NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2019/2234,

19. detsember 2019,

mis käsitleb 2020. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st alates 30. märtsist 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada. Kõnealust perioodi on pikendatud kaks korda, viimati Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2019/584, (2) millega seda pikendati kuni 31. oktoobrini 2019. Kui Ühendkuningriigiga ei ole väljaastumislepingut sõlmitud ega ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud perioodi uuesti pikendatud, tuleb Ühendkuningriigi liidu liikmesusest tulenevate finantskohustustega seotud finantsarvelduses kokku leppida tulevases liidu ja Ühendkuningriigi vahelises rahvusvahelises lepingus.

(2)	Käesolev määrus ei piira liidu ja Ühendkuningriigi vastavaid kohustusi, mis tulenevad kogu perioodist, mil Ühendkuningriik on liidu liige.

(3)

Nõukogu määruses (EL, Euratom) 2019/1197 (3) on sätestatud õigusnormid, mis reguleerivad ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ja tema toetusesaajate suhteid 2019. aastal liidu üldeelarve („eelarve“) rahastamise ja täitmise kontekstis. Vaja on kehtestada õigusnormid, mis reguleerivad ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ja tema toetusesaajate suhteid ka 2020. aastal eelarve rahastamise ja täitmise kontekstis.

(4)

Aluslepingutes ei nähta 2020. aastal eelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmete vastuvõtmiseks seoses Ühendkuningriigi liidust kokkuleppeta väljaastumisega ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 352 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 203.

(5)

Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis asuvad isikud ja üksused osalevad Ühendkuningriigi liidu liikmeks olemisest tulenevalt mitmes liidu programmis ja meetmes. Osalemine toimub selliste Ühendkuningriigiga või Ühendkuningriigis asuvate isikute või üksustega sõlmitud lepingute või Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asuvate isikute või üksuste kasuks tehtud otsuste alusel, mille puhul on tegemist juriidiliste kohustustega.

(6)

Paljude selliste lepingute ja otsuste puhul on rahastamiskõlblikkuse nõuetes ette nähtud, et toetusesaaja peab olema liikmesriik või liikmesriigis asuv isik või üksus. Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asuvate isikute või üksuste rahastamiskõlblikkus on sellisel juhul seotud sellega, et Ühendkuningriik on liikmesriik. Ühendkuningriigi liidust väljaastumislepinguta väljaastumise tõttu ei ole sellised toetusesaajad seega enam lepingute ja otsuste alusel liidu rahastamise saamiseks rahastamiskõlblikud. Siiski ei kehti see juhtudel, kui Ühendkuningriigis asuvad isikud või üksused osaleksid meetmes kolmandas riigis asuvaid isikuid või üksuseid käsitlevate liidu vastavate õigusnormide alusel ja neis sätestatud tingimustel.

(7)

Kokkuleppeta väljaastumise korral oleks nii liidule ja selle liikmesriikidele kui ka Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis asuvatele isikutele ja üksustele kasulik tagada 2020. aastal Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asuvate toetusesaajate kõlblikkus saada rahastust liidu vahenditest ning Ühendkuningriigi osalemine 2020. aasta eelarve rahastamises. Samuti oleks kasulik, kui enne väljaastumise kuupäeva või 2019. aastal määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 kohaldamisel alla kirjutatud ja vastu võetud juriidiliste kohustuste täitmine saaks jätkuda kogu 2020. aasta jooksul.

(8)

Seepärast on asjakohane kehtestada tingimused, mille alusel 2020. aastal oleksid Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis asuvad isikud ja üksused jätkuvalt rahastamiskõlblikud seoses lepingute ja otsustega, mis on nendega alla kirjutatud või nende kohta tehtud, kuni kuupäevani, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“), või, kui see on asjakohane, 2019. aastal määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 kohaldamisel. Käesoleva määruse kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: i) Ühendkuningriik on komisjonile kirjalikult kinnitanud, et kohustub jätkuvalt tasuma osamaksu, mis on arvutatud 5. juulil 2019 esitatud 2020. aasta eelarveprojektis kindlaks määratud kujul Ühendkuningriigi prognoositavate omavahendite alusel ning mida on korrigeeritud, et võtta arvesse vastuvõetud 2020. aasta eelarves esitatud maksete assigneeringute kogusumma; ii) Ühendkuningriik on tasunud esimese osamakse; iii) Ühendkuningriik on komisjonile kirjalikult kinnitanud, et kohustub lubama kõiki liidu auditeid ja kontrolle kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega; iv) ning komisjon on võtnud vastu määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 2 lõike 2 kohase otsuse ega ole vastu võtnud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 kohast otsust. Viimane tingimus on kohaldatav üksnes niivõrd, kuivõrd määrus (EL, Euratom) 2019/1197 muutub kohaldatavaks enne 2019. eelarveaasta lõppu. Õiguskindlust silmas pidades on asjakohane tingimuste täitmise aega piirata. Komisjon peaks võtma vastu otsuse tingimuste täitmise kohta.

