31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/124,

30. jaanuar 2019,

millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 tuleb lossimiskohustust hakata täielikult kohaldama hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleks lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena, mida kohaldatakse ajutiselt maksimaalselt kuni kolm aastat.

(6)

Selliste liikide varude puhul, mille suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitatud kogupüügi näitajal (mitte soovituslikel lossitavatel üldkogustel). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast.

(7)

Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse vastavalt teaduslikule nõuandele, võib kogu saagi täieliku lossimiskohustuse rakendamine sellise segapüügi puhul tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuste lubatud kogupüükide tase peaks hoidma ära kõnealuste kalavarude kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(8)

Selleks et vähendada järk-järgult asjaomaste kalavarude soovimatut püüki, peaksid liikmesriigid alates 2019. aastast rakendama mitmeaastaseid kaaspüügi vähendamise kavasid asjakohase püügitegevuse puhul, et vähendada järk-järgult asjaomaste kalavarude soovimatut püüki, ning võtma riiklikke meetmeid ja vajaduse korral tegema koostööd piirkondlikul tasandil, et esitada komisjonile 2019. aastal ühised soovitused. STECF hindab kõnealuseid kaaspüügi vähendamise kavasid ja vaatab need läbi kaks aastat pärast nende jõustumist. Lisaks peaksid kõik laevad, kes saavad konkreetset lubatud kogupüüki kasutada, täitma kogu püügidokumentatsiooni alates 2019. aastast.

(9)

Teaduslike nõuannete kohaselt on hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) seisund Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi 4b, 4c, 7a ja 7d–7h rajoonid) endiselt muret tekitav. Kudekarja biomass on alates 2005. aastast vähenenud ja on nüüd allpool biomassi piirangu piirväärtust (Blim). Kalastussuremus on aja jooksul suurenenud, saavutades kõrgeima taseme 2013. aastal enne kiiret langust allapoole sellist kalastussuremuse sihttasemete taset, mille tulemuseks on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine (FMSY). Juurdekasv oli hinnanguliselt väike alates 2008. aastast, välja arvatud aastatel 2013 ja 2014, kui juurdekasv oli hinnangute järgi keskmine. ICESi nõuande kohaselt ei tohiks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) lähenemist kasutades olla koguväljapüük 2019. aastal üle 1 789 tonni, mis on 2018. aasta nõuandega võrreldes suurem kogus. Seetõttu võiks lubada suuremat püüki selle liigi püüdmiseks õngekonksude ja -nööridega. Samuti on asjakohane jätkata hariliku huntahvena vältimatut kaaspüüki käsitlevate meetmete kohaldamist teatavate püügivahendite korral, nähes samal ajal ette lubatud püügi piiratud suurenemise. Hariliku huntahvena harrastuspüügi majandamise meetmeid tuleks kohandada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Teadusliku nõuande kohaselt lubatud piirides peaks jätkuma püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ja kaasavõetava saagi piirmäära kohaldamine, kuid tehes seda pikema ajavahemiku jooksul.

(10)

Euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal. Lisaks võttis Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja majandamismeetmed Vahemerel. On asjakohane kehtestada kogu liidus võrdsed tingimused ning seetõttu näha ette kolme järjestikuse kuu pikkune keeluaeg kõikides eluetappides euroopa angerja igasuguseks püügiks ka ICESi piirkonna liidu vete, samuti riimvete, nagu estuaaride, laguunide ja üleminekuvete jaoks. Kuna püügikeeluperiood peaks olema kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (2) sätestatud kaitse-eesmärkidega ning euroopa angerja hooajalise rändega, on ICESi piirkonna liidu vete puhul asjakohane kehtestada see keeld ajavahemikuks 1. augustist 2019 kuni 29. veebruarini 2020.

(11)

Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb siiski nende liikide saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mõni erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ettenähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ÜKP valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(12)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega.

(13)

Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (3) ning see jõustus 2018. aastal. Kõnealuse kava artiklis 1 loetletud varude kalapüügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt selles kavas ette nähtud tingimustele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Põhjamere kaaspüügivarude püügivõimalused tuleks kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/973 artikli 5 lõikes 2. Et piirata varieerumist järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste vahel, on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõike 5 punktiga c asjakohane kasutada hariliku merikeele puhul ICESi 2a rajoonis ja 4. alapiirkonnas FMSY ülemist vahemikku.

(14)

La Manche'i lääneosa merikeele- ning Põhjamere atlandi merilesta ja merikeelevaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 509/2007 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2016/1627 (5). Euroopa merluusi lõunapoolse varu puhul on nõukogu määruses (EÜ) nr 2166/2005 (6) eesmärgiks seatud selle varu biomassi ohutute bioloogiliste piiride taastamine, võttes samas arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teadusliku nõuandega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks ICESi nõuande kohase maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa ÜKP eesmärkide saavutamisele.

(15)

Võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu 6a, 7b ja 7c rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt 6aS, 7b ja 7c rajooni ning teiselt poolt 5b, 6b ja 6aN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teadusliku nõuande kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamise kava (7) kombineeritud varude puhul kohaldada ning pole võimalik kehtestada eraldi püügivõimalusi kõnealusele kahele kalavarule, tuleks kehtestada lubatud kogupüük, et lubada ärilistel alustel teadusliku proovivõtu programmi puhul piiratud püüki.

(16)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(17)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (8) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(18)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(19)

On vaja kehtestada 2019. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5 ning määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7, 9 ja I lisaga.

(20)

Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(21)

Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(22)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobrini 2017 Manilas, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(23)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (9) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(24)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2a ja 3a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslik nõuanne peaks avaldatama alles 2019. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid ajutiselt nulltasemel kuni nõuande avaldamiseni.

(25)

Liit on Norra (10) ja Fääri saartega (11) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus (12) ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2019. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(26)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2018. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(27)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2017. aastal peetud aastakoosolekul kokku, et 2018. ja 2019. aastal võib liit jaotada hariliku tuuni jaotamata reservid 2019. ja 2020. aastaks, võttes eelkõige arvesse rannikuäärsete ICCATi konventsiooni osaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide ( „konventsiooniosalised“) vajadusi seoses rannalähedase püügiga. See jaotamine lepiti kokku ICCATi 2. paneeli istungitevahelisel koosolekul (Madrid, märts 2018), tuginedes liidu eraldise puhul liikmesriikidelt, eelkõige Kreekalt, Hispaanialt ja Portugalilt saadud teabele. Selle tulemusel sai liit kalapüügi erivõimalused 87 tonni ulatuses 2019. aastaks ja 100 tonni ulatuses 2020. aastaks, mida saavad kasutada liidu väikesemahulise püügiga tegelevad kalalaevastikud teatavates liidu piirkondades. ICCAT kinnitas nende uute püügivõimaluste eraldamise oma 2018. aasta koosolekul ning seega on asjakohane määrata nende täiendavate püügivõimaluste jaoks kindlaks jaotuspõhimõtted.

(28)

2019. aastal väheneb Vahemere mõõkkala lubatud kogupüük kooskõlas ICCATi soovitusega 1605. Nagu juba Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse selle organisatsiooni poolt vastu võetud püügi piirnorme. Lisaks tuleks selliste liidu kalalaevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit ja millega püütakse suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alal, kohaldada ICCATi poolt soovituses 1501 vastu võetud võimsuse piiranguid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(29)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2018. aastal toimunud 37. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019. Kvootide täituvust 2018. aastal tuleks 2019. aastaks kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta.

(30)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi uued piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuses komisjonis. IOTC vähendas ka võimalusi kasutada peibutuspüügivahendeid ja varustuslaevu. Neid sätteid 2018. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks neid jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(31)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse alates 23. kuni 27. jaanuarini 2019. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni.

(32)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetme aastateks 2018–2020. Seda meedet 2018. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks seda jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(33)

Siniuim-tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma 2018. aastal peetud aastakoosolekul siniuim-tuuni lubatud kogupüügi 2018.–2020. aastaks 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu võetud tasemel. CCSBT poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(34)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis oma 2018. aasta koosolekul vastu lubatud kogupüügi peamiste oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide jaoks. SEAFO poolt vastu võetud kohaldatavaid kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(35)

Oma 15. aastakoosolekul aastal 2018 võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses nende püügivõimaluste muutmise kaudu 2019. aastal.

(36)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2018. aastal peetud 40. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2019. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(37)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2018. aastal peetud 42. aastakoosolekul 2019., 2020. ja 2021. aastaks vastu GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja nende püügikoormuse piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. IL lisas kehtestatud maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira mis tahes muude tulevikus võetavate meetmete ega mis tahes võimaliku liikmesriikidevahelise eraldamise kava kohaldamist.

