1)

„keevitusseadmed“ – tooted, mida kasutatakse käsi-, automaat- või poolautomaatkeevituseks, pehme- ja kõvajoodisjootmiseks või lõikamiseks (või kõigeks nimetatuks) kaarkeevituse ja sellega seonduvate tööde käigus ning mis koosnevad omavahel ühendatud osadest, millest vähemalt üks on liikuv ja mis on omavahel ühendatud, et toimuks metallide liitumine, kui neid kuumutatakse keevitustemperatuurini (koos surve avaldamisega või ilma) või üksnes avaldatakse survet, kasutades või mitte kasutades lisametalli ning kasutades või mitte kasutades kaitsegaasi, kasutades sobivaid tööriistu ja võtteid, ning mille tulemuseks on kindla geomeetrilise kujuga toode;

2)

„käsikaarkeevitus“ – kaetud elektroodiga kaarkeevitus, mille puhul kasutaja käsi kontrollib keevitusprotsessi liikumiskiirust ja elektroodi elektrikaarele etteandmise kiirust;

3)

„käsikaarkeevitus kattega elektroodiga“ – kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisega elektrikaarega, mis tekib kaetud metallelektroodi, töödeldava detaili ja tööpinna vahel. Kaitse saadakse elektroodikatte lagunemisest. Survet ei kasutata ja lisametall saadakse elektroodist;

4)

„kaitsegaasita täidistraat-kaarkeevitus“ – traatkeevitus, mille puhul pidevat õõnestraatelektroodi söödetakse läbi keevituspüstoli keevisliitesse, ilma et oleks vaja kasutada välist kaitsegaasi, et kaitsta keevisvanni saastumise eest. Välise kaitsegaasi asemel kaitseb keevisvanni keevituskaare toimel õõnestraadis olevast räbustist tekkiv kaitsegaas;

5)

„täidistraat-kaarkeevitus“ – keevitus, mille puhul kasutatakse lisametallist torukujulist komposiitelektroodi, mis koosneb metallkestast ja eri pulbrilisi aineid sisaldavast südamikust ning tekitab keevisõmblusele ulatusliku räbukatte. Välis(t)e kaitsegaasi(de) kasutamine võib osutuda vajalikuks;

6)

„kaarkeevitus sulavelektroodiga inertgaasis“ – kaitsegaas-kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel, kasutades kaart pideva lisametalli tekitava elektroodi (sulavelektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse täielikult välisest gaasist või inertsest gaasisegust;

7)

„kaarkeevitus aktiivgaasis“ – kaitsegaas-kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel, kasutades kaart pideva lisametalli tekitava elektroodi (sulavelektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse täielikult välisest gaasist või gaasisegust, mis on aktiivne;

8)

„kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasis“ ehk „TIG-keevitus“ – kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel; kaar tekitatakse üksiku volframelektroodi (sulamatu elektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse gaasist või gaasisegust. Survet võib, aga ei pruugi kasutada ning lisametalli võib, aga ei pruugi kasutada;

9)

„plasmakaarkeevitus“ – kaarlõikamine, mis kasutab kokkusurutud/ahendatud kaart ja eemaldab sulametalli ioniseeritud gaasi (plasmagaasi) kiires joas, mis väljub plasmadüüsist. Plasmakaarkeevitus on päripolaarse keevitusvoolu protsess;

10)

„plasmagaas“ – plasmapõletisse juhitud gaas, mis ümbritseb elektroodi ning mille kaar ioniseerib plasmaks, mis väljub düüsist plasmajoana;

11)

„kaitsegaas“ – gaas, mis ei läbi põleti düüsi, vaid ümbritseb seda ja moodustab elektrikaare ümber kaitsekihi;

12)

„räbustikaarkeevitus“ – kaarkeevitus, mis kasutab katmata metallelektroodi või elektroodide ja keevisvanni vahel üle 600 amprise voolutugevusega kaart või kaari. Kaar ja sulametall varjatakse töödeldavatel detailidel teralise räbusti kihiga. Survet ei rakendata ja protsessis kasutatakse lisametalli, mis saadakse elektroodilt ja mõnikord lisaallikast, nagu keevitusvarras, räbusti või metallgraanulid;

13)

„piiratud lülituskestusega keevitus“ – kaarkeevitus ja sellega seonduvad tööd, mis ei ole ette nähtud tööstuslikuks ega kutsealaseks otstarbeks ja:

14)

„kontaktkeevitus“ – termoelektriline protsess, mille puhul kuumust tekitatakse liidetavate osade ühenduskohas, juhtides elektrivoolu läbi osade täpselt kontrollitava aja jooksul ja kontrollitava rõhu all. Tarvikuid, nagu keevituselektroodid või kaitsegaasid, ei ole vaja;

15)

„vastakkaarkeevitus“ – keevitusprotsess, mille käigus metalltihvt või muu samalaadne osa ühendatakse (käsitsi, automaatselt või poolautomaatselt) töödeldava detaili külge, kasutades elektrikaart mõlema osa kuumutamiseks;

16)

„samaväärne mudel“ – mudel, millel on samad esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised tehnilised omadused nagu mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, tema volitatud esindaja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

17)

„mudelitähis“ – harilikult tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest või mudelitest, mis kannavad sama tootja, tema volitatud esindaja või importija nime;

a)

toiteallika kasuteguri ja jõudeoleku võimsustarbe rangemad piirangud;

b)

keevitusseadmete kasutamisega seotud heitkogused;

c)

toodetele ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate ressursitõhususe lisanõuete kehtestamine;

d)

räbustikaarkeevitus-, piiratud lülituskestusega kaarkeevitus-, kontaktkeevitus- ja vastakkaarkeevitusprotsesse kasutavad tooted.

