12.7.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 188/25 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1155,
20. juuni 2019,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liidu ühtseid viisasid käsitlev poliitika on olnud sisepiirideta ala loomise lahutamatu osa. Viisapoliitika peaks jääma turismi ja äritegevuse hõlbustamise oluliseks vahendiks ning aitama samas toime tulla julgeolekuriskide ja liitu ebaseadusliku sisserände ohuga. Ühtne viisapoliitika peaks soodustama majanduskasvu ning olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega, nagu välis-, kaubandus-, haridus-, kultuuri- ja turismipoliitika. |
(2) |
Liit peaks kasutama viisapoliitikat oma koostöös kolmandate riikidega ning ka selleks, et tagada parem tasakaal rände- ja julgeolekuprobleemide lahendamise ning majanduslike kaalutluste ja üldiste välissuhete vahel. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (3) kehtestatakse menetlused ja tingimused viisade andmiseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. |
(4) |
Viisataotlused peaks läbi vaatama ja nende kohta otsuse tegema konsulaadid või erandina keskasutused. Liikmesriigid peaksid tagama, et konsulaadid ja keskasutused tunnevad piisavalt kohalikke olusid, et tagada viisamenetluse terviklikkus. |
(5) |
Taotlemise menetlus peaks taotlejate jaoks olema võimalikult lihtne. Peaks olema selge, milline liikmesriik on pädev taotlust läbi vaatama, eelkõige juhul, kui taotlejal on kavas külastada mitut liikmesriiki. Võimaluse korral peaks liikmesriik lubama täita ja esitada taotlusvormi elektrooniliselt. Samuti peaks olema võimalik taotlejatel taotlus elektrooniliselt allkirjastada, kui pädev liikmesriik e-allkirja tunnustab. Menetlusetappide tähtajad tuleks kindlaks määrata eelkõige seepärast, et võimaldada reisijatel oma reisi ette kavandada ja vältida konsulaatides viisataotluste esitamise tipphooaegu. |
(6) |
Ilma et see piiraks kohustusi, mis on liikmesriikidele pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ, (4) eelkõige selle artikli 5 lõikega 2, ei tohiks nõuda liikmesriikidelt, et nad säilitaksid võimaluse esitada taotlus otse konsulaadis sellistes kohtades, kus viisataotluste vastuvõtmine konsulaadi nimel on tehtud ülesandeks välisele teenuseosutajale. |
(7) |
Viisatasu peaks tagama piisavad rahalised vahendid, et katta kulud, mis kaasnevad taotluste menetlemisega, sealhulgas taotluste läbivaatamise kvaliteedi ja terviklikkuse ning tähtaegade järgimise tagamiseks vajalike asjakohaste struktuuride ja piisava arvu töötajatega. Viisatasu suurus tuleks objektiivsete hindamiskriteeriumide alusel iga kolme aasta järel läbi vaadata. |
(8) |
Kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, peaksid saama esitada taotluse oma elukohas, isegi kui pädeval liikmesriigil ei ole seal taotluste vastuvõtmiseks konsulaati ning teda ei esinda selles kolmandas riigis muu liikmesriik. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid püüdma teha koostööd väliste teenuseosutajatega, kellel peaks olema õigus küsida teenustasu. Kõnealune teenustasu ei tohiks põhimõtteliselt ületada viisatasu. Kui kõnealune summa ei ole täieliku teenuse osutamiseks piisav, peaks välisel teenuseosutajal olema siiski võimalik nõuda suuremat teenustasu, mis ei ületa käesolevas määruses sätestatud määra. |
(9) |
Esindamist käsitlevad kokkulepped tuleks ühtlustada ja nende sõlmimist lihtsustada ning vältida tuleks takistusi niisuguste kokkulepete sõlmimiseks liikmesriikide vahel. Esindav liikmesriik peaks vastutama viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud. |
(10) |
Kui esindava liikmesriigi konsulaarjurisdiktsioon ulatub asukohariigist kaugemale, peaks olema võimalik hõlmata esindamist käsitlevate kokkulepetega ka neid kolmandaid riike. |
(11) |
Selleks et vähendada konsulaatide halduskoormust ning lihtsustada sagedasti või regulaarselt reisivate isikute reisimist, tuleks taotlejatele, kelle puhul sisenemistingimused on täidetud antava viisa kogu kehtivusajal, anda objektiivselt kindlaks määratud ühiste kriteeriumide alusel pika kehtivusajaga mitmekordne viisa, mis ei ole piiratud konkreetse reisieesmärgi ega taotlejate kategooriaga. Sellega seoses peaksid liikmesriigid aga pöörama erilist tähelepanu isikutele, kes reisivad seoses oma tööülesannetega, näiteks ettevõtjad, meremehed, kunstnikud ja sportlased. Kui see on põhjendatud, peaks olema võimalik anda lühema kehtivusajaga mitmekordseid viisasid,. |
