10.1.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 6/15 |
KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2020/12,
2. august 2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397 pädevuste ning vastavate teadmiste ja oskuste, praktiliste eksamite, valmendite heakskiitmise ja tervisenõuete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ, (1) eriti selle artikli 17 lõikeid 1 ja 4, artikli 21 lõiget 2 ja artikli 23 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis (EL) 2017/2397 on sätestatud tingimused ja menetlused nende isikute kvalifikatsioonide sertifitseerimiseks, kes osalevad liidu siseveeteedel sõitvate veesõidukite käitamises. Sertifitseerimise eesmärk on hõlbustada liikuvust, tagada laevasõiduohutus ning inimelude ja keskkonna kaitse. |
(2) |
Selleks et näha ette kvalifikatsioonide sertifitseerimise ühtlustatud miinimumnõuded, on komisjonile antud volitused võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, millega kehtestatakse pädevuste ning vastavate teadmiste ja oskuste, praktiliste eksamite, valmendite heakskiitmise ja tervisenõuded. |
(3) |
Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 32 kohaselt tuleks delegeeritud õigusaktides osutada siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (edaspidi „CESNI“) kehtestatud standarditele ja lisada nendesse kogu kõnealuste standardite tekst, eeldusel et need standardid on kättesaadavad ja ajakohastatud, vastavad direktiivi lisades kehtestatud nõuetele ja et CESNI otsustusprotsessis tehtavate muudatustega ei kahjustata liidu huve. Need kolm tingimust olid täidetud, kui CESNI võttis oma 8. novembri 2018. aasta kohtumisel vastu esimesed siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioone käsitlevad standardid. |
(4) |
Pädevusnõuetes tuleks sätestada veesõiduki ohutuks käitamiseks nõutav miinimumpädevus meeskonnaliikmetele käitamis- ja juhtimistasandil, kaptenitele, kellel on lubatud juhtida veesõidukit radari abil ja merelaevadele laevatatavatel siseveeteedel, ohutusohvitseridele ja veeldatud maagaasi ekspertidele. Iga nõutav pädevus tuleks kindlaks määrata vastavate nõutavate teadmiste ja oskuste abil. |
(5) |
Selleks et pädevad asutused saaksid korraldada samal viisil direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 17 lõikega 3 nõutud praktilisi eksameid, tuleks ette näha praktiliste eksamite nõuded. Selleks tuleks nõuetes määrata iga praktilise eksami jaoks kindlaks konkreetsed pädevused ja hinnatavad olukorrad, sealhulgas hindamissüsteem ning tehnilised nõuded veesõidukite ja kaldal asuvate rajatiste jaoks. Kapteni kvalifikatsiooni taotlejatele, kes ei ole varem läbinud hindamist käitamistasandil, tuleks ette näha lisamoodul, et saaks ka kontrollida seonduvate ülesannete täitmise suutlikkust. |
(6) |
Tuleks sätestada valmendite heakskiitmise nõuded eesmärgiga tagada, et pädevuse hindamiseks kasutatavad valmendid on konstrueeritud viisil, mis võimaldab pädevuste kontrollimist, nagu on ette nähtud praktiliste eksamite nõuete alusel. Standardid peaksid hõlmama laevajuhtimis- ja radarvalmendite funktsionaalseid ja tehnilisi nõudeid ning kõnealuste valmendite heakskiitmise haldusmenetlust. |
(7) |
Selleks et vähendada tervisenõuete ja eksamimenetluste riiklikke erinevusi ning tagada, et siseveelaevanduses tekimeeskonna liikmetele välja antud tervisetõendid tõendavad, et neil on tehtava töö jaoks sobiv terviseseisund, tuleks sätestada tervisenõuded. Nõuetes tuleks täpsustada arstide korraldatavad kontrollid ja kriteeriumid, millest nad peavad tekimeeskonna liikmete töövõime määramisel lähtuma. Need peaksid sisaldama nägemist, kuulmist ning füüsilisi ja psühholoogilisi tingimusi, mis võivad kaasa tuua ajutise või alalise töövõimetuse, ning võimalikke leevendavaid meetmeid ja piiranguid. Sidususe tagamiseks peaksid standardid põhinema Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni avaldatud meremeeste arstliku kontrolli suunistel, eelkõige rannikuteenuste suhtes kohaldatavatel kriteeriumidel. |
(8) |
Sidususe ja tõhususe tagamiseks tuleks käesoleva delegeeritud direktiivi ülevõtmise kuupäev viia kooskõlla direktiivi (EL) 2017/2397 ülevõtmise kuupäevadega. |
(9) |
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab teave, mille liikmesriigid on seoses direktiivi ülevõtmisega kohustatud komisjonile esitama, olema selge ja täpne. Sama kehtib ka käesoleva delegeeritud õigusakti puhul, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevuste ning vastavate teadmiste ja oskuste nõuded on esitatud käesoleva direktiivi I lisas.
Artikkel 2
Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 17 lõikes 3 osutatud praktiliste eksamite nõuded on esitatud käesoleva direktiivi II lisas.
Artikkel 3
Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 21 lõikes 2 osutatud valmendite heakskiitmise nõuded on esitatud käesoleva direktiivi III lisas.
Artikkel 4
Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 23 lõikes 6 osutatud tervisenõuded on esitatud käesoleva direktiivi IV lisas.
Artikkel 5
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 17. jaanuaril 2022. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Lõiget 1 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes ei ole direktiivi (EL) 2017/2397 vastavalt selle direktiivi artikli 39 lõikele 2, 3 või 4 täielikult üle võtnud ja rakendanud. Kui selline liikmesriik võtab direktiivi (EL) 2017/2397 täielikult üle ja rakendab seda, jõustab ta samal ajal ka käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning teavitab sellest komisjoni.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 2. august 2019
Komisjoni nimel
President
Jean-Claude JUNCKER
I LISA
PÄDEVUSTE NING VASTAVATE TEADMISTE JA OSKUSTE NÕUDED
I. KÄITAMISTASANDI PÄDEVUSNÕUDED
1. Navigatsioon
1.1. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda veesõiduki manööverdamisel ja käitamisel siseveeteedel. Madrus peab oskama teha seda igat liiki veeteedel ja igat liiki sadamates.
Eelkõige peab madrus oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
2. Veesõiduki käitamine
2.1. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda veesõiduki käitamise kontrollimisel ja pardal olevate isikute eest hoolitsemisel.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
2.2. Madrus peab oskama kasutada veesõiduki varustust.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
3. Lasti käitlemine, paigutamine ja reisijate vedu
3.1. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda lasti ettevalmistamisel, paigutamisel ning jälgimisel lastimis- ja lossimistööde ajal.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
3.2. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda reisijatele teenuste osutamisel ning pakkuda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010 (1) IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
4. Laevamehaanika, elektrotehnika, elektroonika ja automaatika
4.1. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda laevamehaanika, elektrotehnika, elektroonika ja automaatika valdkonnas, et tagada üldine tehniline ohutus.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
4.2. Madrus peab oskama teha laevamehaanika, elektrotehnika, elektroonika ja automaatika valdkonna hooldustöid, et tagada üldine tehniline ohutus.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
5. Hooldus ja remont
5.1. Madrus peab oskama abistada veesõiduki juhtkonda veesõiduki ning selle seadmete hooldamisel ja remontimisel.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
6. Kommunikatsioon
6.1. Madrus peab oskama suhelda üldisel ja professionaalsel viisil, mis hõlmab oskust kasutada standardseid suhtlusfraase kommunikatsiooniprobleemidega olukordades.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
6.2. Madrus peab olema sotsiaalne.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
7. Tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse
7.1. Madrus peab oskama järgida tööohutuseeskirju ning mõistma tervise- ja ohutuseeskirjade ning keskkonna olulisust.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
7.2. Madrus peab oskama teadvustada, kui oluline on väljaõpe pardal, ja tegutsema hädaolukordades viivitamatult.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||
|
Oskus hoida evakuatsiooniteed vabana (võttes arvesse pardal valitsevaid olusid). |
||||||||||||||||||||||||||
|
Oskus kasutada hädaolukorra side- ja häiresüsteeme ning -seadmeid. |
7.3. Madrus peab oskama rakendada tulekahju ennetamiseks ettevaatusabinõusid ja kasutada õigesti tuletõrjevarustust.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
7.4. Madrus peab oskama täita ülesandeid, võttes arvesse keskkonnakaitse olulisust.
Madrus peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
II. JUHTIMISTASANDI PÄDEVUSNÕUDED
0. Järelevalve
Kapten peab oskama juhendada kõiki teisi tekimeeskonna liikmeid ning kontrollima nende täidetavaid ülesandeid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2017/2397 II lisa 1. osas, mis tähendab, et tal peab olema nende ülesannete täitmiseks vajalikud oskused.
Isikutel, kes soovivad saada kapteniks, peavad tõendama, et neil on punktides 0.1–7.4 loetletud pädevused, välja arvatud siis, kui nad on:
— |
läbinud heakskiidetud koolitusprogrammi, mis põhineb käitamistasandi pädevusnõuetel; |
— |
läbinud haldusasutuse tehtud pädevushindamise, mille eesmärk on kontrollida, kas käitamistasandi pädevusnõuded on täidetud. |
0.1. Navigatsioon
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
0.2. Veesõiduki käitamine
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
0.3. Lasti käitlemine, paigutamine ja reisijate vedu
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
0.4. Laevamehaanika, elektrotehnika, elektroonika ja automaatika
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
Oskus hooldada ja hoida korras masinaruumi, peamasinat, peamehhanisme, abiseadmeid ja juhtimissüsteeme. |
||||||||||||||||
|
Oskus hooldada ja korras hoida pumpasid, torustikke, pilsi- ja ballastisüsteeme. |
0.5. Hooldus ja remont
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
0.6. Kommunikatsioon
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
0.7. Tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Oskus kasutada hädaolukorra siseside- ja häiresüsteeme ning -seadmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
1. Navigatsioon
1.1. Kapten peab oskama kavandada reisi ja navigeerida siseveeteedel, sealhulgas oskama valida lastimise ja lossimise sihtkohtadesse jõudmiseks kõige loogilisema, ökonoomsema ja ökoloogilisema sõidumarsruudi, võttes arvesse kohaldatavaid veeliikluseeskirju ja siseveelaevandusele kohaldatavat kokkulepitud korda.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
1.2. Kapten peab oskama kasutada teadmisi laeva mehitamise suhtes kohaldatavatest eeskirjadest, sealhulgas teadmisi puhkeajast ja tekimeeskonna koosseisust.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||
|
|
1.3. Kapten peab oskama sõita ja manööverdada, tagades veesõiduki ohutu käitamise kõikides siseveeteedel esinevates tingimustes, sealhulgas suure liiklustihedusega olukordades või tingimustes, kus muud veesõidukid veavad ohtlikke kaupu, mis eeldab põhiteadmisi ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppest (ADN).
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
1.4. Kapten peab oskama reageerida siseveeteedel esinevatele navigeerimisega seotud hädaolukordadele.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
2. Veesõiduki käitamine
2.1. Kapten peab oskama kasutada teadmisi siseveelaevade ehitamisest ja ehitusmeetoditest mitmesugust tüüpi veesõidukite käitamises ning omama põhiteadmisi siseveelaevadele kehtivate tehniliste nõuete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1629 (2) osutatule.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
2.2. Kapten peab oskama kontrollida ja jälgida kehtival veesõiduki tunnistusel nimetatud kohustuslikku varustust.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
3. Lasti käitlemine, paigutamine ja reisijate vedu
3.1 Kapten peab oskama kavandada ja tagada reisi vältel lasti ohutu laadimine, paigutamine, kinnitamine, lossimine ja hooldamine.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
3.2. Kapten peab oskama kavandada veesõiduki püstuvust ja seda tagada.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
3.3. Kapten peab oskama kavandada ja tagada reisi jooksul reisijate ohutu veo ja nende eest hoolitsemise, sealhulgas pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi kooskõlas määruse (EL) nr 1177/2010 IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
4. Laevamehaanika, elektrotehnika, elektroonika ja automaatika
4.1. Kapten peab oskama kavandada laevamehaanika ning elektrotehnika, elektroonika ja automaatika töövoogu.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
4.2. Kapten peab oskama jälgida peamasinate ning abimasinate- ja seadmete tööd.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Oskus kasutada ja tõlgendada käsiraamatuid, et hinnata mootori jõudlust ja käitada mootoreid õigesti. |
4.3. Kapten peab oskama kavandada veesõiduki pumba ja pumbakontrollisüsteemi tööd ning andma selle kohta juhiseid.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
4.4. Kapten peab oskama korraldada veesõiduki elektrotehniliste seadmete ohutu kasutamise ja rakendamise, hoolduse ja remondi.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
4.5. Kapten peab oskama kontrollida tehniliste vahendite hooldust ja remonti.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
5. Hooldus ja remont
5.1. Kapten peab oskama korralda veesõiduki ja selle varustuse ohutut hooldust ja remonti.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
Oskus anda meeskonnale juhiseid ja juhendada meeskonda vastavalt töökorrale ja ohutuspiirangutele, kui köisi ja trosse kasutatakse veesõiduki tunnistuse ja teabelehtede kohaselt. |
6. Kommunikatsioon
6.1. Kapten peab oskama juhtida personali, olema sotsiaalselt vastutustundlik ning kandma hoolt töövoo ja koolituse korraldamise eest veesõiduki pardal.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
6.2. Kapten peab oskama tagada alati hea suhtluse, mis hõlmab standardsete suhtlusfraaside kasutamist kommunikatsiooniprobleemidega olukordades.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
6.3. Kapten peab oskama edendada pardal tasakaalustatud ja sotsiaalset töökeskkonda.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
7. Tervis ja ohutus, reisijate õigused ning keskkonnakaitse
7.1. Kapten peab oskama järgida kohaldatavaid õigusnõudeid ja võtta meetmeid, et tagada inimelude ohutus.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
7.2. Kapten peab oskama säilitada pardal olevate inimeste ohutus ja turvalisus, sealhulgas pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi kooskõlas määruse (EL) nr 1177/2010 IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
7.3. Kapten peab oskama koostada häire- ja hädaolukorra ohjamiskavasid ning tulema toime hädaolukordadega.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
7.4. Kapten peab oskama tagada vastavuse keskkonnakaitsenõuetele.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
III. MERELAEVADELE LAEVATATAVATEL SISEVEETEEDEL SÕITMISEKS ETTE NÄHTUD PÄDEVUSNÕUDED
1. Merelaevadele laevatatavatel siseveeteedel sõitev kapten peab oskama töötada ajakohaste kaartidega, teadaannetega kipritele ja meremeestele ning muude konkreetselt merelaevadele laevatatavate siseveeteedega seotud väljaannetega.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||
|
|
2. Merelaevadele laevatatavatel siseveeteedel sõitev kapten peab oskama kasutada loodete nullnivoosid, loodetehoovusi, perioode ja tsükleid, loodetehoovuste ja loodete aega ning suudmealal esinevaid muutusi.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
3. Merelaevadele laevatatavatel siseveeteedel sõitev kapten peab oskama kasutada kõnealustel siseveeteedel ohutuks navigeerimiseks SIGNI (Signalisation de voies de Navigation Intérieure) ja IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities – Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit) süsteeme.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
IV. PÄDEVUSNÕUDED, MIS ON NÄHTUD ETTE SÕITMISEKS RADARI ABIL
1. Radari abil sõitev kapten peab oskama võtta enne kai äärest lahkumist radari abil navigeerimisega seotud asjakohaseid meetmeid.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
2. Radari abil sõitev kapten peab oskama tõlgendada radariekraani ja analüüsida radari abil saadud teavet.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
||||||||||||
|
|
3. Radari abil sõitev kapten peab oskama vähendada eri päritoluga häireid.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERGO TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
||||||
|
|
4. Radari abil sõitev kapten peab oskama navigeerida radari abil, võttes arvesse siseveelaevanduses kohaldatavaid kokkulepitud eeskirju ja järgides eeskirju, milles täpsustatakse radari abil navigeerimise nõuded (nt mehitamisnõuded või laevade tehnilised nõuded).
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||
|
|
5. Radari abil sõitev kapten peab oskama tulla toime konkreetsetes tingimustes, nagu liiklustihedus, seadmete tõrge, ohtlikud olukorrad.
Kapten peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
V. OHUTUSOHVITSERIDE PÄDEVUSSTANDARDID
1. Ohutusohvitser peab oskama korraldada reisilaevadel päästevahendite kasutamist.
Ohutusohvitser peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
2. Ohutusohvitser peab oskama kohaldada ohutusjuhiseid ja võtta vajalikke meetmeid, et kaitsta reisijaid üldiselt, eriti hädaolukordades (nt evakuatsioon, kahjustus, kokkupõrge, madalale jooksmine, tulekahju, plahvatus ja muud olukorrad, mis võivad tekitada paanikat), sealhulgas pakkuda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi kooskõlas määruse (EL) nr 1177/2010 IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.
Ohutusohvitser peab oskama:
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
3. Ohutusohvitser peab oskama suhelda algtasemel inglise keeles.
Ohutusohvitser peab oskama:
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
4. Ohutusohvitser peab oskama täita määruse (EL) nr 1177/2010 asjakohaseid nõudeid.
Ohutusohvitser peab oskama:
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
VI. VEELDATUD MAAGAASI (LNG) EKSPERDI PÄDEVUSNÕUDED
1. Ekspert peab oskama tagada vastavuse veeldatud maagaasi kütusena kasutavate veesõidukite suhtes kohaldatavatele õigusaktidele ja nõuetele ning muudele asjakohastele tervise- ja ohutuseeskirjadele.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
2. Ekspert peab teadma konkreetseid veeldatud maagaasiga seotud tähelepanu vajavaid asjaolusid, tundma riske ja neid juhtima.
