(1)

Liit ja selle liikmesriigid allkirjastasid ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu (1) (edaspidi „leping“) 28. juulil 2016. Seda kohaldatakse ajutiselt ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Ghana vahel alates 15. detsembrist 2016 (2).

(2)

Vastavalt lepingu artikli 73 lõikele 3 vastutab majanduspartnerluslepingu komitee kõikide lepingu reguleerimisalasse jäävate valdkondade haldamise ning kõigi lepingus nimetatud ülesannete täitmise eest. Majanduspartnerluslepingu komitee määrab vastavalt artikli 73 lõikele 2 kindlaks oma töökorralduse ja tegevuse põhimõtted.

(3)

Majanduspartnerluslepingu komitee peab oma töökorda käsitleva otsuse vastu võtma 2020. aastal.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel majanduspartnerluslepingu komitees võetav seisukoht, kuna majanduspartnerluslepingu komitee kavandatava otsusega kehtestatakse majanduspartnerluslepingu komitee tegevust käsitlevad siduvad õigusnormid.

(5)

Majanduspartnerluslepingud on osa üldistest suhetest ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt AKV riikide vahel, nagu on sätestatud koostöölepingus ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (3) selle viimati muudetud kujul (edaspidi „Cotonou koostööleping)“ ja selle jätkulepingus, kui see on kohaldatav. Cotonou koostöölepingu artikli 34 lõike 1 kohaselt püütakse lepinguosaliste vahelise majandus- ja kaubanduskoostööga soodustada AKV riikide tõrgeteta ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, võttes asjakohaselt arvesse nende poliitilisi valikuid ja arengu prioriteete, seega kaasa aidates nende püsivale arengule ja vaesuse väljajuurimisele AKV riikidest. Selles kontekstis võib majanduspartnerluslepinguid pidada Cotonou koostöölepingu artikli 36 lõikes 2 osutatud arengut toetavateks vahenditeks. Seetõttu võetakse lepingus arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset, samuti Ghana konkreetseid majanduslikke ja sotsiaalseid piiranguid ning Ghana suutlikkust oma majandust liberaliseerimisprotsessiga kohandada. Lisaks põhines otsus (EL) 2016/1850 lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta nii kaubanduse kui ka arengukoostöö õiguslikul alusel, kuna tegemist on segalepinguga, mis sisaldab arengupartnerlust käsitlevat jaotist. See peaks kajastuma ka käesolevas otsuses,