(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Ungarit ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Ungari kohta. Selles hinnati Ungari edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Ungari edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Ungarit julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed jaotuvad erinevate spetsialiseerumismustrite tõttu tõenäoliselt piirkondade vahel ebaühtlaselt, eelkõige piirkondades, mis kannatavad oluliste ressursside puuduse all või mis sõltuvad suurel määral ettevõtete ja tarbijate vahelist vahetut kontakti nõudvatest sektoritest. Sellega kaasneb märkimisväärne oht, et territoriaalne ebavõrdsus Ungaris suureneb, mis võimendab juba täheldatud ebavõrdsuse suurenemist linna- ja maapiirkondade vahel. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

Ungari esitas 5. mail 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 4. mail 2020 oma 2020. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Ungari suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit.

(12)

14. juunil 2019 soovitas nõukogu Ungaril tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (7) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni üldhinnang kinnitab, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks soovitatud kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale. Võttes arvesse üldise vabastusklausli aktiveerimist, ei ole Ungari puhul edasised sammud märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames siiski õigustatud.

(13)

Valitsuse 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarvepuudujääk suureneb 2,0 %-lt SKPst 2019. aastal 3,8 %-le SKPst 2020. aastal. Prognooside kohaselt väheneb puudujääk 2,7 %-le SKPst 2021. aastal ja jõuab järk-järgult 2024. aastaks 1,0 %ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 66,3 %ni SKPst, peaks 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 72,6 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus. Eelarveprognoosidega on seotud riskid, nimelt seoses prognoositust suuremate kuludega (võttes arvesse varasemate aastate suuri aastalõpu kulutusi) ning võimaliku prognoositust väiksema tuluga, kuna prognoosid näivad tuginevat teatavale tulude suurenemisele.

(14)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Ungari võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi intensiivravi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti suurel määral mõjutatud üksikisikutele ja sektoritele. 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt moodustasid need eelarvemeetmed 2020. aastal 2,8 % SKPst ja neid rahastatakse täielikult eelarvekulude ümberpaigutamisest, reservidest ja uutest maksudest. Need hõlmavad tööturu toetamise, ettevõtete maksusoodustuste ja meditsiinilisest eriolukorrast tekkinud kuludega seotud meetmeid. On teatatud täiendavatest meetmetest taastumise (1,4 % SKPst) ja tööturu (0,4 % SKPst) toetamiseks, kuid neid ei ole veel täpsustatud. Lisaks on Ungari võtnud meetmeid, millel ei ole küll otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust ja mille mahuks hinnatakse 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt 1,5 % SKPst. Ametiasutused teevad tööd lisameetmetega mahus 0,3 % SKPst. Need meetmed hõlmavad krediiditagatisprogramme ja valitsuse tagatud laene. 2020. aasta lähenemisprogrammi raames teatatud eelarvemeetmete üldine mõju eelarvele erineb komisjoni 2020. aasta kevadprognoosist, kuna komisjon hindas ja võttis arvesse ainult meetmeid, mis olid piisavalt määratletud. Üldiselt on Ungari võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Kõigi teatatud erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik määratlemine ja vastuvõtmine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(15)

Kui poliitikat ei muudeta, on Ungari valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –5,2 % SKPst ja 2021. aastal –4,0 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab prognooside kohaselt 2020. aastal 75,0 %-ni.

(16)

14. juunil 2019 leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Ungaris esines 2018. aastal märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast. Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 14. juunil 2019 Ungarile soovituse, (8) milles soovitatakse võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 % ja 2020. aastal 4,7 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandamisele vastavalt 1,0 % SKPst ja 0,75 % SKPst. 5. detsembril 2019 võttis nõukogu vastu otsuse (EL) 2019/2172, (9) milles tehti kindlaks, et Ungari ei olnud võtnud nõukogu 14. juuni 2019. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid, ning esitas 5. detsembril 2019 muudetud soovituse (10). 5. detsembri 2019. aasta soovituses palus nõukogu Ungaril võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2020. aastal 4,7 %, mis vastab 2020. aastal eelarve struktuursele kohandamisele 0,75 % SKPst. Komisjoni üldhinnangu kohaselt ja võttes arvesse üldise vabastusklausli aktiveerimist 2020. aastal, mis lubab ajutist kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, peetakse meetmeid, mille Ungari võttis 5. detsembri 2019. aasta soovituse alusel, tulemuslikuks.