(12) |
Arvestades erinevusi kohalikes oludes, eelkõige rände- ja julgeolekuriskide osas, ning liidu suhteid teatavate riikidega, peaksid konsulaadid konkreetsetes piirkondades hindama mitmekordsete viisade andmist käsitlevate põhimõtete kohandamise vajadust, et võimaldada nende soosivamat või piiravamat kohaldamist. Kui pika kehtivusajaga mitmekordse viisa andmise korral kohaldatakse soosivamat lähenemisviisi, tuleks võtta arvesse eelkõige ettevõtjate liikuvust hõlmavate kaubanduslepingute olemasolu. Kõnealuse hinnangu raames peaks komisjon võtma rakendusaktidega vastu normid, mis käsitlevad selliste viisade andmise tingimusi ning neid norme tuleks kohaldada kõigis jurisdiktsioonides. |
(13) |
Juhul kui teatav kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, et võtta tagasi oma kodanikud, kes on kinni peetud liidus ebaseadusliku viibimise pärast, ning kui kõnealune kolmas riik ei tee tagasisaatmisprotsessis tõhusalt koostööd, tuleks objektiivsetel kriteeriumidel põhineva läbipaistva korra alusel kasutada määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete piiravat ja ajutist kohaldamist, et parandada asjaomase kolmanda riigi koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel. Komisjon peaks hindama korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas ja vaatama läbi kõik liikmesriikide teated kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö kohta. Komisjon peaks oma hinnangus selle kohta, kas kolmas riik teeb piisavalt koostööd või on vaja võtta meetmeid, arvesse võtma asjaomase kolmanda riigi üldist koostööd rände valdkonnas, eelkõige piirihalduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamise ja selle vastase võitluse ning läbi tema territooriumi toimuva ebaseaduslike rändajate transiidi tõkestamise alal. Kui komisjon leiab, et kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, või kui liikmesriikide lihtenamus teatab, et kolmas riik ei tee piisavalt koostööd, peaks komisjon esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, jätkates samal ajal jõupingutusi asjaomase kolmanda riigiga koostöö parandamiseks. Kui aga komisjon leiab, hinnates asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal kolmanda riigi koostööd liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, et kolmas riik teeb piisavalt koostööd, peaks komisjonil olema võimalik esitada nõukogule ettepanek võtta vastu rakendusotsus, milles nähakse ette üks või mitu viisalihtsustusmeedet taotlejatele või selliste taotlejate kategooriatele, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud ja kes taotlevad selle kolmanda riigi territooriumil viisat. |
(14) |
Tagamaks, et võetakse piisavalt arvesse kõiki olulisi tegureid ning tagajärgi, mis võivad olla tagasivõtmise valdkonnas asjaomase kolmanda riigi koostöö parandamiseks võetavate meetmete kohaldamisel, ning arvestades selliste meetmete poliitiliselt eriti tundlikku laadi ning nende horisontaalset mõju liikmesriikidele ja liidule endale, eeskätt nende välissuhetele ja Schengeni ala üldisele toimimisele, tuleks nõukogule anda komisjoni ettepaneku alusel tegutsemiseks rakendamisvolitused. Nõukogule selliste rakendamisvolituste andmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse tagasivõtmise valdkonnas kolmanda riigi tehtava koostöö parandamiseks võetavate meetmete rakendamise potentsiaalset poliitiliselt tundlikku laadi, arvestades samuti liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi viisalihtsustuslepinguid. |
(15) |
Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, peaks olema õigus otsus vaidlustada. Viisa andmisest keeldumise teade peaks sisaldama üksikasjalikku teavet keeldumise põhjuste ja negatiivse otsuse edasikaebamise menetluse kohta. Edasikaebamismenetluse ajal tuleks taotlejatele anda juurdepääs kogu nende juhtumi seisukohast olulisele teabele kooskõlas siseriikliku õigusega. |
(16) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigustest ja põhimõtetest. Eelkõige püütakse tagada selliste õiguste täielik austamine nagu õigus isikuandmete kaitsele, õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele, lapse õigused ning haavatavate isikute õigused. |
(17) |
Kohalik Schengeni koostöö on äärmiselt oluline ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamise ning rände- ja julgeolekuriskide kohase hindamise seisukohast. Nimetatud koostöö raames peaksid liikmesriigid hindama teatavate sätete tegelikku kohaldamist lähtuvalt kohalikest oludest ja ränderiskist. Konsulaatide vahelist koostööd ja teabevahetust kohapeal peaksid koordineerima liidu delegatsioonid. |
(18) |
Liikmesriigid peaksid tegema tähelepanelikult ja korrapäraselt järelevalvet väliste teenuseosutajate tegevuse üle, et tagada vastavus õigusaktile, millega reguleeritakse neile usaldatud ülesandeid. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile igal aastal aruande väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö ja nende üle tehtava järelevalve kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu taotluste menetlemise protsessi ja väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö üle teevad järelevalvet lähetatud töötajad. |
(19) |
Tuleks kehtestada paindlikud normid, et võimaldada liikmesriikidel jagada vahendeid võimalikult optimaalselt ja suurendada konsulaaresinduste katvust. Liikmesriigid (Schengeni viisakeskused) võivad teha koostööd igasuguses kohalikele oludele kohandatud vormis, et suurendada konsulaaresinduste geograafilist katvust, vähendada liikmesriikide kulusid, suurendada liidu nähtavust ja parandada taotlejatele osutatavaid teenuseid. |
(20) |
Elektroonilised taotlussüsteemid on oluline taotlemise menetluse lihtsustamise vahend. Digiteerimise eesmärgil tuleks kasutades täiel määral ära hiljutist õiguslikku ja tehnoloogilist arengut tulevikus välja töötada ühine lahendus, mis võimaldaks esitada taotlusi veebis, et tulla vastu taotlejate vajadustele ja meelitada Schengeni alale rohkem külalisi. Tuleks tugevdada lihtsaid ja kiireid menetlustagatisi ning neid ühetaoliselt rakendada. Lisaks võiks võimalusel korraldada intervjuusid, kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid ja kaugsidevahendeid, näiteks interneti kaudu toimuvaid hääl- või videokõnesid. Selle protsessi käigus tuleks tagada taotlejate põhiõigused. |
(21) |
Et tagada võimalus muuta käesolevas määruses sätestatud viisatasude suurust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses viisatasude suurusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
(22) |
Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EÜ) nr 810/2009 rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). |
(23) |
Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. |
(24) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ. (7) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(25) |
Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (8). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(26) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda. |
(27) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3. |
(28) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3. |
(29) |
Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses. |
(30) |
Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses. |
(31) |
Horvaatia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis'l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses. |
(32) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 810/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 3 lõike 5 punktid b ja c asendatakse järgmisega:
|
4) |
Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige: „1a. Liikmesriigid võivad erandina lõikest 1 otsustada, et taotlusi vaatavad läbi ja nende kohta teevad otsuseid keskasutused. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste töötajad tunnevad piisavalt selle riigi kohalikke olusid, kus taotlus esitatakse, et hinnata rände- ja julgeolekuriske, ning et neil on piisav keeleoskus dokumentide analüüsimiseks ja et vajaduse korral kaasatakse täiendavate kontrollide tegemiseks ja vestluste läbiviimiseks konsulaadid.“ |
5) |
Artikli 5 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
6) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
7) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artikli 15 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Mitmekordse viisa taotleja tõendab, et tal on piisav ja kehtiv reisi- ja tervisekindlustus, mis hõlmab esimese kavandatud külastuse kestust.“ |
12) |
Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
|
13) |
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
|
14) |
Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
|
15) |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
16) |
Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:
|
17) |
Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
|
18) |
Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:
|
19) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 25a Koostöö tagasivõtmise valdkonnas 1. Sõltuvalt kolmanda riigi poolt liikmesriikidega ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel tehtavast koostööst, mida hinnatakse asjakohaste ja objektiivsete andmete alusel, ei kohaldata artikli 14 lõiget 6, artikli 16 lõiget 1 ja lõike 5 punkti b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõikeid 2 ja 2c nende taotlejate või nende kategooriate taotlejate suhtes, kes on selliste kolmandate riikide kodanikud, kelle koostööd liikmesriikidega ei peeta vastavalt käesolevale artiklile piisavaks. 2. Komisjon hindab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas, võttes eelkõige arvesse järgmisi näitajaid:
Sellisel hindamisel tuginetakse liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste esitatud usaldusväärsetele andmetele. Komisjon annab korrapäraselt, vähemalt kord aastas, hindamise kohta nõukogule aru. 3. Liikmesriik võib samuti teavitada komisjoni juhul, kui tal esineb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel lõikes 2 loetletud näitajate alusel märkimisväärseid ja püsivaid praktilisi probleeme kolmanda riigiga tehtavas koostöös. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata sellise teate saamisest. 4. Komisjon vaatab lõike 3 kohaselt esitatud teate läbi ühe kuu jooksul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbivaatamise tulemustest. 5. Kui lõigetes 2 ja 4 osutatud analüüsi põhjal ning võttes arvesse komisjoni astutud samme asjaomase kolmanda riigiga tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö parandamiseks ja liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, sealhulgas rände alal, leiab komisjon, et riik ei tee piisavalt koostööd ja et seetõttu on vaja võtta meetmeid, või kui liikmesriikide lihtenamus on 12 kuu jooksul teavitanud komisjoni vastavalt lõikele 3, esitab komisjon, jätkates samal ajal jõupingutusi asjaomase kolmanda riigiga tehtava koostöö parandamiseks, nõukogule ettepaneku võtta vastu:
6. Komisjon hindab pidevalt lõikes 2 sätestatud näitajate põhjal ja annab neile tuginedes aru, kas on võimalik olulisel määral ja püsivalt parandada asjaomase kolmanda riigiga tehtavat koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, ning võttes samuti arvesse liidu üldisi suhteid nimetatud kolmanda riigiga, võib ta esitada nõukogule ettepaneku lõikes 5 osutatud rakendusotsused tühistada või neid muuta. 7. Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 5 osutatud rakendusotsuste jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kolmanda riigi edusammude kohta tagasivõtmise valdkonnas tehtavas koostöös. 8. Kui komisjon leiab lõikes 2 osutatud analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu üldisi suhteid asjaomase kolmanda riigiga, eelkõige koostööd tagasivõtmise valdkonnas, et asjaomane kolmas riik teeb piisavalt koostööd, võib ta esitada nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, milles käsitletakse taotlejaid või selliste taotlejate kategooriaid, kes on asjaomase kolmanda riigi kodanikud ja kes taotlevad selle kolmanda riigi territooriumil viisat, ning milles nähakse ette üks või mitu järgmistest meetmetest:
Käesolev rakendusotsus kehtib maksimaalselt ühe aasta. Selle kehtivust võib pikendada.“ |
20) |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
21) |
Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:
|
22) |
Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:
|
23) |
Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
|
24) |
Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
|
25) |
Artikli 37 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Viisakleebiste hoidmisel ja käitlemisel rakendatakse nõuetekohaseid julgeolekumeetmeid, et vältida pettusi või kleebiste kaotsiminekut. Iga konsulaat peab arvestust tema valduses olevate viisakleebiste üle ning registreerib iga viisakleebise kasutuse. Tühjade viisakleebiste märkimisväärsest kaotsiminekust teatatakse komisjonile. 3. Konsulaadid või keskasutused arhiveerivad nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul esitatud taotlused. Iga toimik peab sisaldama vajalikku teavet, et vajaduse korral taastada taotluse kohta tehtud otsuse taust. Taotluste toimikuid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kuupäevast, mil tehti artikli 23 lõikes 1 osutatud otsus taotluse kohta, või juhul, kui otsus edasi kaevati, siis kuni edasikaebamismenetluse lõpuni, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Kui see on kohaldatav, säilitatakse elektroonilisi taotlustoimikuid, välja antud viisa kehtivusaja lõpuni.“ |
