(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Saksamaad ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Saksamaa kohta. Selles hinnati Saksamaa edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Saksamaa edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 26. veebruaril 2020. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Saksamaal esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Ennekõike kajastab jooksevkonto suur ülejääk investeeringute tagasihoidlikku taset võrreldes säästudega ja sellel on piiriülene mõju.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Saksamaad julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Saksamaal suurenevad. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

Saksamaa esitas 20. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Saksamaa suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit.

(12)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarveülejääk 1,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal asendub puudujäägiga 7¼ % SKPst 2020. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 59,8 %ni, peaks 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 75¼ %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Saksamaa võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 2020. aastal 7,2 % SKPst. Meetmete hulka kuuluvad likviidsustoetus ettevõtjatele ning sihtotstarbeline abi väikeettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele toetuste ja laenude vormis, samuti lihtsustatud juurdepääs lühendatud tööaja kasutamisele, et vältida koondamisi. Lisaks on Saksamaa teatanud meetmetest, millel ei ole küll otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust ja mille mahuks hinnatakse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt 24,9 % SKPst. Need meetmed seisnevad laenugarantiides, millest põhiosa annavad riigi omanduses olev arengupank KfW ja uus majanduse stabiliseerimise fond, mis loodi vastusena COVID-19 pandeemiale. Vastupidiselt 2020. aasta stabiilsusprogrammile ei käsitata komisjoni hinnangutes kaalutlusõiguse alusel võetud eelarvemõjuga meetmetena maksude tasumise edasilükkamist ja majanduslangusest tingitud maksutulu vähenemise kompenseerimist eelarvest. Üldiselt on Saksamaa võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Saksamaa valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –7,0 % SKPst ja 2021. aastal –1,5 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt 2020. aastal jõudma 75,6 %ni ja 2021. aastal 71,8 %ni.

(15)

Kuna Saksamaa kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(16)

Esimene nakkusjuht registreeriti Saksamaal 27. jaanuaril 2020 ja COVID-19 juhtumite hulk hakkas plahvatuslikult kasvama 2020. aasta märtsis. Sellele vastuseks kehtestasid Saksamaa ametiasutused liikumispiirangud, et viiruse levikut ohjeldada: näiteks suleti kõik mitte-esmatarbekaupu müüvad kauplused, restoranid, meelelahutus- ja kultuuriasutused, spordirajatised, koolid ja ülikoolid. Keelati kõik rahvakogunemised, kus viibib rohkem kui kaks inimest, ja elanikel paluti hoida sotsiaalsed kontaktid minimaalsena. Tootmise kui sellise suhtes piiranguid ei kehtestatud. Samas suleti suuremad tehased katkenud väliskaubanduse ja kokkukuivanud nõudluse tõttu mitmeks nädalaks. Majanduse väljavaated halvenesid oluliselt: komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb SKP 2020. aastal 6,5 %. Isegi kui lühendatud tööaja (Kurzarbeit) kasutamise laiendamine aitab ettevõtetel töölisi tööl hoida, näib võimatu vältida töötuse suurenemist. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal eeldatavalt 4 %ni ja väheneb 2021. aastal 3,5 %ni.

(17)

