5)
|
Punkti II muudetakse järgmiselt:
a)
|
alapunkt 2.008 asendatakse järgmisega:
„2.008.
|
ESA 2010s (1.101–1.105) kirjendatakse voogusid (eelkõige tehinguid toodetega ja jaotustehinguid) tekkepõhiselt, ehk teiste sõnadega hetkel, mil majanduslik väärtus, võlgnetav summa või nõue tekib, muutub või kaob, mitte aga ajal, mil sooritatakse tegelik makse.“;
|
|
b)
|
alapunkt 2.010 asendatakse järgmisega:
„2.010.
|
ESA 2010s käsitatakse tootmist jätkuva protsessina, mille käigus muundatakse tooted ja teenused teisteks toodeteks ja teenusteks. See protsess võib olenevalt tootest toimuda erinevate ajavahemike jooksul, mis võivad olla arvestusperioodist pikemad. Tootmise selline iseloomustus koostoimes tekkepõhise põhimõttega toob kaasa toodangu kirjendamise lõpetamata toodanguna. Seega tuleb põllumajandustoodang (põllumajandussaadused) ESA 2010 (3.54) kohaselt kirjendada nii, nagu valmiks see jätkuvalt kogu tootmisperioodi käigus (mitte üksnes hetkel, mil põllukultuur koristatakse või loomad tapetakse). Kasvavaid põllukultuure, kasvavat metsa ja toiduks kasvatatavaid kala- või loomavarusid käsitatakse tootmisprotsessi jooksul lõpetamata toodangu varudena ja need muudetakse valmistoodangu varudeks, kui tootmisprotsess on lõpule viidud. Toodang ei sisalda muutusi mittekultiveeritavates bioloogilistes ressurssides, näiteks vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade arvu suurenemist ega metsa kasvu, kui see ei tulene kultiveerimisest, kuid sisaldab vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade püüki.“;
|
|
c)
|
alapunkt 2.011 asendatakse järgmisega:
„2.011.
|
Toodangu kirjendamine lõpetamata toodanguna on majandusanalüüsi seisukohalt soovitav ja ka vajalik juhul, kui tootmisprotsess vältab kauem kui arvestusperiood. See võimaldab kulude ja toodangu kirjendamisel säilitada järjepidevuse, mis tagab usaldusväärsed andmed lisandväärtuse kohta. Kuna PAP põhineb kalendriaastal, kohaldatakse lõpetamata toodangu kirjendamist üksnes toodete puhul, mille tootmisprotsess ei olnud kalendriaasta lõpuks lõppenud (kuid ka juhtudel, kus üldine hinnatase arvestusperioodil väga kiiresti muutub).“;
|
|
d)
|
alapunkti 2.014 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Tootmisprotsessi käigus saadakse igal aastal kirjendatava lõpetamata toodangu eeldatav väärtus valmistoote väärtuse jaotamisel võrdeliselt iga perioodi kuludega (2008 SNA, 6. 112).“;
|
e)
|
alapunkti 2.017 teine lause asendatakse järgmisega:
„Kui noorloomi on võimalik nende tulevase kasutusotstarbe alusel eristada, tuleks tootmisvahenditena kasutamiseks mõeldud loomad alates sünni hetkest kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (oma tarbeks tehtavad kapitalimahutused põhivarasse, mis kirjendatakse siis, kui need toodetakse, st neid käsitatakse lõpetamata toodanguna ning nende kasv kirjendatakse toodanguna, vt ESA 2010, 3.134).“;
|
f)
|
B-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.07–3.58)“ tekstiga
„(vt ESA 2010, 3.07–3.54)“;
|
g)
|
alapunkt 2.032 asendatakse järgmisega:
„2.032.
|
Toodang on arvestusperioodi jooksul toodetud tooted kokku (ESA 2010, 3.14). On oluline eristada mõisteid „toodang“ ja „tootmine“: toodang tähistab tootmise tulemusena saadavaid kaupasid ja teenuseid ning tootmine tähistab tootmisprotsessi.“;
|
|
h)
|
alapunkti 2.033 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Seega ei kirjendata neid TAÜ toodanguna ega vahetarbimise osana.“;
|
i)
|
alapunkti 2.036 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Kuigi ESA 2010s seda ette ei nähta, lähtub PAP põllumajanduse erilise iseloomu tõttu SNAs sätestatud reeglist ning FAO metoodikajuhendist. (1).“;
|
j)
|
alapunkt 2.041 asendatakse järgmisega:
„2.041.