(38)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) majandamismeetmed Vahemeres. Need meetmed on juba rakendatud liidu tasandil määruse (EÜ) nr 1100/2007 kaudu. Soovituses nähakse ette ka iga-aastane kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood, mis tuleb liidu õigusesse üle võtta ja mille iga liikmesriik peab kindlaks määrama kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, oma angerjavarude riikliku majandamiskavaga (riiklike majandamiskavadega) ning angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Kooskõlas soovitusega kohaldatakse keeluperioodi Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

(39)

Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja nende marginaalset mõju väikeste pelaagiliste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele.

(40)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osalisriikide 2018. aastal toimunud 5. koosolekul võeti vastu kaitse- ja majandamismeetmed kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate varude jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(41)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2018, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(42)

Seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud kahes verbaalnoodis Norrale, vastavalt 25. oktoobril 2016 ja 24. veebruaril 2017. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2019. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidu esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel.

(43)

Vastavalt liidu avaldusele, milles käsitletakse liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (13) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(44)

Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2019. aasta lõpust kuni 2020. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumise kuupäevani, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2020. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega jaotatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14).

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(47)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2019, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2019, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(48)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)

2019. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2020. aasta püügi piirnormid;

b)

püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2019 kuni 31. jaanuarini 2020, välja arvatud juhul, kui artiklites 27, 28 ja 41 on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad, samuti peibutuspüügivahendeid käsitlevad sätted;

c)

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019;

d)

teatavate kalavarude püügi võimalused 2019. ja 2020. aastal IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 29.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)

liidu kalalaevad;

b)

liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)

„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)

„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)

igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)

„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)

„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (15);

h)

„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)

„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)

„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad (16);

b)

„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)

„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)

„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53°30′ N 15°00′ W,

53°30′ N 11°00′ W,

51°30′ N 11°00′ W,

51°30′ N 13°00′ W,

51°00′ N 13°00′ W,

51°00′ N 15°00′ W,

53°30′ N 15°00′ W;

e)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

43°00′ N 8°00′ W,

43°00′ N 10°00′ W,

42°00′ N 10°00′ W,

42°00′ N 8°00′ W;

f)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

42°00′ N 8°00′ W,

42°00′ N 10°00′ W,

38°30′ N 10°00′ W,

38°30′ N 9°00′ W,

40°00′ N 9°00′ W,

40°00′ N 8°00′ W;

g)

„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

h)

„Cádizi laht“ – ICESi 9a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole;

i)

„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (17) artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

j)

„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (18) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

k)

„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (19) I lisas kindlaks määratud alad;

l)

„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (20) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala;

m)

„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (21);

n)

„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus kindlaks määratud geograafiline ala (22);

o)

„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad (23);

p)

„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (24);

q)

„SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes kindlaks määratud geograafiline ala (25);

r)

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (26);

s)

„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (27);

t)

„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

u)

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega kindlaks määratud geograafiline ala:

150° läänepikkust,

130° läänepikkust,

4° lõunalaiust,

50° lõunalaiust.

II JAOTIS

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (28) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)

see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)

selle tulemusena:

i)

kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2019. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, või

ii)

järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2019 järgmise teabe:

a)

vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)

selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)

see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8

Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral seoses lossimiskohustuse kehtestamisega

1.   Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kehtestamist ja teha kvoodid kättesaadavaks nende liikmesriikide jaoks, kellel teatavate kaaspüükide jaoks kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüükide suhtes käesolevas artiklis kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.

2.   Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi rajoonides 7h, 7j ja 7k ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2019. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2019.

3.   Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Kõik kasutamata kogused antakse pärast 31. märtsi 2019 tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.

4.   Vastu antavad kvoodid võetakse eelistatavalt lubatud kogupüükide loetelust, mille iga reservi panustanud liikmesriik kindlaks määrab ning mis on esitatud IA lisa liites.

5.   Neil kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastiku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral kasutatakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatlusrühma esitatud samaväärset majanduslikku väärtust kooskõlas liidu keskmiste hindadega eelmisel aastal.

6.   Juhul kui eespool osutatud mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)

IIA lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

b)

IIB lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 7e rajoonis.

Artikkel 10

Hariliku huntahvena püüki käsitlevad meetmed

1.   Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena püük ICESi 4b ja 4c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.

2.   Erandina lõikest 1 võivad 2019. aasta jaanuaris ning ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2019 liidu kalalaevad ICESi 4b, 4c, 7d, 7e, 7f ja 7h rajoonis ning vetes, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi 7a ja 7g rajoonis, püüda harilikku huntahvenat ning hoida pardal, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:

a)

põhjatraaliga püügi korral (29) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 400 kg kahe kuu kohta ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

b)

seinnoodaga püügi korral (30) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 210 kg kuus ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust;

c)

õngekonksude ja -nööridega püügi korral (31) mitte rohkem kui 5,5 tonni laeva kohta aastas;

d)

vainakkevõrkudega püügi korral (32) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,4 tonni laeva kohta aastas;

Esimeses lõigus sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

3.   Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

4.   Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4b, 4c, 6a, 7a–7k rajoonis

a)

on hariliku huntahvena puhul lubatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2019 kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida;

b)

1. aprillist kuni 31. oktoobrini 2019 on lubatud endale jätta kõige rohkem üks harilik huntahven kalamehe kohta päevas.

5.   Harrastuskalapüügi puhul ICESi 8a ja 8b rajoonis on lubatud endale jätta kõige rohkem kolm harilikku huntahvenat kalamehe kohta päevas.

Artikkel 11

Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes

Igasugune euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüük keelatakse ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, kolme järjestikuse kuu pikkuseks ajavahemikuks, mille iga liikmesriik määrab kindlaks vahemikus 1. augustist 2019 kuni 29. veebruarini 2020. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2019.

Artikkel 12

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)

nõukogu määruse (EL) 1017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)

käesoleva määruse artikli 17 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.   Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.   Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 13

Püügikeeluaeg

1.   Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2019 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 27′ N

12° 19′ W

2

52° 40′ N

12° 30′ W

3

52° 47′ N

12° 39,600′ W

4

52° 47′ N

12° 56′ W

5

52° 13,5′ N

13° 53,830′ W

6

51° 22′ N

14° 24′ W

7

51° 22′ N

14° 03′ W

8

52° 10′ N

13° 25′ W

9

52° 32′ N

13° 07,500′ W

10

52° 43′ N

12° 55′ W

11

52° 43′ N

12° 43′ W

12

52° 38,800′ N

12° 37′ W

13

52° 27′ N

12° 23′ W

14

52° 27′ N

12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.   ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2019 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2019.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 14

Keelud

1.   Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)

mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

c)

hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

d)

portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

e)

hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

f)

šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

g)

luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

h)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

i)

suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

j)

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

k)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

l)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

m)

järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:

i)

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

x)

Alfredi sarvikrai (Mobula alfredi);

xi)

hiid-sarvikrai (Mobula birostris);

n)

järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:

i)

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata),

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

v)

roheline saagrai (Pristis zijsron);

o)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

p)

norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

q)

musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

r)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

s)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

t)

valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

u)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

v)

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas;

w)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 15

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II PEATÜKK

Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 16

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 17

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2020, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

2. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 18

Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.   Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7.   Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (33) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse IV lisa punkti 7 kohaselt.

8.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse IV lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 19

Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 20

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

3. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 21

Keelud ja püügipiirangud

1.   V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 22

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid võivad 2019. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2019.

2.   FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse püügiks püügihooaja lõpuni.

3.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 23

Tavalise hiilgevähi püük 2019/2020. aasta püügihooajal

1.   CCAMLRi konventsiooni alal 2019/2020. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. maiks 2019 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2019.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.   CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.   Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

4. jagu

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 24

IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2.   IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.   Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 25

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.   Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 350 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.   Varustuslaevade arv ei tohi olla suurem kui üks varustuslaev vähemalt kahe seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad sama liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

3.   Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks sama riigi lipu all sõitev varustuslaev.

4.   Alates 1. jaanuarist 2018 ei kanna liit ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC poolt lubatud laevade registrisse.

Artikkel 26

Haid

1.   Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

5. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 27

Pelaagiline kalapüük

1.   Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2019. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

3.   IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 28

Põhjalähedane kalapüük

1.   Liikmesriigid piiravad 2019. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

6. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 29

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a)

29. juulist (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2019 (kell 24.00) või 9. novembrist 2019 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2020 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

150° läänepikkust,

40° põhjalaiust,

40° lõunalaiust;

b)

9. oktoobrist 2019 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2019 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

96° läänepikkust,

110° läänepikkust,

4° põhjalaiust,

3° lõunalaiust.

2.   Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2019. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)

kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 30

Triivivad peibutuspüügivahendid

1.   Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendid võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.   Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 29 lõike 1 punktis a sätestatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.

3.   Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

Artikkel 31

Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Ühegi liikmesriigi suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal ei tohi ületada 500 tonni või nende vastavat aastast püüki 2001. aastal.

Artikkel 32

Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.   IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.   Laeva käitajad peavad:

a)

registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)

edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 33

Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sugukond Mobulidae, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral viivitamata vette tagasi laskma elusana ja vigastamata.

7. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 34

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

tont-musthai (Apristurus manis),

sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

suur tumehai (Etmopterus princeps),

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

railased (Rajidae),

harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

harilik ogahai (Squalus acanthias).

8. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 35

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.   Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.   Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ei püüta õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 36

Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2019 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2019 (kell 24.00).

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2019 (kell 00.00) kuni 31. maini 2019 (kell 24.00) või 1. novembrist 2019 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2019 (kell 24.00). Kahe lisakuu valik teatatakse komisjonile enne 31. jaanuari 2019.

3.   Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poiga. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

4.   Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

5.   Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)

kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)

kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 37

Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 38

Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületaks IH lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kanduks mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 39

Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.   WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)

siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)

pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 40

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.   Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti u kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.   Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 29 lõike 1 punktis a, artikli 29 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 30, 31 ja 32 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti u kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

9. jagu

GFCMI lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 41

Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1.   Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogused ei ületa käesoleva määruse IL lisas sätestatud tasemeid.

2.   Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 väikeste pelaagiliste liikide varusid püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.

Artikkel 42

Euroopa angerjas Vahemeres (geograafilised alapiirkonnad 1–27)

1.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liidu laevade igasuguse tegevuse ja muu liidu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüügiga.

2.   Käesolevat artiklit kohaldatakse Vahemere suhtes ning riimvete suhtes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

3.   Euroopa angerja püük Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes on keelatud kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluperiood on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad enda poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne keeluperioodi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2019.

10. jagu

Beringi meri

Artikkel 43

Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

11. jagu

SIOFA

Artikkel 44

Põhjapüügi ajutised meetmed

1.   Liikmesriigid, kelle laevad on püüdnud kala rohkem kui 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma aastast põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki aasta keskmise tasemeni ning et selline püügitegevus toimub piirkonnas, mida hinnatakse SIOFA-le esitatud mõjuhinnangus.

2.   Liikmesriigid, kelle laevad ei ole püüdnud kala üle 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki ning ruumilist jaotust vastavalt oma varasemale püügile.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 45

Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 46

Venezuela lipu all sõitvad kalalaevaed

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.

Artikkel 47

Kalapüügiload

Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 48

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 45 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 49

Püügikeeluaeg

Kolmanda riigi laevad, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, ei tohi püüda tobiaid kõnealuses piirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2019 ja 1. augustist kuni 31. detsembrini 2019.

Artikkel 50

Keelud

1.   Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)

järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i)

salesaagrai (Anoxypristis cuspidata),

ii)

väike saagrai (Pristis clavata);

iii)

väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)

harilik saagrai (Pristis pristis);

v)

roheline saagrai (Pristis zijsron);

c)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

d)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

e)

õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

f)

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

g)

šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

h)

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

i)

järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)

vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)

guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)

astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)

silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)

väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)

Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)

sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)

lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)

atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

x)

Alfredi sarvikrai (Mobula alfredi);

xi)

hiid-sarvikrai (Mobula birostris);

j)

ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes;

k)

norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes;

l)

musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

m)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes;

n)

harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

o)

vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

p)

harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

q)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.   Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 52

Üleminekusäte

Artiklit 10, artikli 12 lõiget 2 ning artikleid 14, 20, 21, 26, 32, 33, 34, 39, 42, 43 ja 50 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2020. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Artiklit 9 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2019. Artiklitega 21, 22 ja 23 ning IE ja V lisa sätteid teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(4)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(6)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(7)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(8)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(10)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(11)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(12)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(13)  ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(15)  Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(17)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(20)  Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(21)  Liit ühines sellega nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(22)  Liit ühines sellega nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(24)  Sõlmitud nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(25)  Liit ühines sellega nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(26)  Liit ühines sellega nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(27)  Liit ühines sellega nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(29)  Kõik põhjatraali liigid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).

(30)  Kõik seinnooda liigid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).

(31)  Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).

(32)  Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad (GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX).

(33)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).


LISADE NIMEKIRI

I LISA:

Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA:

Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA:

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA:

ICCATi konventsiooni ala

IE LISA:

Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA:

Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA:

Siniuim-tuun – levikualad

IH LISA:

WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA:

SPRFMO konventsiooni ala

IK LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

IL LISA:

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

IIA LISA:

Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari varude taastamisega ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIB LISA:

Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi 7e rajoonis

IIC LISA:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas

III LISA:

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv

IV LISA:

ICCATi konventsiooni ala

V LISA:

CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

VII LISA:

WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA:

Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide kalalaevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud


I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Täht-sünkrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kerguéleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabi

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Luits-nokkhai

Dicentrarchus labrax

BSS

Harilik huntahven

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Notothenia squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Pseudopentaceros spp.

EDW

Kultkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Sardina pilchardus

PIL

Sardiin

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Arktikakrabi

PCR

Chionoecetes spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Hall nototeenia

NOS

Notothenia squamifrons

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Harilik huntahven

BSS

Dicentrarchus labrax

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Heeringas

HER

Clupea harengus

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Kerguéleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Kultkala

EDW

Pseudopentaceros spp.

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Limapead

ALF

Beryx spp.

Luits-nokkhai

DCA

Deania calcea

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Meriluts

USK

Brosme brosme

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Musterrai

RJU

Raja undulata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Ogarai

RJC

Raja clavata

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOP

Dissostichus eleginoides

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Railised

SRX

Rajiformes

Roheline rüntnototeenia

NOG

Notothenia gibberifrons

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

Sardiin

PIL

Sardina pilchardus

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Süvamere punakrabi

GER

Chaceon spp.

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Tursk

COD

Gadus morhua

Täht-sünkrai

RJR

Amblyraja radiata

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Ümar helerai

RJI

Raja circularis

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:

tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügipiirkond:

2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

0 (2)

 

 

Ühendkuningriik

0 (2)

 

 

Saksamaa

0 (2)

 

 

Rootsi

0 (2)

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIC lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:

Püügipiirkond

:

tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1r

2r ()

3r

4

5r

6

7r

 

(SAN/234_1R)

(SAN/234_2R)

(SAN/234_3R)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5R)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7R)

Taani

0

0

0

0

0

0

0

Ühendkuningriik

0

0

0

0

0

0

0

Saksamaa

0

0

0

0

0

0

0

Rootsi

0

0

0

0

0

0

0

Liit

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0

()  Majandamispiirkonnas 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Madalmaad

19

 

 

Ühendkuningriik

39

 

 

Liit

90

 

 

TAC

90

 

Ennetuslik TAC


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

3a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ARU/3A4-C)

Taani

1 093

 

 

Saksamaa

11

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Iirimaa

8

 

 

Madalmaad

51

 

 

Rootsi

43

 

 

Ühendkuningriik

20

 

 

Liit

1 234

 

 

TAC

1 234

 

Ennetuslik TAC


Liik:

põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

355

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Iirimaa

329

 

 

Madalmaad

3 710

 

 

Ühendkuningriik

260

 

 

Liit

4 661

 

 

TAC

4 661

 

Ennetuslik TAC


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

1., 2. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (4)

 

 

Prantsusmaa

6 (4)

 

 

Ühendkuningriik

6 (4)

 

 

Muud

3 (4)

 

 

Liit

21 (4)

 

 

TAC

21

 

Ennetuslik TAC


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

3a

(USK/03A.)

Taani

15

 

 

Rootsi

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Liit

31

 

 

TAC

31

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

68

 

 

Saksamaa

20

 

 

Prantsusmaa

47

 

 

Rootsi

7

 

 

Ühendkuningriik

102

 

 

Muud

7 (5)

 

 

Liit

251

 

 

TAC

251

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

17

 

 

Hispaania

60

 

 

Prantsusmaa

705

 

 

Iirimaa

68

 

 

Ühendkuningriik

340

 

 

Muud

17 (6)

 

 

Liit

1 207

 

 

Norra

2 923  (7)  (8)  (9)  (10)

 

 

TAC

4 130

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0

 

 

Taani

165

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Ühendkuningriik

4

 

 

Liit

170

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond:

6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

5 357

 

 

Iirimaa

15 086

 

 

Ühendkuningriik

1 387

 

 

Liit

21 830

 

 

TAC

21 830

 

Ennetuslik TAC


Liik:

heeringas (11)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3a

(HER/03A.)

Taani

12 325  (12)

 

 

Saksamaa

197 (12)

 

 

Rootsi

12 893  (12)

 

 

Liit

25 415  (12)

 

 

Norra

3 911

 

 

Fääri saared

0 (13)

 

 

TAC

29 326

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

heeringas (14)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N

(HER/4AB.)

