KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/1366,

23. september 2020,

rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutava ELi mehhanismi kohta (rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

2015. aasta pagulaskriis tõi esile nõrgad kohad ja puudujäägid ELi ja liikmesriikide rändekriisi ohjamise süsteemides ning näitas kõige suurema surve all olevate liikmesriikide suutlikkuse ja vahendite puudulikkust. Kriis tõi esile vajaduse tegutseda samaaegselt mitmel rindel – kolmandates päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikides, ELi välispiiridel ja teistes surve all olevates liikmesriikides.

(2)

Liidu ja liikmesriikide 2015. aasta pagulaskriisi järgsed meetmed olid suunatud mitmele poliitika-, seadusandlikule, operatiiv- ja finantsvajadusele ning nende eesmärk oli parandada rände haldamise kestlikkust. Need riikliku, rahvusvahelise ja ELi tasandi meetmeid hõlmavad enneolematud jõupingutused aitasid vähendada aastalt aastale ebaseaduslike saabujate arvu, mis langes viimaks 2019. aastal kuue aasta madalaimale tasemele.

(3)

Olukord välispiiridel on siiski jätkuvalt äärmiselt ebastabiilne ja vaja on edasisi täiustusi, et olla paremini valmis lahendama võimalikke ulatuslikke rändekriise. Lisaks võivad ebaseaduslikult liikuvad rändajad, kes esitavad varjupaigataotlusi mitmes liikmesriigis, oluliselt koormata liikmesriikide varjupaigasüsteeme.

(4)

Selleks et vältida näiliselt kontrollimatute rändevoogude saabumist ELi, nagu see toimus 2015. aastal, ja tagada riigisiseste rändesüsteemide tulemuslik toimimine, on vaja tugevdada seni tehtud operatiivkoostööd, luues raamistiku, mis toetab asjaomaste õigusaktide koordineeritumat kasutamist. Sellise raamistiku loomine aitaks oluliselt kaasa selle tagamisele, et liikmesriigid ja liit arendavad vastupidavust, mis on vajalik ükskõik millist liiki rändekriisi tõhusaks lahendamiseks. Lisaks tuleks rändeolukorda korrapäraselt seirata, et otsuseid saaks alati, kui võimalik, olukorra tervikpildi põhjal. See protsess peaks põhinema pärast 2015. aasta pagulaskriisi rändeolukorra seiramisel saadud kogemusel ja hõlmama muu hulgas integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) aruannete koostamist kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva nõukogu integreeritud korra (IPCR) aktiveerimise raames.

(5)

Selleks et tugevdada liidu ja liikmesriikide vastupidavust, peaksid kõik sidusrühmad, sealhulgas kahepoolseid kanaleid kasutavad liikmesriigid, jätkama aktiivset osalemist konfliktide ennetamises ja lahendamises ning hoidma üksteist kursis sellise võimaliku kriisiga kolmandas riigis, mis võib viia rändekriisini ELis. Kõiki asjakohaseid ELi vahendeid, mis on kooskõlas neid reguleerivate õigusraamistike ja peamiste eesmärkidega, tuleks kasutada selleks, et toetada partnerriike, et nad saaksid parandada oma suutlikkust selliseid kriise lahendada, enne kui nende mõju jõuab ELini, tugevdades samal ajal rändepoliitika eesmärke.

(6)

Tulemuslik operatiivne reageerimine rändekriisile sõltub iga liikmesriigi valmisolekust ja suutlikkusest kasutada vajalikku varustust ja ressursse, aga ka koordineeritud tegevusest, mida toetavad liidu olemasolevad struktuurid. Lisaks eeldab see, et kõik asjaomased osalised teevad koostööd kiiresti ja tulemuslikult. Seepärast tugineb tulemuslik ja õigeaegne kriisiohjemehhanism varem paika pandud kriisikoostöö menetlustele, milles on selgelt määratletud peamiste osalejate rollid ja ülesanded riiklikul ja liidu tasandil.

(7)

Vaja on struktureeritud rände haldamise mehhanismi, mis hõlmab reaalajas seiret, varajast hoiatamist ning tsentraliseeritud ja koordineeritud ELi reageerimist vajaduse korral struktuuride, vahendite, inim- ja rahaliste ressursside mobiliseerimiseks ELi institutsioonide ja ametite vahel ning koostöös liikmesriikidega.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1896, (1) mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, on sätestatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja liikmesriikide pädevate asutuste jagatud vastutus Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise eest. Ka see eeldab olukorrateadlikkuse tagamist ja Euroopa integreeritud piirihalduse integreeritud planeerimist, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist.

(9)	Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava juhtpõhimõtted peaksid olema järgmised: ennetamine, solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine, koordineerimine, õigeaegne reageerimine ja vahendite paindlik jaotamine.

(10)	Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava põhieesmärk on tagada ühelt poolt olukorrateadlikkus ja parem valmisolek ning teiselt poolt tulemuslik juhtimine ja õigeaegne reageerimine.

(11)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava peaks looma tegevusraamistiku rändevoogude ja rändeolukordade seiramiseks ja ennetamiseks, vastupidavuse suurendamiseks ning rändekriisile koordineeritud reageerimise korraldamiseks. Need eesmärgid peegeldavad rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikavas esitatud kahte peamist etappi: ühelt poolt seire ja valmisolek ning teiselt poolt kriisiohje.

(12)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kohaldamisel tuleks rändekriis määratleda kui mis tahes olukord või suundumus ELis või kolmandas riigis, mis avaldab mõju ja erilist survet ükskõik millise liikmesriigi varjupaiga-, rände- või piirihaldussüsteemile või mis võib seda teha. See etapp hõlmab rände ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitleva määruse ettepaneku artikli 1 lõikes 2 või varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 2 punktis w määratletud olukordi ja läheb neist kaugemale.

(13)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava on kooskõlas kehtestatud ELi kriisiohjemehhanismidega, eelkõige liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga, sealhulgas selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega, kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva nõukogu integreeritud korra (IPCR), komisjoni ARGUSe ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanismiga, mis võidakse aktiveerida samaaegselt rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapiga või pärast seda, ning täiendab neid. Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava eesmärk on toetada nende üldiste kriisimehhanismide koostoimet ja koostööd, tagades, et neile tagatakse kriisiolukorra kohta ajakohastatud teave.

(14)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava põhineb küll asjakohastel kehtivatel õigusaktidel, kuid on mõeldud ka selleks, et toetada komisjoni kavandatud uute vahendite, sealhulgas varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ning rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitleva määruse rakendamist.

(15)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava seire- ja valmisolekuetapis tuleks ette näha meetmed, millega tagatakse korrapärane olukorrateadlikkus ja varajane hoiatamine/prognoosimine ning aidatakse koostada rände haldamise aastaaruannet, mille komisjon esitab kooskõlas varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikliga 6. Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava abil pakutav olukorrateadlikkus võib muu hulgas võimaldada nõukogu eesistujariigil vähendada praeguse IPCRi aktiveerimist rändekriisi korral. Kriisiohjeetapis tuleks rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikavaga tagada, et rändeolukorda puudutav ajakohastatud põhjalik teave on kättesaadav kõigile osalejatele, et nad saaksid teha õigeaegselt otsuseid, ning et nende otsuste täitmist jälgitakse ja koordineeritakse nõuetekohaselt.

(16)

Selleks et muuta rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava reaalsuseks, peaksid liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) tegema koostööd rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustikuna (edaspidi „võrgustik“). Võrgustiku peamine eesmärk peaks olema tagada rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kahe etapi jaoks olulise teabe piisav vahetus.

(17)	Võrgustik peaks toetama rändevoogude seiret ja ennetamist, suurendama vastupidavust ja parandama kriisile reageerimise tehnilist koordineerimist, järgides täielikult kehtivaid õigusakte ning kasutades ja täiendades olemasolevaid vahendeid.

(18)

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava toimimisse tuleks võimaluse korral vastavalt vajadusele kaasata ka asjaomased kolmandad päritolu-, transiidi- ja/või sihtriigid. Selline kaasamine peaks aitama tõhustada teabevahetust ja meetmeid, mille abil saavutatakse nõuetekohane olukorrateadlikkus rändest nendes riikides ja nende riikide reageerimisest võimalikele kriisidele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Selleks et aidata rändevoogude seire ja ennetamise, vastupidavuse suurendamise ning rändekriisile koordineeritud reageerimise korraldamise kaudu kaasa rände haldamise tõhustamisele, peaksid liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) (edaspidi „osalejad“) tegema rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava raames koostööd.

2.	Sel eesmärgil peaksid osalejad tegutsema rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustiku („võrgustik“) raames koos, et toetada rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava rakendamist.

3.	Võrgustikus osalejad peaksid tagama rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kahe etapi jaoks olulise teabe piisava vahetuse täielikus kooskõlas nende pädevust ja kohustusi puudutavate õigusnormidega.

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava esimeses etapis, mis peaks olema alaliselt aktiveeritud ja jätkuma ka teises etapis, peaksid osalejad andma õigeaegselt ja täpset teavet, et saada rändeolukorrast ajakohastatud ülevaade, nägema ette varajase hoiatamise/prognoosimise ning suurendama vastupidavust ükskõik millist liiki rändekriiside tõhusaks lahendamiseks. Teine etapp peaks olema kohaldatav iga olukorra või suundumuse suhtes, mis esineb ELis või kolmandas riigis ja mis avaldab mõju ja erilist survet ükskõik millise liikmesriigi varjupaiga-, rände- või piirihaldussüsteemile või mis võib seda teha. Teine etapp hõlmab rände ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitleva määruse ettepaneku artikli 1 lõikes 2 või varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 2 punktis w määratletud olukordi ja läheb neist kaugemale.

5.	Võrgustik peaks kehtestama rakendussuunised, et tagada rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava toimimiseks vajaliku teabe tõhus liikumine asjaomaste riiklike ja ELi kriisiohjemehhanismide vahel.

Liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) peaksid määrama võrgustiku toimima hakkamiseks kontaktpunkti.

7.	Kontaktpunktid peaksid vahetama korrapäraselt teavet, eelkõige selleks, et toetada komisjoni varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 6 lõikes 4 ette nähtud perioodiliste rände haldamise aruannete ja artikli 6 lõikes 6 ette nähtud olukorraaruannete väljaandmist.

8.	Rände haldamise aruannete ja olukorraaruannete järelduste põhjal peaksid liikmesriigid arutama, milliseid meetmeid on vaja võtta. Sellised arutelud peaksid toimuma tehnilisel, strateegilisel ja vajaduse korral poliitilisel tasandil asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites või nõukogus.

Komisjon peaks kokkuleppel liikmesriigiga, kus valitseb rändekriisi olukord, nagu on osutatud soovituses 4, teavitama olukorrast teisi võrgustiku kontaktpunkte, et aktiveerida rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisietapp. Mõjutatud liikmesriigi kontaktpunkt peaks viivitamata esitama komisjoni kontaktpunktile lisas täpsustatud vajaliku teabe.

