(1)

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), mis reguleerib rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)

Liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalised ja ICAO liikmed samal ajal kui liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus.

(3)

Vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 54 võib ICAO nõukogu võtta vastu rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.

(4)

ICAO nõukogu võtab 2. märtsil 2020 algaval 219. istungil vastu mitu Chicago konventsiooni 1., 3., 4., 6., 10., 11., 13., 14., 15., 16. ja 18. lisa muudatust (edaspidi „muudatused“) ohutuse, keskkonna ja aeronavigatsiooni valdkonnas.

(5)

Kui muudatused vastu võetakse, on need siduvad kõikidele ICAO liikmetele, sealhulgas kõikidele liidu liikmesriikidele kooskõlas Chicago konventsiooniga ja selles kindlaks määratud piirides, ja need võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu.

(6)

Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks ICAO nõukogus liidu nimel võetav seisukoht muudatuste kohta.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamisala peaks piirduma muudatuste sisuga niivõrd, kui nimetatud sisu kuulub ELi ühtsete normidega juba suures osas reguleeritud valdkonda. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel lennunduse valdkonnas.

(8)

Liidu seisukoht ICAO nõukogus peaks olema toetada muudatusettepanekutes väljendatud poliitikasuundumusi, kuna need aitavad suurendada lennuohutust ja parandada keskkonnastandardeid.

(9)

Liidu seisukohta peaksid väljendama ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed,