1.   Kõik tulud ja kulud kantakse mõnele eelarvereale PPP-asutuse eelarves.

2.   Kulukohustusi, mis ületavad PPP-asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3.   PPP-asutuse eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4.   PPP-asutuse eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu tasumisele PPP-asutusele.

1.   PPP-asutuse eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Haldusassigneeringute puhul ei tohi kulud ületada eelarveaasta eeldatavat tulu, millele on osutatud artikli 3 punkti a alapunktis i.

5.   Arvestades PPP-asutuse vajadusi, võib kasutamata assigneeringud kanda tulude ja kulude eelarvestusse kuni kolme järgmise eelarveaasta jooksul. Neid assigneeringuid tuleb kasutada esimesena.

6.   Lõiked 1–5 ei takista mitut eelarveaastat hõlmavate meetmete eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks, kui asutamisaktis on nii ette nähtud või kui need on seotud halduskuludega.

1.   Eelarvesse kantud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui PPP-asutuse eelarve on lõplikult vastu võetud.

2.   Alates eelarveaasta 15. oktoobrist võidakse jooksvaid halduskulusid siduda ette kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt, tingimusel et need on PPP-asutuse viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves heaks kiidetud, ning üksnes kuni ühe neljandiku ulatuses juhatuse poolt jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud koguassigneeringutest.

1.   Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada asjaomast iga-aastast liidu rahalist toetust, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud vahendite iga-aastase ülekandmise lepingus, ning lisaks sellele teistelt liikmetelt saadavat iga-aastast rahalist osalust, mis tahes muud artiklis 3 osutatud tulusid ja artikli 6 lõikes 5 osutatud kasutamata assigneeringuid.

3.   PPP-asutused ei saa oma eelarve raames laenu võtta.

4.   Kui eelarve täitmise tulemus on positiivne, siis kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna.

Kui eelarve täitmise tulemus on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse maksete assigneeringuna.

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kohaldades PPP-asutuse finantsreeglite erisätteid juhtudel, kui maksetaotlusest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, võib teha mahaarvamisi.

2.   Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks.

3.   Direktor võib vastu võtta kõik PPP-asutusele tehtud annetused, eelkõige tulu fondidest, toetustest, kingetest ja annakutest.

Selliste annetuste vastuvõtmise, millega võib kaasneda märkimisväärne rahaline tasu, peab eelnevalt heaks kiitma juhatus, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui juhatus selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

Summa, millest suuremat rahalist tasu peetakse märkimisväärseks, määratakse juhatuse otsusega.

1.   Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena vähemalt jaotiste ja peatükkide kaupa.

2.   Direktor võib assigneeringuid ümber paigutada:

3.   Lõikes 2 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku juhatusele. Juhatusel on kavandatud ümberpaigutuste vaidlustamiseks aega kolm nädalat. Selle ajavahemiku möödumisel loetakse kavandatud ümberpaigutused heakskiidetuks.

4.   Direktor teavitab juhatust niipea kui võimalik kõikidest lõike 2 alusel tehtud ümberpaigutustest.

1.   Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmisi põhimõtteid austades:

2.   Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt keskendutakse assigneeringute kasutamisel tulemuspõhisusele ja sel eesmärgil:

3.   Kui see on asjakohane, määratakse kõikidele PPP-asutuse eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele kindlaks konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad näitajad. Direktor esitab näitajaid käsitleva teabe igal aastal juhatusele hiljemalt PPP-asutuse eelarveprojektile lisatud dokumentide esitamise ajal.

4.   Juhul kui asutamisaktis ei ole ette nähtud, et hindamise teeb komisjon, teostab PPP-asutus otsustamisprotsessi parandamiseks hindamise, sealhulgas järelhindamine, mis on proportsionaalne eesmärkide ja kuludega. Hindamise tulemused esitatakse juhatusele.

5.   Järelhindamiste käigus hinnatakse tegevuse tulemusi, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamised põhinevad järelevalvekorra ja asjaomase meetme jaoks kindlaks määratud näitajate põhjal saadud teabel. Neid tehakse vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku perioodi vältel ja võimaluse korral piisava aja tagant, et hindamistulemusi saaks võtta arvesse eelhindamistes või mõjuhinnangutes, mis toetavad seotud programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

1.   Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse PPP-asutuse eelarvet tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades.