10.	Sellises kriisiolukorras peaksid kontaktpunktid toetama komisjoni, edastades vajaliku teabe ja suunised ning koordineerides kriisile reageerimise meetmeid.

11.	Võrgustikusisene teabevahetus peaks toimuma olemasolevate teabevahetuskanalite kaudu, sealhulgas võimaluse korral spetsiaalsete funktsioonidega IPCRi platvormi kaudu, kooskõlas eespool soovituses 5 osutatud rakendussuunistega.

12.	Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kaks etappi peaksid olema kooskõlas lisas esitatud juhtimise ja töövooga.

Brüssel, 23. september 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ylva JOHANSSON

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

LISA

Käesolevas lisas esitatakse rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava põhimõtted ja peamised osalejad selles ning kirjeldatakse üksikasjalikult kava kahe etapi toimimist.

1. KAHE ETAPI PÕHIMÕTTED JA OSALEJAD

Põhimõtted

Vajalike meetmete kindlakstegemisel ja erinevatele osalistele ülesannete määramisel peaks rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava toimimise aluseks olema järgmised põhimõtted.

i)	Ennetamine: rändeolukorda tuleks korrapäraselt seirata ja otsused tuleks teha tervikliku ja koordineeritud olukorrapildi põhjal eeskätt ennetust silmas pidades.

ii)	Koordineerimine: kriisile reageerimisel tuleks kasutada kõigi asjakohaste sise- ja välispoliitika valdkondade ning kõigi kaasatud osalejate meetmeid koordineeritud ja tervikliku käsitusviisi raames.

iii)	Õigeaegne reageerimine: meetmeid tuleks võtta niipea, kui need on vajalikud, et vältida olukorra eskaleerumist.

iv)	Vahendite paindlik jaotamine: vahendid tuleks võtta kasutusele kiiresti, kasutades täielikult ära asjaomaste osalejate paindlikkuse, mis on erinevate rahastamisvahendite raames lubatud.

v)	Solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine, nagu on sätestatud varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artiklis 5.

Osalejad

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kahe etapi rakendamisse on kaasatud järgmised osalejad:

—	liikmesriigid, sealhulgas nende kontaktametnikud;

—

nõukogu;

—	Euroopa Komisjon, sealhulgas kohapeale ja ELi delegatsioonidesse lähetatud töötajad ning Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud;

—	Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELi delegatsioonid, asjaomased ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid;

—	ELi ametid (EASO, Frontex, EUROPOL, eu-LISA ja FRA) ning nende kontaktametnikud.

2. SEIRE - JA VALMISOLEKUETAPP (1. ETAPP)

a) Eesmärk

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava seire- ja valmisolekuetapi eesmärk on toetada kehtivate õigusaktide koordineeritumat kasutamist, parandades ja jagades ühist olukorrateadlikkust kõigi kaasatud osalejate vahel, töötades ELi tasandil välja varajase hoiatamise/prognoosimise süsteemi ning toetades liikmesriikides ükskõik millist liiki rändekriisidega tõhusaks toimetulekuks vajaliku vastupidavuse arendamist.

Mehhanismi esimese etapi eesmärk on saavutada järgmised põhieesmärgid.

—

Olukorrateadlikkuse jagamine ja varajane hoiatamine/prognoosimine. Õigeaegne ja piisavalt terviklik sündmuste ja uute suundumuste mõistmine kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt peaks võimaldama olukorda seirata ja olla vajaduse korral koordineeritud reageerimiseks hästi ette valmistatud. Uusi tekkivaid probleemseid ja kriitilisi olukordi tuleks õigeaegselt ennetada. Kõik osalised peaksid saatma teavet ja tõendeid ELi tasandil väljatöötatavasse varajase hoiatamise/prognoosimise süsteemi. Sellise süsteemi väljatöötamiseks tehtavaid jõupingutusi peaks koordineerima komisjon, tuginedes samal ajal olemasolevatele ja võimalikele tulevastele vahenditele.

—	Vastupidavuse arendamise toetamine. Ühine arusaamine olukorrast, selle põhjustest ja prognoosist peaks aitama liikmesriikidel suunata oma jõupingutused suutlikkuse suurendamisele juhul, kui tekib uus rändekriis.

b) Juhtimine

Komisjonil, vajaduse korral koostöös Euroopa välisteenistusega, peaks olema seire- ja valmisolekuetapis juhtiv roll, kasutades kõiki oma vahendeid, sealhulgas Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikke, hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust ja kättesaadavaid rahalisi vahendeid kooskõlas oma vastavate volituste, eesmärkide ja menetlustega. Võrgustikku peaks juhtima komisjon ja ta peaks tagama selle sekretariaaditeenused, koguma teavet ja esitama vajalikud aruanded ning jälgima ükskõik millise osaleja võetavate meetmete rakendamist.

Liikmesriigid, ELi ametid ja muud osalejad peaksid komisjoni eespool nimetatud rollis toetama, esitades eelkõige õigeaegselt ja täpset teavet, analüüse ja prognoose ning oma valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise plaani hindamise.

Arutelud, mis on vajalikud tehnilisel, strateegilisel ja vajaduse korral poliitilisel tasandil ja mis eeldavad meetmete võtmist liikmesriikides, tuleks korraldada nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites, tuginedes rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava selle etapi raames esitatud komisjoni aruannete järeldustele.

