7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/53


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/935,

16. aprill 2019,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste analüüsimeetoditega ning teatamisega liikmesriikide otsustest naturaalse alkoholisisalduse suurendamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) ja eriti selle artikli 80 lõiget 5, artikli 91 punkte c ja d ning artikli 223 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1234/2007 (2) on tunnistatud kehtetuks ja asendatud nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 1. jaos on sätestatud eeskirjad viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja kehtivate piirangute kohta ning antud komisjonile õigus võtta vastu vastavasisulisi delegeeritud ja rakendusakte. Selleks et tagada veinituru sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleks nimetatud õigusaktidega võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealuste õigusaktidega tuleks asendada komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, (3) mis on tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/934 (4).

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõike 5 ja artikli 91 punkti d kohaselt kehtestab komisjon vajaduse korral eeskirjad viinamarjasaaduste füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste määramiseks kasutatavate analüüsimeetodite kohta. Meetodid peavad põhinema Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitatud ja avaldatud asjakohastel meetoditel, välja arvatud juhul, kui need oleksid ebatõhusad või ebasobivad. Peale selle on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punktiga c antud komisjonile õigus kehtestada eeskirjad, et kindlaks teha, kas kõnealuseid tooteid on käideldud liidus lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel.

(3)

Käesoleva määruse lisas on sätestatud analüüsimeetod, millega tehakse kindlaks, kas veinitoode sisaldab allüülisotiotsüanaati. Kui selle kindlakstegemiseks, kas tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel, kasutatakse muid meetodeid, tuleks kohaldada asjaomaste liikmesriikide poolt lubatud eeskirju.

(4)

Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktiga 3 on liikmesriikidele kehtestatud kohustus teavitada komisjoni kõigist kõnealuse jao punktis 2 sätestatud piirmäärade suurendamistest. Tuleks sätestada üksikasjad, kuidas liikmesriik kõnealuse teabe komisjonile esitab.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 II jaotise I peatüki rakendamiseks seoses viinamarjasaaduste füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste analüüsimeetoditega ning teatamisega liikmesriikide otsustest naturaalse alkoholisisalduse suurendamise kohta.

Artikkel 2

Liidus kasutatavad analüüsimeetodid

Käesoleva määruse lisas on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 75 lõike 5 punktis d osutatud analüüsimeetodid, mida tuleb kasutada selle kontrollimiseks, kas teatavate viinamarjasaaduste tootmisel kasutatava allüülisotiotsüanaadi kohta liidu eeskirjades sätestatud piirnormidest on kinni peetud.

Artikkel 3

Teatamine liikmesriikide otsustest lubada naturaalse alkoholisisalduse suurendamist

1.   Liikmesriigid, kes lubavad suurendada naturaalset alkoholisisaldust (mahuprotsentides) määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punkti 3 kohaselt, peavad sellest komisjonile ühe kuu jooksul pärast erandi tegemist teatama. Teatises täpsustavad liikmesriigid piirkonnad ja sordid, mille kohta otsus tehti, ning esitavad andmed ja tõendid selle kohta, et ilmastikutingimused asjaomastes piirkondades on olnud eriti ebasoodsad.

2.   Teade koostatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183 (5) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1185 (6).

3.   Komisjon edastab seejärel selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. detsembri 2019

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3)  Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1).

(4)  Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/934, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(5)  Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).

(6)  Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).


LISA

LIIDUS KASUTATAVAD ANALÜÜSIMISE ERIMEETODID

ALLÜÜLISOTIOTSÜANAAT

1.   Meetodi põhimõte

Veinis sisalduv allüülisotiotsüanaat eraldatakse destilleerimise abil ja identifitseeritakse gaasikromatograafiliselt.

2.   Reaktiivid

2.1.   Absoluutne etanool.

2.2.   Standardlahus: allüülisotiotsüanaadi lahus absoluutses etanoolis, mis sisaldab ühe liitri kohta 15 mg allüülisotiotsüanaati.

2.3.   Külmutussegu, mis koosneb etanoolist ja kuivast jääst (temperatuur –60 °C).

3.   Aparatuur

3.1.   Joonisele vastav destillatsiooniaparaat, mis töötab lämmastiku läbivoolutamise abil.

3.2.   Termostateeritav soojendussärk.

3.3.   Voolumõõtur.

3.4.   Gaasikromatograaf, komplekteeritud väävliühendite selektiivfiltriga varustatud leekspektrofotomeeterdetektoriga (lainepikkus 394 nm) või mõne muu sobiva detektoriga.

3.5.   Roostevabast terasest kromatograafiline kolonn siseläbimõõduga 3 mm ja pikkusega 3 m, täidiseks kandjaga Chromosorb WHP (80–100 mesh) seotud Carbowax 20M (10 %).

3.6.   Mikrosüstal, 10 μl.

4.   Töö käik

Destillatsioonikolbi pannakse kaks liitrit veini ja kahte kogumisklaasi mõned milliliitrid etanooli (punkt 2.1), nii et gaasipihustustorude poorsed osad oleksid täielikult sukeldatud. Mõlemat kogumisklaasi jahutatakse väljastpoolt külmutusseguga. Destillatsioonikolb ühendatakse kogumisklaasidega ja läbi destillatsiooniaparaadi hakatakse voolutama lämmastikku kiirusega kolm liitrit tunnis. Alustatakse destilleerimist, tõstes soojendussärgi abil veini temperatuuri 80 °C-ni, ja kogutakse 45–50 ml destillaati.

Gaasikromatograaf stabiliseeritakse. On soovitatav rakendada järgmisi tingimusi:

injektori temperatuur: 200 °C,

kolonni temperatuur: 130 °C,

kandegaasi (heelium) voolukiirus: 20 ml minutis.

Mikrosüstla abil doseeritakse selline standardlahuse kogus, et allüülisotiotsüanaadile vastavat piiki oleks gaasikromatogrammil kerge identifitseerida.

Analoogiliselt süstitakse kromatograafi ka destillaadi alikvoot. Kontrollitakse, kas destillaadiga saadud piigi retentsiooniaeg vastab allüülisotiotsüanaadi piigi retentsiooniajale.

Eespool soovitatud tingimuste korral ei anna veinis loomulikult esinevad ühendid uuritava lahuse kromatogrammil segavaid piike.

Lämmastiku voolus destilleerimise aparaat

Image 1