|
22.3.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 81/85 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/363,
13. detsember 2018,
milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 kohaselt kauplemisteabehoidlatele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjade kohta esitatavate teadete vormingu ja selliste teadete esitamise sagedusega ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012 seoses teavitamiskoodide kasutamisega tuletuslepingutest teavitamisel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 10,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Üksikasjad, mida väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu (edaspidi „SFT“) vastaspooled peavad esitama kauplemisteabehoidlatele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (edaspidi „ESMA“), tuleks esitada ühtses vormingus, et hõlbustada andmete kogumist, koondamist ja võrdlemist kauplemisteabehoidlate lõikes. Teavitavate vastaspoolte kulude minimeerimiseks peaks SFTdest teavitamise vorming olema võimalikult hästi kooskõlas tuletislepingutest teavitamise vorminguga, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette iga täidetava andmevälja vorming ja standardteade, lähtudes ISO-standardist, mida finantssektoris laialdaselt kasutatakse. |
|
(2) |
Juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse (edaspidi „LEI“) süsteem on praeguseks täielikult rakendatud ja seepärast peaks SFT iga vastaspool kasutama teates juriidilise isiku identifitseerimiseks seda süsteemi. Selleks et LEI-süsteemi kasutamine vastaspoole poolt oleks tulemuslik, peaks vastaspool tagama, et tema LEI-koodiga seotud viiteandmeid uuendatakse vastavalt akrediteeritud LEI väljaandja (kohalik tegevusüksus) tingimustele. Praegu on väljatöötamisel ülemaailmse LEI-süsteemi laiendus, et identifitseerida juriidiliste isikute filiaale. Kuni selle ajani, mil kõnealune laiendus on välja arendatud ja seda peetakse SFTdest teavitamiseks sobivaks ning käesolevat määrust on vastavalt muudetud, tuleks juhul, kui SFT sõlmitakse vastaspoole filiaali kaudu, kasutada kõnealuse filiaali identifitseerimiseks sellise riigi ISO-koodi, kus filiaal asub. |
|
(3) |
Samuti on väljatöötamisel tehingu kordumatu tunnuskoodi (edaspidi „UTI“) süsteem SFTde identifitseerimiseks. Kuni ajani, mil kõnealune süsteem on välja arendatud ja seda peetakse SFTdest teavitamiseks sobivaks ning käesolevat määrust on vastavalt muudetud, tuleks SFTde identifitseerimiseks kasutada vastaspoolte vahel kokku lepitud UTIt. |
|
(4) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 (3) artiklis 4a on sätestatud menetlus sellise üksuse kindlaksmääramiseks, kes vastutab UTI genereerimise eest tuletislepingutest teavitamise korral, juhul kui vastaspooled ei suuda UTI genereerimise eest vastutavas üksuses kokku leppida. Selleks et tagada tuletislepingutest ja SFTdest teavitamise kooskõla, tuleks sarnane menetlus kehtestada ka SFTdest teavitavate vastaspoolte jaoks. |
|
(5) |
Praegu ei ole ühtset turutava SFT vastaspoole kindlaksmääramiseks. Seepärast tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad, et tagada SFTde puhul tagatise andja ja tagatise võtja täpne ja ühtne identifitseerimine. |
|
(6) |
Üheainsa SFT kohta võib esitada palju teateid, näiteks SFT järjestikuste muudatuste korral. Tagamaks, et SFTd käsitlevast igast teatest ja igast SFTst tervikuna õigesti aru saadaks, tuleks teated esitada kronoloogilises järjestuses, milles kajastatud sündmused aset leidsid. |
|
(7) |
Selleks et vähendada teatavate väärtuste (eelkõige tagatise väärtuse, antud või saadud võimendustagatise ja tagatise uuesti kasutamise üksikasjad) muutustest teavitamisega kaasnevat koormust, tuleks kõnealustest üksikasjadest teavitada iga päeva lõpu seisuga üksnes juhul, kui need erinevad eelnevalt esitatud üksikasjadest. |
|
(8) |
Tagasimaksmata võimenduslaenu üksikasjadest tuleks teavitada iga päeva lõpu seisuga, kui on rahaline netodeebetjääk alusvaluutas või kui vastaspoole lühikese positsiooni turuväärtus on positiivne. |
|
(9) |
Laenuks antud või võetud väärtpaberite turuväärtusest tuleks teavitada iga päeva lõpu seisuga. Samuti peaksid vastaspooled tagatise turuväärtusest teavitamisel tegema seda iga päeva lõpu seisuga. |
|
(10) |
Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (4) artiklis 15 sätestatud menetlusele. |
|
(11) |
ESMA on selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta korraldanud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult. |
|
(12) |
Nagu SFTdest teavitamise puhul on ka tuletislepingutest teavitamiseks kasutatavad teatavad tunnused ja koodid alles väljatöötamisel. Kuni ajani, mil kõnealused tunnused ja koodid on kättesaadavad ning neid peetakse teavitamiseks sobivaks ning rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012 on vastavalt muudetud, tuleb kõnealuse määruse kohaselt kasutada selliste tuletisinstrumentide klassifitseerimiseks, mille puhul ei ole ISO 6166 ISIN-kood või AII-kood kättesaadav, ISO 10692 CFI-koodi, ja tuletisinstrumenti käsitleva teate identifitseerimiseks vastaspoolte vahel kokku lepitud tehingu kordumatut tunnuskoodi. Selleks et tagada õiguskindlus seoses tuletislepingutest teavitamise suhtes kohaldatavate nõuete muutmise asjakohase menetlusega ning tuletisinstrumentidest ja SFTdest teavitamise piisav ühtsus, tuleks rakendusmääruses (EL) nr 1247/2012 osutada üksnes nõuetele, mida praegu kõnealuse teavitamise suhtes kohaldatakse. |
|
(13) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
SFT-teadete puhul kasutatavad andmestandardid ja -vormingud
Määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 lõike 1 kohaselt SFT üksikasjade kohta esitatav teade esitatakse kooskõlas I lisa tabelites 1–5 kindlaks määratud standardite ja vormingutega. Kõnealune teade esitatakse ühtsel elektroonilisel ja masinloetaval kujul ning kasutades ühtset XML-vormingut kooskõlas standardi ISO 20022 metoodikaga
Artikkel 2
Vastaspoolte ja teiste isikute identifitseerimine
1. Artiklis 1 osutatud teates kasutatakse ISO 17442 juriidilise isiku tunnuskoodi (LEI), et identifitseerida järgmised üksused:
|
a) |
juriidilisest isikust õigustatud isik; |
|
b) |
vahendav üksus; |
|
c) |
määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt tegevusloa saanud keskne vastaspool; |
|
d) |
kliiriv liige; |
|
e) |
laenude vahendaja; |
|
f) |
väärtpaberite keskdepositooriumi liige; |
|
g) |
juriidilisest isikust vastaspool; |
|
h) |
kolmandast isikust vahendaja; |
|
i) |
teadet esitav üksus; |
|
j) |
SFT raames laenuks antud, laenuks võetud või tagatiseks antud väärtpaberi emitent. |
2. SFT vastaspool tagab, et tema ISO 17442 LEI-koodiga seotud viiteandmeid uuendatakse vastavalt ülemaailmse LEI-süsteemi akrediteeritud kohaliku tegevusüksuse tingimustele.
3. Kui SFT on sõlmitud vastaspoole filiaali kaudu, kasutatakse artiklis 1 osutatud teates vastaspoole kõnealuse filiaali identifitseerimiseks I lisa tabeli 1 andmeväljadel 7 ja 8 kindlaks määratud koode.
Artikkel 3
Tehingu kordumatu tunnuskood
1. Teade identifitseeritakse tehingu kordumatu tunnuskoodiga (edaspidi „UTI“), mille on kokku leppinud vastaspooled kooskõlas I lisa tabeli 2 andmeväljal 1 kindlaks määratud vorminguga.
2. Kui vastaspooled ei jõua kokkuleppele selles, milline üksus vastutab teatele määratava UTI genereerimise eest, määravad vastaspooled UTI eest vastutava ettevõtja kindlaks järgmiselt:
|
a) |
keskselt täidetud ja kliiritud SFTde puhul genereerib keskne vastaspool kliirimise hetkel UTI kliiriva liikme jaoks. Kliiriv liige genereerib UTI oma vastaspoole jaoks; |
|
b) |
kui SFT on keskselt täidetud, kuid ei ole keskselt kliiritud, genereerib kauplemiskoht, kus toimub täitmine, UTI oma liikme jaoks; |
|
c) |
keskselt kinnitatud ja kliiritud SFTde puhul genereerib keskne vastaspool kliirimise hetkel UTI kliiriva liikme jaoks. Kliiriv liige genereerib UTI oma vastaspoole jaoks; |
|
d) |
kui SFT on elektrooniliste kanalite kaudu keskselt kinnitatud, kuid ei ole keskselt kliiritud, genereerib tehingu kinnitamise platvorm UTI kinnitamise hetkel; |
|
e) |
kõigi muude kui punktides a–d osutatud SFTde suhtes kohaldatakse järgmist:
|
3. UTI genereerinud vastaspool annab kõnealuse UTI aegsasti teisele vastaspoolele teada, et viimati nimetatu saaks täita oma teavitamiskohustust.