|
ESA 2010 kohaselt võib tootjatel tekkida kolme liiki kadusid: korduvad kaod varudest (ESA 2010, 3.147), erakorralised kaod (kahjud) varudest (ESA 2010, 6.13.e) ja õnnetustest tingitud kaod (katastroofikahjud) (ESA 2010, 6.08 ja 6.09).“;
|
|
k)
|
alapunkt 2.059 asendatakse järgmisega:
„2.059.
|
Tootjatepoolse töötlemise alla kirjendatakse need kogused, mida põllumajandustootjad toodavad töötlemiseks (nt piim, mis töödeldakse võiks või juustuks, õunad, mis töödeldakse õunamahlaks või siidriks), kuid üksnes selliste töötlemistegevuste raames, mis on lahutatavad põllumajanduslikust põhitegevusest (raamatupidamisdokumentide alusel, vt 1.26). Kirjendatakse üksnes töötlemata tooted (nt toorpiim, õunad), mitte aga neist valmistatud tooted (nt või, õunamahl ja siider). Niisiis ei võeta käesoleva kirje puhul arvesse põllumajandustoodete töötlemisega seotud tööd.“;
|
|
l)
|
alapunkti 2.065 teine lause asendatakse järgmisega:
„Tuleb märkida, et tootmiskarjast eraldatavate põhivarana arvel olevate loomade müüki (ekspordiks või tapmiseks) ei kirjendata müügina.“;
|
m)
|
alapunkt 2.077 asendatakse järgmisega:
„2.077.
|
„Kogutoodangu“ mõiste põllumajandustoodangu mõõtmiseks hõlmab põllumajanduslike üksuste vahelist põllumajanduslike kaupade ja teenustega kauplemist ning (turustuskõlblike või -kõlbmatute) söödatoodete üksusesisest tarbimist.“;
|
|
n)
|
lisatakse alapunkt 2.080.1:
„2.080.1.
|
ESA 2010 punkti 3.82 kohaselt on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute toodete leidmiseks või väljatöötamiseks, sealhulgas olemasolevate toodete paremate versioonide või omaduste leidmiseks või väljatöötamiseks, või uute või tõhusamate tootmisprotsesside leidmiseks või väljatöötamiseks. Põhitegevusalaga võrreldes olulise suurusega teadus- ja arendustegevus kirjendatakse kohaliku TAÜ kõrvaltegevusalana. Võimaluse korral eristatakse teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldi kohalik TAÜ, mida ei omistata põllumajandustööstusele. Kui üksused tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega, mida ei saa omistada eraldi kohalikule TAÜ-le, ja on võimalik prognoosida põllumajandustegevuse teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi, tuleks need prognoosid kirjendada põllumajandustoodangu „muude lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste“ (enda tarbeks tootmine) ja kapitali kogumahutusena põhivarasse.“;
|
|
o)
|
alapunkt 2.081 asendatakse järgmisega:
„2.081.
|
Vastavalt põllumajandustööstuse toodangu määratlusele (vt 1.16) on põllumajandustööstuse toodang põllumajandustoodangu (vt 2.076–2.077) ja lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste toodangu (vt 2.078–2.080.1) summa.“;
|
|
p)
|
alapunkt 2.082 asendatakse järgmisega:
„2.082.
|
Toodangu väärtus määratakse baashinna alusel. Baashind (alushind) on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna väljastatud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (st tootemaksud) ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud toetused (st toodetele makstavad toetused). Baashind ei sisalda tootja poolt eraldi sissenõutavaid transpordikulusid. Samuti ei sisalda see finants- ja mittefinantsvarast tulenevat kapitalikasumit või -kahjumit (vt ESA 2010, 3.44).“;
|
|
q)
|
alapunkti 2.085 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Tootja poolt selliselt arvutatud hind on 2008 SNAs, 6.51–6.54 määratletud käibemaksuvaba tootjahind (st hind põllumajandusettevõttest tarnimisel).“;
|
r)
|
C-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.69–3.73)“ tekstiga
„(vt ESA 2010, 3.88–3.92)“;
|
s)
|
alapunkt 2.089 asendatakse järgmisega:
„2.089.