(9)

Ühendkuningriigi osamaksuga seotud tingimuse aluseks peaks olema 28 liikmesriigile esitatud 2020. aasta eelarveprojekt ning seda tuleks korrigeerida, et võtta arvesse vastuvõetud eelarve maksete assigneeringute kogusumma. On mõistlik, et ükski liikmesriik ei oleks pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oma suhtelise osamaksu osas vähemsoodsas olukorras kui see, mis on sätestatud 2020. aasta eelarves. Et käesoleval määrusel oleks kasulik toime kõikidele liikmesriikidele, on seetõttu asjakohane arvata eelarvesse Ühendkuningriigi poolt tehtava osamaksu summast maha konkreetne summa. Selline konkreetne summa peaks tooma kasu liikmesriikidele, kes oleksid muidu pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ebasoodsas olukorras, nagu on täpsemalt kindlaks määratud sihtotstarbelises praktilises korras, millega kehtestatakse tasumisele kuuluvate maksete jaotus ja tehakse komisjonile ülesandeks konkreetse summa väljamaksmine.

(10)

Eeldusel et käesoleva määrusega kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimused on Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asuvate isikute ja üksuste puhul jätkuvalt täidetud, on samuti asjakohane ette näha, et nad võivad 2020. aastaks kokku lepitud tingimustel osaleda projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemuseks võib olla rahastamine liidu eelarvest, välja arvatud konkreetsetel julgeolekuga ja Ühendkuningriigi Euroopa Investeerimispanga liikmesuse lõppemisega seotud juhtudel, ning nad on kõlblikud liidu vahendeid saama. Selline liidupoolne rahastamine peaks piirduma 2020. aastal kantud rahastamiskõlblike kuludega, välja arvatud enne 2020. aasta lõppu allkirjastatud riigihankelepingud, mille puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) („finantsmäärus“) VII jaotist ning mida rakendatakse jätkuvalt vastavalt neis sätestatud tingimustele, samuti välja arvatud Ühendkuningriigi 2020. taotlusaasta põllumajanduse otsetoetuste kava, mis tuleks rahastamiskõlblikkuse nõuetest välja arvata. Samuti on asjakohane, et Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis asuvad isikud või üksused ei ole rahastamiskõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1309/2013 (5) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1796) (6) alusel meetmete puhul, mis hõlmavad koondatud töötajaid ning kokkuleppeta väljaastumise tõttu tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002, (7) mida on muudetud meetmete puhul, mis hõlmavad liikmesriikide suurt finantskoormust, mis tekib vahetult kokkuleppeta väljaastumise tõttu. Kooskõlas finantsmäärusega tuleb Ühendkuningriigiga või Ühendkuningriigis asuvate isikute või üksustega seotud projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes ja kõikides neist tulenevates lepingutes ning Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asuvate isikute või üksuste kasuks tehtud otsustes sätestada rahastamiskõlblikkuse ja selle jätkumise tingimused, osutades käesolevale määrusele.

(11)

Samuti on asjakohane ette näha, et Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asuvate isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus jätkuks tingimusel, et Ühendkuningriik jätkab osamaksu tasumist 2020. aasta eest, ja kui see on asjakohane, 2019. aasta eest määruse (EL, Euratom) 2019/1197 alusel, ning kontrolle ja auditeid saab teha tulemuslikult. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, peaks komisjon vastu võtma otsuse, millega selline tingimuste mittetäitmist sedastatakse. Sellisel juhul ei peaks Ühendkuningriik ega Ühendkuningriigis asuvad isikud ja üksused enam olema liidupoolse rahastamise jaoks kõlblikud.

(12)

Samuti on asjakohane ette näha, et 2020. aastal on jätkuvalt rahastamiskõlblikud meetmed, mille puhul liikmesriigid või liikmesriikides asuvad isikud või üksused saavad liidu vahendeid ja mis on seotud Ühendkuningriigiga. Kui Ühendkuningriik peaks kontrollidest ja audititest keelduma, tuleks seda asjaolu kõnealuste meetmete rakendamise hindamisel arvesse võtta finantsjuhtimise usaldusväärsuse seisukohast.

