(1)

Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvahelistel standarditel ehk Basel III raamistikul. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)

Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime mitmesuguste võimalike tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei lahendatud sellega kõiki tuvastatud probleeme. Selle oluline põhjus oli asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu, ei olnud selleks ajaks lõpetanud tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendustega nende probleemidega tegelemiseks. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)

Oma 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kohustuseks esitada rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel põhinev seadusandlik ettepanek. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta (6).

(4)

Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed veelgi tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgude usaldust sellesse, sama ajal peaksid need ka toetama edasiliikumist pangandusliidu väljakujundamisel. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate väljakutsete taustal, eriti seoses vajadusega soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks välja käidud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)

Käesoleva määruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning tagama direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 jätkuva samaväärsuse Basel III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusnõuete raamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)

Praeguseid riskivähendamismeetmeid ning eelkõige aruandlus- ja avalikustamisnõudeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja vähem keerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega seoses on nõuete sihipäraseks lihtsustamiseks vaja väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpset määratlust. Ühtsest absoluutsest künnisest ainuüksi ei piisa, et võtta arvesse riikide pangandusturgude eripära. Seepärast peab liikmesriikidel olema võimalik kasutada oma kaalutlusõigust, et viia künnis vastavusse riigisisese olukorraga ja vajaduse korral kohandada seda allapoole. Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus üksi ei ole tema riskiprofiili määratlemisel otsustav, tuleb kohaldada ka täiendavaid kvalitatiivseid kriteeriumeid tagamaks, et krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks ning tema kasuks kohaldatakse proportsionaalsemaid nõudeid üksnes siis, kui ta täidab kõik asjakohased kriteeriumid.

(8)

Finantsvõimenduse määr aitab säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et tagada liidus asutatud, kuid väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning tagada, et finantsvõimenduse määr oleks jätkuvalt tõhus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra kehtiva aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(9)

Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning hoida ära põhjendamatut kahjulikku mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) järeldas oma 3. augusti 2016. aasta aruandes finantsvõimenduse määra nõude kohta, et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mis kalibreeritakse 3 % tasemele kõigi krediidiasutuste puhul, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena. Finantsvõimenduse määra 3 % nõudes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks seega kalibreerida 3 % tasemele.

(11)

Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade poolt avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra seda liiki riskipositsioonide puhul kohandada. Seepärast tuleks kindlaks määrata selged kriteeriumid, mis aitavad veenduda selliste krediidiasutuste avalikus ülesandes ning mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu nende krediidiasutuste asutamine, nende tegevusalad, eesmärk, avaliku sektori asutuste poolsed tagatised ning hoiuste kaasamisega seotud piirangud. Selliste krediidiasutuste asutamise vorm ja viis peaks siiski jääma liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib hõlmata uue krediidiasutuse asutamist, olemasoleva ettevõtja omandamist või ülevõtmist selliste avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas loovutamise teel ning kriisilahendusmenetluse kontekstis.

(12)

Finantsvõimenduse määr ei tohiks samuti takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehingutega seotud alustamise tagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud oma klientidelt ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, riskipositsiooni näitaja kohaldamisalast välja jätta.

(13)

Erandlikel asjaoludel, mis õigustavad teatavate keskpankades olevate riskipositsioonide finantsvõimenduse määra kohaldamisalast väljajätmist, ning et hõlbustada rahapoliitika elluviimist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik sellised riskipositsioonid koguriskipositsiooni näitaja kohaldamisalast ajutiselt välja jätta. Selleks peaksid pädevad asutused pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kinnitama avalikult selliste erandlike asjaolude olemasolu. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks vastavalt ümber kalibreerida, et tasakaalustada väljajätmise mõju. Ümberkalibreerimine peaks võimaldama hoida ära finantsstabiilsusele avalduvaid riske, mis võivad mõjutada asjaomaseid pangandussektoreid, ning säilitada finantsvõimenduse määrast tuleneva vastupanuvõime.

(14)

On asjakohane rakendada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on liigitatud globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks vastavalt direktiivile 2013/36/EL ning 2017. aasta detsembris avaldatud Baseli komitee standardile globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks ette nähtud finantsvõimenduse määra puhvri kohta. Baseli komitee kalibreeris finantsvõimenduse määra puhvrit konkreetse eesmärgiga maandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade poolt finantsstabiilsusele tekitatavaid märgatavalt suuremaid riske, ning seda arvesse võttes tuleks kõnealust puhvrit praeguses etapis kohaldada üksnes globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Siiski tuleks täiendavalt analüüsida, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane kohaldada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, nagu on määratletud direktiivis 2013/36/EL, ning kui jah, siis mil moel tuleks selle kalibreerimisel võtta arvesse nende ettevõtjate eriomadusi.

(15)

Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida toetas G20 oma tippkohtumisel 2015. aasta novembris Türgis. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavas summas suure kahjumikatmisvõimega (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Kogu kahjumikatmisvõime standardit tuleks rakendada liidu õiguses.

(16)

Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidu õiguses on vaja võtta arvesse kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (8). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, peaksid need kaks nõuet ühises raamistikus üksteist täiendama. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samal ajal kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 (9) sihipärase muutmise teel. Sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard määrusesse (EL) nr 575/2013, tuleks tõlgendada koos direktiivi 2014/59/EL ja määrusesse (EL) nr 806/2014 lisatud sätetega ja direktiiviga 2013/36/EL.