26) |
Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:
|
27) |
Artiklis 39 asendatakse lõiked 2 ja 3 järgmisega: „2. Konsulaatide ja keskasutuste töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes. 3. Oma ülesannete täitmisel ei diskrimineeri konsulaatide ja keskasutuste töötajad isikuid soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.“ |
28) |
Artikkel 40 asendatakse järgmisega: „Artikkel 40 Konsulaartöö korraldus ja konsulaarkoostöö 1. Taotlustega seotud menetluste korraldamise eest vastutab liikmesriik. 2. Liikmesriigid:
3. Liikmesriik võib artikli 43 kohaselt samuti teha koostööd välise teenuseosutajaga. 4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma konsulaartöö korraldusest ja konsulaarkoostööst iga konsulaaresinduse puhul. 5. Liikmesriigid püüavad tagada kõikide teenuste osutamise jätkumise teiste liikmesriikidega tehtava koostöö lõpetamise korral.“ |
29) |
Artikkel 41 jäetakse välja. |
30) |
Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:
|
31) |
Artikkel 44 asendatakse järgmisega: „Artikkel 44 Andmete krüpteerimine ja turvaline edastamine 1. Juhul kui liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja kui tehakse koostööd välise teenuseosutajaga ning kasutatakse aukonsuleid, tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et andmed krüpteeritakse täielikult, olenemata sellest, kas neid edastatakse elektrooniliselt või füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal. 2. Kolmandates riikides, kus krüpteeritud andmete elektrooniline edastamine on keelatud, ei luba asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid andmeid elektrooniliselt edastada. Sellisel juhul tagab asjaomane liikmesriik või tagavad asjaomased liikmesriigid, et liikmesriigi konsulaarametnik edastab elektroonilised andmed füüsiliselt elektroonilisel andmekandjal täielikult krüpteeritud kujul või juhul, kui niisugune edastamine nõuaks ebaproportsionaalsete või põhjendamatute meetmete võtmist, tehakse seda mõnel muul turvalisel ja ohutul viisil, näiteks kasutades usaldusväärseid ettevõtjaid, kellel on asjaomases kolmandas riigis tundlike dokumentide ja andmete transpordi kogemus. 3. Edastamise turvalisuse taset kohandatakse alati vastavalt andmete tundlikkusele.“ |
32) |
Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
|
33) |
Artikli 47 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
34) |
Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:
|
35) |
Artikkel 50 jäetakse välja. |
36) |
Artikkel 51 asendatakse järgmisega: „Artikkel 51 Käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised Komisjon võtab rakendusaktide abil vastu käesoleva määruse praktilise kohaldamise juhised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ |
37) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 51a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 16 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. augustist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*7) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 16 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
38) |
Artikkel 52 asendatakse järgmisega: „Artikkel 52 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „viisakomitee“). Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*8) tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. (*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“" |
39) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga. |
40) |
V lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
41) |
VI lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga. |
42) |
VII, VIII ja IX lisa jäetakse välja. |
43) |
X lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Järelevalve ja hindamine
1. Hiljemalt 2. augustiks 2022 esitab komisjon hinnangu käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 810/2009 kohaldamise kohta. Kõnealuses üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja antakse ülevaade käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 810/2009 rakendamise kohta.
