KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1073,

17. juuli 2020,

millega tehakse Madalmaade taotluse alusel erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2005/880/EÜ (2) tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaade taotluse alusel erand, millega lubati laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 70 % rohumaad.

(2)	Otsusega 2010/65/EL (3) muutis komisjon otsust 2005/880/EÜ ning pikendas kõnealust erandit 31. detsembrini 2013.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/291/EL, (4) mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2017, tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erand, mille alusel lubati põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2016. aastal 19 564 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 47 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(4)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/820, (5) mille kehtivus lõppes 1. jaanuaril 2020, tehti vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erand, mille alusel lubati põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2019. aastal 18 818 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 44,7 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(5)

Nagu on märgitud rakendusotsuses (EL) 2018/820, on viimastel aastatel esinenud Madalmaades sõnnikukäitluspoliitika rakendamisel tagasilööke, mis on viinud olukorrani, kus on põhjust tunda muret seoses võimaliku pettusega. See olukord nõudis Madalmaadelt rohkem jõupingutusi, et hoida ära pettusi sõnnikupoliitika rakendamisel. Kuigi Madalmaade 6. tegevusprogrammis nähakse juba ette meetmed, mille eesmärk on kontrolli ja inspekteerimise tugevdamine Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade üldise järgimise parandamiseks, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada nende tõhusat rakendamist ja täielikku järgimist. Need jõupingutused peaksid hõlmama täiustatud jõustamisstrateegia loomist, mille puhul võetakse ühtlasi arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (6) sätteid. Kõnealune strateegia pidi põhinema sõltumatul hinnangul Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade järgimise kohta, sisaldama konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on veelgi tugevdada inspekteerimist ja kontrollimist, ning hõlmama selget metoodikat piisavalt hoiatavate karistuste ja sanktsioonide määramiseks. Seepärast oli põhjendatud, et rakendusotsuse (EL) 2018/820 kehtivusaega piirati, et Madalmaad saaksid rakendada täiustatud jõustamisstrateegia täies ulatuses.

(6)	4. veebruari 2020 kirjaga esitasid Madalmaad komisjonile direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks ajavahemikuks 2020–2021 (edaspidi „Madalmaade taotlus“).

(7)	Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõikega 5 kohaldab Madalmaad tegevusprogrammi kogu oma riigi territooriumil. Madalmaade õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi kasutamise norme.

(8)

Vastavalt Madalmaade esitatud andmetele vähenes Madalmaades ajavahemikus 2016–2019 veiste arv ajavahemikuga 2012–2015 võrreldes 0,2 %. Sigade ja kodulindude arv Madalmaades kasvas samas ajavahemikus vastavalt 0,6 % ja 3,4 %. Alates 2006. aastast on asjaomases Madalmaade õigusaktis (7) sätestatud piirangud sigade ja kodulindude arvule. Lisaks sellele nõutakse asjaomase Madalmaade õigusaktiga, (8) et alates 2015. aasta jaanuarist tuleb asjakohast osa piimasektoris üle jäävast sõnnikust töödelda. Peale selle viidi Madalmaades 1. jaanuarist 2018 sisse piimakarja puhul rakendatav fosfaaditootmisõiguste süsteem (9). Kõigi nende meetmete eesmärk on ennetada veekogude saastamist.

(9)	Ajavahemikus 2014–2017 kasutati Madalmaades loomasõnnikupõhist lämmastikku 417 000 tonni, mis on 4,04 % rohkem kui ajavahemikus 2010–2013. Keemilise lämmastikväetise kasutamine Madalmaades suurenes ajavahemikus 2014–2017 aastatega 2010–2013 võrreldes umbes 3,3 %.

(10)	Madalmaade ametiasutuste esitatud teadusliku põhjenduse kohaselt soodustab Madalmaade kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine aasta lõikes, pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 250 päevani aastas.

(11)

Madalmaade esitatud teave rakendusotsuse 2014/291/EL alusel lubatud eelmise erandi kohta näitab veel, et kõnealuse erandi kohaldamine ei ole toonud kaasa Madalmaade veekogude kvaliteedi halvenemist. Näiteks on alates 2006. aastast loaga hõlmatud põllumajandusettevõtetes, kus seiret tehti, juurtetsoonist välja voolava vee nitraadisisaldus vähenenud ning 2017. ja 2018. aastal oli see keskmiselt alla 50 mg/l. Esialgsed andmed 2019. aasta kohta näitavad siiski, et nitraatide sisaldus lõunapoolsetes liiva- ja lössimuldades on 2018. aasta põua tagajärjel suurenenud.