Selleks et majanduslanguse mõju leevendada, on Saksamaa valitsus kiiresti reageerinud ja võtnud ulatuslikke meetmeid. Väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabakutselistele antakse kohese abina (otsetoetused) kuni 50 miljardit eurot. Valitsus suurendas vastloodud majanduse stabiliseerimise fondi ja riikliku arengupanga KfW kaudu eri suurusega ettevõtetele antavate laenude mahtu ja nende juurdepääsu laenudele, kattes kuni 80–90 % (teatavatel erijuhtudel kuni 100 %) laenuandva panga krediidiriskist. Majanduse stabiliseerimise fond saab toetada ka suurettevõtteid, pakkudes neile ajutiselt täiendavat omakapitali. Ettevõtete likviidsuse suurendamiseks on vastu võetud kohandusi maksude tasumise edasilükkamise, ettemaksete ja karistuste vallas. Selleks et vältida bilansilise maksejõuetuse menetlemist, on muudetud maksejõuetuseeskirju. Üksikud liidumaad (Länder) täiendavad föderaaltasandi meetmeid oma toetusprogrammidega. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet. On tõenäoline, et COVID-19 kriis asetab täiendava surve alla Saksamaa pangandussektori juba niigi väikese kasumlikkuse. Seega näib olevat Saksamaa pankade jaoks põhjendatud vähendada täiendavalt kulusid, et suurendada kasumlikkust ning vabastada vahendeid infotehnoloogiainvesteeringuteks ja orgaanilise kapitali loomiseks. Sellega seoses oleks abi ka täiendavast konsolideerimisest.

(18)

Aasta alguses jõuliselt startinud tööturul on olukord COVID-19 pandeemia ja sellega seotud liikumispiirangute tõttu halvenenud. Selleks et vähendada kriisi mõju nii tööhõivele kui ka ühiskonnale, on valitsus andnud märkimisväärset toetust lühendatud tööaja kava (Kurzarbeit) näol. Valitsus lihtsustas tingimusi kavale juurdepääsuks, laiendas seda tagasiulatuvalt renditöötajatele ja suurendas selle hüvitiste taset. See aitab säilitada töökohti ja kaitsta kodumajapidamiste sissetulekuid. Tööandjate rahalist olukorda kergendatakse sellega, et neilt ei nõuta sotsiaalkindlustusmaksete tasumist kaotatud tööaja eest. Lihtsustatud juurdepääs miinimumsissetulekutoetusele, mis põhineb Saksamaa sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch/SGB) II osal, leevendab olukorda sissetulekute vähenemise korral. Lisaks toetatakse väikese sissetulekuga peresid hõlpsama juurdepääsuga laste lisatoetusele. Lisaks sellele on sissetuleku kaotanud üürnikud ajutiselt kaitstud väljatõstmise eest. Saksamaa näitajad Euroopa sotsiaalõiguste sammast toetavas sotsiaalvaldkonna tulemustabelis olid küll head, kuid kui katvuses olevaid lünki ei kaotata, võivad need praeguse kriisi tingimustes põhjustada haavatavate rühmade sissetuleku vähenemise.

(19)

Tervisega seotud tagajärgedega võitlemisel oli Saksamaal abi oma üldisest tervishoiusüsteemist, mis võimaldab juurdepääsu kvaliteetsele ravile, ning ta suutis kiiresti suurendada oma testimis- ja intensiivravisuutlikkust. Kuid praegune COVID-19 kriis on toonud esile jätkuva vajaduse suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Endiselt on probleeme õendustöötajate kättesaadavuse ja õe kutseala populaarsusega. Hoolimata suhteliselt suurest praktiseerivate õdede arvust inimese kohta annavad haiglad üha sagedamini teada täitmata õekohtadest. Samuti võiks parandada esmatasandi ja haiglaravi pakkujate töö ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimist, mida võiksid toetada digivahendid. Kiirkorras käib e-tervise taristu kasutuselevõtmine, kuid internetipõhiseid tervishoiu- ja hooldusteenuseid, digiretsepte ja meditsiiniliste andmete vahetamist kasutatakse oluliselt vähem kui liidus keskmiselt. 2020. aasta märtsis vastu võetud uus seadus aitab leevendada COVID-19 majanduslikke tagajärgi, eelkõige haiglate ja erapraksisega arstide jaoks. Sellest hoolimata on vaja tagada tervishoiuasutuste pikaajaline rahastamine, et säilitada hooldus kõigis valdkondades, kuna muude kui hädavajalike operatsioonide ja ravitoimingute edasilükkamine vähendab tervishoiuasutuste finantstulu ning olemasolevaid vahendeid kasutatakse esmatähtsate testide ja varustuse ostuks. Tugev teadusbaas tagab Saksamaale suutlikkuse võtta COVID-19 kriisile reageerimiseks erimeetmeid teaduse ja innovatsiooni vallas, sealhulgas tegeleda vaktsiinide ja ravimite väljatöötamise ning teadusvõrgustiku arendamisega, et koondada ja tugevdada Saksamaa ülikoolide juures toimuvat meditsiinialast teadustegevust ja toetada epideemiateks valmisoleku uuenduste koalitsiooni (Coalition for Epidemic Preparedness Innovations).

