„LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD PARAMEETRID

A.   MÕISTED

„Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks.

„Passiivsed antennisüsteemid“ (Non-active antenna systems, non-AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, milles on üks või mitu antenniühendust, mis on ühendatud ühe või mitme eraldi projekteeritud passiivse antennikomponendiga raadiolainete väljakiirgamiseks. Antennikomponentidesse saabuvate signaalide amplituudi ja faasi ei reguleerita pidevalt vastavalt lühiajalistele muutustele eetris.

„Sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time division duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal; st igal ajahetkel toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See eeldab kõigi kaasatud TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral toimub igal ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus üleslüli edastus. Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik alla- ja üleslüliedastused vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud.

„Osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa kaadrist vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader sünkroniseerimata töö tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis asjaomastes TDD võrkudes, sh ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund kindlaks määratud, ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel.

„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni suhtes antud suunas.

„Kogu kiirgusvõimsus“ (TRP) näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile:

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt valemile:

kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre võimendust suunal (θ, φ).

B.   ÜLDISED PARAMEETRID

1)

Eraldatud sagedusplokkide suurus on 5,0 MHz kordne.

2)

Sagedusalas 2 500 – 2 690 MHz on sagedustihendusdupleksedastuse dupleksvahe 120 MHz ning terminaljaama saatesagedus (üleslüli) asub sagedusala alumises osas (2 500 MHz –2 570 MHz) ja tugijaama saatesagedus (allalüli) asub sagedusala ülemises osas (2 620 MHz –2 690 MHz).

3)

Sagedusvahemikku 2 570 – 2 620 MHz kasutatakse aegtihendusdupleksi või tugijaama saatesageduse jaoks (üksnes allalüli). Kui sageduskasutuse ühilduvuse tagamiseks kas 2 570 MHz või 2 620 MHz piirsagedusel on vaja kaitseriba, tehakse sellekohane otsus riigipõhiselt ning kaitseriba eraldatakse sagedusvahemikust 2 570 – 2 620 MHz.

C.   TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI SERVAMASK

Tugijaamade järgmised, sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Kui kõik selliste võrkude operaatorid, keda see mõjutab, lepivad kokku leebemates tehnilistes parameetrites, võib kasutada ka neid, tingimusel, et need operaatorid jätkavad muude teenuste, rakenduste või võrkude kaitsmiseks kohaldatavate tehniliste tingimuste ja piiriülesest koordineerimisest tulenevate kohustuste täitmist.

Sagedusploki servamask koosneb mitmest komponendist, vt tabel 1. Plokisisese võimsuse piirnormi kohaldatakse operaatorile eraldatud ploki suhtes. Baassagedusala võimsuse piirnorm, millega kaitstakse teiste operaatorite sagedusi 2,6 GHz sagedusala sees, ja üleminekuvahemiku võimsuse piirnorm, mis võimaldab filtriga piiramist plokisiseselt kuni baassagedusala võimsuse piirnormini, kujutavad endast plokivälise võimsuse komponente.

Võimsuse piirnormid on esitatud non-AASi ja AASi jaoks eraldi. Non-AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise EIRP suhtes. AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise TRP (1) suhtes. Keskmise EIRP ja keskmise TRP mõõtmiseks võetakse ajavahemiku ja mõõdetava ribalaiuse keskmine. Keskmise EIRP või keskmise TRP määramiseks ajaliselt keskmistatakse signaalide aktiivsed osad ja see vastab ühele võimsuse reguleerimise seadistusele. Keskmine EIRP või keskmine TRP määratakse sageduslikult mõõdetava ribalaiuse kohta, mis on esitatud tabelites 2–8 (2). Üldiselt, kui ei ole kindlaks määratud teisiti, vastavad BEMide võimsuse piirnormid asjaomase seadme kiiratavale koguvõimsusele, sealhulgas kõik saateantennid, välja arvatud juhul, kui non-AAS tugijaamade põhi- ja üleminekunõuded on esitatud antenni kohta.

FDD-AAS tugijaamade täiendav baassagedusala piirnorm on plokivälise võimsuse piirnorm, mida võib rakendada selleks, et piirata raadioastronoomia teenistuse jaamade vajalikku koordineerimistsooni ja kaitsta külgneva sagedusala 2 690 – 2 700 MHz raadioastronoomia teenistust konkreetsetes geograafilistes piirkondades.

Mitmesuguste sagedusalas üle 2 700 MHz töötavate radarite kaitseks riigi tasandil kohaldatavad meetmed, näiteks võimsusvoo tiheduse piirnormid, jäävad kehtima, kuid tuleb märkida, et operaatorite jaoks võib võimsusvoo tiheduse piirnormi järgimine muutuda keerukamaks, sest AAS-süsteemidele ei saa paigaldada täiendavaid välisfiltreid.

Kõnealuses sagedusalas töötavate seadmete puhul võib kasutada ka allpool esitatud piirnormidest erinevaid EIRP või TRP piirnorme, kui kasutatakse sobivaid häirevähendamismeetmeid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL (3) ja pakuvad vähemalt samaväärset kaitset kui nimetatud direktiivis esitatud olulised nõuded.

Selgitus joonise juurde

Kohaldatav BEMi piirnorm on alati esitatud vahetult vastava arvu kohal (st 1–5).

Tabel 1

BEMi komponentide määratlemine

BEMi komponent	Määratlus
Plokisisene	Viitab plokile, mille jaoks on sagedusploki servamask eraldatud.
Baassagedusala	Sagedusalas 2 500 – 2 690 MHz traadita lairiba elektroonilise side teenuste jaoks kasutatav spekter, välja arvatud operaatorile eraldatud plokk ja vastavad üleminekuvahemikud.
Üleminekuvahemik	Operaatorile eraldatud plokist 0–5,0 MHz allapoole ja 0–5,0 MHz ülespoole jääv spekter. Üleminekuvahemikud ei kehti teistele operaatoritele eraldatud TDD plokkide suhtes, kui võrgud on sünkroniseerimata. Üleminekuvahemikud ei kehti sagedusalades alla 2 500 MHz ja üle 2 690 MHz.
Täiendav baassagedusala	2 690 – 2 700 MHz vaheline sagedusala.

Kui koos eksisteerivad geograafiliselt üksteisega külgnevad võrgud, mis kasutavad ühtlasi 2,6 GHz sagedusalas paiknevaid külgnevaid sagedusplokke, võib raadiohäirete leevendamiseks olla vaja erimeetmeid. Tavaliselt tuleks kahe külgneva sünkroniseerimata TDD võrgu või FDD võrguga külgneva TDD võrgu suhtes kohaldada vähemalt 5 MHz suurust sagedusvahet. Sellise vahe rakendamiseks tuleks kas jätta 5 MHz suurune plokk kasutamata kaitseribaks või tuleks sellist 5 MHz suurust plokki kasutada rangemate BEMi parameetrite alusel (piirangutega sagedusplokk). 5 MHz suuruse kaitseriba mistahes kasutamine suurendaks häirete tekke ohtu.

Külgnevate FDD ja TDD võrkude kooseksisteerimise tagamiseks tuleks kõigi külgnevate i) FDD-AAS ja TDD-non-AAS ning ii) FDD-non-AAS ja TDD-AAS konfiguratsioonide jaoks võtta kasutusele piirangutega sagedusplokk 2 570 – 2 575 MHz (välja arvatud TDD võrkude üksnes üleslüli töös kõnealuses sagedusplokis). Ühtlasi võib vahetult FDD allalüliga külgnevas sagedusplokis 2 615 – 2 620 MHz olla FDD allalüli kiirguse tõttu suurem häirete tekke oht.

Muu kui piirangutega sagedusploki servamask põhineb tabelitel 2, 3 ja 4 nii, et iga sageduse piirnormiks võetakse kas baassageduse või plokisisese võimsuse piirnorm, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Piirangutega sagedusploki servamask põhineb tabelitel 3 ja 5 nii, et iga sageduse piirnormiks võetakse kas baassageduse või plokisisese võimsuse piirnorm, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Lisaks võib liikmesriik tugijaamade puhul, mille antenni asukohal on mingeid piiranguid (nt tugijaamad, mille antennid asub siseruumides või mille antenn on teatavast kõrgusest madalam), kasutada riigipõhiselt alternatiivseid BEMi võimsuse piirnorme. Sellistel juhtudel võib non-AASi piiranguga sagedusploki BEM olla kooskõlas tabeliga 6, eeldusel et teise liikmesriigiga jagataval geograafilisel piiril kehtib tabel 3 ning kogu riigis kehtib ikkagi tabel 5. AASide puhul, mille antenni asukohal on mingeid piiranguid, võib olla juhtumipõhiselt vaja alternatiivseid riigisiseseid meetmeid kui need, mis on esitatud tabelis 3 või 5.

Tabel 2

Non-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnorm

BEMi komponent	Non-AASi EIRP piirnorm	AASi TRP piirnorm
Plokisisene	Ei ole tingimata tarvilik. Kui liikmesriik on kehtestanud ülempiiri, võib kohaldada väärtust vahemikust 61 dBm/5 MHz kuni 68 dBm/5 MHz antenni kohta.	Ei ole tingimata tarvilik. Kui liikmesriik on kehtestanud ülempiiri, võib kohaldada väärtust vahemikust 53 dBm/5MHz kuni 60 dBm/5 MHz kärje  (*1) kohta.

Tabel 3

Non-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala võimsuse piirnorm

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Non-AASi maksimaalne keskmine EIRP piirnorm antenni kohta	AASi maksimaalne keskmine TRP piirnorm kärje kohta  (*2)
Baassagedusala	FDD allalüli; TDD plokid, mis on sünkroniseeritud vaadeldava TDD plokiga; TDD plokid, mida kasutatakse ainult allalüli jaoks  (*3); Sagedusvahemik 2 615 – 2 620 MHz.	+ 4 dBm/MHz	+ 5 dBm/MHz  (*4)
	Eelmise rea määratlusega hõlmamata sagedused 2 500 – 2 690 MHz sagedusalas.	– 45 dBm/MHz	– 52 dBm/MHz

Selgitus tabeli 3 juurde

Nii EIRP kui ka TRP piirnormid on integreeritud 1 MHz laiuse riba ulatuses.

Tabel 4

Non-AAS ja AAS tugijaamade üleminekuvahemiku võimsuse piirnorm

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Non-AASi maksimaalne keskmine EIRP piirnorm antenni kohta	AASi maksimaalne keskmine TRP piirnorm kärje kohta  (*5)
Üleminekuvahemik	–5,0 – 0 MHz nihe sagedusploki alumisest servast või 0–5,0 MHz nihe sagedusploki alumisest servast	+ 16 dBm/5 MHz  (*6)	+ 16 dBm/5 MHz  (*6)

Tabel 5

Non-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnorm piirangutega sagedusploki puhul

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Non-AASi EIRP piirnorm antenni kohta	AASi TRP piirnorm kärje kohta  (*7)
Plokisisene	Piirangutega sagedusploki sagedusala	+ 25 dBm/5 MHz	+ 22 dBm/5 MHz  (*8)

Tabel 6

Piirangutega sagedusploki võimsuse piirnormid sellise non-AAS tugijaama jaoks, mille antenni asukohal on täiendavad piirangud

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Maksimaalne keskmine EIRP piirnorm
Baassagedusala	Sagedusvahemiku alumisest servast (2 500 MHz) kuni –5,0 MHz nihe sagedusploki alumisest servast või +5,0 MHz nihe sagedusploki ülemisest servast kuni sagedusvahemiku ülemise servani (2 690 MHz).	– 22 dBm/MHz
Üleminekuvahemik	–5,0 – 0 MHz nihe sagedusploki alumisest servast või 0–5,0 MHz nihe sagedusploki alumisest servast	– 6 dBm/5 MHz

Tabel 7

FDD-AAS tugijaamade täiendav baassagedusala piirnorm seoses raadioastronoomia teenistusega

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Variant	TRP võimsuse piirnorm kärje kohta
Täiendav baassagedusala	2 690 – 2 700 MHz	A	+ 3 dBm/10 MHz
		B	Ei kohaldata
Variant A: see piirnorm annab tulemuseks väiksema koordineerimistsooni raadioastronoomia teenistuse jaamade puhul. Variant B: olukorras, kus asjaomane liikmesriik ei pea täiendavat baassagedusala vajalikuks (nt kui läheduses ei ole raadioastronoomia teenistuse jaama või kui koordineerimistsooni pole vaja).

Selgitus tabeli 7 juurde

Neid võimsuse piirnorme võib rakendada selleks, et piirata raadioastronoomia teenistuse jaamade koordineerimistsooni konkreetsetes geograafilistes piirkondades. Olenevalt raadioastronoomia teenistuse jaama(de) kaitseks vajaliku koordineerimistsooni suurusest võib vajalikuks osutuda ka piiriülene koordineerimine. Riigipõhiselt võib raadioastronoomia teenistuse jaamade kaitsmiseks olla vaja täiendavaid meetmeid.

D.   TERMINALJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabel 8

Terminaljaamade plokisisese võimsuse piirnormid

BEMi komponent	Maksimaalne keskmine EIRP piirnorm (kaasa arvatud saatja võimsuse automaatse reguleerimise vahemik)	Maksimaalne keskmine TRP piirnorm (kaasa arvatud saatja võimsuse automaatse reguleerimise vahemik)
Plokisisene	+ 35 dBm/5 MHz	+ 31 dBm/5 MHz
Märkus: EIRPd tuleks kasutada püsiterminaljaamade puhul ja TRPd mobiilsete või rändterminaljaamade puhul.