NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2236,

16. detsember 2019,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2020. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee koostatud aruandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude püügivõimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega.

(5)

Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 (2) ning see jõustus 16. juulil 2019. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 tuleks kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud varude püügivõimalused kehtestada nii, et kalastussuremus saavutataks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse juures võimaluse korral järk-järgult 2020. aastaks, ent hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Kalapüügivõimalused tuleks esitada maksimaalse lubatud püügikoormusena ja kindlaks määrata vastavalt nimetatud määruse artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale. Seega tuleks 2020. aastaks vähendada maksimaalset lubatud püügikoormust 10 % võrreldes kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt arvutatud lähtetasemega.

(6)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/1 Vahemerel kohaldatava euroopa angerja püügi mitmeaastane majandamiskava kohta, millega kehtestatakse euroopa angerja (Anguilla anguilla) majandamismeetmed Vahemeres (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Nimetatud meetmete hulka kuulub ka iga-aastane kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood, mille iga liikmesriik peab kindlaks määrama kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (3) sätestatud kaitse-eesmärkidega, oma angerjavarude riikliku majandamiskavaga (riiklike majandamiskavadega) ning angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Kooskõlas nimetatud soovitusega kohaldatakse keeluperioodi Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed. Seda meedet tuleks rakendada liidu õiguses.

(7)

GFCM võttis 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu ka soovituse GFCM/42/2018/8 Aadria merel kohaldatavate väikeste pelaagiliste liikide erakorraliste meetmete kohta aastatel 2019–2012 (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18), millega kehtestatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) aastateks 2019, 2020 ja 2021. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira muude tulevikus võetavate meetmete ega võimaliku liikmesriikide vahelise eraldamise kava kohaldamist.

(8)

GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5, millega kehtestatakse Aadria merel põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastane majandamiskava (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) ja millega võetakse kasutusele teatavate põhjalähedaste kalavarude püügikoormuse reguleerimise kord. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(9)

Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripära ja selle marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning minimaalne püügikoormus põhjalähedastele kalavarudele.

(10)

GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/3, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4, millega kehtestatakse Mustal merel hariliku kammelja püügi mitmeaastane majandamiskava (GFCMi geograafiline alapiirkond 29). Selle soovitusega võetakse kasutusele hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed kõnealuse varu jaoks, eelkõige kahekuune keeluperiood ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(11)	GFCMi teadusliku nõuande kohaselt on vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuse kalavaru autonoomne kvoot.

(12)

Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasolevate teaduslike nõuannete põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(13)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (5) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimiste kohta komisjonile andmete saatmisel.

(15)	Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(16)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2020. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

a)	euroopa angerjas (Anguilla anguilla) Vahemeres, nagu see on määratletud artikli 4 punktis b;

punakas aristiid (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas, nagu see on määratletud artikli 4 lõikes c;

c)	anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria meres, nagu see on määratletud artikli 4 punktis d;

d)	euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Aadria meres, nagu see on määratletud artikli 4 punktis d;

e)	kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Psetta maxima) Mustas meres, nagu see on määratletud artikli 4 punktis e.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

b)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

„lubatud kogupüük“ (TAC):

i)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

d)	„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e)	„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata;

f)	„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas;

g)	„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)	„GFCMi“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (6) I lisas määratletud alad;

b)	„Vahemeri“ – GFCMi geograafilistes alapiirkondade 1–27 veed, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

c)	„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

d)	„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

e)	„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 5

Euroopa angerjas

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja muu liidu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuskalapüügiga.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse Vahemere suhtes ning riimvete suhtes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

3. Liidu kalalaevadel on euroopa angerja püük keelatud Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluperiood on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad enda poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne keeluperioodi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2020.

II PEATÜKK

Vahemere lääneosa

Artikkel 6

Põhjalähedased varud

1. Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus 2020. aastal on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 7

Andmete edastamine

Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.

Püügikoormuse andmete edastamisel komisjonile vastavalt käesolevale artiklile kasutavad liikmesriigid käesoleva määruse I lisas sätestatud püügikoormuse rühmade koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 8

Väikesed pelaagilised liigid

1. Aadria meres tegutsevate liidu kalalaevade sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) püük ei tohi ületada käesoleva määruse II lisas sätestatud tasemeid.

2. Aadria meres sardiini- ja anšoovisepüügiga tegelevate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei tohi ületada 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.

Artikkel 9

Põhjalähedased varud

1. Aadria mere põhjalähedaste varude maksimaalne lubatud püügikoormus 2020. aastal on sätestatud II lisas.

2. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 26–35.

Artikkel 10

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta ja andmed püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse II lisas esitatud kalavarukoode ja püügikoormuse rühmade koode.

IV PEATÜKK

Must meri

Artikkel 11

Kilu püügivõimaluste jaotamine

Liidu autonoomne kvoot kilu (Sprattus sprattus) jaoks, sellise kvoodi jagunemine liikmesriikide vahel ning sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 12

Hariliku kammelja püügivõimaluste jaotamine

Hariliku kammelja (Psetta maxima) lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes püüdvate kalalaevade suhtes ja kõnealuse lubatud kogupüügi jaotamine liikmesriikide vahel, samuti sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 13

Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Liidu kalalaevadel on lubatud Musta mere liidu vetes püüda harilikku kammeljat laeva üldpikkusest olenemata mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 14

Hariliku kammelja püügikeeluperiood

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammelja püük, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 15

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

1. Käesolevas määruse artiklites 11 ja 12 sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist ning

c)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 16

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed Musta mere liidu vetes püütud kilu ja kammelja lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse III lisas esitatud kalavarukoode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LEPPÄ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(3) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(4) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(5) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

I LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) kalavarude rühmade kaupa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/1022 artiklis 1, ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste varude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade (1) kogupikkus.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud maksimaalsete lubatud püügikoormuste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/1022 sätestatud reegleid ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiidlehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Punakas aristiid
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Harilik meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak

Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades

Alboráni meri, Baleaari saared, Põhja-Hispaania ja Lioni laht (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6, 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6.	< 12 m	2 260	0	0	EFF1/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	24 284	0	0	EFF1/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	46 277	5 144	0	EFF1/MED1_TR3
	≥ 24 m	16 240	6 258	0	EFF1/MED1_TR4
Punakas aristiid geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7.	< 12 m	0	0	0	EFF2/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	1 139	0	0	EFF2/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	10 822	0	0	EFF2/MED1_TR3
	≥ 24 m	9 066	0	0	EFF2/MED1_TR4

Korsika, Liguuria meri, Türreeni meri ja Sardiinia saar (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10.	< 12 m	0	208	3 081	EFF1/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	833	46 350	EFF1/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	208	31 170	EFF1/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	208	4 160	EFF1/MED2_TR4
Hiidlehthännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11	< 12 m	0	0	510	EFF2/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	0	3 760	EFF2/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	3 028	EFF2/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	0	405	EFF2/MED2_TR4

(1) TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP.

II LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MERES

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Harilik meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Solea solea	SOL	Harilik merikeel

1. Väikesed pelaagilised liigid geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Käesoleva jao tabelis on esitatud maksimaalne püügimaht eluskaalu tonnides.

Liik: väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus		Püügi-piirkond:	liidu ja rahvusvahelised veed GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (SP1/GF1718)
Liit 101 711 (1) (2)		Maksimaalne püügimaht
		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

2. Põhjalähedased liigid geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Käesoleva jao tabelis on esitatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi liike püüdvate traalide liikide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri).

Püügivahendi liik	Kalavarud	Liikmesriik	Püügikoormus (püügipäevad) Aasta 2020	Püügikoormuse rühma kood
Traalid (OTB)	Euroopa merluus, roosa süvahännak, norra salehomaar, harilik meripoisur	Itaalia, geograafilised alapiirkonnad 17–18	108 349	EFF/MED3_OTB
		Horvaatia, geograafilised alapiirkonnad 17–18	39 257	EFF/MED3_OTB
		Sloveenia, geograafiline alapiirkond 17	(*1)	EFF/MED3_OTB
Piimtraalid (TBB)	Harilik merikeel	Itaalia, geograafiline alapiirkond 17	8 663	EFF/MED3_TBB

(1) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemel kuni 300 tonni suuruse koguseni.

(2) Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.

(*1) Sloveenia lipu all sõitvad kalalaevad, mis kasutavad OTB püügivahendeid geograafilises alapiirkonnas 17, ei ületa seal püügikoormuse piirangut 3 000 püügipäeva aastas.

Liik:	kilu Sprattus sprattus	Püügi-piirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C)
Bulgaaria	8 032,50	Analüütiline kvoot
Rumeenia	3 442,50	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit	11 475	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane / Kokku leppimata

Liik:	harilik kammeljas Psetta maxima	Püügi-piirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C)
Bulgaaria	75	Analüütiline TAC
Rumeenia	75	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit	150 (*1)	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Lubatud kogupüük (TAC)	857