(1)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), mille eesmärk on reguleerida rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)

Liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed ning liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus. ICAO nõukogus on esindatud seitse liikmesriiki.

(3)

Chicago konventsiooni artikli 54 kohaselt võib ICAO nõukogu võtta vastu rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad ning määrata need kindlaks Chicago konventsiooni lisades.

(4)

Chicago konventsiooni artikli 90 kohaselt jõustub asjaomane lisa või lisa muudatus selle ICAO osalisriikidele edastamisest kolme kuu jooksul või pärast ICAO nõukogu määratud pikemat perioodi juhul, kui selle aja jooksul ei ole enamus ICAO osalisriike teatanud oma mittenõustumisest.

(5)

Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt peaks osalisriik, kelle arvates ei ole mõne rahvusvahelise standardi või menetluse kõiki aspekte, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artiklis 37, võimalik järgida või viia oma norme ja tavasid täielikult kooskõlla rahvusvahelise standardi või menetlusega pärast selle muutmist või kes peab vajalikuks vastu võtta norme või tavasid, mis mingis üksikasjas erinevad rahvusvahelise standardiga kehtestatud normidest või tavadest, viivitamata teatama ICAO-le oma tava ja rahvusvahelise standardiga kehtestatud tava erinevustest.

(6)

COVID-19 pandeemia on negatiivselt mõjutanud õhusõidukite käitajaid ja tootjaid ning õhusõidukite seadmete tootjatele materjalide tarnijaid ning viibinud on uute süsteemide väljatöötamine. Õhusõidukite käitajad tühistavad või lükkavad edasi õhusõidukitarneid, mistõttu lükkuvad 2020. aastaks ette nähtud õhusõidukitarned 2021. aastasse. Äsja toodetud õhusõiduk, mis on konfigureeritud tarnimiseks 2020. aastal, kuid mille tarnimine lükkub 2021. aastasse, tuleb uuesti konfigureerida vastavalt pärast 1. jaanuari 2021 kohaldatavatele normidele. Kui õhusõidukid on vaja varustada lisaseadmetega, kaasneb sellega nende käitajatele ja tootjatele põhjendamatu finantskoormus. Seepärast on komisjonis praegu vastuvõtmisel kõnealuse kuupäeva edasilükkamine kogu liidus ja muudetakse määrust (EL) nr 965/2012. Kabiini helisalvestusseadet (CVR) kasutatakse õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimise toetamiseks. Sellise nõude rakendamise edasilükkamine, et kabiini helisalvestusseade (CVR) peab kahe tunni asemel võimaldama salvestada 25 tundi, ei kujuta endast märkimisväärset riski, kuid sellega viiakse pikemast kabiini helisalvestusajast saadav kasu kooskõlla lennundussektori praeguste oludega. Liit toetab kindlalt ICAO jõupingutusi lennundusohutuse parandamisel. Võttes arvesse COVID-19 pandeemia tekitatud enneolematut olukorda ja olulise riski puudumist, peaks liit neid muudatusi toetama.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht ICAO nõukogu eelseisval 221. istungjärgul seoses 6. lisa I osa (kavandatava) 46. muudatusega ja 6. lisa II osa 39. muudatusega. Nimetatud seisukoht peaks olema toetada neid muudatusi ja seda peavad väljendama ühiselt liidu nimel tegutsevad liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.

(8)

Liidu seisukoht pärast ICAO nõukogus 6. lisa I osa (kavandatava) 46. muudatuse ja 6. lisa II osa 39. muudatuse vastuvõtmist nende sisu olulisel määral korrigeerimata, millest ICAO peasekretär teatab ICAO riikidele adresseeritud kirjaga, peaks olema mitte teatada mittenõustumisest ja teatada muudatuste järgimisest ning seda seisukohta peavad väljendama kõik liidu liikmesriigid,