Artikkel 4
Vastaspoole roll
1. I lisa tabeli 1 andmeväljal 9 osutatud SFT vastaspoole roll määratakse kindlaks kooskõlas lõigetega 2–4.
2. Repotehingute, ostu-tagasimüügi tehingute ning müügi-tagasiostu tehingute puhul märgitakse vastaspool, kes ostab tehingu esimese ehk spot-poole raames väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, ja nõustub need müüma tehingu teise ehk forvard-poole raames kindlaksmääratud hinnaga teataval kuupäeval tulevikus, I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise võtja. Vastaspool, kes kõnealused väärtpaberid, kaubad või tagatud õigused müüb, märgitakse I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise andja.
3. Väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise tehingute puhul märgitakse vastaspool, kes annab väärtpaberid või kaubad laenuks tingimusel, et nende laenuks võtja tagastab samaväärsed väärtpaberid või kaubad teataval kuupäeval tulevikus või üleandja nõudmisel, I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise võtja. Vastaspool, kes kõnealused väärtpaberid või kaubad laenuks võtab, märgitakse I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise andja.
4. Võimenduslaenu tehingute puhul märgitakse laenuvõtja, kes on vastaspool, kellele laen tagatise vastu antakse, I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise andja. Laenuandja, kes on vastaspool, kes laenu tagatise vastu annab, märgitakse I lisa tabeli 1 andmeväljale 9 kui tagatise võtja.
Artikkel 5
SFT-teadete esitamise sagedus
1. Kõik komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/356 (5) artikli 1 lõike 2 kohaselt SFTde üksikasjade kohta esitatavad teated esitatakse kronoloogilises järjestuses, milles kajastatud sündmused aset leidsid.
2. Võimenduslaenu tehingu vastaspool teavitab tagasimaksmata võimenduslaenu üksikasjadest iga päeva lõpu seisuga, kui on rahaline netodeebetjääk alusvaluutas või kui vastaspoole lühikese positsiooni turuväärtus on positiivne.
3. Kehtiva SFT vastaspool teavitab tagatise andmete üksikasjade muutustest I lisa tabeli 2 andmeväljadel 75–94, märkides toimingu liigiks „tagatise ajakohastamine“. Vastaspool teavitab kõnealustest muudetud üksikasjadest iga päeva lõpu seisuga seni, kuni ta teavitab SFT lõpetamisest või märgib SFT teavitamisel toimingu liigiks „viga“ või kuni jõuab kätte SFT tähtpäev, olenevalt sellest, mis on varasem.
4. Kehtiva SFT vastaspool teavitab laenuks antud või võetud väärtpaberite päevalõpu turuväärtuse muutustest I lisa tabeli 2 andmeväljal 57, märkides toimingu liigiks „väärtuse ajakohastamine“. Vastaspool teavitab muutunud turuväärtusest iga päeva lõpu seisuga seni, kuni ta teavitab SFT lõpetamisest või märgib SFT teavitamisel toimingu liigiks „viga“ või kuni jõuab kätte SFT tähtpäev.
5. Vastaspool teavitab kõigi kliiritud SFTde puhul antud või saadud võimendustagatise kogusumma muutustest päeva lõpu seisuga I lisa tabeli 3 andmeväljadel 8–19, märkides toimingu liigiks „võimendustagatise ajakohastamine“, olles algselt teavitanud antud või saadud võimendustagatise kogusummast, märkides toimingu liigiks „uus“.
6. Vastaspool teavitab uuesti kasutatud tagatise, reinvesteeritud raha ja rahastamisallikate väärtuse muutustest päeva lõpu seisuga I lisa tabeli 4 andmeväljadel 8–14, märkides toimingu liigiks „uuesti kasutamise ajakohastamine“, olles algselt teavitanud asjaomastest väärtustest, märkides toimingu liigiks „uus“.
Artikkel 6
Rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 muutmine
Rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Artikli 4a lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Teate identifitseerimiseks kasutatakse vastaspoolte vahel kokku lepitud tehingu kordumatut tunnuskoodi.“ |
|
3) |
Lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 337, 23.12.2015, lk 1.
(2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(3) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1247/2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja teabe esitamise sagedusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 352, 21.12.2012, lk 20).
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
(5) Komisjoni 13. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/356, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta kauplemisteabehoidlatele esitatavad üksikasjad (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
I LISA
Vorming, mida tuleb kasutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest teatamisel, millele on osutatud määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 lõigetes 1 ja 5
Tabel 1
Vastaspoole andmed
|
Nr |
Andmeväli |
Vorming |
|
1 |
Teabe ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
2 |
Teadet esitav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
3 |
Teavitav vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
4 |
Teavitava vastaspoole liik |
„F“ – finantssektori vastaspool „N“ – finantssektoriväline vastaspool |
|
5 |
Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond |
Finantssektori vastaspoolte taksonoomia: „CDTI“ – krediidiasutus, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (1) või nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, (2) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „INVF“ – investeerimisühing, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL, (3) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „INUN“ – kindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ (4) (Solventsus II), või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „AIFD“ – alternatiivne investeerimisfond, keda valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on saanud tegevusloa või on registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/61/EL, (5) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „ORPI“ – tööandja kogumispensioni asutus, kes on saanud tegevusloa või on registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/41/EÜ, (6) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „CCPS“ – keskne vastaspool, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012, (7) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „REIN“ – edasikindlustusandja, kes on saanud tegevusloa vastavalt Solventsus II direktiivile, või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „CSDS“ – väärtpaberite keskdepositoorium, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 909/2014, (8) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile; „UCIT“ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja tema fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/65/EÜ, (9) või kolmanda riigi üksus, kes peab taotlema tegevusluba või end registreerima vastavalt kõnealusele õigusaktile. Finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomia. Allpool esitatud kategooriad vastavad NACE klassifikaatori põhilistele jagudele, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (10). „A“ – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük „B“ – Mäetööstus „C“ – Töötlev tööstus „D“ – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine „E“ – Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus „F“ – Ehitus „G“ – Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont „H“ – Veondus ja laondus „I“ – Majutus ja toitlustus „J“ – Info ja side „K“ – Finants- ja kindlustustegevus „L“ – Kinnisvaraalane tegevus „M“ – Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus „N“ – Haldus- ja abitegevused „O“ – Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus „P“ – Haridus „Q“ – Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne „R“ – Kunst, meelelahutus ja vaba aeg „S“ – Muud teenindavad tegevused „T“ – Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine „U“ – Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
|
6 |
Täiendav tegevusvaldkonna liigitus |
„ETFT“ – börsil kaubeldav fond „MMFT“ – rahaturufond „REIT“ – kinnisvarafond „OTHR“ – muu |
|
7 |
Teavitava vastaspoole filiaal |
ISO 3166-1 alpha-2 kahetäheline riigikood |
|
8 |
Teise vastaspoole filiaal |
ISO 3166-1 alpha-2 kahetäheline riigikood |
|
9 |
Vastaspoole roll |