1)

„toiteallika kasutegur“ – väljundvõimsuse ja toiteallika suurima tarbimisvõimsuse suhe protsentides standardsetes keevitustingimustes ja standardsel keevituskoormuse pingel;

2)

„jõudeolek“ – olek, kus seade on sisse lülitatud ja keevitusahel ei ole pinge all;

3)

„jõudeoleku võimsustarve“ – jõudeolekus tarbitav võimsus vattides;

4)

„toiteallikas“ – seade, mis kasutab vahelduvvoolu ühe või enama vahelduvvooluväljundi jaoks või muundab vahelduvvoolu üheks või enamaks alalisvoolu väljundvõimsuseks, et anda toidet keevitusseadmetele;

5)

„juhtpaneel“ – üldine kasutajaliides, mis sisaldab toote kasutaja ning keevitusseadmete vahelisi regulaatoreid ja indikaatoreid;

6)

„seadme kaitsekest“ – kaitsekest, mis kaitseb toodet ümbritseva keskkonna, sh niiskuse ja võimalike löökide eest;

7)

„patarei“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (1) artiklis 3 määratletud seade, seda ka samas artiklis esitatud mõistete „patareikogum“ ja „tööstuslik patarei või aku“ tähenduses;

8)

„keevituspõleti“ – seade, mis juhib keevitusvoolu elektroodile, mis võib hõlmata voolu suunamist sulavelektroodile (juhul kui seda kasutatakse), ning millega juhitakse ka kaitsegaas (juhul kui seda kasutatakse) elektrikaare piirkonda;

9)

„gaasivoolik“ – keevitamisel kasutatavate gaaside (nt atsetüleeni), suruõhu ja kaitsegaaside tarnimiseks ette nähtud voolik, mis koosneb tavaliselt voolikust ja kaitseümbrisest, sageli sõltuvalt kasutatava gaasi liigist ning vahel ka töötingimustest;

10)

„gaasiregulaator“ – seade, millega vähendatakse tarnitud surugaaside suurem rõhk väiksemaks rõhuks, mida saab keevitusseadmetes ohutult kasutada, ning mis on sageli varustatud dosaatorventiili või voolumõõturiga gaasivoolu mõõtmiseks ja/või juhtimiseks;

11)

„keevitustraadi etteande seade“ – keevitustraadi või lisamaterjali etteandmiseks kasutatav seade, mis võib olla tõuke-, tõmbe- või tõuke-tõmbe-tüüpi;

12)

„ventilaator“ – pöörlev labadega seade, mida kasutatakse seda läbiva gaasi, tavaliselt õhu pideva vooluhulga säilitamiseks ja mis toimib näiteks toiteallika sisemise jahutussüsteemina;

13)

„elektrikaabel“ – keevitusvoolu tarnekaabel, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud keevituskaablistandardite toimivus- ja ohutusnõuetele;

14)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab keevitusseadmete paranduse ja kutselise hooldamise teenuseid;

15)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa keevitusseadmes.

a)

Varuosade kättesaadavus

b)

Juurdepääs remondi- ja hooldusteabele

Hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese eksemplari turulelaskmist ja kuni punkti a alapunktis 1 nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme remondi- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

c)

Varuosade maksimaalne tarneaeg

Punkti a alapunktis 1 nimetatud ajavahemikul tagab tootja, importija või volitatud esindaja, et keevitusseadmete varuosad tarnitakse kutselistele parandajatele 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist.

Selline varuosade kättesaadavus võib piirduda punkti b kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

d)

Keevitusseadmete näidikul kuvatav teave

Kui keevitusseadmel on olemas näidik, peab see näitama teavet keevitustraadi või lisamaterjali kasutamise kohta (grammi minutis või samaväärsetes standardsetes mõõtühikutes).

e)

Nõuded demonteerimise kohta materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata

Tootjad tagavad, et keevitusseadmed on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada üldkättesaadavate tööriistadega.

Tootjad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustused.

a)

toote tüüp;

b)

tootja nimi, registreeritud kaubanimi ja kontaktaadress;

c)

toote mudelitähis;

d)

toiteallika kasutegur (%);

e)

jõudeoleku võimsustarve (W);

f)

samaväärsete mudelite loetelu;

g)

kasutuskõlbmatuks muutunud seadme ringlussevõtmise ja kõrvaldamisega seotud teave;

h)

loetelu kriitilise tähtsusega toorainetest, mille orienteeriv sisaldus osa kohta on suurem kui 1 gramm (kui neid on), ja märge selle kohta, millises osas (millistes osades) need kriitilise tähtsusega toorained on olemas;

i)

orienteeriv kaitsegaasi kasutus tüüpiliste keevituskavade ja -programmide puhul;

j)

orienteeriv keevitustraadi või lisamaterjali kasutus tüüpiliste keevituskavade ja -programmide puhul.

a)

valmistamisaasta.

1.

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.

Kui punkti 2 alapunktis a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 2 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad kogu asjakohase teabe teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile kohe pärast seda, kui punkti 3 või 6 kohaselt on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 2 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja üksnes punktides 1–7 kirjeldatud korda. Tabelis 2 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 2.

Kontrollimisel lubatud hälbed