Olukordades, kus nõukogu otsustab esitada tegevusjäreldused ja -soovitused, peaks võrgustik toetama nende rakendamist asjakohase teabe vahetamise kaudu.

c) Töövoog

Olukorrateadlikkuse jagamine ja varajane hoiatamine/prognoosimine

Komisjon peaks korraldama korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis, võrgustiku koosolekuid või videokonverentse. Selliste kontaktide sagedus peaks sõltuma rändeolukorra tõsidusest ning rände ja hädaolukorra seire käigus tuvastatud probleemidest.

Kui see on asjakohane ja teostatav, tuleks peamiste kolmandate päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikide esindajad ning peamiste rahvusvaheliste partnerite ja sidusrühmade esindajad kutsuda vastavalt vajadusele võrgustiku aruteludele, mis keskenduvad konkreetsele rändeteele, et vahetada õigeaegselt ja korrapäraselt teavet rändevoogude, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muude ELi varjupaika, rännet või piirihaldust mõjutavate tegurite (sealhulgas geopoliitiliste, tervise-, keskkonna-, kliima-, demograafiliste või muude sotsiaal-majanduslike tegurite) kohta. Sellise osalemise üksikasjad tuleks välja töötada asjaomaste riikidega, konsulteerides vastavate ELi delegatsioonidega ja tehes tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.

Valmisolekuteema peaks olema kolmandate riikidega, eelkõige ELi naaberriikidega peetavates rändedialoogides kesksel kohal ning nende dialoogide eesmärk peaks olema luua teabevahetuskanalid ja teha kindlaks kohalikud osalejad, keda kriisi korral kasutada ja kellega ühendust võtta.

Võimaluse korral peaks komisjon koostöös Euroopa välisteenistusega looma peamiste kolmandate päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikidega konkreetset rändeteed puudutavad temaatilised videokonverentsid ning tugevdama praegu peetavaid sarnaseid videokonverentse. Need videokonverentsid peaksid hõlmama kõiki teisi sidusrühmi, kes on mõjutatud või kellel on selge huvi rändeliikumiste vastu konkreetsel rändeteel. Videokonverentsi struktuur peaks julgustama sisulisi arutelusid tihedas koostöös ELi delegatsioonidega, et neist oleks kasu kõigile osalejatele.

Kõik võrgustiku kontaktpunktid peaksid andma teavet, et aidata luua vajalik olukorrapilt. Olukorrateadlikkuse jagamine hõlmab andmeid rändevoogude kohta, teavet vastuvõtu-, varjupaiga- ja piirihaldussüsteemide kohta, asjakohaseid riigisiseseid rändevaldkonna suundumusi liikmesriikides ja kolmandates riikides, varajase hoiatamise/prognoosimise teateid ning koostöömeetmeid kolmandate riikidega. Kõik kontaktpunktid peaksid jagama kohapeal esinevaid probleeme, puudusi ja võetavaid reageerimismeetmeid, et ELi tasandil oleks võimalik luua ühine olukorrapilt. Võrgustiku täpset toimimist tuleks üksikasjalikult kirjeldada standardses töökorras.

Võrgustik peaks kasutama ära kõik kättesaadavad teabevahetuskanalid ja -platvormid, sealhulgas võimaluse korral spetsiaalsete funktsioonidega IPCRi platvormi. Kui kättesaadavatest vahenditest ei piisa, kaalub komisjon oma olemasolevate platvormide parandamist või spetsiaalse turvalise veebipõhise platvormi loomist, et tagada võrgustikus kiire teabevahetus.

Saadud teabe põhjal peaks komisjon koostama olukorraaruanded – rändevaldkonna olukorrateadlikkuse ja analüüsi (MISAA) aruande sagedusega, mille peaks võrgustik otsustama seire- ja valmisolekuetapis. MISAA aruanne peaks tuginema vormile ja metoodikale, mida kasutatakse praegu avaldatavates integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) aruannetes, mis töötati välja IPCRi aktiveerimise ajal seoses 2015. aasta pagulaskriisiga, ning see asendab ISAA aruande, kui eesistujariik deaktiveerib IPCRi. Võimaluse korral peaksid osalejad jagama ka teavet, mis on saadud ELi-välistest allikatest, sealhulgas kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt partneritelt. MISAA aruandes tuleks kindlaks teha suundumused ja see peaks võimaluse korral sisaldama voogudega seotud varajasi hoiatusi/prognoose, mis võimaldavad hoiatada kõiki osalejaid ja võtta neil parandusmeetmeid. MISAA aruannet tuleks jagada osalejatega üksnes IPCRi platvormi kaudu täielikus kooskõlas sellele platvormile juurdepääsu käsitlevate reeglitega, kaasates vastavalt hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse.

Liikmesriigid peaks arutama vajalikke võetavaid meetmeid ja järeldusi, nagu märgitud MISAA aruandes. Liikmesriigid peaksid korraldama arutelusid tehnilisel, strateegilisel ja vajaduse korral poliitilisel tasandil asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites või nõukogu istungitel. Nõukogu võib esitada tegevusjäreldusi ja -soovitusi, mille suhtes peaksid asjaomased osalejad võtma võrgustiku toel järelmeetmeid.

Vastupidavuse arendamise toetamine

Tuginedes rände haldamise aruannetele ja riiklikele strateegiatele, nagu on ette nähtud varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 6 lõigetes 4 ja 6, ja selleks et parandada ELi rändehalduse vastupidavust tervikuna, tuleks luua rände hädaolukorra lahendamise tsükkel.

