(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Prantsusmaad ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Prantsusmaa kohta. Selles hinnati Prantsusmaa edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Prantsusmaa edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 26. veebruaril 2020. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Prantsusmaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on tasakaalustamatus seotud valitsemissektori suure võla ja konkurentsivõime nõrga dünaamikaga tootlikkuse vähese kasvu tingimustes, millel on piiriülene mõju.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Prantsusmaad julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed jaotuvad erinevate spetsialiseerumismustrite tõttu piirkondades tõenäoliselt ebaühtlaselt, eelkõige suuresti turismist mõjutatud piirkondades, nagu äärepoolseimad piirkonnad, ning üldisemalt vahetut ettevõtete ja tarbijate kontakti nõudvatest sektoritest sõltuvates piirkondades. Sellega kaasneb suur oht, et piirkondlikud ja territoriaalsed erinevused Prantsusmaal suurenevad, mis võimendab juba täheldatud ebavõrdsuse aeglast suurenemist pealinnapiirkonna, suurte linnade ja ülejäänud riigi, linna- ja maapiirkondade ning metropoli ja äärepoolseimate piirkondade vahel. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

Prantsusmaa esitas 7. mail 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Prantsusmaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareegliga seotud üleminekukorda. 13. juulil 2018 soovitas nõukogu Prantsusmaal tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (7) nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 1,4 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni üldhinnang kinnitab, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks soovitatud kohandamiskavast märkimisväärselt kõrvale. See on oluline tegur aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, milles hinnatakse võlakriteeriumi täitmist Prantsusmaal 2019. aastal.

(12)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarvepuudujääk suureneb 3,0 %-lt SKPst 2019. aastal 9,0 %-le SKPst 2020. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal stabiliseerus 98,1 % juures, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 115,2 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Prantsusmaa võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 1,9 % SKPst. Need meetmed hõlmavad osalise töötuskindlustusskeemi rahastamist (1,1 % SKPst), lisakulutusi tervishoiuteenuste tõhustamiseks ning tervisekindlustushüvitiste ja tervishoiutöötajate töötasu suurendamiseks (0,4 % SKPst), solidaarsusfondi loomist, et anda otsetoetust väikestele ja väga väikestele ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (0,3 % SKPst). Lisaks on Prantsusmaa teatanud meetmetest, millel ei ole küll otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust ja mille mahuks hinnatakse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt 17 % SKPst. Nende meetmete hulgas on ettevõtete maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise edasilükkamine, maksu- ja käibemaksukrediidi kiirem tagastamine ning sihtotstarbelise reservi loomine strateegiliste ettevõtete otseseks toetamiseks omakapitaliinvesteeringute (3,1 % SKPst) ja laenugarantiide (13,9 % SKPst) kaudu. Üldiselt on Prantsusmaa võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Prantsusmaa valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –9,9 % SKPst ja 2021. aastal –4,0 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt 2020. aastal jõudma 116,5 %ni ja 2021. aastal 111,9 %ni.

(15)

20. mail 2020 esitas komisjon Prantsusmaa kohta aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande, kuna riik ei järginud 2019. aastal võlareeglit ja kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägi- ja võlakriteerium ei ole täidetud.

(16)

Prantsusmaa tervishoiusüsteem võimaldab saavutada häid tulemusi. COVID-19 kriis on aga toonud esile puudused süsteemi valmisolekus pandeemiatele reageerida. Need hõlmavad a) raskusi selle tagamisel, et tervishoiutöötajad, kriitilise tähtsusega varustus ja isikukaitsevahendid oleksid hõlpsasti kättesaadavad, ning b) varjatud struktuurseid probleeme. Esimese punktiga seoses mobiliseeris Prantsusmaa oma meditsiinitöötajate, parameedikute ja varustuse reservi, kuhu kuuluvad ka meditsiiniüliõpilased ning pensionäridest arstid ja õed. Tegevuse koordineerimine tervishoiusüsteemi eri segmentide vahel on endiselt keeruline. Mis puudutab varjatud struktuurseid probleeme, siis need tulenevad füüsilisse taristusse ja inimressurssidesse tehtavate investeeringute nappusest, teenuste korraldamise piiratud kohandamisest ning vajadusest era- ja avaliku sektori osaliste tegevuse parema kooskõlastatuse järele. Probleeme süvendavad püsivad piirkondlikud erinevused. Näiteks hoolimata asjaolust, et praktiseerivate arstide osakaal on lähedal liidu keskmisele, elab umbes 18 % Prantsusmaa elanikkonnast piirkondades, kus pääs perearstile on piiratud. Vaja on täiendavaid ja otsustavaid jõupingutusi tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks, mis on valitsuse strateegia nurgakivi tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel. COVID-19 kriis näitab, et e-tervise teenuste ja eelkõige telemeditsiini parem kasutamine on pandeemia ajal oluline.