Ekspert peab
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||
|
|
||||||
|
|
3. Ekspert peab oskama käitada ohutult veeldatud maagaasiga seotud spetsiifilisi süsteeme.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
4. Ekspert peab oskama tagada veeldatud maagaasi süsteemi korrapärase kontrolli.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||
|
|
5. Ekspert peab teadma, kuidas teostada veeldatud maagaasi punkerdamistoiminguid ohutul ja kontrollitud viisil.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||||
|
|
6. Ekspert peab oskama valmistada veeldatud maagaasi süsteemi ette veesõiduki hoolduseks.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||
|
|
7. Ekspert peab oskama tulla toime veeldatud maagaasiga seotud hädaolukordadega.
Ekspert peab oskama
1. VEERG PÄDEVUS |
2. VEERG TEADMISED JA OSKUSED |
||||||||||||||||||||||
|
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118).
II LISA
PRAKTILISTE EKSAMITE NÕUDED
I. PÄDEVUSNÕUDED PRAKTILISE EKSAMI JAOKS, ET SAADA ERILUBA VEESÕIDUKI JUHTIMISEKS RADARI ABIL
1. Konkreetsed pädevused ja hindamisolukorrad
Eksamineerijad võivad ise otsustada, milline on iga eksamielemendi sisu.
Eksamineerijad peavad kontrollima elemente 1–16 ja vähemalt ühte elementidest 17–19. Taotlejad peavad saama iga elemendi puhul vähemalt 7 punkti 10st.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
1 |
1.1. |
sisse lülitada, seadistada ja juhtida laevaradareid; |
2 |
1.1. |
sisse lülitada, seadistada ja juhtida pöördekiiruse näiturit; |
3 |
1.1. |
tõlgendada radariekraani õigesti, seadistades skaala, eraldusvõime, ereduse, võimenduse, kontrasti, muu ühendatud seadme, keskpunkti ja häälestuse; |
4 |
1.1. |
kasutada pöördekiiruse näiturit, nt seadistades selle vastavalt veesõiduki maksimaalsele pöördekiirusele; |
5 |
2.1 |
teha kindlaks antenni ja kursijoone asukoha ekraanil, oma veesõiduki asukoha, kursi ja pööramissuuna ning määrata kindlaks kaugused ja ulatuse; |
6 |
2.1 |
tõlgendada teiste liikluses osalejate käitumist (seisev veesõiduk, vastutulev veesõiduk ja samas suunas liikuv veesõiduk): |
7 |
2.2 |
analüüsida radari abil saadud teavet, nagu kursijoon, elektrooniline peilingujoon, kaugusringid ja muudetav kaugusmarker, kajasignaali jäljed, detsentreerimine, paralleeljooned, ning selgitada radaripilti; |
8 |
3.1 |
vähendada oma veesõidukist tulenevaid häireid, kontrollides antenni, vähendades varjusid ja mitmekordseid peegeldusi, nt lastiruumides; |
9 |
3.2 |
võtta meetmeid, et vähendada keskkonnast tulenevaid häireid, vähendades vihma ja lainete, hajualade (nt sillad), elektriülekandeliinide ja kaablite tekitatud väärpeegelduste/parasiitkajasignaalide ning vari- ja eksikaja mõju; |
10 |
3.3 |
kõrvaldada muudest radarseadmetest tulenevad häired, kasutades häirevähendust; |
11 |
4.1. |
jagada tekimeeskonna liikmetele ülesandeid; |
12 |
4.1. |
tagada koostöö roolis oleva isiku ja laevaradareid kasutava isiku vahel vastavalt nähtavusele ja roolimaja omadustele; |
13 |
4.1 |
kasutada pöördekiiruse näiturit ja sisevete-ECDISi või sarnaseid kuvareid koos radariga; |
14 |
4.1. |
käituda piiratud nähtavuse ja hea nähtavuse korral vastavalt politseieeskirjadele; |
15 |
4.1. |
kasutada raadiot ja helisignaale ning otsustada kursi üle, kasutades radari abil saadud teavet; |
16 |
4.1. |
anda käsklusi roolis olevale isikule, sealhulgas kontrollida tema nõutavaid teadmisi ja oskusi; |
17 |
5.1 |
võtta asjakohaseid meetmeid suure liiklustiheduse korral; |
18 |
5.1. |
võtta asjakohaseid meetmeid seadmete tõrke korral; |
19 |
5.1. |
reageerida asjakohaselt ebaselges või ohtlikus liiklusolukorras. |
2. Praktilise eksami jaoks kasutatava veesõiduki tehnilised nõuded
Praktilise eksami jaoks kasutatav veesõiduk kuulub direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 2 alla.
Veesõiduk, mida kasutatakse praktilise eksami jaoks, et hinnata radari abil sõitva kapteni pädevust, peab vastama standardi ES-TRIN 2017/1 (1) artiklis 7.06 sätestatud tehnilistele nõuetele. Veesõiduk peab olema varustatud toimiva sisevete-ECDISiga või sarnase seadmega, mis kuvab elektroonilisi kaarte.
II. PÄDEVUSNÕUDED PRAKTILISE EKSAMI JAOKS, ET SAADA OHUTUSOHVITSERIDELE VÄLJASTATAV KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS
1. Konkreetsed pädevused ja hindamisolukorrad
Eksamineerijad võivad ise otsustada, milline on iga eksamielemendi sisu.
Eksamineerijad peavad kontrollima I kategooria 14 elemendist 11 elementi, tingimusel et kontrollitakse elementi 16 ja elementi 20.
Eksamineerijad peavad kontrollima II kategooria 8 elemendist 7 elementi.
Taotlejad võivad saada iga elemendi eest maksimaalselt 10 punkti.
I kategooria puhul peavad taotlejad saama iga elemendi puhul vähemalt 7 punkti 10st. II kategooria puhul peavad taotlejad saama kokku vähemalt 45 punkti.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
Kategooria I-II |
1 |
1.1. |
näidata reisijatele ette, kuidas kasutada päästerõngaid; |
I |
2 |
1.1. |
näidata reisijatele, tekimeeskonna liikmetele ja pardapersonalile ette, kuidas kasutada päästeveste, sealhulgas nendele isikutele mõeldud konkreetset individuaalset päästevarustust, kes ei täida ülesandeid turvameetmete tagamise korra raames; |
I |
3 |
1.1. |
näidata ette, kuidas kasutada asjakohast varustust, kui tuleb evakueeruda madalasse vette, kaldale või teisele veesõidukile; |
I |
4 |
1.1. |
näidata ette, kuidas kasutada laevapaati, sealhulgas selle mootorit ja helgiheitjat, või standardi ES-TRIN 2017/1 artikli 19.15 kohast platvormi, mis asendab laevapaati või standardi ES-TRIN 2017/1 artikli 19.09 lõigete 5–7 kohaseid ühispäästevahendeid; |
I |
5 |
1.1. |
näidata ette, kuidas kasutada sobivat kanderaami; |
I |
6 |
1.1. |
näidata ette, kuidas kasutada esmaabipakke; |
I |
7 |
1.1. |
näidata ette, kuidas kasutada standardi ES-TRIN 2017/1 artikli 19.12 lõike 10 kohaseid autonoomse hingamisaparaadi ja seadmete komplekte ning suitsumaske; |
I |
8 |
2.1. |
kontrollida ja jälgida käesoleva tabeli numbrite 1–7 all nimetatud seadmete kontrollivahemikke; |
II |
9 |
2.1. |
kontrollida ja jälgida nende isikute vajalikku kvalifikatsiooni, kes kasutavad esmaabipakke, autonoomse hingamisaparaadi ja seadmete komplekte ning suitsumaske; |
II |
10 |
2.1. |
paigutada ja jagada päästevahendeid nõuetekohaselt; |
I |
11 |
2.3. |
määrata kindlaks piiratud liikumisvõimega reisijatele juurdepääsetavad alad; |
II |
12 |
1.1. |
näidata piiratud liikumisvõimega reisijatele ette, kuidas kasutada päästevahendeid; |
I |
13 |
2.1 |
selgitada turvameetmete tagamise korra ja ohutuskava elemente; |
II |
14 |
2.1. |
jagada tekimeeskonnale ülesandeid vastavalt turvameetmete tagamise korrale ja ohutuskavale; |
II |
15 |
2.3 |
jagada tekimeeskonnale ülesandeid, võttes arvesse piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerivat juurdepääsu ja turvameetmete tagamise korda; |
II |
16 |
2.3 |
korraldada vastavalt määruse (EL) nr 1177/2010 IV lisale piiratud liikumisvõimega isikute alaseid koolitusi ja juhendamist; |
I |
17 |
2.2 |
korraldada reisijateala evakuatsioon, selgitades, milliseid konkreetseid meetmeid tuleb võtta kokkupõrke, madalale jooksmise, suitsu ja tulekahju korral; |
I |
18 |
2.2. |
kustutada tekkinud tuld ning käsitseda vee- ja tulekindlaid uksi; |
I |
19 |
2,2. |
anda vajalikku teavet kaptenile, reisijatele ja välistele päästejõududele imiteeritud hädaolukorras; |
II |
20 |
3.1 |
kasutada algtasemel inglise keele sõnavara ja hääldust, et juhendada reisijaid ja pardapersonali tavaolukordades ning hoiatada ja juhendada neid hädaolukordades; |
I |
21 |
4.1 |
selgitada, millised on kehtivad reisijate õigused; |
I |
22 |
4.1 |
rakendada reisijatele juurdepääsu tagamise ja professionaalse abi osutamise suhtes kohaldatavaid menetlusi vastavalt määrusele (EL) nr 1177/2010. |
II |
2. Praktilise eksami jaoks kasutatava veesõiduki ja kaldarajatise tehnilised nõuded
Hindamise koht peab olema varustatud reisilaevadele mõeldud päästevahenditega, mis on vajalikud, et näidata ette eksamielement nr 2, sealhulgas kehtiva standardi ES-TRIN 2017/1 kohaste kajutitega laevadele mõeldud päästevahenditega, Kõnealune koht peab olema varustatud standardile ES-TRIN 2017/1 vastava turvameetmete tagamise korra ja ohutuskavaga ning sobivate ruumide ja varustusega, et hinnata oskust korraldada evakuatsiooni ning käitumist tulekahjule reageerimisel ja selle tõrjumisel.
Praktilise eksami jaoks kasutatav veesõiduk kuulub direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 2 alla.
III. PÄDEVUSNÕUDED PRAKTILISE EKSAMI JAOKS, ET SAADA VEELDATUD MAAGAASI EKSPERDILE VÄLJASTATAV KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS
1. Konkreetsed pädevused ja hindamisolukorrad
Eksamineerijad võivad ise otsustada, milline on iga eksamielemendi sisu. Eksamineerijad peavad kontrollima I kategooria 11 elemendist 9 elementi.
Eksamineerijad peavad kontrollima II kategooria 7 elemendist 5 elementi.
Taotlejad võivad saada iga elemendi eest maksimaalselt 10 punkti.
I kategooria puhul peavad taotlejad saama iga kontrollitud elemendi puhul vähemalt 7 punkti 10st. II kategooria puhul peavad taotlejad saama kokku vähemalt 30 punkti.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
Kategooria I-II |
||||||||
1 |
1.1 |
juhendada ja jälgida meeskonnaliikmete tegevust, et tagada vastavus veeldatud maagaasi kütusena kasutavate veesõidukite suhtes kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele ja nõuetele ning eelkõige punkerdamise protseduurile; |
II |
||||||||
2 |
1.2 |
juhendada ja jälgida meeskonnaliikmete tegevust, et tagada vastavus muudele asjakohastele tervise- ja ohutuseeskirjadele. |
II |
||||||||
3 |
2.2 |
korraldada riskijuhtimist, dokumenteerida pardaohutusalased protsessid (sh ohutuskavad ja ohutusjuhised), hinnata ja kontrollida ohtlikke alasid ja tuleohutust ning kasutada isikukaitsevahendeid; |
II |
||||||||
4 |
3.1 |
tutvustada veeldatud maagaasi toimemehhanismi; |
II |
||||||||
5 |
3.1 |
lugeda rõhu ja temperatuuri näitu, käitada lastijääkide eemaldamise, hoidla-, torustiku-, gaasitarne-, ventilatsiooni- ja ohutussüsteeme ja klappe ning hoida kontrolli all veeldatud maagaasi aurustumisprotsessi; |
I |
||||||||
6 |
4.1 |
teha igapäevaseid, iganädalasi ja korrapäraseid perioodilisi hooldustöid; |
I |
||||||||
7 |
4.1 |
kõrvaldada hoolduse ajal tuvastatud rikkeid; |
I |
||||||||
8 |
4.1 |
dokumenteerida hooldustöid; |
II |
||||||||
9 |
5.1 |
alustada ja jälgida punkerdamistoiminguid, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse ohutu sildumine, kaablite ja torude õige asukoht, et vältida leket, ning võtta vajaduse korral igal ajal meetmeid veeldatud maagaasi ja punkerdamise ühenduse ohutuks lahtiühendamiseks; |
I |
||||||||
10 |
5.1 |
tagada vastavus asjakohastele ohutustsooni eeskirjadele; |
II |
||||||||
11 |
5.1 |
kanda ette punkerdamistoimingu alustamisest; |
II |
||||||||
12 |
5.1 |
teostada punkerdamist ohutult vastavalt käsiraamatule, sealhulgas oskus jälgida rõhku, temperatuuri ja veeldatud maagaasi taset tankides; |
I |
||||||||
13 |
5.1 |
teha torustiku läbipuhumine, sulgeda klapid ja ühendada veesõiduk punkerdamisseadeldisest lahti ja kanda pärast punkerdamist ette toimingu lõpetamisest; |
I |
||||||||
14 |
6.1 |
teha
|
I |
||||||||
15 |
7.1 |
reageerida asjakohaselt järgmistes hädaolukordades:
|
I |
||||||||
16 |
7.1 |
reageerida asjakohaselt tulekahjule veeldatud maagaasi kütusetanki läheduses või masinaruumis; |
I |
||||||||
17 |
7.1 |
reageerida asjakohaselt rõhu suurenemisele torustikus pärast avariiseiskamist eelseisva atmosfääri vabanemise või ventileerumise korral; |
I |
||||||||
18 |
7.1 |
võtta erakorralisi meetmeid ja kaugseirega seotud erakorralisi meetmeid, nt tõrjuda õigesti veeldatud maagaasiga seotud tuld, lombi-, joa- ja pahvaktuld. |
I |
2. Praktilise eksami jaoks kasutatava veesõiduki ja kaldarajatise tehnilised nõuded
Veesõiduk ja kaldarajatised peavad olema varustatud järgmisega.
1. |
Hindamiseks kasutatavad dokumendid, nagu
|
2. |
Spetsiifilised süsteemid veeldatud maagaasi kasutamiseks
|
3. |
Sobiv masinaruum
|
Praktilise eksami jaoks kasutatav veesõiduk kuulub direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 2 alla.
IV. PÄDEVUSNÕUDED PRAKTILISE EKSAMI JAOKS, ET SAADA KAPTENILE VÄLJASTATAV KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS
1. Konkreetsed pädevused ja hindamisolukorrad
Eksam koosneb kahest osast: üks reisi kavandamise kohta ja teine reisi läbiviimise kohta. Reisi läbiviimist hinnatakse ühe hindamisperioodi jooksul. Iga eksamiosa koosneb mitmest elemendist.
Kaptenite puhul, kes ei ole läbinud heakskiidetud koolitusprogrammi, mis põhineb käitamistasandi pädevusnõuetel, ega läbinud haldusasutuse tehtud pädevushindamist, mille eesmärk on kontrollida, kas käitamistasandi pädevusnõuded on täidetud, täiendatakse nõudeid konkreetsete elementidega, mis on sätestatud V jaos esitatud pädevusnõuetes (järelevalvet käsitlev lisamoodul seoses kaptenile väljastatava kvalifikatsioonitunnistuse saamiseks korraldatava praktilise eksamiga).
Sisu osas peab eksam vastama järgmistele nõuetele.
Reisi kavandamine
Reisi kavandamist käsitlev eksamiosa koosneb 1. liites esitatud tabelis loetletud elementidest. Elemendid on vastavalt nende olulisusele rühmitatud I ja II kategooriasse. Selle nimekirja igast kategooriast valitakse ja kontrollitakse eksamil 10 elementi.
Reisi läbiviimine
Taotlejad peavad tõendama, et nad suudavad reisi läbi viia. Möödapääsmatu eeltingimus on see, et taotlejad juhivad ise veesõidukit. Üksikud kontrollitavad elemendid on esitatud 2. liite tabelis ja – erinevalt reisi kavandamise osast – tuleb neid kõiki alati kontrollida.
Eksamineerijad võivad ise otsustada, milline on iga üksiku eksamielemendi sisu.
1. liide
Reisi kavandamist käsitleva eksamiosa sisu
Iga kategooria puhul kontrollitakse 10 elementi. Taotleja võib saada iga elemendi eest maksimaalselt 10 punkti.
