1)

„valgusallikas“ – elektritoode, mis on ette nähtud valguse kiirgamiseks või, hõõgniidita valgusallika puhul, mis on ette nähtud selleks, et seda saaks seadistada kiirgama, valgustama või mis on ette nähtud mõlemaks ja millel on kõik järgmised optilised näitajad:

kasutab valgustustehnoloogiana hõõg-, luminofoor- või suure valgustugevusega lahenduslampe, anorgaanilisi valgusdioode (LED) või orgaanilisi valgusdioode (OLED) või nende kombinatsioone ning on IX lisas sätestatud menetluse kohaselt valgusallikana kontrollitav.

Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikad (HPS), mis ei vasta tingimusele a, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel valgusallikateks.

Valgusallikad ei hõlma:

2)

„talitlusseadis“ – seadis või mitme seadise kogum, mis võib olla valgusallikasse sisse ehitatud ja mille ülesanne on muundada avaliku võrgu pinge elektriohutusest ja elektromagnetilisest ühilduvusest tulenevate piirangute piires niisugusele kujule, et seda saab tarbida vähemalt üks spetsiifiline valgusallikas. See võib hõlmata toite- või süütepinge muundamist, töö- ja eelsoojendusvoolu piiramist, külmkäivituse vältimist, võimsusteguri parandamist ja/või raadiohäirete vähendamist.

Mõiste „talitlusseadis“ ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (7) kohaldamisalasse kuuluvaid toiteallikaid. Ka ei hõlma see termin valgustusseadmete juhtimisseadiseid ega valgustusega mitteseotud osi (nagu on määratletud I lisas), kuigi need seadised või osad võivad olla talitlusseadisega kokku ehitatud või neid turustatakse koos talitlusseadisega kui üht toodet.

PoE (Etherneti kaudu toimuv toide) lüliti ei ole talitlusseadis käesoleva määruse tähenduses. „PoE lüliti“ – toite- ja andmetöötlusseadmed, mis on paigaldatud avaliku võrgu toite ja kontoriseadmete ja/või valgusallikate vahele andmete edastamiseks ja elektritoite tagamiseks;

3)

„põhitoode“ – toode, milles on üks või mitu valgusallikat ja/või eraldiseisvat talitlusseadist. Põhitoodete näiteks on valgustid, mida saab lahti võtta, et oleks võimalik eraldi kontrollida selle valgusallikat (-allikaid), ning valgusallikat (-allikaid) sisaldavad kodumajapidamisseadmed ja mööbliesemed (riiulid, peeglid, letid). Kui põhitoode ei ole lahtivõetav, et valgusallikat ja talitlusseadist kontrollida, loetakse kogu põhitoode valgusallikaks;

4)

„valgus“ – elektromagnetkiirgus lainepikkusega 380–780 nm;

5)

„avaliku võrgu toide“ või „avaliku võrgu pinge“ – toide võrgust, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

6)

„valgusdioodkiip“ – väike valgust kiirgavast pooljuhtmaterjalist koosteüksus, millesse on ehitatud valgusdioodi sisaldav talitlev vooluahel;

7)

„valgusdioodplokk“ – elektriline osa, mis sisaldab peamiselt vähemalt üht valgusdioodkiipi. See ei hõlma talitlusseadist ega selle osi, soklit ja aktiivseid elektroonilisi komponente ega ole otse ühendatud avaliku võrgu pingega. See võib hõlmata üht või mitut järgmistest: optilised elemendid, valgusmuundurid (luminofoorid), termilised, mehaanilised ja elektrilised ühendusdetailid, osad elektrostaatilise lahenduse ärahoidmiseks. Kõiki samalaadseid valgust kiirgavaid seadmeid, mis on ette nähtud kasutamiseks otse valgusdioodvalgustites, loetakse valgusallikateks.