(17)

Kuna Ungari kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(18)

Valitsus kuulutas 11. märtsil 2020 välja ohuolukorra. 12. märtsil suleti piirid reisijatele, välja arvatud koju tagasi pöörduvate kodanike ja Euroopa Majanduspiirkonnast pärit residentide ning regulaarsete piiriüleste töötajate jaoks. Kaubatransport jäi lubatuks. 16. märtsil 2020 suleti laste alusharidusasutused, koolid ja ülikoolid ning õpet hakati andma veebis. Alates 17. märtsist 2020 tuli mittehädavajalikud poed sulgeda alates kella kolmest päeval ja restoranid võisid pakkuda ainult kaasaostmisteenust. 28. märtsil 2020 kehtestati osaline liikumiskeeld, mille kohaselt võisid inimesed väljuda oma elukohast ainult nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral ja pidid hoidma teistega distantsi. Enne COVID-19 puhangut hakkas Ungari mitmeaastane märkimisväärne majanduskasv järk-järgult aeglustuma. Reaalne SKP kasvas 2019. aastal 4,9 %. Pärast viiruspuhangut rakendati piirangumeetmeid suhteliselt kiiresti ning ametlike haigusjuhtumite arv on jäänud seni piiratuks. Siiski mõjutab ülemaailmne majanduslangus eeldatavasti eriti suurel määral eksporti, tingituna väga tsükliliste tööstusvaldkondade, näiteks autotööstuse domineerivast rollist. Kahju kannatavad eeldatavasti ka turismi- ja transporditeenused, mida mõjutavad reisipiirangud. Üldiselt prognoositakse, et märtsis algab järsk majanduslangus, millele järgneb majanduse järkjärguline taastumine alates aasta teisest poolest, kuna eeldatavasti hakatakse piirangumeetmeid järk-järgult tühistama. Töötus võib tööturu paindlikkuse tõttu kiiresti suureneda. 2020. aasta majanduslikud näitajad sõltuvad liikumispiirangute kestusest ja majanduspoliitilistest meetmetest. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb reaalne SKP 2020. aastal 7 % ja suureneb seejärel 2021. aastal 6 %.

(19)

Valitsus on teatanud alates märtsi keskpaigast etapiviisilistest meetmetest, et leevendada COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Keskpank on võtnud meetmeid, et tagada likviidsust finantssektorile. Muud kodumajapidamiste ja ettevõtete likviidsuse suurendamise meetmed hõlmavad a) ettevõtete ja kodumajapidamiste laenude ning kapitalirendilepingute maksete moratooriumi kuni 31. detsembrini 2020 ning b) tarbijakrediidi intressi ülempiiri kehtestamist. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet. Täiendavad meetmed, mis on suunatud peamiselt kriisist kõige enam mõjutatud sektoritele, näiteks turismi- ja teenustesektorile, hõlmavad ajutisi maksuvähendusi ja -vabastusi, investeerimistoetusi, taristu arendamist, subsideeritud ja tagatud laene ning kapitaliprogramme. Valitsus on käivitanud töökohtade säilitamiseks kahte liiki tööturumeetmeid. Lühendatud tööaja kava katab teatavatel tingimustel kuni 70 % kaotatud palgast kolme kuu jooksul ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas töötajate jaoks on ette nähtud spetsiaalne palgatoetus. Valitsus rakendas ühe kvartali võrra kiiremini varem kavandatud sotsiaalkindlustusmaksete vähendamise ja teatas tervishoiusektori töötajate ühekordsest palgalisast. Kuigi eelarvemeetmete eesmärk on toetada ettevõtteid ja säilitada töökohti, on nende ulatus ja hõlmavus enamiku teiste liikmesriikidega võrreldes üldiselt piiratud. Lisaks on neid meetmeid kavas rahastada eelarvepeatükkide vahel toimuvast ümberjaotamisest ja uutest kogutud maksudest ning seega on neil makromajandusliku stabiliseerimise seisukohast eeldatavasti piiratud mõju.