2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuse hinnangu põhjal esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
3. Hiljemalt 2. maiks 2020 esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohased kättesaadavad andmed määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 15 osutatud reisi- ja tervisekindlustuse kasutamise kohta viisaomanike poolt liikmesriikide territooriumil viibimise ajal ning kulude kohta, mida riiklikud ametiasutused või viisaomanikele tervisekindlustuse pakkujad on kandnud. Komisjon koostab nende andmete põhjal 2. novembriks 2020 aruande, mis tuleb edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 3
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 2. veebruarist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 20. juuni 2019
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 142.
(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(7) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(8) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(9) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(10) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(11) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(12) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(13) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(14) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
I LISA
„I LISA
Ühtlustatud taotlusvorm
SCHENGENI VIISA TAOTLUS
Taotlusvorm on tasuta
ELi, EMP või Šveitsi kodanike pereliikmed ei pea täitma välju 21, 22, 30, 31 ja 32 (märgistatud tärniga (*)).
Väljad 1–3 täidetakse kooskõlas reisidokumendis olevate andmetega.
|
TÄIDAB AMETIASUTUS Taotluse esitamise kuupäev: Taotluse number: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
Taotlus esitati:
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Taotluse menetleja: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Täiendavad dokumendid:
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
Viisaotsus:
Alates: Kuni: |
||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Perekonnanimi: |
Eesnimi (eesnimed): |
|||||||||||||||||||||||||||||
Sünniaeg (päev-kuu-aasta): |
Kodakondsus: |
Reisidokumendi või isikutunnistuse number: |
||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Telefoninumber: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Sisenemiste arv: ☐ 1 ☐ 2 ☐ mitu Päevade arv: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Küllakutsuja(te) / hotelli(de) / ajutis(t)e majutuskoha (-kohtade) aadress(id) ja e-posti aadress(id): |
Telefoninumber: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Ettevõtte/organisatsiooni kontaktisiku perekonna- ja eesnimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress: |
Ettevõtte/organisatsiooni telefoninumber: |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Elatusvahendid:
|
….☐ märgitud väljal 30 või 31 ….☐ muu (palun täpsustage): Elatusvahendid:
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Olen teadlik, et viisa andmisest keeldumise korral viisatasu ei tagastata. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Kohaldatakse mitmekordse viisa taotlemise korral: Olen teadlik, et mul peab olema nõuetekohane reisi- ja tervisekindlustus esimese viibimise ajaks ja kõigiks järgmisteks külastusteks liikmesriikide territooriumile. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Olen teadlik alljärgnevast ning annan selleks oma nõusoleku: käesoleva taotlusvormiga nõutavate andmete kogumine ning minu pildistamine ja asjakohasel juhul sõrmejälgede võtmine on taotluse läbivaatamiseks kohustuslik. Kõik mind puudutavad isikuandmed, mis on esitatud taotlusvormil, ning minu sõrmejäljed ja foto edastatakse liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele, kes neid andmeid töötlevad, et teha otsus minu taotluse kohta. Kõnealused andmed ja ka andmed, mis puudutavad otsust minu taotluse kohta või otsust antud viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta, sisestatakse viisainfosüsteemi (VIS) ja neid säilitatakse seal kõige rohkem viis aastat, mille jooksul pääsevad teabele juurde viisaküsimustega tegelevad asutused ja pädevad asutused, kes teevad viisakontrolli välispiiridel ja liikmesriikides, ning sisserände ja varjupaigataotlustega tegelevad liikmesriikide ametiasutused, eesmärgiga kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile seadusliku sisenemise ning seal viibimise ja elamise tingimused on täidetud, tuvastada isikud, kes ei täida või kes enam ei täida selliseid tingimusi, vaadata läbi varjupaigataotlusi ja määrata kindlaks, kelle vastutusalasse läbivaatamine kuulub. Teatavatel tingimustel on andmed kättesaadavad ka liikmesriikide määratud ametiasutustele ja Europolile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Andmete töötlemise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus on: [(…)]. Olen teadlik sellest, et mul on õigus saada ükskõik millises liikmesriigis teade viisainfosüsteemi sisestatud mind puudutavate isikuandmete kohta ja selle kohta, milline liikmesriik on kõnealused andmed edastanud, ning taotleda minu kohta käivate ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult töödeldavate mind puudutavate andmete kustutamist. Minu sõnaselge taotluse korral teavitab minu taotlust läbi vaatav asutus mind sellest, kuidas ma saan kasutada oma õigust kontrollida mind puudutavaid isikuandmeid ning lasta neid parandada või need kustutada, sealhulgas sellest, millised on sellekohased õiguskaitsevahendid vastavalt asjaomase riigi õigusele. Isikuandmete kaitset käsitlevate kaebustega tegeleb asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus [kontaktandmed: …]. Kinnitan, et olen esitanud õiged ja täielikud andmed. Olen teadlik, et valeandmete esitamise korral lükatakse minu taotlus tagasi või tühistatakse juba antud viisa ning mind võidakse taotlust menetleva liikmesriigi õiguse kohaselt vastutusele võtta. Juhul kui viisa antakse, kohustun lahkuma liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppemist. Mind on teavitatud, et viisa omamine on ainult üks tingimus liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemiseks. Viisa andmine ei tähenda, et mul on õigus nõuda kahjutasu, kui ma ei täida määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjade) artikli 6 lõike 1 asjakohaseid sätteid ja mind ei lubata seetõttu riiki. Sisenemise tingimuste täitmist kontrollitakse uuesti liikmesriikide Euroopa territooriumile sisenemisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Koht ja kuupäev: |
Allkiri: (vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja (kui see on asjakohane) allkiri): |
(1) Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.
II LISA
„V LISA
NIMEKIRI ELAMISLUBADEST, MIS ANNAVAD OMANIKULE ÕIGUSE LÄBIDA LIIKMESRIIKIDE LENNUJAAMU ILMA LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISATA
ANDORRA:
— |
autorització temporal (ajutine sisserändeluba – roheline), |
— |
autorització temporal per a treballadors d'empreses estrangeres (ajutine sisserändeluba välisettevõtjate töötajatele – roheline), |
— |
autorització residència i treball (elamis- ja tööluba – roheline), |
— |
autorització residència i treball del personal d'ensenyament (elamis- ja tööluba õpetajatele ja õppejõududele – roheline), |
— |
autorització temporal per estudis o per recerca (ajutine sisserändeluba õpinguteks või teadustööks – roheline), |
