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaselt välistransiidiprotseduurile, nõuetekohase tõendina, et kaup on liidu territooriumilt välja viidud;

võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused arvesse võtta mis tahes järgmisi tõendeid:

i)	saateleht;

ii)	dokument, mille on allkirjastanud ja autentinud kauba liidu tolliterritooriumilt välja viinud ettevõtja ja millega kinnitatakse kauba väljaviimist;

iii)	dokument, millega liikmesriigi või kolmanda riigi tolliasutus kinnitab kauba vastuvõtmist kooskõlas eeskirjade ja protseduuridega, mida kohaldatakse asjaomases riigis kõnealuse kinnituse suhtes;

iv)	ettevõtja peetav arvepidamine laevadele, õhusõidukitele või avamererajatistele tarnitud kauba kohta;

v)	muud tõendid, mida lähteliikmesriigi asutused aktsepteerivad.

5. Kui lähteliikmesriigi pädevad asutused on nõuetekohased tõendid aktsepteerinud, lõpetavad nad arvutipõhises süsteemis liikumise.

Artikkel 29

Volituste delegeerimine ja rakendusvolituste andmine aktsiisi peatamise korra alusel vahetatavate dokumentidega seoses

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette artiklite 20 kuni 25 kohaldamise eesmärgil arvutipõhise süsteemi kaudu vahetatavate elektrooniliste haldusdokumentide ülesehitus ja sisu ning aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise kontekstis kasutatavate, artiklites 26 ja 27 osutatud asendustoimingu dokumentide ülesehitus ja sisu.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette eeskirjad ja protseduurid elektrooniliste haldusdokumentide vahetamiseks arvutipõhise süsteemi kaudu aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise kontekstis ning eeskirjad ja protseduurid artiklites 26 ja 27 osutatud asendustoimingu dokumentide kasutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Iga liikmesriik määrab artiklite 26 ja 27 kohaldamiseks ja nendele vastavalt kindlaks juhud, mille puhul võib väita, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ning näeb ette eeskirjad ja protseduurid, mida tuleb neil juhtudel järgida.

3. jagu

Lihtsustatud protseduurid

Artikkel 30

Lihtsustatud protseduurid ühes liikmesriigis

Liikmesriigid võivad kehtestada lihtsustatud protseduure aktsiisi peatamise korra alusel toimuvale aktsiisikauba liikumisele, mis toimub üksnes nende territooriumil, sealhulgas võimaluse teha erand sellise liikumise elektroonilise järelevalve nõudest.

Artikkel 31

Lihtsustatud protseduurid kahes või enamas liikmesriigis

Kui kahe või enama liikmesriigi territooriumi vahel esineb sagedasi ja korrapäraseid aktsiisi peatamise korra alusel toimuvaid aktsiisikauba liikumisi, siis võivad kõik asjassepuutuvad liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel ning enda määratud tingimustel kehtestada lihtsustatud protseduure.

Käesolev säte hõlmab liikumisi alaliste torujuhtmete kaudu.

V PEATÜKK

Aktsiisikauba liikumine ja maksustamine pärast tarbimisse lubamist

1. jagu

Soetamine füüsiliste isikute poolt

Artikkel 32

Soetamine füüsilise isiku poolt

1. Aktsiisikaubalt, mille füüsiline isik on soetanud oma tarbeks ja mille kõnealune füüsiline isik viib ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, nõutakse aktsiis sisse ainult selles liikmesriigis, kus kaup soetati.

2. Selleks, et teha kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud aktsiisikaup on ette nähtud eraisiku oma tarbeks, peab liikmesriik arvesse võtma eelkõige järgmist:

a)	aktsiisikauba valdaja äriline seisund ning põhjused, miks kaupa oma valduses hoitakse;

b)	aktsiisikauba asukoht või vajaduse korral kasutatav veoliik;

c)	kõik aktsiisikaubaga seotud dokumendid;

d)	aktsiisikauba laad;

e)	aktsiisikauba kogus.

3. Lõike 2 punkti e kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada üksnes tõendamiseks kasutatavad suunistasemed. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla madalamad kui:

tubakatoodete puhul:

—	sigaretid: 800 tk,

—	sigarillod (sigarid massiga kuni 3 g tk) – 400 tk,

—	sigarid: 200 tk,

—	suitsetamistubakas: 1,0 kg;

alkohoolsete jookide puhul:

—	piiritusjoogid: 10 l,

—	vahetooted: 20 l,

—	vein: 90 l (sh kuni 60 l vahuveini),

—	õlu: 110 l.

4. Liikmesriigid võivad ka sätestada, et teises liikmesriigis juba tarbimisse lubatud mineraalõlide soetamise puhul muutub aktsiis sissenõutavaks liikmesriigis, kus seda tarbitakse, kui nimetatud kaupa veab füüsiline isik või füüsilise isiku esindaja ebaharilikke veoliike kasutades.

Käesoleva lõike tähenduses on „ebaharilik veoliik“ kütuste vedu muul viisil kui sõidukite kütusepaakides või nõuetekohastes varukütusekanistrites ning vedelkütuste vedu muul viisil kui ettevõtjate nimel kasutatavate paakautodega.