(17)

Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga, mis hõlmab üksnes globaalseid süsteemselt olulisi panku, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõuet omavahendite ja suure kahjumikatmisvõimega kohustuste piisava summa kohta kohaldada ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid siiski kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivis 2014/59/EL sätestatud täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(18)

Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendussubjektidele, kes on kas ise globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalselt või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendussubjekt on omaette krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(19)

Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(20)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude tõhususe tagamiseks on oluline, et instrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis põhimõtteliselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude puhul aktsepteeritavaks. Teisest küljest on suur kahjumikatmisvõime kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga võtta teataval määral arvesse selliste kohustuste kahjumikatmisvõimet, mis kuuluvad teatavate väljajäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku.

(21)

Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks väljatöötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need kõlblike kohustuste instrumendid maha arvata teise taseme instrumentidest.

(22)

Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumidest rangemad. Ühtsuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste ettevõtjate kaudu emiteeritud instrumentide mitteaktsepteeritavusega.

(23)

On vaja sätestada selge ja läbipaistev menetlus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide heakskiitmiseks, mis võib aidata kaasa kõnealuste instrumentide kõrge kvaliteedi säilitamisele. Selleks peaks pädevatel asutustel olema kohustus kiita need instrumendid heaks enne, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad need liigitada esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Pädevad asutused ei peaks siiski nõudma eelnevat luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mis on emiteeritud pädeva asutuse poolt juba heaks kiidetud juriidiliste dokumentide alusel ja mida reguleerivad sisuliselt samad sätted kui need, mis reguleerivad kapitaliinstrumente, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa liigitada need esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Sellisel juhul peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema eelneva heakskiidu taotlemise asemel võimalik teavitada oma pädevaid asutusi kavatsusest niisuguseid instrumente emiteerida. Nad peaksid tegema seda piisavalt aegsasti enne instrumentide liigitamist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, et jätta pädevatele asutustele aega instrumendid vajaduse korral läbi vaadata. Võttes arvesse EBA rolli järelevalvetavade lähendamise edendamisel ja omavahenditesse kuuluvate instrumentide kvaliteedi parandamisel, peaksid pädevad asutused enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide mis tahes uue vormi heakskiitmist konsulteerima EBAga.

(24)

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult sel määral, mil need vastavad asjaomastele aktsepteeritavuse kriteeriumidele. Sellised kapitaliinstrumendid võivad koosneda omakapitalist või kohustustest, sealhulgas nendele kriteeriumidele vastavatest allutatud laenudest.

(25)

Kapitaliinstrumendid või kapitaliinstrumentide osad peaksid kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena üksnes sellises ulatuses, mil nende eest on tasutud. Kuni instrumendi osade eest ei ole tasutud, ei peaks sellised osad kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(26)

Omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste suhtes ei tuleks kohaldada tasaarvestuskorda (set-off ja netting), mis kahjustaks nende kahjumikatmisvõimet kriisilahenduse korral. See ei tohiks tähendada, et kohustusi reguleerivad lepingulised sätted peaksid sisaldama sõnaselget klauslit, et instrumendi suhtes ei kohaldata tasaarvestusõigusi.

(27)

Tingituna pangandussektori arengust üha digitaalsemas keskkonnas, on tarkvarast saamas üha tähtsam varaliik. Usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara suhtes, mille väärtust krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine oluliselt ei mõjuta, ei tohiks kohaldada immateriaalse vara mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest. See täpsustus on oluline, kuna tarkvara on lai mõiste, mis hõlmab mitut liiki varasid, millest kõik ei säilita ettevõtja tegevuse katkemise korral oma väärtust. Sellega seoses tuleks võtta arvesse erinevusi tarkvaraga seotud vara hindamisel ja amortiseerimisel ning sellise vara realiseeritud müüki. Lisaks tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi arengusuundi ja erinevusi tarkvarasse tehtavate investeeringute regulatiivses käsitluses, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate suhtes kohaldatavaid erinevaid usaldatavusnõudeid ning finantssektori mitmekesisust liidus, sealhulgas reguleerimata ettevõtjad, nagu finantstehnoloogia ettevõtjad.

(28)

Et vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge, on seoses teatavate aktsepteeritavuse kriteeriumidega vaja kohaldada olemasolevate instrumentide suhtes varem kehtinud nõudeid. Kohustuste puhul, mis on emiteeritud enne 27. juunit 2019, tuleks teatavad omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumid kaotada. Sellist varem kehtinud nõuete ajutist kohaldamist tuleks kasutada kohustuste puhul, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutatud osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutatud osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL, ning kohustuste suhtes, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutamata osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutamata osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul peaks varem kehtinud nõuete kohaldamine lõppema 28. juunil 2015.

(29)

Kõlblike kohustuste instrumente, sealhulgas instrumente, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, on võimalik tagasi võtta üksnes siis, kui kriisilahendusasutus on andnud selleks eelneva loa. Selline eelnev luba võib olla ka üldine eelnev luba ning sellisel juhul peaks tagasivõtmine toimuma piiratud aja jooksul ja üldise eelneva loaga eelnevalt kindlaksmääratud summas.