Kooskõlas varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 6 lõikega 3 kehtestavad liikmesriigid riiklikud strateegiad, et tagada piisav suutlikkus varjupaiga ja rände tulemuslikuks haldamiseks, ning need sisaldavad teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad kõnealuses määruses sätestatud põhimõtteid ja sellest tulenevaid õiguslikke kohustusi riiklikul tasandil. Need strateegiad hõlmavad hädaolukorra lahendamise planeerimist riiklikul tasandil, võttes samal ajal arvesse hädaolukorra lahendamise planeerimist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, sealhulgas määruse (EL) 2019/1896 (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) artikli 8 lõikele 6 ning artikli 9 lõigetele 3, 5 ja 6, ning Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, nagu on sätestatud kõnealuses määruses.

ELi ametid peaks esitama komisjonile aruande oma suutlikkusest ja hädaolukorra lahendamise plaanidest, samuti muud aruanded, mida komisjon võib selles kontekstis kasutada.

Euroopa välisteenistus peaks aitama kaasa rände välisaspektidele ja koostöömeetmetele kolmandate päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikidega.

Kolmandatele riikidele tuleks anda võimalus jagada vabatahtlikult oma rändestrateegiaid ja hädaolukorra lahendamise plaane komisjoni või võrgustikuga.

Eespool esitatud teabe alusel ja kooskõlas varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 6 lõikega 4 esitab komisjon igal aastal rände haldamise aruande, milles kirjeldatakse rändeolukorra võimalikku arengut ning liidu ja liikmesriikide valmisolekut.

Liikmesriigid peaksid arutama komisjoni koostatud iga-aastaste rände haldamise aruannete tulemusi asjakohastel foorumitel.

Komisjon peaks võrgustiku teiste osalejate toel looma raamistiku iga-aastaste rände haldamise aruannete järelduste järelmeetmete jälgimiseks ning andma järgmise iga-aastase tsükli aruandluse raames aru saavutatud edusammudest ja olukorrast.

3. RÄNDEKRIISI OHJAMISE ETAPP (2. ETAPP)

a) Eesmärk

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapi eesmärk on toetada ELi kiiret, tõhusat ja koordineeritud reageerimist rändekriisile, andes ELi otsustajatele õigeaegset ja ajakohastatud teavet muutuva tegevusolukorra kohta ning toetades seiret, kohapealset koordineerimist ja teabevahetust tehnilise tasandil kõigi osalejate vahel.

b) Juhtimine

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapis ning seni, kuni üldisi ELi kriisiohjemehhanisme (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele, ARGUSt ja kriisidele reageerimise mehhanismi) ei ole aktiveeritud, kasutab rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava eesmärkide saavutamiseks oma raamistikku, sealhulgas võrgustikku ja aruandlusmehhanismi.

Kui üldised ELi kriisiohjemehhanismid on kooskõlas nende vastavate menetluste ja eesmärkidega aktiveeritud, tuleks tagada üldine kriisiohjeroll, sealhulgas nendevaheline vajalik koordineerimine.

2. etapi aktiveerimise ajal jätkub 1. etapi tegevus ja seda intensiivistatakse.

Võrgustik, mille aktiveerib ja mida juhib komisjon, peaks toetama ELi üldiste kriisiohjemehhanismide tööd. Toetus peaks eelkõige keskenduma sellele, et tagada olukorrateadlikkus, mis on vajalik nende mehhanismide raames toimuvateks aruteludeks ja otsuste tegemiseks, ning selle jälgimisele, kuidas asjaomased osalejad neid rakendavad. Selleks peaks võrgustik videokonverentsi teel korrapäraselt kohtuma ning arutama ELi üldiste kriisiohjemehhanismide raames tehtud otsuste kõiki tegevuslikke aspekte ja andma neile tulemustest aru.

Liikmesriikide kriisiohjekeskuste aktiveerimise korral peaksid keskused tagama piisava ühenduse ELi üldiste kriisimehhanismidega, sealhulgas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega, ning toetama nende vastava kontaktpunkti tegevust võrgustikus kooskõlas soovituses 5 osutatud suunistega.

Vajaduse korral ja lisaks IPCRi reeglite alusel nõukogus toimuvatele kohtumistele võiks asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites või nõukogus pidada komisjoni olukorraaruannete järelduste põhjal täiendavaid arutelusid.

Iga osaleja peaks võtma vajalikud meetmed, sealhulgas vahendeid käsitlevas punktis d loetletud meetmed.

c) Töövoog

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapi saab käivitada komisjon kokkuleppel rändekriisi olukorras oleva liikmesriigiga, nagu on osutatud soovituses 4.

Komisjoni kontaktpunkt peaks teavitama teisi võrgustiku kontaktpunkte (ELi eesistujariik, liikmesriigid, nõukogu, Euroopa välisteenistus, ELi ametid) otsusest aktiveerida rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapp.

Komisjon aktiveerib võrgustiku viivitamata täies mahus ööpäevaringses režiimis ja kutsub kokku võrgustiku erakorralise koosoleku/videokonverentsi, et käsitleda tehnilisel tasandil järgmisi punkte:

a)	olukorra kohta teabe vahetamine;

b)	kiire, tõhusa ja tulemusliku reageerimise võimaluste analüüsimine;

c)	üldsuse teavitamisega seotud sõnumite koordineerimine kooskõlas olemasolevate struktuuridega;

d)	kohapealse toe koordineerimine.