2. jagu

Protseduur, mida tuleb järgida sellise aktsiisikauba liikumise puhul, mis on lubatud tarbimisse ühe liikmesriigi territooriumil ja mis viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks

Artikkel 33

Üldine

1. Kui aktsiisikaup, mis on ühe liikmesriigi territooriumil tarbimisse lubatud, viiakse teise liikmesriigi territooriumile seal kaubanduslikel eesmärkidel kättetoimetamiseks või kasutamiseks, maksustatakse see kaup aktsiisiga sihtliikmesriigis.

Käesoleva jao kohase korra raames veetakse aktsiisikaupa üksnes sertifitseeritud kaubasaatjalt sertifitseeritud kaubasaajale.

2. Käesoleva artikli tähenduses loetakse aktsiisikaup kaubanduslikel eesmärkidel tarnituks, kui see on ühe liikmesriigi territooriumil tarbimisse lubatud, kui see on viidud asjaomasest liikmesriigist teise liikmesriiki ja kui see on tarnitud muu isiku kui eraisiku poolt või eraisikule, kui liikumine ei ole artikli 32 või artikli 44 kohane liikumine. Aktsiisikaupa ei loeta kaubanduslikul eesmärgil tarnituks, kui seda veab kõnealune eraisik oma tarbeks, kui see veetakse teise liikmesriigi territooriumilt.

3. Aktsiisikauba liikumine käesoleva artikli alusel algab siis, kui aktsiisikaup viiakse välja sertifitseeritud kaubasaatja valdusest või mis tahes kohast lähteliikmesriigis, millest on enne liikumise algust teatatud lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

4. Aktsiisikauba liikumine käesoleva artikli alusel lõpeb siis, kui sertifitseeritud kaubasaaja on aktsiisikauba vastu võtnud oma valduses või mis tahes kohas sihtliikmesriigis, millest on enne liikumise algust teatatud sihtliikmesriigi pädevatele asutustele.

5. Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sihtliikmesriigis sissenõutavaks.

Artikkel 34

Maksustatav sündmus

1. Sertifitseeritud kaubasaaja peab maksma aktsiisi, mis muutub sissenõutavaks siis, kui kaup on tarnitud sihtliikmesriiki, v.a juhul, kui liikumise ajal leidis aset artikli 46 kohane õigusnormide rikkumine.

2. Kauba liikumisse kaasatud ühe isiku või kõikide isikute registreerimata või sertifitseerimata jätmise korral vastutavad aktsiisi tasumise eest ka need isikud.

3. Sellise aktsiisikauba suhtes, mis asub kahe liikmesriigi territooriumi vahel liikuva laeva või õhusõiduki pardal, ei kohaldata kõnealuses liikmesriigis aktsiisi, kui kõnealust kaupa ei müüda ajal, mil laev või õhusõiduk asub ühe liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 35

Käesoleva jao alusel toimuva aktsiisikauba liikumise tingimused

1. Aktsiisikauba liikumine loetakse käesoleva jao nõuetele vastavaks üksnes siis, kui sellega on kaasas elektrooniline lihtsustatud haldusdokument, mida käideldakse vastavalt artiklile 36.

2. Artikli 34 lõike 1 kohane sertifitseeritud kaubasaaja peab täitma kõik järgmised nõuded:

a)	esitama enne kauba lähetamist tagatise, mis katab aktsiisi tasumata jätmisest tulenevad riskid, mis võivad tekkida liikumisel läbi transiidiliikmesriikide territooriumide ja sihtliikmesriigis;

b)	maksma sihtliikmesriigi aktsiisi vastavalt kõnealuses liikmesriigis kauba tarnimist käsitlevale kehtestatud korrale niipea, kui kauba liikumine lõpeb;

c)	nõustuma kontrollidega, mis võimaldavad sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, kas aktsiisikaup on tegelikult vastu võetud ja kas sellelt on aktsiis makstud.

3. Erandina lõike 2 punktist a võivad sihtliikmesriigi pädevad asutused enda kehtestatud tingimustel lubada, et tagatise esitab vedaja, aktsiisikauba omanik, sertifitseeritud kaubasaatja või kaks või enam kõnealust isikut ühiselt mis tahes kombinatsioonis kas koos sertifitseeritud kaubasaajaga või ilma.

4. Lõike 2 punktis a osutatud tagatis kehtib kogu liidus.

5. Liikmesriigid näevad ette üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse tagatise esitamist ja selle kehtivust.

6. Volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja võivad tegutseda sertifitseeritud kaubasaatjana käesoleva jao tähenduses pärast lähteliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist.

7. Volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja võivad tegutseda sertifitseeritud kaubasaajana käesoleva jao tähenduses pärast sihtliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist.

8. Sertifitseeritud kaubasaatja või sertifitseeritud kaubasaaja puhul, kes saadab või võtab vastu aktsiisikaupa üksnes aeg-ajalt, piiratakse artikli 3 punktides 12 ja 13 osutatud sertifitseerimist aktsiisikauba konkreetse koguse, ühe kaubasaatja või kaubasaajaga ning kindla ajavahemikuga. Liikmesriigid võivad sertifitseerimist piirata, andes selle igale liikumisele eraldi. Ilma et see piiraks artikli 3 punktide 12 ja 13 kohaldamist, võib sellise ajutise sertifitseerimise anda eraisikutele, kes tegutsevad kaubasaatja või kaubasaajana aktsiisikauba tarnimisel ärilistel eesmärkidel artikli 33 lõike 2 alusel.

Artikkel 36

Elektrooniline lihtsustatud haldusdokument

1. Kui aktsiisikaupa tahetakse vedada käesoleva jao alusel, esitab sertifitseeritud kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu lähteliikmesriigi pädevatele asutustele esialgse elektroonilise lihtsustatud haldusdokumendi.

2. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt esialgsesse elektroonilisse lihtsustatud haldusdokumenti kantud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata sertifitseeritud kaubasaatjat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, annavad lähteliikmesriigi pädevad asutused dokumendile kordumatu lihtsustatud haldusviitenumbri ja edastavad selle sertifitseeritud kaubasaatjale.

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad esialgse elektroonilise lihtsustatud haldusdokumendi viivitamata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle sertifitseeritud kaubasaajale.

4. Sertifitseeritud kaubasaatja esitab aktsiisikaupa saatvale isikule või, kui aktsiisikaupa saatev isik puudub, siis vedajale kordumatu lihtsustatud haldusviitenumbri. Aktsiisikaupa saatev isik või vedaja esitab selle kogu liikumise ajal pädevatele asutustele nende taotluse korral.

5. Kui aktsiisikaup liigub käesoleva jao alusel, võib sertifitseeritud kaubasaatja arvutipõhist süsteemi kasutades muuta sihtkoha sama liikmesriigi teiseks tarnekohaks, mida käitab sama sertifitseeritud kaubasaaja, või lähtekohaks. Selleks esitab sertifitseeritud kaubasaatja arvutipõhise süsteemi kaudu lähteliikmesriigi pädevatele asutustele esialgse elektroonilise sihtkoha muutmise teatise.

Artikkel 37

Vastuvõtmise kinnitus

1. Aktsiisikauba vastuvõtmisel esitab sertifitseeritud kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata ja hiljemalt viis tööpäeva pärast liikumise lõppemist, välja arvatud pädevatele asutustele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, arvutipõhise süsteemi kaudu kauba vastuvõtmise kinnituse.

2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituses esitatud andmeid.

Kui kõnealused andmed ei ole kehtivad, teavitatakse sellest viivitamata sertifitseeritud kaubasaajat.

Kui kõnealused andmed on kehtivad, esitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused sertifitseeritud kaubasaajale vastuvõtmise kinnituse registreerimise kinnituse ja edastavad selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

Vastuvõtmise kinnitus loetakse piisavaks tõendiks, et sertifitseeritud kaubasaaja on täitnud kõik vajalikud formaalsused ning asjakohasel juhul ja kui aktsiisikaubad ei ole aktsiisi tasumisest vabastatud, maksnud sihtliikmesriigi aktsiisi või kohaldatakse aktsiisi peatamise korda vastavalt III peatükile.

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtmise kinnituse sertifitseeritud kaubasaatjale.

4. Lähteliikmesriigis makstud aktsiis makstakse taotluse korral ja lõikes 1 osutatud vastuvõtmise kinnituse alusel tagasi.

Artikkel 38

Asendustoiming ja andmete taastamine lähtekohas

1. Erandina artiklist 36 võib sertifitseeritud kaubasaatja juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, algatada aktsiisikauba liikumise, tingimusel et:

a)	kaubaga on kaasas asendustoimingu dokument samade andmetega, mis kantakse artikli 35 lõikes 1 nimetatud esialgsesse lihtsustatud elektroonilisse haldusdokumenti;

b)	sertifitseeritud kaubasaatja teavitab enne liikumise algust lähteliikmesriigi pädevaid asutusi.

Lähteliikmesriik võib sertifitseeritud kaubasaatjalt nõuda enne liikumise algust esimese lõigu punktis a viidatud dokumendi koopiat, selles koopias esitatud andmete kontrollimist lähteliikmesriigi poolt ja, kui kättesaadavuse eest vastutab sertifitseeritud kaubasaatja, vajalikku teavet arvutipõhise süsteemi kättesaadavuse puudumise põhjuste kohta.

2. Niipea kui arvutipõhist süsteemi saab jälle kasutada, esitab sertifitseeritud kaubasaatja esialgse lihtsustatud elektroonilise haldusdokumendi vastavalt artikli 36 lõikele 1.

Niipea kui esialgsesse elektroonilisse lihtsustatud haldusdokumenti kantud andmeid on vastavalt artikli 36 lõikele 2 kontrollitud ja kui need andmed on kehtivad, asendab see dokument käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis a nimetatud asendustoimingu dokumendi. Artikli 36 lõiget 3 ja artiklit 37 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Sertifitseeritud kaubasaatja peab lõike 1 esimese lõigu punktis a nimetatud asendustoimingu dokumendi koopia säilitama oma arvepidamises.

4. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa lähteliikmesriigis kasutada, võib sertifitseeritud kaubasaatja artikli 36 lõike 5 kohaselt muuta kauba sihtkohta, ning ta peab kõnealuse teabe edastama lähteliikmesriigi pädevatele asutustele muude sidevahendite kaudu. Sertifitseeritud kaubasaatja teavitab enne sihtkoha muutmist lähteliikmesriigi pädevaid asutusi. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 39

Asendustoimingu dokumendid ja andmete taastamine – vastuvõtmise kinnitus

Kui aktsiisikaupa tahetakse vedada käesoleva jao alusel ja aktsiisikauba liikumise lõppedes ei ole võimalik esitada vastuvõtmise kinnitust kooskõlas artikli 37 lõikega 1 kas seetõttu, et arvutipõhist süsteemi ei saa sihtliikmesriigis kasutada, või seetõttu, et artikli 38 lõikes 2 sätestatud protseduure ei ole veel täidetud, esitab sertifitseeritud kaubasaaja sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, asendustoimingu dokumendi, mis sisaldab vastuvõtmise kinnitusele kantavaid andmeid ning millega tõendatakse, et liikumine on lõppenud.

Välja arvatud juhul, kui sertifitseeritud kaubasaaja saab artikli 37 lõike 1 kohaselt vastuvõtmise kinnituse arvutipõhise süsteemi kaudu lähiajal esitada, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused esimeses lõigus osutatud asendustoimingu dokumendi koopia lähteliikmesriigi pädevatele asutustele. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad koopia sertifitseeritud kaubasaatjale või hoiavad selle sertifitseeritud kaubasaatja jaoks alles.

Niipea kui arvutipõhine süsteem saab sihtliikmesriigis uuesti töökorda või kui on täidetud artikli 38 lõikes 2 nimetatud protseduurid, esitab sertifitseeritud kaubasaaja vastuvõtmise kinnituse vastavalt artikli 37 lõikele 1. Artikli 37 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 40

Alternatiivsed vastuvõtmise tõendid

1. Erandina artiklist 39 on artikli 37 lõikega 1 nõutav vastuvõtmise kinnitus tõend selle koha, et aktsiisikaup on tarnitud sertifitseeritud kaubasaajale.

2. Erandina lõikest 1 ja vastuvõtmise kinnituse puudumisel muudel kui artiklis 39 nimetatud põhjustel, võib aktsiisikauba tarnimise alternatiivseks tõendamiseks kasutada sihtliikmesriigi pädevate asutuste kinnitust, mis põhineb nõuetekohastel tõenditel, et lähetatud aktsiisikaup on jõudnud sihtkohta.

Artikli 39 esimeses lõigus osutatud asendustoimingu dokument on asjakohane tõend käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamise eesmärgil.

3. Kui lähteliikmesriigi pädevad asutused on sihtliikmesriigi pädevate asutuste esitatud kinnituse aktsepteerinud, loetakse see piisavaks tõendiks, et sertifitseeritud kaubasaatja on täitnud kõik vajalikud formaalsused ja maksnud sihtliikmesriigi aktsiisi.

Artikkel 41

Erand kohustusest kasutada arvutipõhist süsteemi – lihtsustatud protseduurid kahes või enamas liikmesriigis

Kõik asjassepuutuvad liikmesriigid võivad omavahelisel kokkuleppel ning enda määratud tingimustel kehtestada lihtsustatud protseduurid kahe või enama liikmesriigi territooriumi vahel käesoleva jao alusel toimuvate aktsiisikauba liikumiste jaoks.

Artikkel 42

Tarbimisse lubatud kauba liikumine sama liikmesriigi territooriumi kahe koha vahel kolmanda liikmesriigi territooriumi kaudu

1. Kui ühe liikmesriigi territooriumil juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup viiakse kõnealuse liikmesriigi territooriumil asuvasse sihtkohta läbi teise liikmesriigi territooriumi, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	liikumine peab toimuma artikli 35 lõikes 1 nimetatud elektroonilise lihtsustatud haldusdokumendi alusel asjakohasel marsruudil;

b)	sertifitseeritud kaubasaaja kinnitab kauba kättesaamist kooskõlas sihtkoha pädevate asutuste sätestatud eeskirjadega;

c)	sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja nõustuvad kontrolliga, mis võimaldab asjaomastel pädevatel asutustel kindlaks teha, kas kaup on tegelikult vastu võetud.

2. Kui aktsiisikaup liigub lõikes 1 sätestatud tingimustel sageli ja korrapäraselt, võivad asjaomased liikmesriigid omavahelisel kokkuleppel enda poolt kehtestatud tingimustel lihtsustada lõikes 1 nimetatud nõudeid.

Artikkel 43

Volituste delegeerimine ja rakendusvolituste andmine kaubanduslikel eesmärkidel tarnitava kauba liikumiseks

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette artiklite 36 ja 37 kohaldamise eesmärgil arvutipõhise süsteemi kaudu vahetatavate elektrooniliste haldusdokumentide ülesehitus ja sisu ning käesoleva jao alusel toimuva aktsiisikauba liikumise kontekstis kasutatavate, artiklites 38, 39 ja 41 osutatud asendustoimingu dokumentide ülesehitus ja sisu.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette eeskirjad ja protseduur, mida tuleb järgida artiklite 36 ja 37 kohaldamise eesmärgil arvutipõhise süsteemi kaudu elektrooniliste haldusdokumentide vahetamisel, ning normid ja protseduuri käesoleva jao alusel toimuva aktsiisikauba liikumise kontekstis kasutatavate, artiklites 38, 39 ja 40 osutatud asendustoimingu dokumentide kasutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 52 osutatud kontrollimenetlusega.