Taani

59 468

 

 

Saksamaa

39 404

 

 

Prantsusmaa

20 670

 

 

Madalmaad

51 717

 

 

Rootsi

3 913

 

 

Ühendkuningriik

55 583

 

 

Liit

230 755

 

 

Fääri saared

250

 

 

Norra

111 652  (15)

 

 

TAC

385 008

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) ()

Liit

50 000

()  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

886 (17)

 

 

Liit

886

 

 

TAC

385 008

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

heeringas (18)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

3a

(HER/03A-BC)

Taani

5 692

 

 

Saksamaa

51

 

 

Rootsi

916

 

 

Liit

6 659

 

 

TAC

6 659

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

heeringas (19)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4. ja 7d püügipiirkond ning 2a püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

65

 

 

Taani

12 628

 

 

Saksamaa

65

 

 

Prantsusmaa

65

 

 

Madalmaad

65

 

 

Rootsi

62

 

 

Ühendkuningriik

240

 

 

Liit

13 190

 

 

TAC

13 190

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

heeringas (20)

Clupea harengus

Püügipiirkond:

4c, 7d (21)

(HER/4CXB7D)

Belgia

8 632  (22)

 

 

Taani

800 (22)

 

 

Saksamaa

530 (22)

 

 

Prantsusmaa

10 277  (22)

 

 

Madalmaad

18 162  (22)

 

 

Ühendkuningriik

3 950  (22)

 

 

Liit

42 351  (22)

 

 

TAC

385 008

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

5b, 6b ja 6aN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (23)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

466 (24)

 

 

Prantsusmaa

88 (24)

 

 

Iirimaa

630 (24)

 

 

Madalmaad

466 (24)

 

 

Ühendkuningriik

2 520  (24)

 

 

Liit

4 170  (24)

 

 

TAC

4 170

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6aS (25), 7b, 7c

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

1 482

 

 

Madalmaad

148

 

 

Liit

1 630

 

 

TAC

1 630

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

6 Clyde (26)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (27)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (27)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7a (28)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 795

 

 

Ühendkuningriik

5 101

 

 

Liit

6 896

 

 

TAC

6 896

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7e ja 7f

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

 

 

Ühendkuningriik

465

 

 

Liit

930

 

 

TAC

930

 

Ennetuslik TAC


Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

7g (29), 7h (29), 7j (29) ja 7k (29)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

53

 

 

Prantsusmaa

293

 

 

Iirimaa

4 097

 

 

Madalmaad

293

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

4 742

 

 

TAC

4 742

 

Analüütiline TAC


Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

8

(ANE/08.)

Hispaania

29 700

 

 

Prantsusmaa

3 300

 

 

Liit

33 000

 

 

TAC

33 000

 

Ennetuslik TAC


Liik:

anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

0 (30)

 

 

Portugal

0 (30)

 

 

Liit

0 (30)

 

 

TAC

0 (30)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

11

 

 

Taani

3 364

 

 

Saksamaa

84

 

 

Madalmaad

21

 

 

Rootsi

589

 

 

Liit

4 069

 

 

TAC

4 205

 

Analüütiline TAC


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

350 (31)

 

 

Saksamaa

7 (31)

 

 

Rootsi

210 (31)

 

 

Liit

567 (31)

 

 

TAC

567 (31)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

828 (32)

 

 

Taani

4 758

 

 

Saksamaa

3 017

 

 

Prantsusmaa

1 023  (32)

 

 

Madalmaad

2 688  (32)

 

 

Rootsi

32

 

 

Ühendkuningriik

10 914  (32)

 

 

Liit

23 260

 

 

Norra

5 004  (33)

 

 

TAC

29 437

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)

Liit

21 236


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

382 (34)

 

 

Liit

382

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6b; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(COD/5W6-14)

Belgia

0

 

 

Saksamaa

1

 

 

Prantsusmaa

12

 

 

Iirimaa

16

 

 

Ühendkuningriik

45

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 

Ennetuslik TAC


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

6a; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

3 (35)

 

 

Saksamaa

26 (35)

 

 

Prantsusmaa

275 (35)

 

 

Iirimaa

385 (35)

 

 

Ühendkuningriik

1 046  (35)

 

 

Liit

1 735  (35)

 

 

TAC

1 735  (35)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7a

(COD/07A.)

Belgia

11 (36)

 

 

Prantsusmaa

30 (36)

 

 

Iirimaa

530 (36)

 

 

Madalmaad

3 (36)

 

 

Ühendkuningriik

233 (36)

 

 

Liit

807 (36)

 

 

TAC

807 (36)

 

Analüütiline TAC


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7b, 7c, 7e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

50 (37)

 

 

Prantsusmaa

822 (37)

 

 

Iirimaa

650 (37)

 

 

Madalmaad

0 (37)

 

 

Ühendkuningriik

88 (37)

 

 

Liit

1 610  (37)

 

 

TAC

1 610  (37)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

7d

(COD/07D.)

Belgia

74 (38)

 

 

Prantsusmaa

1 439  (38)

 

 

Madalmaad

43 (38)

 

 

Ühendkuningriik

159 (38)

 

 

Liit

1 715  (38)

 

 

TAC

1 715  (38)

 

Analüütiline TAC


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

9

 

 

Taani

7

 

 

Saksamaa

7

 

 

Prantsusmaa

47

 

 

Madalmaad

37

 

 

Ühendkuningriik

2 780

 

 

Liit

2 887

 

 

TAC

2 887

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

657

 

 

Prantsusmaa

2 563  (39)

 

 

Iirimaa

749

 

 

Ühendkuningriik

1 813  (39)

 

 

Liit

5 782

 

 

TAC

5 782

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

7

(LEZ/07.)

Belgia

490 (40)

 

 

Hispaania

5 440  (41)

 

 

Prantsusmaa

6 602  (41)

 

 

Iirimaa

3 001  (40)

 

 

Ühendkuningriik

2 599  (40)

 

 

Liit

18 132

 

 

TAC

18 132

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

943

 

 

Prantsusmaa

761

 

 

Liit

1 704

 

 

TAC

1 704

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 728

 

 

Prantsusmaa

86

 

 

Portugal

58

 

 

Liit

1 872

 

 

TAC

1 872

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

715 (42)

 

 

Taani

1 577  (42)

 

 

Saksamaa

770 (42)

 

 

Prantsusmaa

147 (42)

 

 

Madalmaad

541 (42)

 

 

Rootsi

18 (42)

 

 

Ühendkuningriik

16 469  (42)

 

 

Liit

20 237  (42)

 

 

TAC

20 237

 

Ennetuslik TAC


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

51

 

 

Taani

1 305

 

 

Saksamaa

21

 

 

Madalmaad

18

 

 

Ühendkuningriik

305

 

 

Liit

1 700

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

411 (43)

 

 

Saksamaa

470 (43)

 

 

Hispaania

440

 

 

Prantsusmaa

5 067  (43)

 

 

Iirimaa

1 145

 

 

Madalmaad

396 (43)

 

 

Ühendkuningriik

3 524  (43)

 

 

Liit

11 453

 

 

TAC

11 453

 

Ennetuslik TAC


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

7

(ANF/07.)

Belgia

3 049  (44)

 

 

Saksamaa

340 (44)

 

 

Hispaania

1 212  (44)

 

 

Prantsusmaa

19 568  (44)

 

 

Iirimaa

2 501  (44)

 

 

Madalmaad

395 (44)

 

 

Ühendkuningriik

5 934  (44)

 

 

Liit

32 999  (44)

 

 

TAC

32 999

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 275

 

 

Prantsusmaa

7 096

 

 

Liit

8 371

 

 

TAC

8 371

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

3 472

 

 

Prantsusmaa

3

 

 

Portugal

691

 

 

Liit

4 166

 

 

TAC

4 166

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

3a

(HAD/03A.)

Belgia

8

 

 

Taani

1 435

 

 

Saksamaa

91

 

 

Madalmaad

2

 

 

Rootsi

170

 

 

Liit

1 706

 

 

TAC

1 780

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

168

 

 

Taani

1 153

 

 

Saksamaa

734

 

 

Prantsusmaa

1 279

 

 

Madalmaad

126

 

 

Rootsi

116

 

 

Ühendkuningriik

19 015

 

 

Liit

22 591

 

 

Norra

6 359

 

 

TAC

28 950

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)

Liit

16 804


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62o N

(HAD/04-N.)

Rootsi

707 (45)

 

 

Liit

707

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

6b, 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

23

 

 

Saksamaa

28

 

 

Prantsusmaa

1 155

 

 

Iirimaa

824

 

 

Ühendkuningriik

8 439

 

 

Liit

10 469

 

 

TAC

10 469

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5b ja 6a piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

4 (46)

 

 

Saksamaa

4 (46)

 

 

Prantsusmaa

178 (46)

 

 

Iirimaa

528 (46)

 

 

Ühendkuningriik

2 512  (46)

 

 

Liit

3 226

 

 

TAC

3 226

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

93

 

 

Prantsusmaa

5 552

 

 

Iirimaa

1 851

 

 

Ühendkuningriik

833

 

 

Liit

8 329

 

 

TAC

8 329

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

7a

(HAD/07A.)

Belgia

59

 

 

Prantsusmaa

271

 

 

Iirimaa

1 619

 

 

Ühendkuningriik

1 790

 

 

Liit

3 739

 

 

TAC

3 739

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

3a

(WHG/03A.)