„TAKE“ – tagatise võtja „GIVE“ – tagatise andja |
|
10 |
Teate eest vastutav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
11 |
Teine vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI). Kliendikood (kuni 50 tähtnumbrilist märki). |
|
12 |
Teise vastaspoole riik |
ISO 3166-1 alpha-2 kahetäheline riigikood |
|
13 |
Õigustatud isik |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI). Kliendikood (kuni 50 tähtnumbrilist märki). |
|
14 |
Kolmandast isikust vahendaja |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
15 |
Maakler |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
16 |
Kliiriv liige |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
17 |
Väärtpaberite keskdepositooriumi liige või kaudne liige |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
18 |
Laenude vahendaja |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
Tabel 2
Laenu- ja tagatise andmed
|
Nr |
Andmeväli |
Vorming |
|
1 |
Tehingu kordumatu tunnuskood |
Nelja erimärki sisaldav kuni 52-kohaline tähtnumbriline kood: lubatud on üksnes suurtähed A–Z (kaasa arvatud) ja numbrid 0–9 (kaasa arvatud). |
|
2 |
Teate kontrollnumber |
Nelja erimärki sisaldav kuni 52-kohaline tähtnumbriline kood: lubatud on üksnes suurtähed A–Z (kaasa arvatud) ja numbrid 0–9 (kaasa arvatud). |
|
3 |
Sündmuse kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
4 |
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu liik |
„SLEB“ – väärtpaberite või kaupade laenuks andmine või väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine „SBSC“ – ostu-tagasimüügi tehing või müügi-tagasiostu tehing „REPO“ – repotehing „MGLD“ – võimenduslaenu tehing |
|
5 |
Kliiritud |
„õige“ „vale“ |
|
6 |
Kliiringu ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
7 |
Keskne vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
8 |
Kauplemiskoht |
ISO 10383 turu tunnuskood (MIC), neli tähtnumbrilist märki. Kui kauplemiskohal on olemas segmendi MIC, kasutatakse seda. |
|
9 |
Raamlepingu liik |
„MRAA“ – MRA „GMRA“ – GMRA „MSLA“ – MSLA „GMSL“ – GMSLA „ISDA“ – ISDA „DERP“ – Deutscher Rahmenvertrag für Wertpapierpensionsgeschäfte „CNBR“ – China Bond Repurchase Master Agreement „KRRA“ – Korea Financial Investment Association (KOFIA) Standard Repurchase Agreement „CARA“ – Investment Industry Regulatory Organization of Canada (IIROC) Repurchase/Reverse Repurchase Transaction Agreement „FRFB“ – Convention-Cadre Relative aux Operations de Pensions Livrees „CHRA“ – Swiss Master Repurchase Agreement „DEMA“ – German Master Agreement „JPBR“ – Japanese Master Agreement on the Transaction with Repurchase Agreement of the Bonds „ESRA“ – Contrato Marco de compraventa y Reporto de valores „OSLA“ – Overseas Securities Lending Agreement (OSLA) „MEFI“ – Master Equity and Fixed Interest Stock Lending Agreement (MEFISLA) „GESL“ – Gilt Edged Stock Lending Agreement (GESLA) „KRSL“ – Korean Securities Lending Agreement (KOSLA) „DERD“ – Deutscher Rahmenvertrag für Wertpapierdarlehen „AUSL“ – Australian Masters Securities Lending Agreement (AMSLA) „JPBL“ – Japanese Master Agreement on Lending Transaction of Bonds „JPSL“ – Japanese Master Agreement on the Borrowing and Lending Transactions of Share Certificates „BIAG“ – kahepoolne leping „CSDA“ – väärtpaberite keskdepositooriumi kahepoolne leping või „OTHR“, kui raamlepingu liik ei sisaldu eespool esitatud loetelus |
|
10 |
Muu raamlepingu liik |
Kuni 50 tähtnumbrilist märki. |
|
11 |
Raamlepingu versioon |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA |
|
12 |
Täitmise ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
13 |
Väärtuspäev (alguskuupäev) |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
14 |
Tähtpäev (lõppkuupäev) |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
15 |
Lõpetamise kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
16 |
Minimaalne etteteatamistähtaeg |
Täisarv (kuni 3 märki) |
|
17 |
Varaseim tagasiostu kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
18 |
Üldtagatise märge |
„SPEC“ – konkreetne tagatis „GENE“ – üldtagatis |
|
19 |
DBV (Delivery By Value) märge |
„õige“ „vale“ |
|
20 |
Tagatise andmise meetod |
„TTCA“ – omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe „SICA“ – pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe „SIUR“ – kasutusõigusega pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe |
|
21 |
Tähtajatu |
„õige“ „vale“ |
|
22 |
Lõpetamise võimalus |
„EGRN“ – uuenev „ETSB“ – pikendatav „NOAP“ – ei kohaldata |
|
Võimenduslaenu puhul korratakse andmeväljasid 23–34 ja täidetakse need iga võimenduslaenus kasutatud valuuta kohta. |
||
|
23 |
Fikseeritud intressimäär |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
24 |
Intressiarvestusmeetod |
Intressiarvestusmeetodi kood: „A001“ – IC30360ISDAor30360AmericanBasicRule „A002“ – IC30365 „A003“ – IC30Actual „A004“ – Actual360 „A005“ – Actual365Fixed „A006“ – ActualActualICMA „A007“ – IC30E360orEuroBondBasismodel1 „A008“ – ActualActualISDA „A009“ – Actual365LorActuActubasisRule „A010“ – ActualActualAFB „A011“ – IC30360ICMAor30360basicrule „A012“ – IC30E2360orEurobondbasismodel2 „A013“ – IC30E3360orEurobondbasismodel3 „A014“ – Actual365NL Või kuni 35 tähtnumbrilist märki, kui intressiarvestusmeetodit ei ole eespool esitatud loetelus. |
|
25 |
Ujuv intress |
Ujuva intressimäära indeksi kood „EONA“ – EONIA „EONS“ – EONIA SWAP „EURI“ – EURIBOR „EUUS“ – EURODOLLAR „EUCH“ – EuroSwiss „GCFR“ – GCF REPO „ISDA“ – ISDAFIX „LIBI“ – LIBID „LIBO“ – LIBOR „MAAA“ – Muni AAA „PFAN“ – Pfandbriefe „TIBO“ – TIBOR „STBO“ – STIBOR „BBSW“ - BBSW „JIBA“ - JIBAR „BUBO“ – BUBOR „CDOR“ – CDOR „CIBO“ – CIBOR „MOSP“ – MOSPRIM „NIBO“ – NIBOR „PRBO“ – PRIBOR „TLBO“ – TELBOR „WIBO“ – WIBOR „TREA“ – Treasury „SWAP“ – SWAP „FUSW“ – Future SWAP Või kuni 25 tähtnumbrilist märki, kui viitemäära ei ole eespool esitatud nimekirjas. |
|
26 |
Ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab baasperioodi. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
27 |
Ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Sellise ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab ujuva intressi baasperioodi. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
28 |
Ujuva intressimäära makse sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
29 |
Ujuva intressimäära makse sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
30 |
Ujuva intressimäära muutmise sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat repomäära muudavad. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
31 |
Ujuva intressimäära muutmise sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat repomäära muudavad. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
32 |
Intressivahe |
Kuni 5 numbrilist märki. |
|
33 |
Võimenduslaenu valuuta summa |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
34 |
Võimenduslaenu valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
Andmeväljasid 35 ja 36 korratakse ja need täidetakse iga ujuva intressimäära kohandamise kohta. |
||
|
35 |
Kohandatud intressimäär |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
36 |
Intressimäära kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
37 |
Põhisumma väärtuspäeval |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
38 |
Põhisumma tähtpäeval |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
39 |
Põhisumma valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
40 |
Vara liik |
„SECU“ – väärtpaberid „COMM“ – kaubad |
|
41 |
Väärtpaberi tunnuskood |
ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) |
|
42 |
Väärtpaberi liigitus |
ISO 10692 CFI (6-täheline kood) |
|
Kui laenuks antud või võetud oli kaup, märgitakse kõnealuse kauba liik andmeväljadele 43, 44 ja 45. |
||
|
43 |
Põhitoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Põhitoode“ väärtused. |
|
44 |
Alamtoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Alamtoode“ väärtused. |
|
45 |
Muu alamtoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Muu alamatoode“ väärtused. |
|
46 |