(30)

Pärast määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmist on muudetud rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused hõlmavad ühtse meetodi kasutamist omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi osamaksetest tulenevate riskipositsioonide puhul, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivatele üldistele omavahendite nõuetele seatud sõnaselget ülempiiri ning riskitundlikumat käsitlust tuletisinstrumentide väärtuse arvessevõtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Samal ajal jäeti muutmata nõuetele mittevastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlus. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(31)

Tagamaks et krediidiasutused ja investeerimisühingud haldavad asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (investeerimisfondide) aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust investeerimisfondide aluspositsioonide suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside tähtsusjärjekord nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See tähtsusjärjekord kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega kooskõlla.

(32)

Krediidiasutuselt või investeerimisühingult, kes võtab miinimumväärtuses kohustuse, mille lõplikeks kasusaajateks on jaekliendid, et investeerida investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse (sealhulgas valitsuse rahastatava erapensioniskeemi raames), ei nõuta makse tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu enda ega usaldatavusnõuete seisukohast samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui kliendi aktsiate või osakute väärtus investeerimisfondis langeb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole tagatud summat. Praktikas on selle kohustuse rakendumise tõenäosus seega väike. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu miinimumväärtuses kohustus piirdub teatava protsendiga summast, mille klient oli investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse algselt investeerinud (kindlasummaline miinimumväärtuse kohustus), või summaga, mis sõltub finantsnäitajate või turuindeksite arengust kuni teatava ajahetkeni, moodustab mis tahes hetke positiivne erinevus antud hetke aktsiate ja osakute väärtuse ning tagatud summa nüüdisväärtuse vahel puhvri ning vähendab riski, et krediidiasutus või investeerimisühing peab garanteeritud summa välja maksma. Kõik nimetatud põhjused õigustavad vähendatud ümberhindamisteguri kasutamist.

(33)

Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme erineva standardmeetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(34)

Nendes standardmeetodites ei ole siiski nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi uue standardmeetodiga tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardmeetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(35)

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaks viima omavahendite nõueteni, mis kajastavad paremini krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samal ajal võib mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, osutuda vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine liiga keeruliseks ja koormavaks. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, tuleks kehtestada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon (edaspidi „lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetod“). Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud tagamaks, et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsiooni väärtust.

(36)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide riskipositsioonid on piiratud ja kes kasutavad praegu turuväärtuse meetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu jätta alles alternatiivse meetodina krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, kuid seda tuleks muuta, et kõrvaldada olulised puudused.

(37)

Tuleks kehtestada selged kriteeriumid, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuniseid lubatud meetodi valimisel. Nende kriteeriumide aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(38)

Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus sellise kahju katmiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldatavusnõuete kohases käsitluses, mis kujutab endast tururiski omavahendite nõudeid.

(39)

Esimesed reformid rahvusvahelisel tasandil viidi lõpule 2009. aastal ja need võeti liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL (10). 2009. aasta reformiga ei käsitletud siiski struktuurseid puudusi tururiski standarditega seotud omavahendite nõuetes. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri osas andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiski omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutused ja investeerimisühingud kokku puutusid.

(40)

Baseli komitee algatas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et käsitleda tururiski standarditega seotud omavahendite nõuete struktuurseid puudusi. Selle töö tulemusel avaldati 2016. aasta jaanuaris muudetud tururiski raamistik. 2017. aasta detsembris leppis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm kokku muudetud tururiski raamistiku rakendamise kuupäeva edasilükkamises, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lisaaega vajaliku süsteemide taristu väljatöötamiseks ning et võimaldada Baseli komiteel käsitleda teatavaid raamistikuga seotud spetsiifilisi küsimusi. See hõlmab standardmeetodi ja sisemudeli meetodi kalibreerimiste läbivaatamist, et tagada sidusus Baseli komitee algsete ootustega. Pärast selle läbivaatamise lõpuleviimist ja enne mõjuhindamist, millega hinnatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudatuste mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldataks liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku, hakkama teavitama muudetud standardmeetodist tulenevatest arvutustest. Sel eesmärgil ning et muuta aruandlusnõuetega seotud arvutused täielikult toimivaks kooskõlas rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290. Komisjon peaks võtma kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid alustama sellest arvutusest teavitamist hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes saavad heakskiidu kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudetud sisemudeli meetodi kasutamiseks aruandluse eesmärgil, teavitama ka sisemudeli meetodi kohasest arvutusest kolme aasta möödumisel selle täielikust kasutuselevõtust.

(41)

Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodite aruandlusnõuete kehtestamist tuleks käsitada esimese sammuna liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku täieliku rakendamise suunas. Võttes arvesse Baseli komitee poolt kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku tehtud lõplikke muudatusi ning nendest muudatustest tulenevat mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning käesolevas määruses seoses aruandlusnõuetega juba sätestatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditele tuleneva mõju tulemusi, peaks komisjon vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2020 seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas tuleks kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku liidus rakendada, et kehtestada tururiski omavahendite nõuded.

(42)

Tururiski proportsionaalset käsitlust tuleks kohaldada ka nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks võtta arvesse ka siis, kui komisjon hindab uuesti seda, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, peaksid arvutama tururiski omavahendite nõudeid. Eelkõige tuleks nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski omavahendite nõuete kalibreerimine, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, vaadata läbi rahvusvahelisel tasandil toimuva arengu valguses. Samal ajal tuleks krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise kohastest aruandlusnõuetest vabastada.