|
Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtust, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse põhivara kulumina. Asjaomased tooted ja teenused tootmisprotsessis kas muundatakse või kasutatakse ära (vt ESA 2010, 3.88). Erinevate sisendiliikide klassifikatsioonis kajastab vahetarbimine põllumajanduse sisenditest tulenevaid vastastikuseid seoseid teiste majandusharudega. Vahetarbimist kasutatakse ka tootmistegurite intensiivsuse (st kahe tootmisteguri, näiteks vahetarbimise ja tööjõusisendi suhte) arvutamiseks.“;
|
|
t)
|
alapunkt 2.090 asendatakse järgmisega:
„2.090.
|
Vahetarbimise alla ei kuulu uus või olemasolev omandatud põhivara, mis on rahvamajanduses toodetud või imporditud; see kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse (vt 2.109 c–f). See hõlmab mittepõllumajandusliku põhivara objekte, näiteks ehitisi või muid rajatisi, masinaid ja seadmeid ning põllumajanduslikku põhivara, näiteks istandikke ja tulundusloomi. Mittetoodetud vara, näiteks maa soetamine ei kuulu samuti vahetarbimise alla. Tavatöödeks kasutatavad odavad tööriistad, näiteks saed, haamrid, kruvikeerajad, mutrivõtmed ja teised käsitööriistad ning väikesed seadmed, näiteks taskuarvutid, kirjendatakse vahetarbimisena.“;
|
|
u)
|
alapunkt 2.094 asendatakse järgmisega:
„2.094.
|
Põllumajanduslike üksuste vahelist kauplemist elusloomadega, mis on sarnased lõpetamata toodangu varudega (nt põrsad, inkubeerimiseks ette nähtud munad) ja elusloomade importi ei kirjendata vahetarbimisena (ega toodanguna) (vt 2.066–2.070).“;
|
|
v)
|
alapunkt 2.107.1 asendatakse järgmisega:
„2.107.1.
|
Vastavalt ESA 2010-le tuleks põllumajandustööstuses kasutatavate kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste väärtus võtta arvele põllumajandustööstuse vahetarbimisena (vt ESA 2010, peatükk 14).“;
|
|
w)
|
alapunkti 2.108 muudetakse järgmiselt:
i)
|
alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a)
|
mitteelamute ja muu (materiaalse või immateriaalse) põhivara, näiteks masinate ja seadmete ilma operaatorita rentimise (vt 1.23) või tarkvara kasutamise eest otseselt või rendilepingu alusel makstav renditasu. Kui kohalik TAÜ aga ei erista mitteelamute ja maa rentimist, kirjendatakse kõik eespool nimetatu ettevõtte tulukontole maa rentimisena (vt 3.082);“;
|
|
ii)
|
alapunkt d asendatakse järgmisega:
„d)
|
kulutused turu-uuringute ja reklaamiga seotud teenustele, personali koolitusele jms teenustele;“
|
|
iii)
|
alapunkt o asendatakse järgmisega:
„o)
|
riigiasutustele makstavad tasud kaubandus- või kutsetegevuseks vajalike litsentside või lubade saamiseks, kui kõnealuste lubade saamiseks on ette nähtud põhjalik kontroll (v.a juhul, kui tasud on võrreldes pakutava teenusega ebaproportsionaalselt suured, vt 3.048 alapunkt e ja ESA 2010, 4.80 alapunkt d);“
|
|
iv)
|
alapunkt p asendatakse järgmisega:
„p)
|
odavate väiketööriistade, tööriietuse, varuosade ja püsiseadmete ost, mida kasutatakse suhteliselt lihtsateks toiminguteks (ESA 2010 punkti 3.89 alapunkti f alapunkt 1 ja 2008 SNA, 6.225);“
|
|
v)
|
alapunkt q asendatakse järgmisega:
„q)
|
tasud lühiajaliste rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside eest, mis kirjendatakse mittetoodetud varadena; siia hulka ei kuulu selliste mittetoodetud varade otsene ostmine.“;
|
|
|
x)
|
alapunkti 2.109 muudetakse järgmiselt:
i)
|
alapunkti b viimane lause asendatakse järgmisega:
