EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/128,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4 ja artikli 165 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 337/75 (3) selleks, et aidata komisjonil edendada ja arendada kutse- ja täienduskoolitust liidu tasandil.

(2)

Alates selle asutamisest 1975. aastal on Cedefopil olnud oluline roll kutsehariduse ja -õppe ühise poliitika väljatöötamise toetamisel. Tulenevalt muutustest tööturul, tehnoloogia arengust, eelkõige digivaldkonnas, ja tööjõu liikuvuse suurenemisest on kutseõppe mõiste ja tähtsus muutunud. Need tegurid muudavad keerulisemaks küsimuse, kuidas viia pädevused ja kvalifikatsioonid pidevalt muutuva nõudlusega paremini vastavusse. Kutseõppepoliitika on samuti muutunud ning hõlmab mitmesuguseid vahendeid ja algatusi, sealhulgas need, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega ning õppe käigus omandatud pädevuste valideerimine, mis lähevad kindlasti kaugemale kutsehariduse ja -õppe tavapärastest piiridest. Seepärast tuleks selgelt piiritleda Cedefopi tegevuse olemus, kajastamaks paremini selle praegusi tegevusi, mis on laiaulatuslikumad kui kutseharidus ja -õpe ning hõlmavad tööd oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning kõneluse arengu arvesse võtmiseks tuleks kohandada Cedefopi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust.

(3)	Cedefopi 2013. aasta hindamisaruandes leiti, et määrust (EMÜ) nr 337/75 tuleks muuta – Cedefopi ühe ülesandena tuleks lisada oskustega seotud tegevus ning paremini tuleks integreerida tegevus, mis on seotud poliitikaalase aruandluse ning Euroopa ühiste vahendite ja algatustega.

(4)

Kutseharidus- ja kutseõppepoliitika rakendamise toetamisel tuleb keskenduda hariduse ja koolituse ning töömaailma kokkupuutepunktidele ja tagada, et omandatud teadmised, oskused ja pädevused toetavad elukestvat õpet, integratsiooni ja tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul ning vastavad kodanike ja ühiskonna vajadustele.

(5)	Määrust (EMÜ) nr 337/75 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(6)	Vastavalt võimalustele ja arvestades Cedefopi kolmepoolset laadi, tuleks teda reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(7)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt Cedefop, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. Samuti on vaja tihedat koostööd Euroopa Koolituse Fondiga (ETF). Cedefop peaks seepärast oma tegevusega täiendama ETFi, Eurofoundi ja EU-OSHA tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. Cedefop peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist ETFi, Eurofoundi, EU-OSHA ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks Cedefop asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(8)	Cedefopi hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(9)	Cedefopi, Eurofoundi ja EU-OSHA kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(10)

Selleks et lihtsustada Cedefopi otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks Cedefopi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama Cedefopi tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaksid haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(11)

Cedefopi nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnast, selleks et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida Cedefopi tegevust.

(12)

Juhatusele tuleks teha ülesandeks valmistada asjakohaselt ette haldusnõukogu koosolekud ning toetada selle otsustus- ja seireprotsesse. Kiireloomulistel juhtudel peaks juhatus saama vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, et haldusnõukogu abistada. Juhatuse töökorra peaks kehtestama haldusnõukogu.

(13)

Tegevdirektor peaks vastutama Cedefopi üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(14)

Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palga puhul. Kõik osapooled peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja juhatuses tasakaalustatult esindatud. Seda eesmärki peaks taotlema ka haldusnõukogu oma esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna, samuti valitsusi ning tööandjate ja töötajate organisatsioone esindavad rühmad haldusnõukogus, kui nad määravad asendajaid osalema juhatuse koosolekutel.

(15)	Cedefopil on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(16)

Cedefopi puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (4) on sätestatud, et Cedefop teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks Cedefop neid hindamisi arvesse võtma.

(17)

Selleks et tagada Cedefopi täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. Cedefopi suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Cedefopi raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(18)

Cedefopi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Cedefop peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks Cedefopi vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(19)	Cedefopi töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5).

(20)	Cedefop peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks Cedefop võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7).

(21)	Seoses eelarve ning haldusnõukogu ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada Cedefopi tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) asutatakse liidu asutusena.