(43)

Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ning krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt. Peale selle tuleks alandada piirmäära, mis puudutab globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate võimalikke riskipositsioone teistes globaalsetes süsteemselt olulistes ettevõtjates, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning mõju, mis globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate vastaspoole kohustuste täitmata jätmisel võib olla finantsstabiilsusele.

(44)

Likviidsuskattekordaja tagab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime tõsise stressiolukorraga, kuid see ei taga, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikemas perspektiivis. Seega sai ilmseks, et liidu tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilse rahastamise nõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(45)

Kooskõlas Baseli komitee stabiilse rahastamise standardiga tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. Seda siduvat nõuet tuleks nimetada stabiilse netorahastamise kordajaks. Kättesaadava stabiilseks rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja omavahendeid korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende usaldusväärsust stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul.

(46)

Stabiilse netorahastamise kordaja tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, ning see näitab, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise kordaja tase langeb alla 100 %, peaks krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud konkreetseid nõudeid oma stabiilse netorahastamise kordaja õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Järelevalvemeetmete kohaldamine stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse korral ei tohiks olla automaatne. Pädevad asutused peaksid selle asemel hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse põhjusi.

(47)

Arvestades soovitusi, mis EBA esitas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 kohaste stabiilse netorahastamise nõuete kohta koostatud 15. detsembri 2015. aasta aruandes, tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise normid viia võimalikult palju vastavusse Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Vajadus võtta arvesse mõningaid Euroopa erijooni, tagamaks et stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, õigustab siiski seda, et Euroopa stabiilse netorahastamise kordaja nõude määratluse jaoks tehakse Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja osas mõningaid kohandusi. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitanud EBA ja need on seotud peamiselt erikäsitlusega, mis puudutab järgmist: vahendatud mudelid (pass-through) üldiselt ja pandikirjade emissioonid konkreetsemalt, kaubanduse rahastamise tegevus, keskselt reguleeritud hoiused, tagatud eluasemelaenud, krediidiühistud, tähtaegade olulises ümberkujundamises mitteosalevad kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid. Need väljapakutud erikäsitlused kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattekordaja raames kehtestatud eeliskäsitlemist võrreldes Baseli komitee poolt välja töötatud likviidsuskattekordajaga. Kuna stabiilse netorahastamise kordaja täiendab likviidsuskattekordajat, peaksid need kaks kordajat olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest sidusad. See kehtib eelkõige nõutava stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattekordaja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks, mis peaks kajastama Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, sõltumata likviidsuskattekordaja arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisest, mis ei ole asjakohased stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks üheaastase perioodi raames.

(48)

Lisaks Euroopa erijoontele võib tuletistehingute käsitlemine Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja raames mõjutada oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes 5–20 % ulatuses stabiilse rahastamise vahendeid peetakse üldiselt rangeks meetmeks, et võtta arvesse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel, ja see on Baseli komitee tasandil läbivaatamisel. Seda nõuet, mis kehtestati 5 % tasemel kooskõlas Baseli komitee poolt jurisdiktsioonidele jäetud kaalutlusõigusega vähendada kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohaldatavat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võiks seetõttu muuta, et võtta arvesse arengut Baseli komitee tasandil ja vältida võimalikke soovimatuid tagajärgi, nagu takistused Euroopa finantsturgude heale toimimisele ning riskimaandamisvahendite tagamisele nii krediidiasutuste ja investeerimisühingute kui ka lõppkasutajate, sealhulgas äriühingute jaoks, tagades seeläbi nende rahastamise, mis on üks kapitaliturgude liidu eesmärke.

(49)

Baseli komitee rakendab finantssektorisse kuuluvate klientidega seoses lühiajalise rahastamise, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja lühiajaliste laenude, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse teataval määral – 10 %, kui on tagatud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattekordaja alusel, ja 15 % muude tehingute korral), asümmeetrilist käsitlemist eesmärgiga vähendada finantssektorisse kuuluvate klientide vahel ulatuslikke lühiajalise rahastamise seoseid, kuna sellised seosed on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu läheneva maksejõuetuse korral raskemaks krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse, ilma et riskide mõju leviks ülejäänud finantssüsteemis. Asümmeetria kalibreerimine on siiski konservatiivne ja võib mõjutada selliste väärtpaberite likviidsust, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena, eriti riigivõlakirju, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud tõenäoliselt vähendavad oma tegevuse mahtu repoturgudel. Samuti võib see kahjustada turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisavalt aega selle konservatiivse kalibreerimisega järk-järgult kohanemiseks, tuleks ette näha üleminekuperiood, mille jooksul ajutiselt vähendatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Nõutava stabiilse rahastamise tegurite ajutise vähendamise suurus peaks sõltuma tehingute liigist ja kõnealuste tehingute puhul kasutatud tagatise liigist.

(50)

Lisaks Baseli komitee nõutava stabiilse rahastamise teguri ajutisele ümberkalibreerimisele finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate lühiajaliste pöördrepotehingute puhul, mida tagatakse riigivõlakirjadega, on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused tagamaks, et stabiilse netorahastamise kordaja nõude kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli komitee 5 % suurune nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmavahendajana ja tagada riigivõlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattekordajaga, mille korral võetakse arvesse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu tuleks Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõutava stabiilse rahastamise tegurit vähendada 5 %-lt 0 %-le, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade puhul.