3. jagu

Kaugmüük

Artikkel 44

Kaugmüük

1. Ühe liikmesriigi territooriumil juba tarbimisse lubatud aktsiisikaup, mille on ostnud teises liikmesriigis asutatud isik, kes ei ole volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja ja kes ei teosta iseseisvalt majandustegevust, ning mis lähetatakse või veetakse teise liikmesriigi territooriumile otse või kaudselt iseseisvat majandustegevust teostava kaubasaatja poolt või tema nimel, kuulub aktsiisiga maksustamisele sihtliikmesriigis.

2. Lõikes 1 nimetatud juhul muutub aktsiis sissenõutavaks sihtliikmesriigis aktsiisikauba kättetoimetamisel. Kohaldatavateks aktsiisi sissenõutavuse tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis muutub sissenõutavaks.

Aktsiis makstakse sihtliikmesriigi kehtestatud korras.

3. Sihtliikmesriigis on aktsiisi maksukohustuslaseks kaubasaatja.

Siiski võib sihtliikmesriik lubada kaubasaatjal määrata maksuesindaja, kes on sihtliikmesriigis asuv aktsiisi maksukohustuslane. Maksuesindaja kiidavad heaks nimetatud liikmesriigi pädevad asutused. Juhul kui kaubasaatja või maksuesindaja ei ole järginud lõike 4 punktis a sätestatud tingimust, on aktsiisi maksukohustuslane aktsiisikauba saaja.

4. Kaubasaatja või maksuesindaja peab täitma järgmised tingimused:

a)	enne aktsiisikauba lähetamist registreerib enda ja tagab aktsiisi maksmise selleks määratud pädevale asutusele ning sihtliikmesriigi kehtestatud tingimustel;

b)	pärast aktsiisikauba tarnimist maksab aktsiisi punktis a nimetatud asutusele;

c)	peab aktsiisikauba kättetoimetamise üle arvestust.

Asjaomased liikmesriigid võivad enda kehtestatud tingimustel neid nõudeid kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete alusel lihtsustada.

5. Lõikes 1 nimetatud juhul tagastatakse esimeses liikmesriigis makstud aktsiis kaubasaatja taotlusel, kui kaubasaatja või maksuesindaja on järginud lõikes 4 sätestatud korda.

6. Liikmesriigid võivad sätestada erieeskirjad lõigete 1–5 kohaldamiseks aktsiisikauba puhul, mille suhtes kehtib eriline siseriiklik jaotamiskord.

4. jagu

Hävimine ja kahjustumine

Artikkel 45

Hävimine ja kahjustumine

1. Artikli 33 lõikes 1 ja artikli 44 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui aktsiisikaup on muu liikmesriigi territooriumil kui liikmesriigis, kus see tarbimisse lubati, toimunud veo käigus täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud ettenägematu asjaolu või vääramatu jõu tõttu, või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt kaupade hävitamiseks antud loa alusel, ei ole aktsiis selles liikmesriigis sissenõutav.

Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.

2. Kui kaup saab selle laadist tulenevalt osaliselt kahjustada ajal, mil seda veetakse muu liikmesriigi territooriumil, kui see liikmesriik, kus kaup tarbimisse lubati, ei ole aktsiis sissenõutav kõnealuses liikmesriigis, kui kahju suurus jääb nende aktsiisikaupade puhul artikli 6 lõike 9 kohaselt kindlaks määratud ühise osalise kahjustumise lävendi piiridesse, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on põhjendatud alus kahtlustada pettust või õigusnormide rikkumist.

3. Lõikes 1 osutatud aktsiisikauba täielikku hävimist või täielikku või osalist kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldab selle liikmesriigi pädevat asutust, kus aktsiisikaup täielikult hävines või täielikult või osaliselt pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.

Kui on tuvastatud aktsiisikauba täielik hävimine või täielik või osaline kahjustumine, vabastatakse artikli 35 lõike 2 punkti a või artikli 44 lõike 4 punkti a kohane tagatis rahuldavate tõendite esitamisel kas täielikult või osaliselt, nii nagu on asjakohane.

5. jagu

Õigusnormide rikkumine aktsiisikauba liikumise ajal

Artikkel 46

Õigusnormide rikkumine aktsiisikauba liikumise ajal

1. Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud õigusnormide rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 44 lõikele 1 muu liikmesriigi territooriumil kui selle liikmesriigi territooriumil, kus see tarbimisse lubati, maksustatakse see aktsiisiga ning aktsiis on sissenõutav liikmesriigis, kus õigusnorme rikuti.

2. Kui aktsiisikauba liikumise vältel on aset leidnud õigusnormide rikkumine vastavalt artikli 33 lõikele 1 või artikli 44 lõikele 1 muu liikmesriigi territooriumil kui selle liikmesriigi territooriumil, kus see tarbimisse lubati, ja kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus õigusnormide rikkumine aset leidis, loetakse õigusnormide rikkumine toimunuks liikmesriigis, kus see avastati, ning aktsiis on sissenõutav selles liikmesriigis.

Kui aga enne kolme aasta möödumist alates aktsiisikauba soetamise kuupäevast tehakse kindlaks liikmesriik, kelle territooriumil õigusnormide rikkumine tegelikult aset leidis, kohaldatakse lõike 1 sätteid.