Kogus või nimiväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
47 |
Mõõtühik |
„KILO“ - Kilogram (kilogramm), „PIEC“ - Piece (tükk), „TONS“ - Ton (tonn), „METR“ - Metre (meeter), „INCH“ - Inch (toll), „YARD“ - Yard (jard), „GBGA“ - GBGallon (Suurbritannia gallon), „GRAM“ - Gram (gramm), „CMET“ - Centimetre (sentimeeter), „SMET“ - SquareMetre (ruutmeeter), „FOOT“ - Foot (jalg), „MILE“ - Mile (miil), „SQIN“ - SquareInch (ruuttoll), „SQFO“ - SquareFoot (ruutjalg), „SQMI“ - SquareMile (ruutmiil), „GBOU“ - GBOunce (Suurbritannia unts), „USOU“ - USOunce (USA unts), „GBPI“ - GBPint (Suurbritannia pint), „USPI“ - USPint (USA pint), „GBQA“ - GBQuart (Suurbritannia kvart), „USQA“ - USQuart (USA kvart), „USGA“ - USGallon (USA gallon), „MMET“ - Millimetre (millimeeter), „KMET“ - Kilometre (kilomeeter), „SQYA“ - SquareYard (ruutjard), „ACRE“ - Acre (aaker), „ARES“ - Are (aar), „SMIL“ - SquareMillimetre (ruutmillimeeter), „SCMT“ - SquareCentimetre (ruutsentimeeter), „HECT“ - Hectare (hektar), „SQKI“ - SquareKilometre (ruutkilomeeter), „MILI“ - MilliLitre (milliliiter), „CELI“ - Centilitre (sentiliiter), „LITR“ - Litre (liiter), „PUND“ - Pound (nael), „ALOW“ - Allowances (lubatud heitkoguse ühik), „ACCY“ - AmountOfCurrency (valuuta summa), „BARL“ - Barrels (barrel), „BCUF“ - BillionCubicFeet (miljardit kuupjalga), „BDFT“ - BoardFeet, „BUSL“ - Bushels (vakk), „CEER“ - CertifiedEmissionsReduction (tõendatud heitkoguste vähendamise ühik), „CLRT“ - ClimateReserveTonnes (kliimameetemete reservi tonn), „CBME“ - CubicMeters (kuupmeeter), „DAYS“ - Days (päev), „DMET“ - DryMetricTons (kuivtonn), „ENVC“ - EnvironmentalCredit, „ENVO“ - EnvironmentalOffset, „HUWG“ - Hundredweight (tsentner), „KWDC“ - KilowattDayCapacity (kilovattpäeva võimsus), „KWHO“ - KilowattHours (kilovatttund), „KWHC“ - KilowattHoursCapacity (kilovatttunni võimsus), KMOC - KilowattMinuteCapacity (kilovattminuti võimsus), KWMC - KilowattMonthCapacity (kilovattkuu võimsus), „KWYC“ - KilowattYearCapacity (kilovattaasta võimsus), „MWDC“ - MegawattDayCapacity (megavattpäeva võimsus), „MWHO“ - MegawattHours (megavatttund), „MWHC“ - MegawattHoursCapacity (megavatttunni võimsus), „MWMC“ - MegawattMinuteCapacity (megavattminuti võimsus), „MMOC“ - MegawattMonthCapacity (megavattkuu võimsus), „MWYC“ - MegawattYearCapacity (megavattaasta võimsus), „TONE“ - MetricTons (tonn), „MIBA“ - MillionBarrels (miljonit barrelit), „MBTU“ - OneMillionBTU (üks miljon BTUd), „OZTR“ - TroyOunces (troiunts), „UCWT“ - USHundredweight (USA tsentner), „IPNT“ - IndexPoint (indeksipunkt), „PWRD“ - PrincipalWithRelationToDebtInstrument (võlainstrumendiga seotud põhisumma), „DGEU“ - DieselGallonEquivalent (diisligalloni ekvivalent), „GGEU“ - GasolineGallonEquivalent (bensiinigalloni ekvivalent), „TOCD“ - TonsOfCarbonDioxide (tonni süsinikdioksiidi). |
|
48 |
Nimiväärtuse valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
49 |
Väärtpaberi või kauba hind |
Kuni 18 numbrilist märki (sealhulgas kuni viis kümnendkohta), kui hind on väljendatud ühikutes. Kuni 11 numbrilist märki (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta), kui hind on väljendatud protsendi või tootlusena. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
50 |
Hinna valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
51 |
Väärtpaberi kvaliteet |
„INVG“ – investeerimisjärgu väärtpaber „NIVG“ – muu kui investeerimisjärgu väärtpaber „NOTR“ – reitinguta „NOAP“ – ei kohaldata |
|
52 |
Väärtpaberi tähtpäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
53 |
Emitendi jurisdiktsioon |
ISO 3166-1 alpha-2 kahetäheline riigikood |
|
54 |
Emitendi LEI |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
55 |
Väärtpaberi liik |
„GOVS“ – riigivõlakirjad „SUNS“ – riigiülesed ja asutuste emiteeritud väärtpaberid „FIDE“ – pankade ja muude finantseerimisasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid (sealhulgas pandikirjad) „NFID“ – finantssektoriväliste ettevõtjate emiteeritud võlaväärtpaberid (sealhulgas pandikirjad) „SEPR“ – väärtpaberistatud tooted (sealhulgas kollateraliseeritud võlakohustused, ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid, varaga tagatud kommertsväärtpaberid) „MEQU“ – põhiindeksisse kaasatud aktsiad (sealhulgas vahetusvõlakirjad) „OEQU“ – muud aktsiad (sealhulgas vahetusvõlakirjad) „OTHR“– muud varad (sealhulgas usaldusfondide osakud) |
|
56 |
Laenuväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
57 |
Turuväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
58 |
Fikseeritud mahahindlusmäär |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
59 |
Ujuv mahahindlusmäär |
Ujuva intressimäära indeksi kood „EONA“ – EONIA EONS – EONIA SWAP EURI – EURIBOR EUUS – EURODOLLAR EUCH – EuroSwiss GCFR – GCF REPO ISDA – ISDAFIX LIBI – LIBID LIBO – LIBOR „MAAA“ – Muni AAA „PFAN“ – Pfandbriefe TIBO – TIBOR STBO – STIBOR BBSW - BBSW JIBA – JIBAR BUBO – BUBOR CDOR – CDOR CIBO – CIBOR MOSP – MOSPRIM NIBO – NIBOR PRBO – PRIBOR TLBO – TELBOR „WIBO“ – WIBOR „TREA“ – Treasury „SWAP“ – SWAP „FUSW“ – Future SWAP Või kuni 25 tähtnumbrilist märki, kui viitemäära ei ole eespool esitatud nimekirjas. |
|
60 |
Ujuva mahahindlusmäära baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab baasperioodi. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
61 |
Ujuva mahahindlusmäära baasperiood – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab ujuva mahahindlusmäära baasperioodi. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
62 |
Ujuva mahahindlusmäära makse sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
63 |
Ujuva mahahindlusmäära makse sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
64 |
Ujuva mahahindlusmäära muutmise sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat mahahindlusmäära muudavad. Kasutatakse järgmisi lühendeid: „YEAR“ – aasta „MNTH“ – kuu „WEEK“ – nädal „DAYS“ – päev |
|
65 |
Ujuva mahahindlusmäära muutmise sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat mahahindlusmäära muudavad. Kuni 3 numbrilist märki. |
|
66 |
Mahahindlusmäära vahe |
Kuni 5 numbrilist märki. |
|
67 |
Laenuks andmise teenustasu |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. |
|
68 |
Erikokkulepped |
„õige“ „vale“ |
|
69 |
Tagasimaksmata võimenduslaen |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
70 |
Tagasimaksmata võimenduslaenu alusvaluuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
71 |
Lühikese positsiooni turuväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
Tagatise andmed |
||
|
72 |
Väärtpaberite laenuks andmisel tagatise puudumise märge |
„õige“ „vale“ |
|
73 |
Neto riskipositsiooni tagatus |
„õige“ „vale“ |
|
74 |
Tagatise väärtuspäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
Konkreetse tagatise kasutamise korral korratakse andmeväljasid 75–94 ja täidetakse need iga tagatiskomponendi kohta, kui see on asjakohane. |
||
|
75 |
Tagatiskomponendi liik |
„SECU“ – väärtpaberid „COMM“ – kaubad (üksnes repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise ja võtmise tehingute ning ostu-tagasimüügi tehingute puhul) „CASH“ – raha |
|
Kui tagatisena kasutati raha, tuleb see märkida andmeväljadele 76 ja 77. |
||
|
76 |
Rahalise tagatise summa |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
77 |
Rahalise tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
78 |
Tagatisena kasutatud väärtpaberi tunnus |
ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) |
|
79 |
Tagatisena kasutatud väärtpaberi liigitus |
ISO 10692 CFI (6-täheline kood) |
|
Kui tagatisena kasutati kaupa, märgitakse kauba liik andmeväljadele 80, 81 ja 82. |
||
|
80 |
Põhitoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Põhitoode“ väärtused. |
|
81 |
Alamtoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Alamtoode“ väärtused. |
|
82 |
Muu alamtoode |
Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Muu alamatoode“ väärtused. |
|
83 |
Tagatise kogus või nimiväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
84 |
Tagatise mõõtühik |