(20)

Eri tervisenäitajad olid jätkuvalt enamikust liikmesriikidest halvemad, mis kajastab eelkõige riskitegurite laialdast esinemist elanikkonnas ja tervishoiuteenuste osutamise piiratud mõju. Riikliku rahastamise osakaal Ungari tervishoiukulutustes oli liidu keskmisest märgatavalt väiksem. Kuigi rahuldamata meditsiiniliste vajaduste tase on väike, on nende ungarlaste arv, kes peavad ise teenuste eest tasuma, liidu keskmisest suurem, ning need inimesed on üha enam sunnitud pöörduma erasektori tervishoiuteenuste osutajate poole. See suurendab Ungari kodumajapidamiste rahaliste raskuste riski, mis avaldab mõju sotsiaalsele võrdsusele ja tervisenäitajatele. On vaja täiendavaid investeeringuid ja põhjalikke reforme, et ratsionaliseerida ressursside kasutamist tervishoiusüsteemis, vähendada ebavõrdsust ravile juurdepääsul ja parandada ravi kvaliteeti. Ennetava ja esmatasandi arstiabi teenused on alarahastatud ning ei ole kasutatud piisavalt nende potentsiaali parandada tervishoiusüsteemi kvaliteeti, juurdepääsetavust ja tasuvust. Kuigi ametivõimud on hakanud tegutsema selle nimel, et vähendada Ungari tervishoiutöötajate märkimisväärset puudust, takistavad tervishoiutöötajate jaotuse piirkondlikud erinevused jätkuvalt ravile juurdepääsu teatavates piirkondades ning eriti suurte takistustega seisavad silmitsi teatavad haavatavad rühmad, näiteks marginaliseeritud romad, aga ka puuetega inimesed. COVID-19 pandeemiast tervishoiusüsteemidele tekkinud nõudlusšoki tõttu on vaja võtta kiiresti meetmeid, et hakata nende struktuursete probleemidega tegelema ja suurendada Ungari tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet.

(21)

Puhangul võivad olla märkimisväärsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja tuleb veel hinnata, milline mõju on valitsuse 18. märtsi 2020. aasta dekreedil, millega lubatakse kahepoolsel kokkuleppel erandeid tööseadustikust. Komisjoni prognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal 7,0 %ni ja väheneb 2021. aastal 6,1 %-le. Kriisist väga suurel määral mõjutatud sektorid, kus töötavad väga paindlike töölepingute alusel madala kuni keskmise kvalifikatsiooniga töötajad, moodustavad suure osa Ungari majandusest. Kuni 2020. aasta alguseni paranes üldine tööhõive määr tugeva majanduskasvu tingimustes, kuid sellest ei saanud võrdselt kasu kõik elanikerühmad. Tööhõive erinevused olid liidu keskmisega võrreldes jätkuvalt suured erinevate kvalifikatsioonidega töötajate ning meeste ja naiste vahel, viimasel juhul osaliselt tingituna kvaliteetsete lapsehoiuvõimaluste piiratusest. Ühiskondliku töö programm, mis oli selles osalejate esmasele tööturule siirdumise osas ebatõhus, oli vähendamisele vaatamata endiselt ulatuslik. On võimalik tugevdada muid poliitikameetmeid nende sihipärasuse suurendamiseks, et aidata töötutel või majanduslikult mitteaktiivsetel inimestel tulemuslikult tööd leida või koolitustel osaleda. Töötushüvitiste maksmise kestus on liidu lühim, st maksimaalselt kolm kuud, mis oli isegi majanduslikult soodsates tingimustes palju lühem ajast, mis keskmiselt kulub töö leidmiseks. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega tuleb sotsiaalkaitse kavade ja meetmetega kaitsta neid, kellel on oht oma töökoht kaotada, ning füüsilisest isikust ettevõtjaid ja töötuid. Lühendatud tööaja kavad, mille puhul saavad töötajad töötamata tundide eest riigilt sissetulekutoetust, on hea meetod tööhõive kaitsmiseks. Pandeemia ajal on lühendatud tööaja kavad kõige tõhusamad siis, kui nende haldamine on lihtne ja kiire ning kui nendes osalemise õigus ei piirdu teatavate sektorite või äritegevuse liikidega.