(51)

Peale selle peaksid kõik Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on saadud tuletislepingu alusel muutuvtagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samal ajal kui Baseli komitee välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Muutuvtagatisena saadud varade laiem arvessevõtmine aitab suurendada riigivõlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(52)

Stabiilse netorahastamise kordaja nõue peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused loobuvad stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest. Kui stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest ei ole loobutud, tuleks ühte ja samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldada üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa konsolideerimisgruppides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskäsitlemist tuleks lubada ainult konsolideerimisgrupi sisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisel, saab alati rahalist toetust teistelt samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt ettevõtjatelt.

(53)

Väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja finantseerimisühingutele tuleks anda võimalus kasutada stabiilse netorahastamise kordaja nõude lihtsustatud versiooni. Stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud ja vähem üksikasjalik versioon peaks hõlmama piiratud arvul andmeelementide kogumist, mis peaks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vähendama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks arvutamise keerukust, tagades samal ajal, et need krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad endiselt piisava stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise abil, mis peaks olema vähemalt sama konservatiivne kui täieliku stabiilse netorahastamise kordaja nõue. Pädevatel asutustel peaks aga olema võimalik nõuda, et väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid lihtsustatud versiooni asemel täielikku stabiilse netorahastamise kordaja nõuet.

(54)

Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimisreeglite kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(55)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise kordaja andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõudeid ega kehtivate normidega vastuolus olevaid aruandlusnõudeid ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(56)

Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning hõlbustada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt. Baseli komitee avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamisstandardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õigusaktidest tulenevate turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(57)

Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete suuremat ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, tuleks väikestelt ja mittekeerukatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda andmete avalikustamist harvemini ja vähem üksikasjalikumalt kui suurematelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, et vähendada nii nende halduskoormust.

(58)

Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(59)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist osa majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suurte äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEde kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 %. Kuna VKEde riskipositsioonidele kehtestatud 1,5 miljoni euro suurune künnis ei näita VKE riskitaseme muutumist, tuleks kapitalinõuete vähendamist laiendada kuni 2,5 miljoni euro suurustele VKEde riskipositsioonidele ja 2,5 miljonit eurot ületavale VKE riskipositsiooni osale peaks kehtima 15 % kapitalinõuete vähendamine.

(60)

Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse elavnemine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, samuti transporditaristusse, sealhulgas elektromobiilsuse taristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on soodustada elujõuliste taristuprojektide lisarahastamist, muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on elujõuliste projektide arvatav puudus ning piiratud võime riske tulenevalt neile omasest keerukusest õigesti hinnata.

(61)

Et julgustada era- ja avalikku sektorit investeerima taristuprojektidesse, on oluline luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada omavahendite nõudeid taristuprojektides olevate riskipositsioonide puhul, kui projektid on kooskõlas kriteeriumidega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks kvaliteetseid taristuprojekte käsitleva sätte läbi vaatama, et hinnata selle mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute taristuinvesteeringute mahule ja investeeringute kvaliteedile, arvestades liidu eesmärki saavutada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ringmajandus, ning selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kõnealuste sätete kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(62)

Nagu on soovitanud EBA, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja Euroopa Keskpank, tuleks kesksetele vastaspooltele nende erisuguse ärimudeli tõttu teha finantsvõimenduse määra nõudest erand, kuna neilt nõutakse pangandustegevuse loa saamist üksnes selleks, et saada juurdepääs üleöölaenu või -deposiidi võimalusele keskpangas ja täita oma rolli finantssektoris oluliste poliitiliste ja regulatiivsete eesmärkide täitmise keskse tähtsusega vahendina.

(63)

Lisaks tuleks krediidiasutusena tegutsemise loa saanud väärtpaberite keskdepositooriumide riskipositsioonid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (12) artikli 54 lõike 2 kohaselt määratud krediidiasutuste riskipositsioonid – näiteks sularahasaldod, mis tulenevad rahakontode pakkumisest väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele ja väärtpaberikonto omanikele ning kõnealustelt väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt hoiuste vastuvõtmisest – koguriskipositsiooni näitajast välja jätta, kuna need riskipositsioonid ei tekita ülemäärase finantsvõimenduse riski, sest kõnealuseid sularahasaldosid kasutatakse üksnes tehingute arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemides.

(64)

Arvestades et direktiivis 2013/36/EL osutatud täiendavaid omavahendeid käsitlevad suunised nimetavad kapitali sihttaseme, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei tohiks nende suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate asutuste nõudmisel määruse (EL) nr 575/2013 või kõnealuse direktiivi alusel.