„Sellele vaatamata loetakse, et tööandjad vajavad seda liiki teenust töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks (kuna tavajuhul peaksid nad niikuinii ise enda eest maksma), mitte aga tootmisprotsessi huvides (vt 2008 SNA, 7.51);“
|
ii)
|
alapunkti f esimene lause asendatakse järgmisega:
„f)
|
maa, ehitiste või muude olemasolevate kapitalikaupade omandiõiguse omandamisega seotud teenuste ost, näiteks vahendajate, notarite, inspektorite, inseneride jne tasud ning kinnistusraamatusse kandmise tasud (vt ESA 2010, 3.133).“;
|
|
|
y)
|
alapunkti 2.111 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Ostuhind hõlmab ka transpordikulusid, mida ostja maksab eraldi toote kohaletoimetamise eest nõutud ajal ja kohta; maha on arvatud allahindlus hulgikoguse või hooajaväliste ostude standardhinnast või -kuludest; ostuhind ei sisalda vastavalt krediiditingimustele lisatud intressi või teenuskulusid ega lisatasusid, mis tuleb tasuda, kui makset ei tehta ostu tegemise ajal kokkulepitud ajavahemiku jooksul (ESA 2010, 3.06).“;
|
aa)
|
D-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.100–3.116)“ tekstiga
„(vt ESA 2010, 3.122–3.157)“;
|
bb)
|
alapunkt 2.115 asendatakse järgmisega:
„2.115.
|
Kapitali kogumahutuse alla kuulub:
—
|
kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g),
|
—
|
väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53).“;
|
|
|
cc)
|
alapunkt 2.117 asendatakse järgmisega:
„2.117.
|
Kapitali kogumahutuse määramisel jäetakse põhivara kulum maha arvestamata (P.51c).
Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus (P.51n). Põhivara kulum on kapitalikaupade amortisatsioon tootmisprotsessi käigus tekkiva tavapärase kulumi tulemusena (vt 3.099).“;
|
|
dd)
|
D-osa alapealkiri „1. Kapitali kogumahutus põhivarasse“ asendatakse järgmisega:
„1.
Kapitali kogumahutus põhivarasse“;
|
ee)
|
alapunkt 2.118 asendatakse järgmisega:
„2.118.
|
Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. (ESA 2010, 3.125–3.129). Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel (vt ESA 2010, 3.124 ja lisa 7.1).“;
|
|
ff)
|
alapunkt 2.122 asendatakse järgmisega:
„2.122.
|
Majanduse mõningate sektorite või harude puhul arvestatakse kapitali kogumahutust põhivarasse omandi (soetamine, realiseerimine) kriteeriumi alusel, mitte aga kaupade kasutuse põhjal. Tuleb märkida, et kapitalirendiga soetatud põhivara (mis ei ole lihtsalt renditud) käsitatakse liisinguvõtja (kui liisinguvõtja on tootja), mitte aga liisinguandja varana, kellele jääb tinglikule nõudele vastav finantsvara (kestvuskaupade erinevate rentimisviiside eristamise kohta vt 2.109 alapunkt d ja ESA 2010 15. peatükk). (1)“;
|
|
gg)
|
alapunkti 2.123 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Omandi kriteeriumi kohaldamine oleneb statistikasüsteemist, mille alusel kapitali kogumahutust põhivarasse arvutatakse.“;
|
hh)
|
alapunkt 2.124 asendatakse järgmisega:
„2.124.
|
Põhivara soetamine hõlmab uut või olemasolevat põhivara, mis on soetatud (ostetud, omandatud bartertehingutega, mitterahalise kapitalisiirdena või kapitalirendiga), toodetud ja tootja oma kasutusse jäetud põhivara, põhivara ja mittetoodetud materiaalse vara olulisi parendusi, põllumajandusliku vara looduslikku juurdekasvu (kari ja istandikud) ning kulutusi, mis on seotud mittetoodetud vara üleminekuga (vt ESA 2010, 3.125 alapunkt a).“;
|
|
ii)
|
alapunkt 2.125 jäetakse välja;
|
jj)
|
alapunkti 2.126 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Esmaseks paigaldamiseks vajalike kestvuskaupade oma tarbeks ostmine või tootmine on mahutus põhivarasse.“;
|
kk)
|
alapunkt 2.129 asendatakse järgmisega:
„2.129.