(22)

Kuigi Ungari üldine vaesusolukord enne kriisi paranes, võib see suundumus majanduslanguse ajal kiiresti vastupidiseks pöörduda. Sissetulekute ebavõrdsus viimasel kümnendil suurenes, osaliselt maksu- ja toetussüsteemi muudatuste tõttu. Isegi enne COVID-19 puhangut oli kõrge nii suur materiaalne puudus kui ka materiaalne ja sotsiaalne puudus, eelkõige mitme lapsega kodumajapidamistes ja romade hulgas. Sotsiaaleluruumidena üürile antavate munitsipaalkorterite nappus ja üürilevõtjatele antava rahalise toetuse puudumine takistab liikuvust. Minimaalse toimetulekutoetuse nominaalsumma on jäänud alates 2012. aastast muutumatuks ja on üks liidu väiksemaid. Pandeemia mõjutab eeldatavasti enim haavatavaid rühmi, kellel puudub juurdepääs ravile ja olulistele teenustele ning kes elavad ülerahvastatud kodumajapidamistes. Kui majandus taastub, tuleb võtta meetmeid selliste rühmade aktiivseks muutmiseks ja tööturule integreerimiseks. Haridusnäitajad olid isegi enne kriisi liidu keskmisest madalamad ja neid mõjutas suurel määral õpilaste sotsiaal-majanduslik taust. Haridussüsteemist varakult lahkumise määr oli suur, eriti romadest õpilaste puhul. Haavatavate rühmade vähene osalemine kvaliteetses hariduses on inimkapitali ja sotsiaalse ühtekuuluvuse arendamise seisukohast möödalastud võimalus. Õpetajate palk on üks liidu madalamaid. Kõrgkoolis õppijate väike arv ei ole kooskõlas suure nõudlusega kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele. Ootamatu üleminek distantsõppele suurendab tõenäoliselt ebavõrdsust veelgi. Iga-aastased riiklikud pädevustestid näitavad, et digiõppe abil on paljude õpilasteni keeruline jõuda, kuna neil puuduvad digitaalsed vahendid. Ebasoodsa taustaga õpilastele avaldab distantsõpe negatiivset mõju ka ülerahvastatud kodumajapidamiste ja vanemate madala haridustaseme tõttu. Hariduse digitaliseerimisse tehtud hiljutised ja praegu tehtavad investeeringud on olnud olulised ja neid tuleb jätkata.

(23)

COVID-19 kriisi kontekstis on eriti oluline tagada elutähtsa taristu toimimine ja kaupade vaba liikumine kogu siseturul, jälgida tarneahelate nõuetekohast toimimist ja tagada see koostöös naaberriikidega. Ungari majandus on väike ja avatud ning seda iseloomustab intensiivne piiriülene kaubavedu. Lisaks sellele töötavad paljud ungarlased välisriikides ja reisivad igal nädalal tööle. Ungari võib ka vajada hooajalisi piiriüleseid töötajaid põllumajanduse valdkonnas. Praegu kehtestatud reisipiirangud võivad põhjustada viivitusi kaupade ja töötajate liikumisel, aga seda võib leevendada piiridel roheliste transpordikoridoride tagamine.

(24)

Üks kõige rohkem mõjutatud teenustesektoritest on jaemüük ja seda meetmete tõttu, mis takistasid paljude ettevõtete tegevust täielikult või piirasid seda märkimisväärselt. Regulatiivne paindlikkus aitaks jaemüügisektoril pärast COVID-19 pandeemiat taastuda. Ungaril on liidus kõige rohkem reguleeritud kutsealasid. Kutsealastel teenustel on oluline osa kriisist väljumisel ja taastumisel. Seetõttu on määrava tähtsusega tagada ladus juurdepääs kutsealadele ja nendega tegelemine, lihtsustades neid reguleerivaid õigusraamistikke ja nendega seotud haldusmenetlusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning mikroettevõtjate (sh üksikpraktiseerijate) jaoks, keda kriis eriti suurel määral mõjutas. Ülioluline on anda ettevõtetele likviidsustoetust laenude ja tagatiste kaudu, keskenduses VKEdele, ning vahendajad peavad jaotama ettevõtetele likviidsustoetust tulemuslikult ja kiiresti. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet. VKEde rahavoogusid võib aidata parandada ka maksude ja sotsiaalmaksete tasumise edasilükkamine ning riigiasutuste lepinguliste maksete kiirendamine. Vastloodud idu- ja kasvufirmad võivad vajada eritoetust, näiteks riskikapitalifondidele suunatud stiimulite näol, et suurendada nende investeeringuid kõnealustesse ettevõtetesse. Need toetusmeetmed aitavad ka vältida strateegiliselt oluliste Euroopa ettevõtete kiirmüüki.