(20)

Majanduse taastamise toetuseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid. 2019. aastal jätkasid avaliku ja erasektori investeeringud jõulist kasvu, kuid olid väiksemad kui investeerimisvajadused. Avaliku sektori investeeringud omavalitsusüksuste tasandil, kus tegemata investeeringute hulk vähenes, kuid on endiselt suur (4,0 % SKPst), on allpool asendusmäära ja endiselt kammitsevad neid mahu- ja planeerimispiirangud. Kiirendada saab juba kavandatud investeeringuid keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse ja energeetikasse, näiteks ehitiste renoveerimise ja taastuvate energiaallikate projektidesse. Hoolimata hiljutistest algatustest on lühiajaliste ja keskpika perioodi CO2-heite vähendamise eesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine endiselt keeruline ülesanne. Sama kehtib keskkonnaalaste ja energiatõhususe eesmärkide puhul, kuna hinnastiimulid, eriti pidades silmas praeguse COVID-19 kriisi tõttu madalaid naftahindu, ei soodusta kliima- ja keskkonnasõbralikku käitumist. Saksamaa üleminek kliimaneutraalsele majandusele nõuab märkimisväärseid era- ja avaliku sektori investeeringuid pikema aja jooksul, sealhulgas taastuvenergia, elektritaristu, energiatõhususe, ringmajanduse ja säästva transpordi valdkonnas. Lisaks sellele kritiseeris Saksamaa föderaalne finantskontroll rohelisele energiale üleminekuga seotud meetmete kulutasuvust. Selleks et saada kasu täielikult integreeritud säästvast energiasüsteemist, mis annaks järjekindlaid hinnasignaale, on vaja teha rohkem jõupingutusi ja pidevaid investeeringuid energiavõrkudesse. Keskkonnahoidlikku liikuvust saab edendada asjakohaste regulatiivsete meetmete ning jõulisema ja kiirema investeerimisega säästvasse transporditaristusse ja keskkonnahoidlikkesse liikuvuslahendustesse. Selleks et soodustada majanduse taastamisel liikumist kestlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse poole, on väga oluline teha täiendavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Kulutused haridusele ja teadustööle veidi suurenesid, 9,2 %-lt SKPst 2017. aastal 9,31 %-le SKPst 2018. aastal, mis jääb allapoole eelnevat riiklikku sihttaset 10 %. Erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse koonduvad üha enam suurfirmadesse. Hoolimata poliitikameetmetest jäi eluruumide pakkumine tunduvalt alla iga-aastase eluruumide suhtes seatud eesmärgi (ehitada ajavahemikul 2017–2021 375 000 uut korterit). Seda tasakaalustamatust saaks parandada ja eluruumide taskukohasust suurendada poliitikaga, mis soodustaks investeeringuid uutesse eluruumidesse. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Saksamaal lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Saksamaal seda fondi kõige paremini kasutada.