2.   PPP-asutuse eelarve täitmisel kohaldatakse sisekontrolli kõigil juhtimistasanditel ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

3.   Tulemuslik ja tõhus sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud sisekontrolliraamistikul ning hõlmab eelkõige määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 36 lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente.

1.   PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja paranduseelarved ning artikli 17 lõikes 1 sätestatud kohandused avaldatakse vastuvõetud kujul PPP-asutuse veebisaidil nelja nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist ning edastatakse komisjonile ja kontrollikojale.

3.   PPP-asutus avaldab oma veebisaidil standardesitusviisi kohaselt hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juunil teabe PPP-asutuse eelarvest rahastatavate vahendite saajate kohta, sealhulgas niisuguste ekspertide kohta, kellega on sõlmitud leping vastavalt käesoleva määruse artiklile 44 kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 38, võttes samal ajal arvesse erisätteid, mis on sätestatud selle programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud.

Avaldatud teave peab olema hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Teabe avaldamisel tuleb lähtuda konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetest, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevatest nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (10).

1.   PPP-asutus saadab komisjonile ja teistele liikmetele hiljemalt PPP-asutuse eelarve täitmise aastale eelneva aasta 31. jaanuariks tulude ja kulude eelarvestuse ning selle aluseks olevad üldsuunised koos artikli 33 lõikes 4 osutatud iga-aastase tööprogrammi kavandiga. Selle võtab vastu juhatus PPP-asutuse asutamisaktiga ettenähtud korras.

2.   PPP-asutuse tulude ja kulude eelarvestus peab sisaldama:

1.   Kooskõlas PPP-asutuse asutamisaktiga võtab juhatus vastu PPP-asutuse eelarve ja ametikohtade loetelu, mis sisaldab tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa jaotatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arvu ning mida täiendab lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalendina. Üksikasjalikud sätted võidakse kehtestada PPP-asutuse finantsreeglites. PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks tuleb võtta vastu PPP-asutuse paranduseelarve, kasutades sama menetlust kui PPP-asutuse esialgse eelarve puhul. PPP-asutuse eelarvet ja vajaduse korral paranduseelarveid kohandatakse eesmärgiga võtta arvesse Euroopa Liidu eelarves sätestatud liidu rahalise toetuse suurust. Iga konkreetse aasta eelarve võetakse vastu eelneva aasta lõpuks.

2.   PPP-asutuse eelarve koosneb tulude eelarvestusest ja kulude eelarvestusest.

3.   PPP-asutuse eelarves märgitakse:

4.   Ametikohtade loetelus esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. Sama teave esitatakse ajutiste ametikohtade ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide kohta.

1.   Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2.   Iga PPP-asutus annab igale finantsjuhtimises osalejale tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

1.   Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet nii tulude kui ka kulude osas PPP-asutuse finantsreeglite ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires, sealhulgas tagades aruandluse tulemuste kohta. Direktor vastutab seaduslikkuse ja korrektsuse ning liidu vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuete täitmise tagamise eest.

PPP-asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja õigusnormide eiramise ennetamise ja tuvastamise valdkonnas.

2.   Kooskõlas PPP-asutuse finantsreeglites sätestatud tingimustega võib direktor delegeerida eelarve täitmisega seotud volitused nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (11) (edaspidi „personalieeskirjad“) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste alusel töötavatele PPP-asutuse töötajatele, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes. Volitatud isikud võivad tegutseda ainult neile sõnaselgelt antud volituste piires.

1.   Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet tema alluvusse kuuluvate talituste abil.

2.   PPP-asutused võivad oma assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks sõlmida määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 59 osutatud talitlustevahelisi kokkuleppeid.

3.   Tehnilised erialased ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega kaalutlusõiguse kasutamist, võib lepinguga anda asutusevälistele erasektori üksustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

4.   Direktor kehtestab kooskõlas juhatuse vastuvõetud miinimumnõuete ja põhimõtetega komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud nõuete alusel organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib direktori ülesannete täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust ning tulemuslikkuse kaalutlusi.

