1.   Veisekasvatajad võivad esitada pädevatele asutustele taotluse saada aastane luba kasutada loomasõnnikut koguses, millega kantakse planeerimisperioodil hektarile kuni 230 kg lämmastikku.

Taotluse esitamise tähtaeg on sama, mille riik on kehtestanud ÜPP põhitoetuskava toetuse taotlemiseks, ning taotluses tuleb esitada väetamiskvoodid ja püüdekultuuride kava.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluse esitamist käsitatakse taotleja deklaratsioonina käesoleva otsuse artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste täitmise kohta.

1.   Üldine lämmastikukogus ei tohi ületada põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning arvesse tuleb võtta maapinnast saadavat toitainekogust. Ületada ei tohi maksimaalset laotamisnormi, nagu on sätestatud 29. juuli 2019. aasta täitevaktis nr 762 (väetiste põllumajandusliku kasutamise kohta 2019/2020. aasta planeerimisperioodil) ja sellekohastes järgmisi planeerimisperioode hõlmavates aktides.

2.   Väetamiskava koostatakse veisekasvatusettevõtte kogupindala kohta. Kava hoitakse veisekasvatusettevõttes. See hõlmab ajavahemikku alates 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Väetamiskava peab sisaldama järgmist:

Väetamiskava vaadatakse läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast veisekasvatusettevõtte põllumajandustegevuse mis tahes muudatust. Väetamiskava esitatakse pädevatele asutustele hiljemalt iga aasta 31. märtsiks.

3.   Ajavahemikus alates 31. augustist kuni 1. märtsini ei laotata sõnnikut järgmisel kevadel ülesküntavale rohumaale.

4.   Ajutisele rohumaale hiljem külvatavate põllukultuuride lämmastikuga väetamise norme vähendatakse eelmiste põllukultuuride lämmastikusisalduse võrra, tuginedes 29. juuli 2019. aasta täitevaktile nr 762 väetiste põllumajandusliku kasutamise kohta 2019/2020. aasta planeerimisperioodil ja järgmisi planeerimisperioode hõlmavates aktides sätestatud väetamisnormidele, põllukultuuride ja köögiviljade väetamise normide tabelile ning nende edasistele muudatustele.

1.   Mullaproove võetakse põllumajandusmaa pealmisest 30 cm-st ning analüüsitakse mulla lämmastiku- ja fosforisisaldust.

2.   Mullaproovid võetakse ja mullaanalüüsid tehakse kõikidel külvikordade ja mulla omaduste poolest samaväärsetel veisekasvatusettevõtte maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

3.   Põllumajandusmaa iga viie hektari kohta võetakse analüüsimiseks vähemalt üks proov.

4.   Analüüsitulemused peavad olema veisekasvatusettevõtte inspekteerimiseks kättesaadavad.

1.   Vähemalt 80 %-l sõnniku laotamiseks kasutatavast maa-alast kasvatatakse suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure.

2.   Lämmastikku siduvaid heintaimi ei künta sisse enne nende külvamisele järgneva aasta 1. märtsi.

3.   Rohumaa küntakse kevadel. Suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuurid külvatakse võimalikult ruttu ja mitte hiljem kui kolm nädalat pärast rohumaa kündmist.

4.   Külvikorras kasutatavad põllukultuurid ei tohi sisaldada liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi, v.a järgmised:

1.   Pädevad asutused tagavad järgmisi üksikasju sisaldavate kaartide koostamise:

Neid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

Pädevad asutused koguvad ja ajakohastavad igal aastal andmeid käesoleva otsuse kohaste lubadega hõlmatud veisekasvatusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta.

2.   Pädev asutus teostab seiret juurte piirkonnas asuvas vees ning pinna- ja põhjavees ning edastab komisjonile andmed mullaprofiili lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta ning pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavatingimustes.

Seiret tehakse põllumajandusettevõtte tasandil riikliku põllumajanduslike valgalade seire programmi raames. Seirekohtades peavad olema esindatud põhilised mullatüübid, valdavad väetamistavad ja põhilised põllukultuurid.

Liivmullaga maa-aladel teostatakse põhjalikumat seiret. Lisaks tehakse pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse seiret vähemalt 3 %-s loa saanud põllumajandusettevõtetes.

3.   Pädevad asutused korraldavad uuringuid ja analüüsivad pidevalt toitainete sisaldust siseriikliku põllumajanduslike valgalade seire programmi raames ning annavad teavet maa kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta loa saanud veisekasvatusettevõtetes.

Artikli 7 kohase toitainete analüüsi ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seire käigus kogutud teavet ja andmeid kasutatakse selleks, et arvutada lämmastiku- ja fosforikadu erandi kohaldamise loa saanud veisekasvatusettevõtetes, kasutades selleks teaduslikest põhimõtetest lähtuvat mudelit.

4.   Pädevad asutused teevad kindlaks ja registreerivad, kui suurel osal erandiga hõlmatud maast kasvatatakse:

1.   Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollimisel selgub, et taotleja ei vasta artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimustele, lükatakse taotlus tagasi ja taotlejale teatatakse keeldumise põhjused.

2.   Pädevad asutused kehtestavad erandi kohaldamise loa saanud põllumajandusettevõtete inspekteerimise programmi.

Programm põhineb riskianalüüsil ja aluseks võetakse artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste täitmise kohta varasematel aastatel tehtud kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ liikmesriigi õigusesse üle võtnud õigusaktidele vastavuse kontrolli tulemused.

3.   Inspekteerimine koosneb põldtunnustamisest ning artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohapealsest kontrollist ning igal aastal inspekteeritakse erandi kohaldamise loa saanud veisekasvatusettevõtetest vähemalt 7 %. Kui selgub, et veisekasvatusettevõte ei vasta kõnealustele tingimustele, trahvitakse loa hoidjat kooskõlas siseriikliku õigusega ja rikkumise tuvastamisele järgneva aasta planeerimisperioodil ei ole tal õigust luba saada.

4.   Pädevatele asutustele antakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida käesoleva otsuse alusel tehtud erandi tingimuste täitmist.