3. Aktsiisi maksab isik, kes tagas selle maksmise vastavalt artikli 35 lõike 2 punktile a või artikli 44 lõike 4 punktile a, ja isik, kes oli kaasatud õigusnormide rikkumisse. Kui sama aktsiisi maksmise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad sellest tuleneva võla eest solidaarselt.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus aktsiisikaup tarbimisse lubati, tagastavad aktsiisi või vähendavad seda taotluse alusel, kui see maksti liikmesriigis, kus õigusnormide rikkumine aset leidis või avastati. Sihtliikmesriigi pädevad asutused vabastavad artikli 35 lõike 2 punkti a või artikli 44 lõike 4 punkti a kohase tagatise.

4. Käesolevas artikli tähenduses on „õigusnormide rikkumine“ olukord, mis tekib aktsiisikauba liikumisel artikli 33 lõike 1 või artikli 44 lõike 1 alusel ja mis ei ole hõlmatud artikliga 45 ning mille tõttu aktsiisikauba liikumine või osa liikumisest ei ole nõuetekohaselt lõppenud.

5. Kauba liikumisse kaasatud ühe või enama isiku registreerimata või sertifitseerimata jätmine, mis on vastuolus artikli 33 lõikega 1 või artikli 44 lõike 4 punktiga a, või artikli 35 lõike 1 kohane sätete mittejärgimine loetakse õigusnormide rikkumiseks. Lõikeid 1–4 kohaldatakse vastavalt, välja arvatud juhul, kui kaubasaaja peab maksma aktsiisi vastavalt artikli 44 lõike 3 viimasele lausele.

VI PEATÜKK

Muud küsimused

1. jagu

Maksumärgid

Artikkel 47

Maksumärgid

1. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimisse lubamisel või artikli 33 lõikes 1 ja artikli 44 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile sisenemisel varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.

2. Liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab tegema need kättesaadavaks teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele. Siiski võib liikmesriik näha ette, et nimetatud märgid ja tähised antakse asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt volitatud maksuesindaja käsutusse.

3. Ilma et see piiraks nende sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad liikmesriigid tagama, et lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised ei takistaks aktsiisikauba vaba liikumist.

Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid või tähised väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide või tähiste saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad, välja arvatud nende väljaandmise kulud, tagastama, neid vähendama või nad vabastama, kui aktsiisimaks muutus sissenõutavaks teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.

Märgid või tähised väljaandnud liikmesriik võib siiski makstud või tagatiseks jäetud summa tagastamiseks, vähendamiseks või vabastamiseks nõuda oma pädevatele asutustele tõendi esitamist nende eemaldamise või hävitamise kohta.

4. Lõikes 1 sätestatud maksumärgid või riiklikud identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.

2. jagu

Väikesed veinitootjad

Artikkel 48

Väikesed veinitootjad

1. Liikmesriigid võivad vabastada väikesed veinitootjad artiklites 14–31 sätestatud nõuetest ja muudest liikumise ja järelevalvega seotud nõuetest. Kui kõnealused väikesed veinitootjad teevad ise liidusiseseid tehinguid, teavitavad nad vastavaid asutusi ning täidavad komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/273 (16) ettenähtud tingimused.

2. Kui väikesed veinitootjad on vabastatud nõuetest vastavalt lõikele 1, teatab kaubasaaja delegeeritud määruses (EL) 2018/273 ettenähtud dokumendiga või sellele viidates sihtliikmesriigi pädevatele asutustele vastu võetud veinisaadetistest.

3. Käesoleva artikli tähenduses on „väiketootja“ tootja, kes toodab keskmiselt vähem kui 1 000 hl veini veiniaasta kohta, tuginedes aasta keskmisele toodangule vähemalt kolmel järjestikusel aastal vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 2 lõikele 3.

3. jagu

Laevade ja õhusõidukite proviant

Artikkel 49

Laevade ja õhusõidukite proviant

Kuni nõukogu võtab vastu liidu sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, võivad liikmesriigid säilitada oma siseriiklikud sätted sellise proviandi maksuvabastuste kohta.

4. jagu

Erikord

Artikkel 50

Erikord

Liikmesriigid, kes on sõlminud lepingu piiriülese silla ehitamise või hooldamise eest vastutamise kohta, võivad võtta vastu meetmeid, mis teevad erandi käesoleva direktiivi sätetest, et hõlbustada selle silla ehitamiseks või hooldamiseks kasutatud aktsiisikauba pealt aktsiisimaksu kogumist.

Nimetatud meetmete kohaldamisel käsitatakse lepingus viidatud silda ja ehitustööplatse osana selle liikmesriigi territooriumist, kes vastutab lepingu kohaselt silla ehitamise või hooldamise eest.

Asjaomased liikmesriigid teavitavad sellistest meetmetest komisjoni, kes teavitab omakorda teisi liikmesriike.

VII PEATÜKK

Delegeeritud volituste rakendamine ja komiteemenetlus

Artikkel 51

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 10, artikli 29 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 20. veebruarist 2020.