8)

„värvsus“ – värvistiimuli omadus, mis on määratud tema värvsuskoordinaatidega (x ja y);

9)

„valgusvoog“ või „voog“ (Φ) – kiirgusvoost tuletatud suurus (mõõdetakse luumenites, lm), mis väljendab inimsilma spektraaltundlikkust elektromagnetilise kiirguse suhtes. Selle all mõeldakse koguvoogu, mis kiiratakse valgusallikast ruuminurka 4π sr asjakohaste standarditega kindlaksmääratud tingimustes (nt vool, pinge, temperatuur). See tähendab esialgset voogu hämardamata valgusallikast pärast lühikest tööaega, välja arvatud juhul, kui on selgelt täpsustatud, et tegemist on vooga, mis on hämardatud, või vooga pärast teatavat tööaega. Kui valgusallikat saab seadistada nii, et see kiirgab erinevate valgusspektritega ja/või erinevate suurimate valgustugevustega, mõeldakse sellega voogu I lisas määratletud võrdlusseadistuse korral;

10)

„värviesitusindeks“ (CRI) – arvnäitaja, mis iseloomustab mõju, mida valgusallikas avaldab eseme näivale värvusele, kui niisugust värvust teadlikult või alateadlikult võrreldakse eseme näiva värvusega valgustamisel võrdlusvalgusallikaga, ja see võrdub keskmise värviesitusega Ra, mis leitakse standardis määratletud esimese kaheksa katsevärvuse (R1 – R8) põhjal;

11)

„hõõgumine“ – nähtus, mille puhul valgust saadakse soojusest, mis tekib valgusallikas, kui valgust kiirgab niidilaadne juht (hõõgniit), mis kuumeneb, kui seda läbib elektrivool;

12)

„halogeenvalgusallikas“ – hõõgniidiga valgusallikas, milles niidilaadne juht (volframist hõõgniit) paikneb halogeene või halogeeniühendeid sisaldavas gaasilises keskkonnas;

13)

„fluorestsents“ või „luminofoorvalgusallikas“ – nähtus või valgusallikas, mille puhul toimub gaaslahendus madalrõhulises elavhõbeda auru sisaldavas keskkonnas ja valgus tekib peamiselt ühes või mitmes luminofoorikihis, mida ergastatakse lahenduses tekkiva ultraviolettkiirgusega. Luminofoorvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse magnetilisel induktsioonil põhinevad valgusallikad samuti luminofoorvalgusallikaks;

14)

„suure valgustugevusega lahendus“ (HID) – elektriline gaaslahendus, milles valgusallikana toimivat kaart stabiliseerib kolvi seina temperatuur ning lahenduskaarega kolvi seinale ülekantava võimsuse tihedus on üle 3 W/cm2. Suure valgustugevusega valgusallikad on I lisas määratletud metallhaliidi tüüpi, kõrgrõhulised naatriumauru tüüpi ja elavhõbeauru tüüpi valgusallikad;

15)

„gaaslahendus“ – nähtus, mille puhul valgus tekib otseselt või kaudselt gaasis, plasmas, metalliaurus või gaaside ja aurude segus toimuva elektrilahenduse tulemusel;

16)

„anorgaaniline valgusdiood“ (LED) – seade, milles tekib valgus anorgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

17)

„orgaaniline valgusdiood“ (OLED) – seade, milles tekib valgus orgaanilises pn-siirdega tahkises. Valgus tekib pn-siirdes elektrivooluga ergastamisel;

18)

„kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas“ (HPS) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib peamiselt naatriumiaurus tekkiva kiirguse toimel, kui naatriumiauru osarõhk on suurusjärgus 10 kPa. Kõrgrõhu-naatriumvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus;

19)

„müügikoht“ – koht, kus tooteid füüsiliselt esitletakse või pakutakse kasutajale müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.

a)

müügikohas on iga valgusallikas, mis ei ole ehitatud põhitootesse, varustatud märgisega, mille tarnijad on teinud artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kättesaadavaks ja mille energiatõhususe klass on III lisa kohaselt selgelt nähtav;

b)

kaugmüügi korral esitatakse märgis ja toote teabeleht VII ja VIII lisa kohaselt;

c)

valgusallika konkreetse mudeli visuaalne reklaam (sh internetis) sisaldab selle mudeli energiatõhususe klassi ja märgisel esitatud energiatõhususe skaalat vastavalt VII lisale;

d)

valgusallika konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, sealhulgas internetis avaldatud tehnilised reklaammaterjalid, milles on kirjeldatud mudeli konkreetseid tehnilisi näitajaid, on esitatud selle mudeli energiatõhususe klass ja märgisel esitatud energiatõhususe skaala vastavalt VII lisale;

e)

müügikohtades olevate valgusallikate olemasolevad märgised asendatakse kaheksateistkümne kuu jooksul käesoleva määruse kohaldamisest muudetud klassifikatsiooniga märgistega, mis kataksid olemasoleva märgise, sealhulgas juhul, kui see on pakendile trükitud või kinnitatud.