Direktor võib oma talitustes määrata ametisse spetsialiste ja nõustajaid, kelle ülesanne on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

5.   Direktor loob eelarve täitmisega seotud tõendavate originaaldokumentide säilitamiseks paberkandjal põhinevad või elektroonilised süsteemid. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates otsuse kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad. Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud kontrolli või auditeerimise eesmärgil, kustutatakse need võimaluse korral. Andmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 88.

1.   Vigade ja õigusnormide eiramise ennetamiseks enne toimingute heakskiitmist ning eesmärkide saavutamata jätmise riskide leevendamiseks tehakse iga toimingu suhtes vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi alusel, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu valideerimise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja eelkontrolli raames lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada piisav kindlus.

Iga toimingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

2.   Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

Toimingu algatamine ja kontroll on eraldiseisvad ülesanded.

3.   Toimingu algatamise all mõistetakse kõiki tegevusi, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja valmistab ette PPP-asutuse eelarve täitmise toimingut.

4.   Eelkontrolli käigus kontrollitakse nõutavate tõendavate dokumentide ja muu kättesaadava teabe ühtsust.

Eelkontrolli eesmärk on kindlaks teha, et:

Kontrolli eesmärgil võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitada ühe tehinguna mitut sarnast üksikut tehingut, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega.

1.   Eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja õigusnormide eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

Järelkontrolli võib teha dokumentide alusel ja vajaduse korral kohapeal.

2.   Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrolli eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrolli eest vastutavate töötajate alluvad.

Vastutavatel eelarvevahendite käsutajatel ja eelarve täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused.

1.   Eelarvevahendite käsutaja annab igal aastal juhatusele oma ülesannete täitmisest aastal N – 1 aru iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande vormis, mis sisaldab:

2.   Iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitatakse tegevuse tulemused, võrreldes neid seatud eesmärkide ja tulemuslikkuse kaalutlustega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas antakse üldine hinnang kontrolliga kaasnevatele kuludele ja neist saadavale kasule.

Konsolideeritud aastaaruanne esitatakse hindamiseks juhatusele.

3.   Juhatus esitab hiljemalt iga aasta 1. juuliks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koos hinnanguga kontrollikojale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asutamisaktis sätestada täiendavaid aruandlusnõudeid, eelkõige juhul, kui aruandlus on vajalik selle valdkonna laadi tõttu, kus PPP-asutus tegutseb.

5.   Iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse pärast juhatuse hinnangu saamist PPP-asutuse veebisaidil.

1.   Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest direktorit, kes juhul, kui teave on edastatud kirjalikult, vastab kirjalikult. Kui direktor ei võta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul meetmeid, või juhul, kui ta kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 143 osutatud asjaomast toimkonda ja juhatust.

2.   Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu, PPP-asutuse või selle liikmete huve, teavitab asjaomane töötaja või muu teenistuja, sealhulgas PPP-asutuse juurde lähetatud riiklik ekspert sellest otse oma otsesest ülemust, direktorit, PPP-asutuse juhatust, või kui tegemist on liidu või PPP-asutuse huvidega, siis OLAFit või Euroopa Prokuratuuri. PPP-asutuse finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada direktorit, või kui viimane on juhtumiga seotud, siis juhatust mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu, PPP-asutuse või selle liikmete huve.

1.   Juhatus määrab ametisse peaarvepidaja, kes töötab personalieeskirjade alusel, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes, ja kes on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel. Peaarvepidaja vastutab PPP-asutuses järgmise eest:

Esimese lõigu punktis d osutatud ülesannete puhul on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist.

2.   Kaks või enam PPP-asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

PPP-asutused võivad ka komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka PPP-asutuse peaarvepidajana.

Samuti võivad nad kulutõhususe kaalutlustel anda komisjoni peaarvepidajale täita osa PPP-asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

Käesolevas lõikes osutatud juhtudel teevad nad vajalikud korraldused, et vältida mis tahes huvide konflikti.

3.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu teabe, mis on vajalik PPP-asutuse finantsseisundit ja eelarve täitmist täielikult ja täpselt kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

4.   Enne direktoripoolset heakskiitmist allkirjastab peaarvepidaja raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamisaruanded annavad PPP-asutuse finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate.

Esimese lõigu kohaldamisel kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja teha mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt selliste reservatsioonide laadi ja ulatust.

Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on üksnes peaarvepidajal õigus hallata raha ja raha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

5.   Peaarvepidaja võib juhul, kui see on hädavajalik tema kohustuste täitmiseks kooskõlas PPP-asutuse finantsreeglitega, delegeerida teatavad ülesanded personalieeskirjade alusel töötavatele töötajatele, kui PPP-asutuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib juhatus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused. Sellisel juhul nimetab juhatus ametisse ajutise peaarvepidaja.

1.   Artiklid 18–27 ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja selliste kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa Liidu ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

2.   Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust personalieeskirjades sätestatud tingimustel. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada PPP-asutuse huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.

3.   Igalt töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mis ta on PPP-asutusele tekitanud raske eksimuse tõttu oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega. Pärast kohaldatavate õigusaktidega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus põhjendatud otsuse.

1.   Käesoleva peatüki tähenduses finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, sealhulgas juhatuse liikmed, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh seda ette valmistavate toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu PPP-asutuse huvidega. Nad võtavad ka sobivaid meetmeid, et hoida ära huvide konflikti tekkimine oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks, võttes arvesse asutamisaktis sätestatud PPP-asutuse eripära.

Sellise huvide konflikti ohu korral suunab asjaomane isik asja pädevale asutusele. Pädev asutus kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikti esineb. Sellisel juhul tagab pädev asutus, et asjaomane isik lõpetab kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Pädev asutus võtab mis tahes asjakohaseid lisameetmeid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel mõistetakse huvide konfliktina olukorda, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

3.   Lõikes 1 osutatud pädevaks asutuseks on direktor. Kui asjaomaseks töötajaks on direktor, on pädev asutus juhatus. Juhatuse liiget hõlmava huvide konflikti korral on pädevaks asutuseks juhatus, kust on välja arvatud kõnealune liige.

4.   PPP-asutus võtab vastu huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevad reeglid ning avaldab igal aastal oma veebisaidil juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid.

1.   PPP-asutus näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

2.   Siseauditi ülesannet peab täitma komisjoni siseaudiitor. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

3.   Siseaudiitor nõustab PPP-asutust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

4.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid PPP-asutuse kõigi toimingute ja talituste suhtes. Siseaudiitoril on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

5.   Siseaudiitor tutvub artiklis 23 osutatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

6.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru juhatusele ja direktorile. PPP-asutus tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise.

7.   Siseaudiitor esitab aruande ka järgmistel juhtudel:

Juhatus ja direktor tagavad auditi käigus esitatud soovituste rakendamise korrapärase järelevalve. Juhatus vaatab läbi artiklis 23 osutatud teabe ning kontrollib, kas soovitused on täielikult ja õigeaegselt rakendatud.

Iga PPP-asutus kaalub, kas tema siseaudiitori aruannetes antud soovitused on sobivad, et nende alusel vahetada häid tavasid teiste PPP-asutustega.

8.   PPP-asutus teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

9.   Siseaudiitori aruanded ja järeldused tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

1.   Siseaudiitor on auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Komisjon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erinormid, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

2.   Siseaudiitorile ei tohi anda juhiseid ega seada piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel finantsmääruse alusel antud.

1.   Juhatus võib kulutõhususe ja lisaväärtuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes luua siseauditi üksuse, mis täidab oma ülesandeid vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Siseauditi üksuse eesmärk, volitused ja vastutus nähakse ette siseauditi hartas ja juhatus peab need heaks kiitma.

Siseauditi üksuse iga-aastase auditeerimiskava koostab siseauditi üksuse juht, võttes muu hulgas arvesse direktori koostatud PPP-asutuse riskihinnangut.

Iga-aastase auditeerimiskava vaatab läbi ja kinnitab juhatus.

Siseauditi üksus annab juhatusele ja direktorile aru oma leidude ja soovituste kohta.

Kui PPP-asutuse siseauditi üksus ei ole kulutõhus või ei suuda täita rahvusvahelisi standardeid, võib PPP-asutus otsustada jagada siseauditi üksuse ülesandeid teiste sama poliitikavaldkonna PPP-asutustega.

Sellistel juhtudel lepivad asjaomaste PPP-asutuste juhatused kokku ühise siseauditi üksuse toimimise üksikasjad.

Siseauditiga tegelejad teevad teabe ja auditiaruannete vahetamise kaudu tõhusat koostööd ning koostavad vajaduse korral ühiseid riskianalüüse ja teostavad ühisauditeid.

