(1)

Kogemusi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad on saanud direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamise esimeste aastate jooksul, tuleks kasutada selleks, et vaadata läbi meetodid, eeldused ja standardparameetrid, mida kasutatakse solventsuskapitalinõude arvutamisel standardvalemi kohaselt.

(2)

Komisjoni ettepanekus, mis käsitleb uut määrust, millega luuakse InvestEU programm, (2) keskendutakse ELi-ülestele turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele. Kõnealuse ettepaneku kohaselt luuakse InvestEU nõustamisekeskus, mis peaks toetama usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist, ja InvestEU portaal, mille kaudu pääseksid investorid kergesti ligi kasutajasõbralikule investeerimisprojektide andmebaasile. InvestEU raames toetatakse investeeringuid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisse võlakirjade, laenude või börsivälise kapitali vormis, samuti muid pikaajalisi investeeringuid omakapitali. Solventsuskapitalinõude standardvalemikohasel arvutamisel ei ole ette nähtud konkreetseid eeskirju, mis käsitlevad investeeringuid suunatud pakkumise raames emiteeritavatesse võlainstrumentidesse ja börsivälistesse ettevõtjatesse ning pikaajalisi omakapitaliinvesteeringuid. Pidades silmas, et selliste investeeringute kättesaadavus tänu InvestEU portaalile eeldatavasti paraneb, tuleks sellised spetsiaalsed eeskirjad kehtestada. Lisaks, võttes arvesse kapitaliturgude liidu loomise 30. septembri 2015. aasta tegevuskava, tuleks aidata suurendada investeeringuid Euroopas ning lihtsustada Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu omakapitali- ja laenupõhisele rahastamisele. Seepärast tuleks börsivälise kapitali ja võlainstrumentide suunatud pakkumise usaldatavusnõuetekohast käsitlust muuta, et kõrvaldada põhjendamatud takistused investeerimisel nendesse varaklassidesse.

(3)

Selleks et tagada kindlustussektoris ja muudes finantssektorites tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused, tuleks kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kohaldatavad sätted viia kooskõlla sätetega, mida kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes, niivõrd kuivõrd selline ühtlustamine on vastavuses nende erinevate ärimudelitega.

(4)

Nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte suhtes olevad kauplemisriski positsioonid saavad kasu nõuetele vastava keskse vastaspoole pakutavast mitmepoolse tasaarvestuse ja kahju jagamise mehhanismist. Sellised kauplemisriski positsioonid on avatud väiksemale vastaspoole krediidiriskile ja seepärast tuleks nende suhtes kohaldada madalamaid omavahendite nõudeid kui riskipositsioonide puhul vastaspoolte suhtes, kes ei saa kasu keskse vastaspoole mehhanismidest. Vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 111 lõike 1 punktile fa peaks standardvalemi alusel vastaspoole makseviivituse riski arvutamisel käsitletama nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte suhtes olevaid kauplemisriski positsioone viisil, mis on kooskõlas selliste riskipositsioonide omavahendite nõuetega, mida kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste suhtes.

(5)

Selleks et aidata kaasa liidu eesmärgile saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv, tuleks lihtsustada kindlustajatel investeerimist suunatud pakkumise raames emiteeritavatesse võlainstrumentidesse. Selleks tuleks kehtestada kriteeriumid, mis võimaldavad kindlustus- või edasikindlustusandja sisemise krediidikvaliteedi hinnangu alusel määrata krediidikvaliteedi aste 2 või 3 võlakirjadele ja laenudele, mille puhul ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav.

(6)

Olulised muudatused andmetes, mida kasutatakse asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramiseks, võivad viia olukorrani, kus varem kasutatud andmeallikad ei ole enam kättesaadavad. Lisaks võib andmete parem kättesaadavus muuta tarbetuks meetodid, mida kasutatakse asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramiseks. Turutingimuste oluline muutumine võib kaasa tuua ka selle, et vaja on uuesti hinnata parameetreid, sealhulgas lõplikku forvardintressimäära, riskivabade intressimäärade ekstrapoleerimise lähtepunkti või lõpliku forvardintressimäära suunas lähenemise perioodi. Seepärast tuleks sätestada tingimused, mille alusel saab hinnata, kas võimalikud muutused asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramisel kasutatud andmetes ja meetodites on kooskõlas selliste meetodite läbipaistvuse, konservatiivsuse, usaldusväärsuse ja järjepidevuse eesmärkidega, mille kohaselt määratakse kindlaks tehniline teave asjakohase riskivaba intressikõvera kohta. Selleks peaks EIOPA esitama komisjonile hinnangu, mis käsitleb muudetud meetodite, andmenõuete või parameetrite mõju ning muudatuse proportsionaalsust andmete olulise muutusega.