|
2008 SNAs on sätestatud, et põhivara parendused tuleb kindlaks määrata kas põhivara omaduste muutumise ulatuse järgi (st suuruse, kuju, jõudluse, mahu või oodatava tööea oluline muutus) või selle järgi, et parendused ei ole sellist tüüpi muudatused, mis muude sama liiki varade puhul on harilike hoolde- ja remondiprogrammide raames tavapärased (vt 2008 SNA,10.43 ja 10.46).“;
|
|
ll)
|
alapunkt 2.130 asendatakse järgmisega:
„2.130.
|
Põhivara realiseerimine hõlmab põhivara müüki, lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt või nende loovutamist bartertehingute käigus või mitterahaliste kapitalisiiretena (vt ESA 2010, 3.125 alapunkt b ja 3.126). Realiseerimine peab üldjuhul kaasa tooma omandiõiguse muutumise ning sellel peab olema otsene majanduslik eesmärk (seepärast ei arvata kõnealuse realiseerimise hulka põhivara lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt juhul, kui taoline kasutusest kõrvaldamine ei hõlma edasist majanduslikku kasutamist) (vt 2008 SNA, 10.38). Teatavat liiki realiseerimine võib siiski jääda sama institutsioonilise üksuse piiresse, näiteks põllumajandustootja poolt loomade tapmine ja äratarbimine tema perekonna poolt.“;
|
|
mm)
|
alapunkti 2.134 teine lause asendatakse järgmisega:
„Vara väärtuse muutus määratletakse (vt ESA 2010, 7.12 ja 7.13) arvestusperioodi lõpus ja alguses hinnatud väärtuse vahena ning seda võib väljendada järgmiselt:“;
|
nn)
|
alapunkti 2.136 viimane taane asendatakse järgmisega:
„—
|
põhivara klassifikatsiooni või struktuuri muutused: nt põllumajandusmaa majandusliku otstarbe muutumine, lihatoodanguks suunatav piimakari (vt 2.149, allmärkus 2) või põllumajandushoonete kasutuselevõtt eraotstarbel või muul majanduslikul eesmärgil.“;
|
|
oo)
|
alapunkt 2.138 asendatakse järgmisega:
„2.138.
|
ESA 2010s eristatakse mitut tegurit, mis tuleb kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (vt ESA 2010, 3.127):
—
|
muud hooned ja rajatised, see sisaldab olulist maaparandust;
|
—
|
masinad ja seadmed, näiteks laevad, autod ja arvutid;
|
—
|
kaitseotstarbeline põhivara;
|
—
|
kultiveeritavad bioloogilised ressursid, näiteks puud ja kariloomad;
|
—
|
mittetoodetud varade, näiteks maa, rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside omandiõiguse ülemineku kulud;
|
—
|
teadus- ja arendustegevus, sealhulgas vabalt kasutatava teadus- ja arendustegevuse tootmine;
|
—
|
maavarade uurimine ja hindamine;
|
—
|
arvutitarkvara ja andmebaasid;
|
—
|
meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid;
|
—
|
muud intellektuaalomandi õigused.“;
|
|
|
pp)
|
alapunkt 2.139 asendatakse järgmisega:
„2.139.
|
PAP koostamisel eristatakse kapitali kogumahutusel põhivarasse järgmist liiki tegureid:
—
|
korduvalt toodangut andvad istandikud,
|
—
|
põhivara (v.a põllumajanduslik vara):
—
|
masinad ja muud kapitalikaubad,
|
—
|
põllumajandushooned (mitteeluruumid),
|
—
|
muud rajatised, v.a maaparandus (muud hooned ja rajatised jms),
|
—
|
muud (arvutitarkvara jms),
|
|
—
|
olulised maaparandustööd,
|
—
|
mittetoodetud vara, näiteks maa ja tootmisõiguste omandi üleminekuga seotud kulud,
|
—
|
teadus- ja arendustegevus, mis hõlmab spetsialiseeritud üksuse ja oma tootmise otstarbel toimuvat teadus- ja arendustegevust.“;
|
|
|
qq)
|
alapunkt j asendatakse järgmisega:
„j)
|
Korduvalt toodangut andvad istandikud“;
|
|
rr)
|
alapunkt 2.141 asendatakse järgmisega:
„2.141.
|
Vastavalt ESA 2010-le (3.125) on istandikesse tehtud kapitali kogumahutuse väärtus vastavuses korduvalt toodangut andvate täisikka jõudnud loodusvarade (näiteks viljapuud) soetamisega arvestusperioodil, millest arvatakse maha realiseerimine, pluss nimetatud loodusvarad, mis ei ole veel täisikka jõudnud (st ei kanna vilja).“;
|
|
ss)
|
alapunkt 2.144 asendatakse järgmisega:
„2.144.
|
Istandike realiseerimine (kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse) võib toimuda kahel viisil: kasvavaid istandikke võib müüa teistele (põllumajanduslikele) üksustele, millisel juhul kantakse PAPsse üksnes omandi üleminekuga seotud kulud. Teiseks võimaluseks on istandike langetamine. Sellisel juhul peab aga langetatud istandikel vastavalt realiseerimise üldisele määratlusele olema otsene majanduslik kasutusotstarve; teiste sõnadega, tarvis on kaupade ja teenustena väljenduvat tasakaalustavat kirjet (näiteks müük puidu müügiga tegelevale ettevõttele (1)). Viimasel juhul peaks istandike realiseerimisväärtus, mis kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse, jääma mõõdukuse piiresse.“;
|
|
tt)
|
alapunkt 2.148 asendatakse järgmisega:
„2.148.
|
Kasvatatavate taimekasvatustoodanguvaradega, st istandikega seotud töö kirjendatakse müügina, kui tegu on seda liiki põllumajanduslikule allhankele spetsialiseerunud ettevõtetega (mullaharimine, masinate, taimede, tööjõu jms pakkumine), või oma tarbeks toodetud kapitalikaupade toodanguna (vt 1.75).“;
|
|
uu)
|
alapunkt 2.151 asendatakse järgmisega:
„2.151.
|
Kariloomade puhul on kapitali kogumahutus põhivarasse vaid üks varade väärtuse muutuse element. Tegelikult on kariloomade puhul kapitali kogumahutust põhivarasse võimalik mõõta üksnes kalendriaasta keskmise hinna alusel hinnatavate loomade arvu muutusena igas kariloomade kategoorias (kvantitatiivne meetod), kui täidetud on järgmised tingimused:
—
|
ei esine nominaalset kapitalikasumit ega -kahjumit (st kariloomade hinna ja arvu muutused on tavapärased),
|
—
|
ei esine muid mahu muutusi (st loodusõnnetustest tingitud kadusid, muutusi klassifikatsioonis jms).
|
Teine arvutusmeetod (otsene meetod) hõlmab iga kariloomade kategooria sissetulekuid ja väljaminekuid vastavates hindades: lisaks soetustele ja realiseerimistele tuleb selle meetodi puhul võtta arvesse sissetulekuid (eelkõige sünnid) ja väljaminekuid põllumajandusettevõtetes.“;
|
|
vv)
|
alapunkti 2.152 lõppu lisatakse järgmine lause:
„See ei ole kooskõlas ESA 2010ga.“;
|
ww)
|
alapunkt 2.153 asendatakse järgmisega:
„2.153.
|
Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis tuleks teoorias kariloomade puhul arvestada põhivara kulumit. (*4) Tegelikult aga on põhivara kulum kariloomade puhul tootmiseks kasutatavate loomade oodatav produktiivsuse vähenemine, mis omakorda kajastub kõnealustest loomadest saadava tulevase tulu muutumises. Põhivara kulumi hindamisega seotud praktilisi probleeme silmas pidades (arvutusparameetrite määratlemine on väga raske, vt 3.105 ja 3.106) ei tohiks siiski produktiivloomade puhul põhikapitali kulumit arvestada.
|
(*4) Erinevalt ESA 2010st (3.140) on 2008 SNAs (10.94) sätestatud, et kariloomade osas tuleb arvestada põhivara kulumit.“;"
|
xx)
|
alapunkt l asendatakse järgmisega:
„l)
|
Põhivara (v.a põllumajanduslik vara)“;
|
|
yy)
|
alapunkt 2.162 asendatakse järgmisega:
„2.162.
|
Põhivara, välja arvatud põllumajanduslik vara (istandikud ja kariloomad), hõlmab järgmisi elemente:
—
|
masinad ja muud kapitalikaubad,
|
—
|
põllumajandushooned (mitteeluruumid),
|
—
|
muud (muud ehitised ja rajatised, arvutitarkvara jms),“;
|
|
|
zz)
|
alapunkt m asendatakse järgmisega:
„m)
|
Olulised maaparandustööd“;
|
|
aaa)
|
alapunkt 2.166 asendatakse järgmisega:
„2.166.
|
Mittetoodetud materiaalse põhivara olulised parendused on enamasti seotud maaparandusega (maa parem kvaliteet ja kõrgem saagikus tänu niisutus-, kuivendus- ja tulvaennetusmeetmetele jms) ning neid tuleks käsitada sarnaselt muude kapitali kogumahutustega põhivarasse (ESA 2010, 3.128).“;
|
|
bbb)
|
alapunkti 2.167 viimane lause asendatakse järgmisega:
„See kehtib eelkõige infrastruktuurikulutuste puhul, näiteks kändudest puhastamine, tasandamine, kuivendamine, niisutamine ja eraldiasetsevate maatükkide ühendamine (vt ESA 2010, 3.128 ja 2008 SNA, 10.79–10.81).“;
|
ccc)
|
lisatakse alapunkt 2.168.1:
„o) Teadus- ja arendustegevus
|
2.168.1
|
Teadus- ja arendustegevus hõlmab teadmiste hulga suurendamise eesmärgil ellu viidud süstemaatilise loomingulise tegevusega ning nende teadmiste uute rakendusalade leidmiseks kasutamisega seoses kantud kulude väärtust. Kui väärtust ei ole põhjendatult võimalik prognoosida, siis võetakse selle hindamisel kokkuleppe kohaselt aluseks tehtud kulutuste summa, mille hulka arvatakse ka teadus- ja arendustegevus, mis ei andnud tulemusi (vt ESA 2010 lisa 7.1).“;
|
|
ddd)
|
alapunkti 2.169 muudetakse järgmiselt:
i)
|
alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a)
|
väiketööriistad, tööriietus, varuosad ja püsiseadmed, isegi juhul, kui nende kasutusiga on pikem kui üks aasta; kuna neid uuendatakse korrapäraselt, ning raamatupidamistava järgimiseks, käsitatakse kõnealuste kaupade ostu vahetarbimisena (vt 2.105 ja 2.106);“
|
|
ii)
|
alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c)
|
reklaam, turu-uuringud jms teenused. Nende teenuste ost kuulub vahetarbimise alla (vt 2.108 alapunkt d);“
|
|
|
eee)
|
alapunkti 2.176 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Lisandunud lõpetamata toodangu väärtust võib hinnata ka tootmiskulude väärtuse alusel, millele lisatakse oodatavale tegevuse ülejäägile või (prognoositavale) segatulule vastav hinnalisand (vt ESA 2010, 3.47 ja 3.48).“;
|
fff)
|
alapunkti 2.178 viimane lause asendatakse järgmisega:
„Seda põllumajandusele iseloomulikku probleemi on tunnistatud ka ESA 2010s (vt 3.153 alapunkt c).“;
|
ggg)
|
alapunkt 2.186 asendatakse järgmisega:
„2.186.
|
Hooajaliste toodete varude hindamiseks võib kasutada ka laos olevate kaupade hinnasuundumuste jälgimise meetodit. Kauba hind võib laosoleku ajal muutuda vähemalt kolmel põhjusel (2008 SNA, 6.143):
—
|
tootmisprotsess on piisavalt pikk selleks, et allahindlust kohaldatakse toodangu suhtes varakult enne tarnimist,
|
—
|
selle füüsilised omadused võivad aja jooksul paraneda või halveneda,
|
—
|
hooajalised tegurid võivad mõjutada selle pakkumist ja nõudlust, põhjustades prognoositavaid muutusi aasta keskmistes hindades, kuigi füüsilised omadused muus osas ei muutu,“;
|
|
|
hhh)
|
alapunkt 2.187 asendatakse järgmisega:
„2.187.
|
Varudesse lisandumise ning varudest väljamineku aja hindade erinevus peaks kajastama ladustamisajal tekkinud täiendavat väärtust (2008 SNA, 6.143), kuna mitu kuud pärast saagikoristust laost väljavõetud tooted erinevad majanduslikult nendest toodetest, mis ladustati. Sellist toodete väärtuse suurenemist ei tohiks käsitada nominaalse kapitalikasumina.“
|
|
|