2.   Juhatus ja direktor tagavad siseauditi üksuse soovituste rakendamise korrapärase järelevalve.

1.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja alusetult makstud summade sissenõudmist. Samuti hõlmab see võimalust kindlaksmääratud nõuetest loobuda, kui see on asjakohane.

2.   Alusetult makstud summad nõutakse tagasi.

Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse, või kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saada oleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Loobumisotsuses märgitakse, et on võetud sissenõudmismeetmeid, ning õiguslikud ja faktilised asjaolud, millel otsus põhineb.

Peaarvepidaja peab sissenõudmisele kuuluvate summade loetelu. PPP-asutuse nõuded on loetelus rühmitatud vastavalt sissenõudekorralduse väljastamise kuupäevale. Peaarvepidaja esitab selles ka otsused loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud summadest. Loetelu lisatakse artiklis 53 osutatud PPP-asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

3.   Võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmise korral nõutakse võlateatises märgitud tähtajaks tasumata võlgnevustelt intressi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 99.

4.   PPP-asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja PPP-asutusele kolmandatelt isikutelt esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

1.   PPP-asutus esitab oma liikmetele maksetaotlused rahalise osaluse osaliseks või täielikuks tasumiseks vastavalt tingimustele ja ajavahemikele, mis on sätestatud asutamisaktis või mis on nendega kokku lepitud.

2.   PPP-asutuse liikmetelt rahalise osalusena saadud vahenditelt teenitud intress läheb PPP-asutuse eelarvesse.

3.   Liikmed kannavad oma osa PPP-asutuse halduskuludest. PPP-asutuse kaudu toetusesaajad, kes ei ole PPP-asutuse liikmed või liikmetega seotud üksused, ei pea sellistes kuludes otseselt, kaudselt ega muus vormis osalema. Eelkõige ei paluta ega nõuta sellistelt toetusesaajatelt PPP-asutuse kaasrahastatavates projektides osalemise korral PPP-asutuse halduskuludes osalemist.

1.   Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

2.   Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja kinnitab finantstehingu.

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale käsu maksta välja tõendatud kulud.

3.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada PPP-asutuse eelarvest makstava kulutuse, võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

4.   PPP-asutuse iga-aastases tööprogrammis nähakse ette, et PPP-asutuse tegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste täitmiseks tehtavate kulude puhul on vaja juhatuse luba, tingimusel et käesolevas lõikes esitatud elemendid on selgelt kindlaks määratud.

Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. See sisaldab järgmist:

PPP-asutus võtab konkreetse aasta tööprogrammi vastu eelneva aasta lõpuks. Iga-aastane tööprogramm avaldatakse PPP-asutuse veebisaidil.

Iga-aastase tööprogrammi oluline muudatus võetakse vastu sama korra järgi nagu esialgne tööprogramm vastavalt asutamisakti sätetele.

Juhatus võib delegeerida volitused teha tööprogrammi mitteolulisi muudatusi PPP-asutuse eelarvevahendite käsutajale.

1.   PPP-asutuste rahaline toetus aitab saavutada liidu poliitikaeesmärki ja konkreetseid tulemusi ning võib olla järgmises vormis:

Esimese lõigu punkti a kohased PPP-asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 valdkondlike õigusnormidega või komisjoni otsusega. Esimese lõigu punktide c, d ja e kohased PPP-asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 181 või valdkondlike õigusnormidega.

2.   Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

3.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab artiklis 23 osutatud iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes aru lõike 1 esimese lõigu punktides a ja f sätestatud kuludega sidumata maksete kohta.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8 lõikes 1 ja määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikes 1 kehtestatud kohustusi, teavitab PPP-asutus komisjoni viivitamata arvatavatest pettusejuhtumitest ja muudest finantsrikkumistest.

Lisaks sellele teavitab PPP-asutus komisjoni kõigist pooleliolevatest või lõpetatud Euroopa Prokuratuuri või OLAFi uurimistest ning Euroopa Kontrollikoja või siseauditi talituse audititest või kontrollidest, ohustamata seejuures uurimiste konfidentsiaalsust.