„KILO“ - Kilogram (kilogramm), „PIEC“ - Piece (tükk), „TONS“ - Ton (tonn), „METR“ - Metre (meeter), „INCH“ - Inch (toll), „YARD“ - Yard (jard), „GBGA“ - GBGallon (Suurbritannia gallon), „GRAM“ - Gram (gramm), „CMET“ - Centimetre (sentimeeter), „SMET“ - SquareMetre (ruutmeeter), „FOOT“ - Foot (jalg), „MILE“ - Mile (miil), „SQIN“ - SquareInch (ruuttoll), „SQFO“ - SquareFoot (ruutjalg), „SQMI“ - SquareMile (ruutmiil), „GBOU“ - GBOunce (Suurbritannia unts), „USOU“ - USOunce (USA unts), „GBPI“ - GBPint (Suurbritannia pint), „USPI“ - USPint (USA pint), „GBQA“ - GBQuart (Suurbritannia kvart), „USQA“ - USQuart (USA kvart), „USGA“ - USGallon (USA gallon), „MMET“ - Millimetre (millimeeter), „KMET“ - Kilometre (kilomeeter), „SQYA“ - SquareYard (ruutjard), „ACRE“ - Acre (aaker), „ARES“ - Are (aar), „SMIL“ - SquareMillimetre (ruutmillimeeter), „SCMT“ - SquareCentimetre (ruutsentimeeter), „HECT“ - Hectare (hektar), „SQKI“ - SquareKilometre (ruutkilomeeter), „MILI“ - MilliLitre (milliliiter), „CELI“ - Centilitre (sentiliiter), „LITR“ - Litre (liiter), „PUND“ - Pound (nael), „ALOW“ - Allowances (lubatud heitkoguse ühik), „ACCY“ - AmountOfCurrency (valuuta summa), „BARL“ - Barrels (barrel), „BCUF“ - BillionCubicFeet (miljardit kuupjalga), „BDFT“ - BoardFeet, „BUSL“ - Bushels (vakk), „CEER“ - CertifiedEmissionsReduction (tõendatud heitkoguste vähendamise ühik), „CLRT“ - ClimateReserveTonnes (kliimameetemete reservi tonn), „CBME“ - CubicMeters (kuupmeeter), „DAYS“ - Days (päev), „DMET“ - DryMetricTons (kuivtonn), „ENVC“ - EnvironmentalCredit, „ENVO“ - EnvironmentalOffset, „HUWG“ - Hundredweight (tsentner), „KWDC“ - KilowattDayCapacity (kilovattpäeva võimsus), „KWHO“ - KilowattHours (kilovatttund), „KWHC“ - KilowattHoursCapacity (kilovatttunni võimsus), KMOC - KilowattMinuteCapacity (kilovattminuti võimsus), KWMC - KilowattMonthCapacity (kilovattkuu võimsus), „KWYC“ - KilowattYearCapacity (kilovattaasta võimsus), „MWDC“ - MegawattDayCapacity (megavattpäeva võimsus), „MWHO“ - MegawattHours (megavatttund), „MWHC“ - MegawattHoursCapacity (megavatttunni võimsus), „MWMC“ - MegawattMinuteCapacity (megavattminuti võimsus), „MMOC“ - MegawattMonthCapacity (megavattkuu võimsus), „MWYC“ - MegawattYearCapacity (megavattaasta võimsus), „TONE“ - MetricTons (tonn), „MIBA“ - MillionBarrels (miljonit barrelit), „MBTU“ - OneMillionBTU (üks miljon BTUd), „OZTR“ - TroyOunces (troiunts), „UCWT“ - USHundredweight (USA tsentner), „IPNT“ - IndexPoint (indeksipunkt), „PWRD“ - PrincipalWithRelationToDebtInstrument (võlainstrumendiga seotud põhisumma), „DGEU“ - DieselGallonEquivalent (diisligalloni ekvivalent), „GGEU“ - GasolineGallonEquivalent (bensiinigalloni ekvivalent), „TOCD“ - TonsOfCarbonDioxide (tonni süsinikdioksiidi). |
|
85 |
Tagatise nimiväärtuse valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
86 |
Hinna valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
87 |
Ühikuhind |
Kuni 18 numbrilist märki (sealhulgas kuni viis kümnendkohta), kui hind on väljendatud ühikutes. Kuni 11 numbrilist märki (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta), kui hind on väljendatud protsendi või tootlusena. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
88 |
Tagatise turuväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
89 |
Väärtuskärbe või võimendus |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
90 |
Tagatise kvaliteet |
„INVG“ – investeerimisjärgu väärtpaber „NIVG“ – muu kui investeerimisjärgu väärtpaber „NOTR“ – reitinguta „NOAP“ – ei kohaldata |
|
91 |
Väärtpaberi tähtpäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
92 |
Emitendi jurisdiktsioon |
ISO 3166-1 alpha-2 kahetäheline riigikood |
|
93 |
Emitendi LEI |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
94 |
Tagatise liik |
„GOVS“ – riigivõlakirjad „SUNS“ – riigiülesed ja asutuste emiteeritud väärtpaberid „FIDE“ – pankade ja muude finantseerimisasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid (sealhulgas pandikirjad) „NFID“ – finantssektoriväliste ettevõtjate emiteeritud võlaväärtpaberid (sealhulgas pandikirjad) „SEPR“ – väärtpaberistatud tooted (sealhulgas kollateraliseeritud võlakohustused, ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid, varaga tagatud kommertsväärtpaberid) „MEQU“ – põhiindeksisse kaasatud aktsiad (sealhulgas vahetusvõlakirjad) „OEQU“ – muud aktsiad (sealhulgas vahetusvõlakirjad) „OTHR“– muud varad (sealhulgas usaldusfondide osakud) |
|
95 |
Tagatise uuesti kasutamise võimalus |
„õige“ „vale“ |
|
Tagatise korvi kasutamise korral tuleb täita andmeväli 96. Tagatise korvi vastu tehtud SFTde tagatise üksikasjalik jaotus esitatakse andmeväljadel 75–94, kui selline teave on kättesaadav. |
||
|
96 |
Tagatise korvi tunnus |
ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) või „NTAV“ |
|
97 |
Portfelli tunnuskood |
52-kohaline tähtnumbriline kood, mis sisaldab nelja erimärki: .- _. Koodi esimene ja viimane märk ei tohi olla erimärk. Tühikud ei ole lubatud. |
|
98 |
Toimingu liik |
„NEWT“ – uus „MODI“ – muudatus „VALU“ – väärtuse hindamine „COLU“ – tagatise ajakohastamine „EROR“ – viga „CORR“ – parandus „ETRM“ – lõpetamine/ennetähtaegne lõpetamine „POSC“ – positsiooni komponent |
|
99 |
Tasand |
„TCTN“ – tehing „PSTN“ – positsioon |
Tabel 3
Võimendustagatise andmed
|
Nr |
Andmeväli |
Vorming |
|
1 |
Teabe ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
2 |
Sündmuse kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
3 |
Teadet esitav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
4 |
Teavitav vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
5 |
Teate eest vastutav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
6 |
Teine vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
7 |
Portfelli tunnuskood |
52-kohaline tähtnumbriline kood, mis sisaldab nelja erimärki: .- _. Koodi esimene ja viimane märk ei tohi olla erimärk. Tühikud ei ole lubatud. |
|
8 |
Antud alustamise tagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
9 |
Antud alustamise tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
10 |
Antud variatsioonitagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
11 |
Antud variatsioonitagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
12 |
Saadud alustamise tagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
13 |
Saadud alustamise tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
14 |
Saadud variatsioonitagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
15 |
Saadud variatsioonitagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
16 |
Antud ülemäärane tagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
17 |
Antud ülemäärase tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
18 |
Saadud ülemäärane tagatis |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
19 |
Saadud ülemäärase tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
20 |
Toimingu liik |
„NEWT“ – uus „MARU“ – võimendustagatise ajakohastamine „EROR“ – viga „CORR“ – parandus |
Tabel 4
Uuesti kasutamise, raha reinvesteerimise ja rahastamisallikate andmed
|
Nr |
Andmeväli |
Vorming |
|
1 |
Teabe ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
2 |
Sündmuse kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
3 |
Teadet esitav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
4 |
Teavitav vastaspool |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
5 |
Teate eest vastutav üksus |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
Andmevälja 6 korratakse ja see täidetakse iga tagatiskomponendi kohta. |
||
|
6 |
Tagatiskomponendi liik |
„SECU“ – väärtpaberid „CASH“ – raha |
|
Andmeväljasid 7, 8, 9 ja 10 korratakse ja need täidetakse iga väärtpaberi kohta. |
||
|
7 |
Tagatiskomponent |
ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) |
|
8 |
Uuesti kasutatud tagatise väärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
9 |
Tagatise hinnanguline uuesti kasutamine |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
10 |
Uuesti kasutatud tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
11 |
Reinvesteerimise intressimäär |