(12)

Andmetest, mille Madalmaad direktiivi 91/676/EMÜ artikli 10 kohaselt esitasid, nähtub, et ajavahemikus 2012–2015 oli umbes 88 % Madalmaade põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 79 % põhjavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Andmetest ilmneb ka, et ajavahemikus 2012–2015 oli 99 % Madalmaade pinnavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 96 % pinnavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Võrdlusest ajavahemiku 2008–2011 andmetega nähtub, et põhja- ja pinnavee nitraadisisaldus püsib stabiilsena või väheneb. Aruandeperioodil 2012–2015 olid siiski 60 % mageveekogudest eutroofsed ja 13 % potentsiaalselt eutroofsed, samas kui 27 % ei olnud eutroofsed.

(13)

Komisjon, olles kontrollinud Madalmaade taotlust ning arvestades Madalmaade 6. tegevusprogrammi ja rakendusotsuses 2014/291/EL sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi, leiab, et Madalmaade taotluse kohane rohusööjate kariloomade sõnnikukogus, mis vastab 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad ja mis asuvad muul mullal, ei takista direktiivis 91/676/EMÜ osutatud eesmärkide saavutamist, eeldusel et Madalmaad järgivad teatavaid rangeid tingimusi ning kõnealuse koguse kasutamine on objektiivsete kriteeriumide alusel põhjendatud.

(14)

Madalmaad peaksid tagama, et kariloomade arvu tõus ja sellega seotud sõnnikutootmine ei suurenda negatiivset mõju veekogudele. Selleks peaksid Madalmaad tagama, et sõnniku kogutoodangu puhul ei ületa ei lämmastiku ega fosfori kogus 2002. aasta taset. Uute õigusaktidega, millega rakendatakse Madalmaade 6. tegevusprogrammi, tuleks seepärast ette näha siduv sõnnikutootmise ülemmäär, mida ei tohi ületada ja mida saab vajaduse korral konkreetse põllumajandustootja suhtes kohaldada.

(15)

Konkreetsele põllumajandustootjale antud loa puhul kohaldatakse teatavaid tingimusi, mille eesmärk on tagada põllumajandusettevõttes põllukultuuride vajadustele vastav väetamine ning vähendada või hoida ära lämmastiku ja fosfori sattumist vette. Seepärast peaksid need tingimused hõlmama järgmisi nõudeid: põllumajandusettevõttes on välja töötatud väetamiskava, väetamismeetodite dokumenteerimiseks kasutatakse väetamisarvestust, tehakse regulaarseid mullaanalüüse, pärast maisikasvatust külvatakse talveks taimkate, järgitakse rohumaa kündmist käsitlevaid erisätteid, sõnnikut ei laotata enne rohumaa kündi, väetamist kohandatakse vastavalt liblikõieliste taimede panusele ja loobutakse keemiliste fosforväetiste kasutamisest.

(16)

Aruandes, milles käsitleti direktiivi 91/676/EMÜ mõju gaasilisele lämmastikuheitele, (10) leiti, et mõnes suure kariloomade arvuga piirkonnas võib erandi kohaldamine põhjustada gaasilise heite suurenemist. Seda erandi kohaldamise võimalikku tagajärge ammoniaagiheitele kinnitati komisjonile esitatud 12. veebruari 2020. aasta aruandes, mille koostas Madalmaade komisjon „Commissie Deskundigen Meststoffenwet“. Heide põhjustab täiendavat lämmastikusaastet, mis avaldab negatiivset mõju Natura 2000 aladele ja halvendab vee kvaliteeti, põhjustades eutrofeerumist. Seepärast tuleks võtta asjakohased meetmed ammoniaagiheite vähendamiseks, sh võtta kasutusele madala heitetasemega sõnniku laotamise tehnika ning kehtestada vajaduse korral maksimaalne temperatuur, millega tohib sõnnikut laotada.

