(1)

Liit sõlmis Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) nõukogu otsusega (EL) 2019/407 (1). Kokkulepe peaks jõustuma käesoleval aastal.

(2)

Kokkuleppe osaliste koosolek vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada kokkuleppe rakendamine, et täita selle eesmärk: vältida reguleerimata avamerekalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, rakendades pikaajalise strateegia raames ennetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, et kaitsta terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Nagu on sätestatud nõukogu 19. novembri 2019. aasta järeldustes ookeanide ja merede, sealhulgas Arktika kohta, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatises „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“ ja nõukogu 24. märtsi 2017. aasta järeldustes „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, on kokkuleppe toetamine ja Arktika avamere kalavarude piirkondliku majandamise organisatsiooni võimalik loomine või kokkuleppe võimalik sõlmimine liidu jaoks oluline eesmärk, mis aitab kaitsta Arktika keskkonda ning tagada rahvusvahelise koostöö abil säästva arengu kõnealuses piirkonnas ja selle ümbruses.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kokkuleppe osaliste koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2020–2024, kuna kokkuleppe kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (3) ja (EÜ) nr 1224/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (5).

(6)

Arvestades piiratud teadmisi kalavarude kohta ja nende muutuvat iseloomu kokkuleppealal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne kokkuleppe osaliste koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2020–2024 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks.

(7)

Käesolevale otsusele võib hiljem järgneda täiendav nõukogu otsus läbirääkimiste alustamise kohta Arktika avamerd käsitleva ühe või mitme täiendava piirkondliku või allpiirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni loomise või kokkuleppe sõlmimise kohta,