1)

„avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (mains light source, MLS) – valgusallikas, mille võib ühendada otse avalikku elektrivõrku. Avaliku võrgu toitega valgusallikateks loetakse valgusallikad, mille võib ühendada avalikku võrku otse või kaudselt eraldiseisva talitlusseadise kaudu;

2)

„muu kui avaliku võrgu toitega valgusallikas“ (non-mains light source, NMLS) – valgusallikas, mis vajab avaliku võrgu toite kasutamiseks eraldiseisvat talitlusseadist;

3)

„eraldiseisev talitlusseadis“ – valgusallikasse sisseehitamata talitlusseadis, mis lastakse turule eraldi tootena või põhitoote osana;

4)

„suundvalgusallikas“ (directional light source, DLS) – valgusallikas, mille koguvalgusvoost vähemalt 80 % langeb ruuminurka π steradiaani (see vastab koonusele tipunurgaga 120°);

5)

„suunamata valgusvooga valgusallikas“ (nondirectional light source, NDLS) – valgusallikas, mis ei ole suundvalgusallikas;

6)

„ühendatud valgusallikas“ (connected light source, CLS) – valgusallikas andmesideosadega, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt lahutamatud valgust kiirgavatest osadest, et säiliks võrdlusseadistus. Valgusallikas võib olla kokku ehitatud andmesideosadega ühes mittelahtivõetavas kestas või see võib töötada koos füüsiliselt eraldiseisvate andmesideosadega, mis lastakse turule koos valgusallikaga ühe tootena;

7)

„andmesideosad“ – osad, mis täidavad mis tahes funktsiooni järgmistest:

8)

„seadistatava värvusega valgusallikas“ (colour-tuneable light source, CTLS) – valgusallikas, mida saab seadistada valgust kiirgama laias värvusvahemikus, mis on väljaspool artiklis 2 määratletud vahemikku, kuid mille võib seadistada ka kiirgama valget valgust artiklis 2 määratletud vahemikus, mille puhul kuulub valgusallikas käesoleva määruse kohaldamisalasse.

See mõiste ei hõlma seadistatavaid valge valguse allikaid, mida saab seadistada kiirgama valgust erinevate lähimate värvsustemperatuuridega ainult artiklis 2 sätestatud vahemikus, ja valgusallikaid, mille kiiratav valgus muutub hämardamisel soojemaks, st mille lähim värvsustemperatuur on hämardatud valge valguse puhul madalam, millega jäljendatakse hõõgniidiga valgusallikate valgust;

9)

„spektraalne värvipuhtus“ – teatava värvusega valgust kiirgama seadistatud seadistatava värvusega valgusallikat iseloomustav protsentides väljendatav suurus, mille arvutamiseks standardites täpsemalt määratletud viisil tõmmatakse värvusruumi x-y-graafikule sirgjoon alates punktist 1 värvsuskoordinaatidega x = 0,333 ja y = 0,333 (värvitu valgusstiimuli punkt) läbi valgusallika värvsuskoordinaatidele vastava punkti 2 (koordinaatidega x ja y) värvusruumi välispiirini (spektraalvärvsusjoon, punkt 3). Spektraalne värvipuhtus arvutatakse kui punktide 1 ja 2 vahelise lõigu pikkuse suhe punktide 1 ja 3 vahelise lõigu pikkusesse. Joone kogupikkusele vastab värvipuhtus 100 % (spektraalvärvsusjoonel paiknev punkt). Värvitu valgusstiimuli punkt vastab värvipuhtusele 0 % (valge valgus);

10)

„suure heledusega valgusallikas“ (HLLS) – LED-valgusallikas, mille keskmine heledus suurima valgustugevuse suunas on suurem kui 30 cd/mm2;

11)