(17)

Kooskõlas rakendusotsuse (EL) 2018/820 nõuetega teatas Madalmaad 28. septembril 2018 oma täiustatud jõustamisstrateegia vastuvõtmisest. Selle strateegia rakendamise kohta esitati esimene tegevusaruanne 28. juunil 2019. Tegevusaruande ajakohastatud versioon esitati 18. novembril 2019. Tegevusaruanne näitas, et hoolimata mõningatest jõupingutustest esines strateegia rakendamisel viivitusi ning Madalmaad ei suutnud tõendada eeskirjadele mittevastavuse või nende eiramise juhtumite vähenemist.

(18)

Seega on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid ja kinnitust, et strateegiaga suudetakse pettusi minimeerida. Meetmed peaksid hõlmama strateegia täieliku rakendamise tähtaegade kehtestamist ja eesmärkide seadmist, mis võimaldavad hinnata strateegia tõhusust. Lisaks tuleks ette näha, et strateegia vaadatakse enne 2021. aasta lõppu läbi ja vajaduse korral lisatakse tugevdatud kontrollimeetmed, mis on kooskõlas strateegia rakendamisel saadud kogemustega.

(19)	Igal aastal tuleks esitada täiendatud jõustamisstrateegia jätkuva rakendamise ajakohastatud aruanne, milles tuleks kajastada seda, milline on COVID-19 viiruse leviku ohu ennetamiseks võetud meetmete võimalik mõju strateegia rakendamisele.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (11) nähakse ette valglapiirkondade ümbruses rakendatav mitmekülgne piiriülene veekaitsealane lähenemisviis, et saavutada Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on veekogude toitainesisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et nimetatud direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (12) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda mõjutada võivate liidu poliitika- ja tegevussuundade rakendamiseks. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaksid Madalmaad käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (13) V jaotise II peatüki kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

(22)	Pidades silmas, et Madalmaade taotluses käsitletakse rakendusotsusega (EL) 2018/820 tehtud erandi pikendamist aastateks 2020–2021, tuleks käesolevat otsust kohaldada kahe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2020.

(23)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erand

Madalmaade 4. veebruari 2020. aasta kirjas taotletud erand, mis võimaldab laotada maale suurema koguse rohusööjate kariloomade sõnnikus sisalduvat lämmastikku, kui on ette nähtud direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lausega, tehakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

Käesoleva otsuse alusel erandi lubamisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat erandit kohaldatakse rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete suhtes, kellele on antud vastavasisuline luba vastavalt artiklile 6.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„rohumaapõhine põllumajandusettevõte“ – ettevõte, kus vähemalt 80 % alast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

2)	„rohusööjad kariloomad“ – veised (välja arvatud lihavasikad), lambad, kitsed, hobused, eeslid, hirved ja vesipühvlid;

3)	„põllumajandusmaa“ – eraomanduses, renditud või individuaalse kirjaliku lepingu alusel põllumajandustootja poolt kasutatav maa-ala, mille haldamise eest põllumajandustootja otseselt vastutab;

4)	„rohumaa“ – püsirohumaa või ajutine rohumaa, mida kasutatakse vähem kui viis aastat;

5)	„väetamiskava“ – arvutused toitainete kavandatava kasutuse ja kättesaadavuse kohta;

6)	„väetamisaruanne“ – toitainete tasakaalu arvestus, mis tehakse väetistes kasutatavate toitainete tegelike koguste ja selle põhjal, kuidas taimed toitaineid omastavad;

7)	„lõuna- või keskosa liivmuld“ – muld, millele direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks vastu võetud Madalmaade õigusaktides osutatakse kui lõuna- või keskosa liivmullale;

8)	„lössimuld“ – muld, millele direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks vastu võetud Madalmaade õigusaktides osutatakse kui lössimullale.

Artikkel 4

Erandi tegemise üldtingimused

Erand tehakse järgmistel tingimustel:

1)	Madalmaad jälgivad toodetud sõnniku hulka ja tagavad, et sõnnikutoodang riigis ei ületa ei lämmastiku ega fosfori koguse põhjal arvutatuna 2002. aasta taset, mis vastab 504,4 miljonile kilogrammile lämmastikule ja 172,9 miljonile kilogrammile fosfaadile.

Madalmaad loovad täiustatud jõustamisstrateegia, mille eesmärk on tugevdada Madalmaade sõnnikupoliitika eeskirjade järgimist ja tagada, et eeskirjade rikkumisele osutavat mis tahes teavet kontrollitakse tõhusalt.