(7)

Asjakohase riskivaba intressikõvera tehnilise teabe kindlaksmääramiseks kasutatud läbipaistvate, konservatiivsete, usaldusväärsete ja ühtsete meetodite eesmärk peaks kehtima ka komponentide tasandil ja eriti volatiilsusega kohandamise puhul. Läbipaistvuse, konservatiivsuse, usaldusväärsuse ja ajalise järjepidevuse tagamiseks tuleks volatiilsusega kohandamist käsitleva tehnilise teabe kindlaksmääramise meetod, mida kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele („EIOPA“), eelkõige direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77d lõikes 4 osutatud riigipõhise komponendi aktiveerimine, uuesti läbi vaadata, kui tõendid osutavad sellele, et meetod ei täida eesmärke, ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77f lõike 3 kohase komisjonipoolse läbivaatamise osana.

(8)

Sissemakstud vastastikuse kindlustusandja liikme allutatud instrumentide, sissemakstud eelisaktsiate ja nendega seotud ülekursi ning sissemakstud allutatud kohustuste vormis omavahendite kirjete puhul võib ette näha osalise peamise kahjumi katmise mehhanismi, mida kohaldatakse juhul, kui solventsuskapitalinõue ei ole kolme järjestikuse kuu jooksul täidetud. Tuleks kehtestada kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, mil määral sellised kirjed kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditeks.

(9)

Vältida tuleks peamise kahjumi katmise mehhanismi käivitamise korral põhiomavahendite kahjumit maksumõju tõttu. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema võimalik taotleda kõnealuse mehhanismi kohaldamisest erandit. Enne erandi tegemist peaksid järelevalveasutused siiski hindama, kas on suur ja usutav tõenäosus, et mehhanismi maksumõju võib oluliselt nõrgendada kindlustus- või edasikindlustusandja solventsuspositsiooni.

(10)

Kindlustussektoris ja muudes finantssektorites tegutsevatele ettevõtjatele tuleks tagada võrdsed võimalused. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema võimalus maksta või osta järelevalveasutuste eelneval heakskiidul tagasi omavahendite kirje esimese viie aasta jooksul pärast selle emiteerimist juhul, kui omavahendite regulatiivses liigituses on toimunud ootamatu muutus, millega tõenäoliselt kaasneb selle kirje väljajätmine omavahenditest, või juhul, kui kõnealuse kirje suhtes kohaldatavat maksustamiskäsitlust on ootamatult muudetud.

(11)

Aluspositsioonide arvessevõtmise meetod peaks tagama, et riskid, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on avatud, on olenemata ettevõtja investeerimisstruktuuridest nõuetekohaselt arvesse võetud. Seepärast tuleks kõnealust meetodit kohaldada ettevõtjate suhtes, kes on seotud kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandjaga ja kelle peamine eesmärk on varade hoidmine või haldamine kõnealuse kindlustus- või edasikindlustusandja nimel.

(12)

Kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei saa kohaldada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või fondide vormis investeeringute suhtes, peaks kindlustus- või edasikindlustusandjatel olema lubatud kasutada lihtsustatud meetodit, mis põhineb ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või fondi viimasel teatatud varade jaotusel, tingimusel et lihtsustatud meetod on proportsionaalne asjaomaste riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.

(13)

Kindlustuslepingute katkemise riski alammoodulite puhul on ette nähtud konkreetse kindlustuslepingu tasemel tehtavad keerulised arvutused. Kui selline keerukus ei ole kõnealuste alammoodulite riskide laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes proportsionaalne, peaks olema võimalik teha kõnealuste alammoodulite puhul arvutused kindlustuslepingute rühmade kohta, mitte konkreetsete kindlustuslepingute kohta, välja arvatud juhul, kui selliste rühmade kasutamine tooks kaasa olulisi vigu.

(14)

Standardvalemi alusel looduskatastroofiriski arvutamisel tuleks arvestada kindlustus- või edasikindlustusandjate vastava riskipositsiooni laadi, ulatuse ja keerukusega. Looduskatastroofiriski arvutamiseks standardvalemi alusel peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kaardistama oma kindlustussummad riskitsoonides. Mitte kõigil kindlustus- ja edasikindlustusandjatel ei ole sisesüsteemides kättesaadav arvutuse jaoks vajalik riskitsooni taseme teave ja kõnealuste ettevõtjate jaoks võib sellise teabe kogumine olla kulukas. Seepärast peaks nendel kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema võimalik teha arvutused riskitsoonide rühmade alusel, kui selline rühmitamine on hästi põhjendatud ja proportsionaalne riskipositsiooniga.

(15)

Standardvalemi tuleriski alammooduli kapitalinõude arvutamiseks peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad kindlaks tegema suurima tuleriski kontsentratsiooni. Arvutuskoormuse piiramiseks peaks kindlustus- või edasikindlustusandjatel olema võimalik piirata suurima tuleriski kontsentratsiooni kindlakstegemise protsessi oma suurima tuleriskipositsiooni piirkonnaga, tingimusel et see lähenemisviis on proportsionaalne kindlustus- või edasikindlustusandjate tuleriskipositsiooni laadi, ulatuse ja keerukusega.

(16)

Standardvalemi elukindlustuse ja tervisekindlustuse suremusriski alammoodulite kapitalinõuete lihtsustatud arvutusviisi tuleks muuta, et kajastada seda, et kindlustuslepingute riskikapital võib aja jooksul muutuda.

(17)

Reitingute saamise kulud solventsuskapitalinõude arvutamiseks standardvalemi alusel peaksid olema proportsionaalsed seotud varariski laadi, ulatuse ja keerukusega. Seepärast peaksid kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes on määranud välise reitinguagentuuri, saama kasutada lihtsustatud arvutust võlaportfelli selliste osade puhul, mille kohta ei ole väline reitinguagentuur välisreitingut andnud.

(18)

Vastaspoole makseviivituse riski solventsuskapitalinõude arvutamisel standardvalemi kohaselt peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad võtma arvesse vastaspoole varade osakaalu, mille suhtes kehtib tagatiskokkulepe. Vältida tuleks ebaproportsionaalset koormust standardvalemikohasel arvutamisel. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel, kes kasutavad vastaspoole makseviivituse riski solventsuskapitalinõude arvutamiseks standardvalemit, olema võimalik teha kõnealune arvutus eeldusel, et 60 %-le vastaspoole varadest kehtib tagatiskokkulepe.

(19)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad, kes kasutavad vastaspoole makseviivituse riski solventsuskapitalinõude arvutamiseks standardvalemit, peavad kasutama vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõude arvutamiseks 1. liiki riskipositsioonide puhul spetsiaalset valemit, kui 1. liiki riskipositsioonide kahjumi tõenäosusjaotuse standardhälve on alla 7 %. Selle nõude arvutamisel tuleks vältida ebaproportsionaalselt suurt koormust. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema võimalik arvutada vastaspoole makseviivituse riski kapitalinõue 1. liiki riskipositsioonide puhul sama valemi kohaselt, mida kohaldatakse juhul, kui 1. liiki riskipositsioonide kahju tõenäosusjaotuse standardhälve on 7–20 %.

(20)

Kindlustusriski maandamise mõju arvutamine on keeruline ja võib kujutada endast kindlustus- ja edasikindlustusandjatele, kes tegutsevad kahjukindlustuse valdkonnas, ebaproportsionaalselt suurt koormust. Seepärast on asjakohane lubada kindlustus- ja edasikindlustusandjatel kasutada lihtsustatud valemit, tingimusel et lihtsustatud valemi kasutamine on proportsionaalne kindlustus- või edasikindlustusandja vastaspoole riskiprofiili laadi, ulatuse ja keerukusega.

(21)

Tulevaste lepingutega seotud kindlustusmaksete riskipreemiat ei tuleks põhjendamatult kohaldada lepingute suhtes, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta, et võtta arvesse pikema tähtajaga lepingute tulevaste kindlustusmaksetega seotud madalamat riski. Seepärast tulevaste lepingute puhul, mille tähtaeg on üle ühe aasta, peaks kahjukindlustuse ja NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski mahumõõdik hõlmama ainult 30 % tulevastest kindlustusmaksetest.

(22)

Standardvalemiga solventsuskapitalinõude arvutamine peaks peegeldama kindlustus- või edasikindlustusandja tegelikku riskipositsiooni looduskatastroofiriski solventsuskapitalinõude arvutamisel. Seepärast tuleks looduskatastroofiriski solventsuskapitalinõude arvutamisel võtta arvesse looduskatastroofide korral makstava hüvitise lepingulisi piiranguid.

(23)

Inimtekkelise katastroofi riski solventsuskapitalinõude arvutamisel tuleks võtta arvesse riske, millele kindlustus- ja edasikindlustusandjad on avatud. Seepärast peaksid merendus-, lennundus- ja tuleriski puhul põhinema kõnealuse nõude stsenaariumipõhised arvutused suurimatel riskipositsioonidel pärast edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamist.

(24)

Ei ole asjakohane kohaldada merendusriski alammooduli tankeri kokkupõrke stsenaariumi lõbusõidulaevade või jäiga konstruktsiooniga täispuhutavate laevade puhul. Seepärast kohaldatakse kõnealust stsenaariumi üksnes laevade puhul, mille minimaalne kindlustussumma on vähemalt 250 000 eurot.

(25)

Kindlustusandjate otseinvesteeringud börsil noteerimata aktsiatesse võivad aidata saavutada liidu eesmärki tagada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv. Seepärast tuleks selliseid investeeringuid hõlbustada. Standardvalemi alusel aktsiariski kapitalinõude arvutamisel tuleks kvaliteetsetesse noteerimata aktsiatesse tehtud investeeringute portfelle käsitleda seega nagu aktsiaid, mis on noteeritud reguleeritud turgudel. Tuleks kehtestada kriteeriumid tagamaks, et kvaliteetsel noteerimata aktsiaportfellil oleks piisavalt väike süsteemne risk.

(26)

Kindlustusandjatel on tähtis roll pikaajaliste investoritena ning omakapitaliinvesteeringud on reaalmajanduse rahastamise seisukohast olulised. Seepärast tuleks soodustada kindlustus- ja edasikindlustusandjate pikaajalisi omakapitaliinvesteeringuid, ühtlustades standardvalemi (sealhulgas korrelatsioonimaatriks) alusel solventsuskapitalinõude arvutamisel pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute ja strateegiliste omakapitaliinvesteeringute käsitlused. Et tagada investeeringute pikaajaline laad, tuleks pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute portfell ja muud varad, mis vastavad selgelt kindlaks määratud kindlustus- või edasikindlustuskohustustele, lisada aktsiariski alammoodulisse. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži, peaks varade portfellil ja kohustuste portfellil olema sarnased väärtused ning nendest kummagi maht ei tohiks moodustada üle poole kindlustus- või edasikindlustusandja bilansi kogumahust.