„heledus“ – heledus (cd/m2) antud suunas ja antud reaalse või kujutletava pinna punktis on kitsa kiirtekimbu valgusvoog läbi antud punkti antud suunda sisaldavasse ruuminurka, jagatud kiirtekimbu ristlõikega, mis sisaldab antud punkti;

12)

„keskmine heledus“ – LED-valgusallika keskmine heledus (cd/mm2) on sellise valgust kiirgava pinna keskmine heledus, mille heledus on suurem kui 50 % suurimast heledusest;

13)

„valgustusseadme juhtseadised“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga kui ühte toodet ning mida ei ole tingimata vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata, kuid selliste osade abil saab juhtida manuaalselt või automaatselt ja otse või eemalt valgustugevust, värvsust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka. Hämardeid loetakse samuti valgustusseadmete juhtseadisteks.

Mõiste hõlmab ka andmesideosi, kuid ei hõlma komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (1) kohaldamisalasse kuuluvaid seadmeid;

14)

„valgustusega mitteseotud osad“ – osad, mis on sisse ehitatud kas valgusallikasse või on eraldiseisvad, kuid mida turustatakse koos valgusallikaga ühe tootena ning mida ei ole vaja, et valgusallikas saaks täiskoormusel valgust kiirata, ning mis ei ole valgustusseadme juhtseadised. Sellised osad on näiteks: kõlarid, kaamerad, sidesignaalide kordistid leviala suurendamiseks (nt raadio-kohtvõrkudes), võrgu tasakaalustatust tagavad osad (teevad vajaduse korral lülituse sisemisele akutoitele), akulaadijad, visuaalsed märguanded (kirja saabumine, uksekella helisemine, äratus), valgusside Li-Fi kasutamine (Li-Fi – kahesuunaline suurekiiruseline traadita side võrgus).

See mõiste hõlmab ka andmesideosi, mis täidavad muid funktsioone kui valguse kiirgamise juhtimine;

15)

„kasulik valgusvoog“ (Φuse) – valgusallika valgusvoo osa, mille põhjal määratakse valgusallika energiatõhusus:

16)

„kiirgusnurk“ – suundvalgusallika kiirgusnurk on nurk kiirtekimbu telge läbival tasapinnal asuva kahe kujuteldava sirge vahel, mis läbivad valgusallika esipinna keskpunkti ja punkte, milles valgustugevus on kiirtekimbu telje valgustugevusest 50 %, kus kiirtekimbu telje valgustugevus on valgustugevus, mis on mõõdetud kiirtekimbu teljel.

Kui valgusallikal on eri tasapindadel erinevad kiirgusnurgad, kasutatakse suurimat kiirgusnurka;

kasutaja seadistatava kiirgusnurgaga valgusallikate puhul kasutatakse kiirgusnurka, mis vastab võrdlusseadistusele;

17)

„täiskoormus“ – selline esitatud talitlustingimuste piiresse jääv valgusallika talitlusseisund, mille korral kiirgab valgusallikas suurimat (hämardamata) valgusvoogu;

18)

„ooteseisund“ – valgusallika seisund, mille puhul see on ühendatud toitega, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas ootab juhtsignaali, et minna uuesti valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised, mis võimaldavad ootefunktsiooni kasutada, peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahti ühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

19)

„võrguühendusega ooteseisund“ – ühendatud valgusallika seisund, mille puhul see on ühendatud toiteallikaga, kuid valgusallikas ettenähtult ei kiirga valgust, nii et valgusallikas ootab kaugjuhtimiskäsklust, et minna uuesti valguse kiirgamise seisundisse. Valgustusseadme juhtseadised peavad olema juhtimisseisundis. Valgustusega mitteseotud osad peavad olema kas lahti ühendatud, välja lülitatud või tuleb nende tarbimisvõimsus seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele;

20)

„juhtimisseisund“ – valgustusseadme juhtseadiste seisund, mil nad on ühendatud valgusallikaga ja täidavad oma ülesandeid nii, et juhtsignaali saab sisemiselt tekitada või on võimalik vastu võtta kaugjuhtimiskäsklus traadita või traadiga ühenduse kaudu ja siis töödelda, nii et sellega muudetaks valgusallika valguskiirgust;

21)