(13)	Meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada kooskõlas selliseid meetmeid reguleerivate asjakohaste normidega, sealhulgas finantsmäärusega. Seetõttu on selliste normide kohaldamise eesmärgil vaja Ühendkuningriiki käsitada liikmesriigina.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest need puudutavad liidu eelarvet ning liidu poolt rakendatavaid programme ja meetmeid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Teatava paindlikkuse võimaldamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud tähtaegade võimaliku pikendamisega ning maksegraafikus tehtavate muudatustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Kui 2020. aastal liidu eelarve täitmise ja rahastamise tõsise häire ohu korral on see olukorra kiireloomulisuse tõttu vajalik, peaks delegeeritud õigusakt jõustuma viivitamatult ja seda tuleks kohaldada seni, kuni Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita selle suhtes vastuväidet.

(16)

Et vältida suurimaid häireid liidu kuluprogrammide ja muude meetmete toetusesaajate jaoks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeval, peaks käesolev määrus jõustuma kohe järgmisel päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ja seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse liidu eelarve täitmist ja rahastamist käsitlevad meetmed 2020. aastaks, tuleks seda kohaldada üksnes 2020. aastat käsitleva rahastamiskõlblikkuse suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse normid, mis käsitlevad liidu üldeelarve („eelarve“) täitmist ja rahastamist 2020. aastal seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ilma väljaastumislepinguta ning otsese, kaudse ja jagatud eelarve täitmise raames elluviidavaid meetmeid, mille puhul rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liikmesusest liidus kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“).

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/491 (9) hõlmatud territoriaalse koostöö programmide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/499 (10) hõlmatud programmi „Erasmus+“ kohaste õpirände meetmete kohaldamist.

Artikkel 2

Rahastamiskõlblikkuse tingimused

1. Kui Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asuv isik või üksus saab liidult rahalisi vahendeid otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatava meetme raames vastavalt juriidilistele kohustustele, mis on alla kirjutatud või vastu võetud enne väljaastumise kuupäeva või, kui see on asjakohane, 2019. aastal määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 kohaldamisel, ning kui rahastamiskõlblikkus selle meetme raames sõltub Ühendkuningriigi liidu liikmesusest, on Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asuv isik või üksus pärast väljaastumise kuupäeva endiselt kõlblik saama liidu rahastamist 2020. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest, kui täidetud on järgmised tingimused ning kui ükski artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus ei ole jõustunud:

Ühendkuningriik on komisjonile 1. jaanuaril 2020 või 7 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast selle kohaldamise alguskuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kirjalikult kinnitanud, et maksab kooskõlas käesolevas määruses sätestatud maksegraafikuga eurodes summa, mis on saadud järgmise valemi abil: UK OV EP2020 + UK kogurahvatulust lähtuv arvestusalus EP2020 x (MA E2020 – MA EP2020);

Ühendkuningriik on teinud 20. jaanuaril 2020 või 20 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast selle kohaldamise alguskuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, komisjoni kindlaksmääratud kontole esimese makse, mis vastab [3,5] kaheteistkümnendikule käesoleva lõigu punktis a osutatud summast;

Ühendkuningriik on komisjonile 1. jaanuaril 2020 või 7 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast selle kohaldamise alguskuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kirjalikult kinnitanud, et aktsepteerib ka edaspidi kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega kogu programmide ja meetmete rakendusperioodi kestel tehtavaid kontrolle ja auditeid;

d)	komisjon on vastu võtnud määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 2 lõike 2 kohase otsuse ega ole vastu võtnud määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 3 lõike 2 kohast otsust ning

e)	komisjon on vastu võtnud käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsuse selle kohta, et käesoleva lõigu punktides a, b ja c nimetatud tingimused on täidetud.

Esimese lõigu punktis d sätestatud tingimust kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd määrus (EL, Euratom) 2019/1197 muutub kohaldatavaks enne 2019. eelarveaasta lõppu.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktis a esitatud valemi kasutamisel lähtutakse järgmisest:

a)	„UK OV EP2020“ on summa, mis on kantud 5. juulil 2019 esitatud Euroopa Liidu 2020. eelarveaasta eelarveprojektis sisalduva 2020. aasta eelarve osa „A. Sissejuhatus ja liidu üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli 7 eelarverea „Ühendkuningriik“ veergu „Omavahendid kokku“;

„UK kogurahvatulust lähtuv arvestusalus EP2020“ on summa, mis on kantud 5. juulil 2019 esitatud Euroopa Liidu 2020. eelarveaasta eelarveprojektis sisalduva 2020. aasta eelarve osa „A. Sissejuhatus ja liidu üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli 7 eelarverea „Ühendkuningriik“ veergu „Kogurahvatulul põhinevad omavahendid“, mis on jagatud sama veeru reale „Kokku“ kantud summaga;