(27)

EMPs noteeritud üksikuid aktsiad ja teatavat liiki fondide kaudu tehtud investeeringuid tuleks kohelda samal viisil. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema lubatud kohaldada pikaajalisi investeeringuid käsitlevaid eeskirju kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, kinniste ja finantsvõimenduseta alternatiivsete investeerimisfondide või Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide suhtes, tingimusel et fondivalitsejal on EMPs tegevusluba.

(28)

Hinnavaheriski alammooduli kapitalinõude arvutamine standardvalemi kohaselt ei tohiks takistada kindlustus- või edasikindlustusandjaid investeerimast kvaliteetsetesse suunatud pakkumise raames emiteeritavatesse instrumentidesse, millel ei ole sageli reitingut. Kindlustus- või edasikindlustusandja võib olla sõlminud krediidiasutuse või investeerimisühinguga kokkuleppe kaasinvesteerimiseks võlakirjadesse ja laenudesse, mille puhul ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav. Sel juhul peaks kindlustus- või edasikindlustusandjal olema lubatud kasutada solventsuskapitalinõude arvutamiseks kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu heakskiidetud sisereitingute meetodi tulemusi, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontor asub Euroopa Majanduspiirkonnas. Sama tuleks kohaldada juhul, kui kindlustus- või edasikindlustusandja on sõlminud kokkuleppe teise kindlustus- või edasikindlustusandjaga, kes kasutab heakskiidetud sisemudelit vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 100.

(29)

Finantssektorit reguleerivad õigusaktid peaksid olema järjekindlad, võttes samas arvesse sektorite ärimudelite erinevusi, kapitalinõuete määramise erinevaid elemente või muid tegureid. Seepärast peaksid kindlustus- või edasikindlustusandjate suhtes kohaldatavad eeskirjad piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste antud garantiide kajastamise kohta olema kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldavate asjaomaste eeskirjadega.

(30)

Tuletisinstrumentidega kaasneb kindlustus- ja edasikindlustusandjatele vastaspoole makseviivituse risk, olenemata sellest, kas neid tuletisinstrumente hoitakse riskide maandamiseks või spekuleerimiseks. Seepärast tuleks kõiki tuletisinstrumente käsitada standardvalemi vastaspoole makseviivituse riski mooduli puhul 1. liiki riskipositsioonidena.

(31)

Vältida tuleks erinevusi turu kontsentratsiooniriski kapitalinõuete standardvalemikohaste arvutuste järjestuses. Seepärast tuleks individuaalsed riskipositsioonid kõigepealt siduda krediidikvaliteedi astmete ja suhteliste riskipositsiooni piirmääradega ning seejärel tuleks ühe isiku suhtes olevate riskipositsioonide suhtes kohaldada riskitegureid.

(32)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad ei tohiks kasutada liiga optimistlikke eeldusi, kui nad prognoosivad tulevast maksustatavat kasumit pärast erakorralise kahju stsenaariumit. Seepärast peaksid kindlustus- ja edasikindlustusandjad võtma standardvalemi kohaselt edasilükkunud maksude kahjumi katmise võime arvutamisel arvesse oma finants- ja solventsuspositsiooni pärast kohest kahju ja suurenenud ebakindlust tulevase maksustatava kasumi prognoosi osas. Lisaks ei tohiks eeldused tulevase maksustatava kasumi prognoosimiseks pärast kohest kahju, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja investeeringute eeldatav tootlus, olla soodsamad kui bilansis kajastatud edasilükkunud maksude väärtuse hindamisel kohaldatud eeldused ning uue tegevuse prognoositud kogusumma ei tohiks ületada äriplaanis prognoositud summat. Kindlustus- ja edasikindlustusandjatel peaks üksnes siis olema õigus eeldada suuremat tulu, kui eeldab asjakohane intressikõver, kui nad suudavad tõendada, et selline tulu saadakse pärast kohest kahju.

(33)

Solventsuskapitalinõude arvutamisel standardvalemi kohaselt tuleks arvesse võtta riskijuhtimistavade suundumusi, eelkõige riskimaandamismeetmete kasutamist. Seepärast peaksid kindlustus- või edasikindlustusandjad saama võtta arvesse riskimaandamismeetmete mõju ka juhul, kui need asendatakse aegumisel sarnase meetmega või kui neid kohandatakse, et kajastada muutusi riskipositsioonis, mida see riskimaandamismeede hõlmab, tingimusel et see asendatakse või seda kohandatakse maksimaalselt kord nädalas. Samuti peaks standardvalem võimaldama tasaarvestuskokkuleppeid tuletisinstrumentide ja riskimaandamisstrateegiate vahel, kui mitmel lepingulisel kokkuleppel kokku on riskimaandamismeetme mõju. Kindlustus- ja edasikindlustusandja enda riski- ja solventsushinnangus tuleks arvesse võtta võimalikke kõrvalekaldeid standardvalemis kajastatud riskimaandamise mõju ja tegeliku riskimaandamise mõju vahel ning alusriski hinnangut.