(17)

COVID-19 kriisil on negatiivne mõju Prantsusmaa tööturule ja sotsiaalsetele tingimustele. Leevendusmeetmetele vaatamata suureneb töötus komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal 10,1 %-le ja väheneb seejärel 2021. aastal 9,7 %-le. Need meetmed hõlmavad lühendatud tööaja kava muutmist ja laiendamist, tööotsijate õiguste ajutist laiendamist, samuti meetmeid ettevõtete ja töötajate toetamiseks ning avalike teenuste ja tervishoiusüsteemi toimimise tagamist. Tööturu püsiv killustatus on endiselt muret tekitav. 2019. aastal värvati ligikaudu kaks kolmandikku uutest töötajatest lühiajaliste, vähem kui üks kuu kestvate lepingute alusel. Lühiajaliselt lepingult tähtajatule lepingule ülemineku määr on üks madalamaid liidus. Töötushüvitiste süsteemi (Unédic) hiljutise reformi eesmärk oli tugevdada süsteemi rahalist kestlikkust ja tegeleda tööturu killustatuse probleemiga. COVID-19 kriisi tõttu on aga teatavad reformi hüvitiseeskirjadega seotud osad peatatud. Halvenenud olukorda arvestades on oluline tagada, et töötushüvitisi ja aktiivset tööhõivetoetust saaksid kasutada kõik tööotsijad, sõltumata nende varasemast tööalasest staatusest. Oskuste mittevastavuse probleemiga tegelemiseks ja tööturu vastupanuvõime parandamiseks tuleks jätkata jõupingutusi tööjõu ümberpaigutamiseks erinevate sektorite vahel. Enne COVID-19 pandeemiat teatasid tööandjad üha enam raskustest värbamiseks sobivate kandidaatide leidmisel, mis osutab täiendus- ja ümberõppe edendamise vajadusele. Näiteks, ehkki IT-sektoris on suur oskustööliste nappus, moodustavad selle eriala lõpetanud vaid 3,5 % kõigist kõrgkooli lõpetanutest.

(18)

COVID-19 kriisi kontekstis on eriti oluline tagada elutähtsa taristu toimimine ja kaupade vaba liikumine kogu ühtsel turul, jälgida tarneahelate nõuetekohast toimimist ja tagada see koostöös naaberriikidega. Seetõttu aitab COVID-19 kriisi ajal vastu võetud teatavate meditsiinitoodete ekspordi piirangute lõpetamine vastata sidusalt ja solidaarselt kodanike vajadustele kõikjal liidus, vältida tarneahelates ilmnevate puuduste ja häirete ohtu ning kokkuvõttes sillutada teed edukale ja kooskõlastatud liidu COVID-19 kriisist väljumise strateegiale.

(19)

Prantsusmaa on vastu võtnud hulgaliselt ettevõtete likviidsuse toetamise kavasid, sealhulgas vastavalt riigiabi ajutisele raamistikule majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (8). Selliste kavade tulemuslik ja tõhus rakendamine on ülioluline tagamaks, et neist saavad kasu kõik ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd). Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb võtta arvesse pangandussektori vastupanuvõimet.