I kategooria puhul peavad taotlejad saama iga kontrollitud elemendi puhul vähemalt 7 punkti 10st. II kategooria puhul peavad taotlejad saama kokku vähemalt 60 punkti.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
Kategooria I-II |
1 |
1.1.1 |
navigeerida Euroopa siseveeteedel (sh lüüsid ja tõsteseadmed) vastavalt navigeerimiskokkulepetele agendiga; |
I |
2 |
1.1.3 |
kaaluda veesõiduki käitamise majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte, et kasutada veesõidukit tõhusalt ja hoida keskkonda; |
II |
3 |
1.1.4 |
võtta arvesse veeteede tehnilist struktuuri ja profiili ning rakendada ettevaatusabinõusid; |
I |
4 |
1.2.1 |
tagada veesõiduki ohutu mehitamine kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega; |
I |
5 |
1.3.3 |
tagada ohutu pääs veesõidukile; |
II |
6 |
2.1.1 |
järgida siseveelaevade ehitamise ja konstruktsiooni põhimõtteid; |
II |
7 |
2.1.2 |
eristada veesõiduki ehitusmeetodeid ja selle käitumist vees, eelkõige seoses püstuvuse ja tugevusega; |
II |
8 |
2.1.3 |
teada veesõiduki konstruktsiooniosasid ning kontrollida ja analüüsida kahjustusi; |
II |
9 |
2.1.4 |
võtta meetmeid, et kaitsta veesõiduki veepidavust; |
I |
10 |
2.2.1 |
saada aru laevavarustuse funktsioonidest; |
II |
11 |
2.2.2 |
järgida lasti ja reisijate veoga seotud konkreetseid nõudeid; |
I |
12 |
3.1.1 |
mõista lasti veo korraldamisega seotud asjakohaseid riiklikke, Euroopa ja rahvusvahelisi eeskirju, reegleid ja standardeid; |
II |
13 |
3.1.2 |
koostada lastimiskavasid, võttes arvesse teadmisi lasti laadimisest ja ballastisüsteemidest, et hoida laevakere pinge lubatavates piirides; |
I |
14 |
3.1.3. |
kontrollida lastimis- ja lossimistoiminguid, et tagada ohutu vedu; |
I |
15 |
3.1.4 |
eristada mitmesuguseid kaupu ja nende omadusi, et jälgida ja tagada kaupade ohutu ja turvaline laadimine vastavalt lastimiskavale; |
II |
16 |
3.2.1 |
võtta arvesse lasti ja lastimistoimingute mõju trimmile ja püstuvusele; |
I |
17 |
3.2.2 |
kontrollida veesõiduki tegelikku tonnaaži, kasutada püstuvuse ja trimmi diagramme ning pinge arvutamise seadmeid (sh ADB (automaatne andmebaas)), et kontrollida lastimiskava; |
I |
18 |
3.3.1 |
mõista reisijate veoga seotud asjakohaseid riiklikke, Euroopa ja rahvusvahelisi eeskirju, reegleid ja standardeid; |
II |
19 |
3.3.2 |
korraldada ja jälgida ohutusõppusi, nagu on ette nähtud häireplaanis, et tagada ohutu käitumine võimalikus ohuolukorras; |
II |
20 |
3.3.3 |
suhelda reisijatega hädaolukorras; |
I |
21 |
3.3.4 |
määrata kindlaks reisijate piiratud juurdepääsuga seotud riskianalüüs pardal ja jälgida selle teostamist ning kehtestada pardal tõhus kaitsesüsteem, et hoida ära loata juurdepääs; |
II |
22 |
3.3.5 |
analüüsida reisijate aruandeid (nt ettenägematute sündmuste, solvamise, vandalismi kohta), et reageerida vastavalt; |
II |
23. |
4.4.1 |
vältida elektroonika- ja elektriseadmete võimalikke kahjustusi pardal; |
II |
24 |
4.5.3 |
hinnata tehnilisi ja sisedokumente; |
II |
25 |
5.1.1 |
tagada meeskonnaliikmete ohutu käitumine materjalide ja varuosade kasutamisel; |
II |
26 |
5.1.2 |
määrata kindlaks, jälgida ja tagada töökord, et meeskonnaliikmed oskaksid teha iseseisvalt hooldus- ja remonditöid; |
II |
27 |
5.1.3 |
osta ja kontrollida materjale ja tööriistu, pidades silmas tervise- ja keskkonnakaitset; |
II |
28 |
5.1.4 |
tagada, et trosse ja köisi kasutatakse vastavalt tootja spetsifikatsioonidele ja kavandatud eesmärgil; |
II |
29 |
6.3.2 |
kohaldada riiklikke, Euroopa ja rahvusvahelisi sotsiaalõigusakte; |
II |
30 |
6.3.3 |
järgida ranget alkoholi ja uimastite keeldu ning reageerida asjakohaselt rikkumise korral, võtta vastutus ja selgitada sobimatu käitumise tagajärgi; |
II |
31 |
6.3.4 |
korraldada toiduainetega varustamine ja toidu valmistamine pardal; |
II |
32 |
7.1.1 |
kohaldada riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte ning võtta asjakohaseid meetmeid tervise kaitseks ja õnnetuste vältimiseks; |
II |
33 |
7.1.2 |
kontrollida ja jälgida veesõiduki tunnistuse ning muude veesõiduki ja selle käitamisega seotud dokumentide kehtivust; |
I |
34 |
7.1.3 |
järgida ohutuseeskirju kõikide tööprotseduuride ajal, kasutades õnnetuste vältimiseks asjakohaseid ohutusmeetmeid; |
I |
35 |
7.1.4 |
kontrollida ja jälgida kõiki ohutusmeetmeid, mida on vaja võtta kinniste ruumide puhastamiseks enne, kui inimesed need ruumid avavad, neisse sisenevad ja neid puhastavad; |
II |
36 |
7.2.5 |
kontrollida päästevahendeid ja isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist; |
II |
37 |
7.3.1 |
alustada ettevalmistusi eri liiki hädaolukordade päästekavadele; |
II |
38 |
7.4.1 |
rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida keskkonnareostust, ja kasutada asjakohaseid seadmeid; |
II |
39 |
7.4.2 |
kohaldada keskkonnakaitsealaseid õigusakte; |
II |
40 |
7.4.3 |
kasutada seadmeid ja materjale säästlikul ja keskkonnasõbralikul viisil. |
II |
2. liide
Reisi läbiviimist käsitleva eksamiosa sisu
Kõiki käesolevas eksamiosas loetletud elemente tuleb kontrollida. Iga elemendi puhul peab taotleja saama vähemalt 7 punkti maksimaalsest 10 punktist.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
1 |
1.1.1 |
juhtida ja manööverdada veesõidukit vastavalt olukorrale ja navigatsioonialaste õigusaktide kohustuslikele nõuetele (sõltuvalt voolu kiirusest ja suunast, kontrollides vee sügavust ja lastis laeva süvist, sügavust kiilu all, liiklustihedust, vastasmõju teiste veesõidukitega jne); |
2 |
1.1.4 |
silduda ja lahkuda kai äärest siseveesõidukiga õigesti ja nõuetekohaselt ning vastavalt kohustuslikele ja/või ohutusnõuetele; |
3 |
1.1.5 |
reguleerida või lähtestada vajaduse korral navigatsioonivahendid; |
4 |
1.1.5 |
koguda navigeerimiseks vajalikku teavet, mis saadakse navigatsioonivahendite abil, ja kasutada seda veesõiduki juhtimise kohandamiseks; |
5 |
1.1.6 |
lülitada roolimiskohas sisse vajalikud seadmed (navigatsioonivahendid, nagu sisevete-AIS ja sisevete-ECDIS) ja neid reguleerida; |
6 |
2.2.2 |
kontrollida, et veesõiduk on eeskirjade kohaselt reisiks valmis ning et last ja muud esemed on eeskirjade kohaselt ohutult paigutatud; |
7 |
4.2.2 |
reageerida navigeerimise ajal asjakohaselt riketele (vajaduse korral imiteerituna) (nt jahutusvee temperatuuri tõus, mootori õlirõhu langus, peamasina(te) rike, roolirike, häiritud raadioside, raadiotelefoni rike, teise veesõiduki ebakindel suund), otsustada järgmiste sammude üle ja korraldada või astuda asjakohaseid samme hooldustööde tegemiseks, et tagada ohutu navigeerimine; |
8 |
5.1.2 |
juhtida veesõidukit nii, et suudaks ette näha võimalikku õnnetust, ning vältida ebavajalikku kulumist; kontrollida sagedasti olemasolevaid näitajaid; |
9 |
6.1.1 |
luua konkreetne suhtlus meeskonnaliikmetega (pardal toimuv suhtlus) seoses mitmesuguste manöövritega ja osana personali koosolekutest (nt infotunnid) või isikutega, kellega on vaja teha koostööd (kasutades kõiki raadiosidevõrke); |
10 |
6.2.2 |
suhelda nende tegevuste ajal asjaomaste isikutega (pardal) ja teiste osalistega (valdkondliku liikluskeskusega, teise veesõidukiga jne) vastavalt eeskirjadele (võrgud, läbitavale marsruudile jäävad veeteed): kasutada raadiotelefoni ja telefoni; |
11 |
7.3.3 |
tulla toime hädaolukorraga (vajaduse korral imiteerituna, nt üle parda kukkumine, avarii, tulekahju pardal, ohtlike ainete väljavool, lekked) kiire ja aruka päästetöö ja/või kahjustuste piiramise toimingute või meetmete abil; teatada hädaolukorra puhul asjaomastele isikutele ja pädevatele asutustele; |
12 |
7.3.4 |
suhelda rikete korral asjaomaste isikutega (pardal) ja teiste osalistega (kasutada raadiotelefoni ja telefoni), et probleemid saaksid lahendatud. |
2. Praktilise eksami jaoks kasutatava veesõiduki tehnilised nõuded
Praktilise eksami jaoks kasutatav veesõiduk kuulub direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 2 alla.
V. PÄDEVUSNÕUDED JÄRELEVALVET KÄSITLEVA LISAMOODULI JAOKS SEOSES KAPTENILE VÄLJASTATAVA KVALIFIKATSIOONITUNNISTUSE SAAMISEKS KORRALDATAVA PRAKTILISE EKSAMIGA
Kandidaadid, kes ei ole läbinud heakskiidetud koolitusprogrammi, mis põhineb käitamistasandi pädevusnõuetel, ega läbinud haldusasutuse tehtud pädevushindamist, mille eesmärk on kontrollida, kas käitamistasandi pädevusnõuded on täidetud, peavad läbima käesoleva mooduli.
Lisaks nõuetele, millele on osutatud kaptenile väljastatava kvalifikatsioonitunnistuse saamiseks tehtava praktilise eksamiga seotud pädevusnõuetes, tuleb täita ka allpool loetletud nõuded.
1. Konkreetsed pädevused ja hindamisolukorrad
Eksamineerijad võivad ise otsustada, milline on iga eksamielemendi sisu. Eksamineerijad peavad kontrollima I kategooria 25 elemendist 20 elementi.
Eksamineerijad peavad kontrollima II kategooria 12 elemendist 8 elementi.
Taotlejad võivad saada iga elemendi eest maksimaalselt 10 punkti.
I kategooria puhul peavad taotlejad saama iga elemendi puhul vähemalt 7 punkti 10st. II kategooria puhul peavad taotlejad saama kokku vähemalt 40 punkti.
Nr |
Pädevused |
Eksamielement |
Kategooria I-II |
1 |
0.1.1 |
kasutada pardal olevaid materjale, nt vintse, pollareid, köisi ja trosse, võttes arvesse asjakohaseid ohutusmeetmeid, sealhulgas isikukaitsevahendite ja päästevarustuse kasutamine; |
I |
2 |
0.1.2 |
ühendada ja lahti ühendada tõukepraamide koosseise, kasutades nõutavaid seadmeid ja materjale; |
I |
3 |
0.1.2 |
kasutada ühendamistoimingute jaoks pardal olevaid seadmeid ja materjale, võttes arvesse asjakohaseid ohutusmeetmeid, sealhulgas isikukaitsevahendite ja päästevarustuse kasutamine; |
I |
4 |
0.1.3 |
näidata ette ankurdamistoimingud. |
I |
5 |
0.1.3 |
kasutada ankurdamistoiminguteks pardal olevaid materjale, võttes arvesse asjakohaseid ohutusmeetmeid, sealhulgas isikukaitsevahendite ja päästevarustuse kasutamine; |
I |
6 |
0.1.4 |
tagada veesõiduki veekindlus; |
I |
7 |
0.1.4 |
teha vastavalt kontroll-lehele tekil ja eluruumides töid, nagu veekindlaks tegemine ning luukide ja avade veetihedalt sulgemine; |
I |
8 |
0.1.5 |
selgitada ja näidata tekimeeskonna liikmele ette protseduurid, mis on vajalikud lüüside, paisude ja sildade läbimisel; |
II |
9 |
0.1.6 |
kasutada ja hoida töökorras veesõiduki päeva- ja öömärkide süsteemi, signaalmärke ja helisignaale; |
I |
10 |
0.3.3 |
kasutada laaditud või lossitud lasti koguse määramise meetodeid; |
II |
11 |
0.3.3 |
arvutada vedellasti kogus, kasutades mõõtmisandmeid või mõõtetabeleid või mõlemaid; |
II |
12 |
0.4.1 |
käitada ja juhtida masinaruumis masinaid, järgides vastavat korda; |
I |
13 |
0.4.1 |
selgitada pilsi- ja ballastisüsteemi ohutut toimimist, käitamist ja hooldamist, sealhulgas kanda ette ümberpumpamisega seotud intsidentidest, ning oskus määrata õigesti tanki vedelikutase ja sellest ette kanda; |
II |
14 |
0.4.1 |
valmistada ette ja viia läbi mootori väljalülitamine pärast selle käitamist; |
I |
15 |
0.4.1 |
käitada pilsi-, ballasti- ja lasti pumbasüsteeme; |
I |
16 |
0.4.1 |
kasutada hüdraulilisi ja pneumaatilisi süsteeme; |
I |
17 |
0.4.2 |
kasutada jaotuskilpi; |
I |
18 |
0.4.2 |
kasutada kaldaelektrit; |
I |
19 |
0.4.3 |
kohaldada ohutut töökorda mootorite ja seadmete hooldamisel ja remontimisel; |
I |
20 |
0.4.5 |
hooldada ja hoida korras pumpasid, torustikke, pilsi- ja ballastisüsteeme; |
II |
21 |
0.5.1 |
puhastada kõiki eluruume ja roolimaja ning hoida majapidamist heas korras, et see vastaks hügieenieeskirjadele, sealhulgas vastutada oma eluruumi eest; |
II |
22 |
0.5.1 |
puhastada masinaruume ja masinaid, kasutades sobivaid puhastusaineid; |
I |
23 |
0.5.1 |
puhastada ja kaitsta veesõiduki välisosasid, keret ja tekke vajalikus järjekorras, kasutades sobivaid materjale vastavalt keskkonnakaitse-eeskirjadele; |
II |
24 |
0.5.1 |
kanda hoolt veesõiduki ja majapidamisjäätmete kõrvaldamise eest vastavalt keskkonnakaitse-eeskirjadele; |
II |
25 |
0.5.2 |
hooldada ja kanda hoolt kõikide tehniliste seadmete eest vastavalt tehnilistele juhenditele ning kasutada hooldusprogramme (sh digitaalseid); |
I |
26 |
0.5.3 |
kasutada ja hoida köisi ja trosse vastavalt ohututele töötavadele ja -eeskirjadele; |
II |
27 |
0.5.4 |
pleissida trosse ja köisi, teha sõlmi vastavalt nende kasutusele ning hooldada trosse ja köisi; |
I |
28 |
0.6.1 |
kasutada vajalikke tehnilisi ja merendustermineid ning standardsete suhtlusfraaside sotsiaalaspektidega seotud termineid; |
I |
29 |
0.7.1 |
vältida pardal esinevate hädaohtudega seotud ohtusid; |
I |
30 |
0.7.1 |
vältida tegevusi, mis võivad ohustada töötajaid või veesõidukit; |
I |
31 |
0.7.2 |
kasutada isikukaitsevahendeid; |
I |
32 |
0.7.3 |
kasutada ujumisoskust päästeoperatsioonides; |
II |
33 |
0.7.3 |
kasutada päästevarustust päästeoperatsioonide korral ning päästa ja transportida kannatanut; |
II |
34 |
0.7.4 |
hoida evakuatsiooniteed vabana; |
II |
35 |
0.7.5 |
kasutada hädaolukorra side- ja häiresüsteeme ning -seadmeid; |
I |
36 |
0.7.6, 0.7.7 |
kasutada mitmesuguseid tulekustutusmeetodeid ning kustutusseadmeid ja -paigaldisi; |
I |
37 |
0.7.8 |
anda esmaabi. |
I |
2. Miinimumnõuded veesõidukile, kus toimub praktiline eksam
Praktilise eksami jaoks kasutatav veesõiduk kuulub direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 2 alla.
(1) Euroopa standard, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded on kättesaadav aadressil https://www.cesni.eu.