(34)

Kindlustus- või edasikindlustusandjaid ei tohiks ebaproportsionaalselt karistada juhul, kui edasikindlustuslepingu vastaspool ei täida enam solventsuskapitalinõuet, kuid täidab endiselt miinimumkapitalinõuet. Seepärast tuleks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel lubada kuni kuue kuu jooksul osaliselt arvesse võtta kõnealuse edasikindlustuslepingu vastaspoolega sõlmitud edasikindlustuslepingute riskimaandamismõju. Kui edasikindlustuslepingu vastaspool ei täida enam oma miinimumkapitalinõuet, ei tohiks kindlustus- või edasikindlustusandja enam võtta arvesse selle edasikindlustuslepingu vastaspoolega sõlmitud edasikindlustuslepingute riskimaandamismõju.

(35)

Maksimaalse aktsepteeritava kahjumitasemega edasikindlustuslepingute suhtes tuleks solventsuskapitalinõude arvutamisel standardvalemi alusel kohaldada samasugust käsitlust, nagu kahju ülemmäära edasikindlustuslepingute suhtes. Seepärast peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjatel olema võimalik võtta solventsuskapitalinõude standardvalemikohasel arvutamisel kindlustus- või edasikindlustusandja parameetrite alusel arvesse maksimaalse aktsepteeritava kahjumitaseme edasikindlustuslepingutest tulenevat riskimaandust, nähes ette standardmeetodi, mille kohaselt arvutatakse kindlustus- või edasikindlustusandja parameeter, millega asendatakse mitteproportsionaalse edasikindlustuse standardparameeter.

(36)

Edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimel on oluline mõju kindlustus- ja edasikindlustusandjate solventsuspositsioonile. Seepärast peaks kindlustus- või edasikindlustusandjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan võtma vastu edasilükkunud makse käsitlevad riskijuhtimise põhimõtted, milles võetakse arvesse kõnealuste edasilükkunud maksude kahjumi katmise võimet. Eelkõige tuleks kõnealuste põhimõtetega näha ette, kuidas tuleb tulevase maksustatava kasumi prognoosimise aluseks olevaid eeldusi hinnata.

(37)

Solventsuskapitalinõude arvutamine individuaalsel ja grupi tasandil peaks olema järjepidev. Kui individuaalsel tasandil kohaldatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes või fondide vormis investeeringute suhtes, mis on osalust omava kindlustus- või edasikindlustusandja seotud ettevõtjad, tuleks aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldada ka grupi tasandil. Kui kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või fondid on kindlustus- või edasikindlustusgruppide tütarettevõtjad, tuleks solventsuskapitalinõude arvutamisel kasutada eeldust, et muud konsolideeritud varad ja kohustused on täielikult hajutatud.

(38)

Grupi valuutariski kapitalinõude arvutamine peaks kajastama kõnealuse grupi konkreetset majanduslikku olukorda, eelkõige juhul, kui kindlustus- või edasikindlustustegevus on nomineeritud eri valuutades. Sel põhjusel peaks osalust omaval kindlustus- ja edasikindlustusandjal, kindlustusvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal olema võimalik valida muu alusvaluuta kui see, mida kasutatakse konsolideeritud aastaaruannete koostamiseks, kui grupi konsolideeritud solventsuskapitalinõude valuutarisk arvutatakse standardvalemi alusel. See valik peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, nt valuuta, milles oluline osa grupi tehnilistest eraldistest või omavahenditest on nomineeritud.

(39)

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodulite, tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski alammoodulite ning looduskatastroofiriski alammooduli standardvalemikohast arvutust tuleks muuta nii, et see võtaks arvesse hiljutisi empiirilisi tõendeid kindlustusmaksete ja rahuldamata nõuete eraldiste kohta.

(40)

Suurõnnetuste ja õnnetusjuhtumi kontsentratsiooni kapitalinõude arvutamise keerukus peaks olema proportsionaalne tervisekindlustust pakkuvate kindlustusandjate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega. Seepärast tuleks õnnetusjuhtumi põhjustatud kümme aastat kestva puudega seotud juhtumiliik kõnealusest arvutusest välja jätta.

(41)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35 (3) sisaldab mitmeid trükivigu, näiteks valed sisemised ristviiteid, mis tuleks parandada.

(42)

Et vältida häireid kahju- ja tervisekindlustusturul, eelkõige kindlustus- ja edasikindlustusandjate puhul, kes tegutsevad ainult ühes äriliinis, tuleks anda kindlustus- ja edasikindlustusandjatele piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda kahju- ja tervisekindlustuse kindlustusmaksete ja tehniliste eraldiste riski arvutamise muudatusteks. Seetõttu ei tuleks neid muudatusi kohaldata enne 1. jaanuari 2020.