Mõjutatud liikmesriik peaks aktiveerima oma hädaolukorra meetmed ja koostama vajaduste esialgse hinnangu, mida tuleks viivitamata jagada komisjoni ja teiste võrgustiku liikmetega. Esialgne hindamine peaks sisaldama järgmist teavet:

a)	kohapealne olukord, seda põhjustavad peamised tegurid ja prognoos, sealhulgas võimalikud tagajärjed;

b)	olemasolev materiaalne, tegevus- ja finantssuutlikkus;

c)	hädaolukorra lahendamise meetmete rakendamine;.

d)	materiaalsed, tegevuslikud ja rahalised vajadused, mida peavad katma asjaomased osalejad, sealhulgas teised liikmesriigid või ELi ametid.

Võrgustiku kaudu kogutud teabe põhjal peaks komisjon teavitama võrgustikku, esitades eelkõige järgmise teabe:

a)	ülevaade olukorrast, sealhulgas prognoos ja võimalikud tagajärjed; võimaluse korral tuleks lisada teave, mis on saadud asjaomastelt riikidelt ja nende kohta;

b)	kriisist mõjutatud liikmesriikide ja kolmandate päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikide olemasolev suutlikkus ning ELi ja teiste liikmesriikide olemasolev suutlikkus kriisi lahendada;

c)	ELi ja liikmesriikide olemasoleva abi suurus;

d)	puuduste ja vajaduste hindamine;

e)	võimalikud ELi institutsioonide, ELi asutuste, ELi ametite ja liikmesriikide meetmed allpool esitatud vahendite raames.

Kui liikmesriik on esitanud rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitleva määruse ettepaneku artikli 2 lõike 1 või artikli 6 lõike 1 alusel põhjendatud taotluse, võib võrgustiku kaudu kogutud teave toetada komisjoni analüüsi ja meetmeid, nagu on ette nähtud kõnealuse ettepaneku artiklitega 2 ja 6.

Kui komisjon hindab rändeolukorda liikmesriigis varjupaiga ja rände haldamist käsitleva määruse ettepaneku artikli 47 alusel, võib võrgustiku kaudu kogutud teave toetada komisjoni aruannet rändesurve kohta, nagu on ette nähtud kõnealuse ettepaneku artiklis 48.

Elanikkonnakaitseabi osas peaks liikmesriikidevaheline koordineerimine olema tagatud hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu.

Nõukogu eesistujariik võiks kaaluda nõukogu erakorralise istungi kokkukutsumise vajadust.

Võrgustik lülitub ELi üldiste kriisiohjesüsteemide töösse pärast nende aktiveerimist, pakkudes olukorrateadlikkust ja vahetades teavet, mis on vajalik, et seirata tehnilisel tasandil vajalike meetmete rakendamist, nagu nende süsteemide raames kokku lepitud.

Liikmesriikides tuleks rändeküsimustega tegelevates asjakohastes riiklikes kriisiohjemehhanismides tagada koordineerimine ning kaasata kõik asjaomased riiklikud osalejad, ja tagada täielik kooskõla ja sidusus rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava rakendamisega IPCRi üldise koordineeriva rolli raames.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi aktiveerisime korral peaks komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus tagama toe erakorralise toetuse kiireks lähetamiseks abi taotlevatele liikmesriikidele ning tegutsema elanikkonnakaitsealase abi koordineerimiskeskusena kõigi ELi liikmesriikide ja osalevate riikide vahel. Asjaomaste komisjoni talituste vahel tuleks luua ööpäevaringne ühendus.

10.

Kui see on asjakohane ja võimalik, tuleks kolmandates riikides luua tõhustatud seiremehhanism, lähetades või aktiveerides kõigi osalejate kontaktametnikke peamistes transiidi-, päritolu- ja/või sihtriikideks olevates kolmandates riikides.

11.

Sõltuvalt vajadustest tuleks aktiveerida muud valdkondlikud kriisiohjemehhanismid ja -vahendid, nagu on allpool vahendite all loetletud.

12.

Võrgustik peaks olema täies ulatuses ööpäevaringselt aktiveeritud kogu kriisi vältel.

13.

IPCR aktiveerimise korral tagatakse korrapärane rändeseire ISAA aruannete kaudu, mis asendavad kogu aktiveerimisperioodi kestel MISAA aruanded. Kui IPCRi ei aktiveerita, jätkatakse rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava esimeses etapis komisjoni poolt avaldatavate MISAA aruannete koostamist, tuginedes võrgustiku kaudu kogutud asjaomastelt osalejatelt saadud teabele.

14.

Rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava selles etapis komisjoni poolt koostatud MISAA/ISAA aruandeid tuleks arutada asjaomastes nõukogu ettevalmistavates organites või nõukogus.

15.

Komisjon võib ühe [mitme] liikmesriigi taotlusel või omal algatusel rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava kriisiohjeetapi deaktiveerida, kui kriisi vallandanud olukord on ära langenud või kui seda peetakse kontrolli all olevaks.

16.

Komisjon peaks koos nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja ELi ametitega korraldama rändekriisi olukorras kasutatavate menetluste ja vahendite kohta sihipäraseid koolitusi, et suurendada kõigi asjaomaste töötajate teadmisi ja valmisolekut.

17.

Kõik osalejad peaksid korrapäraselt korraldama riikliku ja Euroopa tasandi rändekriisidele reageerimise õppusi ning vajaduse korral vaatama saadud kogemuste põhjal olemasoleva rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava läbi.

d) Vahendid

Järgmised meetmed moodustavad vahendid, mille abil rändekriisile kooskõlas asjakohaste õigusaktidega reageerida.