III LISA
VALMENDITE HEAKSKIITMISE NÕUDED
I. Siseveeliikluse laevajuhtimis- ja radarvalmendite tehnilised ja funktsionaalsed nõuded
Nr |
Komponent |
Tehnilise nõude kvaliteeditase |
Katsemenetlus |
Laevajuhtimisvalmendi |
Radarvalmendi |
||||||||
1. |
Laevaradarid |
Valmendile peab olema paigaldatud vähemalt üks laevaradar, millel on samad funktsioonid kui standardi ES-TRIN kohasel tüübikinnitusega siseveeteede laevaradaril. |
Kontrollitakse, kas sellel seadmel on samad funktsioonid kui tüübikinnitusega siseveeteede laevaradaril. |
x |
x |
||||||||
2. |
Sidesüsteem |
Valmendile tuleb paigaldada sidesüsteem, millel on
|
Kontrollitakse, kas valmendile on paigaldatud sidesüsteemid. |
x |
x |
||||||||
3. |
Sisevete-ECDIS |
Valmendile tuleb paigaldada vähemalt üks sisevete-ECDIS. |
Kontrollitakse, kas sellel seadmel on samad funktsioonid kui sisevete-ECDISil. |
x |
|
||||||||
4. |
Harjutuste ala |
Harjutuste alal peab olema vähemalt üks tüüpiline jõgi, millel on kõrvalharud või kanalid ja sadamad. |
Ala visuaalne kontroll. |
x |
x |
||||||||
5. |
Helisignaalid |
Helisignaale võib anda pedaalide või nuppude abil. |
Kontrollitakse, kas pedaalid või nupud toimivad õigesti. |
x |
x |
||||||||
6. |
Öiste käigutulede paneel |
Valmendile paigaldatakse öiste käigutulede paneel |
Kontrollitakse, kas öiste käigutulede paneel toimib õigesti. |
x |
x |
||||||||
7. |
Veesõiduki matemaatilised mudelid |
Vähemalt kolm tüüpilise veesõiduki matemaatilist mudelit erinevate käiturite ja koormustingimustega, sealhulgas ühe väikese veesõiduki kohta, mis võib olla puksiir, ühe keskmise suurusega veesõiduki (nt 86 m pikk) kohta ja ühe suure veesõiduki (nt 110 või 135 m pikk) kohta. |
Kontrollitakse, kas kolm kohustuslikku mudelit on olemas. |
x |
|
||||||||
8. |
Veesõiduki matemaatilised mudelid |
Vähemalt üks tüüpilise veesõiduki (nt 86 m pikk) matemaatiline mudel. |
Kontrollitakse, kas kohustuslik mudel on olemas. |
|
x |
||||||||
9 |
Olemasolevate märkveesõidukite arv (1) |
Valmendi peab sisaldama vähemalt viie Rahvusvahelise Transpordifoorumi (CEMT) klassi märkveesõidukit. |
Kontrollitakse, kas nõutav arv ja valik märkveesõidukeid on olemas. |
x |
x |
||||||||
10. |
Operaatori asukoht |
Operaator peab oskama suhelda kõikidel VHF-kanalitel. Operaator peab oskama jälgida kanalite kasutamist. |
Kontrollitakse, kas operaator oskab suhelda kõikidel VHF-kanalitel ja jälgida kõikide kanalite kasutamist. |
x |
x |
||||||||
11. |
Mitmesugused harjutused |
Peab olema võimalus luua, salvestada ja teha erinevaid harjutusi, mida saab tegemise ajal muuta. |
Tehakse erinevaid toiminguid. |
x |
x |
||||||||
12. |
Eraldatavad harjutused |
Kui eksamineeritakse rohkem kui üht taotlejat, ei tohi ühe taotleja harjutused segada teise taotleja harjutusi. |
Iga taotleja jaoks esitatakse harjutus uuesti. |
x |
x |
||||||||
13. |
Veesõiduki komandosilla funktsioonid ja sillatöö korraldamine |
Roolimaja peab olema projekteeritud nii, et radari abil navigeerib üks inimene, nagu on ette nähtud standardis ES-TRIN 2017/1. |
Kontrollitakse, kas sillatöö korraldamine ja seadmete funktsioonid vastavad siseveesõidukite suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele. Kontrollitakse, kas roolimaja on projekteeritud ühe inimese jaoks, kes juhib toiminguid. |
x |
x |
||||||||
14. |
Roolimispult (sild/kabiin) |
Roolimispuldid sarnanevad kuju ja suuruse poolest siseveesõidukite pardal olevatega. |
Visuaalne kontroll. |
x |
x |
||||||||
15. |
Operaatori asukoht |
|
Operaatori asukoha visuaalne kontroll ja funktsionaalsuse kontroll. |
x |
x |
||||||||
16. |
Teabe-/eksamiruum |
Võimalus taasesituseks operaatori asukohas või eksamiruumis. |
Jälgitakse hindamistegevust. |
x |
x |
||||||||
Oma veesõiduk (2) |
|||||||||||||
17. |
Vabadusastmed |
Valmendi peab suutma esitada kuvaril liikumist kuues vabadusastmes. |
Valmendis esitatud kuut vabadusastet saab hinnata kuvari jälgimise või instrumentidega. Seepärast tehakse järgmised manöövrid, kasutades väikest veesõidukit, mis tavaliselt liigub eristatavalt ja kiiremini kui suuremad veesõidukid.
|
x |
|
||||||||
18. |
Vabadusastmed |
Valmendi peab suutma liikumist modelleerida kolmes vabadusastmes. |
Hinnatakse valmendis kasutatavaid vabadusastmeid. |
|
x |
||||||||
19. |
Käitursüsteem |
Käitursüsteemi kõikide komponentide tööd modelleeritakse võimalikult realistlikult ja võetakse arvesse kõiki asjakohaseid mõjusid. |
Jõuseadet katsetatakse kiirendus- ja pidurdusmanöövritega, mille ajal jälgitakse mootori tööd (reaktsioon gaasihoova kasutamisele) ja veesõiduki käitumist (maksimaalset kiirust ja käitumist ajas). |
x |
x |
||||||||
20. |
Juhtseadmed |
Juhtseade käitub rooli pöördekiiruse osas võimalikult realistlikult ja võtab arvesse kõige olulisemaid mõjusid. |
Juhtseadmete modelleerimise kvaliteedi kontrollimiseks tehakse mitmesuguseid uuringuid. Piirangud esitatakse juhul, kui ei ole võimalik hinnata käitumist ilma seisundi muutujaid käsitlevate eeskirjadeta.
|
x |
x |
||||||||
21. |
Madalvee mõju |
Piiratud veesügavuse mõju võimsustarbele ja manööverdamisele on modelleeritud kvaliteetselt. |
Pakutakse välja kaht liiki katsed, mis võimaldavad hinnata madalvee mõju arvessevõtmise kvaliteeti. Käik otse edasi: eri veesügavustel mõõdetakse saavutatud suurimad kiirused, need normitakse süvavees saavutatud kiiruse suhtes ja esitatakse graafikul sõltuvalt veesügavusest (T/h). Võrdlemine olemasolevate mudelkatsete andmetega annab teavet selle kohta, kui hästi on modelleeritud madalvee mõju. Pöördering: 20° rooli pöördenurgaga piiramatus vees külgsuunas ühel kohal pöörava püsivõimsusel töötava veesõidukiga salvestatakse liikumiskiirus, triivinurk, pöördekiirus ja pöörderingjoone läbimõõt sõltuvalt astmeliselt vähenevast veesügavusest. Nende suuruste sõltuvus suurusest T/h kantakse graafikule, millelt on võimalik kindlaks teha, kuidas veesügavuse muutudes muutuvad triivinurk, pöördekiirus, liikumiskiirus ja pöörderingi läbimõõt. |
x |
|
||||||||
22. |
Voolu mõju |
Veesõidukil peab olema vähemalt kaks vooluhulga mõõtepunkti, et nende järgi arvutada seegamismomenti. |
Katsed kavandatakse nii, et saaks kontrollida toimivusnäitaja olemasolu ja selle mõju modelleerimisele.
|
x |
x |
||||||||
23. |
Tuule mõju |
Tuule mõjul tekivad jõud horisontaaltasapinnas vastavalt tuule tegelikule kiirusele ja suunale. Tuul tekitab seegamise ja rullumise. |
Et kontrollida, mis laadi on tuule mõju, võib teha mitmesuguseid katseid. Selliste mõjude hõlpsaks kindlakstegemiseks valitakse suhteliselt suur tuulekiirus. Katse tehakse järgmiselt. Katse tehakse kahe tuulekiirusega nii vastutuulega kui ka külgtuulega olukorras, kus puuduvad muud mõjud peale tuule. Tekitatakse tuul ja jälgitakse veesõiduki käitumist. Peatatakse tuul ja jälgitakse veesõiduki käitumist. Alustatakse mitteliikuva veesõidukiga. |
x |
|
||||||||
24. |
Kalda mõju |
Põikjõud ja seegamismoment muutuvad, kui kaugus kaldast ja kiirus asjakohasel viisil muutuvad. |
Kalda mõju kindlakstegemiseks valmendis on vaja harjutuste ala, mille ühel küljel on kallas või sein. Tehakse järgmised katsed.
|
x |
|
||||||||
25. |
Veesõidukite omavaheline mõju |
Veesõidukid mõjutavad üksteist ja sellist tegelikkuses ilmnevat mõju arvutatakse. |
Veesõidukite omavahelise mõju kindlakstegemiseks tehakse harjutus kahe oma veesõidukiga piiramatu külgsuunalise veega valmendis. Kui see ei ole võimalik, võib teise katsesõidukina kasutada veeliiklusvahendit. Tulemuste kohta korraliku hinnangu saamiseks peavad veesõidukid alustama liikumist rööbiti ja suhteliselt väikese vahemaaga külgsuunas.
|
x |
|
||||||||
26. |
Kiirusvaje (squat) |
Modelleeritakse läbivajumise ja trimmi muutumine sõltuvalt liikumiskiirusest, vee sügavusest ja süvisest. |
Seda omadust on kõige parem katsetada piirkonnas, kus on külgsuunas vesi piiramata ja vee sügavus on ühetaoline.
|
x |
|
||||||||
27. |
Kanali mõju |
Tagasivoolu arvessevõtmine. Tagasivool ei ole liikumiskiirusega võrdeline. |
Tagasivool on füüsikaline nähtus, mida võetakse valmendis arvesse kui veesõidukile mõjuvat takistusjõudu. Selle katsetamiseks kasutatakse kitsas kanalis ühtlaselt püsiva võimsusega liikuvat veesõidukit. Mõõdetakse liikumiskiirust. Võimsust suurendatakse ja mõõdetakse liikumiskiirust. Katset korratakse avaveealal samal (kahel) püsival võimsusel. Eeldatav mõju on järgmine:
|
x |
|
||||||||
28. |
Lüüsi mõju |
Lüüsis avaldub veesõidukile sama mõju kui kanalis. Lüüs tekitab lisamõju, sest lüüsi saabuv veesõiduk, mis mõjub suure takistusena, tekitab veesõiduki veeväljasurve tõttu voolu (nn kolviefekt). |
Kanali mõju katse näitab tagasivoolu olemasolu. Katset ei ole vaja korrata. Kolviefekti saab näidata järgmiselt.
|
x |
|
||||||||
29. |
Madalale sõitmine |
Madalale sõitmine aeglustab veesõidukit, seda on kuulda heli järgi, kuid see ei põhjusta alati veesõiduki peatumist. Madalale sõitmisest teavitatakse operaatorit. |
Madalale sõitmise uurimiseks on vaja ühtlase ja sujuvalt tõusva põhjaga harjutuste ala. Sellega seoses uuritakse valmendisse sisestatud asjakohaseid sügavuse andmeid, mitte kuvaril näidatud kujutist. Rannamadalale sõitmise korral kontrollitakse, kas veesõiduk tegelikult peatub ning kas see peatub järsult või aeglustades. Madalale sõitmisel uuritakse kuvaril veesõiduki horisontaalpinnal toimunud muutusi. Väga madala vee ja lameda põhja korral katsetatakse liikumiskiiruse pideva suurendamisega, kas veesõiduk sõidab madalale kiirusvaje tõttu. Kõigi madalale sõitmiste puhul kontrollitakse, kas sellega kaasneb vastav heli. |
x |
|
||||||||
30. |
Madalale sõitmine Veesõiduki randajooks, kokkupõrge teise veesõidukiga, kokkupõrge sillaga |
Veesõiduki madalale sõitmisest, randajooksust, kokkupõrkest teise veesõidukiga, kokkupõrkest sillaga teatatakse modelleerimisel taotlejale ja operaatorile. |
Visuaalne kontroll |
|
x |
||||||||
31. |
Veesõiduki randajooks |
Veesõiduki randajooksust teatatakse modelleerimisel vähemalt heliga. Modelleerimine aeglustab veesõidukit. Kokkupõrke arvutuseks kasutatakse kahemõõtmelist veesõiduki mudelit. |
Katsetada võib üksnes selliste randajooksu harjutuste alade modelleerimist, kus on kaldal mitmesuguseid objekte. Katsetatakse mitmesuguste objektide vastu sõitmist ja uuritakse, kas valmendi suudab neid objekte avastada ja neile reageerida. Erinevate objektidega kontrollitakse, kas on teatud tüüpi objekte, mille puhul ei teki kokkupõrkele reaktsiooni. Kui valmendil on audiosüsteem, katsetatakse kokkupõrkele vastavat heli. Kokkupõrget jälgitakse kuvaril, et näha, kas kokkupõrge toimub järsku ja kas modelleeritakse purunemispiirkonda. Kokkupõrge väikesel kiirusel ja sirgnurga all näitab, kas valmendi arvutab elastset tõuget. |
x |
|
||||||||
32. |
Veesõidukite kokkupõrge |
Veesõidukite kokkupõrkest teatatakse modelleerimisel vähemalt heliga. Modelleerimine aeglustab veesõidukit. Kokkupõrke arvutuseks kasutatakse kahemõõtmelist veesõiduki mudelit. |
Kui eeldada, et oma veesõiduki seisukohast ei ole vahet, kas kokkupõrge toimub teise oma veesõidukiga või veeliiklusvahendiga, saab korraldada mitmesuguseid kokkupõrkeid. Uuritakse, kuidas valmendi modelleerib veesõidukite kokkupõrke reaktsiooni oma veesõiduki osas ja kas võib kuulda heli. Instruktori jaamas kontrollitakse piisava suurendusega, kas kokkupõrke avastamiseks kasutatakse veesõiduki piirjooni. Uuritakse, kas kokkupõrge toimub täpselt sel hetkel, kui piirjooned kokku puutuvad. Uuritakse ka seda, kas ka erineva kujuga veesõidukite korral avastatakse kokkupõrge täpselt. |
x |
|
||||||||
33. |
Veesõiduki kokkupõrge sillaga |
Veesõiduki kokkupõrge sillaga tuvastatakse (alla lastud roolimajale ja mastile vastava) püsiva kõrguse korral. Kokkupõrkest teatatakse modelleerimisel vähemalt heliga. Modelleerimine aeglustab veesõidukit. |
Selle olukorra uurimiseks peab olema harjutuste alal sild ja kasutamiseks siseveeteede elektrooniline kaart. Uuritakse, kas silla alt läbisõidul tekib sillaga kokkupõrge, kui sillaava kõrgus ei ole piisav, ja milline on tulemus edasiseks modelleerimiseks. Uuritakse, kas ohutu läbipääs on võimalik, kui piisavalt veetaset alandada või süvist suurendada. Seda kontrollitakse ka kuvaril. Veesõiduki kokkupõrkepunkti kindlakstegemiseks on vaja teha mitu katset, kui on olemas ainult üks kokkupõrkepunkt. Selliste katsetega saab kindlaks teha ka seda, kas sillaga toimub kokkupõrge keskjoonel või välispiiril. |
x |
|
||||||||
34. |
Tõstetav roolimaja |
Kokkupõrkekõrgust ja silmapunkti peab saama kohandada silla asendi suhtes. Tõstetav roolimaja peab olema pidevalt liigutatav. |
Selle nõude katsetamise eelduseks on tüüpilise siseveesõiduki, nt 110 m pikkuse veesõiduki kättesaadavus. Selle funktsiooni kasutatavuse kontrollimiseks peab olema juhtseadis silla asendi muutmiseks. Funktsiooni saab katsetada sillal ja selleks kontrollitakse, kas silla asendit võib suvaliselt muuta ja kas liikumine toimub järsult või mõistliku kiirusega. Paigutades lähedusse teise oma veesõiduki, saab uurida, kas see funktsioon on kasutatav ka teise veesõiduki jaoks kuvaril. On näha, kas ka käigutuled ja päevamärgid liiguvad vastavalt teise oma veesõiduki tõstetava roolimaja liikumisele kuvaril. |
x |
|
||||||||
35. |
Trossid |
Kuvar peab näitama nii veesõiduki kui ka trossi dünaamikat (nt lõtvus, elastsus, kaal ja purunemine ning ühendused pollaripunktidega). |
Kaiseinaga harjutuste alal tehakse kinnitamine trossiga. Trossi kasutamisel kontrollitakse, kas tross ühendatakse teatavate pollaripunktidega. Trossi purunemise katsetamiseks püütakse trossiga peatada täiel kiirusel liikuv veesõiduk. Trossi lõtku kontrollitakse jõu ja kauguse vähendamisega. |
x |
|
||||||||
36. |
Ankrud |
Ankru võib sisse lasta ja välja tõsta. Uuritakse erinevaid veesügavusi ja keti dünaamikat. |
Piiratud veesügavusega harjutuste alal saab oma veesõidukiga uurida ankru ülesandeid, kasutades ühte või mitut ankrut. On mõistlik juhul, kui kasutada saab püsivat voolu erinevatel kiirustel. Ankrut saab sisse lasta ja välja tõsta ainult juhul, kui vastavad tööelemendid on olemas. Samuti uuritakse, kas on olemas vahendid, mis näitavad keti pikkust. Kontrollitakse, kas ankru sisselaskmisel ja väljatõstmisel on kiirus erinev. Samuti uuritakse, kas on võimalik kuulda asjakohast heli. Vee sügavuse muutmisega kontrollitakse, kas vee sügavus mõjutab ankru toimimist. Väikese vooluhulga korral uuritakse, kas pärast ankurdamist veesõiduk kõigub ja peatub. Vooluhulka pidevalt suurendades uuritakse, kas ankur hoiab veesõidukit paigal. Kui üks ankur ei hoia veesõidukit paigal, uuritakse, kas kahe ankruga püsib veesõiduk paigal. |
x |
|
||||||||
37. |
Pukseerimine (toiming kahe veesõidukiga) |
Pukseerimise korral uuritakse nii veesõiduki kui ka trossi dünaamikat. |
Pukseerimise uurimiseks võib harjutuste alana kasutada avamereala. Lisaks oma pukseerivale või pukseeritavale veesõidukile on vaja veel üht veesõidukit (oma veesõidukit või veeliiklusvahendit). Pukseerimise põhitingimuse katsetamiseks kasutatakse puksiirtrossi oma veesõiduki ja teise veesõiduki vahel. Kui see ei ole võimalik, uuritakse, kas on olemas vähemalt alternatiivne meetod, mille abil määrata jõud, mida avaldab virtuaalne puksiir. Kontrollitakse, kas teine veesõiduk, mida kasutatakse pukseerimisel, võib kiirendada oma pukseeritavat veesõidukit ja ka põhjustada seegamist, tõmmates seda külje suunas. Uuritakse, kas oma pukseeriv veesõiduk võib liigutada teist veesõidukit sobivate manöövrite abil ja selle peatada ning kas saab põhjustada teise veesõiduki seegamise, tõmmates seda külje suunas. |
x |
|
||||||||
Veeliiklusvahend |
|||||||||||||
38. |
Veeliiklusvahendite arv |
Saadaval peab olema vähemalt kümme veeliiklusvahendit. |
Katse peab näitama, kas harjutuses saab kasutada nõutavat arvu veeliiklusvahendeid. |
x |
x |
||||||||
39. |