(43)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 1 lisatakse punktid 59–63:

„59.   „keskne vastaspool“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (*1) artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

60.   „pankrotivarast välistatud“– seoses kliendi varadega tähendab see seda, et on olemas tulemuslik kord, millega tagatakse, et keskse vastaspoole või kliiriva liikme maksejõuetuse korral ei ole need varad kättesaadavad vastavalt kas selle keskse vastaspoole või kliiriva liikme võlausaldajatele, või et varad ei ole kliirivale liikmele kättesaadavad selleks, et katta kahjusid, mida ta kandis muu kliendi või muude klientide maksejõuetuse tagajärjel kui klient, kellelt need varad saadi;

61.   „klient“– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 15 määratletud klient või ettevõtja, kes on kehtestanud kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 3;

62.   „kliiriv liige“– määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud kliiriv liige;

63.   „keskse vastaspoolega seotud tehing“– kliendi ja kliiriva liikme vaheline määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetletud leping või tehing, mis on otseselt seotud kõnealuse kliiriva liikme ja keskse vastaspoole vahelise nimetatud lõikes loetletud lepingu või tehinguga.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).“ "

2)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklisse 73 lisatakse lõige 5:

6)

Artiklisse 77 lisatakse lõige 5:

7)

Artiklit 84 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

9)

Lisatakse artiklid 90a, 90b ja 90c:

10)

Artiklit 91 muudetakse järgmiselt:

a)	valem asendatakse järgmisega: „ “;

11)

Lisatakse artikkel 95a:

12)

Lisatakse artikkel 96a:

13)

Artiklit 97 muudetakse järgmiselt:

a)	valem asendatakse järgmisega: „ “;

14)

Lisatakse artikkel 102a:

15)

Lisatakse artikkel 105a:

(*2)  Komisjoni 2. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2450, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt teabe esitamise vormidega (ELT L 347/1, 2.12.2015, lk 1214).“ "

16)

Artikli 107 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja hinnang summale, mis on sissenõutav edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamise alusel ja vastavate võlgnike puhul, ei ole negatiivne, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuskokkuleppe või väärtpaberistamise poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiselt:“.

17)

Artikli 108 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui artikli 88 tingimused on täidetud ja parim hinnang summale, mis on sissenõutav proportsionaalse edasikindlustuskokkuleppe alusel ja vastaspoole i vastavatelt võlgnikelt, ei ole negatiivne, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada vastaspoole i puhul proportsionaalse edasikindlustuskokkuleppe poolt kindlustusriskile avalduva riskimaandamismõju, millele on osutatud artiklis 196, järgmiselt:“.

18)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

19)

Artikli 111 punkt a asendatakse järgmisega:

20)

Lisatakse artikkel 111a:

„Artikkel 111a

Kindlustusriskile avalduva riskimaandamismõju lihtsustatud arvutamine

Artikli 196 kohaldamisel, kui artikli 88 tingimused on täidetud ja edasikindlustuskokkulepe, väärtpaberistamine või tuletisinstrument hõlmab ainult ühe II lisas või, kui see on asjakohane, XIV lisas sätestatud segmendi (segment s) kohustusi, võivad kindlustus- või edasikindlustusandjad arvutada edasikindlustuskokkuleppe, väärtpaberistamise või tuletisinstrumendi poolt kindlustusriskile avaldatava riskimaandamismõju järgmiselt:

kus

a)

SCRCAT hyp tähistab artikli 119 lõikes 2 osutatud kahjukindlustuse katastroofiriski kindlustusriski mooduli hüpoteetilist kapitalinõuet või, kui see on asjakohane, artiklis 160 osutatud tervisekindlustuse katastroofiriski alammooduli hüpoteetilist kapitalinõuet, mida kohaldataks juhul, kui edasikindlustuskokkulepe, väärtpaberistamine või tuletisinstrument puuduks;

b)	SCRCAT without tähistab artikli 119 lõikes 2 osutatud kahjukindlustuse katastroofiriski kindlustusriski mooduli kapitalinõuet või, kui see on asjakohane, artiklis 160 osutatud tervisekindlustuse katastroofiriski alammooduli kapitalinõuet;

c)	σs tähistab segmendi s kahjukindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 117 lõikele 3, või kui see on asjakohane, segmendi s NSLT tervisekindlustuse kindlustusmaksete riski standardhälvet, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 148 lõikele 3;

d)

Ps hyp tähistab segmendi s hüpoteetilist kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 116 lõigetele 3 või 4, või kui see on asjakohane, vastavalt artikli 147 lõigetele 3 või 4, mida kohaldataks juhul, kui edasikindlustuskokkulepe, väärtpaberistamine või tuletisinstrument puuduks;

e)	Ps without tähistab segmendi s kindlustusmaksete riski mahumõõdikut, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 116 lõigetele 3 või 4, või kui see on asjakohane, vastavalt artikli 147 lõigetele 3 või 4;

f)	Recoverables tähistab parimat hinnangut summale, mis on sissenõutav edasikindlustuskokkuleppest, väärtpaberistamisest või tuletisinstrumendist ja vastavatelt võlgnikelt.“

21)

Lisatakse artiklid 112a ja 112b:

22)

Artikli 116 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

23)

Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiget 5 muudetakse järgmiselt: i) valem asendatakse järgmisega: „ “; ii) punkt a jäetakse välja;

24)

Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Kõigi VI lisas sätestatud piirkondade puhul võrdub piirkonna r maavärinariski kapitalinõue kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis ilma edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sissenõutavate summade mahaarvamiseta võrdub järgmisega:“; ii) valem asendatakse järgmisega: „ “; iii) punkt a jäetakse välja;

25)

Artiklit 123 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiget 5 muudetakse järgmiselt: i) valem asendatakse järgmisega: „ “; ii) punkt a jäetakse välja;

26)

Artiklit 124 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiget 5 muudetakse järgmiselt: i) valem asendatakse järgmisega: „ “; ii) punkt a jäetakse välja;

27)

Artiklit 125 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 valem asendatakse järgmisega: „ “;

28)

Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 130

Merendusriski alammoodul

1.   Merendusriski kapitalinõue võrdub järgmisega:

kus

a)	SCRvessel on laeva kokkupõrke riski kapitalinõue;

b)	SCRplatform on platvormi plahvatamise riski kapitalinõue.

2.   Laeva kokkupõrke riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis võrdub järgmisega:

L vessel = max v (SI (hull,v) + SI (liab,v)+ SI (pollution,v))

kus

a)	maksimum viitab kõigile mere-, järve-, jõe- ja kanalilaevadele, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on kindlustanud laevade kokkupõrke suhtes I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27, kui laeva kindlustusväärtus on vähemalt 250 000 eurot;

b)	SI(hull,v) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa (pärast selliste summade mahaarvamist, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sisse nõuda) laeva kere kindlustuse ja edasikindlustuse korral laeva v puhul;

c)

SI(liab,v) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa (pärast selliste summade mahaarvamist, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sisse nõuda) merenduse vastutuskindlustuse ja vastutuskindlustuse edasikindlustuse korral laeva v puhul;

d)

SI(pollution,v) on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summa (pärast selliste summade mahaarvamist, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sisse nõuda) naftareostuse suhtes kindlustamise ja edasikindlustamise korral laeva v puhul;

SI(hull,v) , SI(liab,v) ja SI(pollution,v) kindlaksmääramisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse üksnes selliseid edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille väljamaksed sõltuvad laevaga v seotud kindlustusnõuetest. Arvesse ei võeta edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille väljamaksed sõltuvad kindlustusnõuetest, mis ei ole seotud laevaga v.

Kui sissenõutavate summade mahaarvamisega kaasneks laeva kokkupõrke riski kapitalinõue, mis ei võta piisavalt arvesse laeva kokkupõrke riski, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on avatud, arvutab kindlustus- või edasikindlustusandja SI(hull,v) , SI(liab,v) või SI(pollution,v) ilma sissenõutavaid summasid maha arvamata.

3.   Platvormi plahvatamise riski kapitalinõue võrdub kindlustus- ja edasikindlustusandjate põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks kohesest kahjust summas, mis võrdub järgmisega:

L platform = max p (SI p )

kus

a)	maksimum viitab kõigile avamere nafta- ja gaasipuurplatvormidele, mille kindlustus- või edasikindlustusandja on kindlustanud platvormi plahvatuse suhtes I lisas sätestatud äriliinides 6, 18 ja 27;

b)

SIp on kindlustus- või edasikindlustusandja kindlustatud summad kokku (pärast selliste summade mahaarvamist, mida kindlustus- või edasikindlustusandja saab edasikindlustuslepingutest ja eriotstarbelistest varakogumitest sisse nõuda) järgmiste laevaga v seotud kindlustus- ja edasikindlustuslepingust tulenevate kohustuste puhul: i) varalise kahju hüvitamise kohustused; ii) vraki teisaldamise kulude hüvitamise kohustused; iii) saamata jääva tootmistulu hüvitamise kohustused; iv) puuraugu lekkekohale korgi asetamise või selle ohutuks muutmise kulude hüvitamise kohustused; v) vastutuskindlustuslepingust ja vastutuskindlustuse edasikindlustuslepingust tulenevad kohustused.

SIp kindlaksmääramisel võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse üksnes selliseid edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille väljamaksed sõltuvad platvormiga p seotud kindlustusnõuetest. Arvesse ei võeta edasikindlustuslepinguid ja eriotstarbelisi varakogumeid, mille väljamaksed sõltuvad kindlustusnõuetest, mis ei ole seotud platvormiga p.