Taani

1 109

 

 

Madalmaad

4

 

 

Rootsi

119

 

 

Liit

1 232

 

 

TAC

1 660

 

Ennetuslik TAC


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

226

 

 

Taani

977

 

 

Saksamaa

254

 

 

Prantsusmaa

1 468

 

 

Madalmaad

565

 

 

Rootsi

2

 

 

Ühendkuningriik

7 062

 

 

Liit

10 554

 

 

Norra

1 219  (47)

 

 

TAC

17 191

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)

Liit

10 881


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

3 (48)

 

 

Prantsusmaa

68 (48)

 

 

Iirimaa

324 (48)

 

 

Ühendkuningriik

717 (48)

 

 

Liit

1 112  (48)

 

 

TAC

1 112  (48)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7a

(WHG/07A.)

Belgia

2 (49)

 

 

Prantsusmaa

25 (49)

 

 

Iirimaa

419 (49)

 

 

Madalmaad

0 (49)

 

 

Ühendkuningriik

281 (49)

 

 

Liit

727 (49)

 

 

TAC

727 (49)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k

(WHG/7X7A-C)

Belgia

187

 

 

Prantsusmaa

11 510

 

 

Iirimaa

5 334

 

 

Madalmaad

94

 

 

Ühendkuningriik

2 059

 

 

Liit

19 184

 

 

TAC

19 184

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond:

8

(WHG/08.)

Hispaania

1 016

 

 

Prantsusmaa

1 524

 

 

Liit

2 540

 

 

TAC

2 540

 

Ennetuslik TAC


Liik:

merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(W/P/04-N.)

Rootsi

190 (50)

 

 

Liit

190

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

3a

(HKE/03A.)

Taani

3 950  (51)

 

 

Rootsi

336 (51)

 

 

Liit

4 286

 

 

TAC

4 286

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

71 (52)

 

 

Taani

2 888  (52)

 

 

Saksamaa

331 (52)

 

 

Prantsusmaa

639 (52)

 

 

Madalmaad

166 (52)

 

 

Ühendkuningriik

899 (52)

 

 

Liit

4 994  (52)

 

 

TAC

4 994

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

733 (53)

 

 

Hispaania

23 512

 

 

Prantsusmaa

36 310  (53)

 

 

Iirimaa

4 400

 

 

Madalmaad

473 (53)

 

 

Ühendkuningriik

14 334  (53)

 

 

Liit

79 762

 

 

TAC

79 762

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

8a, 8b, 8d ja 8e (HKE/*8ABDE)

Belgia

95

Hispaania

3 793

Prantsusmaa

3 793

Iirimaa

474

Madalmaad

47

Ühendkuningriik

2 134

Liit

10 336


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(HKE/8ABDE.)

Belgia

23 (54)

 

 

Hispaania

16 036

 

 

Prantsusmaa

36 013

 

 

Madalmaad

46 (54)

 

 

Liit

52 118

 

 

TAC

52 118

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia

5

Hispaania

4 645

Prantsusmaa

8 361

Madalmaad

14

Liit

13 025


Liik:

euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

5 924

 

 

Prantsusmaa

569

 

 

Portugal

2 765

 

 

Liit

9 258

 

 

TAC

9 258

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

48 813  (55)

 

 

Saksamaa

18 979  (55)

 

 

Hispaania

41 383  (55)  (56)

 

 

Prantsusmaa

33 970  (55)

 

 

Iirimaa

37 800  (55)

 

 

Madalmaad

59 522  (55)

 

 

Portugal

3 844  (55)  (57)

 

 

Rootsi

12 075  (55)

 

 

Ühendkuningriik

63 341  (55)

 

 

Liit

319 727  (55)  (57)

 

 

Norra

99 900

 

 

Fääri saared

10 000

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

35 251

 

 

Portugal

8 813

 

 

Liit

44 064  (58)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

2., 4a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

227 975  (59)  (60)

 

 

Fääri saared

22 500  (61)  (62)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(L/W/2AC4-C)

Belgia

427

 

 

Taani

1 175

 

 

Saksamaa

151

 

 

Prantsusmaa

322

 

 

Madalmaad

978

 

 

Rootsi

13

 

 

Ühendkuningriik

4 808

 

 

Liit

7 874

 

 

TAC

7 874

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

120

 

 

Eesti

18

 

 

Hispaania

377

 

 

Prantsusmaa

8 599

 

 

Iirimaa

33

 

 

Leedu

7

 

 

Poola

4

 

 

Ühendkuningriik

2 187

 

 

Muud

33 (63)

 

 

Liit

11 378

 

 

Norra

250 (64)

 

 

Fääri saared

150 (65)

 

 

TAC

11 778

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

1 (66)

 

 

Hispaania

218 (66)

 

 

Prantsusmaa

5 (66)

 

 

Leedu

2 (66)

 

 

Ühendkuningriik

2 (66)

 

 

Muud

1 (66)

 

 

Liit

229 (66)

 

 

TAC

229 (66)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

2. ja 4. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

4

 

 

Saksamaa

4

 

 

Iirimaa

4

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Ühendkuningriik

14

 

 

Muud

4 (67)

 

 

Liit

53

 

 

TAC

53

 

Ennetuslik TAC


Liik:

sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond:

3a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03A-)

Taani

3

 

 

Saksamaa

2

 

 

Rootsi

3

 

 

Liit

8

 

 

TAC

8

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

8

 

 

Saksamaa

8

 

 

Prantsusmaa

8

 

 

Ühendkuningriik

8

 

 

Muud

4 (68)

 

 

Liit

36

 

 

TAC

36

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

3a püügipiirkonna liidu veed

(LIN/03A-C.)

Belgia

13

 

 

Taani

93

 

 

Saksamaa

13

 

 

Rootsi

38

 

 

Ühendkuningriik

13

 

 

Liit

170

 

 

TAC

170

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

26 (69)

 

 

Taani

404 (69)

 

 

Saksamaa

250 (69)

 

 

Prantsusmaa

225 (69)

 

 

Madalmaad

9 (69)

 

 

Rootsi

17 (69)

 

 

Ühendkuningriik

3 104  (69)

 

 

Liit

4 035  (69)

 

 

TAC

4 035

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

9

 

 

Taani

6

 

 

Saksamaa

6

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

6

 

 

Liit

33

 

 

TAC

33

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

46 (70)

 

 

Taani

8 (70)

 

 

Saksamaa

166 (70)

 

 

Iirimaa

898

 

 

Hispaania

3 361

 

 

Prantsusmaa

3 583  (70)

 

 

Portugal

8

 

 

Ühendkuningriik

4 126  (70)

 

 

Liit

12 196

 

 

Norra

8 000  (71)  (72)  (73)

 

 

Fääri saared

200 (74)  (75)

 

 

TAC

20 396

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

9

 

 

Taani

1 187

 

 

Saksamaa

33

 

 

Prantsusmaa

13

 

 

Madalmaad

2

 

 

Ühendkuningriik

106

 

 

Liit

1 350

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

3a

(NEP/03A.)

Taani

10 093

 

 

Saksamaa

29

 

 

Rootsi

3 611

 

 

Liit

13 733

 

 

TAC

13 733

 

Analüütiline TAC


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

1 156

 

 

Taani

1 156

 

 

Saksamaa

17

 

 

Prantsusmaa

34

 

 

Madalmaad

595

 

 

Ühendkuningriik

19 145

 

 

Liit

22 103

 

 

TAC

22 103

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

568

 

 

Saksamaa

0

 

 

Ühendkuningriik

32

 

 

Liit

600

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

31

 

 

Prantsusmaa

122

 

 

Iirimaa

204

 

 

Ühendkuningriik

14 735

 

 

Liit

15 092

 

 

TAC

15 092

 

Analüütiline TAC


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

7

(NEP/07.)

Hispaania

1 187  (76)

 

 

Prantsusmaa

4 811  (76)

 

 

Iirimaa

7 296  (76)

 

 

Ühendkuningriik

6 490  (76)

 

 

Liit

19 784  (76)

 

 

TAC

19 784  (76)

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

233

 

 

Prantsusmaa

3 645

 

 

Liit

3 878

 

 

TAC

3 878

 

Analüütiline TAC


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

8c

(NEP/08C.)

Hispaania

2 (77)

 

 

Prantsusmaa

0 (77)

 

 

Liit

2 (77)

 

 

TAC

2 (77)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

100 (78)

 

 

Portugal

301 (78)

 

 

Liit

401 (78)  (79)

 

 

TAC

401 (78)  (79)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

3a

(PRA/03A.)

Taani

1 120

 

 

Rootsi

603

 

 

Liit

1 723

 

 

TAC

3 226

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

1 163

 

 

Madalmaad

11

 

 

Rootsi

47

 

 

Ühendkuningriik

345

 

 

Liit

1 566

 

 

TAC

1 566

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62°N

(PRA/04-N.)