Veeliiklusvahendite juhtimine |
Veeliiklusvahend võib sõita marsruudil, muuta kurssi ja liikumiskiirust nagu tegelikkuses. |
Juhtimisfunktsioonide kasutatavuse kontrollimiseks tehakse harjutus, milles osaleb veeliiklusvahend. |
x |
x |
||||||||
40. |
Liikumiskäitumine |
Mõistlik sujuv liikumiskäitumine. |
Kohaldatakse veeliiklusvahendi juhtimise katsemenetlust. |
x |
x |
||||||||
41. |
Tuule mõju |
Veeliiklusvahendid reageerivad tuulele vastava triivinurgaga. |
Harjutuses kasutatava tuulega näidatakse, et veeliiklusvahendil tekib triivinurk, mille suurus sõltub tuule kiirusest ja suunast. |
x |
|
||||||||
42. |
Voolu mõju |
Veeliiklusvahendid reageerivad voolule vastava triivinurgaga. |
Harjutuses kasutatava vooluga näidatakse, et veeliiklusvahendil tekib triivinurk, mille suurus sõltub tuule kiirusest ja suunast. |
x |
x |
||||||||
43. |
Kujutise esitamine ja suurus |
Kuvar võimaldab vaate kogu silmapiiri ulatuses (360 kraadi). Horisontaalne vaateväli võidakse esitada vähemalt 210-kraadise pidevalt esitatava vaateväljaga ja ülejäänud osa silmapiirist jälgitakse pistelis(t)e vaa(de)tega. Vertikaalne vaateväli võimaldab vaadata alla vette ja üles taevasse, nagu on näha tavalises asendis olevast roolimajast. |
Töötava valmendi visuaalne kontroll. |
x |
|
||||||||
44. |
Kujutise eraldusteravus |
Eraldusteravus vastab inimsilma lahutusvõimele. Kaadrisagedus (ideaaljuhul > 50 kaadrit sekundis, kuid vähemalt realistlik sujuv liikuv kujutis), mis ei põhjusta katkendlikkust. |
Eraldusteravuse visuaalne kontroll. |
x |
|
||||||||
45. |
Täiendavad üksikasjad ja kujutise kvaliteet |
Kuvamissüsteemis kuvatu on üksikasjalikum kui lihtsustatud kujutis. See näitab igas olukorras head kujutist navigeerimisalast. |
Visuaalset mudelit kontrollitakse visuaalselt. |
x |
|
||||||||
46. |
Veepind |
Veesõiduki tekitatud lained sõltuvad veesõiduki liikumiskiirusest. Arvesse võetakse veesügavust. Tuule tekitatud lained vastavad tuule suunale ja kiirusele. |
Vaatlus peab näitama, kas veesõiduki tekitatud lained muutuvad veesõiduki liikumiskiiruse muutudes ning kas tuule tekitatud lained muutuvad tuule kiiruse ja suuna muutudes. |
x |
|
||||||||
47. |
Päike, kuu, taevakehad |
Päike ja kuu esitatakse 24-tunnise perioodiga. Asendid ei vasta täpselt modelleerimise kohale ja kuupäevale. Öine taevas võib koosneda suvalistest tähtedest. |
Vaatluse teel tehakse kindlaks, kas päikese, kuu ja taevakehade esitamist võib päeva, öö ja hämara aja osas muuta. |
x |
|
||||||||
48. |
Ilm |
Esitatakse püsivaid kõrgeid pilvekihte. Lisaks saab kuvada vihma, uduvinet ja udu. |
Visuaalne kontroll näitab vajalikku detailsust. |
x |
|
||||||||
49. |
Keskkonnamüra |
Mootorimüra taasesitatakse realistlikul viisil. |
Mootorimüra katsetatakse vaiksetes ilmastiku- ja mereoludes ning hinnatakse müra kõikidel mootori pöörlemiskiirustel. Tehakse kindlaks, kas mootorimüra on kuuldav ning kas müra ja selle tugevus on asjakohased. |
x |
x |
||||||||
50. |
Välised müraallikad (nt mootorimüra, kuuldavad hoiatussignaalid ja ankur) |
Üksikuid helisignaale esitatakse realistlikul viisil, kuid nende lähtekohta ei saa heli järgi kindlaks teha. |
Esimese sammuna käivitatakse üksteise järel kõik oma paigalseisva veesõiduki roolimajast kättesaadavad helisignaalid. Hinnatakse, kas helisignaalide heli iseloom ja tugevus on realistlik. Teises etapis käivitatakse samad helisignaalid teises veesõidukis, aga muudetakse veesõidukite vahelist kaugust. Uuritakse, kas esitatakse õigeid helisignaale ja kas nende tugevus on õige. Kõik veesõiduki roolimajas käitatavad abijõuseadmed (nt ankrud) käivitatakse eraldi. Veendutakse, et toimimisseisundit on võimalik heli/müra järgi kindlaks teha. |
x |
|
||||||||
51. |
Välismüra (helisignaalid) |
Märkveesõidukilt pärinevad helisignaalid peavad olema kuulda. |
Harjutuses saadetakse märkveesõidukilt välja helisignaal. |
|
x |
||||||||
52. |
Sisemine akustiline teave |
Sillaseadmete helisignaalid on realistlikud, kuid neid esitatakse valmendi konsooli kõlaritest. |
Kõikide roolimaja seadmete kõik helisignaalid esitatakse üksteise järel. Katseliselt tehakse kindlaks, kas signaale saadavad välja seadmed ise või valmendi kõlarid ja kuivõrd realistlikud on sellised helisignaalid. |
x |
|
||||||||
53. |
Kuulamine |
Operaatorile on kuulda kogu müra, mis pärineb veesõiduki roolimajast. |
Modelleerimisega seoses tehakse katseliselt kindlaks, kas veesõiduki roolimajast edastatakse heli selgelt ja arusaadavalt ning kas heli tugevus on seadistatav. |
x |
|
||||||||
54. |
Salvestamine |
Modelleerimisega sünkroonselt salvestatakse veesõiduki roolimajast pärinevaid helisid. |
Tehakse harjutus, milles kasutatakse raadiosidet ja helisignaale. Taasesitusel peab olema kuulda õige helisalvestus koos modelleerimise kordusega. |
x |
|
||||||||
55. |
Laevaradari vastavus nõuetele |
Rõhtsuunalise peilingu nurga täpsus peab vastama Euroopa tehnilise spetsifikatsioonile (ETSI) EN 302 194. Mõju, mis on seotud püstsuunas piiratud avanemisnurgaga, on võimalik teha kindlaks näiteks möödasõidul sildadest. |
Nõuetele vastavus püstsuunas: modelleeritakse silla alt läbisõit, võttes arvesse järgmist:
|
x |
x |
||||||||
56. |
Eraldusteravus |
Laevaradari modelleerimine peab looma realistliku radarikujutise. Laevaradari modelleerimine peab vastama ETSI EN 302 194 [1] nõuetele. |
Õige eraldusteravuse saavutamine tuleb näidata kauguse 1 200 m korral: kaks objekti, mille asimuutkaugus on 30 m, peavad olema eraldatavad kahe eraldi objektina. Kaks ühes ja samas suunas 1 200 m kaugusel asuvat objekti, mille vaheline kaugus on 15 meetrit, peavad olema eraldatavad kahe eraldi objektina. |
x |
x |
||||||||
57. |
Oma või muu veesõiduki põhjustatud varjusektor |
Varjusektor määratakse trigonomeetriliste suhete kaudu, kuid seejuures ei võeta arvesse liikuva veesõiduki asendi muutumist. |
Oma veesõidukist põhjustatud varjusektori katsetamiseks lähenetakse poile ja tehakse kindlaks kaugus, kus poi jääb veesõiduki vööri varju. See kaugus peab olema realistlik. Teise veesõiduki põhjustatud varjusektori katse tegemiseks paigutatakse kaks veesõidukit ühte ja samasse suunda. Kui väiksem veesõiduk on suurema taga, ei tohi väiksem veesõiduk olla laevaradari kuvaril nähtav. |
x |
x |
||||||||
58. |
Veepinnast ja vihmast tingitud peegeldushäiringud |
Filtrite seadistus ja selle mõju on kooskõlas tegelike heakskiidetud seadmetega. |
Tehakse hindamine, vahetades ja seadistades filtreid. |
x |
x |
||||||||
59. |
Väärpeegeldused |
Tekivad väärpeegeldused. Lisaks sellele muutub mitmekordsete peegelduste sagedus vastavalt kaugusele realistlikult. |
Mitme märkveesõidukiga tehtavas harjutuses peavad olema väärpeegeldused nähtavad. Katse ajal peab vaatleja jälgima interferentsi ja mitmekordseid peegeldusi. |
x |
x |
||||||||
60. |
Vee sügavus |
Merepõhja topograafiat kirjeldatakse üksikasjalikult samasügavusjoontega ja loodimise või muu meetodi abil, tagades suure eraldusteravuse, kui andmed on kättesaadavad. |
Uuritava ala läbimisel kontrollitakse, kas kajaloodiga saadakse realistlikke väärtusi. |
x |
|
||||||||
61. |
Vool |
Voolu võib määratleda suvaliselt, kasutades vähemalt kahemõõtmelist vektorvälja, mis on veesõiduki suurusele ja piirkonnale vastava suure eraldusteravusega. |
Voolu mõju katsetamiseks lastakse oma veesõidukil triivida mööda jõge. Veesõiduk peab vooluga kaasa liikuma realistlikul viisil. |
x |
x |
||||||||
62. |
Looded |
Loodete andmed esitatakse väikese ruumilise ja/või ajalise eraldusteravusega. |
Loodete mõju ujuvobjektidele saab hinnata, modelleerides eelistatavalt väikest ujuvobjekti, millel kas ei ole jõuseadet või millele ei mõju jõudusid (nt tuule või trossi tõttu). Muudetakse kellaaega ja uuritakse, kas loodete vooluhulk ja veetase on ajast sõltuvad ja realistlikud. Veetaset võib otse kajaloodil näha, aga selle võib salvestada kogu päeva jooksul ja võrrelda mõõdetud või arvutatud suurustega. |
x |
|
||||||||
63. |
Tuul |
Tuule muutumise ja tuule vektorväljad saab kindlaks määrata ja lubada neis kohalikke muudatusi teha. |
Kui veesõidukile „on paigaldatud“ anemomeeter, peab sillal olev mõõtevahend näitama tuule suhtelist kiirust ja suunda. Katsetatakse erinevate tuuleväljade mõju veesõiduki dünaamikale. |
x |
|
||||||||
64. |
Püsiobjektide kahe- ja kolmemõõtmelised mudelid |
Objekti võib asendada kahemõõtmelise mudeliga vaid juhul, kui objekt on kaugel ja ei ole äratuntav. |
Kui veesõiduk liigub kogu valideeritavas modelleerimispiirkonnas, jälgitakse liikumatuid objekte. On võimalik kindlaks teha, millisel kaugusel ja kuidas muutub detailsus ja kas kasutatakse kahemõõtmelisi mudeleid. |
x |
|
||||||||
65. |
Liikumatute objektide detailsus |
Suur detailsus võimaldab objekte realistlikuna näidata, kuigi on lubatud lihtsustada objektide kuju ja pinna esitamist. |
Laaditakse hinnatav harjutuste ala ja lisatakse sinna oma veesõiduk. Kõigepealt uuritakse, kas kõik laevajuhtimise seisukohast olulised objektid on tuvastatud. Esmapilgul peab olukord tunduma realistlik. |
x |
|
||||||||
66. |
Liigutatavate objektide päevased/öised mudelid |
Pimedas saab igat objekti valgustada. Laevajuhtimise seisukohast olulised valgusallikad võivad tekitada etteantud näitajatega valgust. |
Laaditakse hinnatav harjutuste ala ja lisatakse sinna oma veesõiduk. Modelleerimisajaks seatakse kesköö. Katsetatakse, kas kõik laevajuhtimise seisukohast olulised objektid on valgustatud modelleerimisel nii nagu tegelikkuses. Lisaks sellele kontrollitakse, kas muud objektid on valgustatud. Kui valmendil on selline funktsioon, lülitab instruktor kavandatud objektide valgustuse sisse ja välja. |
x |
|
||||||||
67. |
Liigutatavate objektide kahe- ja kolmemõõtmelised mudelid |
Kahemõõtmelisi objekte kasutatakse üksnes taustal (suures kauguses), nii et need on vaevu nähtavad. Muudel juhtudel kasutatakse kolmemõõtmelisi mudeleid. |
Laaditakse hinnatav harjutuste ala ja lisatakse sinna oma veesõiduk. Navigeerimiseks kasutatakse kogu harjutuste ala; samal ajal kasutatakse, jälgitakse ja hinnatakse kättesaadavaid liigutatavaid objekte, et teha kindlaks, kas neil on vaatleja poole pöörduvaid lamedaid pindasid. |
x |
|
||||||||
68. |
Detailsus |
Parandatud detailsuse korral esitatakse realistlikke objekte, kuid kuju ja pinnad esitatakse lihtsustatult. |
Oma veesõiduk liigub suvaliselt valitud harjutuste alas. Kasutatakse hinnatavaid liikuvaid objekte. Need tuleb esitada realistlikul viisil. |
x |
|
||||||||
69. |
Tulede ja päevamärkide seadistamine |
Tulesid ja päevamärke saab lülitada eraldi, st kõik tuled ja päevamärgid on andmebaasi eraldi salvestatud ning need on paigutatud vastavalt tegeliku veesõiduki nõuetele ja kasutatava veesõiduki suhtes kohaldatavatele õigusaktidele. |
Veeliiklusvahendi vahetus läheduses kasutatakse igal harjutuste alal oma veesõidukit. Võimaluse korral lülitab käitaja sisse kõik veesõiduki päevamärgid ja tuled. Kui valmendi võimaldab, kasutatakse veeliiklusvahendi asemel teist oma veesõidukit. Ka teisel oma veesõidukil lülitatakse sisse kõik tuled ja päevamärgid. Esimese oma veesõiduki roolimispuldis kontrollitakse seda, millised tuled ja päevamärgid on nähtavad mõlemal muul veesõidukil. |
x |
|
||||||||
70. |
Päevased ja öised mudelid |
Valgusallikad võivad vilkuda teatavate näitajate kohaselt. |
Oma veesõiduk liigub harjutuste alas. Modelleerimisajaks seatakse 24.00. Kasutatakse kõiki hindamisele kuuluvaid liikuvaid objekte. Võimaluse korral lülitab operaator sisse kõik kättesaadavad valgusallikad, mis on objektidele paigaldatud, et teha visuaalne kontroll. |
x |
|
||||||||
71. |
Laevaradaripildi tagasipeegeldus |
Laevaradaripildi tagasipeegeldus peab olema realistlik ja sõltuma vaatenurgast. |
Tehakse kindlaks, kas objektilt peegeldumisel tekib realistlik peegeldus. |
x |
x |
||||||||
72. |
Lainetest ja sademetest põhjustatud peegeldused |
Lainetusest põhjustatud peegeldusi säilitatakse kui tüüpilise lainetuse andmeid, mis sisaldavad ka lainetuse kõrguse vahemike andmeid. Sademetest põhjustatud peegeldused esitatakse realistlikult. |
Lainetusest põhjustatud peegelduste kohta tehakse katseid, kasutades erinevaid lainekõrgusi ja -suundi. Tehakse kindlaks sademetest põhjustatud peegeldused. |
x |
x |
||||||||
73. |
Lained |
Lainetust ja lainete suunda saab seadistada; veesõiduk liigub realistlikult. |
Katsetatakse, kas veesõiduki liikumine muutub vastavalt lainetusele. Lainete suunad ja kõrgus peavad olema nähtavad. |
x |
|
||||||||
74. |
Sademed |
Kõik ilmastikutingimused (piiratud nähtavus, sademed, välja arvatud välk ja pilvede moodustumine) on kasutatavad, mille tulemusena tekib olukorrast loogiline pilt. |
Visuaalselt kontrollides tehakse kindlaks, kas nähtavus võib väheneda. |
x |
|
||||||||
75. |
Kaardi kuva |
Sisevete-ECDIS peab teaberežiimis vastama Euroopa Liidu või Reini laevaliikluse keskkomisjoni avaldatud viimase standardi nõuetele (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 909/2013 või CCNRi sisevete-ECDISi versioon 2.3 või selle ajakohastatud versioon). |
Kontrollitakse, kas ECDISi tarkvara on sertifitseeritud ja kas kasutatakse siseveeteede elektroonilist navigatsioonikaarti. |
x |
|
||||||||
76. |
Mõõtühikud |
Valmendi kasutab Euroopa siseveelaevanduses kasutatavaid ühikuid (km, km/h). |
Hinnatakse kuvatavaid ühikuid. |
x |
x |
||||||||
77. |
Keele valik |
Kasutatakse eksami tegemise ja/või inglise keelt. |
Kontrollitakse, mis keelt kasutatakse instrumentides. |
x |
x |
||||||||
78. |
Harjutuste arv |
Peab olema võimalus luua, salvestada ja teha erinevaid harjutusi, mida saab tegemise ajal muuta. |
Tehakse erinevaid toiminguid. |
x |
x |
||||||||
79. |
Oma veesõidukite arv |
Iga silla jaoks võib kasutada erinevat oma veesõidukit. |
Näidatakse erinevaid harjutusi mitme sillaga (vajaduse korral). |
x |
|
||||||||
80. |
Andmete säilitamine |
Salvestatakse kõik modelleerimisandmed, mida on vaja modelleerimiste taasesitamiseks, sealhulgas taotleja sooritusega seotud videod ja helid. |
Käivitatakse modelleerimine ja tehakse selle salvestus. Modelleerimine taasesitatakse ja vaadatakse läbi, et teha kindlaks, kas selle kohta on kõik olulised andmed salvestatud. |
x |
x |
||||||||
81. |
Kuvatud eksami salvestamine |
Operaatori ruumis või eksamiruumis peab olema taasesitamise võimalus. Raadiosidet peab saama salvestada. |
Harjutus taasesitatakse. |
x |
x |
II. LAEVAJUHTIMISVALMENDITE JA RADARVALMENDITE HEAKSKIITMISE HALDUSMENETLUSE NÕUDED
I. Direktiivi (EL) 2017/2397 artikli 17 lõike 3 alapunktides a ja b osutatud katsetes kasutatavate valmendite heakskiitmise menetlus
1. |
Üksus, kes kasutab valmendeid pädevuse hindamiseks, esitab liikmesriigi pädevale asutusele heakskiidutaotluse, milles
|
2. |
Pädev asutus tagab, et valmendite standardis osutatud tehnilisi ja funktsionaalseid miinimumnõudeid kontrollitakse iga punkti jaoks ettenähtud katsemenetluse kohaselt. Selliseks kontrolliks peab pädev asutus kasutama koolitusprogrammi korraldavast üksusest sõltumatuid eksperte. Eksperdid dokumenteerivad iga punkti vastavuskontrolli. Kui katsemenetlusega leiab kinnitust, et nõuded on täidetud, kiidab pädev asutus valmendi heaks. Heakskiidu andmisel täpsustatakse, millist konkreetset pädevust on valmendiga lubatud hinnata. |
II. Heakskiidust teatamine ja kvaliteedistandardite süsteem
1. |
Valmendite heakskiitmise pädev asutus teatab Euroopa Komisjonile ja asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile valmendi heakskiitmisest, märkides ära vähemalt järgmise:
|
2. |
Direktiivi (EL) 2017/2397 artiklis 27 osutatud kvaliteedi hindamise ja tagamise süsteemi jaoks säilitavad pädevad asutused jaotise I.1 punktis a osutatud taotlused ja jaotises I.2 osutatud dokumendid. |
(1) Märkveesõiduk on täielikult valmendi poolt juhitav ja selle liikumine võib olla palju lihtsam kui oma veesõidukil.
(2) Oma veesõiduk on valmendis loodud objekt, mis on täielikult inimese poolt juhitav ja mis annab toimuvast visuaalse kujutise.
IV LISA
TERVISENÕUDED
TERVISESEISUNDI KRITEERIUMID TERVISEPROBLEEMI KORRAL (ÜLDINE TERVISLIK SEISUND, NÄGEMINE JA KUULMINE)
Sissejuhatus
Läbivaatust tegev arst peaks meeles pidama, et ei ole võimalik koostada täielikku tervisenõuete loetelu, mis hõlmaks kõiki võimalikke seisundeid ning nende esinemise ja prognoosi muutusi. Tabeli koostamisel kasutatud lähenemise põhimõtteid on sageli võimalik ekstrapoleerida ka tabeliga hõlmamata seisunditele. Töövõime kohta tehtavad otsused meditsiinilise seisundi puhul sõltuvad hoolikast kliinilisest hindamisest ja analüüsist ning töövõime otsuse tegemisel tuleb kaaluda järgmisi punkte.
• |
Terviseseisund, mis hõlmab füüsilist ja psühholoogilist sobivust, tähendab, et puuduvad haigused või puuded, mis ei võimalda siseveesõiduki pardal töötaval isikul teha ühte järgmistest:
|
• |
Loetletud terviseseisundid on tüüpilised näited seisunditest, mille tõttu võib meeskonnaliikme lugeda töövõimetuks. Loetelu võib kasutada ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased töövõime piirangud. Esitatud kriteeriumid on mõeldud üksnes juhisteks arstile ja need ei tohi asendada kaalutletud meditsiinilist otsust. |
• |
Mõju siseveesõidukitel töötamisele ja elamisele on väga erinev ning sõltub iga seisundi loomulikult kulgemisest ja ravi ulatusest. Töövõime otsuse tegemiseks kasutatakse teadmisi kontrollitava inimese seisundist ja selle tunnuste hindamisest. |
• |
Kui terviseseisundi vastavust ei saa täielikult tõendada, võib rakendada leevendavaid meetmeid või piiranguid, mis tagavad samaväärse laevasõiduohutuse. Leevendavate meetmete ja piirangute loetelu lisatakse käesoleva teksti märkustesse. Vajaduse korral viidatakse terviseseisundi kriteeriumide kirjeldustes nendele leevendavatele meetmetele ja piirangutele. |
Tabel on üles ehitatud järgmiselt:
1. veerg: WHO rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, 10. versioon (ICD-10). Koodid on loetletud selleks, et abistada analüüsimisel ja eelkõige andmete rahvusvahelisel koostamisel.
2. veerg: terviseprobleemi või probleemide rühma üldine nimetus ja lühiteave selle asjakohasusest siseveeteedel töötamise puhul.
3. veerg: terviseseisundi kriteeriumid, mille tulemusel tehakse järgmine otsus: ei vasta nõuetele.
4. veerg: terviseseisundi kriteeriumid, mille tulemusel tehakse järgmine otsus: suudab igal ajal täita talle määratud tööülesandeid.
On olemas ka kaks liidet:
1. liide. Asjakohased nägemisnõuded vastavalt diagnoosi koodidele H00–H59
2. liide. Asjakohased kuulmisnõuded vastavalt diagnoosi koodidele H68–H95
ICD 10 diagnoosi kood |
Terviseprobleem Kriteeriumi põhjendus |
Ei suuda igal ajal täita talle määratud tööülesandeid
|
Suudab igal ajal täita talle määratud tööülesandeid |
||||||
A 00–B 99 |
NAKKUSHAIGUSED |
|
|
||||||
A 00–A09 |
Soolenakkushaigused Nakkav, korduv |
A – kui avastatakse kaldal (esinevad sümptomid või oodatakse testitulemusi haiguskandja staatuse kohta) või kinnitatud haiguskandja staatus, kuni terveks tunnistamiseni |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
A15–A16 |
Hingamiselundite tuberkuloos Nakkav, korduv |
A – positiivne sõeltest või haiguslugu, kuni tehakse uuringuid. Kui on nakatunud, stabiliseeritakse kuni ravini ja kinnitatakse nakkuse puudumine P – haiguse ägenemine või raske püsiv kahjustus |
Ravikuuri edukas lõpetamine |
||||||
A50–A64 |
Suguliselt levivad nakkushaigused Äge kahjustus, korduv |
A – kui avastatakse kaldal: kuni diagnoos leiab kinnitust, alustatakse ravi ja ravikuuri edukas lõpetamine. P – ravimatud kahjustavad komplikatsioonid |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
B15 |
A-hepatiit Kandub edasi toidu ja vee saastumisega |
A – kuni kollasus on taandunud või koormustaluvus on taastunud |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
B16–B19 |
B-hepatiit Kandub edasi kokkupuutel vere või muude kehavedelikega. Võimalik püsiv maksakahjustus ja maksavähk |
A – kuni kollasus on taandunud või koormustaluvus on taastunud P – püsiv maksakahjustus, mille sümptomid mõjutavad ohutut töötamist või millel on tõenäoliselt komplikatsioonid |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaks ohutut töötamist. Töövõimeline ajalise piiranguga kuni kaks aastat |
||||||
|
C-hepatiit Kandub edasi kokkupuutel vere või muude kehavedelikega. Võimalik püsiv maksakahjustus |
A – kuni kollasus on taandunud või koormustaluvus on taastunud P – püsiv maksakahjustus, mille sümptomid mõjutavad ohutut töötamist või millel on tõenäoliselt komplikatsioonid |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
B20–B24 |
HIV+ Kandub edasi kokkupuutel vere või muude kehavedelikega. Progresseerumine: HIViga seotud haigused või aids |
A – teadlikkus seisundist ja ravisoovituste täielik järgimine P – HIViga seotud haigustest tingitud pöördumatud kahjustused. Ravimite kõrvaltoimetest tingitud jätkuvad kahjustused |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaks ohutut töötamist. Töövõimeline ajalise piiranguga kuni kaks aastat |
||||||
A00–B99 eraldi loetlemata |
Muud nakkushaigused Isiklik tervisekahjustus, teiste nakatamine |
A – tõsise infektsiooni ja tõsise edasikandmise ohu puhul P – kui on tõenäoline korduv kahjustus või korduv nakatumine |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
C00–C48 |
VÄHKKASVAJAD |
|
|
||||||
C00–C48 |
Pahaloomulised kasvajad – sh lümfoom, leukeemia ja seonduvad seisundid Korduv – eriti ägedad komplikatsioonid, nt verejooksust tingitud oht iseendale |
A – kuni tehakse uuringuid, ravitakse ja hinnatakse prognoosi P – püsiv kahjustus, mille sümptomid mõjutavad ohutut töötamist või mis tõenäoliselt kordub |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist Tuleb kinnitada spetsialisti ametliku hinnanguga |
||||||
D50–D89 |
VEREHAIGUSED |
|
|
||||||
D50–D59 |
Aneemia/Hemolüütilised aneemiad Vähenenud koormustaluvus. Episoodilised erütrotsüütide anomaaliad |
A – kuni hemoglobiininäit on normaalne või stabiilne P – raskekujuline korduv või jätkuv aneemia või kahjustavad sümptomid, mis on tingitud erütrotsüütide lagunemisest ja mis on ravimatud |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
D73 |
Splenektoomia (kirurgiline ravi) Suurenenud vastuvõtlikkus teatavatele infektsioonidele |
A – kuni kliinilise ravi lõpetamiseni ja koormustaluvus on taastunud |
Puuduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
||||||
D50–D89 eraldi loetlemata |
Muud vere- ja vereloomeelundite haigused Erinevad: ebanormaalse verejooksu kordumine ja võimalik koormustaluvuse vähenemine või nõrgenenud vastupanuvõime nakkustele |
A – kuni on uuringutel P – kroonilised hüübivushäired |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
E00–E90 |
SISESEKRETSIOONI- JA AINEVAHETUSHAIGUSED |
||||||||
E10 |
Suhkurtõbi – insuliinisõltuv Hüpoglükeemiast tingitud äge kahjustus. Veresuhkru ohjamise puudumisest tingitud komplikatsioonid. Nägemis-, neuroloogiliste ja südameprobleemide suurenenud tõenäosus. |
A – kui puudub:
P – kui ohjamine on nõrk või ei järgita ravi. Varasem hüpoglükeemia või hüpoglükeemiaalase teadlikkuse kadu. Suhkurtõve kahjustavad komplikatsioonid |
Juhtumispõhine hindamine, maksimaalne ajaline piirang on viis aastat. Kui on tõendatud ohjamise paranemine, ravisoovituste täielik järgimine ja hea hüpoglükeemiaalane teadlikkus. Võib kehtestada piirangu 04***. |
||||||
E11–E14 |
Suhkurtõbi – insuliinisõltumatu. Manustab muid ravimeid Edaspidi insuliini kasutamine, nägemis-, neuroloogiliste ja südameprobleemide suurenenud tõenäosus. |
A – kui puudub:
|
Kui seisund stabiilne ja kahjustavad komplikatsioonid puuduvad: töövõimeline ajalise piiranguga kuni viis aastat |
||||||
Suhkurtõbi – insuliinisõltumatu; raviks üksnes diet Edaspidi insuliini kasutamine, nägemis-, neuroloogiliste ja südameprobleemide suurenenud tõenäosus. |
A – kui puudub:
|
Kui seisund stabiilne ja kahjustavad komplikatsioonid puuduvad: töövõimeline ajalise piiranguga kuni viis aastat |
|||||||
E65–E68 |
Rasvumine/ebanormaalne kehakaal – suur või väike Enese vigastamine, vähenenud liikuvus ja koormustaluvus igapäevaste ja hädaolukorra ülesannete täitmiseks. Suhkurtõve, arteriaalsete haiguste ja artriidi suurenenud tõenäosus. |
A – kui ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid ei saa täita, suutlikkus või koormustaluvus on väike, kehamassiindeks (BMI) ≥ 40 (rasvumuse tase 3) P – ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid ei saa täita; suutlikkus või koormustaluvus on väike ning paranemist ei ole saavutatud |
Suuteline täitma igapäevaseid ja hädaolukorra kohustusi talle määratud ohutuse seisukohast kriitiliste ülesannete puhul. Võib kehtestada piirangud 07*** või/ja 09***. |
||||||
E00–E90 eraldi loetlemata |
Muu sisesekretsiooni- ja ainevahetushaigus (kilpnääre, neerupealised, sh Addisoni tõbi, hüpofüüs, munasarjad, munandid) Tõenäoliselt korduv või komplikatsioonid |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni üks aasta pärast algse diagnoosi saamist või haiguse ägenemist, kui on tehtud regulaarne läbivaatus P – seisundi halvenemisel on vaja ravimite manustamist kohandada või suureneb komplikatsioonide tõenäosus |
Juhtumipõhine hindamine: ravimite manustamine on stabiilne ja seisundit ei jälgita sageli, seisund ei ole halvenenud ja komplikatsioonide tõenäosus on väike |
||||||
F00–F99 |
PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED |
||||||||
F10 |
Alkoholi kuritarvitamine (sõltuvus) Korduv, õnnetused, ebastabiilne käitumine/ohutustase |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni üks aasta pärast algse diagnoosi saamist või haiguse ägenemist, kui on tehtud regulaarne läbivaatus P – kui on püsiv või on kaasnevad haigused, progresseerumise või tööl kordumise tõenäosus |
Kolm aastat järjest: töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta, piirangutega 04*** ja 05***. Seejärel: töövõimeline kolm aastat, piirangutega 04*** ja 05***. Seejärel: töövõimeline piiranguteta järgmised kaks, kolm ja viis aastat, ilma seisundi ägenemiseta ja kaasnevate haigusteta, kui iga perioodi lõpus tehtud vereanalüüs ei näita probleeme |
||||||
F11–F19 |
Uimastisõltuvus/püsiv ainete kuritarvitamine, sealhulgas ebaseaduslike uimastite tarvitamine ja retseptiravimite sõltuvus Korduv, õnnetused, ebastabiilne käitumine/ohutustase |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni üks aasta pärast algse diagnoosi saamist või haiguse ägenemist, kui on tehtud regulaarne läbivaatus P – kui on püsiv või on kaasnevad haigused, progresseerumise või tööl kordumise tõenäosus |
Kolm aastat järjest: töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta, piirangutega 04*** ja 05***. Seejärel: töövõimeline kolm aastat, piirangutega 04*** ja 05***. Seejärel: töövõimeline piiranguteta järgmised kaks, kolm ja viis aastat, ilma seisundi ägenemiseta ja kaasnevate haigusteta, kui iga perioodi lõpus tehtud vereanalüüs ei näita probleeme |
||||||
F20–F31 |
Psühhoos (äge) –orgaaniline, skisofreenia või muu ICDs loetletud kategooria. Bipolaarne (maniakaal-depressiivsed häired) Korduv, toob kaasa taju/tunnetuse muutumise, õnnetused, ebastabiilse ja ohtliku käitumise |
Pärast ühekordset episoodi ilma esilekutsuvate faktoriteta: A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni kolm kuud pärast algse diagnoosi saamist |
Kui tekimeeskonna liige mõistab olukorda, järgib ravi ja tal ei esine ravimite kõrvaltoimeid: töövõimeline piiranguga 04***. Võib kehtestada piirangu 05***. Töövõimeline ilma piiranguteta: üks aasta pärast episoodi, kui esilekutsuvaid faktoreid saab vältida ja välditakse alati Ajaline piirang: kõigepealt kaks aastat, kuus kuud. Seejärel viis aastat, üks aasta. |
||||||
|
Pärast ühekordset episoodi ilma esilekutsuvate faktoriteta või rohkem kui ühte episoodi esilekutsuvate faktoritega või ilma: A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni kaks aasta alates viimasest episoodist. P – rohkem kui üks episood või kui kordumine on tõenäoline. Terviseseisundi kriteeriumid (piirangutega või piiranguteta) ei ole täidetud. |
Kui ei ole olnud ägenemist ja ravimite kasutamist kahe aasta jooksul: töövõimeline, kui meditsiinispetsialist on teinud kindlaks, et on võimalik selgelt tuvastada, et põhjus on mööduv ja ägenemine on äärmiselt ebatõenäoline |
|||||||
.F32–F38 |
Meeleoluhäired. Tõsine ärevusseisund, depressioon või muu psüühikahäire, mis tõenäoliselt kahjustab töövõimet Korduv, vähenenud töövõime, eriti hädaolukorras |
A – kui on äge, tehakse uuringuid või esineb kahjustavaid sümptomeid või ravimite kõrvaltoimeid P – püsivad või korduvad kahjustavad sümptomid |
Pärast täielikku tervenemist ja üksikjuhtumi täielikku arvessevõtmist. Võib vajalik olla terviseseisundi hindamine olenevalt meeleoluhäire tunnustest ja raskusest. Ajaline piirang: kõigepealt kaks aastat, kuus kuud. Võib kehtestada piirangud 04*** ja/või 07***. Seejärel viis aastat, üks aasta. |
||||||
Meeleoluhäired. Ärevuse/depressiooni kerged või reaktiivsed sümptomid. Korduv, vähenenud töövõime, eriti hädaolukorras |
A – kuni sümptomeid ei esine ja ravimeid ei vaja P – püsivad või korduvad kahjustavad sümptomid |
Kui ei esine kahjustavaid sümptomeid või ravimite kõrvaltoimeid. Võib kehtestada piirangud 04*** ja/või 07***. |
|||||||
F00–F99 eraldi loetlemata |
Muud häired Nt isiksushäired, tähelepanuhäire (ADHD), arenguhäire (nt autism) Töövõime ja usaldusväärsuse halvenemine ning mõju suhetele |
P – kui leitakse, et on ohutuse seisukohast kriisilised tagajärjed |
Puudub eeldatav kahjulik mõju tööl olles. Eelmiste teenistusperioodide ajal toimunud juhtumid. Võib kehtestada piirangud 04*** ja/või 07***. |
||||||
G00–G99 |
NÄRVISÜSTEEMIHAIGUSED |
||||||||
G40–G41 |
Ühekordne haigushoog Haigushoogude tõttu ohtlik veesõidukile, teistele ja iseendale |
Ühekordne haigushoog A – kuni on uuringutel ja üks aasta pärast haigushoogu |
Üks aasta pärast haigushoogu ja ravimite manustamine on stabiilne: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline ilma piiranguteta: üks aasta pärast haigushoogu ja üks aasta pärast ravi lõppemist. |
||||||
Epilepsia – esilekutsuvad faktorid puuduvad (mitu krambihoogu) Krambihoogude tõttu ohtlik veesõidukile, teistele ja iseendale |