„kaugjuhtimiskäsklus“ – võrgu kaudu väljastpoolt valgusallikat saadetud signaal;

22)

„juhtsignaal“ – analoog- või digitaalsignaal, mis saadetakse valgusallikale kas traadita või traadiga ühenduse kaudu kas pingemodulatsiooniga eraldi juhtkaablis või moduleeritud signaaliga toitepinges. Signaali ei saadeta võrgu kaudu, vaid näiteks sisemisest allikast või tarnitud toote juurde kuuluvast kaugjuhtimispuldist;

23)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

24)

„sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus“ (Pon) – valgusallika tarbimisvõimsus täiskoormusel (vattides), kui kõik valgustusseadme juhtseadised ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud. Kui neid osi ei ole võimalik lahti ühendada, peavad need olema välja lülitatud ja nende tarbimisvõimsus tuleb seadistada vähimaks vastavalt tootja juhistele. Muu kui avaliku võrgu toitega valgusallika (mis vajab tööks eraldiseisvat talitlusseadist) sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsust Pon saab mõõta otse valgusallika sisendis või see määratakse teadaoleva tõhususega talitlusseadise kaudu, lahutades selle tarbimisvõimsuse avaliku võrgu mõõdetud sisendvõimsusest;

25)

„ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Psb) – valgusallika tarbimisvõimsus (vattides) ooteseisundis;

26)

„võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus“ (Pnet) – ühendatud valgusallika tarbimisvõimsus (vattides) võrguühendusega ooteseisundis;

27)

„võrdlusseadistus“ (reference control settings, RCS) – juhtseadistus või juhtseadistuste kogum, mida kasutatakse selleks, et kontrollida valgusallika vastavust käesoleva määruse nõuetele. Sellised seadistused on asjakohased valgusallikate puhul, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka.

Põhimõtteliselt määrab võrdlusseadistuse eelnevalt kindlaks tootja ja selleks on tehase vaikeseaded, millega puutub kasutaja kokku toote esimesel paigaldamisel (toote seaded pakendi avamisel). Kui paigaldamise käik näeb ette, et toote tarkvara tuleb esmapaigaldusel automaatselt uuendada või kui kasutajal on võimalik sellist ajakohastust teha, tuleb võtta arvesse sellest tulenevaid seadistuste muudatusi, kui neid on.

Kui toote seadistus pakendi avamisel on tahtlikult muudetud võrdlusseadistusest erinevaks (nt väikesele võimsusele ohutuse eesmärgil), peab tootja märkima tehnilistes dokumentides, kuidas teha uuesti võrdlusseadistus seadme vastavuse kontrollimiseks ning lisama tehnilise põhjenduse, miks toote seadistus pakendi avamisel erineb võrdlusseadistusest.

Valgusallika tootja määrab kindlaks võrdlusseadistuse nii, et:

Võrdlusseadistus tuleb määrata kindlaks selliste valgusallikate jaoks, mille puhul põhitoote tootja võib teha kasutamisega seotud valikuid, mis mõjutavad valgusallika omadusi (nt töövoolu(de) kindlaksmääramine, soojuslik kavand) ja mida lõppkasutaja ei saa mõjutada. Sellisel juhul kasutatakse katse nimitingimusi, mille on määranud kindlaks valgusallika tootja;

28)

„kõrgrõhu-elavhõbevalgusallikas“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles peamine osa valgusest tekib otseselt või kaudselt eelkõige elavhõbedaaurus tekkiva kiirguse toimel, kui elavhõbedaauru osarõhk on suurem kui 100 kPa;

29)

„metallhaliidvalgusallikas“ (metal halide light source, MH) – suure valgustugevusega lahendusvalgusallikas, milles valgus tekib metalliaurude, metallhaliidide ning metallhaliidide dissotsiatsioonisaaduste segu kiirgamisel. Metallhaliidvalgusallikas võib olla ühe või kahe sokliga, mille kaudu toimub elektrivarustus. Metallhaliidvalgusallika kaarlahendustoru võib olla kvartsist (QMH) või keraamiline (CMH);

30)