2. Cedefopi eesmärk on toetada liidu poliitika edendamist, väljatöötamist ja rakendamist kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, tehes koostööd komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega.

Selleks edendab ja levitab Cedefop teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1. Cedefopil on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

a)	analüüsida suundumusi kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide poliitika ja süsteemide vallas ning koostada selle kohta kõiki riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse;

b)	analüüsida tööturu suundumusi, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning kutseharidust ja -õpet;

c)	analüüsida ja aidata arendada kvalifikatsioonide kavandamist ja omistamist, toetada nende koondamist raamistikesse ja nende toimimist tööturul ning kutsehariduse ja -õppe kontekstis, eesmärgiga suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist;

d)	analüüsida ja toetada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisega seotud suundumusi;

e)	viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitiliste küsimuste kohta;

f)	pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet;

g)	aidata liikmesriikides reforme ja poliitikat ellu viia, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi abil;

h)	levitada teavet, et aidata kaasa poliitika kujundamisele ja suurendada teadlikkust ja arusaamist kutsehariduse ja -õppe võimalustest inimeste tööalase konkurentsivõime, tootlikkuse ja elukestva õppe edendamisel ja toetamisel;

i)	hallata kutseharidust ja -õpet, oskusi, ameteid ja kvalifikatsioone käsitlevaid vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele;

j)	kooskõlas artikliga 29 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Cedefopi pädevusse kuuluvates küsimustes.

2. Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse Cedefopi eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (8).

3. Cedefop võtab oma tegevuses arvesse kutsehariduse ja -õppe ning muude haridus- ja koolitussektorite vahelisi seoseid.

4. Cedefop võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepingud, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

5. Oma ülesannete täitmisel suhtleb Cedefop tihedalt nii avaliku kui ka erasektori, riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, kes töötavad välja kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks Cedefopi eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige ETFi, Eurofoundi ja EU-OSHAga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

CEDEFOPI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Cedefopi haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)	haldusnõukogu;

juhatus;

c)	tegevdirektor.

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)	igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)	igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)	igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)	kolm komisjoni esindavat liiget;

e)	üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide põhjal.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide vallas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi Cedefopi põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. Cedefop avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

6. Valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus igaüks eraldi rühma. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate Euroopa tasandi organisatsioonide esindajad ning neid võib määrata ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, kes ei ole lõike 1 kohaselt nimetatud haldusnõukogu liikmed, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu:

a)	annab Cedefopile strateegilise tegevussuuna;

b)	võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu Cedefopi programmdokumendi, mis sisaldab Cedefopi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)	võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Cedefopi aastaeelarve ja täidab muid Cedefopi eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)	võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu Cedefopi tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)	võtab vastavalt artiklile 16 vastu Cedefopi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)	võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)	võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 19 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude Cedefopi-väliste töötajate huvide konflikte;

h)	võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda Cedefopi programmdokumendis;

i)	võtab vastu oma töökorra;

kasutab kooskõlas lõikega 2 Cedefopi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)	võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)	nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 18;

m)	nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)	võtab vastu juhatuse töökorra;

o)	jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

p)	annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu peatada ajutiselt nii tegevdirektorile delegeeritud kui ka tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused. Sellistel juhtudel delegeerib haldusnõukogu need volitused piiratud ajaks ühele oma nimetatud komisjoni esindavale liikmele või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1. Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile e koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

2. Tegevdirektor esitab lõikes 1 osutatud programmdokumendi projekti haldusnõukogule. Programmdokumendi projekt esitatakse pärast seda, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevdirektor esitab nimetatud dokumendi ajakohastatud versioonid sama korra kohaselt. Haldusnõukogu võtab programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)	üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)	rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)	teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)	võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 29.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5. Kui Cedefopile tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 27 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui Cedefopile tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)	üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast;

b)	üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast;

c)	üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)	üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on üks aasta. Nende ametiaega võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) nende riikide esindajad, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalised, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui nende osalemine Cedefopi tegevuses on EMP lepinguga ette nähtud.

5. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Cedefop.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 18 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3. Esimees osaleb hääletamisel.

4. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5. Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)	jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)	nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

3. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustele ja eelarveküsimuste kohta.

4. Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 6 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel asjaomase rühma nimetatud liikme puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb kuupäeval, mil lõpeb tema liikmesus haldusnõukogus.

6. Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas esimehe algatusel või selle liikmete taotlusel. Pärast iga koosolekut teevad artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid kõik endast sõltuva, et teavitada oma rühma liikmeid õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelu sisust.

3. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab Cedefopi juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

2. Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4. Tegevdirektor on Cedefopi seaduslik esindaja.

5. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Cedefopile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)	juhib Cedefopi igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)	rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)	teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)	teeb otsuseid Cedefopi sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata Cedefopi igapäevast juhtimist, võttes arvesse Cedefopi tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)	koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

f)	viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

g)	koostab Cedefopi iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

h)	kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 27 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

i)	koostab Cedefopi suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

j)	koostab Cedefopi programmdokumendi osana Cedefopi tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab Cedefopi eelarvet;

k)	koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

l)	seab eesmärgiks tagada Cedefopis sooline tasakaal;

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, tehes tõhusaid kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

n)	koostab Cedefopi pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)	teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6. Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas Cedefopi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada Cedefopi koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja Cedefopi haldusülesannete dubleerimist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Eelarve

1. Igal eelarveaastal koostatakse Cedefopi kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Cedefopi eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2. Cedefopi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Cedefopi tulud järgmistest vahenditest:

a)	liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)	liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)	tasud Cedefopi väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)	Cedefopi töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 29.

4. Cedefopi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 13

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab igal aastal Cedefopi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

2. Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Cedefopi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3. Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka Cedefopile.

4. Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Cedefopi toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Cedefopi ametikohtade loetelu.

7. Cedefopi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik Cedefopi eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8. Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada Cedefopi eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 14

Eelarve täitmine

1. Cedefopi eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 15

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Cedefopi peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. Cedefop saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab Cedefopi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4. Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud Cedefopi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta Cedefopi kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Cedefopi aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6. Cedefopi peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 16

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Cedefopi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Cedefopi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 17

Üldsätted

1. Cedefopi töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 18

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase Cedefopi ajutise töötajana.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Väljavalitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamenti esinema omapoolse avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi põhjendamatult edasi lükata ametisse nimetamist.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on Cedefopi esindajaks haldusnõukogu esimees.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning Cedefopi edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5. Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

6. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab oma otsuse tegemisel arvesse lõikes 3 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

7. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 19

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. Cedefop võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid Cedefopi-väliseid töötajaid.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide Cedefopisse lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 20

Õiguslik seisund

1. Cedefop on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2. Cedefopil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3. Cedefopi asukoht on Thessaloníki.

4. Cedefop võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 21

Privileegid ja immuniteedid

Cedefopi ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 22

Kasutatavad keeled

1. Cedefopi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (9) sätteid.

2. Cedefopi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 23

Läbipaistvus ja andmekaitse

1. Cedefop tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2. Cedefopi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10).

3. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4. Cedefopis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida Cedefop võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 24

Pettustevastane võitlus

1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) ühineb Cedefop hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (13) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Cedefop on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Cedefopi rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Cedefopi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Cedefopi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 25

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

Cedefop võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Cedefopi julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 26

Vastutus

1. Cedefopi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt Cedefopi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab Cedefop vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Cedefopi osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Töötajate isiklikku vastutust Cedefopi ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 27

Hindamine

1. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb Cedefop eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2. Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata Cedefopi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liikmetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja Cedefopi volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3. Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 28

Haldusuurimine

Cedefopi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 29

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib Cedefop teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib Cedefop haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2. Cedefop on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt Cedefopi töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad Cedefopi käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Cedefopi pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 30

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1. Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Cedefopile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse Cedefopi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on Cedefopi asukoht.

2. Cedefopi asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused Cedefopi toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 31

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 4 alusel moodustatud Cedefopi haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 32

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1. Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 6 alusel ametisse nimetatud Cedefopi direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2. Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EMÜ) nr 337/75 artiklit 6.

3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EMÜ) nr 337/75 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad Cedefopi kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 33

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 337/75 artikli 11 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 12a.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 337/75 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 35

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EMÜ) nr 337/75 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruari 2019 kehtima, kui Cedefopi haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 36

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2) Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

(4) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(5) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(6) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(9) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).