Täiustatud jõustamisstrateegia hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

sõltumatu hinnang riiklike sõnnikueeskirjade tahtliku eiramise juhtude ulatuse ja sisu kohta. Hindamise läbiviijaks peaksid olema riiklike sõnnikueeskirjade täitmise kontrollimise eest vastutavad pädevad ametiasutused koos pädevate ametiasutustega, kes vastutavad kuritegude uurimise ja süüdistuse esitamise eest riigis;

b)	selliste sõnnikukäitlus- ja sõnnikuhalduspiirkondade kindlakstegemine, kus on suurem riiklike sõnnikueeskirjade tahtliku eiramise oht;

inspekteerimis- ja kontrollisuutlikkuse, sealhulgas pistelise kontrollimise suutlikkuse tõstmine vähemalt 40 protsendini artikli 11 lõikes 2 osutatud nõutavast loaga hõlmatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete põldtunnustamise suutlikkusest ning sellise suutlikkuse sihipärasem kasutamine sõnnikukäitluse ja -halduse riskipiirkondades;

d)	selge metoodika piisavalt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste ja sanktsioonide määramiseks;

e)	strateegia täismahus rakendamise tagamine suure riskiga piirkondades (De Peel, Gelderse Vallei ja Twente) 2020. aasta kevadel;

f)	automaatne reaalajas aruandlus sõnniku transpordi kohta 2020. aasta lõpuks;

g)	otsus karistuspoliitika läbivaatamise kohta 2020. aasta juuni lõpuks;

h)	5,5 % seakasvatusettevõtete individuaalne kontroll. COVID-19 viiruse leviku ohu vältimiseks võetud meetmed võivad mõjutada protsentuaalsete eesmärkide täitmist.

Täiustatud jõustamisstrateegia vaadatakse läbi, et kajastada selle rakendamisel saadud kogemusi, 2021. aasta detsembriks, eriti juhul, kui eeskirjade rikkumiste või eeskirjadele mittevastavuse juhtumite arv ei ole vähenenud, et lisada strateegiasse tugevdatud kontrollimeetmed. Läbivaadatud strateegia edastatakse komisjonile.

Artikkel 5

Loa taotlemine

1. Rohumaad haldav põllumajandustootja võib esitada pädevale asutusele taotluse saada aastane luba laotada riigi lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal aastas ühe hektari kohta rohusööjate kariloomade sõnnikut koguses, mis sisaldab kuni 230 kg lämmastikku, ning muul mullal koguses, mis sisaldab kuni 250 kg lämmastikku.

2. Koos lõikes 1 osutatud taotlusega esitab taotleja kirjaliku deklaratsiooni, et järgib artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimusi ning on nõus artiklis 7 osutatud väetisekasutuse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

Artikkel 6

Loa andmine

Luba kasutada rohumaapõhises põllumajandusettevõttes aastas ühe hektari kohta rohusööjate kariloomade sõnnikut (sealhulgas karjatamisel loomade väljaheidetega maale jääv sõnnik) koguses, mis sisaldab lõuna- või keskosa liiv- või lössimulla puhul kuni 230 kg lämmastikku ning muu mulla puhul kuni 250 kg lämmastikku, antakse juhul, kui järgitakse käesoleva otsuse artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimusi.

Artikkel 7

Sõnniku ja muude väetiste laotamise tingimused

1. Rohumaapõhises põllumajandusettevõttes igal aastal hektari kohta maale laotatava rohusööjate kariloomade sõnniku, sealhulgas loomade endi kohapeal tekitatud sõnniku kogus ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab lõuna- või keskosa liiv- või lössimulla puhul 230 kg lämmastikku ning muu mulla puhul 250 kg lämmastikku; seejuures peavad olema täidetud käesoleva artikli lõigetes 2–8 sätestatud tingimused. Lämmastiku ja fosfaadi üldkogus peab vastama asjaomase põllukultuuri toitainevajadusele ning maapinnast saadavale toitainekogusele ning see ei tohi ületada Madalmaade 6. tegevusprogrammis kehtestatud maksimaalseid kasutusnorme.

2. Keemilisi fosforväetisi ei kasutata.

3. Põllumajandusettevõte koostab väetamiskava ja hoiab seda kättesaadavana. Väetamiskavas on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikorda ja sõnniku ning muude lämmastik- ja fosforväetiste kavandatud kasutamist. Esimese kalendriaasta väetamiskava on rohumaapõhises põllumajandusettevõttes olemas hiljemalt 30. juuniks. Järgmiste kalendriaastate väetamiskavad on rohumaapõhises põllumajandusettevõttes olemas hiljemalt 28. veebruariks.

4. Väetamiskava sisaldab järgmist teavet:

a)	rohumaad omavas põllumajandusettevõttes peetavate kariloomade arv;

b)	lauda ja sõnniku ladustamise süsteemi kirjeldus, sh olemasoleva sõnnikuhoidla mahutavus;

c)	rohumaapõhises põllumajandusettevõttes tekkiva sõnniku lämmastikusisalduse (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforisisalduse arvutus;

d)	põllukultuuride külvikorrakava, milles on kindlaks määratud iga põllu heintaimede ja muude põllukultuuride all olev kasvupind koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

e)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

f)	rohumaapõhises põllumajandusettevõttes kasutamata jääva allhankijatele tarnitava sõnniku liik ja kogus;

g)	rohumaapõhises põllumajandusettevõttes kasutatava sissetoodud sõnniku kogus;

h)	arvutus orgaanilise aine mineraliseerumise, liblikõieliste taimede ja atmosfäärist sadestumise panuse kohta ning pinnases oleva lämmastiku koguse kohta hetkel, mil põllukultuur hakkab seda kasutama olulistes kogustes;

i)	arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

j)	arvutus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku kasutamise kohta igal maatükil;

k)	arvutused selle kohta, kas lämmastiku ja fosfori kasutamine vastab Madalmaade 6. tegevusprogrammis kehtestatud piirnormidele.

Väetamiskava muudetakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast mis tahes muudatust rohumaapõhise põllumajandusettevõtte põllumajandustegevuses.

5. Igas rohumaapõhises põllumajandusettevõttes peetakse väetamisarvestust iga kalendriaasta kohta. Kõnealune arvestus esitatakse pädevale asutusele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks.

6. Väetamisarvestus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	põllukultuuri alune maa;

b)	kariloomade arv ja liik;

c)	sõnnikutoodang looma kohta;

d)	rohumaapõhisesse põllumajandusettevõttesse sisse toodud väetiste kogus;

e)	rohumaapõhises põllumajandusettevõttes kasutamata jääva allhankijatele tarnitava sõnniku kogus ning asjaomaste allhankijate nimed.

7. Igal külvikorra ja mulla omaduste poolest homogeensel maa-alal tehakse korrapäraselt vähemalt üks kord nelja aasta jooksul pinnases oleva lämmastiku ja fosfori sisalduse analüüs. Nõutav on vähemalt üks analüüs viie hektari kohta.

Kui rohumaa on uuendamiseks üles küntud, vähendatakse Madalmaade 6. tegevusprogrammis sätestatud lämmastikukasutuse piirnormi liiv- või lössimulla puhul igal kalendriaastal pärast 31. maid 50 kg võrra hektari kohta. Kui rohumaa on üles küntud maisi viljelemiseks liiv- või lössimullal, vähendatakse Madalmaade 6. tegevusprogrammis maisi puhul sätestatud lämmastikukasutuse piirnormi 65 kg võrra hektari kohta.

8. Sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 8

Maa majandamise tingimused

1. Liiv- või lössimullale külvatakse pärast maisi heintaimed või muud põllukultuurid, millega tagatakse talvise taimkatte olemasolu.

2. Vahekultuure ei künta sisse enne 1. veebruari.

3. Liiv- või lössimullal asuvat rohumaad küntakse ainult kevadel, v.a rohumaa kündmine selle uuendamiseks, mida võib teha kuni 31. augustini.

4. Küntud rohumaale külvatakse kõikide mullatüüpide puhul kohe suure lämmastikunõudlusega põllukultuur ning väetamine põhineb mineraallämmastikku ja muid näitajaid käsitleval mullaanalüüsil, mis võetakse aluseks mulla orgaanilise aine mineraliseerumise tulemusel vabaneva lämmastiku koguse hindamisel.

5. Kui külvikord hõlmab liblikõielisi või muid õhulämmastikku siduvaid taimi, vähendatakse väetiste kasutamist vastavalt.

6. Erandina lõikest 3 on rohumaa kündmine sügisel lubatud lillesibulate istutamiseks.

Artikkel 9

Tingimused seoses ammoniaagiheite vähendamisega, et vähendada toitainete sadestumist vette

1. Artikli 6 kohase loa saanud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	Liiva- ja lössimullaga rohumaale laotatakse läga pinnale.

b)	Savi- ja turbamullaga rohumaale laotatakse läga pinnale, kasutatakse lohiskinga (segus oleva läga ja vee suhe on 2:1) või kindlate vahemikega laoturit.

c)	Kui välistemperatuur on 20 °C või üle selle, ei tohi läga laotamiseks lohiskinga kasutada.

d)	Põllumaale laotatakse laga kas pinnale või küntakse kohe pärast pealekandmist pinna sisse.

e)	Tahke sõnnik tuleb kohe pärast pealekandmist sisse künda (maksimaalselt kaks künnikorda).

2. Lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 kõigi erandiga hõlmatud põllumajandustootjate suhtes ka juhul, kui nende suhtes praegu siseriikliku õiguse (14) alusel lõike 1 sätteid ei kohaldata.

3. Kõik loa saanud rohumaapõhised põllumajandusettevõtted peavad enne 31. detsembrit 2020 läbima lämmastikuheite vähendamise teemalise nõustamise.

Artikkel 10

Seire

1. Pädevad asutused tagavad järgmisi üksikasju sisaldavate kaartide koostamise:

a)	loaga hõlmatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsentuaalne osakaal igas omavalitsuses;

b)	loaga hõlmatud kariloomade protsentuaalne osakaal igas omavalitsuses;

c)	loaga hõlmatud põllumajandusmaa protsentuaalne osakaal igas omavalitsuses.

Neid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

2. Pädevad asutused loovad seirevõrgustiku loaga hõlmatud rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes asuvates seirekohtades pinnaseveest, ojadest, madalast põhjaveest ja äravooluveest proovide võtmiseks ning haldavad seda võrgustikku. Seirevõrgustikust saadakse andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juurtetsoonist põhjavee- ja pinnaveesüsteemi.

3. Seirevõrgustikku kuulub vähemalt 300 loaga hõlmatud põllumajandusettevõtet ja see hõlmab kõiki mullatüüpe (savi-, turba-, liiv- ja liiv-lössimuld), väetamismeetodeid ja külvikordi. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul seirevõrgustiku koosseisu ei muudeta.

4. Pädevad asutused teevad uuringuid ja viivad pidevalt läbi toitainete analüüse, millest saadakse kohapõhiseid andmeid maakasutuse, külvikordade ja põllumajandustavade kohta loaga hõlmatud rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada mudelarvutusteks nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude kohta põldudel, kus kasutatakse aastas rohusööjate kariloomade sõnnikut koguses, mis vastab kuni 230 kg või 250 kg lämmastikule hektari kohta.

5. Liivmullal asuvatel põllumajandusaladel viivad pädevad asutused läbi tugevdatud veeseiret.

Artikkel 11

Kontroll ja põldtunnustamine

1. Pädevad asutused teevad halduskontrolle kõikide loataotluste puhul, et hinnata artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimuste täitmist. Kui selgub, et need tingimused ei ole täidetud, keeldutakse luba andmast ja taotlejale teatatakse keeldumise põhjused.

Pädevate asutuste tehtavad halduskontrollid maa kasutamise, kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suhtes hõlmavad vähemalt 5 % loaga hõlmatud rohumaapõhistest põllumajandusettevõtetest.

2. Pädevad asutused koostavad riskianalüüsi põhjal loaga hõlmatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete põldtunnustamise programmi, millega nähakse ette sobiv kontrollide sagedus ja mille puhul võetakse arvesse eelnevate aastate kontrollimise tulemusi, direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtvatele õigusaktidele vastavuse üldise pistelise kontrollimise tulemusi ja mis tahes teavet, mis võib viidata käesoleva otsuse artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimuste rikkumisele.

Artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks tehtav põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % loaga hõlmatud rohumaapõhistest põllumajandusettevõtetest. Lisaks tehakse täiendavaid inspekteerimisi ja kontrolle, millele on viidatud artikli 4 lõike 2 punktis c.

3. Kui mis tahes aastal tehakse kindlaks, et loaga hõlmatud rohumaapõhine põllumajandusettevõte ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud tingimusi, karistatakse loa hoidjat vastavalt riiklikele eeskirjadele ja järgneval aastal ei ole tal õigust luba saada.

4. Pädevatele asutustele antakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida käesoleva otsuse alusel antud loa tingimuste täitmist.

Artikkel 12

Aruandlus

1. Pädevad asutused esitavad komisjonile igal aastal hiljemalt 30. juuniks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	väetamisega seotud andmed kõikide artikli 6 kohaselt loaga hõlmatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete kohta, sealhulgas teave saagikuse ja mullatüüpide kohta;

b)	kariloomade arvuga seotud suundumused Madalmaades igas kariloomakategoorias ja loaga hõlmatud rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes;

c)	siseriikliku sõnnikutootmise suundumused seoses sõnnikus sisalduva lämmastiku ja fosfaadi kogustega;

d)	kokkuvõte sigade ja kodulindude sõnniku eritumiskoefitsiendiga seotud kontrollide tulemustest riigi tasandil;

e)	artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid;

f)	veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee veekvaliteedi suundumuste kohta ning andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

g)	artikli 10 lõikes 2 osutatud andmed lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta;

h)	artikli 10 lõikes 5 osutatud tugevdatud veeseire tulemused;

i)	artikli 10 lõikes 4 osutatud kohapõhiste uuringute tulemused, milles käsitletakse maakasutust, külvikordi ning põllumajandustavasid;

j)	artikli 10 lõikes 4 osutatud mudelarvutuste tulemused;

k)	põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemustel põhinev hinnang artiklites 7 ja 8 sätestatud loatingimuste järgimise kohta ning artiklis 11 osutatud halduskontrollide ja inspekteerimise tulemusena saadud teave tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta;

artiklis 4 osutatud täiustatud jõustamisstrateegia rakendamise ajakohastamine, eelkõige järgmised punktid:

—	strateegia täismahus rakendamise tagamine suure riskiga piirkondades (De Peel, Gelderse Vallei ja Twente);

—	automaatne reaalajas aruandlus sõnniku transpordi kohta 2020. aasta lõpuks;

—	otsus karistuspoliitika läbivaatamise kohta 2020. aasta juuni lõpuks;

—	COVID-19 viiruse leviku ohu ennetamiseks võetud meetmete mõju strateegia rakendamisele;

artiklis 4 osutatud täiustatud jõustamisstrateegia rakendamise tulemused, eelkõige seoses järgmiste punktidega:

—	tehtud kontrollid põllumajandusettevõtte liigi kaupa;

—	eiramisjuhtude mistahes vähenemine;

—	halduskaristused;

n)	teave kohaldatud kohtulike karistuste kohta.

2. Aruandes sisalduvad ruumiandmed peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ. Vajalike andmete kogumisel kasutab Madalmaad vajaduse korral teavet, mis on saadud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõike 1 kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

Artikkel 13

Kohaldamisperiood

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2) Komisjoni 8. detsembri 2005. aasta otsus 2005/880/EÜ, millega lubatakse Madalmaade taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 324, 10.12.2005, lk 89).

(3) Komisjoni 5. veebruari 2010. aasta otsus 2010/65/EL, millega muudetakse otsust 2005/880/EÜ, millega lubatakse Madalmaade taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 35, 6.2.2010, lk 18).

(4) Komisjoni 16. mai 2014. aasta rakendusotsus 2014/291/EL, millega lubatakse Madalmaade taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 148, 20.5.2014, lk 88).

(5) Komisjoni 31. mai 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/820, millega lubatakse Madalmaade taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 137, 4.6.2018, lk 27).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

(7) Madalmaade väetiseseadus (Meststoffenwet), artiklid 19 ja 20.

(8) Madalmaade väetiseseadus (Meststoffenwet), artiklid 33a–33d.

(9) Madalmaade väetiseseadus (Meststoffenwet), artikkel 21b.

(10) The impact of the Nitrates Directive on gaseous N emissions, Effects of measures in nitrates action programme on gaseous N emissions, Contract ENV.B.1/ETU/2010/0009.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(14) Regeling van de Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit van 28 januari 2019, nr. WJZ/19009285, tot tijdelijke vrijstelling van artikel 5, eerste lid, van het Besluit gebruik meststoffen (Vrijstellingsregeling bovengronds aanwenden runderdrijfmest 2019–2023).