„kompaktluminofoorvalgusallikas“ (compact fluorescent light source, CFL) – ühe sokliga ja painutatud toruga luminofoorvalgusallikas, mis on ette nähtud võtma vähe ruumi. Kompaktluminofoorvalgusallikad võivad olla peamiselt spiraalikujulised või peamiselt mitme paralleelse ühendatud toru kujulised kas koos või ilma pirnitaolise väliskolvita. Kompaktluminofoorvalgusallikal võib olla talitlusseadis külge ehitatud (CFLi), kuid see võib olla ka ilma külgeehitatud talitlusseadiseta (CFLni);

31)

„T2“, „T5“, „T8“, „T9“ ja „T12“ on toruvalgusallikad vastavalt läbimõõduga ligikaudu 7, 16, 26, 29 ja 38 mm, nagu on määratletud standardites. Toru võib olla sirge või painutatud (nt U-kujuliseks või rõngakujuliseks);

32)

„LFL T5-HE“ – suure valgusviljakusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on väiksem kui 0,2 A;

33)

„LFL T5-HO“ – suure valgustugevusega sirge luminofoorvalgusallikas T5, mille süütevool on vähemalt 0,2 A;

34)

„HL R7s“ – avaliku võrgu pingel töötav kahe sokliga sirge halogeenvalgusallikas, mille sokli läbimõõt on 7 mm;

35)

„akutoitega“ – toode, mis töötab üksnes alalisvoolu toitel, mis saadakse samas tootes paiknevast akust, ning mida ei ühendata otse ega kaudselt avalikku elektrivõrku;

36)

„väliskolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika teine, väline kolb, mida ei ole vaja valguse saamiseks, näiteks väline kest, mis takistab elavhõbeda ja klaasi sattumist keskkonda, kui valgusallikas puruneb. Väliskolvi olemasolu kindlakstegemisel ei loeta kolviks suure valgustugevusega lahendusvalgusallika kaarlahendustoru;

37)

„läbipaistmatu kolb“ – suure valgustugevusega lahendusvalgusallika läbipaistmatu väliskolb või -toru, milles olev valgust tekitav kaarlahendustoru ei paista välja;

38)

„pimestamisvastane kaitse“ – mehhaaniline või optiline peegeldav või mittepeegeldav läbipaistmatu varje, mis on ette nähtud tõkestama suundvalgusallikast otse kiiratavat valgust, et see ei pimestaks (osaliselt ajutiseks pimedaks jäämine) selle poole otse vaatajat. See ei hõlma suundvalgusallika kiirgaja pinnakatet;

39)

„värelus“ – staatilisel vaatlejal valgusärritaja tajumine visuaalselt ebapüsivana valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalise muutlikkuse tõttu. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu mõjutav tegur.

Väreluse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat „lühikese ajavahemiku värelus“ Pst (LM), kus „st“ (short term) tähistab lühikest ajavahemikku ja „LM“ väreluse mõõtemeetodit LM (light method), mis on määratletud standardites. Väärtus Pst (LM) = 1 tähendab, et keskmisel vaatlejal on 50 % tõenäosus väreluse avastamiseks;

40)

„stroboskoopnähtus“ – staatilisel vaatlejal mittestaatilises keskkonnas tekkiv liikumisaistingu muutus, mis on tingitud valgusärritaja heleduse või spektraaljaotuse ajalisest muutlikkusest. Muutlikkus võib olla perioodiline või mitteperioodiline ja seda võib põhjustada valgusallikas, selle toiteallikas või muu tegur.

Stroboskoopnähtuse mõõtmiseks kasutatakse käesolevas määruses näitajat SVM (stroboscopic visibility measure), mis on määratletud standardites. SVM = 1 vastab keskmise vaatleja nähtavuspiirile;

41)

„R9“ – punast värvi objekti värviesitusindeks, nagu on määratletud standardites;

42)

„esitatud väärtus“ – väärtus, mille tarnija märgib tehnilistesse dokumentidesse vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõikele 3;

43)

„valgustugevus“ (kandela, cd) – valgusallikast antud ruuminurka kiiratava valgusvoo ja selle ruuminurga jagatis;

44)

„lähim värvsustemperatuur (correlated colour temperature, CCT, ühik K)“ – Plancki kiirguri (mustkiirguri) temperatuur, mille puhul selle kiirguri tajutud värvus samasuguse heleduse ja samade vaatlustingimuste puhul sarnaneb kõige rohkem teatava ärritaja värvusega;