2.   Kui juhtum võib mõjutada komisjoni kohustust täita liidu eelarvet või seada tõsiselt ohtu liidu maine, teavitab Euroopa Prokuratuur ja/või OLAF viivitamata komisjoni kõigist pooleliolevatest või lõpetatud uurimistest, ohustamata seejuures nende konfidentsiaalsust.

1.   Hangete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 VII jaotist, kui käesoleva artikli lõigetest 2–5 ja muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2.   Lepingute puhul, mille maksumus jääb 60 000 euro ja määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 175 sätestatud künniste vahele, võib alla 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute sõlmimiseks kasutada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 I lisa 1. peatüki 2. jaos kehtestatud menetlust.

3.   PPP-asutus võib taotleda õigust osaleda hankijana komisjoni või institutsioonidevaheliste lepingute ning Euroopa Liidu teiste asutuste ja PPP-asutuste lepingute sõlmimisel.

4.   PPP-asutus võib ilma avaliku hankemenetluseta sõlmida artikli 20 lõikes 2 osutatud talitlustevahelise kokkuleppe.

PPP-asutus võib oma liikmetega, välja arvatud Euroopa Liit, sõlmida ilma avaliku hankemenetluseta lepingu selliste kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde tegemiseks, mida liikmed tarnivad, osutavad või teevad vahetult, ilma kolmandate isikute abi kasutamata.

Esimese ja teise lõigu kohaselt tarnitud kaupu, osutatud teenuseid või tehtud tööd ei käsitata osana liikmete osalusest PPP-asutuse eelarvesse.

5.   PPP-asutus võib oma haldusvajaduste katmiseks kasutada ühist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi hankijaga või liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide või Euroopa Liidu kandidaatriikide selliste hankijatega, kes on asutuse liikmed. Sel juhul kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 165 mutatis mutandis.

PPP-asutus võib kasutada ühist hankemenetlust koos tema liikmeteks olevate erasektori osalejatega või siis liidu programmides osalevate riikide hankijatega, kes on tema liikmed. Sel juhul kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 165 mutatis mutandis.

1.   Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 237 kohaldatakse mutatis mutandis, kui valitakse eksperte, kelle suhtes kohaldatakse PPP-asutusele rakendada usaldatud programmi alusaktis sätestatud erimenetlusi.

PPP-asutus võib kasutada komisjoni või muude liidu või PPP-asutuste koostatud nimekirju.

PPP-asutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida sobivate oskustega nimekirjavälise isiku.

2.   Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 238 kohaldatakse mutatis mutandis tasustamata ekspertide suhtes.

1.   Toetuste suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 VIII jaotist, kui muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2.   PPP-asutus kasutab asjaomaseid kindlasummalisi makseid, ühikuhindu või ühtse määra alusel rahastamist, mis on lubatud vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikele 3 vastutava komisjoni eelarvevahendite käsutaja otsusega, programmide puhul, mille rakendamine on usaldatud PPP-asutusele. Sellise otsuse puudumisel võib PPP-asutus esitada vastutavale komisjoni eelarvevahendite käsutajale ettepaneku otsuse vastuvõtmiseks, millele on lisatud üksikasjalikud põhjendused. Otsuse ettepanek peab olema kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikega 3. Vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja teavitab PPP-asutust oma otsusest ettepanek vastu võtta või tagasi lükata, ning selle põhjustest. Vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja võib määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 lõikega 3 vastavuse tagamiseks võtta kavandatavad otsused vastu muudatustega.

1.   Auhindade suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 IX jaotise sätteid, kui käesoleva artikli lõikest 2 ja muudest võimalikest erisätetest, mis on kehtestatud PPP-asutuse asutamisaktis või sellise programmi alusaktis, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, ei tulene teisiti.

2.   Teateid, mille auhindade ühikuväärtus on 1 000 000 eurot või rohkem, võib avaldada ainult siis, kui need on sätestatud artikli 33 lõikes 4 osutatud iga-aastases tööprogrammis ning pärast seda, kui teave selliste auhindade kohta on esitatud komisjonile, kes edastab teabe vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 206 lõikele 2 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1.   Finantsaruanded koostatakse eurodes ja need koosnevad käesoleva määruse artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt järgmisest:

2.   Finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas teave raamatupidamispõhimõtete kohta, sellisel viisil, et see oleks asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja arusaadav.