(20)

Prantsusmaa üldine ettevõtluskeskkond on paranenud, kuid riik peab jätkama jõupingutusi oma maksusüsteemi lihtsustamiseks ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige et toetada majanduse tõhusat taastumist keskpikas perspektiivis. Näiteks on komisjoni hinnangu kohaselt, mida kinnitasid OECD 2018. aasta tooteturu reguleerimist käsitlevad näitajad, teenustesektoris tehtud edusammudest ja sektoris kasutusele võetud mitmest meetmest hoolimata regulatiivsed piirangud Prantsusmaal suuremad kui teistes liikmesriikides, eelkõige mis puudutab äriteenuseid, millest paljud on reguleeritud kutsealad, ja jaesektorit. Teenustesektoril, mis on üks kõige enam mõjutatud sektoreid, on oluline roll COVID-19 kriisist väljumisel ja sellest taastumisel. Teenuste osutamisele juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemise nõuete ümberkujundamine stimuleeriks innovatsiooni, konkurentsi ja tööalast liikuvust, millel oleks üldine positiivne majanduslik mõju. Regulatiivne paindlikkus võib aidata ka jaemüügisektoril pärast COVID-19 pandeemiat taastuda.

(21)

Majanduse taastumise toetamiseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Seda võiks teha Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud prioriteetide raames, eelkõige pidades silmas vähese CO2-heitega transporti käsitlevaid algatusi, taastuvenergiat ja hoonete renoveerimist. Koos majanduse digitaliseerimisega võib see soodustada majanduse taastumist lühikeses perspektiivis ja COVID-19 kriisi järgses keskpikas perspektiivis ning seada Prantsusmaa pikas perspektiivis kestlikule kliimaneutraalsele teele, edendades samal ajal tehnoloogiaalast juhtpositsiooni. Taastamismeetmete ettevalmistamisel võiks tugineda Prantsusmaa riiklikule energia- ja kliimakavale, ühishuviprojektidele ja taristu arengukavadele. Suurem investeerimine energiataristusse, sealhulgas elektriühendustesse, aitaks parandada liidusisese energiaturu integratsiooni, suurendades samal ajal konkurentsi ja hõlbustades taastuvenergia kasutuselevõttu. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Prantsusmaal lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Prantsusmaal seda fondi kõige paremini kasutada.

(22)

Liikumispiirangute ajal on digitaliseerimine osutunud ülioluliseks selle tagamisel, et säiliks juurdepääs riiklikele teenustele, haridusele ja arstiabile ning et kaugtöö ja e-kaubanduse kaudu säiliks majandustegevus. Keskpikas perspektiivis pakub digitaliseerimine ettevõtetele, eelkõige VKEdele, paremaid taastumis- ja kasvuvõimalusi, võimaldades neil jõuda suurema hulga potentsiaalsete klientideni, parandades tootmisprotsesside tõhusust ja pakkudes stiimuleid innovatsiooniks. Investeeringud digitaliseerimisse hõlmavad asjakohase taristu loomist ning laiema elanikkonna, eelkõige töötava elanikkonna digioskuste parandamist. Prantsusmaa ülikiire lairibaühenduse kava (Plan France Très Haut Débit) rakendamine tundub linnapiirkondades edenevat kavakohaselt. Teistes piirkondades on väga kiirete võrkudega kaetuse osas aga endiselt suured erinevused.

(23)

Prantsusmaal on tugev teadusbaas ja potentsiaal rakendada COVID-19 kriisile reageerimiseks spetsiifilisi teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmeid, sealhulgas vaktsiinide ja ravimite väljatöötamine. COVID-19 kriis ja selle tagajärjed eeldavad avaliku ja erasektori vahelise teadus- ja innovatsioonialase koostöö tugevdamist. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni võivad keskpikas perspektiivis suurendada tootlikkust, nagu on märkinud Prantsusmaa riiklik tootlikkuse komitee. Neid on vaja ka kasvu soodustavates sektorites, et ettevõtted saaksid kasutada ära Euroopa majanduse ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi.

(24)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(25)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Prantsusmaa kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(26)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Prantsusmaa tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(27)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Prantsusmaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Prantsusmaale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Prantsusmaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(28)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (9) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(29)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta riikliku reformikavaga ja 2020. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud. 2020. aasta riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse vajadust võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja hõlbustada majanduse taastamist, mis on vajalik esimene samm tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. 2020. aasta riigipõhised soovitused, milles käsitletakse otse komisjoni poolt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud makromajanduslikku tasakaalustamatust, kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 3 ja 4,

1.

2.

3.

4.