45)

„värvuse koosseis“ – üksiku valgusallika ruumiliselt keskmistatud värvsuskoordinaatide (x, y) maksimaalne kõrvalekalle (lühikese aja möödudes) tootja või importija esitatud värvsuse keskpunktist (cx, cy), väljendatuna värvsuse keskpunkti (cx, cy) ümber koostatud MacAdami ellipsi astmetes;

46)

„faasinihe (cos φ1)“ – koosiinus nurgast φ1, mis on avaliku võrgu pinge põhiharmooniku ja avaliku võrgu voolu põhiharmooniku vahel. Seda mõistet kasutatakse LED- ja OLED-tehnoloogial põhinevate avaliku võrgu toitega valgusallikate puhul. Faasinihet mõõdetakse täiskoormusel ja, kui see on asjakohane, võrdlusseadistusel, nii et valgustusseadme juhtseadised on juhtimisseisundis ja valgustusega mitteseotud osad on lahti ühendatud, välja lülitatud või seadistatud vähimale tarbimisvõimsusele vastavalt tootja juhistele;

47)

„valgusvoo vähenemistegur“ (XLMF) – (lumen maintenance factor, LMF) – valgusallika tööea teatava ajahetke valgusvoo ja selle algvalgusvoo suhe;

48)

„elueategur (survival factor, SF)“ – kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissagedusel teataval ajahetkel talitlust jätkavate valgusallikate osa valgusallikate koguarvust;

49)

„tööiga“ – LED- ja OLED-valgusallikate talitlusaeg tundides alates nende kasutusele võtmisest kuni hetkeni, mil 50 %-l valgusallikatest on valgusvoog muutunud väiksemaks kui 70 % algvalgusvoost. Sellist tööiga tähistatakse järgmiselt L70B50;

50)

„kuvamismehhanism“ – mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimistehnoloogia, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

51)

„puutetundlik ekraan“ – puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

52)

„pesaaken“ – aken, mille kaudu muutub kujutis või andmekogum kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

53)

„tekstialternatiiv“ – tekst, mis on esitatud kujutise asemel ja mis võimaldab esitada teavet muud moodi kui kujutisena, kui kuvaseadmed ei suuda kujutisi esitada, või juurdepääsetavusabina, nt kõnesünteesirakenduste sisendina;

54)

„valgust kiirgava pinna projektsiooni pindala“ (A) – pindala (mm2), mis on valgust kiirgava pinna ristprojektsioonil suurima valgustugevusega suunas, kui valgust kiirgav pind on sellise valgusallika pind, mis kiirgab valgust esitatud optiliste omadustega; selleks võib olla näiteks kaarlahendustoru ligikaudu kerakujuline pind (a), hõõglambispiraali (b) või gaaslahenduslambi (c, d) silindriline pind või valgusdioodi lameda või poolkerakujulise kesta pind (e).

Valgusallikatel, millel on läbipaistmatu kolb või pimestamisvastane kaitse, on valgust kiirgav pind kogu pind, läbi mille valgusallikas kiirgab valgust.

Kui valgusallikas on mitu valgust kiirgavat elementi, loetakse valgust kiirgavaks pinnaks sellise väikseima kogumahuga kesta projektsioon, mis ümbritseb kõiki valgust kiirgavaid elemente.

Suure valgustugevusega lahenduslampide puhul kasutatakse määratlust a, välja arvatud juhul, kui näidisel d näidatud mõõtude puhul kehtib L > D, kus L on kaugus elektroodide otste vahel ja D on kaarlahendustoru siseläbimõõt.

55)

„ruutkood“ – maatrikskood toote mudeli energiamärgisel; sellega on seotud asjaomase mudeli avalikult kättesaadav teave toodete andmebaasis.

—

standardse märgise laius on vähemalt 36 mm ja kõrgus 75 mm;

—

väikese märgise (laiusega alla 36 mm) laius on vähemalt 20 mm ja kõrgus 54 mm.