3.   Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 47 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandarditega, kui selline teave on PPP-asutuse tegevuse seisukohast asjakohane. Kõnealused lisad sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

4.   Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õige ja õiglase ülevaate.

1.   Eelarve täitmise aruanded koostatakse eurodes ja need on aastate kaupa võrreldavad. Need koosnevad järgmisest:

2.   Eelarve täitmise aruannete struktuur on samasugune kui PPP-asutuse eelarve oma.

3.   Eelarve täitmise aruanded sisaldavad järgmist:

1.   PPP-asutuse peaarvepidaja saadab oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

PPP-asutuse peaarvepidaja saadab ka järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

2.   Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 lõikele 1 esitab kontrollikoda 1. juuniks oma tähelepanekud PPP-asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta.

3.   PPP-asutuse peaarvepidaja saadab 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis, eesmärgiga koostada lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Pärast PPP-asutuse esialgset raamatupidamise aastaaruannet käsitlevate kontrollikoja tähelepanekute kättesaamist koostab peaarvepidaja PPP-asutuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Direktor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande juhatusele, kes esitab aastaaruande kohta oma arvamuse.

Direktor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos juhatuse arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

PPP-asutuse peaarvepidaja saadab oma esitiskirja kõnealuse raamatupidamise aastaaruande kohta ka kontrollikojale ning nimetatud esitiskirja koopia komisjoni peaarvepidajale. Esitiskiri koostatakse samal kuupäeval, kui koostati PPP-asutuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne.

Lõplikele raamatupidamisaruannetele lisatakse peaarvepidaja deklaratsioon, milles viimane kinnitab, et lõplikud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud kooskõlas käesoleva peatükiga ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud PPP-asutuse lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

PPP-asutuse direktor saadab hiljemalt järgmise eelarveaasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse kontrollikoja esitatud aastaaruande suhtes tehtud tähelepanekute kohta. Direktori vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

1.   PPP-asutus koostab aruande, milles käsitletakse eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjaomasel eelarveaastal. Aruandes esitatakse nii absoluutarvuna kui ka protsendina andmed vähemalt assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

2.   Direktor saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

1.   Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruande võimalikku komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse konsolideerimist, kas PPP-asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on asjaomase PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt esitatud.

Kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 PPP-asutuse kohta aasta eriaruande. Selle aruande koostamisel arvestab kontrollikoda esimeses lõigus osutatud sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud välisaudiitori järeldustele reageerimiseks.

2.   PPP-asutus saadab oma lõplikult vastu võetud eelarve kontrollikojale. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 6, 8 ja 12 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

3.   Kontrollikoja tehtav kontroll on reguleeritud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklitega 254–259.

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele n aasta eelarve täitmisel enne aasta n + 2 15. maid, kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti. Direktor teavitab juhatust Euroopa Parlamendi tähelepanekutest, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile edasilükkamise põhjustest.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb direktor koostöös juhatusega kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.

1.   Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta hõlmab kõiki PPP-asutuse tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning finantsaruandes näidatud PPP-asutuse varasid ja kohustusi.

2.   Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tutvub Euroopa Parlament pärast seda, kui nõukogu on seda juba teinud, PPP-asutuse raamatupidamise aastaaruande ja finantsaruannetega. Samuti tutvub ta kontrollikoja koostatud aastaaruande ja PPP-asutuse direktori saadetud vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldatavust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

3.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

1.   Direktor võtab kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale nõukogu vastuvõetud soovitusele lisatud märkusi.

2.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab direktor aru lõikes 1 osutatud tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest. Direktor saadab aruande koopia komisjonile ja kontrollikojale.

1.   PPP-asutus annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   OLAF võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätestatud korras, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võtab iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud PPP-asutus vastu uued finantsreeglid üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil PPP-asutus lisati nimetatud määruse artikli 71 kohaldamisalasse.

2.   Iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud PPP-asutus, kes on juba võtnud kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 vastu oma finantsreeglid, vaatab need läbi, et tagada kooskõla käesoleva määrusega. Läbivaadatud finantsreeglid peavad jõustuma hiljemalt 1. septembriks 2019.

1.   Delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Kõnealuse määruse artiklit 20 ja artikli 31 lõiget 4 kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2019.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisa vastavustabelile.