EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2019/629,

17. aprill 2019,

millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 256 lõiget 1 ning artikli 281 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamusi (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2015/2422 (3) artikli 3 lõikega 2 arutas Euroopa Kohus koos Üldkohtuga neile kuuluva pädevuse üldisi küsimusi ja analüüsis, kas nimetatud määruse alusel toimunud liidu kohtute struktuuri reformi raames tuleks Euroopa Kohtu ja Üldkohtu pädevuse jaotuses või Euroopa Kohtus apellatsioonkaebuste menetlemises muudatusi teha.

(2)

Nagu ilmneb aruandest, mille Euroopa Kohus 14. detsembril 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile esitas, ei pea ta praeguses etapis vajalikuks teha ettepanekut muuta talle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 267 alusel esitatud eelotsuse küsimuste lahendamise korda. Nimelt on eelotsusetaotlused liidu kohtusüsteemi alustala ja neid menetletakse kiiresti, mistõttu ei ole teatavates Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas sätestatud valdkondades esitatud eelotsuse küsimuste lahendamise pädevuse Üldkohtule üleandmine praegu vajalik.

(3)

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu arutelu käigus tuli siiski ilmsiks, et ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 või lõike 3 alusel tehtud Euroopa Kohtu otsuse mittenõuetekohase täitmisega seotud komisjoni toimingu peale esitatud liikmesriigi tühistamishagisid lahendades võib Üldkohtul tekkida tõsiseid raskusi, kui komisjoni ja asjassepuutuva liikmesriigi seisukohad lahknevad selles osas, kas meetmed, mida liikmesriik on võtnud Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, on sobivad. Seda arvesse võttes tundub vajalik jätta Euroopa Kohtule ainupädevus menetluste puhul, mis käsitlevad liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 või 3 kohaselt määratud põhisummasid või karistusmakseid.

(4)

Veel ilmneb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tehtud analüüsist, et hulgaliselt esitatakse apellatsioonkaebusi kohtuasjades, mis on juba kaks korda – esmalt sõltumatu apellatsioonikoja ja seejärel Üldkohtu poolt – läbi vaadatud, ning Euroopa Kohus jätab paljud neist apellatsioonkaebustest ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata või isegi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Et Euroopa Kohus saaks keskenduda kohtuasjadele, mis väärivad tema täielikku tähelepanu, tuleb hea õigusemõistmise huvides kehtestada sellistes kohtuasjades esitatavate apellatsioonkaebuste puhul menetlus, mille kohaselt lubab Euroopa Kohus võtta apellatsioonkaebuse tervikuna või osaliselt menetlusse vaid siis, kui tõstatatud küsimus on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline.

(5)

Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjade arvu pidevat suurenemist arvestades ning vastavalt Euroopa Kohtu presidendi 13. juuli 2018. aasta kirjale tuleb käesolevas staadiumis pidada esmatähtsaks eespool nimetatud menetluse kehtestamist, et otsustada apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle. Euroopa Kohtu 26. märtsi 2018. aasta taotlust osas, mis puudutab liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemise osalist üleandmist Üldkohtule, tuleks analüüsida hilisemas etapis, pärast seda, kui 2020. aasta detsembris on koostatud aruanne Üldkohtu toimimise kohta, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõikes 1. Tuletatakse meelde, et selles aruandes tuleks keskenduda eriti Üldkohtu tõhususele ning sellele, kui vajalikuks ja tõhusaks on osutunud kohtunike arvu suurendamine 56-ni, võttes arvesse ka eesmärki tagada Üldkohtus sooline tasakaal, nagu on märgitud määruse (EL, Euratom) 2015/2422 preambulis.

(6)

Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta tuleks vastavalt muuta, tagades samal ajal põhikirja sätete ja ELi toimimise lepingu vastavate sätete täieliku terminoloogilise ühtsuse, ning näha ette asjakohased üleminekusätted käesoleva määruse jõustumisel menetluses olevate kohtuasjade edasise menetlemise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 3 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

Erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 256 lõikest 1 jääb pädevus Euroopa Kohtule:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 osutatud hagide puhul, kui hagi esitajaks on liikmesriik ja hagi esitatakse:

seadusandliku akti, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu või nõukogu õigusakti peale või ühe või mitme nimetatud institutsiooni tegevusetuse peale, välja arvatud:

—	nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kolmanda lõigu alusel tehtud otsused;

—	nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 nimetatud kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva nõukogu määruse alusel vastu võetud õigusaktid;

—	nõukogu aktid, millega nõukogu teostab rakendamisvolitusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 2;

ii)	komisjoni tegevuse või tegevusetuse peale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 alusel;

b)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 osutatud hagide puhul, mille liidu institutsioon on esitanud seadusandliku akti, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga õigusakti peale või ühe või mitme nimetatud institutsiooni tegevusetuse peale;

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 263 osutatud hagide puhul, kui hagi esitaja on liikmesriik ja hagi esitatakse komisjoni toimingu peale, mis seondub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 teise lõigu või lõike 3 teise lõigu alusel tehtud Euroopa Kohtu otsuse mittenõuetekohast täitmist.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 58a

Euroopa Kohus otsustab eelnevalt, kas apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu lahendi peale, mis käsitleb järgmiste liidu ametite ja asutuste sõltumatute apellatsioonikodade otsuseid:

a)	Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet;

b)	Ühenduse Sordiamet;

c)	Euroopa Kemikaaliamet;

d)	Euroopa Liidu Lennundusohutusamet.

Esimeses lõigus osutatud menetlust kohaldatakse ka nende apellatsioonkaebuste suhtes, mis on esitatud Üldkohtu lahendi peale, mis käsitleb pärast 1. maid 2019 muus liidu ametis või asutuses loodud sellise sõltumatu apellatsioonikoja otsust, kelle poole tuleb pöörduda enne hagi esitamist Üldkohtule.

Apellatsioonkaebus võetakse tervikuna või osaliselt menetlusse kodukorras sätestatud korras, kui apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimus on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsust tuleb põhjendada ja see avaldatakse.“

Artikkel 2

Käesoleva määrusega muudetud protokolli nr 3 kohaselt Euroopa Kohtu pädevusse kuuluvad kohtuasjad, mis on 1. mail 2019 Üldkohtus läbivaatamisel, kuid kus menetluse kirjalik osa ei ole sel kuupäeval veel lõppenud, suunatakse Euroopa Kohtusse.

Artikkel 3

Protokolli nr 3 artiklis 58a sätestatud menetlust ei kohaldata apellatsioonkaebustele, mis on 1. mail 2019 Euroopa Kohtus läbivaatamisel.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. aprill 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 11. juuli 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja 23. oktoobri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).