Meetmed päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikides

—

Lisaks jätkuvale koostööle kolmandate partneritega koordineerib komisjon koostöös Euroopa välisteenistuse, ELi delegatsioonide ja liikmesriikidega tegevust peamiste kolmandate päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikidega, pöörates erilist tähelepanu ELi naaberriikidele, et aidata neil veelgi parandada oma vastuvõtusuutlikkust ja rändevoogude haldamist, eelkõige kaitstes piire ja võideldes rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, ning tõhustada tagasisaatmisalast koostööd.

—	Koostöös liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega näeb komisjon asjaomastes kolmandates päritolu-, transiidi- ja/või sihtriikides ette täiendavad turvakoridorid ja ümberasustamiskavad.

—

Komisjon teeb koostööd peamiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsiooniga) ja peamiste vabaühendustega ning tagab nendevahelise koostoime asjakohaste täiendavate meetmete võtmiseks asjaomases päritolu-, transiidi- ja/või sihtriigis.

—

Komisjon vaatab kindlaks tehtud vajaduste alusel läbi ja aktiveerib kõigi asjaomaste (sisemiste ja väliste) rahastamisvahendite raames kättesaadavad rahalised vahendid, sealhulgas vajaduse korral nende hädaolukorra komponendid, kooskõlas nende õigusraamistiku ja eesmärkidega. Vahenditeülene lähenemine on oluline, et tulla toime pikaajalise rändesurvega.

—	Erandlikel asjaoludel uurib komisjon, kas mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel on võimalik kasutusele võtta täiendavaid vahendeid, kui eespool nimetatud rahalistest vahenditest ei piisa.

—	Komisjon kaalub koostöös liikmesriikidega ELi ja liikmesriikide eelarveliste vahendite ühist kasutamist, kuni tehakse otsus, kas rahastamisvahenditega jätkatakse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku perioodil.

—

Kui see on asjakohane ja võimalik, loob komisjon koostöös liikmesriikide kehtiva korraga kolmandates riikides tõhustatud seiremehhanismi, kasutades samal ajal ka temaatilisi, konkreetset rändeteed puudutavaid videokonverentse, kui need on rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava alusel loodud, koos kontaktametnike lähetamise või aktiveerimisega peamistes kolmandates transiidi-, päritolu- ja/või sihtriikides.

—	Kui ELi ja kolmanda riigi vahel on sõlmitud staatust käsitlev kokkulepe, lähetab Frontex piirihaldusrühmad, et toetada asjaomase kolmanda riigi asjaomaseid asutusi tema piiride kontrollimisel.

—

Kui tekib tõsine olukord või hädaolukord, mis on seotud rände välismõõtmega või hõlmab seda, aktiveerib Euroopa välisteenistus oma kriisidele reageerimise mehhanismi, kasutades kriisidele reageerimise mehhanismi üksikuid elemente vastavalt sellele, milline on sobilik: kriisikoosolekud, kriisiüksus, kriisiplatvorm ja rakkerühm.

—	Euroopa välisteenistuse delegatsioonid täidavad tihedas koostöös komisjoniga oma vastavat rolli enne kriisi, kriisi ajal ja pärast seda, sealhulgas pakkudes olukorrateadlikkust, aga ka viies ellu ELi diplomaatilist, poliitilist ja operatiivset reageerimist.

—

Euroopa välisteenistus koondab julgeolekule ja rahule integreeritud lähenemisviisiga tegeleva direktoraadi, tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ülesanded, et ajakohastada ükskõik millist koordineerimisplatvormi, mis on olukorrateadlikkuse ja valmisoleku (vastupidavuse) ülesannete osana asjakohane.

Liikmesriikides ELi välispiiridel võetavad meetmed

—	Liikmesriikides aktiveeritakse ELi välispiiridel riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid /piirihaldus-, vastuvõtu- ja varjupaigameetmed.

—	Liikmesriigid annavad teavet tegevusolukorra, puuduste ja vajaduste kohta ELi välispiiridel.

—	ELi välispiiril asuva liikmesriigi taotluse korral võidakse aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanism, et anda vajalikku abi.

—	Koostöös komisjoni ja ELi ametitega tõhustatakse patrull- ja vaatlustegevust, et see hõlmaks ka kõige enam mõjutatud piirkondi.

—	Frontex toetab liikmesriike, kui nad seda taotlevad, et tugevdada olemasolevaid ühisoperatsioone või lähetada kohapeale Frontexi piirivalve kiirreageerimisrühmad.

—	EASO lähetab liikmesriikidega koordineerides sobilikud töötajad ja varustuse, et abistada vastuvõtu- ja varjupaigaküsimustes.

—	Europol lähetab liikmesriikidega koordineerides oma töötajaid/varustust/kontaktametnikke, et teha saabuvate rändajate julgeolekukontrolle.

—	Frontex toetab liikmesriikidega koordineerides tagasisaatmismeetmeid, lähetades tagasisaatmisspetsialiste ning korraldades ja koordineerides tagasisaatmisoperatsioone tšarter- ja regulaarlendudega, ka tagasisaatmise saatemeeskondade ja tagasisaatmise järelevalvajatega.

—	Komisjon loob ELi välispiiridel asuvates liikmesriikides Euroopa piirkondlikud rakkerühmad, et hõlbustada teabevahetust ja parandada kõigi sidusrühmade vahelist koordineerimist.

—	Suure surve all olevates kohtades luuakse esmase vastuvõtu keskused ja vastuvõtukeskused, kus töötavad asjaomaste riiklike ametiasutuste inimesed ja mida toetavad ELi ametid vajalike rände- ja julgeolekualaste infosüsteemidega.

