(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (4) jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, nimelt standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliirimine, võimendustagatise nõuded ja operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused, nõuded kesksetele vastaspooltele ja nõuded kauplemisteabehoidlatele, aitavad vähendada süsteemset riski, suurendades börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ning vähendades vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, mis on seotud börsiväliste tuletisinstrumentidega.

(2)

Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade puhul proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et liidu poliitikameetmed saavutaksid oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning seab eelkõige eesmärgiks vähendada regulatiivset ja halduskoormust. Lihtsustamine ja proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine ei tohiks siiski piirata üldist eesmärki edendada finantsstabiilsust ja maandada süsteemseid riske kooskõlas G20 juhtide poolt 26. septembril 2009 Pittsburghis toimunud tippkohtumisel tehtud avaldusega.

(3)

Tõhusad ja vastupanuvõimelised kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu oluline osa ning toetavad investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega.

(4)

Komisjon korraldas 2015. ja 2016. aastal määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise asjus kaks avalikku konsultatsiooni. Komisjon sai kõnealuse määruse kohaldamise kohta tagasisidet ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutuselt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (6) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ning Euroopa Keskpankade Süsteemilt (EKPS). Neist avalikest konsultatsioonidest nähtus, et sidusrühmad toetasid määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke ja et kõnealuse määruse põhjalik muutmine ei olnud vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon vastu üldaruande kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõik sätted ei olnud veel täielikult kohaldatavad ja seetõttu ei saanud kõnealust määrust veel terviklikult hinnata, määrati üldaruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta sihtotstarbelisi meetmeid, et tagada määruse (EL) nr 648/2012 eesmärkide saavutamine proportsionaalsemal, tõhusamal ja tulemuslikumal viisil.

(5)

Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad kujutada endast finantssüsteemi jaoks märkimisväärset süsteemset riski. Seetõttu tuleks muuta finantssektori vastaspoole määratlust.

(6)

Töötajate kapitaliosaluse skeemid luuakse tavaliselt ettevõtja poolt ning selle kaudu saavad isikud kas otse või kaudselt märkida, osta, võtta vastu või omada kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja aktsiaid, tingimusel et see skeem on mõeldud vähemalt kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja töötajatele või endistele töötajatele või kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhtorgani liikmetele või endistele liikmetele. Komisjoni 8. juuni 2017. aasta teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta nimetatakse töötajate kapitaliosaluse skeemiga seonduvaid meetmeid kui võimalikke meetmeid kapitaliturgude liidu tugevdamiseks, et suurendada jaeinvesteeringuid. Seetõttu ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat (eurofond) või alternatiivset investeerimisfondi, mis on asutatud või moodustatud toimima üksnes ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemi heaks, käsitada finantssektori vastaspoolena.

(7)

Teatavate finantssektori vastaspoolte tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et kujutada endast finantssüsteemile märkimisväärset süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult elujõuline. Need vastaspooled, kellele tavaliselt osutatakse kui väikestele finantssektori vastaspooltele, tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks jätkuvalt nõuda, et nad vahetaksid tagatist süsteemse riski maandamiseks. Kui finantssektori vastaspoole võetud positsioonid ületavad konsolideerimisgrupi tasandil arvutatuna vähemalt ühe börsivälise tuletislepingu liigi puhul kliirimiskünnist, tuleks kliirimiskohustust kohaldada siiski kõikide börsivälise tuletislepingu liikide suhtes, võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja võimalikku süsteemset riski, mis võib finantssüsteemile tekkida, kui neid börsiväliseid tuletislepinguid keskselt ei kliirita. Finantssektori vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa enam mis tahes börsivälise tuletislepingu liigi kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine lõpetada.