Taani

200

 

 

Rootsi

123 (80)

 

 

Liit

323

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem (81)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (81)  (82)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (81)  (82)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

101

 

 

Taani

13 065

 

 

Saksamaa

67

 

 

Madalmaad

2 513

 

 

Rootsi

700

 

 

Liit

16 446

 

 

TAC

16 782

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

1 517

 

 

Saksamaa

17

 

 

Rootsi

171

 

 

Liit

1 705

 

 

TAC

1 705

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

5 694

 

 

Taani

18 506

 

 

Saksamaa

5 338

 

 

Prantsusmaa

1 068

 

 

Madalmaad

35 589

 

 

Ühendkuningriik

26 336

 

 

Liit

92 531

 

 

Norra

8 780

 

 

TAC

125 435

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)

Liit

47 868


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

 

 

Iirimaa

261

 

 

Ühendkuningriik

388

 

 

Liit

658

 

 

TAC

658

 

Ennetuslik TAC


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7a

(PLE/07A.)

Belgia

134

 

 

Prantsusmaa

58

 

 

Iirimaa

1 499

 

 

Madalmaad

41

 

 

Ühendkuningriik

1 343

 

 

Liit

3 075

 

 

TAC

3 075

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7b ja 7c

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

 

 

Iirimaa

63

 

 

Liit

74

 

 

TAC

74

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7d ja 7e

(PLE/7DE.)

Belgia

1 694

 

 

Prantsusmaa

5 648

 

 

Ühendkuningriik

3 012

 

 

Liit

10 354

 

 

TAC

10 354

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7f ja 7g

(PLE/7FG.)

Belgia

378

 

 

Prantsusmaa

684

 

 

Iirimaa

243

 

 

Ühendkuningriik

357

 

 

Liit

1 662

 

 

TAC

1 662

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7h, 7j ja 7k

(PLE/7HJK.)

Belgia

7 (83)

 

 

Prantsusmaa

14 (83)

 

 

Iirimaa

47 (83)

 

 

Madalmaad

27 (83)

 

 

Ühendkuningriik

14 (83)

 

 

Liit

109 (83)

 

 

TAC

109 (83)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

 

 

Prantsusmaa

263

 

 

Portugal

66

 

 

Liit

395

 

 

TAC

395

 

Ennetuslik TAC


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

6

 

 

Prantsusmaa

190

 

 

Iirimaa

56

 

 

Ühendkuningriik

145

 

 

Liit

397

 

 

TAC

397

 

Ennetuslik TAC


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

7

(POL/07.)

Belgia

378 (84)

 

 

Hispaania

23 (84)

 

 

Prantsusmaa

8 712  (84)

 

 

Iirimaa

929 (84)

 

 

Ühendkuningriik

2 121  (84)

 

 

Liit

12 163  (84)

 

 

TAC

12 163

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8a, 8b, 8d ja 8e

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

 

 

Prantsusmaa

1 230

 

 

Liit

1 482

 

 

TAC

1 482

 

Ennetuslik TAC


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

8c

(POL/08C.)

Hispaania

208

 

 

Prantsusmaa

23

 

 

Liit

231

 

 

TAC

231

 

Ennetuslik TAC


Liik:

pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond:

9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (85)

 

 

Portugal

9 (85)  (86)

 

 

Liit

282 (85)

 

 

TAC

282 (86)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

3a ja 4; 2a püügipiirkonna liidu veed

(POK/2C3A4)

Belgia

43

 

 

Taani

5 056

 

 

Saksamaa

12 768

 

 

Prantsusmaa

30 045

 

 

Madalmaad

128

 

 

Rootsi

695

 

 

Ühendkuningriik

9 789

 

 

Liit

58 524

 

 

Norra

63 818  (87)

 

 

TAC

122 342

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

713

 

 

Prantsusmaa

7 085

 

 

Iirimaa

454

 

 

Ühendkuningriik

3 501

 

 

Liit

11 753

 

 

Norra

940 (88)

 

 

TAC

12 693

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

880 (89)

 

 

Liit

880

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

6

 

 

Prantsusmaa

1 245

 

 

Iirimaa

1 491

 

 

Ühendkuningriik

434

 

 

Liit

3 176

 

 

TAC

3 176

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scophthalmus rhombus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(T/B/2AC4-C)

Belgia

596

 

 

Taani

1 272

 

 

Saksamaa

325

 

 

Prantsusmaa

153

 

 

Madalmaad

4 513

 

 

Rootsi

9

 

 

Ühendkuningriik

1 254

 

 

Liit

8 122

 

 

TAC

8 122

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

278 (90)  (91)  (92)  (93)

 

 

Taani

11 (90)  (91)  (92)

 

 

Saksamaa

14 (90)  (91)  (92)

 

 

Prantsusmaa

44 (90)  (91)  (92)  (93)

 

 

Madalmaad

237 (90)  (91)  (92)  (93)

 

 

Ühendkuningriik

1 070  (90)  (91)  (92)  (93)

 

 

Liit

1 654  (90)  (92)

 

 

TAC

1 654  (92)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

3a püügipiirkonna liidu veed

(SRX/03A-C.)

Taani

37 (94)

 

 

Rootsi

10 (94)

 

 

Liit

47 (94)

 

 

TAC

47

 

Ennetuslik TAC


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

920 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Eesti

5 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Prantsusmaa

4 127  (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Saksamaa

12 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Iirimaa

1 329  (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Leedu

21 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Madalmaad

4 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Portugal

23 (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Hispaania

1 111  (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Ühendkuningriik

2 632  (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

Liit

10 184  (95)  (96)  (97)  (98)

 

 

TAC

10 184  (97)  (98)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

7d püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

126 (99)  (100)  (101)  (102)

 

 

Prantsusmaa

1 060  (99)  (100)  (101)  (102)

 

 

Madalmaad

7 (99)  (100)  (101)  (102)

 

 

Ühendkuningriik

211 (99)  (100)  (101)  (102)

 

 

Liit

1 404  (99)  (100)  (101)  (102)

 

 

TAC

1 404  (102)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

7d ja 7e püügipiirkonna liidu veed

(RJU/7DE.)

Belgia

21 (103)

 

 

Eesti

0 (103)

 

 

Prantsusmaa

103 (103)

 

 

Saksamaa

0 (103)

 

 

Iirimaa

27 (103)

 

 

Leedu

0 (103)

 

 

Madalmaad

0 (103)

 

 

Portugal

0 (103)

 

 

Hispaania

23 (103)

 

 

Ühendkuningriik

58 (103)

 

 

Liit

234 (103)

 

 

TAC

234 (103)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

10 (104)  (105)

 

 

Prantsusmaa

1 805  (104)  (105)

 

 

Portugal

1 463  (104)  (105)

 

 

Hispaania

1 471  (104)  (105)

 

 

Ühendkuningriik

10 (104)  (105)

 

 

Liit

4 759  (104)  (105)

 

 

TAC

4 759  (105)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

14

 

 

Saksamaa

25

 

 

Eesti

14

 

 

Hispaania

14

 

 

Prantsusmaa

231

 

 

Iirimaa

14

 

 

Leedu

14

 

 

Poola

14

 

 

Ühendkuningriik

910

 

 

Liit

1 250

 

 

Norra

1 250  (106)

 

 

TAC

2 500

 

Analüütiline TAC


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

3a ja 4; 2a, 3b ja 3c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

423 (107)  (108)

 

 

Taani

14 480  (107)  (108)

 

 

Saksamaa

441 (107)  (108)

 

 

Prantsusmaa

1 333  (107)  (108)

 

 

Madalmaad

1 342  (107)  (108)

 

 

Rootsi

4 034  (107)  (108)  (109)

 

 

Ühendkuningriik

1 243  (107)  (108)

 

 

Liit

23 296  (107)  (108)

 

 

Norra

135 398  (110)

 

 

TAC

653 438

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

 

3a

3a ja 4bc

4b

4c

6. püügipiirkond, 2a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2019 ja 1. september – 31. detsember 2019

 

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

8 688

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

2 268

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

3 000

0

0

0

0


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

16 594  (111)

 

 

Hispaania

18 (111)

 

 

Eesti

138 (111)

 

 

Prantsusmaa

11 064  (111)

 

 

Iirimaa

55 313  (111)

 

 

Läti

102 (111)

 

 

Leedu

102 (111)

 

 

Madalmaad

24 199  (111)

 

 

Poola

1 168  (111)

 

 

Ühendkuningriik

152 115  (111)

 

 

Liit

260 813  (111)

 

 

Norra

11 687  (112)  (113)

 

 

Fääri saared

24 690  (114)

 

 

TAC

653 438

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2a püügipiirkonna liidu veed; 4a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2019 ja 1. september – 31. detsember 2019

2a püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

 

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

10 015

1 352

1 375

Prantsusmaa

6 677

900

917

Iirimaa

33 383

4 507

4 585

Madalmaad

14 605

1 971

2 006

Ühendkuningriik

91 808

12 395

12 608

Liit

156 488

21 125

21 491


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

24 597  (115)

 

 

Prantsusmaa

163 (115)

 

 

Portugal

5 084  (115)

 

 

Liit

29 844

 

 

TAC

653 438

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

8b (MAC/*08B.)