—	Komisjon lähetab ELi välispiiridel asuvatesse liikmesriikidesse töötajaid, et aidata koordineerida reageerimismeetmeid.

—	Komisjon lepib liikmesriikidega koordineerides kokku peamistes avalikkusele suunatud kriisikommunikatsiooni sõnumites ning kasutab nende sõnumite levitamiseks ja väärinfo vastu võitlemiseks kõige tõhusamaid kommunikatsioonivahendeid, sealhulgas IPCRi platvormi.

—

Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega juhtumipõhiselt koostööd peamiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga) ning peamiste vabaühendustega, et võtta ELi välispiiridel asuvates liikmesriikides asjakohaseid täiendavaid meetmeid.

—	Komisjon teeb liikmesriikidele kasutamiseks kättesaadavaks toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise projektid.

—	Komisjon vaatab liikmesriikide vajaduste hindamise alusel läbi ja aktiveerib kõigi asjaomaste (sisemiste ja väliste) rahastamisvahendite raames kättesaadavad rahalised vahendid, sealhulgas vajaduse korral nende hädaolukorra komponendid.

—	Erandlikel asjaoludel uurib komisjon, kas mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel on võimalik kasutusele võtta täiendavaid vahendeid, kui eespool nimetatud rahalistest vahenditest ei piisa.

—	Komisjon kaalub koostöös liikmesriikidega ELi ja liikmesriikide eelarveliste vahendite ühist kasutamist, kuni tehakse otsus, kas rahastamisvahenditega jätkatakse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku perioodil.

—	Liikmesriigid, kes ei ole surve all, võivad ELi välispiiridel asuvatele liikmesriikidele pakkuda abi varustuse, ainelise abi, töötajate, spetsialistide lähetamise ja rändajate vabatahtliku ümberpaigutamise näol, samuti ELi ametite operatsioonides osalevate töötajate lähetamise kaudu.

—	Liikmesriigid, kes ei ole surve all, võivad rahaliselt toetada igasuguseid täiendavaid rahalisi lahendusi, mis on vajalikud hädaolukorra meetmete rakendamiseks.

Teistes surve all olevates liikmesriikides võetavad meetmed

—	Teistes surve all olevates liikmesriikides aktiveeritakse riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid / vastuvõtu- ja varjupaigameetmed.

—	Teised surve all olevad liikmesriigid annavad teavet tegevusolukorra, puuduste ja vajaduste kohta.

—	Surve all oleva liikmesriigi taotluse korral võidakse aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanism, et anda vajalikku abi.

—	Komisjon loob teistes surve all olevates liikmesriikides Euroopa piirkondlikud rakkerühmad, et hõlbustada teabevahetust ja parandada kõigi sidusrühmade vahelist koordineerimist.

—	Frontex toetab liikmesriikidega koordineerides tagasisaatmismeetmeid, lähetades tagasisaatmisspetsialiste ning korraldades ja koordineerides tagasisaatmisoperatsioone tšarter- ja regulaarlendudega, sealjuures ka tagasisaatmise saatemeeskondade ja tagasisaatmise järelevalvajatega.

—	EASO lähetab liikmesriikidega koordineerides sobilikud töötajad ja varustuse, et abistada vastuvõtu- ja varjupaigaküsimustes.

—	Europol lähetab oma töötajaid/varustust/kontaktametnikke, et teha saabuvate rändajate julgeolekukontrolle.

—	Komisjon lähetab surve all olevatesse liikmesriikidesse töötajaid, et aidata koordineerida reageerimismeetmeid.

—	Komisjon lepib liikmesriikidega koordineerides kokku peamistes avalikkusele suunatud kriisikommunikatsiooni sõnumites ning kasutab nende sõnumite levitamiseks ja väärinfo vastu võitlemiseks kõige tõhusamaid kommunikatsioonivahendeid, sealhulgas IPCRi platvormi.

—

Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega koostööd peamiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga) ning peamiste vabaühendustega, et võtta teistes surve all olevates liikmesriikides asjakohaseid täiendavaid meetmeid.

—	Komisjon teeb teistele surve all olevatele liikmesriikidele kasutamiseks kättesaadavaks toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise projektid.

—	Komisjon vaatab liikmesriikide vajaduste hindamise alusel läbi ja aktiveerib kõigi asjaomaste (sisemiste ja väliste) rahastamisvahendite raames kättesaadavad rahalised vahendid, sealhulgas vajaduse korral nende hädaolukorra komponendid.

—	Erandlikel asjaoludel uurib komisjon, kas mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel on võimalik kasutusele võtta täiendavaid vahendeid, kui eespool nimetatud rahalistest vahenditest ei piisa.

—	Komisjon kaalub koostöös liikmesriikidega ELi ja liikmesriikide eelarveliste vahendite ühist kasutamist, kuni tehakse otsus, kas rahastamisvahenditega jätkatakse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku perioodil.

—	Liikmesriigid, kes ei ole surve all, võivad teistele surve all olevatele liikmesriikidele pakkuda abi varustuse, ainelise abi, töötajate, spetsialistide lähetamise ja rändajate vabatahtliku ümberpaigutamise näol, samuti ELi ametite operatsioonides osalevate töötajate lähetamise kaudu.

—	Liikmesriigid, kes ei ole surve all, võivad rahaliselt toetada igasuguseid täiendavaid rahalisi lahendusi, mis on vajalikud hädaolukorra meetmete rakendamiseks.

JOONIS 1

Joonisel on visualiseeritud rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava mitmetasandiline ülesehitus.