Kui sissenõutavate summade mahaarvamisega kaasneks platvormi plahvatamise riski kapitalinõue, mis ei võta piisavalt arvesse platvormi plahvatamise riski, millele kindlustus- või edasikindlustusandja on avatud, arvutab kindlustus- või edasikindlustusandja SI p ilma sissenõutavaid summasid maha arvamata.“

29)

Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

30)

Artikli 132 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

31)

Artikli 147 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

32)

Artikli 168 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

33)

Lisatakse artikkel 168a:

„Artikkel 168a

Kvalifitseeruvad noteerimata aktsiaportfellid

1.   Artikli 168 lõike 6 punkti e kohaldamisel on kvalifitseeruv aktsiaportfell omakapitaliinvesteeringute kogum, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	investeeringute kogum koosneb üksnes investeeringutest äriühingute lihtaktsiatesse;

b)	ühegi asjaomase äriühingu lihtaktsiad ei ole noteeritud ühelgi reguleeritud turul;

c)	iga äriühingu peakontor asub riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liige;

d)	iga äriühingu aastatulust on üle 50 % nomineeritud selliste riikide valuutas, mis on EMP või OECD liikmed;

e)	iga äriühingu töötajatest rohkem kui 50 %-l asub põhitöökoht riikides, mis on EMP liikmed;

f)

äriühingud vastavad igal viimasel kolmel majandusaastal, mis lõpeb enne solventsuskapitalinõude arvutamise kuupäeva, vähemalt ühele järgmistest tingimustest: i) äriühingu aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot; ii) äriühingu bilansimaht on suurem kui 10 000 000 eurot; iii) äriühingul on üle 50 töötaja;

g)	ühessegi sellisesse äriühingusse tehtud investeeringu väärtus ei moodusta üle 10 % investeeringutekogumi koguväärtusest;

h)	ükski äriühing ei ole kindlustus- või edasikindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing, finantseerimisasutus, alternatiivse investeerimisfondi valitseja, eurofondi valitseja, tööandjapensioni kogumisasutus või finantstegevusega tegelev reguleerimata ettevõtja;

i)	investeeringute kogumite beeta ei ole suurem kui 0,796.

2.   Lõike 1 punkti i kohaldamisel on investeeringute kogumi beeta kõnealuse investeeringute kogumi kõigi investeeringute beetade keskmine, kaalutuna kõnealuste investeeringute bilansiliste väärtustega. Äriühingusse tehtud investeeringu beeta määratakse kindlaks järgmiselt:

kus

a)	β on äriühingusse tehtud omakapitaliinvesteeringu beeta;

b)	GM on äriühingu keskmine brutomarginaal viimasel viiel majandusaastal, mis lõpevad enne solventsuskapitalinõude arvutamise kuupäeva;

c)	Debt on äriühingu koguvõlg kõige viimase sellise majandusaasta lõpu seisuga, mille kohta on andmed olemas;

d)	CFO on äriühingu keskmine netorahavoog, mis tuleneb tegevusest viimasel viiel majandusaastal, mis lõpevad enne solventsuskapitalinõude arvutamise kuupäeva;

e)

ROCE on äriühingu keskmine tulu põhiomavahenditelt viimasel viiel majandusaastal, mis lõpevad enne solventsuskapitalinõude arvutamise kuupäeva. Põhiomavahendite all mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*4) III lisas osutatud kapitali ja reserve, v.a eelisaktsiad ja asjaomane ülekurss.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“ "

34)

Artikkel 169 asendatakse järgmisega:

35)

Lisatakse artikkel 171a:

36)

Artiklile 176 lisatakse lõige 4a:

37)

lisatakse artiklid 176a–176c:

(*5)  Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1799, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 ja artikli 136 lõike 3 kohase sidumise kohta (ELT L 275, 12.10.2016, lk 3).“ "

38)

Artiklit 180 muudetakse järgmiselt:

39)

Artiklit 182 muudetakse järgmiselt:

40)

Artikli 184 lõige 3 asendatakse järgmisega:

41)

Artikli 186 lõiked 2–6 jäetakse välja.

42)

Artiklit 187 muudetakse järgmiselt:

43)

Artiklit 189 muudetakse järgmiselt:

44)

Artiklit 192 muudetakse järgmiselt:

45)

Lisatakse artikkel 192a:

46)

Artikkel 196 asendatakse järgmisega:

47)

Artiklit 197 muudetakse järgmiselt:

48)

Artiklisse 199 lisatakse lõiked 12 ja 13:

49)

Artikli 201 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

50)

Artiklit 207 muudetakse järgmiselt:

51)

Artikli 208 lõige 2 asendatakse järgmisega:

52)

Artikli 209 lõige 3 asendatakse järgmisega:

53)

Artiklisse 210 lisatakse lõige 5:

54)

Artiklit 211 muudetakse järgmiselt:

55)

Artikli 212 lõige 1 asendatakse järgmisega:

56)

Artikli 213 lõige 1 asendatakse järgmisega:

57)

Artiklit 218 muudetakse järgmiselt:

58)

Artikli 220 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

59)

Artikli 260 lõikesse 1 lisatakse punkt h:

60)

Artiklit 297 muudetakse järgmiselt:

61)

Artiklit 311 muudetakse järgmiselt:

62)

Artikli 326 lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:

63)

Artikli 335 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

64)

Artiklit 336 muudetakse järgmiselt:

65)

Artikkel 337 asendatakse järgmisega:

66)

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

67)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

68)

V lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

69)

VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

70)

VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

71)

VIII lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga.

72)

IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

73)

X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale.

74)

XIV lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud tekstiga.

75)

XVI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse X lisale.

76)

XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisale.

77)

XXI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XII lisale.

78)

XXII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XIII lisale.

79)

XXIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XIV lisale.

80)

XXIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XV lisale.

81)

XXV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVI lisale.