I.

tarnija nimi või kaubamärk;

II.

tarnija mudelitähis;

III.

energiatõhususe skaala A–G;

IV.

energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1 000 tunni kohta;

V.

ruutkood;

VI.

energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;

VII.

käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“.

a)

Märgise elementide mõõtmed ja kirjeldused peavad vastama III lisa punktile 1 ning valgusallikate standardmõõdus ja väikesemõõduliste märgiste näidistele.

b)

Märgise taust on 100 % valget;

c)

kasutatakse kirjatüüpe Verdana ja Calibri;

d)

neljavärvitükk (CMYK): tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must vastavalt järgmisele näidisele: 0-70-100-0: 0 % tsüaansinine, 70 % magentapunane, 100 % kollane, 0 % must;

e)

märgis peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele (numbrid viitavad joonisele eespool):

1.1.

Tabel 3.

Toote teabeleht

Tabel 4.

Võrdväärsuse väidete võrdlusvalgusvoog

Tabel 5.

Valgusvoo vähenemistegurist tulenevad kordistustegurid

Tabel 6.

LED-valgusallikate kordistustegurid

Tabel 7.

Suunamata valgusvooga valgusallikate võrdväärsusnõuded

Tabel 8.

Valgusallikate T8 ja T5 valgusviljakuse vähimväärtused

Selliste valgusallikate puhul, mida saab seadistada kiirgama täiskoormusel erinevate omadustega valgust, esitatakse nende omadustega koos muutuvate näitajate väärtused võrdlusseadistuses.

Kui valgusallikat ei lasta enam ELi turule, sisestab tarnija toodete andmebaasi ELi turule laskmise lõpukuupäeva (kuu, aasta).

a)

kui on asjakohane, võrdlusseadistus ja juhised selle kasutamiseks;

b)

juhised selle kohta, kuidas valgustuse juhtosad ja/või valgustusega mitteseotud osad eemaldada või välja lülitada või seadistada vähimale voolutarbimisele;

c)

kui valgusallikat saab hämardada: valgusallikaga ühilduvate hämardite loetelu ning valgusallika ja hämardi ühilduvuse standard(id), millele valgusallikas vastab (olemasolul);

d)

kui valgusallikas leidub elavhõbedat: juhendid, kuidas koristada jäätmed, kui valgusallikas puruneb;

e)

soovitused selle kohta, kuidas valgusallikas oma tööea lõpul kõrvaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/19/EL (1).

—

suundvalgusallika puhul, kui valgusallika liik on esitatud tabelis 4 ja kui valgusallika valgusvoog 90° tipunurgaga koonuses (Φ90°) ei ole väiksem kui vastav tabelis 4 esitatud võrdlusvalgusvoog. Võrdlusvalgusvoog korrutatakse parandusteguriga tabelist 5. LED-valgusallikate korral korrutatakse see parandusteguriga tabelist 6;

—

suunamata valgusvooga valgusallikate korral vastab väidetava samaväärse hõõgniidiga valgusallika võimsus (ümardatud vattideni) valgusallika valgusvoole tabelis 7.

—

valgustugevus toru telje ümber üheski suunas ei erine keskmisest valgustugevusest toru ümber üle 25 % ning

—

valgusdioodvalgusallika valgusvoog ei ole väiksem kui väidetava võimsusega luminofoorvalgusallika valgusvoog. Luminofoorvalgusallika valgusvoo arvutamiseks korrutatakse väidetav võimsus luminofoorvalgusallika vähima valgusviljakusega tabelis 8 ning

—

valgusdioodvalgusallika võimsus ei ole suurem kui sellise luminofoorvalgusallika võimsus, mida see väidetavalt peaks asendama.

1.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib mudeli ühte seadet käesoleva lisa punkti 2 alapunktide a ja b osas.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad valgusallika mudeli kümne seadme vastavust käesoleva lisa punkti 2 alapunktile c. Kontrollimisel lubatud hälbed on esitatud käesoleva lisa tabelis 6.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik tarnija tehnilises dokumentatsioonis samaväärsete mudelitena loetletud mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui käesoleva lisa punkti 3 kohaselt on otsustatud, et mudel ei vasta nõuetele, esitavad liikmesriigi ametiasutused pärast mittevastavuse kohta otsuse tegemist teiste liikmesriikide asutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe.