(1)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) astus 1. veebruaril 2020 Euroopa Liidust välja.

(2)

Väljaastumise kord on sätestatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (1) („väljaastumisleping“), mille üle peeti läbirääkimisi ja mis sõlmiti kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 50.

(3)

Väljaastumisleping jõustus 1. veebruaril 2020 ja sellega on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis liidu õigust nimetatud lepingut järgides. Üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril 2020, välja arvatud juhul, kui väljaastumislepinguga loodud ühiskomitee võtab enne 1. juulit 2020 vastu ühekordse otsuse, millega pikendatakse üleminekuperioodi kuni ühe või kahe aasta võrra.

(4)

23. märtsi 2018. aasta suunistes kordas Euroopa Ülemkogu, et liidul on kindel kavatsus seada tulevikus Ühendkuningriigiga sisse võimalikult lähedane partnerlus. Nende suuniste kohaselt peaks selline partnerlus hõlmama kaubandus- ja majanduskoostööd ning teisi valdkondi, eeskätt võitlust terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu, aga ka julgeolekut, kaitset ja välispoliitikat. Euroopa Ülemkogu koostas need suunised, pidades silmas läbirääkimiste alustamist selle üle, milline on üldine arusaam tulevaste suhete raamistikust, mida oli kavas täpsustada väljaastumislepingule lisatud ja selles viidatud poliitilises deklaratsioonis.

(5)

Väljaastumislepingule lisatud poliitilises deklaratsioonis (2) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“) on esitatud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik. Poliitilise deklaratsiooniga kehtestatakse põhimõtted ambitsioonikaks, laiaulatuslikuks, põhjalikuks ja paindlikuks partnerluseks kaubandus- ja majanduskoostöö valdkonnas, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, ning õiguskaitse ja kriminaalõiguse, välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning laiemates koostöövaldkondades.

(6)

Väljaastumislepingu artiklis 184 on sätestatud, et tegutsedes heas usus ja austades teineteise õiguskorda, teevad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik oma parima, et astuda vajalikke samme, et rääkida kiiresti läbi poliitilises deklaratsioonis osutatud lepingud, mis reguleerivad nende tulevasi suhteid, ja viia läbi nende lepingute ratifitseerimiseks või sõlmimiseks vajalikud menetlused, tagamaks, et neid lepinguid kohaldataks võimaluste piires alates üleminekuperioodi lõpust.

(7)

13. detsembri 2019. aasta järeldustes kinnitas Euroopa Ülemkogu oma soovi luua Ühendkuningriigiga tulevikus võimalikult tihedad suhted kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga ning järgides varem kokku lepitud Euroopa Ülemkogu suuniseid, samuti avaldusi ja deklaratsioone, eelkõige 25. novembri 2018. aasta avaldusi ja deklaratsioone. Euroopa Ülemkogu kordas eelkõige seda, et tulevased suhted Ühendkuningriigiga peavad põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul ning tagama võrdsed võimalused. Euroopa Ülemkogu tervitas komisjoni otsust nimetada tulevaste suhete üle peetavate läbirääkimiste jaoks uuesti ametisse Michel BARNIER ning palus komisjonil esitada nõukogule kohe pärast Ühendkuningriigi väljaastumist laiaulatuslike volituste kavandi liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete jaoks. Euroopa Ülemkogu märkis, et ta jälgib läbirääkimisi tähelepanelikult ja annab vajaduse korral edasisi üldisi poliitilisi suuniseid.

(8)

Seetõttu tuleks alustada läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida uus partnerlusleping Ühendkuningriigiga. Komisjon tuleks nimetada liidu läbirääkijaks. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes peab komisjon läbirääkimisi kokkuleppel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga,