31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/74

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/127,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/75, (3) et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele tegevuste kaudu, mille sihiks on laiendada ja levitada teadmisi. Sellega seoses peaks Eurofound arvesse võtma ka keskpikka ja pikaajalist perspektiivi.

(2)

Alates selle asutamisest 1975. aastal on Eurofoundil olnud oluline roll elu- ja töötingimuste parandamise toetamisel kogu liidus. Samas on elu- ja töötingimuste kontseptsioon ja tähendus ühiskonna arengu ning oluliste muutuste tõttu tööturul muutunud. Seepärast tuleks kõneluse arengu arvesse võtmiseks Eurofoundi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust kohandada.

(3)

Määrust (EMÜ) nr 1365/75 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)

Vastavalt võimalustele ja arvestades Eurofoundi kolmepoolset laadi, tuleks Eurofoundi reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(5)

Eurofound annab liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele Eurofoundi pädevusvaldkonnas erialast teavet, mis kätkeb endas lisaväärtust.

(6)

Eurofound peaks jätkama uuringute tegemist, et tagada elu- ja töötingimuste ning tööturu suundumuste võrdleva analüüsimise jätkuvus liidus.

(7)

Samuti on oluline, et Eurofound teeks tihedat koostööd asjakohaste rahvusvaheliste, liidu ja riigi tasandi asutustega.

(8)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt Eurofound, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. Eurofound peaks seepärast oma tegevusega täiendama EU-OSHA ja Cedefopi tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. Eurofound peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist EU-OSHA, Cedefopi ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks Eurofound asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(9)

Eurofoundi hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(10)

Eurofoundi, EU-OSHA ja Cedefopi kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(11)

Selleks et lihtsustada Eurofoundi otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks Eurofoundi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama Eurofoundi tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaks haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(12)

Eurofoundi nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised sotsiaal- ja tööpoliitika valdkonnast, et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida Eurofoundi tegevust.

(13)

Juhatusele tuleks teha ülesandeks valmistada asjakohaselt ette haldusnõukogu koosolekud ning toetada selle otsustus- ja seireprotsesse. Kiireloomulistel juhtudel peaks juhatus saama vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, et haldusnõukogu abistada. Juhatuse töökorra peaks kehtestama haldusnõukogu.

(14)

Tegevdirektor peaks vastutama Eurofoundi üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(15)

Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palga puhul. Kõik osapooled peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja juhatuses tasakaalustatult esindatud. Seda eesmärki peaks taotlema ka haldusnõukogu oma esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna, samuti valitsusi ning tööandjate ja töötajate organisatsioone esindavad rühmad haldusnõukogus, kui nad määravad asendajaid osalema juhatuse koosolekutel.

(16)

Eurofoundil on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(17)

Eurofoundi puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (4) on sätestatud, et Eurofound teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks Eurofound kõnealuseid hindamisi arvesse võtma.

(18)

Selleks et tagada Eurofoundi täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. Eurofoundi suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Eurofoundi raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(19)

Eurofoundi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Eurofound peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks Eurofoundi vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(20)

Eurofoundi töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5).

(21)

Eurofound peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks Eurofound võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7).

(22)

Seoses eelarve ning haldusnõukogu, tegevdirektori ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada Eurofoundi tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1.   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) asutatakse liidu asutusena.

2.   Eurofoundi eesmärk on pakkuda komisjonile, teistele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele tuge elu- ja töötingimuste parandamise alaste poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tööhõivemeetmete kavandamisel ning dialoogi edendamisel tööturu osapoolte vahel.

Selleks edendab ja levitab Eurofound teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Eurofoundil on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

a)

analüüsida arengut ning koostada liikmesriike ja vajaduse korral teisi riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse poliitika, institutsiooniliste raamistike ja tavade kohta;

b)

koguda andmeid, näiteks uuringute abil, ning analüüsida elu- ja töötingimuste, tööhõive ning tööturu suundumusi;

c)

analüüsida töösuhete süsteemi ja eelkõige sotsiaaldialoogi arengut nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

d)

viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitiliste küsimuste kohta;

e)

viia asjakohasel juhul ja komisjoni taotlusel ellu katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid;

f)

pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi kaudu;

g)

hallata ja teha poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele, akadeemilistele asutustele ja muudele sidusrühmadele kättesaadavaks vahendeid ja andmekogusid;

h)

kooskõlas artikliga 30 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Eurofoundi pädevusse kuuluvates küsimustes.

2.   Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse Eurofoundi eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (8).

3.   Eurofound võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepinguid, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

4.   Oma ülesannete täitmisel suhtleb Eurofound tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, akadeemiliste ja teadusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks Eurofoundi eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige EU-OSHA ja Cedefopiga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

EUROFOUNDI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Eurofoundi haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)

haldusnõukogu;

b)

juhatus;

c)

tegevdirektor.

1. jagu

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)

igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)

igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)

igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)

kolm komisjoni esindavat liiget;

e)

üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal sotsiaal- ja tööpoliitika vallas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi Eurofoundi põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4.   Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. Eurofound avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5.   Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

6.   Valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus igaüks eraldi rühma. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate Euroopa tasandi organisatsioonide esindajad ning neid võib määrata ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, kes ei ole lõike 1 kohaselt nimetatud haldusnõukogu liikmed, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu:

a)

annab Eurofoundile strateegilise tegevussuuna;

b)

võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu Eurofoundi programmdokumendi, mis sisaldab Eurofoundi mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)

võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Eurofoundi aastaeelarve ja täidab muid Eurofoundi eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)

võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu Eurofoundi tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)

võtab vastavalt artiklile 17 vastu Eurofoundi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)

võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)

võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 20 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude Eurofoundi-väliste töötajate huvide konflikte;

h)

võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda Eurofoundi programmdokumendis;

i)

võtab vastu oma töökorra;

j)

kasutab kooskõlas lõikega 2 Eurofoundi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)

võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)

nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 19;

m)

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)

võtab vastu juhatuse töökorra;

o)

moodustab nõuandekomiteesid ja lõpetab nende tegevuse kooskõlas artikliga 12 ning võtab vastu nende töökorra;

p)

jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

q)

annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu peatada ajutiselt nii tegevdirektorile delegeeritud kui ka tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused. Sellistel juhtudel delegeerib haldusnõukogu need volitused piiratud ajaks ühele oma nimetatud komisjoni esindavale liikmele või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1.   Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile f koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

2.   Tegevdirektor esitab lõikes 1 osutatud programmdokumendi projekti haldusnõukogule. Programmdokumendi projekt esitatakse pärast seda, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevdirektor esitab nimetatud dokumendi ajakohastatud versioonid sama korra kohaselt. Haldusnõukogu võtab programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4.   Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)

üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)

rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)

teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)

võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5.   Kui Eurofoundile tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6.   Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui Eurofoundile tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)

üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast;

b)

üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast;

c)

üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)

üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on üks aasta. Nende ametiaega võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) nende riikide esindajad, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalised, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui nende osalemine Eurofoundi tegevuses on EMP lepinguga ette nähtud.

5.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Eurofound.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 19 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Esimees osaleb hääletamisel.

4.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5.   Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. jagu

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.   Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)

valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)

jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)

nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustele ja eelarveküsimuste kohta.

4.   Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 6 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel asjaomase rühma nimetatud liikme puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5.   Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõppeb kuupäeval, mil lõppeb tema liikmesus haldusnõukogus.

6.   Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas esimehe algatusel või selle liikmete taotlusel. Pärast iga koosolekut teevad artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid kõik endast sõltuva, et teavitada oma rühma liikmeid õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelu sisust.

3. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab Eurofoundi juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.   Tegevdirektor on Eurofoundi seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Eurofoundile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)

juhib Eurofoundi igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)

teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)

teeb otsuseid Eurofoundi sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse Eurofoundi tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)

valib välja ja nimetab ametisse asedirektori, kes toetab tegevdirektorit Eurofoundi ülesannete täitmisel ja tegevuses;

f)

koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

g)

viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

h)

koostab Eurofoundi iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

i)

kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 28 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

j)

koostab Eurofoundi suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

k)

koostab Eurofoundi programmdokumendi osana Eurofoundi tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab Eurofoundi eelarvet;

l)

koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

m)

seab eesmärgiks tagada Eurofoundis sooline tasakaal;

n)

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, tehes tõhusaid kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

o)

koostab Eurofoundi pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

p)

teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6.   Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas Eurofoundi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada Eurofoundi koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja Eurofoundi haldusülesannete dubleerimist.

4. jagu

Nõuandekomiteed

Artikkel 12

Nõuandekomiteed

1.   Haldusnõukogu võib moodustada nõuandekomiteesid kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud poliitikaprioriteetidega.

2.   Nõuandekomiteed on tööorganid, mis on moodustatud selleks, et tagada Eurofoundi teadusuuringute kvaliteet ning projektide ja nende tulemuste ulatuslik omaksvõtt, edendades Eurofoundi programmide rakendamises osalemist, andes nõu ja uusi sisendeid.

3.   Koostöös haldusnõukogu ja juhatusega on nõuandekomiteede peamised teadusprojektidega seotud ülesanded järgmised:

a)

nõu andmine nende kavandamisel ja rakendamisel;

b)

rakendamisel tehtud edusammude jälgimine;

c)

projektide tulemuste hindamine;

d)

tulemuste levitamise kohta nõu andmine.

4.   Nõuandekomiteede liikmete nimetamise ja töös osalemise üle teevad vastavalt haldusnõukogu töökorrale järelevalvet artikli 4 lõikes 6 osutatud rühmade koordinaatorid.

5.   Haldusnõukogu võib lõike 1 kohaselt moodustatud nõuandekomiteede tegevuse kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud prioriteetidega lõpetada.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 13

Eelarve

1.   Igal eelarveaastal koostatakse Eurofoundi kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurofoundi eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2.   Eurofoundi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurofoundi tulud järgmistest vahenditest:

a)

liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)

liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)

tasud Eurofoundi väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)

Eurofoundi töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 30.

4.   Eurofoundi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

2.   Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.   Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka Eurofoundile.

4.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Eurofoundi toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurofoundi ametikohtade loetelu.

7.   Eurofoundi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik Eurofoundi eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8.   Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada Eurofoundi eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1.   Eurofoundi eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 16

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   Eurofoundi peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2.   Eurofound saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3.   Komisjoni peaarvepidaja saadab Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4.   Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta Eurofoundi kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Eurofoundi aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.   Eurofoundi peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 17

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurofoundi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Eurofoundi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 18

Üldsätted

1.   Eurofoundi töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 19

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase Eurofoundi ajutise töötajana.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Väljavalitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamenti esinema omapoolse avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi põhjendamatult edasi lükata ametisse nimetamist.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on Eurofoundi esindajaks haldusnõukogu esimees.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning Eurofoundi edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4.   Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.   Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

6.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab oma otsuse tegemisel arvesse lõikes 3 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

7.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 20

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1.   Eurofound võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid Eurofoundi-väliseid töötajaid.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide Eurofoundi lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 21

Õiguslik seisund

1.   Eurofound on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   Eurofoundil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Eurofoundi asukoht on Dublin.

4.   Eurofound võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 22

Privileegid ja immuniteedid

Eurofoundi ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 23

Kasutatavad keeled

1.   Eurofoundi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (9) sätteid.

2.   Eurofoundi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 24

Läbipaistvus ja andmekaitse

1.   Eurofound tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2.   Eurofoundi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10).

3.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4.   Eurofoundis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida Eurofound võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 25

Pettustevastane võitlus

1.   Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) ühineb Eurofound hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (13) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Eurofound on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Eurofoundi rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Eurofoundi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Eurofoundi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 26

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

Eurofound võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. Eurofoundi julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 27

Vastutus

1.   Eurofoundi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuste tegemine vastavalt Eurofoundi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab Eurofound vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Eurofoundi osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Töötajate isiklikku vastutust Eurofoundi ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 28

Hindamine

1.   Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb Eurofound eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2.   Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata Eurofoundi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liikmetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja Eurofoundi volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3.   Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 29

Haldusuurimine

Eurofoundi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 30

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib Eurofound teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib Eurofound haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.   Eurofound on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt Eurofoundi töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad Eurofoundi käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Eurofoundi pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 31

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.   Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Eurofoundile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse Eurofoundi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on Eurofoundi asukoht.

2.   Eurofoundi asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused Eurofoundi toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 32

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 6 alusel moodustatud haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 33

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1.   Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 8 alusel ametisse nimetatud Eurofoundi direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2.   Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EMÜ) nr 1365/75 artiklit 8.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EMÜ) nr 1365/75 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad Eurofoundi kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 34

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 15 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 16.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 1365/75 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EMÜ) nr 1365/75 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruari 2019 kehtima, kui Eurofoundi haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

(4)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(5)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(6)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(9)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).