(65)

Et tagada määruse (EL) nr 575/2013 mõningate konkreetsete tehniliste sätete asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi standardites rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nende toodete ja teenuste loetelu, mille varasid ja kohustusi saab lugeda vastastikuses sõltuvuses olevaks; muuta mitmepoolsete arengupankade loetelu; muuta tururiski aruandlusnõudeid ning täpsustada täiendavaid likviidsusnõudeid. Enne kõnealuste õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)

Tehnilised standardid peaksid tagama määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete järjepideva ühtlustamise. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, tuleks talle anda volitus töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Regulatiivsed tehnilised standardid tuleks töötada välja seoses järgmisega: usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine, omavahendid, kogu kahjumikatmisvõime, kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide käsitlemine, fondidesse tehtud omakapitaliinvesteeringud, makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine sisereitingute meetodi alusel seoses krediidiriski, tururiski, riskide kontsentreerumise ja likviidsusega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(67)

Avalikustatud andmete parema võrreldavuse võimaldamiseks tuleks EBA-le anda volitus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles kehtestatakse standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset. EBA peaks esitama aruande selle kohta, kuidas liidu järelevalvelise aruandluse paketi proportsionaalsust on kohaldamisala, detailsuse ja sageduse seisukohast võimalik parandada, ja esitama vähemalt konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas saaks nõuete asjakohase lihtsustamise abil vähendada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %. EBA-le tuleks anda volitus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis lisatakse kõnealusele aruandele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

(68)

Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite, suuniste ja vormide osas, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(69)

Lisaks aruandele võimaliku kulude vähendamise kohta, mis esitatakse 28. juuniks 2020, peaks EBA – koostöös kõigi asjakohaste asutustega, nimelt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahenduse ja hoiuste tagamise skeemide eest vastutavate asutustega ning eelkõige Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) – valmistama ette teostatavusaruande statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise ühtse ja integreeritud süsteemi väljatöötamise kohta. Võttes arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega, tuleks kõnealuses aruandes esitada kulude ja tulude analüüs, milles käsitletakse keskse andmekogumispunkti loomist andmete edastamise integreeritud süsteemi jaoks seoses kõikide liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute statistiliste ja regulatiivsete andmete edastamisega. Selline süsteem peaks muu hulgas kasutama kogutavate andmete puhul ühtseid määratlusi ja standardeid ning tagama usaldusväärse ja pideva teabevahetuse pädevate asutuste vahel, tagades seeläbi kogutavate andmete range konfidentsiaalsuse, tugeva autentimise, süsteemile juurdepääsu õiguse haldamise ja küberturvalisuse. Euroopa aruandluse sellisel viisil tsentraliseerimise ja ühtlustamise eesmärk on hoida ära eri asutuste poolt sarnaste või identsete andmetega seotud mitmekordsete päringute tegemist ning seeläbi vähendada märkimisväärselt nii pädevate asutuste kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja finantskoormust. Komisjon peaks vajaduse korral ja EBA teostatavusaruannet arvesse võttes esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

(70)

Asjaomaste pädevate või määratud asutuste eesmärk peaks olema vältida mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvate makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaste volituste kasutamisel. Eelkõige peaksid asjaomased pädevad või määratud asutused nõuetekohaselt kaaluma, kas nende poolt määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 124, 164 ja 458 alusel võetud meetmed dubleerivad teisi olemasolevaid või tulevasi direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaseid meetmeid või on nendega vastuolus.

(71)

Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavate maksete käsitlemist tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 648/2012 (14) asjaomaseid sätteid, mis lisati nimetatud määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad seejärel oma omavahendite nõuete arvutamiseks.

(72)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tõhustamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(73)

Selleks et võimaldada väljuda kindlustusse tehtud omakapitaliinvesteeringutest, mis ei allu täiendavale järelevalvele, tuleks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019 kohaldada muudetud üleminekusätteid, mis käsitlevad kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamise korral kohaldatavat erandit.

(74)

Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)."

(*3)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“ "

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav osa järgmisega:

6)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikkel 12 jäetakse välja.

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

9)

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

10)

Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

12)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

13)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

14)

II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED “.

15)

Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:

16)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

18)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklisse 37 lisatakse järgmine punkt:

20)

Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

21)

Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

22)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

24)

Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

25)

Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

26)

Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:

27)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

28)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

29)

Artiklisse 66 lisatakse järgmine punkt:

30)

Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

31)

Artikli 72 järele lisatakse järgmine peatükk:

„ 5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused

1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

1.   Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:

a)	kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

b)	teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.   Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:

a)	tagatud hoiused;

b)	nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

c)	füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (*11) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

d)	füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

e)

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

f)	kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

g)	kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

h)	krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

i)

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees: i) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (*12) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad; ii) kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või iii) kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;

j)

järgmised kohustused: i) kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa; ii) kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid; iii) kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud; iv) kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;

k)	kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

l)	kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

1.   Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.

2.   Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;

b)

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest: i) krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; ii) ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

c)	kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

d)

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest: i) kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest; ii) kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest; iii) instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

e)

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku: i) krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad; ii) krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad; iii) ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

f)	kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

g)	kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

h)	instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

i)	artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

j)	kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

k)

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l)	kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m)	kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n)	instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

3.   Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

a)	kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

b)

kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning

c)	nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

4.   Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

a)	krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;

b)	kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

c)

kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;

e)	nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

5.   Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.

6.   Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.

7.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)	kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

b)	lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

1.   Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

2.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

3.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

4.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.