(8)

Finantssektorivälised vastaspooled on vähemal määral omavahel seotud kui finantssektori vastaspooled. Samuti tegelevad nad sageli peamiselt ainult ühe börsivälise tuletislepingu liigiga. Nende tegevus põhjustab seega finantssektori vastaspooltega võrreldes finantssüsteemile väiksemat süsteemset riski. Kliirimiskohustuse ulatust finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kes otsustavad arvutada oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes iga 12 kuu tagant, tuleks seetõttu vähendada. Nende finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust üksnes kliirimiskünnist ületavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälistele vastaspooltele tuleks siiski säilitada nõue vahetada tagatist, kui kliirimiskünnis ületatakse. Finanatssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes otsustavad jätta oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes arvutamata, tuleks kohaldada kliirimiskohustust kõikide börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa börsivälise tuletislepingu liigi puhul enam kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine selle börsivälise tuletislepingu liigi puhul lõpetada.

(9)

Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, peaks Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskünnised korrapäraselt läbi vaatama ja neid vajaduse korral ajakohastama. Korrapärase läbivaatamise kohta tuleks koostada aruanne.

(10)

Nõue kliirida teatavad börsivälised tuletislepingud, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja tegevuslikke probleeme, tuues seejuures üksnes piiratud kasu. Eelkõige tekitab see nõue kõnealuste lepingute vastaspooltele täiendavaid kulusid ja lisakoormust ning võib mõjutada ka turu ladusat toimimist, ilma et see parandaks märkimisväärselt määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist või tagaks turuosalistele võrdsed võimalused. Seetõttu tuleks see nõue kaotada.

(11)

Börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus tegutsevatel vastaspooltel on raskusi kesksele kliirimisele juurdepääsu saamisel, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudsete kliirimiskordade abil. Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, lubades enda klientidel neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada, tuleks seega nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Kuigi see nõue ei tohiks tuua kaasa hindade reguleerimist ega lepingu sõlmimise kohustust, peaks kliirivatel liikmetel ja klientidel olema lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seonduvaid riske, näiteks vastaspoole riske.

(12)

Teabes finantsinstrumentide kohta, mille jaoks kesksetel vastaspooltel on tegevusluba, ei pruugi olla täpsustatud kõik börsivälise tuletislepingu liigid, mille jaoks kesksele vastaspoolele on antud kliirimisluba. Selleks et tagada Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskohustusega seotud ülesannete täitmine, peaksid pädevad asutused teatama Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis nad on saanud keskselt vastaspoolelt tema kavatsuse kohta hakata kliirima teatavat kehtiva tegevusloaga hõlmatud börsivälise tuletislepingu liiki.

(13)

Teatavates erandolukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus ajutiselt peatada. Selline peatamine peaks olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel teatavale börsivälise tuletislepingu liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam kohustuslikuks keskseks kliirimiseks sobilikud või kui üks neist teatava börsivälise tuletislepingu liigiga seotud kriteeriumidest on oluliselt muutunud. Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui keskne vastaspool ei paku enam kliirimisteenust teatavatele börsivälise tuletislepingu liikidele või teatavat liiki vastaspoolele ning muud kesksed vastaspooled ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, et need kliirimisteenused üle võtta. Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida märkimisväärset ohtu liidu finantsstabiilsusele. Finantsstabiilsuse tagamiseks ja turuhäirete vältimiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve G20 eesmärke silmas pidades tagama, et kui kliirimiskohustuse kaotamine on asjakohane, algatatakse kliirimiskohustuse kaotamine peatamise jooksul ja piisavalt aegsasti, et võimaldada muuta asjakohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (7) sätestatud vastaspoolte kohustus kaubelda kliirimiskohustuse alla kuuluvate tuletisinstrumentidega kauplemiskohas tekib vastavalt kõnealuses määruses kirjeldatud kohustusliku kauplemiskoha nõude menetlusele siis, kui tuletislepingu liigi puhul hakkab kehtima kliirimiskohustus. Kliirimiskohustuse peatamine võib takistada vastaspooltel kohustusliku kauplemiskoha nõude täitmist. Sellest tulenevalt peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik kliirimiskohustuse peatamise taotlemise korral, kui seda käsitatakse kohustusliku kauplemiskoha kriteeriumide olulise muutusena, teha ettepanek kohustusliku kauplemiskoha nõude samaaegseks peatamiseks määruse (EL) nr 600/2014 asemel määruse (EL) nr 648/2012 alusel.