Kuni 11 numbrit (sealhulgas kuni kümme kümnendkohta) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. |
|
Andmeväljasid 12, 13 ja 14 korratakse ja need täidetakse iga investeeringu kohta, mille raames rahaline tagatis on reinvesteeritud, ja iga valuuta kohta. |
||
|
12 |
Reinvesteeritud rahalise investeeringu liik |
„MMFT“ – registreeritud rahaturufond „OCMP“ – mis tahes muu segakogum „REPM“ – repoturg „SDPU“ – väärtpaberite otseost „OTHR“ – muu |
|
13 |
Reinvesteeritud rahasumma |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
14 |
Reinvesteeritud raha valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
Võimenduslaenu tehingute puhul kordab vastaspool andmevälju 15, 16 ja 17 ja täidab need iga rahastamisallika kohta ning esitab nendel teabe üksuse tasandil. |
||
|
15 |
Rahastamisallikad |
„REPO“ – repotehing või ostu-tagasimüügi tehing „SECL“ – väärtpaberite laenuks andmisel saadud rahaline tagatis „FREE“ – vaba krediit „CSHS“ – kliendi lühikeseks müügilt saadud tulu „BSHS“ – maakleri lühikeseks müügilt saadud tulu „UBOR“ – tagamata laenuvahendid „OTHR“ – muu |
|
16 |
Rahastamisallikate turuväärtus |
Kuni 18 numbrilist märki, sealhulgas kuni viis kümnendkohta. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui see ei ole võimalik, proportsionaalne summa. |
|
17 |
Rahastamisallikate valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
18 |
Toimingu liik |
„NEWT“ – uus „REUU“ – uuesti kasutamise ajakohastamine „EROR“ – viga „CORR“ – parandus |
Tabel 5
Kaupade liigitus
|
Põhitoode |
Alamtoode |
Muu alamtoode |
|
„AGRI“ – põllumajandustooted |
„GROS“ – teraviljad, õliseemned |
„FWHT“ – söödanisu „SOYB“ – sojaoad „CORN“ – mais „RPSD“ – rapsiseemned „RICE“ – riis „OTHR“ – muu |
|
„SOFT“ – kulukaubad |
„CCOA“ – kakao „ROBU“ – robusta kohv „WHSG“ – valge suhkur „BRWN“ – toorsuhkur „OTHR“ – muu |
|
|
„POTA“ – kartulid |
|
|
|
„OOLI“ –oliiviõli |
„LAMP“ – lambiõli „OTHR“ – muu |
|
|
„DIRY“ – piimatooted |
|
|
|
„FRST“ – metsamajandustooted |
|
|
|
„SEAF“ – mereannid |
|
|
|
„LSTK“ – põllumajandusloomad |
|
|
|
„GRIN“ – teravili |
„MWHT“ – toidunisu „OTHR“ – muu |
|
|
„OTHR“ – muu |
|
|
|
„NRGY“ – energia |
„ELEC“ – elektrienergia |
„BSLD“ – baaskoormus „FITR“ – rahalised ülekandeõigused „PKLD“ – tippkoormus „OFFP“ – tipuväline koormus „OTHR“ – muu |
|
„NGAS“ – maagaas |
„GASP“ – GASPOOL „LNGG“ – veeldatud maagaas „NBPG“ – Natural Balancing Point (NBP) „NCGG“ – Net Connect Germany (NCG) „TTFG“ – Title Tranfer Facility (TTF) „OTHR“ – muu |
|
|
„OILP“ – nafta |
„BAKK“ – Bakken „BDSL“ – biodiisel „BRNT“ – Brent „BRNX“ – Brent NX „CNDA“ – Kanada „COND“ – kondensaadid „DSEL“ – diislikütus „DUBA“ – Dubai „ESPO“ – ESPO „ETHA“ – etanool „FUEL“ – kütus „FOIL“ – diisliõli „GOIL“ – gaasiõli „GSLN“ – bensiin „HEAT“ – kütteõli „JTFL“ – reaktiivkütus „KERO“ – petrooleum „LLSO“ – Light Louisiana Sweet (LLS) „MARS“ – Mars „NAPH“ – toorbensiin „NGLO“ – maagaasi kondensaat „TAPI“ – Tapis „URAL“ – Uural „WTIO“ – West Texas Intermediate (WTI) „OTHR“ – muu |
|
|
„COAL“ – süsi „INRG“ – Inter Energy „RNNG“ – taastuvenergia „LGHT“ – kerged fraktsioonid „DIST“ – destillaadid „OTHR“ – muu |
|
|
|
„ENVR“ – keskkond |
„EMIS“ – heited |
„CERE“ – THV „ERUE“ – HVÜ „EUAE“ – LHÜ „EUAA“ – lennunduse LHÜ „OTHR“ – muu |
|
„WTHR“ – ilm „CRBR“ – süsinikdioksiid „OTHR“ – muu |
|
|
|
„FRGT“ – prahtimine |
„WETF“ – vedellast |
„TNKR“ – tankerid „OTHR“ – muu |
|
„DRYF“ – kuivlast |
„DBCR“ – puistlastilaevad „OTHR“ – muu |
|
|
„CSHP“ – konteinerilaevad |
|
|
|
„OTHR“ – muu |
|
|
|
„FRTL“ – väetis |
„AMMO“ – ammoniaak „DAPH“ – DAP (diammooniumfosfaat) „PTSH“ – kaaliumkarbonaat „SLPH“ – väävel „UREA“ – uurea „UAAN“ – UAN (uurea ja ammooniumnitraat) „OTHR“ – muu |
|
|
„INDP“ – tööstustooted |
„CSTR“ – ehitustööstus „MFTG“ – töötlev tööstus |
|
|
„METL“ – metallid |
„NPRM“ – värvilised metallid |
„ALUM“ – alumiinium „ALUA“ – alumiiniumisulam „CBLT“ – koobalt „COPR“ – vask „IRON“ – rauamaak „LEAD“ – plii „MOLY“ – molübdeen „NASC“ – NASAAC „NICK“ – nikkel „STEL“ – teras „TINN“ – tina „ZINC“ – tsink „OTHR“ – muu |
|
„PRME“ – väärismetallid |
„GOLD“ – kuld „SLVR“ – hõbe „PTNM“ – plaatina „PLDM“ – pallaadium „OTHR“ – muu |
|
|
„MCEX“ – „Multi Commodity Exotic“ |
|
|
|
„PAPR“ – paber |
„CBRD“ – lainepapp „NSPT“ – ajalehepaber „PULP“ – paberimass „RCVP“ – paberijäätmed „OTHR“ – muu |
|
|
„POLY“ – polüpropüleen |
„PLST“ – plast „OTHR“ – muu |
|
|
„INFL“ – inflatsioon |
|
|
|
„OEST“ – ametlik majandusstatistika |
|
|
|
„OTHC“ – „Muu C10“ komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (11) III lisa 10. jao tabeli 10.1 tähenduses. |
|
|
|
„OTHR“ – muu |
|
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(2) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(11) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 229).
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 lisa asendatakse järgmise tekstiga:
„LISA
Tabel 1
Vastaspoole andmed
|
|
Lahter |
Vorming |
|
Lepingu pooled |
||
|
1 |
Teabe ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
2 |
Teavitava vastaspoole tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
3 |
Teise vastaspoole tunnuskoodi liik |
„LEI“ ISO 17442 kohase juriidilise isiku tunnuskoodi (LEI) korral „CLC“ kliendi tunnuskoodi korral |
|
4 |
Teise vastaspoole tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) Kliendi tunnuskood (kuni 50 tähtnumbrilist märki). |
|
5 |
Teise vastaspoole riik |
ISO 3166 kahetäheline riigikood |
|
6 |
Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond |
Finantssektori vastaspoolte taksonoomia A = Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (1) kohaselt tegevusloa saanud elukindlustusandja C = Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus F = Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (3) kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing I = direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandja L = alternatiivne investeerimisfond, mida valitseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (4) tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivse investeerimisfondi valitseja (AIFM) O = tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (5) artikli 6 punkti a tähenduses R = direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt tegevusloa saanud edasikindlustusandja U = vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja tema fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (6) kohaselt Finantssektoriväliste vastaspoolte taksonoomia. Järgmised kategooriad vastavad Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori (NACE) põhilistele jagudele, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (7) 1 = Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2 = Mäetööstus 3 = Töötlev tööstus 4 = Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 5 = Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 6 = Ehitus 7 = Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 8 = Veondus ja laondus 9 = Majutus ja toitlustus 10 = Info ja side 11 = Finants- ja kindlustustegevus 12 = Kinnisvaraalane tegevus 13 = Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 14 = Haldus- ja abitegevused 15 = Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 16 = Haridus 17 = Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 18 = Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 19 = Muud teenindavad tegevused 20 = Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine 21 = Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus Kui ära tuuakse rohkem kui üks tegevusala, tuleb koodid reastada neile vastava tegevuse suhtelise tähtsuse järjekorras, kasutades eraldusmärgina „-“. Lahter jäetakse tühjaks, kui tegu on kesksete vastaspoolte ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõike 5 kohaste muud liiki vastaspooltega. |
|
7 |
Andmeid esitava vastaspoole liik |
F = finantssektori vastaspool N = finantssektoriväline vastaspool C = keskne vastaspool O = muu |
|
8 |
Maakleri tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
9 |
Teadet esitava üksuse tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
10 |
Kliiriva liikme tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
11 |
Õigustatud isiku tunnuskoodi liik |
„LEI“ ISO 17442 kohase juriidilise isiku tunnuskoodi (LEI) korral „CLC“ kliendi tunnuskoodi korral |
|
12 |
Õigustatud isiku tunnuskood |
Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) või kuni 50-kohaline tähtnumbriline kliendikood, kui kliendil ei ole juriidilise isiku tunnuskoodi kasutamise õigust |
|
13 |
Kauplemisvolitused |
P = oma arvel kaupleja A = volitatud kaupleja |
|
14 |
Vastaspoole roll |
B = ostja S = müüja Täidetakse vastavalt artiklile 3a |
|
15 |
Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega |
Y = jah N = ei |
|
16 |
Kliirimiskünnis |
Y = ületab künnist N = ei ületa künnist |
|
17 |
Lepingu väärtus |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
18 |
Valuuta, milles väärtus on väljendatud |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
19 |
Väärtuse hindamise ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
20 |
Väärtuse hindamise tüüp |
M = turuhinnas O = mudeli põhjal C = keskse vastaspoole leitud väärtus |
|
21 |
Tagatus |
U = tagatiseta PC = osalise tagatisega OC = ühesuunalise tagatisega FC = täieliku tagatisega Täidetakse vastavalt artiklile 3b |
|
22 |
Tagatisportfell |
Y = jah N = ei |
|
23 |
Tagatisportfelli tunnuskood |
Kuni 52-kohaline tähtnumbriline kood, mis sisaldab nelja erimärki:„. - _.“ Koodi esimene ja viimane märk ei tohi olla erimärk. Tühikud ei ole lubatud. |
|
24 |
Antud alustamise tagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
25 |
Antud alustamise tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
26 |
Antud variatsioonitagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
27 |
Antud variatsioonitagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
28 |
Saadud alustamise tagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
29 |
Saadud alustamise tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
30 |
Saadud variatsioonitagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
31 |
Saadud variatsioonitagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
32 |
Antud ülemäärane tagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
33 |
Antud ülemäärase tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
34 |
Saadud ülemäärane tagatis |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
35 |
Saadud ülemäärase tagatise valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
Tabel 2
Üldandmed
|
|
Lahter |
Vorming |
Tuletislepingu liik |
|
|
Jagu 2a – lepingu liik |
|
Kõik lepingud |
|
1 |
Lepingu liik |
CD = hinnavahelepingud FR = intressiforvardid FU = futuurlepingud FW = forvardlepingud OP = optsioonileping SB = hinnavahekihlvedu SW = vahetusleping ST = vahetusoptsioon OT = muu |
|
|
2 |
Varaklass |
CO = kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberid CR = krediidituletisinstrumendid CU = valuutatuletisinstrumendid EQ = aktsiatuletisinstrumendid IR = intressituletisinstrumendid |
|
|
|
Jagu 2b – andmed lepingu kohta |
|
Kõik lepingud |
|
3 |
Toote klassifitseerimise viis |
C = CFI |
|
|
4 |
Toote klassifikatsioon |
ISO 10692 CFI (6-täheline kood) |
|
|
5 |
Toote tuvastamise viis |
Märkida, kuidas toode identifitseeritakse: I = ISIN A = AII |
|
|
6 |
Toote identifitseerimisandmed |
Kui kasutatakse tuvastamisviisi „I“: ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) Kui kasutatakse tuvastamisviisi „A“: täielik AII kood |
|
|
7 |
Alusvara tuvastamise viis |
I = ISIN A = AII B = korv X = indeks |
|
|
8 |
Alusvara identifitseerimisandmed |
Kui kasutatakse tuvastamisviisi „I“: ISO 6166 ISIN (12-kohaline tähtnumbriline kood) Kui kasutatakse tuvastamisviisi „A“: täielik AII kood Kui kasutatakse tuvastamisviisi „B“: kõigi korvi üksikosade identifitseerimisandmed ISO 6166 ISIN-koodi või täieliku AII-koodi kujul. Üksikosade identifitseerimisandmed eraldatakse üksteisest sidekriipsuga „-“. Kui kasutatakse tuvastamisviisi „X“: ISO 6166 ISIN-kood selle olemasolu korral, vastasel juhul indeksi täisnimi indeksi koostaja poolt määratud kujul |
|
|
9 |
Tinglik valuuta 1 |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
|
10 |
Tinglik valuuta 2 |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
|
11 |
Ülekantav valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
|
|
Jagu 2c – tehinguandmed |
|
Kõik lepingud |
|
12 |
Tehingu tunnuskood |
Kuni 52-kohaline tähtnumbriline kood, mis sisaldab nelja erimärki:„. - _.“ Koodi esimene ja viimane märk ei tohi olla erimärk. Tühikud ei ole lubatud. |
|
|
13 |
Teate kontrollnumber |
Kuni 52 tähtnumbrilist märki |
|
|
14 |
Komplekstehingu osa tunnus |
Kuni 35 tähtnumbrilist märki |
|
|
15 |
Täitmiskoht |
ISO 10383 turu tunnuskood (MIC) (neli tähtnumbrilist märki) kooskõlas artikli 4 punktiga b. |
|
|
16 |
Tihendamine |
Y = lepingut on tihendatud N = lepingut ei ole tihendatud |
|
|
17 |
Hind/määr |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. Kui hind märgitakse protsentides, tuleb protsendiväärtused märkida nii, et 100 % on esitatud kujul „100“ |
|
|
18 |
Hinna esitamise viis |
U = ühik P = protsent Y = tootlus |
|
|
19 |
Hinna valuuta |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
|
20 |
Tinglik väärtus |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
21 |
Hinnakordaja |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
|
22 |
Kogus |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
|
23 |
Ettemakse |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Miinusmärgiga näidatakse, et makse sooritati, mitte ei saadud. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
24 |
Ülekande liik |
C = rahas P = füüsiliselt O = vastaspoole vabal valikul või juhul, kui ülekande liigi määrab kolmas isik |
|
|
25 |
Täitmise ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
|
26 |
Jõustumiskuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
|
27 |
Tähtpäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
|
28 |
Lõpetamise kuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
|
29 |
Arvelduskuupäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
|
30 |
Raamlepingu liik |
Vabas vormis tekst (kuni 50 tähemärki), sealhulgas võimaliku raamlepingu nimi. |
|
|
31 |
Raamlepingu versioon |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA |
|
|
|
Jagu 2d – riskide maandamine/teavitamine |
|
Kõik lepingud |
|
32 |
Kinnitamise ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
|
33 |
Kinnitamise liik |
Y = mitteelektrooniliselt kinnitatud N = kinnitamata E = elektrooniliselt kinnitatud |
|
|
|
Jagu 2e – kliiring |
|
Kõik lepingud |
|
34 |
Kliirimiskohustus |
Y = jah N = ei |
|
|
35 |
Kliiritud |
Y = jah N = ei |
|
|
36 |
Kliiringu ajatempel |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
|
37 |
Keskne vastaspool |
ISO 17442 juriidilise isiku tunnuskood (LEI) 20 tähtnumbrilist märki |
|
|
38 |
Grupisisene tehing |
Y = jah N = ei |
|
|
|
Jagu 2f – intressimäärad |
|
Intressimäära tuletisinstrumendid |
|
39 |
Poole 1 fikseeritud intressimäär |
Kuni 10 numbrit (sealhulgas kümnendkohad) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
40 |
Poole 2 fikseeritud intressimäär |
Kuni 10 numbrit (sealhulgas kümnendkohad) protsendi kujul, nii et 100 % on esitatud kujul „100“. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
41 |
Poole 1 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod |
Lugeja/nimetaja, kusjuures nii lugejaks kui ka nimetajaks on kas numbrid või väljend „täpne päevade arv“ (näiteks 30/360 või täpne päevade arv/365). |
|
|
42 |
Poole 2 fikseeritud intressimäära arvestusmeetod |
Lugeja/nimetaja, kusjuures nii lugejaks kui ka nimetajaks on kas numbrid või väljend „täpne päevade arv“ (näiteks 30/360 või täpne päevade arv/365). |
|
|
43 |
Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
44 |
Poole 1 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni kolm numbrit. |
|
|
45 |
Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
46 |
Poole 2 fikseeritud intressi maksesagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni kolm numbrit. |