2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;

c)	globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

2.   Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

kus:

h	=	artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;
i	=	emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;
Hi	=	emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;
li	=	emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning
Li	=	artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

4.   Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi = max {0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – ri · aRWAi]}} kus: i = tütarettevõtja indeks; OPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa; LPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa; β = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär; Oi = tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; Li = tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; ri = tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning aRWAi = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused: i) lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski; ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)	otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused: i) pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites; ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

a)

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud: i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta; ii) nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)	otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.   Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

a)

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist: i) artiklid 32–35; ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest; iii) artiklid 44 ja 45;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

3.   Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a)	osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.   Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

b)	kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.   Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

3.   Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149)."

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).“ "

32)

II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded “.

33)

Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

34)

Artikli 75 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

35)

Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

36)

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

37)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

38)

Lisatakse järgmine artikkel:

39)

Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

40)

Lisatakse järgmine artikkel:

41)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

42)

Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:

43)

Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

44)

Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

45)

Lisatakse järgmine artikkel:

46)

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

47)

Lisatakse järgmised artiklid:

48)

Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

49)

III osa I jaotise 2. peatükk jäetakse välja.

50)

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

51)

Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

52)

Artikli 104 lõige 2 jäetakse välja.

53)

Lisatakse järgmised artiklid:

54)

Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

55)

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

56)

Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

57)

Artikli 117 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

58)

Artikli 118 punkt a asendatakse järgmisega:

59)

Artiklisse 123 lisatakse järgmine lõik

„Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

60)

Artikkel 124 asendatakse järgmisega:

61)

Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

62)

Artikkel 132 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

investeerimisfond on üks järgmistest: i) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ; ii) alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel; iii) AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel; iv) AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel; v) kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42; vi) kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

b)	investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist: i) nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida; ii) investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

c)

investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega: i) investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonide kohta; ii) finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga; iii) kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui krediidiasutus või investeerimisühing määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

kolmas isik on üks järgmistest: i) investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses; ii) muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;

b)	kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;

c)	välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

5.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise taseme investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.

6.   Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud artikli 132a lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.

7.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (

), kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

b)	nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.“

63)

Lisatakse järgmised artiklid:

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:

a)

kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit: kus: = riskikaal; i = investeerimisfondi indeks; RWAEi = artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks; = investeerimisfondi i positsioonide riskipositsiooni väärtus; Ai = investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus ning EQi = investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

b)	kõikide muude riskipositsioonide jaoks, .

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on krediidiasutus või investeerimisühing kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;

b)

investeerimisfond on üks järgmistest: i) direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või ii) direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;

c)	miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;

d)

kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib krediidiasutus või investeerimisühing või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;

e)	miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.“

64)

Artikli 144 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

65)

Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

66)

Artiklisse 158 lisatakse järgmine lõige:

67)

Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

68)

Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

69)

Lisatakse järgmine artikkel:

70)

Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

71)

Artiklit 272 muudetakse järgmiselt:

72)

Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

73)

Lisatakse järgmised artiklid:

74)

III osa II jaotise 6. peatükis asendatakse 3., 4. ja 5. jagu järgmisega:

„ 3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;

b)	tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

c)	krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 sätestatud kohustused.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

riskipositsiooni väärtus = α · (RC + PFE) kus: RC = artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning PFE = artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon; α = 1,4.

3.   Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

4.   Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

b)	tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

c)	krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

d)	tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

6.   Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

7.   Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

RC = max{CMV – NICA, 0}

2.   Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

RC = max{CMV – VM – NICA, TH + MTA – NICA, 0} kus: RC = asenduskulu; VM = tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus; TH = võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda, ning MTA = minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

3.   Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

kus:

RC	=	asenduskulu;
i	=	indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;
CMVi	=	tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;
VMMA	=	mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning
NICAMA	=	mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

1.   Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:

a)	kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

b)	kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

c)	vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;

d)	mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodit;

e)	sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;

f)	sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

g)	vastaspoolele antud tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

2.   Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

CVA = C · (1 + HC + Hfx) kus:   CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning   C = tagatis,   Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.

3.   Lõike 1 punkti d kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

a)	üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;

b)	kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:

a)	intressirisk;

b)	valuutarisk;

c)	krediidirisk;

d)	aktsiarisk;

e)	kaubarisk;

f)	muud riskid.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.

3.   Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:

a)	kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;

b)	kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.

5.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)	ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;

b)	rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

a)	intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;

b)	valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

c)	krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

d)	aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

e)

kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel: i) energia; ii) metallid; iii) põllumajandustooted; iv) muu kaup; v) ilmastikutingimused;

f)	muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

a)	tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

b)

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos iga maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

kus:

PFE	=	võimalik tulevane riskipositsioon;
a	=	indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;
AddOn(a)	=	riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning
kordaja	=	kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

2.   Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.