— |
autorització temporal en pràctiques formatives (ajutine sisserändeluba praktikaks ja koolituseks – roheline), |
— |
autorització residència (elamisluba – roheline). |
KANADA:
— |
permanent resident (PR) card (alaline elamisluba), |
— |
permanent Resident Travel Document (PRTD) (alalist elamisõigust omavate isikute reisidokument). |
JAAPAN:
— |
residence card (elamisloakaart) |
SAN MARINO:
— |
permesso di soggiorno ordinario (tavaline elamisluba, kehtib ühe aasta ja seda saab pikendada), |
— |
erielamisload järgmistel alustel (kehtivad ühe aasta ja neid saab pikendada): ülikooliõpingud, sport, tervishoid, usulised kaalutlused, riiklikus haiglas õena töötamine, diplomaatilised ülesanded, vabaabielu, load alaealistele, humanitaarkaalutlused, lapsevanemaload. |
— |
hooaja- ja ajutised tööload (kehtivad 11 kuud ja neid saab pikendada), |
— |
isikutunnistus, mis on antud isikutele, kellel on ametlik elukoht „residenza“ San Marinos (kehtib viis aastat). |
AMEERIKA ÜHENDRIIGID:
— |
sisserändeviisa, mis kehtib ega ole aegunud; võidakse kinnitada riiki sisenemisel üheks aastaks, tõendamaks ajutiselt elamisõigust, kuniks vormistatakse kaart I-551, |
— |
vorm I-551 (alaline elamisloakaart), mis kehtib ega ole aegunud; võib kehtida kahest kuni kümne aastani, sõltuvalt vastuvõtmise kategooriast; kui kaardile ei ole kehtivusaja lõppu märgitud, on see kehtiv reisidokument, |
— |
vorm I-327 (taassisenemise luba), mis kehtib ega ole aegunud, |
— |
vorm I-571 (põgeniku reisidokument, mis kehtib alalise elamisõigusega välismaalase kaardina), mis kehtib ega ole aegunud. |
III LISA
„VI LISA
STANDARDVORM VIISA ANDMISEST KEELDUMISE, VIISA TÜHISTAMISE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJENDAMISEKS
VIISA ANDMISEST KEELDUMINE / VIISA TÜHISTAMINE / VIISA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
Lugupeetud …,
☐ |
… saatkond/peakonsulaat/konsulaat/[muu pädev ametiasutus] … (koht) [(esindatava liikmesriigi) nimel]; |
☐ |
[muu pädev asutus] ….; |
☐ |
(koht) isikukontrolli eest vastutavad ametiasutused …. |
on
☐ |
Teie taotluse läbi vaadanud; |
☐ |
läbi vaadanud Teie viisa numbriga: …, välja antud: … [kuupäev/kuu/aasta]. |
|
|
|
Otsus tehti järgmis(t)el põhjus(t)el:
1. |
|
2. |
|
3. |
|
4. |
|
5. |
|
6. |
|
7. |
|
8. |
|
9. |
|
10. |
|
11. |
|
12. |
|
13. |
|
14. |
|
15. |
|
16 |
|
17. |
|
Lisamärkused:
…
…
…
…
…
Te võite viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada.
Viisa andmisest keeldumise / viisa tühistamise / viisa kehtetuks tunnistamise otsuste vaidlustamist reguleerivad normid on sätestatud (viide liikmesriigi õigusnormile):
…
Pädev asutus, kellele saab kaebuse esitada (kontaktandmed):
…
Teavet selle kohta, milline on vaidlustamise kord, saab (kontaktandmed):
…
Kaebus tuleb esitada järgmise ajavahemiku jooksul (tähtaeg):
…
Kuupäev ja saatkonna / peakonsulaadi / konsulaadi / isikukontrolli eest vastutava ametiasutuse / muu pädeva asutuse tempel:
Asjaomase isiku allkiri (3): ….
(1) Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi puhul logo vaja ei ole.
(2) Viisa kehtetuks tunnistamine selle põhjenduse alusel ei anna õigust otsuse vaidlustamiseks.
(3) Kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav.
IV LISA
„X LISA
VÄLISTE TEENUSEOSUTAJATEGA KOOSTÖÖ TEGEMISE KORRAL ÕIGUSAKTIS KEHTESTATAVATE MIINIMUMNÕUETE LOEND
A. |
Õigusaktis tuleb:
|
B. |
Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses andmekaitsega:
|
C. |
Väline teenuseosutaja peab oma ülesannete täitmisel seoses töötajate käitumisega:
|
D. |
Väline teenuseosutaja peab seoses oma tööülesannete täitmise kontrolliga:
|
E. |
Väline teenuseosutaja peab seoses üldnõuetega:
|