A – kuni on uuringutel ja kaks aastat pärast krambihoogu P – korduvad krambihood, ilma ravita |
Ei manusta ravimeid või ravimite manustamine stabiilne ja tulemuslik: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline ilma piiranguteta, kui krambihooge ei esine ja ei ole manustanud ravimeid vähemalt kümme aastat |
|||||||
Epilepsia – vallandajaks alkohol, ravimid, peatrauma (mitu krambihoogu) Haigushoogude tõttu ohtlik veesõidukile, teistele ja iseendale |
A – kuni on uuringutel ja kaks aastat pärast krambihoogu P – korduvad krambihood, ilma ravita |
Ei manusta ravimeid või ravimite manustamine stabiilne ja tulemuslik: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline ilma piiranguteta, kui krambihooge ei esine ja ei ole manustanud ravimeid vähemalt viis aastat |
|||||||
G43 |
Migreen (sagedased hood, mis põhjustavad töövõimetust) Töövõimetust põhjustavate kordumiste tõenäosus |
P – sagedased hood, mis põhjustavad töövõimetust |
Puudub eeldatav töövõimetust põhjustav kahjulik mõju tööl olles. Eelmiste teenistusperioodide ajal ei ole esinenud. |
||||||
G47 |
Uneapnoe Väsimus ja unisus töö ajal |
A – kuni on alustatud ravi ja see on olnud kolm kuud edukas P – ravi ei ole andnud tulemusi või seda ei ole järgitud |
Kui ravi on andnud tõendatud tulemusi kolme kuu jooksul. Ravi järgimist hinnatakse kuue kuu tagant. Võib kehtestada piirangu 05***. |
||||||
Narkolepsia Väsimus ja unisus töö ajal |
A – kuni on raviga ohjatud vähemalt kaks aastat P – ravi ei ole andnud tulemusi või seda ei ole järgitud |
Kui spetsialist kinnitab, et on raviga täielikult ohjatud vähemalt kaks aastat: töövõimeline piiranguga 04***. |
|||||||
G00–G99 eraldi loetlemata |
Muud orgaanilised närvihaigused nt hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi. Korduv/progresseeruv. Lihasjõud, tasakaal, koordinatsioon ja liikuvus piiratud |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine P – kui piirangud mõjutavad ohutud töötamist või kui ei suuda täita füüsilise suutlikkuse nõudeid |
Juhtumipõhine hindamine töö- ja hädaolukorra nõuete põhjal, saanud soovitusi neuroloogia-psühhiaatria spetsialistilt |
||||||
R55 |
Sünkoop ja muud teadvushäired Korduv, põhjustades vigastusi või kontrolli kaotamist |
A – kuni tehakse uuringuid, et teha kindlaks põhjus ja tõendada mis tahes põhihaiguse ohjamist. Terviseprobleem: |
|
||||||
a) lihtne minestus/idiopaatiline sünkoop
|
Juhtumipõhine hindamine. Võib kehtestada piirangu 04***. |
||||||||
b) mitte lihtne minestus/idiopaatiline sünkoop. Ebaselge häire: ei ole korduv ja ilma tuvastatud kardioloogilise, ainevahetuse või neuroloogilise aluspõhjuseta A – neli nädalat |
Juhtumipõhine hindamine. Võib kehtestada piirangu 04***. |
||||||||
c) Häire: korduv või tuvastatud kardioloogilise, ainevahetuse või neuroloogilise aluspõhjusega A – võimaliku aluspõhjusega, mis ei ole tuvastatud või ravitav: kuus kuud pärast esinemist, kui ei ole kordunud A – võimaliku aluspõhjusega või leitud põhjusega, üks kuu pärast edukat ravi
d) Teadvushäired, mille tunnused viitavad krambihoole. Vt G40–G41 P – kõigil eespool nimetatud juhtudel, kui korduvad episoodid jätkuvad vaatamata täielikele uuringutele ja asjakohasele ravile |
|
||||||||
T90 |
Koljuoperatsioon/-vigastus, sh veresoonkonna anomaaliate või tõsise peatrauma (ajukahjustusega) ravi. Krambihoogude tõttu ohtlik veesõidukile, teistele ja iseendale. Kognitiivsed, sensoorsed või motoorsed häired. Kordumine või põhihaiguse komplikatsioonid |
A – üks aasta või kauem, kuni krambihoogude tõenäosus on spetsialisti arvates väike* P – seisundi halvenemine põhihaiguse või vigastuse või korduvate krambihoogude tõttu |
Pärast vähemalt üht aastat, kui krambihoogude tõenäosus on väike* ja seisund ei ole põhihaiguse või vigastuse tõttu halvenenud: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline piiranguteta, kui seisund ei ole põhihaiguse või vigastuse tõttu halvenenud ning ei manusta epilepsiaravimeid. Krambihoogude tõenäosus on väga väike* |
||||||
H00–H99 |
SILMA- JA KÕRVAHAIGUSED |
||||||||
H00–H59 |
Silma kahjustused: progresseeruvad või korduvad (nt glaukoom, makulopaatia, diabeetiline retinopaatia, pigmentretiniit, keratokoonus, diploopia, blefarospasm, uveiit, sarvkesta haavand, võrkkesta irdumine) Tulevikus ei vasta nägemise kriteeriumidele, kordumise oht |
A – ei vasta ajutiselt asjakohastele nägemise kriteeriumidele (vt 1. liide) ja väike tõenäosus, et seisund halveneb, või kahjustav kordumine pärast ravi või tervenemist P – ei vasta asjakohastele nägemise kriteeriumidele (vt 1. liide) või ravimise korral suurenenud tõenäosus, et seisund halveneb või haigus kordub |
Väga väike kordumise tõenäosus. Progresseerumine tasemeni, kus ei vasta nägemise kriteeriumidele, tunnistuse kehtivuse ajal väga ebatõenäoline |
||||||
H65–H67 |
Kõrvapõletik – välis- või keskkõrva Kordumine, võimalik nakkusallikas toidukäitlejate puhul, probleemid kuulmiskaitsevahendi kasutamisel |
A – kui on sümptomid, mis mõjutavad ohutut töötamist P – kui on krooniline eritis kõrvast toidukäitleja puhul |
Tulemuslik ravi ja kordumise tõenäosus puudub |
||||||
H68–H95 |
Kõrvahaigused: progresseeruvad (nt otoskleroos) |
A – ei vasta ajutiselt asjakohastele kuulmise kriteeriumidele (vt 2. liide) ja väike tõenäosus, et seisund halveneb, või kahjustav kordumine pärast ravi või tervenemist P – ei vasta asjakohastele kuulmise kriteeriumidele (vt 2. liide) või ravimise korral suurenenud tõenäosus, et seisund halveneb või haigus kordub |
Väga väike kordumise tõenäosus.* Progresseerumine tasemeni, kus ei vasta kuulmise kriteeriumidele, tunnistuse kehtivuse ajal väga ebatõenäoline |
||||||
H81 |
Meniere’i tõbi ja muud kroonilise või korduva vertiigo vormid Tasakaaluhäire, mis põhjustab liikumisvõime kadumist ja iiveldust |
A – ägeda faasi ajal P – sagedased hood, mis põhjustavad töövõimetust |
Väike kahjustava mõju tõenäosus töö ajal* |
||||||
I00–I99 |
SÜDAME-VERESOONKOND |
||||||||
I05–I08 I34–I39 |
Kaasasündinud südamehaigused ja klapirikked (sh nende seisunditega seotud operatsioonid). Varem uurimata südamekahinad Progresseerumise tõenäosus, piirangud koormusele |
A – kuni tehakse uuringuid ja vajaduse korral ravitakse edukalt P – kui koormustaluvus on piiratud või ilmnevad töövõimetuse episoodid või kui manustab antikoagulante või püsib suur kahjustava mõju tõenäosus |
Juhtumipõhine hindamine kardiloogi nõuande alusel |
||||||
I10–I15 |
Hüpertensioon Südame isheemiatõve, silma- ja neerukahjustuse ning insuldi suurenenud tõenäosus Võimalikud ägedad hüpertensiooni episoodid |
A – tavaliselt kui süstoolne vererõhk on > 160 või diastoolne > 100 mm Hg, kuni tehakse uuringuid ja vajaduse korral edukalt ravitakse P – kui süstoolne vererõhk on püsivalt > 160 või diastoolne > 100 mm Hg raviga või ilma ravita |
Kui ravitakse ja ei esine seisundist või ravimitest tingitud kahjustavat mõju |
||||||
I20–I25 |
Südamehaigused, st müokardiinfarkt, EKG näitab varasemat müokardiinfarkti või uut Hisi kimbu vasaku sääre täielikku blokaadi, stenokardia, südameseiskus, pärgarteri šuntimine, koronaarangioplastikaOotamatu töövõime kadumine, koormustaluvus vähenenud. Korduva tööl toimunud südamehaigusepisoodiga seotud probleemid |
A – kolm kuud pärast esimest uuringut ja ravi, kauem, kui sümptomid ei ole taandunud ja kui kordumise tõenäosus on patoloogilise leiu tõttu suurenenud P – kui tunnistuse väljastamise kriteeriumid ei ole täidetud ja kordumise tõenäosus arvatavasti ei vähene |
Kui kordumise tõenäosus on väga väike*, inimene täidab täielikult riski vähendamise soovitusi ja tal puuduvad asjakohased kaasnevad haigused, siis väljastada tunnistus esialgu kuueks kuuks ja seejärel aastaks. Väike kordumise tõenäosus*: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
I44–I49 |
Südame rütmihäired ja juhtivushäired (sh need, mille puhul kasutatakse südamerütmureid ja siirdatavaid kardioverter-defibrillaatoreid (ICD)) Kordumisest tingitud kahjustuse tõenäosus Ootamatu töövõime kadumine, koormustaluvus piiratud Tugevad elektriväljad võivad mõjutada südamerütmuri/ICD toimimist |
A – kuni tehakse uuringuid, ravitakse ja ravi sobivus on leidnud kinnitust P – kui esineb töövõimetust põhjustavaid sümptomeid või kordumisest tingitud kahjustuste tõenäosus on suurenenud, sh ICD |
Väike kordumise tõenäosus*: töövõimeline piiranguga 04***. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
I61–I69 G46 |
Isheemiline tserebrovaskulaarne haigus (insult või transitoorne isheemiline atakk) Kordumise suurenenud tõenäosus, ootamatu töövõime kadumine, liikuvus piiratud. Tõenäoliselt tekib muu vereringehaigus, mis põhjustab ootamatud töövõime kadumist |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine. Kuni kolm kuud pärast algse diagnoosi saamist P – kui jääksümptomid segavad töökohustuste täitmist või kordumise tõenäosus on märkimisväärselt suurenenud |
Töövõime juhtumipõhine hindamine; kehtestatakse piirang 04***. Hindamine hõlmab edasiste südamehaiguste tõenäosust. Suuteline täitma igapäevaseid ja hädaolukorra kohustusi talle määratud ohutuse seisukohast kriitiliste ülesannete puhul. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
I73 |
Arteriaalne – klaudikatsioon Tõenäoliselt tekib muu vereringehaigus, mis põhjustab ootamatud töövõime kadumist. Koormustaluvus piiratud |
A – kuni hinnatakse P – kui ei suuda täita töökohustusi |
Töövõimeline piiranguga 04***, kui sümptomid on kerged ega mõjuta oluliste töökohustuste täitmist või kui need on taandunud operatsiooni või muu ravi abil. Hindamine hõlmab edasiste südamehaiguste tõenäosust. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
183 |
Veenilaiendid Verejooksu võimalus vigastuse, nahamuutuste ja haavandite korral |
A – kuni ravi lõpuni, kui on kahjustavaid sümptomeid. Pärast operatsiooni kuni üks kuu |
Kahjustavad sümptomid või komplikatsioonid puuduvad |
||||||
I80.2–3 |
Süvaveenitromboos/kopsuveresoonte emboolia Kordumise ja tõsise kopsuveresoonte emboolia tõenäosus. Antikoagulant-ravist tingitud verejooksu tõenäosus |
A – kuni tehakse uuringuid ja ravitakse ning tavaliselt lühiajalise antikoagulant-ravi ajal P – kaaluda, kui haigus kordub või on vaja püsivat antikoagulant-ravi |
Võib lugeda töövõimeliseks, väike tõenäosus vigastusteks, kui seisund on tänu antikoagulantidele stabiilne ja hüübimisnäitajat kontrollitakse regulaarselt |
||||||
I00–I99 eraldi loetlemata |
Muu südamehaigus, nt kardiomüopaatia, perikardiit, südamepuudulikkus Kordumise tõenäosus, ootamatu töövõime kadumine, koormustaluvus piiratud. |
A – kuni tehakse uuringuid, ravitakse ja ravi sobivus on leidnud kinnitust P – kui esineb kahjustavaid sümptomeid või kordumisest tingitud kahjustuse tõenäosus |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti nõuande alusel |
||||||
J00–J99 |
HINGAMISELUNDITE HAIGUSED |
||||||||
J02–J04 J30–J39 |
Nina-, neelu- ja ninakõrvalurgete haigused Kahjustab haigestunut. Nakkuse ülekandumine toidule/teistele meeskonnaliikmetele teatavates tingimustes |
A – kuni taanduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist P – kui haigus kordub ja tekitab kahjustusi |
Kui ravi on lõppenud ja ei esine faktoreid, mis soodustaks kordumist |
||||||
J40–J44 |
Krooniline bronhiit ja/või emfüseem Vähenenud koormustaluvus ja kahjustavad sümptomid |
A – ägeda episoodi korral P – tõsise taastekke kordumise korral või kui üldised tervisenõuded ei ole täidetud või esineb raskendatud hingamist |
Kaaluda töövõimet hädaolukorras. Suuteline täitma igapäevaseid ja hädaolukorra kohustusi talle määratud ohutuse seisukohast kriitiliste ülesannete puhul. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
J45–J46 |
Astma (üksikasjalik hindamine spetsialistilt saadud teabe alusel kõikide uute tööletulijate puhul) Raskendatud hingamise ootamatud episoodid |
A – kuni episood on taandunud, põhjust uuritud (sh kutsealaga seotud) ja tõhus ravirežiim paigas Alla 20-aastase isiku puhul haiglaravi või steroidravi viimasel kolmel aastal P – kui on ette näha, et tõenäoliselt tekib töötades kiire eluohtlik astmahoog; või varasem ohjamata astma, st mitu korda haiglaravil |
Töövõimeline, kui varem on esinenud täiskasvanute astmat**, hästi ohjatud inhalaatoritega ja puuduvad episoodid, mis nõuavad haiglaravi, või suukaudsete steroidide kasutamine viimasel kahel aastal või varasem koormusastma, mis nõuab regulaarset ravi |
||||||
J93 |
Pneumotooraks (iseeneslik või traumast tingitud) Kordumisest tingitud äge kahjustus |
A – tavaliselt 12 kuud pärast esimest episoodi P – pärast korduvaid episoode, v.a siis, kui on tehtud pleurektoomia või pleurodees |
Tavaliselt 12 kuud pärast episoodi või vähem, kui seda on soovitanud spetsialist |
||||||
K00–K99 |
SEEDEELUNDITE HAIGUSED |
||||||||
K01–K06 |
Suuõõne haigused Äge hambavalu. Korduvad suu- ja igemepõletikud |
A – kuni taanduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist |
Kui hambad ja igemed (igemed ilma hammasteta ja sobivate proteesidega heas seisundis) on korras. Keerulised proteesid puuduvad või kui hambaid on kontrollitud eelmisel aastal, ravi lõpetatud ja sellest ajast alates pole probleeme esinenud |
||||||
K25–K28 |
Maohaavand Kordumine valu, verejooksu või perforatsiooniga |
A – kuni paranemiseni või operatsiooni tulemusel tervenemiseni või helikobakteri ohjamiseni ja kolm kuud tavatoitumisel P – kui haavand püsib vaatamata operatsioonile ja ravimitele |
Kui on paranenud ja kolm kuud tavatoitumisel |
||||||
K40–K41 |
Songad – kubeme ja reie Pitsumise tõenäosus |
A – kuni tehakse uuringuid ja tehakse kindlaks, et puudub pitsumise tõenäosus, ning vajaduse korral ravitakse |
Kui ravi on edukas või kui kirurg kinnitab, et pitsumise tõenäosus puudub |
||||||
K42–K43 |
Songad – naba ja kõhuseina Kõhuseina ebastabiilsus kummardamisel ja tõstmisel |
Juhtumipõhine hindamine olenevalt sümptomite raskusest või kahjustusest. Tuleb hinnata regulaarse raske kehalise pingutuse mõju |
Juhtumipõhine hindamine olenevalt sümptomite raskusest või kahjustusest. Tuleb hinnata regulaarse raske kehalise pingutuse mõju |
||||||
K44 |
Songad – vahelihase (hiaatus) Maosisu voolab tagasi söögitorru ja hape tekitab kõrvetisi jne |
Juhtumipõhine hindamine lamades tekkivate sümptomite raskuse ja nendest põhjustatud unehäirete alusel |
Juhtumipõhine hindamine lamades tekkivate sümptomite raskuse ja nendest põhjustatud unehäirete alusel |
||||||
K50, 51,57,58, 90 |
Mittenakkuslik enteriit, koliit, Crohni tõbi, divertikuliit jne. Kahjustus ja valu |
A – kuni tehakse uuringuid ja ravitakse P – kui haigus on raske või korduv |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti poolt. Väike kordumise tõenäosus |
||||||
K60 I84 |
Pärakupiirkonna haigused: päraku veenikomud (hemorroidid), fissuurid, fistulid Sellise episoodi tõenäosus, mis põhjustab valu ja piirab tegevust |
A – kui on sümptomid, mis mõjutavad ohutut töötamist P – kaaluda, kui haigus ei ole ravitav või on korduv |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
K70, K72 |
Maksatsirroos Maksapuudulikkus. Veritsevad söögitoru veenilaiendid |
A – kuni tehakse põhjalikke uuringuid. P – kui raske kuluga või komplikatsiooniks astsiit või söögitoru veenilaiendid |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti nõuande alusel. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta. |
||||||
K80–K83 |
Sapiteede haigused Sapikividest, kollatõvest ja maksapuudulikkusest tingitud sapikoolikud |
A – sapikoolikud, kuni lõplikult ravitud P – kaugelearenenud maksahaigus, korduvad või püsivad kahjustavad sümptomid |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti poolt. Äkiline sapikoolikute tekkimine ebatõenäoline |
||||||
K85–K86 |
Pankreatiit Kordumise tõenäosus |
A – kuni on taandunud P – kui on korduv või alkoholist põhjustatud, v.a juhul, kui alkoholist hoidumine on leidnud kinnitust |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti nõuande alusel |
||||||
Y83 |
Stooma (ileostoom, kolostoom) Halvenemine kontrolli kaotamise korral – vajadus kottide järele jne. Võimalikud probleemid kauakestva hädaolukorra puhul |
A – kuni tehakse uuringuid, hästi ohjatud ja ravi järgimine P – halvasti ohjatud |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
N00–N99 |
KUSE-SUGUELUNDITE HAIGUSED |
||||||||
N00, N17 |
Äge nefriit Neerupuudulikkus, hüpertensioon |
P – kuni on taandunud |
Juhtumipõhine hindamine, kui on jääknähte |
||||||
N03–N05, N18–N19 |
Alaäge või krooniline nefriit või nefroos Neerupuudulikkus, hüpertensioon |
A – kuni tehakse uuringuid |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti poolt neerutalitluse ja komplikatsioonide tõenäosuse alusel |
||||||
N20–N23 |
Neeru- või ureeterikivi Neerukoolikute põhjustatud valu |
A – kuni tehakse uuringuid, kinnitamaks, et ohutut töötamist mõjutavate sümptomite tõenäosus puudub P – rasketel juhtudel, kui kivid tekivad uuesti |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
N33, N40 |
Eesnäärmesuurenemus/kuseteede sulgus Äge kusepeetus |
A – kuni tehakse uuringuid ja ravitakse P – kui ei ole ravitav |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
N70–N98 |
Günekoloogilised haigused – Tugev tupeverejooks, tugev menstruatsioonivalu, endometrioos, suguelundite prolaps või muu Valust ja verejooksust tingitud kahjustus |
A – kui tekitab kahjustusi või on vaja uuringuid, et teha kindlaks põhjus ja seda ravida |
Juhtumipõhine hindamine, kui seisund nõuab tõenäoliselt ravi reisi ajal või mõjutab töövõimet |
||||||
R31, 80, 81, 82 |
Proteinuuria, hematuuria, glükosuuria või muu kuseteede häire Neeru- või muu haiguse näitaja |
A – kui esialgsed tulemused on kliiniliselt olulised P – tõsine ja ravimatu põhihaigus, nt neerutalitluse halvenemine |
Tõsise põhihaiguse väga väike tõenäosus |
||||||
Z90.5 |
Neerukaotus või ühe neeru talitluse kaotus Vedeliku piiratud reguleerimine äärmuslikes tingimustes, kui allesjäänud neer ei talitle täielikult |
P – uue tekimeeskonnaliikme puhul: allesjäänud neeru talitluse vähenemine Teenistuses oleva tekimeeskonnaliikme puhul: allesjäänud neeru märkimisväärne talitlushäire |
Allesjäänud neer peab talitlema täielikult, sellel ei tohi olla progresseeruvat haigust, võttes aluseks neeru-uuringud ja spetsialisti aruande |
||||||
O00–O99 |
RASEDUS |
||||||||
O00–O99 |
Rasedus Komplikatsioonid, hiljem liikuvus piiratud. Võimalik kahju emale ja lapsele enneaegse sünnituse korral töökohal |
A – otsus peab vastama riiklikele õigusaktidele Normaalrasedusest kõrvalekalle, mis nõuab hoolikat jälgimist |
Komplikatsioonideta rasedus ilma kahjustava mõjuta: otsused peavad vastama riiklikele tavadele ja õigusaktidele |
||||||
L00–L99 |
NAHK |
||||||||
L00–l08 |
Nahanakkused Korduv, nakkav |
A – kui on sümptomid, mis mõjutavad ohutut tööd P – kaaluda tekimeeskonnaliikmete puhul, kellel on korduvad probleemid |
Vastavalt nakkuse laadile ja raskusele |
||||||
L10–L99 |
Muud nahahaigused, nt ekseem, dermatiit, psoriaas Korduv, mõnikord kutsealaga seotud |
A – kui on sümptomid, mis mõjutavad ohutut töötamist |
Juhtumipõhine otsus, vajaduse korral piirangutega, kui haigus ägeneb kuumuse või töökohal ainetega kokkupuute tõttu |
||||||
M00–M99 |
LUU- JA LIHASKONNA VAEVUSED |
||||||||
M 10–23 |
Osteoartroos, muud liigesehaigused ja liigese endoproteesimine Valu ja piiratud liikuvus, mis mõjutab igapäevaste ja hädaolukorra ülesannete täitmist. Võimalik nakkus või kunstliigese nihestus ja kunstliigeste piiratud kasutusaeg |
A – pärast puusa- või põlveliigese asendamist peab enne tööle naasmist selle funktsioon täielikult taastuma ja nõutav on spetsialisti ametlik hinnang P – kaugelearenenud ja raskete juhtumite korral |
Juhtumipõhine hindamine. Suudab täielikult täita igapäevaseid ja hädaolukorra ülesandeid ning on väga väike tõenäosus, et seisund halveneb, nii et ta ei suuda ülesandeid täita |
||||||
M24.4 |
Korduv nihestus ja subluksatsioon õla- ja põlveliigesel Ootamatu liikumise piiratus, valuga |
A – kuni liigese funktsioon on piisavalt taastunud ja stabiilne |
Ajutise töövõimetuse juhtumipõhine hindamine |
||||||
M54.5 |
Seljavalu Valu ja piiratud liikuvus, mis mõjutab igapäevaste ja hädaolukorra ülesannete täitmist. Seisundi halvenemine |
A – ägedas staadiumis P – kui on korduv või põhjustab töövõimetust |
Juhtumipõhine hindamine |
||||||
Y83.4 Z97.1 |
Jäsemeprotees Piiratud liikuvus, mis mõjutab igapäevaste ja hädaolukorra ülesannete täitmist |
P – kui kriitilisi ülesandeid ei saa täita |
Kui saab täita igapäevaseid ja hädaolukorra ülesandeid, on lubatud konkreetsed piirangud, mis ei ole seotud kriitiliste ülesannetega. Võib kehtestada piirangu 03***. |
||||||
|
ÜLDTEAVE |
||||||||
R47, F80 |
Kõnehäired Suhtlemisvõime piiratud |
P – ei suuda täita igapäevaseid ja hädaolukorra ülesandeid ohutult või tõhusalt |
Vajalik suuline kõne ei ole halvenenud |
||||||
T78 Z88 |
Allergiad (v.a allergiline dermatiit ja astma) Kordumise ja reaktsiooni raskuse suurenemise tõenäosus. Vähenenud suutlikkus täita ülesandeid |
A – kuni taanduvad sümptomid, mis mõjutaksid ohutut töötamist P – kui eluohtlik reaktsioon on mõistlikult prognoositav |
Kui reaktsioon on pigem kahjustav kui eluohtlik ning mõju saab täielikult ohjata pikaajalise mittesteroidse eneseraviga või elustiili muutmisega, mida on võimalik teha töökohal ilma ohutuse seisukohast kriitiliste kõrvaltoimeteta. |
||||||
Z94 |
Transplantaadid – neer, süda, kops, maks (proteesid, st liigesed, jäsemed, läätsed, kuuldeaparaadid, südameklapid jne, vt seisundit käsitlevaid osasid) Võimalik äratõukereaktsioon. Ravimite kõrvaltoimed |
A – kuni operatsiooni ja äratõukereaktsiooni ravi mõju on stabiilne P – juhtumipõhine hindamine ja kinnitus spetsialisti ametliku hinnanguga |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti nõuande alusel. Töövõimeline ajalise piiranguga üks aasta |
||||||
Liigitada seisundi järgi |
Progresseeruvad seisundid, mis vastavad praegu kehtivatele kriteeriumidele, nt Huntingtoni korea (sh pärilikkus), keratokoonus |
A – kuni tehakse uuringuid ja vajaduse korral ravitakse P – kui tõsine progresseerumine on tõenäoline |
Juhtumipõhine hindamine spetsialisti nõuande alusel. Sellised seisundid on lubatud, kui tõsine progresseerumine enne järgmist tervisekontrolli on ebatõenäoline |
||||||
Liigitada seisundi järgi |
Konkreetselt loetlemata seisundid |
A – kuni tehakse uuringuid ja vajaduse korral ravitakse P – kui on püsivad kahjustused |
Juhisena võib kasutada seonduvaid seisundeid. Kaaluda ootamatu töövõimetuse, kordumise või progresseerumise suurenenud tõenäosust ning igapäevaste ja hädaolukorra ülesannete täitmise piiranguid. Kahtluse korral küsida spetsialisti arvamust või kaaluda piiranguid ja edastada küsimus vaheisikule |
1. liide
Asjakohased nägemisnõuded vastavalt diagnoosi koodidele H00–H59
Nägemise miinimumnõuded
1. Päevane nägemisteravus
Nägemisteravus kahe silmaga koos või nägemisteravus paremini nägeva silmaga (korrigeeritud või korrigeerimata) on 0,8 või rohkem. Monokulaarne nägemine on lubatud.
Ilmne kahelinägemine (motiilsus), mida ei saa korrigeerida, ei ole lubatud. Monokulaarse nägemise korral: paremini nägeva silma normaalne liikuvus.
Võib kehtestada piirangu 01***.
2. Nägemine hämaral ja pimedal ajal
Kontrollitakse glaukoomi, võrkkesta häirete või läätse hägususe (nt katarakt) korral. Kontrastitundlikkus 0,032 cd/m2 ilma pimestamiseta; kontrolli tulemus 1: 2,7 või parem (Mesotest).
3. Vaateväli
Horisontaalvaateväli peab olema vähemalt 120 kraadi. Vaatevälja ulatus vasakule ja paremale on vähemalt 50 kraadi ning üles ja alla 20 kraadi. Vaatevälja keskse osa 20 kraadi raadiuses ei tohiks esineda ühtki defekti.
Vähemalt üks silm vastab nägemisteravuse nõudele ja selle vaateväli on ilma patoloogilise laikpimesuseta. Kui esialgse kontrolli käigus leitakse kõrvalekalded või glaukoomi või võrkkesta düstroofia puhul on kohustuslik silmaarsti tehtud ametlik kontroll.
4. Navigeerimiskohustusi täitva tekimeeskonnaliikme värvitaju
Värvitaju loetakse piisavaks, kui taotleja sooritab Ishihara testi (24 tahvlit) maksimaalselt kahe veaga. Kui taotleja seda testi ei soorita, tuleb tal sooritada üks mainitud heakskiidetud alternatiivsetest testidest. Kahtluse korral tuleb teha kontroll anomaloskoobiga. Anomaloskoobi koefitsient peab olema 0,7–1,4 ja seega on nägemine trikromaatiline.
Ishihara testi heakskiidetud alternatiivsed testid on järgmised:
a) |
Velhagen/Broschmann (tulemus maksimaalselt kahe veaga); |
b) |
Kuchenbecker-Broschmann (maksimaalselt kaks viga); |
c) |
HRR (miinimumtulemus „nõrk“); |
d) |
TMC (miinimumtulemus „teine tase“); |
e) |
Holmes Wright B (tulemus maksimaalselt 8 veaga „small“ puhul); |
f) |
Farnsworth Panel D-15 test (minimaalne tulemus: maksimaalselt üks diametraalne ristlõik värvide asetuse joonisel); |
g) |
Colour Assessment and Diagnosis (CAD) test (tulemus maksimaalselt nelja CAD ühikuga). |
Nõukogu direktiivi 96/50/EÜ (1) kohaselt välja antud laevajuhitunnistuste omanikud, kelle anomaloskoobi koefitsient on 0,7–3,0, loetakse töövõimeliseks, kui nende tunnistus on välja antud enne 1. aprilli 2004.
Filterklaasi, nagu toonitud kontaktläätsede ja prillide kasutamine värvitaju optiliseks korrigeerimiseks ei ole lubatud.
2. liide
Asjakohased kuulmisnõuded vastavalt diagnoosi koodidele H68–H95
Kuulmise miinimumnõuded
Kuulmine loetakse piisavaks, kui keskmine kuulmislangus mõlemas kõrvas kuulmisaparaadiga või ilma selleta ei ole üle 40 dB sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Kui kuulmislangus on üle 40 dB, loetakse kuulmine siiski piisavaks, kui sooritatakse standardi ISO 8253-1:2010 kohase audiomeetri abil tehtud või samaväärne kuulmistest.
Võib kehtestada piirangu 02***.
Märkused tabeli ja liidete juurde
* Kordumise tõenäosus
Kui termineid „väga väike“ ja „väike“ kasutatakse kordumise suurenenud tõenäosuse kohta, siis on tegemist kliinilise hinnanguga, kuid mõne seisundi puhul on kättesaadavad kvantitatiivsed tõendid kordumise tõenäosuse kohta. Sel juhul, nt krambihoogude ja südamehaiguste puhul, võib see näidata, et vajalikud on lisauuringuid, et teha kindlaks inimese haiguse kordumise suurenenud tõenäosus. Kordumise kvantitatiivsed tasemed on järgmised:
väga väike: kordumise määr on väiksem kui 2 % aastas;
väike: kordumise määr on kui 2–5 % aastas.
** Täiskasvanute astma
Astma võib alata lapsena või pärast 16. eluaastat. Täiskasvanueas tekkinud astmal on palju sisemisi ja väliseid põhjusi. Täiskasvanud töötajate puhul, kellel on täiskasvanueas tekkinud astma, uuritakse konkreetsete, sealhulgas kutseastmat põhjustavate allergeenide rolli. Samuti tuleb kaaluda vähem spetsiifilisi ärritajaid (külm, koormus ja hingamisteede nakkus). Need kõik võivad mõjutada siseveeteedel töötamise võimet.
Kerge vahelduv astma: harvad kerge viliseva hingamise episoodid, mis esinevad vähem kui üks kord kahe nädala jooksul ja mida saab kiiresti leevendada beeta-agonist-inhalaatoriga.
Kerge astma: sagedased viliseva hingamise episoodid, mille puhul tuleb kasutada beeta-agonist-inhalaatorit või alustada ravi inhaleeritava kortikosteroidiga. Regulaarne ravi inhaleeritava steroidiga (või steroid kombineerituna pikatoimeliste beeta-agonistidega) võib sümptomid tõhusalt kõrvaldada ja kaob vajadus raviks beeta-agonistidega.
Koormusastma: viliseva ja raskendatud hingamise episoodid, mille vallandajaks on füüsiline pingutus ja külm. Episoode võib tõhusalt ravida inhaleeritava steroidiga (või steroid kombineerituna pikatoimeliste beeta-agonistidega) või muu suukaudse ravimiga.
Mõõdukas astma: sagedased viliseva hingamise episoodid vaatamata regulaarsele ravile inhaleeritava steroidiga (või steroid kombineerituna pikatoimeliste beeta-agonistidega), mis nõuavad jätkuvat ravi beeta-agonist-inhalaatoriga või samal ajal muude ravimite manustamist; ajutiselt vajadus manustada suukaudseid steroide.
Raske astma: sagedased viliseva ja raskendatud hingamise perioodid, sage haiglaravi, sage suukaudsete steroidide manustamine.
*** Leevendavad meetmed ja piirangud
01 Vajalik nägemise korrigeerimine (prillid või kontaktläätsed või mõlemad)
02 Vajalik kuuldeaparaat
03 Vajalik jäsemeprotees
04 Ei tohi roolimajas üksi ülesandeid täita
05 Ainult päevasel ajal
06 Navigeerimisülesanded ei ole lubatud
07 Piiratud ühe veesõidukiga, mille nimi on ...
08 Piiratud ala, täpsemalt ...
09 Piiratud ülesanne, täpsemalt ...
Leevendavaid meetmeid ja piiranguid võib kombineerida. Vajaduse korral tuleb neid kombineerida.
(1) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 31).