(25)

Teadusuuringud ja innovatsioon on pikaajalise majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega. Ungari on mõõdukas innovaator. Innovatsiooni takistab peamiselt kõrge kvalifikatsiooniga töötajate puudumine. Teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused suurenevad aeglaselt ning neid hoogustas peamiselt ettevõtlussektor, mis saab liidus suurimat avaliku sektori toetust. Kuid avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele vähenesid viimase kümnendi jooksul. Investeeringud innovaatilistesse VKEdesse ning ettevõtete, teadlaste, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori vahelise koostöö tugevdamine suurendavad riigi teadusuuringute ja innovatsiooni võimekust, mida vajatakse COVID-19 kriisi tõttu. Taastumiseks on vaja investeeringuid avaliku sektori teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning toetavat teaduskeskkonda.

(26)

Majanduse taastumise toetuseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, sealhulgas asjakohaste reformide kaudu. Ungari riiklikus energia- ja kliimakavas on välja toodud investeeringud, mida vajatakse kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamisega edukaks toimetulekuks. Need investeeringud koos investeeringutega digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekusse muudavad Ungari majanduse kestlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks, kui riik on kriisist taastunud. Praegu on eluasemesektori energiatõhusus madal, mis tekitab ka õhusaastet. Õhukvaliteedi nõuete korduvad rikkumised mõjutavad tõsiselt tervist ja keskkonda. Peamised õhusaaste allikad on tahkekütuse põletamine eluasemesektoris, põllumajandus ja transpordisektori heide. Ainult 1 % sisemaisest energia kogutarbimisest põhineb vähese CO2-heitega taastuvatel energiaallikatel ja väga saastava biomassi osakaal on ligikaudu 10 %. Kuigi alguses kasutati päikeseenergia rajatisi vähe, on nende arv kiiresti suurenenud. Ungari kavatseb kooskõlas oma riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgiga tugineda rohkem taastuvatele energiaallikatele, peamiselt päikeseenergiale. Praeguses majandusolukorras võib energiapoliitika tekitada keskkonnasäästlikku majanduskasvu ja aidata majandusel taastuda. Liiklusummikud maanteedel olid kuni COVID-19 pandeemia puhkemiseni kasvav probleem, mis tekitas negatiivset mõju majandusele ning suurendas kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja õhusaastet. Ulatuslikumad kaugtöö võimalused ja atraktiivsem ühistranspordisüsteem aitaksid samuti leevendada transpordi mõju keskkonnale. Ringmajandus on ikka veel algfaasis, olmejäätmete ringlussevõtt on vähearenenud ja majanduslikud vahendid ei anna piisavaid stiimuleid. Peamine jäätmekäitlusmeetod on jätkuvalt prügilasse ladestamine. Jätkuvalt valmistavad muret veekvaliteet ja -varustus. Ungarlaste digioskused ning ettevõtete ja avaliku sektori asutuste digitehnoloogia kasutamine on jätkuvalt alla liidu keskmise. Tuleks jätkata jõupingutusi, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele tõhusaid digitaalseid avalikke teenuseid. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Ungaril lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Ungaril seda fondi kõige paremini kasutada.

(27)

11. märtsil 2020 välja kuulutatud ohuolukorra kestust ei ole eelnevalt kindlaks määratud ja valitsusel on kaalutlusõigus see säilitada või see lõpetada. Valitsuse võetud konkreetsed meetmed kestavad kuni ohuolukorra lõpetamiseni. 30. märtsil 2020 võttis Ungari parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel tühistada dekreediga mis tahes seaduse. Antud erakorralised volitused näivad olevat ulatuslikumad teistes liikmesriikides kehtestatust, võttes arvesse laialt määratletud volituste ja selge ajalise piirangu puudumise kombineeritud mõju. Neid volitusi kasutades võetud teatavate erakorraliste meetmete vajalikkus ja proportsionaalsus tekitab küsimusi ning need meetmed takistavad äritegevust ja kahjustavad õiguskeskkonna stabiilsust. Need meetmed hõlmavad tööseadustest erandite tegemise võimaldamist, sõjaväe kontaktametnike saatmist strateegilistesse ettevõtetesse ja ühe börsil noteeritud äriühingu allutamist riigi järelevalve alla. 26. mail 2020 esitas valitsus Ungari parlamendile seaduseelnõu, millega valitsus lõpetaks ohuolukorra ja millega tühistataks ohuolukorra lõppedes 30. märtsi 2020. aasta seadus. Põhiseaduse alusel on ohuolukorra lõpetamise otsuse tegemine valitsuse eesõigus. Asjaomaste erakorraliste meetmete üle tulemusliku järelevalve tagamiseks oleks väga oluline ka kohtute sõltumatuse tugevdamine.