3. Nõukogu võib artikli 6 lõikes 10, artikli 29 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 10, artikli 29 lõike 1 ja artikli 43 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 52

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab aktsiisikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII PEATÜKK

Aruandlus ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 53

Aruandlus käesoleva direktiivi rakendamise kohta

Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

Eelkõige hinnatakse esimeses aruandes artikli 32 kohaselt vastu võetud ja kohaldatavate siseriiklike sätete kohaldamist ja mõju, võttes arvesse asjaomaseid tõendeid selle kohta, milline on nende sätete mõju piiriülesele mõjule, pettustele, maksustamise vältimisele, maksudest kõrvalehoidumisele ja kuritarvitustele ning millist mõju need sätted avaldavad siseturu nõuetekohasele toimimisele ja rahvatervisele.

Liikmesriigid esitavad taotluse korral komisjonile aruande koostamiseks vajalikku kättesaadavat asjakohast teavet.

Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

Artikkel 54

Üleminekusätted

Liikmesriigid lubavad aktsiisikaupade vastuvõtmist vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklites 33, 34 ja 35 sätestatud formaalsustele kuni 31. detsembrini 2023.

Käesoleva direktiivi artikli 21 lõikes 5 osutatud teateid võib koostada muul viisil kui arvutipõhise süsteemi alusel kuni 13. veebruarini 2024.

Artikkel 55

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad artiklite 2, 3, 6, 12, 16, 17, artiklite 19–22, artiklite 25–29, artiklite 33–46 ja artiklite 54, 55 ja 57 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Ilma et see piiraks artikli 54 kohaldamist, kohaldavad nad neid meetmeid alates 13. veebruarist 2023.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/118/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 13. veebruarist 2023, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 57

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 4 ja 5, artikleid 7–11, artikleid 13–15, artiklit 18, 23 ja 24, artikleid 30–32, artikleid 47–53, artiklit 56 ja artiklit 58 kohaldatakse alates 13. veebruarist 2023.

Artikkel 58

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2019

Nõukogu nimel

Eesistuja

K. MIKKONEN

(1) 27. märtsi 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 17. oktoobri 2018. aasta arvamus (ELT C 62, 15.2.2019, lk 108).

(3) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(4) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).

(5) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29).

(6) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(7) Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(11) Komisjoni 16. mai 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1063, millega muudetakse ja parandatakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 192, 30.7.2018, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/263 aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 43).

(13) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrusega (EL) 2016/2339, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) kauba osas, mis on meritsi või õhuteed pidi ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud (ELT L 354, 23.12.2016, lk 32).

(15) Nõukogu 2. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004 (ELT L 121, 8.5.2012, lk 1).

(16) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ	(ELT L 9, 14.1.2009, lk 12)
Nõukogu direktiiv 2010/12/EL	(ELT L 50, 27.2.2010, lk 1)
Horvaatia ühinemisleping	(ELT L 112, 24.4.2012, lk 10)
Nõukogu direktiiv 2013/61/EL	(ELT L 353, 28.12.2013, lk 5)
Nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235	(ELT L 336, 30.12.2019, lk 10)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise alguskuupäev
2008/118/EÜ	1. jaanuar 2010	1. aprill 2010
2010/12/EL	1. jaanuar 2011
2013/61/EL	1. jaanuar 2014
(EL) 2019/2235	30. juuni 2022	1. juuli 2022