(15)

Varasemate perioodide lepingutest teatamine on osutunud raskeks, kuna enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei pidanud teatama teatavaid andmeid, millest teatamine on nüüd kohustuslik. Seetõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja on halvenenud teatatud andmete kvaliteet, samas kui nendest lepingutest teatamise koormus on endiselt märkimisväärne. Seega jäävad need varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Lisaks sellele on varasemate perioodide lepingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks mitmed neist lepingutest juba aegunud ning koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Seetõttu tuleks varasemate perioodide lepingutest teatamise nõue kaotada.

(16)

Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad suhteliselt väikese osa kõigist börsivälistest tuletislepingutest ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud ei suurenda seega märkimisväärselt süsteemset riski ega omavahelist seotust, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele märkimisväärseid kulusid ja koormust. Tehingud konsolideerimisgruppi kuuluvate vastaspoolte vahel, mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, tuleks seetõttu teatamiskohustusest välja jätta, olenemata finantssektorivälise vastaspoole asutamiskohast.

(17)

Komisjon algatas 2017. aastal äriühingute avaliku aruandluse toimivuskontrolli. Kontrolli eesmärk on koguda teavet liidu aruandlusraamistiku järjepidevuse, sidususe, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Sellega seoses tuleks põhjalikult analüüsida võimalust vältida aruandluse tarbetut dubleerimist ning võimalust vähendada või lihtsustada aruandlust muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, võttes arvesse vajadust õigeaegse aruandluse järele ning määruste (EL) nr 648/2012 ja (EL) nr 600/2014 kohaselt vastuvõetud meetmeid. Selles analüüsis tuleks eelkõige kaaluda teatatavaid üksikasju, asjakohaste asutuste juurdepääsu andmetele ja meetmeid aruandlusahela edasiseks lihtsustamiseks muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, eelkõige finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, ilma et vajalik teave läheks kaduma. Tuleks kaaluda börsivälistest tuletislepingutest teatamise parandamiseks ja aruandluskoormuse vähendamiseks määrusega (EL) nr 648/2012 kehtestatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe üldisemat hindamist, kui on piisavalt kogemusi ja andmeid kõnealuse määruse kohaldamise kohta, eelkõige seoses kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega ning delegeeritud teatamise kasutuselevõtmise ja rakendamisega.

(18)

Selleks et vähendada börsivälistest tuletislepingutest teatamise koormust finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks finantssektori vastaspoolel lasuma reeglina ainsana nii enda kui ka finantssektorivälise vastaspoole nimel, kelle suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seoses asjaomaste vastaspoolte sõlmitud börsiväliste tuletislepingutega, üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus selle eest. Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks siiski olema võimalus teatada oma börsivälistest tuletislepingutest. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus selle eest.

(19)

Tuleks määrata kindlaks ka vastutus börsivälistest tuletislepingutest teatamise eest juhul, kui ühe või mõlema vastaspoole puhul on tegemist eurofondi või alternatiivse investeerimisfondiga. Seetõttu tuleks täpsustada, et eurofondi valitsejal on kohustus ja õiguslik vastutus teatada asjaomase eurofondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille eurofond on sõlminud, ja tagada teatatud üksikasjade õigsus. Samal moel peaks alternatiivse investeerimisfondi valitsejal olema kohustus ja õiguslik vastutus teatada asjaomase alternatiivse investeerimisfondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille kõnealune alternatiivne investeerimisfond on sõlminud, ja tagada teatatud üksikasjade õigsus.

(20)

Selleks et vältida liidus riskimaandamismeetodite kohaldamisel ebakõlade tekkimist, tingituna keerukatest riskijuhtimise protsessidest, mis nõuavad vastaspoolte tagatiste õigeaegset, täpset ja nõuetekohaselt eristatud vahetamist, hõlmates sisemudelite kasutamist, peaksid pädevad asutused need riskijuhtimise protsessid või nende märkimisväärsed muudatused enne nende kohaldamist valideerima.