(28)

Sotsiaalpartnerid ei ole viimastel aastatel poliitilistes algatustes ja poliitika rakendamisel piisavalt osalenud, mis on nõrgendanud poliitikakujundamise kvaliteeti ja prognoositavust ning suurendanud poliitiliste vigade tegemise võimalust. Konsultatsioone ja mõjuhinnanguid on korduvalt välditud, kohaldades seadusandlikke erimenetlusi, näiteks üksikliikmete eelnõusid ja kiirmenetlusi. Sidusrühmade osalemist on praeguse valitsuse dekreetide alusel valitsemise süsteemi ajal veelgi nõrgendatud, eelkõige võttes arvesse valitsuse 18. märtsi 2020. aasta dekreeti, millega lubatakse kahepoolsel kokkuleppel erandeid tööseadustikust.

(29)

Konkurentsi puudumine riigihangete valdkonnas on jätkuvalt oluline probleem, kuna hangete ulatuslikum konkurentsile avamine on kriisiga toimetulekuks, väikeettevõtjate sektori taastamiseks ja majandusele uue hoo andmiseks peamine lahendus. Hoolimata uutest seadusandlikest muudatustest ja riigihangete puhul digitehnoloogiale üleminekust on peaaegu poolte avalike pakkumismenetluste tulemuseks ühe pakkumusega menetlus. Ühe pakkumusega menetluste suur arv õõnestab riigihankesüsteemi tulemuslikkust. Riigihankevaldkonna professionaalsemaks muutmine võib aidata parandada vastavust liidu normidele ja võimaldada strateegilisi hankeid. Komisjoni auditite käigus, mis käsitlesid liidu kaasrahastatud projektidega seotud ja viimastel aastatel korraldatud riigihankeid, tehti kindlaks süsteemsed puudused ja riigihangete kontrolli süsteemi nõrkused. 2019. aastal kehtestas komisjon Ungarile nende puuduste tõttu ligikaudu 1 miljardi euro ulatuses finantskorrektsioone.

(30)

Agressiivse maksuplaneerimise kõrvaldamine on määrava tähtsusega, et suurendada maksusüsteemide tõhusust ja õiglust. Maksumaksjate agressiivse maksuplaneerimise strateegiate ülekanduv mõju liikmesriikide vahel nõuab lisaks liidu õigusele riikide poliitika kooskõlastamist. Ungari on võtnud agressiivse maksuplaneerimise vastu meetmeid, rakendades varem kokku lepitud rahvusvahelisi ja kokkulepitud Euroopa algatusi, kuid see, et Ungaris ei peeta makse kinni offshore-finantskeskustesse väljuva tulu pealt, võib võimaldada suunata tulu liidust välja, ilma et selle pealt makstaks õiglaseid makse. Kuigi väljuvad tuluvood, näiteks offshore-finantskeskustesse suunatud litsentsitasud, intressid ja dividendid, olid aastatel 2013–2017 suhteliselt väikesed, on Ungaris registreeritud eriotstarbeliste üksuste kaudu toimuv volatiilne ja suhteliselt suur kapitali sisse- ja väljavoog, mis osutab agressiivse maksuplaneerimisega soetud võimalikule haavatavusele.

(31)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(32)

Korruptsioon, juurdepääs avaliku sektori teabele ja meediavabadus olid problemaatilised ka enne kriisi. Need valdkonnad võivad ohuolukorras veelgi kannatada, kuna kontrollimehhanismid on muutunud nõrgemaks. Uurimine ja süüdistuste esitamine näib olevat Ungaris vähem tulemuslik kui teistes liikmesriikides. Ei ole võetud otsusekindlaid süstemaatilisi meetmeid kõrgetasemelise korruptsiooni eest süüdistuste esitamiseks. Uurimiste lõpetamise otsustega seotud vastutus on jätkuvalt muret tekitav, kuna puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, et vaidlustada prokuratuuri otsused mitte esitada süüdistusi väidetavate kuritegude eest. Teabele juurdepääsu piirangud takistavad jätkuvalt korruptsioonivastast võitlust. Avaliku sektori teabele juurdepääsu takistamine võib takistada kodanikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel kasutada oma põhiseaduslikke õigusi.

(33)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Ungari kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(34)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Ungari majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta lähenemisprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Ungarile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Ungari eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(35)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (11) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.

4.

5.