|
|
47 |
Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
48 |
Poole 1 ujuva intressi maksesagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni kolm numbrit. |
|
|
49 |
Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
50 |
Poole 2 ujuva intressi maksesagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust. Kuni kolm numbrit. |
|
|
51 |
Poole 1 ujuva intressi muutmise sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat intressi muudavad. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
52 |
Poole 1 ujuva intressi muutmise sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat intressi muudavad. Kuni kolm numbrit. |
|
|
53 |
Poole 2 ujuva intressi muutmise sagedus – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat intressi muudavad. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
54 |
Poole 2 ujuva intressi muutmise sagedus – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab seda, kui sageli vastaspooled ujuvat intressi muudavad. Kuni kolm numbrit. |
|
|
55 |
Poole 1 ujuv intressimäär |
Ujuva intressimäära nimi „EONA“ – EONIA „EONS“ – EONIA SWAP „EURI“ – EURIBOR „EUUS“ – EURODOLLAR „EUCH“ – EuroSwiss „GCFR“ – GCF REPO „ISDA“ – ISDAFIX „LIBI“ – LIBID „LIBO“ – LIBOR „MAAA“ – Muni AAA „PFAN“ – Pfandbriefe „TIBO“ – TIBOR „STBO“ – STIBOR „BBSW“ – BBSW „JIBA“ – JIBAR „BUBO“ – BUBOR „CDOR“ – CDOR „CIBO“ – CIBOR „MOSP“ – MOSPRIM „NIBO“ – NIBOR „PRBO“ – PRIBOR „TLBO“ – TELBOR „WIBO“ – WIBOR „TREA“ – Treasury „SWAP“ – SWAP „FUSW“ – Future SWAP Või kuni 25 tähtnumbrilist märki, kui viitemäära ei ole eespool toodud nimekirjas |
|
|
56 |
Poole 1 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab baasperioodi. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
57 |
Poole 1 ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab baasperioodi. Kuni kolm numbrit. |
|
|
58 |
Poole 2 ujuv intressimäär |
Ujuva intressimäära nimi „EONA“ – EONIA „EONS“ – EONIA SWAP „EURI“ – EURIBOR „EUUS“ – EURODOLLAR „EUCH“ – EuroSwiss „GCFR“ – GCF REPO „ISDA“ – ISDAFIX „LIBI“ – LIBID „LIBO“ – LIBOR „MAAA“ – Muni AAA „PFAN“ – Pfandbriefe „TIBO“ – TIBOR „STBO“ – STIBOR „BBSW“ – BBSW „JIBA“ – JIBAR „BUBO“ – BUBOR „CDOR“ – CDOR „CIBO“ – CIBOR „MOSP“ – MOSPRIM „NIBO“ – NIBOR „PRBO“ – PRIBOR „TLBO“ – TELBOR „WIBO“ – WIBOR „TREA“ – Treasury „SWAP“ – SWAP „FUSW“ – Future SWAP Või kuni 25 tähtnumbrilist märki, kui viitemäära ei ole eeltoodud nimekirjas |
|
|
59 |
Poole 2 ujuva intressi baasperiood – ajaperiood |
Ajaperiood, mis näitab baasperioodi. Kasutatakse järgmisi lühendeid: Y = aasta M = kuu W = nädal D = päev |
|
|
60 |
Poole 2 ujuva intressi baasperiood – kordaja |
Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis näitab baasperioodi. Kuni kolm numbrit. |
|
|
|
Jagu 2 g – välisvaluuta |
|
Valuutatuletislepingud |
|
61 |
Ülekandevaluuta 2 |
ISO 4217 valuutakood (3 tähte) |
|
|
62 |
Vahetuskurss 1 |
Kuni 10 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
63 |
Valuuta forvardkurss |
Kuni 10 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
64 |
Vahetuskursi alus |
Kaks ISO 4217 valuutakoodi, mis on teineteisest eraldatud märgiga „/“. Esimene valuutakood tähistab alusvääringut ja teine valuutakood tähistab hinna valuutat. |
|
|
|
Jagu 2h – kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberid |
|
Kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid |
|
Üldine |
|||
|
65 |
Aluseks olev kaup |
AG = põllumajandus EN = energia FR = veos ME = metallid IN = indeks EV = keskkond EX = eksootiline OT = muu |
|
|
66 |
Kauba andmed |
Põllumajandussektor GO = teraviljad, õliseemned DA = piimatooted LI = põllumajandusloomad FO = metsamajandustooted SO = kulukaubad SF = mereannid OT = muu Energia OI = nafta NG = maagaas CO = süsi EL = elektrienergia IE = arbitraažitehing OT = muu Veosed DR = puistlast WT = vedellast OT = muu Metallid PR = väärismetallid NP = mitteväärismetallid Keskkond WE = ilm EM = heide OT = muu |
|
|
Energia |
|||
|
67 |
Tarnekoht või -tsoon |
EIC-kood, 16 tähtnumbrilist märki. Korratav andmeväli. |
|
|
68 |
Ühenduspunkt |
EIC-kood, 16 tähtnumbrilist märki. |
|
|
69 |
Koormuse liik |
BL = baaskoormus PL = tippkoormus OP = tipuväline koormus BH = tund/blokktunnid SH = profileeritud GD = gaasipäev OT = muu |
|
|
|
Andmevälju 70–77 korratakse |
|
|
|
70 |
Koormuse tarneajavahemikud |
tt:mmZ |
|
|
71 |
Tarne alguskuupäev ja -aeg |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
|
72 |
Tarne lõppkuupäev ja -aeg |
ISO 8601 vormingus kuupäev ja UTC vormingus kellaaeg, st AAAA-KK-PPtt:mm:ssZ |
|
|
73 |
Kestus |
N = minut H = tund D = päev W = nädal M = kuu Q = kvartal S = aastaaeg Y = aasta O = muu |
|
|
74 |
Nädalapäevad |
WD = tööpäev WN = nädalavahetus MO = esmaspäev TU = teisipäev WE = kolmapäev TH = neljapäev FR = reede SA = laupäev SU = pühapäev Lubatud on mitu väärtust, mis on eraldatud märgiga „/“ |
|
|
75 |
Tarnevõimsus |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
76 |
Koguse ühik |
kW kWh/h kWh/päev MW MWh/h MWh/päev GW GWh/h GWh/päev term/päev kterm/päev Mterm/päev kuupmeetrit päevas miljon kuupmeetrit päevas |
|
|
77 |
Koguse hind tarneajavahemikul |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. |
|
|
|
Jagu 2i – optsioonid |
|
Optsioonilepingud |
|
78 |
Optsiooni liik |
P = müügioptsioon C = ostuoptsioon OTHR = juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ostu- või müügioptsiooniga |
|
|
79 |
Optsiooni täitmise tüüp |
A = Ameerika B = Bermuda E = Euroopa S = Aasia Lubatud on rohkem kui üks väärtus |
|
|
80 |
Täitmishind (ülem-/alammäär) |
Kuni 20 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. Juhul kui kasutatakse miinusmärki, ei loeta seda numbriliseks märgiks. Kui täitmishind märgitakse protsentides, tuleb protsendiväärtused märkida nii, et 100 % on esitatud kujul „100“ |
|
|
81 |
Täitmishinna esitamise viis |
U = ühik P = protsent Y = tootlus |
|
|
82 |
Alusvara tähtpäev |
ISO 8601 vormingus kuupäev kujul AAAA-KK-PP |
|
|
|
Jagu 2j – krediidituletisinstrumendid |
|
|
|
83 |
Nõudeõiguse järk |
SNDB = Kõrgema nõudeõiguse järguga võlg, nagu kõrgema nõudeõiguse järgu tagamata võlg (ettevõtlussektor/finantssektor), riigi välisvaluutavõlg (valitsus), SBOD = madalama nõudeõiguse järguga võlg, nagu allutatud või madalama teise taseme võlg (pangad), madalama nõudeõiguse järguga või kõrgema teise taseme võlg (pangad), OTHR = muu, nagu eelisaktsiad või esimese taseme omavahendid (pangad) või muud krediidituletisinstrumendid |
|
|
84 |
Aluseks olev üksus |
ISO 3166 kahetäheline riigikood või ISO 3166-2 – kahetäheline riigikood, millele järgneb kriips („-“), ja kuni kolmekohaline tähtnumbriline riigi alljaotuse kood või Standardile ISO 17442 vastav 20-kohaline tähtnumbriline juriidilise isiku tunnus (LEI) |
|
|
85 |
Maksesagedus |
MNTH = kord kuus QURT = kord kvartalis MIAN = kaks korda aastas YEAR = kord aastas |
|
|
86 |
Arvutamise alus |
Lugeja/nimetaja, kusjuures nii lugejaks kui ka nimetajaks on kas numbrid või väljend „täpne päevade arv“ (näiteks 30/360 või täpne päevade arv/365). |
|
|
87 |
Seeria |
Täisarv (kuni 5 märki) |
|
|
88 |
Versioon |
Täisarv (kuni 5 märki) |
|
|
89 |
Indeks-tegur |
Kuni 10 numbrit (koos kümnendkohtadega). Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
|
90 |
Väärtpaberistamise seeria |
T = seeriatesse jaotatud U = seeriatesse jaotamata |
|
|
91 |
Alumine eraldamispunkt |
Kuni 10 numbrit (sealhulgas kümnendkohad) kümnendmurruna väärtusega 0 kuni 1. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
|
92 |
Ülemine eraldamispunkt |
Kuni 10 numbrit (sealhulgas kümnendkohad) kümnendmurruna väärtusega 0 kuni 1. Kümnendkoha eraldajat ei loeta numbriliseks märgiks. Kui kümnendkoha eraldajat kasutatakse, peab selleks olema punkt. |
|
|
|
Jagu 2k – lepingu muutmine |
|
|
|
93 |
Toimingu liik |
N = uus M = muudatus E = viga C = ennetähtaegne lõpetamine R = parandus Z = tihendamine V = väärtuse ajakohastamine P = positsiooni osa |
|
|
94 |
Tasand |
T = tehing P = positsioon |
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).