Direktiiv 2008/118/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikli 6 lõige 1
Artikli 3 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 2 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 3 lõige 4	–
–	Artikli 2 lõige 4
Artikli 4 sissejuhatav osa	Artikli 3 sissejuhatav osa
Artikli 4 punktid 1–5	Artikli 3 punktid 1–5
Artikli 4 punkt 6	–
Artikli 4 punkt 7	Artikli 3 punkt 6
Artikli 4 punkt 8	Artikli 3 punkt 7
–	Artikli 3 punkt 8
Artikli 4 punktid 9–11	Artikli 3 punktid 9–11
–	Artikli 3 punktid 12 ja 13
Artikli 36 lõike 1 teine lõik	Artikli 3 punkt 14
–	Artikli 3 punktid 15 ja 16
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 4 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa	Artikli 4 lõike 3 sissejuhatav osa
Artikkel 5 lõike 3 punktid a–e	Artikkel 4 lõike 3 punktid a–e
Artikli 5 lõike 3 punktid f ja g	–
Artikli 5 lõiked 4, 5 ja 6	Artikli 4 lõiked 4, 5 ja 6
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikli 7 lõiked 1–3	Artikli 6 lõiked 2–4
Artikli 7 lõike 4 esimene lõik	Artikli 6 lõige 5
Artikli 7 lõike 4 teine lõik	Artikli 6 lõige 6
Artikli 7 lõike 4 kolmas lõik	Artikli 6 lõike 9 esimene lõik
Artikli 7 lõige 5	–
–	Artikli 6 lõige 7
–	Artikli 6 lõige 8
–	Artikli 6 lõike 9 teine lõik
–	Artikli 6 lõige 10
Artikkel 8	Artikkel 7
Artikkel 9	Artikli 8 esimene ja teine lõik
–	Artikli 8 kolmas lõik
Artiklid 10–12	Artiklid 9–11
Artikli 13 lõige 1	Artikli 12 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	–
–	Artikli 12 lõiked 2 ja 3
Artikli 13 lõige 3	Artikli 12 lõige 4
Artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 14 lõige 4	–
Artikli 14 lõige 5	Artikli 13 lõige 4
Artiklid 15 ja 16	Artiklid 14 ja 15
Artikli 17 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 17 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa	Artikli 16 lõike 1 punkti a sissejuhatav osa
Artikli 17 lõike 1 punkti a alapunktid i–iv	Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktid i–iv
–	Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunkt v
Artikli 17 lõike 1 punkt b	Artikli 16 lõike 1 punkt b
–	Artikli 16 lõiked 2 ja 3
Artikli 17 lõige 2	Artikli 16 lõige 4
Artikli 17 lõige 3	Artikli 16 lõige 5
Artikli 18 lõige 1	Artikli 17 lõige 1
–	Artikli 17 lõige 2
Artikli 18 lõige 2	Artikli 17 lõige 3
Artikli 18 lõike 3 esimene lause	Artikli 17 lõige 4
Artikli 18 lõige 4	Artikli 17 lõige 5
Artikli 18 lõike 3 teine lause	Artikli 17 lõige 6
Artikkel 19	Artikkel 18
Artikli 20 lõige 1	Artikli 19 lõige 1
Artikli 20 lõige 2	Artikli 19 lõike 2 punktid a ja b
–	Artikli 19 lõike 2 punkt c
Artikli 21 lõiked 1–4	Artikli 20 lõiked 1–4
Artikli 21 lõige 5	Artikli 21 lõige 1
Artikli 21 lõige 6	Artikli 20 lõige 5
Artikli 21 lõige 7	Artikli 20 lõige 6
Artikli 21 lõige 8	Artikli 20 lõike 7 esimene lause
–	Artikli 20 lõike 7 teine lause
–	Artikli 21 lõiked 2–5
Artikkel 22	Artikli 22 lõiked 1 ja 2
–	Artikli 22 lõige 3
Artikli 23 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 23 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 23 esimese lõigu punkt 1	Artikli 23 lõike 1 punkt a
Artikli 23 esimese lõigu punkt 2	Artikli 23 lõike 1 punkt b
Artikli 23 esimese lõigu punkt 3	Artikli 23 lõike 1 punkt c
Artikli 23 teine lõik	Artikli 23 lõige 2
Artikkel 24	Artikkel 24
Artikli 25 lõige 1	Artikli 25 lõige 1
–	Artikli 25 lõige 2
Artikli 25 lõige 2	Artikli 25 lõike 3 esimene lõik
Artikli 25 lõige 3	Artikli 25 lõike 3 teine lõik
Artikli 26 lõiked 1 ja 2	Artikli 26 lõiked 1 ja 2
Artikli 26 lõige 3	–
Artikli 26 lõiked 4 ja 5	Artikli 26 lõiked 3 ja 4
–	Artikli 26 lõige 5
Artikkel 27	Artikkel 27
Artikli 28 lõige 1	Artikli 28 lõige 1
Artikli 28 lõike 2 esimene ja teine lõik	Artikli 28 lõiked 2 ja 3
–	Artikli 28 lõige 4
Artikli 28 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 28 lõige 5
Artikkel 29	Artikkel 29
Artikkel 30	Artikkel 30
Artikkel 31	Artikkel 31
Artikkel 32	Artikkel 32
Artikli 33 lõige 1	Artikli 33 lõiked 1 ja 2
–	Artikli 33 lõiked 3 ja 4
Artikli 33 lõige 2	Artikli 33 lõige 5
Artikli 33 lõiked 3 ja 4	–
–	Artikli 34 lõiked 1 ja 2
Artikli 33 lõige 5	Artikli 34 lõige 3
Artikli 33 lõige 6	Artikli 37 lõige 4
Artikli 34 lõige 1	Artikli 35 lõige 1
Artikli 34 lõike 2 punktid a, b ja c	Artikli 35 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 34 lõike 2 teine lõik	–
–	Artikli 35 lõiked 3–8
–	Artiklid 36–41
Artikkel 35	Artikkel 42
–	Artikkel 43
Artikli 36 lõike 1 esimene lõik	Artikli 44 lõige 1
Artikli 36 lõike 1 teine lõik	Artikli 3 punkt 14
Artikli 36 lõiked 2–6	Artikli 44 lõiked 2–6
Artikli 37 lõike 1 esimene lõik	Artikli 45 lõike 1 esimene lõik
–	Artikli 45 lõike 1 teine lõik
–	Artikli 45 lõige 2
Artikli 37 lõike 1 teine lõik	Artikli 45 lõike 3 esimene lõik
Artikli 37 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 45 lõike 3 teine lõik
Artikli 37 lõige 2	–
Artikkel 38	Artikli 46 lõiked 1–4
–	Artikli 46 lõike 3 esimese lõigu teine lause
Artikkel 39	Artikkel 47
Artikkel 40	Artikkel 48
Artikkel 41	Artikkel 49
Artikkel 42	Artikkel 50
–	Artikkel 51
Artikkel 43	Artikkel 52
Artikkel 44	–
–	Artiklid 53 ja 54
Artiklid 45 ja 46	–
Artikkel 47	Artikkel 56
Artikkel 48	Artikkel 55
Artikkel 49	Artikkel 57
Artikkel 50	Artikkel 58
–	I lisa
–	II lisa