3.   Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

kordaja =		1 if z ≥ 0
		if

kus:

Floorm = 5 %

y = 2 · (1 – Floorm) · ΣaAddOn(a)

z =		CMV – NICA artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul
		CMV – VM – NICA artikli 275 lõikes 2 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul
		CMVi – NICAi artikli 275 lõikes 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

NICAi

=

sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

riskipositsioon = δ · AdjNot · MF kus: δ = tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt; AdjNot = tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning MF = tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:

a)

ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit: kus: δ = järelevalveline delta; märk = – 1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon; märk = + 1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon; liik = – 1 kui tehing on müügioptsioon; liik = + 1 kui tehing on ostuoptsioon; N(x) = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; P = optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega; K = optsiooni täitmishind; T = optsiooni lõpptähtaeg; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning σ = optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel. Tabel 1 Riskikategooria Alusvaraks olev instrument Regulatiivne volatiilsus Valuuta Kõik 15 % Krediit Ühe alusvaraga instrument 100 % Mitme alusvaraga instrument 80 % Aktsiad Ühe alusvaraga instrument 120 % Mitme alusvaraga instrument 75 % Kaup Elektrienergia 150 % Muud kaubad (v.a elektrienergia) 70 % Muud Kõik 150 % Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et i) forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega; ii) forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel; iii) forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;

b)

sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit: kus: märk =   + 1 kui tehinguga saadi krediidikaitset – 1 kui tehinguga anti krediidikaitset A = väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n – 1)/k, ning D = väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k;

c)

punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist järelevalvelist deltat: δ =   + 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris – 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

2.   Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab.

3.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;

b)	meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 279b

Korrigeeritud tinglik väärtus

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

a)

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt: kus: R = järelevalveline diskontomäär; R = 5 %; S = tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning E = tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet. Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga. Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga: i) kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem; ii) kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine. Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vahetatakse või võidakse vahetada. Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel. Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

b)

valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt: i) kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus; ii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus; iii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutasse;

c)

aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga; kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

d)	muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:

a)

kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni: i) alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse; ii) alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;

b)	lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel tegemata;

c)	lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus arvutatakse käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c

Lõpptähtaja tegur

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:

a)

artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit: kus: MF = lõpptähtaja tegur; M = tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet; kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks; kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

b)

artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt: kus: MF = lõpptähtaja tegur; MPOR = tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet. Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab krediidiasutus või investeerimisühing, kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani tehingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud maksekuupäevadel on lepingu turuväärtus null.

Artikkel 280

Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient є järgmine:

є =		1 a rtikli 277a lõike 1 kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul
		5 a rtikli 277a lõike 2 punkti a kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul
		0,5 artikli 277a lõike 2 punkti b kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

Artikkel 280a

Intressiriski kategooria lisand

1.   Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

kus:

AddOnIR	=	intressiriski kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;
SFIR	=	intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning
	=	maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.   Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Rühm	Lõpptähtpäev (aastates)
1	> 0 ja <=1
2	> 1 ja <=5
3	> 5

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:

kus:

	=	maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning
Dj,k	=	maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280b

Valuutariski kategooria lisand

1.   Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnFX	=	valuutariski kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;
SFFX	=	valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;
	=	maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280c

Krediidiriski kategooria lisand

1.   Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:

a)

krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;

b)

krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.   Artikli 278 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnCredit	=	krediidiriski kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

	=	krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;
єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;
k	=	indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid;
	=	krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis , ning
AddOn(üksusk)	=	krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

kus:

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt: kus: l = indeks, mis näitab riskipositsiooni, ning = krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on arvutatud lõike 5 kohaselt.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul määratakse käesoleva lõike tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri alla kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus; üksikemitendi puhul, kelle puhul krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav: i) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingu ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest; ii) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele ; kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele ;

b)

lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul: i) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse ühe käesoleva lõike tabelis 4 sätestatud järelevalvelise teguri alla kahest, tuginedes selle üksikute komponentide enamuse krediidikvaliteedile; ii) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioonile l ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud, on punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud kõnealuse positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi. Tabel 3 Krediidikvaliteedi aste Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur 1 0,38 % 2 0,42 % 3 0,54 % 4 1,06 % 5 1,6 % 6 6,0 % Tabel 4 Domineeriv krediidikvaliteet Noteeritud indeksite järelevalveline tegur Investeerimisjärgu võlakirjad 0,38 % Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad 1,06 %

Artikkel 280d

Aktsiariski kategooria lisand

1.   Lõike 2 kohaldamisel loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:

a)

iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;

b)

iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.   Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnEquity	=	aktsiariski kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

	=	aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;
єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;
k	=	indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid;
	=	omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis , ning
AddOn(üksusk)	=	omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

kus:

AddOn(üksusk)	=	omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand;
	=	omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis , ning
	=	omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt: kus: l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280e

Kaubariski kategooria lisand

1.   Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnCom	=	kaubariski kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

2.   Asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune, olenemata kaubainstrumendi üleandmise asukohast ja kvaliteedist.

3.   Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, mis on märkimisväärses ulatuses avatud erinevate positsioonide alusriskidele, millel on lõikes 2 osutatuga sama laad, kehtestaks nende positsioonide aluseks oleva kauba liigid, kasutades rohkem tunnuseid kui vaid alusvaraks oleva kaubainstrumendi laad. Sellisel juhul määratakse kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui neil on need tunnused.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

	=	kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;
єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;
ρCom	=	kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga;
k	=	indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike, ning
	=	aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

kus:

	=	aluseks oleva kauba liigi k lisand;
	=	aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis ; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul , ning
	=	aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt: kus: l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280f

Muude riskide kategooria lisand

1.   Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

kus:

AddOnOther	=	muude riskide kategooria lisand;
j	=	indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning
	=	maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

kus:

	=	muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;
єj	=	maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt, ning
SFOther	=	järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;
	=	maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt: kus: l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.