(21)

Vajadus rahvusvahelise regulatiivse lähendamise järele ning vajadus finantssektoriväliste ja väikeste finantssektori vastaspoolte puhul nende valuutariskipositsioonidega seotud riskide vähendamise järele tingib selle, et tuleb kehtestada konkreetsed riskijuhtimise protsessid füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute jaoks. Arvestades nende spetsiifilist riskiprofiili, on asjakohane piirata füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute puhul variatsioonitagatiste kohustuslik vahetamine kõige süsteemsemate vastaspoolte vaheliste tehingutega, et piirata süsteemse riski suurenemist ja vältida rahvusvahelisi regulatiivseid erinevusi. Rahvusvaheline regulatiivne lähendamine tuleks tagada ka muude tuletislepingu liikide puhul kohaldatavate riskijuhtimise protsessidega.

(22)

Tehingujärgsed riskivähendusteenused hõlmavad sellist teenust nagu portfelli tihendamine. Portfelli tihendamine on määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kohaldamisalast välja jäetud. Et viia määrus (EL) nr 648/2012 vajaduse korral ja asjakohastel juhtudel vastavusse määrusega (EL) nr 600/2014, võttes samal ajal arvesse nende kahe määruse vahelisi erinevusi, võimalust hoida kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest ja seda, mil määral kauplemisjärgsed riskivähendusteenused maandavad või vähendavad riske, peaks komisjon koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milline kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest tulenev kauplemine (kui üldse) tuleks vabastada kliirimiskohustusest.

(23)

Et suurendada alustamise tagatiste läbipaistvust ja prognoositavust ning takistada keskseid vastaspooli oma alustamise tagatise mudeleid muutmast sellisel moel, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab simuleerida nende alustamise tagatise nõudeid, ja üksikasjaliku ülevaate nende kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega, eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega, mille abil on võimalik saada täpne arusaam riskidest ja kuludest, mis kaasnevad sellega, kui kliirivad liikmed osalevad kesksetes vastaspooltes, ning suurendada kesksete vastaspoolte läbipaistvust turuosaliste jaoks.

(24)

Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohiks takistada kesksete vastaspoolte võimet kliiriva liikme maksejõuetuse korral kanda piisava õiguskindlusega üle kliendi positsioonid või tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele, mis puudutab eristatud omnibus-kontodel või eristatud kliendikontodel hoitavat vara. Kliirimise stimuleerimiseks ja sellele juurdepääsu parandamiseks ei tohiks liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid takistada kesksel vastaspoolel järgimast rikkumismenetlust kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 seoses kliiriva liikme ja keskse vastaspoole juures asuvatel eristatud omnibus-kontodel ja eristatud kliendikontodel hoitavate vara ja positsioonidega. Kui on loodud kaudne kliirimiskord, peaksid kaudsed kliendid olema siiski jätkuvalt kaitstud samal tasemel, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud eristamist ja ülekantavust ning rikkumismenetlust käsitlevate normidega.

(25)

Trahvid, mille Väärtpaberiturujärelevalve saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolituste tulemuslikkus ning suurendada tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvestades osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib potentsiaalselt piirata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealuse määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalve tegemiseks antud volituste tulemuslikkust. Seetõttu tuleks suurendada trahvide põhisummade ülemmäärasid.

(26)

Kolmandate riikide asutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui asjaomane kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ning võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu asutustele otsejuurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (8) lubatakse kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust neil kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks võtta kasutusele nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(28)

Kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud andmete ebapiisava kvaliteedi ja läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruste (EL) 2015/2365 ja (EL) nr 600/2014 nõuetega on vaja täiendavalt ühtlustada aruandluse norme ja nõudeid ning eelkõige täiendavalt ühtlustada aruandluse andmestandardeid, vorminguid, meetodeid ja korda, samuti täiendavalt ühtlustada menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust, ning menetlusi kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks. Peale selle peaksid kauplemisteabehoidlad andma taotluse korral andmeid mitteteatavatele vastaspooltele mõistlikel ärilistel tingimustel juurdepääsu kõigile nende nimel teatatud andmetele.

(29)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik valida kauplemisteabehoidla, millele nad soovivad andmeid teatada, ja neil peaks olema võimalik soovi korral kauplemisteabehoidlat vahetada. Selleks et lihtsustada seda vahetamist ja tagada andmete pidev kättesaadavus ilma topeltteatamiseta, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama sobilikud põhimõtted, et tagada teatatud andmete nõuetekohane ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui teatamiskohustusega vastaspool seda soovib.

(30)

Määruses (EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seni, kuni kesksed vastaspooled töötavad välja asjakohase tehnilise lahenduse, mille abil saab mitterahalise tagatise üle kanda variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavat elujõulist lahendust välja töötatud, tuleks üleminekuperioodi veel vähemalt kahe aasta võrra pikendada. Keskne kliirimine peaks sellest hoolimata jääma lõppeesmärgiks, kuna praegused regulatiivsed ja turu suundumused võimaldavad turuosalistel asjakohased tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks jälgima Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (9) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide edusamme pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavate elujõuliste lahenduste leidmisel ning koostama nende edusammude kohta aruande. See aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja seonduvaid kulusid, võttes seejuures arvesse regulatiivset arengut ja turu arengut, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Selleks et võtta arvesse arengut, mida käesoleva määruse vastuvõtmise ajal ei suudetud prognoosida, tuleks komisjonile anda õigus pikendada üleminekuperioodi kaks korda ühe aasta võrra pärast seda, kui komisjon on üleminekuperioodi pikendamise vajadust põhjalikult hinnanud.

(31)

Üleminekuperiood, mille kestel olid pensioniskeemid kliirimiskohustusest vabastatud, lõppes 16. augustil 2018. Õiguskindluse huvides ja järjepidevuse katkemise takistamiseks tuleb üleminekuperioodi pikendamist kohaldada tagasiulatuvalt börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni 16. juunini 2019.

(32)

Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks kaaluda, millises ulatuses on vajalik ja asjakohane viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentidele kohaldatav kohustusliku kaupemiskoha nõue vastavusse käesoleva määrusega tuletisinstrumentidele kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleb kliirimiskohustust kohaldada. Kui käesoleva määruse kohaldamise kohta on saadud piisavalt kogemusi ja andmeid, tuleks üldisemalt hinnata käesoleva määruse mõju kliirimise mahule erinevate vastaspoole liikide kaupa ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis ning samuti juurdepääsetavust kliirimisteenustele, sealhulgas seda, kas käesoleva määruse alusel tehtud muudatused, mis puudutavad kliirimisteenuste osutamist õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel, on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tõhusad.

(33)

Selleks et tagada järjepidev ühtlustamine küsimuses, millal peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et võimaldada teatavatel tingimustel turuosalistele lisaaega pensioniskeemide jaoks kliirimislahenduste väljatöötamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tingimusi, mille kohaselt peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et pikendada üleminekuperioodi, mille kestel ei kohaldata kliirimiskohustust pensioniskeemide sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(34)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, eelkõige seoses kliirimiskohustuse ja kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisega ning seoses kolmandate riikide asjakohaste asutuste otsejuurdepääsuga liidus asutatud kaublemisteabehoidlates olevale teabele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12). Komisjon peaks võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et peatada kliirimiskohustus ja kohustusliku kauplemiskoha nõue teatavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul, kui on vaja teha kiire otsus, mis tagab õiguskindluse seoses peatamismenetluse tulemusega, ning seega kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab.

(35)

Selleks et tagada riskimaandamismeetodeid, kauplemisteabehoidlate registreerimist ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve või Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad järgmist: järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada sellise riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine, mille puhul on nõutav õigeaegne, täpne ja nõuetekohaselt eristatud tagatise vahetamine; määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad; menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks; menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning teatatud andmete terviklikkust ja õigsust; tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel antakse teatavatele üksustele juurdepääs kauplemisteabehoidlatele. Komisjon peaks võtma regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(36)

Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid, mis käsitlevad erinevate tuletislepingu liikide kohta esitatava teabe andmestandardeid ning aruandlusmeetodeid ja -korda ning määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise taotlemise vormi. Komisjon peaks võtma rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada, et normid oleksid proportsionaalsed ning ei põhjustaks põhjendamatut halduskoormust või nõuete täitmisega seonduvaid põhjendamatuid kulusid, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta vajalikke meetmeid nõuete täitmiseks.

(39)

Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,