(21)

Piiratud liikuvuse puhul on kaasaegne digitaristu ja digiteenused ülitähtsad. Investeeringud digitaristusse ja digitaalsetesse avalikesse teenustesse saavad toetada majanduse taastumist ning aidata vähendada Saksamaa endiselt märkimisväärset mahajäämust teistest riikidest ülisuure läbilaskevõimega võrkudega kaetuse vallas. 2019. aastal oli Saksamaal kõnealune kaetus 32,7 % (võrreldes liidu keskmisega 44 %) ning valduseni ulatuva valguskaabelühenduse kaetus oli 10,5 %, mis on oluliselt väiksem kui liidu keskmine 33,5 %. COVID-19 kriis tõi esile ühendatud digiteenuste olulisuse. Puudujäägid ühenduvuses võivad olla peamiseks asjaoluks, mis takistab investeeringuid digitaliseerimisse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul, kelle hulgas on digitehnoloogia kasutuselevõtt endiselt aeglane. Digitaalsete avalike teenuste alal jäävad Saksamaa tulemused endiselt maha teiste liikmesriikide tulemustest, ehkki olukord on paranenud ettevõtjatele suunatud selliste digiteenuste vallas. Ametiasutuste ja üldsuse veebipõhise suhtluse osakaal on siiski väga väike. Veebis juurdepääsu käsitleva seaduse rakendamine edeneb aeglaselt ning saab olema keeruline saavutada eesmärk digitaliseerida kõik 575 teenust 2022. aasta lõpuks. Nimetatud seaduse peaksid rakendama kõik asjaomased avalik-õiguslikud asutused, st föderaaltasandi, liidumaa ja kohalikud ametiasutused, et digitaalset avalikku haldust märgatavamalt parandada.

(22)

Oluline on hoida toetusmeetmete ja muude meetmete rakendamisega seotud regulatiivne ja halduskoormus väike. Toetusmeetmetele juurdepääsuga seotud halduskoormuse minimaalsena hoidmine peaks tagama, et väiksemad ettevõtjad saavad vahendajatelt samasugust toetust nagu suuremad. VKEde koormust saab täiendavalt vähendada sellega, kui lisaks toetusmeetmete halduskoormusele vähendatakse seda ka üldisemalt, näiteks rakendades vähemtähtsate bürokraatlike menetluste puhul paindlikkust.

(23)

Tehnoloogia edusammud olid juba enne COVID-19 kriisi tööturgu ümber kujundamas, mistõttu oli vaja suurendada hariduse ja koolituse, sealhulgas ümberõppe, täiendusõppe ja digioskuste parandamise rahastamist. COVID-19 kriis muutis selle vajaduse veelgi pakilisemaks, eriti sellistes sektorites töötavate töötajate puhul, mida suhtlemisdistantsi hoidmine võib pikema aja jooksul mõjutada, või nende puhul, keda ähvardab töötuks jäämine. Äkiline üleminek digitaliseeritumale ühiskonnale ja koduõppele võib olla eriti problemaatiline haavatavate õppurite puhul, kellel puudub kodus juurdepääs digilahendustele ja toele. Nende hulgas on ka puuetega õppurid. Eriti hoolikalt tuleb jälgida, et kõik õppurid omandaksid õppekavas määratletud peamised oskused ning et COVID-19 tõttu häiritud õppe kuud ei seaks kedagi eluks ajaks ebasoodsasse olukorda. On oht, et veelgi võimendub juba olemasolev ebavõrdsus põhioskuste vallas, mis on seotud sotsiaal-majandusliku ja rändetaustaga. Kriis on esile toonud haridussüsteemi edasiarendamise olulisuse, et edendada arukat ja kaasavat taastumist ning jätkata üleminekut rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale.

(24)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(25)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Saksamaa kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(26)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Saksamaa tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(27)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Saksamaa majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Saksamaale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Saksamaa eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(28)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(29)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta riikliku reformikavaga ja 2020. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud. 2020. aasta riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse vajadust võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja hõlbustada majanduse taastamist, mis on vajalik esimene samm tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. 2020. aasta riigipõhised soovitused, milles käsitletakse otse komisjoni poolt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud makromajanduslikku tasakaalustamatust, kajastuvad allpool esitatud soovituses 2,

1.

2.