„MA E2020 - MA EP2020“ on Euroopa Liidu 2020. eelarveaastaks vastu võetud eelarve osa „A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli „Kulud“ rea „Kogukulud“ veerus „2020. aasta eelarve“ esitatud summa ning 5. juulil 2019 esitatud Euroopa Liidu 2020. eelarveaasta eelarveprojekti sama osa sama tabeli sama rea samas veerus esitatud summa vahe;

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kui 2020. aasta eelarvet ei ole lõplikult käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks või selle kohaldamise alguskuupäevaks, olenevalt sellest, kumb on hilisem, vastu võetud, on „MA E2020 - MA EP2020“ väärtuseks null.

3. Lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud summa jaotatakse pärast lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud esimese makse summa mahaarvamist võrdseteks osamakseteks. Osamaksete arv vastab lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud esimese makse kuupäeva ja 2020. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arvule.

Lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud summa kantakse liidu üldeelarvesse muude tuludena pärast eelarvevahendite jaotuse tagamise eesmärgil konkreetse summa mahaarvamist, nagu on ette nähtud lõike 2 punktis a osutatud tabeli veerus „Omavahendid kokku“, kooskõlas sihtotstarbelise praktilise korraga.

Lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud kohustus tähendab eelkõige koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel ning seda, et tunnistatakse komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti õigust pääseda juurde liidu eelarve osamaksudega seotud andmetele ja dokumentidele ning teha kontrolle ja auditeid.

4. Komisjon võtab vastu otsuse selle kohta, kas lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c kindlaks määratud tähtaegade pikendamiseks.

Kui 2020. aastal liidu eelarve täitmise ja rahastamise tõsise häire ohu korral on see olukorra kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 3

Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis asuvate isikute jaüksuste jätkuv rahastamiskõlblikkus

1. Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis asuvate isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2, jätkub 2020. aastal seni, kuni on täidetud järgmised tingimused:

a)	Ühendkuningriik on pärast esimese makse tegemist vastavalt artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktile b teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole kuni augustini 2020 iga kuu esimesel tööpäeval artikli 2 lõikes 3 osutatud osamakse;

Ühendkuningriik on teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole 2020. aasta septembri esimesel tööpäeval artikli 2 lõikes 3 osutatud ülejäänud igakuised osamaksed, välja arvatud juhul, kui komisjon on edastanud Ühendkuningriigile 31. augustiks 2020 selle makse tegemiseks teistsuguse maksegraafiku, ning

c)	artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud kontrollide ja auditite käigus ei ole täheldatud märkimisväärseid puudujääke.

2. Kui lõikes 1 osutatud üks või mitu tingimust ei ole täidetud, võtab komisjon selle kohta vastu otsuse. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse jõustumise kuupäevast ei ole Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis asuvad isikud ja üksused enam käesoleva artikli lõike 1 ning artiklite 2 ja 4 alusel ning meetmed artikli 6 lõike 2 alusel rahastamiskõlblikud ning artikkel 5 ei ole enam kohaldatav.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud maksete tegemise graafiku muutmise kohta.

Artikkel 4

Projektikonkurssidel osalemine ja sellest tulenevate kulude rahastamiskõlblikkus

1. Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asuvad isikud ja üksused vastavad 2020. aastal alates artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud otsuse jõustumise kuupäevast liikmesriikide ja liikmesriikides asuvate isikute või üksustega võrdselt tingimustele, mille alusel võib osaleda projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemusena võidakse saada liidu eelarvest rahalisi vahendeid, ning on kõlblikud saama liidu rahastamist 2020. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest, seni kuni ei ole jõustunud ükski artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist,

a)	rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“) VII jaotise kohaldamisel enne 2020. aasta lõppu allkirjastatud lepinguid vastavalt nendes sätestatud tingimustele ja kuni nende lõppkuupäevani;

b)	ei ole liidu rahastamiseks kõlblikud kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi 2020. taotlusaasta otsetoetuste kavaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 (11).

2. Olenemata lõikest 1 ei ole Ühendkuningriik ega Ühendkuningriigis asuvad isikud või üksused rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1309/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/1796) alusel meetmete puhul, mis hõlmavad koondatud töötajaid ning kokkuleppeta väljaastumise tõttu tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid, ning määruse (EÜ) nr 2012/2002 alusel meetmete puhul, mis hõlmavad liikmesriikide suurt finantskoormust, mis tekib vahetult kokkuleppeta väljaastumise tõttu.

3. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata,

a)	kui osalemine on julgeoleku kaalutlustel piiratud liikmesriikide ja liikmesriikides asuvate isikute või üksustega;

finantstehingutele, mida tehakse finantsmääruse X jaotise alusel otseselt või kaudselt hallatavate rahastamisvahendite raames, või finantstehingutele, mis on tagatud liidu eelarvega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (12) loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning Euroopa Parlamendi või nõukogu määrusega (EL) 2017/1601 (13) loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) raames.

Artikkel 5

Muud vajalikud kohandused

Kui artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja kuni ei ole jõustunud ükski artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus, käsitatakse Ühendkuningriiki, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, liikmesriigina selliste õigusnormide kohaldamise eesmärgil, millega reguleeritakse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud juriidiliste kohustuste raames võetavaid meetmeid ning artiklis 4 osutatud projektikonkursse ja artiklis 4 osutatud projektikonkursside järel alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste (mis on artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 jõustamise eelduseks) raames võetavaid meetmeid.

Ühendkuningriigil ega Ühendkuningriigi esindajatel ei ole aga lubatud osaleda üheski komitees, mis abistab programmide või meetmete haldamisel asjaomases alusaktis sisalduvate normide alusel, või eksperdirühmades või muudes organites, mis annavad programmide või meetmete asjus nõu, välja arvatud järelevalve- või muudes sarnastes komiteedes, mis on moodustatud jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavate konkreetsete rakenduskavade või riigisiseste või samalaadsete programmide jaoks.

Artikkel 6

Selliste Ühendkuningriigiga seotud meetmete rahastamiskõlblikkus, mille raames saavad liidu vahendeid liikmesriigid või liikmesriikides asuvad isikud või üksused

1. Otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavad meetmed, mille jaoks saavad liikmesriigid või liikmesriikides asuvad isikud või üksused liidu rahalisi vahendeid juriidiliste kohustuste alusel, mis on allkirjastatud või vastu võetud enne väljaastumise kuupäeva või, kui see on asjakohane, 2019. aastal määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 kohaldamisel, ning mille rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liidu liikmesusest väljaastumise kuupäeval või, kui see on asjakohane, Ühendkuningriigi rahastamiskõlblikkuse alusel määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 kohaldamisel, on kõlblikud saama liidu rahastamist 2020. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest alates väljaastumise kuupäevast.

2. Meetmed, mille rahastamiskõlblikkuse tingimuseks on eri liikmesriikidest pärit osalejate miinimumarv vastavas konsortsiumis ja mille puhul see tingimus on väljaastumise kuupäeval täidetud selle kaudu, et üks konsortsiumi liige on Ühendkuningriigis asuv isik või üksus, on kõlblikud saama liidu rahastamist 2020. aastal kantud rahastamiskõlblike kulude eest, eeldusel et artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja kuni ei ole jõustunud ükski artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus.

3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes hindab võimaliku tõsise puudujäägi ilmnemist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juriidilise kohustuse rakendamise peamiste tingimuste täitmisel, võtab seda tehes arvesse artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmist või seda, kas komisjon on teinud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmise kohta.

Artikkel 7

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Artikkel 8

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 7 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu on teatanud oma otsusest esitada vastuväide.

Artikkel 9

Üleminekusäte

Erandina määruse (EL, Euratom) 2019/1197 artikli 4 lõike 1 teise lõigu punktist b on määrusest (EL) nr 1307/2013 tulenevad Ühendkuningriigi 2019. taotlusaasta otsetoetuste kavaga seotud kulud liidu vahenditest rahastatavad pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 4 osutatud otsuse, välja arvatud juhul, kui ta võtab vastu käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud otsuse.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda kuupäeva, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Ühendkuningriigiga vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 sõlmitud väljaastumisleping on jõustunud käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2019

Nõukogu nimel

Eesistuja

K. MIKKONEN

(1) 22. oktoobri 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Ülemkogu 11. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/584, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 101, 11.4.2019, lk 1).

(3) Nõukogu 9. juuli 2019. aasta määrus (EL, Euratom) 2019/1197, mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (ELT L 189, 15.7.2019, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1796, millega muudetakse määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) (ELT L 279 I, 31.10.2019, lk 4).

(7) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

(8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/491, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis (ELT L 85I, 27.3.2019, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/499, millega nähakse ette sätted määrusega (EL) nr 1288/2013 loodud programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis (ELT L 85I, 27.3.2019, lk 32).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).