Hispaania

2 066

Prantsusmaa

14

Portugal

427


Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond:

2a ja 4a püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

10 242

 

 

Liit

10 242

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

3a; alarajoonide 22–24 liidu veed

(SOL/3ABC24)

Taani

421

 

 

Saksamaa

24 (116)

 

 

Madalmaad

41 (116)

 

 

Rootsi

16

 

 

Liit

502

 

 

TAC

502

 

Analüütiline TAC


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

1 045

 

 

Taani

478

 

 

Saksamaa

836

 

 

Prantsusmaa

209

 

 

Madalmaad

9 439

 

 

Ühendkuningriik

538

 

 

Liit

12 545

 

 

Norra

10 (117)

 

 

TAC

12 555

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

 

 

Ühendkuningriik

11

 

 

Liit

57

 

 

TAC

57

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7a

(SOL/07A.)

Belgia

192

 

 

Prantsusmaa

2

 

 

Iirimaa

74

 

 

Madalmaad

60

 

 

Ühendkuningriik

86

 

 

Liit

414

 

 

TAC

414

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7b ja 7c

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

 

 

Iirimaa

36

 

 

Liit

42

 

 

TAC

42

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7d

(SOL/07D.)

Belgia

677

 

 

Prantsusmaa

1 354

 

 

Ühendkuningriik

484

 

 

Liit

2 515

 

 

TAC

2 515

 

Analüütiline TAC


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7e

(SOL/07E.)

Belgia

44

 

 

Prantsusmaa

468

 

 

Ühendkuningriik

730

 

 

Liit

1 242

 

 

TAC

1 242

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7f ja 7g

(SOL/7FG.)

Belgia

525

 

 

Prantsusmaa

53

 

 

Iirimaa

26

 

 

Ühendkuningriik

237

 

 

Liit

841

 

 

TAC

841

 

Analüütiline TAC


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7h, 7j ja 7k

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

 

 

Prantsusmaa

64

 

 

Iirimaa

171

 

 

Madalmaad

51

 

 

Ühendkuningriik

64

 

 

Liit

382

 

 

TAC

382

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

8a ja 8b

(SOL/8AB.)

Belgia

48

 

 

Hispaania

9

 

 

Prantsusmaa

3 549

 

 

Madalmaad

266

 

 

Liit

3 872

 

 

TAC

3 872

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond:

8c, 8d, 8e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

 

 

Portugal

669

 

 

Liit

1 072

 

 

TAC

1 072

 

Ennetuslik TAC


Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

3a

(SPR/03A.)

Taani

17 840  (118)

 

 

Saksamaa

37 (118)

 

 

Rootsi

6 750  (118)

 

 

Liit

24 627  (118)

 

 

TAC

26 624

 

Ennetuslik TAC


Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

0 (119)  (120)

 

 

Taani

0 (119)  (120)

 

 

Saksamaa

0 (119)  (120)

 

 

Prantsusmaa

0 (119)  (120)

 

 

Madalmaad

0 (119)  (120)

 

 

Rootsi

0 (119)  (120)  (121)

 

 

Ühendkuningriik

0 (119)  (120)

 

 

Liit

0 (119)  (120)

 

 

Norra

0 (119)

 

 

Fääri saared

0 (119)  (122)

 

 

TAC

0 (119)

 

Analüütiline TAC


Liik:

kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

7d ja 7e

(SPR/7DE.)

Belgia

13

 

 

Taani

857

 

 

Saksamaa

13

 

 

Prantsusmaa

185

 

 

Madalmaad

185

 

 

Ühendkuningriik

1 384

 

 

Liit

2 637

 

 

TAC

2 637

 

Ennetuslik TAC


Liik:

harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond:

1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

20 (123)

 

 

Saksamaa

4 (123)

 

 

Hispaania

10 (123)

 

 

Prantsusmaa

83 (123)

 

 

Iirimaa

53 (123)

 

 

Madalmaad

0 (123)

 

 

Portugal

0 (123)

 

 

Ühendkuningriik

100 (123)

 

 

Liit

270 (123)

 

 

TAC

270 (123)

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1.


Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

14 (124)

 

 

Taani

5 985  (124)

 

 

Saksamaa

529 (124)  (125)

 

 

Hispaania

111 (124)

 

 

Prantsusmaa

497 (124)  (125)

 

 

Iirimaa

376 (124)

 

 

Madalmaad

3 604  (124)  (125)

 

 

Portugal

13 (124)

 

 

Rootsi

75 (124)

 

 

Ühendkuningriik

1 425  (124)  (125)

 

 

Liit

12 629

 

 

Norra

2 550  (126)

 

 

TAC

15 179

 

Ennetuslik TAC


Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

2a ja 4a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

11 662  (127)  (129)

 

 

Saksamaa

9 100  (127)  (128)  (129)

 

 

Hispaania

12 412  (129)  (131)

 

 

Prantsusmaa

4 684  (127)  (128)  (129)  (131)

 

 

Iirimaa

30 306  (127)  (129)

 

 

Madalmaad

36 509  (127)  (128)  (129)

 

 

Portugal

1 196  (129)  (131)

 

 

Rootsi

675 (127)  (129)

 

 

Ühendkuningriik

10 974  (127)  (128)  (129)

 

 

Liit

117 518  (129)

 

 

Fääri saared

1 600  (130)

 

 

TAC

119 118

 

Analüütiline TAC


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

8c

(JAX/08C.)

Hispaania

16 895  (132)

 

 

Prantsusmaa

293

 

 

Portugal

1 670  (132)

 

 

Liit

18 858

 

 

TAC

18 858

 

Analüütiline TAC


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

9

(JAX/09.)

Hispaania

24 324  (133)

 

 

Portugal

69 693  (133)

 

 

Liit

94 017

 

 

TAC

94 017

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

10; CECAFi liidu veed (134)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (135)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (135)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (136)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (137)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (137)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.


Liik:

stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond:

CECAFi liidu veed (138)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (139)

 

 

TAC

Kehtestatakse hiljem (139)

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.


Liik:

norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarkii

Püügipiirkond:

3a; 2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Aasta

2018

2019

 

 

Taani

85 186  (140)  (142)

54 949  (140)  (145)

 

 

Saksamaa

16 (140)  (141)  (142)

11 (140)  (141)  (145)

 

 

Madalmaad

63 (140)  (141)  (142)

40 (140)  (141)  (145)

 

 

Liit

85 265  (140)  (142)

55 000  (140)  (145)

 

 

Norra

15 000  (143)

14 500  (143)

 

 

Fääri saared

6 000  (144)

5 000  (144)

 

 

TAC

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

800 (146)  (147)

 

 

Liit

800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

280 (148)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

60

 

 

Taani

5 500

 

 

Saksamaa

620

 

 

Prantsusmaa

255

 

 

Madalmaad

440

 

 

Rootsi

Ei kohaldata (149)

 

 

Ühendkuningriik

4 125

 

 

Liit

11 000  (150)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

2a, 4. ja 6a (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

 

 

Norra

6 750  (151)  (152)

 

 

Fääri saared

150 (153)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

(1)  Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula juures.

(2)  Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(3)  Majandamispiirkonnas 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.

(4)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(7)  Võib püüda 2a, 4., 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).

(8)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

3 000

(9)  Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas.

Molva (LIN/*5B67-)

8 000

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(10)  Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000.

(11)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(12)  Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(13)  Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).

(14)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(15)  Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4a ja 4b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.

50 000

(16)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(17)  Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(18)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(19)  Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

(20)  Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(21)  Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(22)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4b püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(23)  Viide heeringavarudele ICESi 6a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.

(24)  Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(25)  Viide heeringavarudele 6a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

(26)  Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

Mull of Kintyre (55°17,9′ N, 05°47,8′ W);

punkt konkreetses asukohas (55°04′ N, 05°23′ W) ja

Corsewall Point (55°00,5′ N, 05°09,4′ W).

(27)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Ühendkuningriigi kvoot.

(28)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

läänes Iirimaa rannik,

idas Ühendkuningriigi rannik.

(29)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

läänes Iirimaa rannik,

idas Ühendkuningriigi rannik.

(30)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(31)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32)  Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 7d püügipiirkonnas (COD/*07D.).

(33)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(34)  Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(35)  Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(36)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(37)  Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(38)  Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 4. püügipiirkonnas; 2a püügipiirkonna liidu vetes; 3a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/*2A3X4).

(39)  Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (LEZ/*2AC4C).

(40)  10 % sellest kvoodist võib kasutada 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.

(41)  35 % sellest kvoodist võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).

(42)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: 6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(43)  Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (ANF/*2AC4C).

(44)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(45)  Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(46)  Sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 4. püügipiirkonnas ja 2a püügipiirkonna liidu vetes (HAD/*2AC4.).

(47)  Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(48)  Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(49)  Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(50)  Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(51)  Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(52)  3a rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).

(53)  Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(54)  Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonda ja 2a püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(55)  Eritingimus: liidu kasutatava 22 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 7 %.

(56)  Seda kvooti võib üle kanda 8c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(57)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975.

(58)  Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975.

(59)  Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.

(60)  Eritingimus: 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): 40 000.

Kõnealune püügi piirnorm 4a püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 18 %.

(61)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(62)  Eritingimus: võib püüda ka 6b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): 5 625.

(63)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(64)  Võib püüda 2a, 4., 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).

(65)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.

(66)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(67)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(68)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(69)  Eritingimus: millest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni võib püüda: 3a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).

(70)  Eritingimus: millest kuni 35 % võib püüda: 4. püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*04-C.).

(71)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14-): Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.

3 000

(72)  Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:

Molva (LIN/*5B67-)

8 000

Meriluts (USK/*5B67-)

2 923

(73)  Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000.

(74)  Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6b ja 6a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).

(75)  Eritingimus: selle alusel on lubatud 6a ja 6b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6a ja 6b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75.

(76)  Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

798

Prantsusmaa

500

Iirimaa

959

Ühendkuningriik

388

Liit

2 645

(77)  Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris laevadel, mille pardal on vaatlejad.

(78)  Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi 9a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.

(79)  Eespool osutatud TACi piires ei või ICESi 9a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 120.

(80)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(81)  Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(82)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot.

(83)  Ainult atlandi merilesta kaaspüük teiste liikide püügi korral. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.

(84)  Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(85)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(86)  Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni. (POL/93411P).

(87)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

(88)  Võib püüda põhja pool 56° 30′ N (POK/*5614N).

(89)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(90)  Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(91)  Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(92)  Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2a püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(93)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(94)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(95)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(96)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(97)  Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:

Liik:

peentäpp-rai

Raja microocellata

Püügipiirkond:

7f ja 7g püügipiirkonna liidu veed

(RJE/7FG.)

Belgia

17

 

 

Eesti

0

 

 

Prantsusmaa

79

 

 

Saksamaa

0

 

 

Iirimaa

25

 

 

Leedu

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Portugal

0

 

 

Hispaania

21

 

 

Ühendkuningriik

50

 

 

Liit

192

 

 

TAC

192

 

Ennetuslik TAC

Eritingimus:

sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(98)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(99)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(100)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.

(101)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.

(102)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.

(103)  Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(104)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(105)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.

Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

8. püügipiirkonna liidu veed

(RJU/8-C.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

13

 

 

Portugal

10

 

 

Hispaania

10

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

33

 

 

TAC

33

 

Ennetuslik TAC


Liik:

musterrai

Raja undulata

Püügipiirkond:

9. püügipiirkonna liidu veed

(RJU/9-C.)

Belgia

0

 

 

Prantsusmaa

20

 

 

Portugal

15

 

 

Hispaania

15

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

50

 

 

TAC

50

 

Ennetuslik TAC

(106)  Püütakse 2a ja 6. püügipiirkonna liidu vetes. 6. püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(107)  Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

57

58

Taani

1 954

1 988

Saksamaa

60

61

Prantsusmaa

180

183

Madalmaad

181

184

Rootsi

545

554

Ühendkuningriik

168

171

Liit

3 145

3 199

(108)  Võib püüda ka 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(109)  Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2a ja 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN): 253.

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(110)  Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 39 259.

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3a püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000.

(111)  Eritingimus: millest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal kalastada 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).

(112)  Võib püüda üksnes 2a, 6a (põhja pool 56°30′ N), 4a, 7d, 7e, 7f ja 7h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(113)  Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 27 080.

(114)  See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6a (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2a ja 4a (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

(115)  Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8a, 8b ja 8d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8a, 8b ja 8d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(116)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3 a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.

(117)  Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).

(118)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(119)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(120)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/ *2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(121)  Kaasa arvatud tobiad.

(122)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

(123)  Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklites 14 ja 50. Erandina artiklist 14 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimise programmis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimise programmis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.

(124)  Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(125)  Eritingimus: kuni 5 % 7d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 2a, 4a, 6., 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonna liidu veed; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(126)  Võib püüda 4a püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte 7d püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).

(127)  Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2a või 4a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2019 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(128)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(129)  Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(130)  Üksnes 4a, 6a (põhja pool 56° 30′ N), 7e, 7f ja 7h püügipiirkond.

(131)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).

(132)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).

(133)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).

(134)  Assoori saarte ümbruse veed.

(135)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(136)  Madeira ümbruse veed.

(137)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.

(138)  Kanaari saarte ümbruse veed.

(139)  Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot.

(140)  Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(141)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes.

(142)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018.

(143)  Kasutatakse sortimisvõret.

(144)  Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.

(145)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2019.

(146)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(147)  Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 400.

(148)  Püütakse ainult õngejadaga.

(149)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.

(150)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(151)  Üksnes 2a ja 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(152)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(153)  Püütakse 4. ja 6a püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (OTH/*46AN).

Liide

Artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:

 

Belgia: harilik merikeel 7a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8a ja 8b püügipiirkonnas; megrimid 5b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; megrimid 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10 püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas, atlandi tursk 7a püügipiirkonnas, atlandi merilest 7f ja 7g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas.

 

Prantsusmaa: harilik makrell 3a ja 4. püügipiirkonnas; 2a, 3b, 3c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32, atlandi heeringas 4. ja 7d püügipiirkonnas ning 2a püügipiirkonna liidu vetes, stauriid 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; harilik makrell 6., 7., 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railased 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes; railased 7d püügipiirkonna liidu vetes; railased 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; musterrai 7d ja 7e püügipiirkonna liidu vetes.

 

Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.

 

Ühendkuningriik: vahetusena tursa ja merlangi vastu Šotimaast läänes asuvates vetes: atlandi tursk 6b püügipiirkonnas, 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes lääne pool 12 °00′ W ning 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; merlang 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, ning vahetusena Keldi mere tursa, Iiri mere merlangi ning 7h, 7j ja 7k püügipiirkonna atlandi merilesta vastu: atlandi tursk 7b, 7c, 7e–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; liidu vetes; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

13 (1)

 

 

Taani

13 129  (1)

 

 

Saksamaa

2 299  (1)

 

 

Hispaania

43 (1)

 

 

Prantsusmaa

566 (1)

 

 

Iirimaa

3 399  (1)

 

 

Madalmaad

4 698  (1)

 

 

Poola

664 (1)

 

 

Portugal

43 (1)

 

 

Soome

203 (1)

 

 

Rootsi

4 865  (1)

 

 

Ühendkuningriik

8 393  (1)

 

 

Liit

38 315  (1)

 

 

Fääri saared

4 500  (2)  (3)

 

 

Norra

25 487  (2)  (4)

 

 

TAC

588 562

 

Analüütiline TAC

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

 

25 487

 

2., 5b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

2

Taani

1 541

Saksamaa

270

Hispaania

5

Prantsusmaa

67

Iirimaa

399

Madalmaad

552

Poola

78

Portugal

5

Soome

24

Rootsi

571

Ühendkuningriik

986


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 600

 

 

Kreeka

322

 

 

Hispaania

2 900

 

 

Iirimaa

322

 

 

Prantsusmaa

2 387

 

 

Portugal

2 900

 

 

Ühendkuningriik

10 087

 

 

Liit

21 518

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 718  (5)

 

 

Ühendkuningriik

382 (5)

 

 

Liit

2 100  (5)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

1 ja 2b

(COD/1/2B.)

Saksamaa

4 907  (8)

 

 

Hispaania

11 562  (8)

 

 

Prantsusmaa

2 182  (8)

 

 

Poola

2 204  (8)

 

 

Portugal

2 400  (8)

 

 

Ühendkuningriik

3 193  (8)

 

 

Muud liikmesriigid

357 (6)  (8)

 

 

Liit

26 805  (7)  (8)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(C/H/05B-F.)

Saksamaa

18

 

 

Prantsusmaa

106

 

 

Ühendkuningriik

761

 

 

Liit

885

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

85 (9)

 

 

TAC

Ei kohaldata (10)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

60 (11)

 

 

TAC

Ei kohaldata (12)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

2b

(CAP/02B.)

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Rootsi

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Kõik liikmesriigid

0 (13)

 

 

Liit

0 (14)

 

 

Norra

0 (14)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

236

 

 

Prantsusmaa

142

 

 

Ühendkuningriik

722

 

 

Liit

1 100

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

1 100

 

 

Saksamaa

75

 

 

Prantsusmaa

120

 

 

Madalmaad

105

 

 

Ühendkuningriik

1 100

 

 

Liit

2 500  (15)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja molva dypterygia

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(B/L/05B-F.)

Saksamaa

552

 

 

Prantsusmaa

1 225

 

 

Ühendkuningriik

108

 

 

Liit

1 885  (16)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

675

 

 

Prantsusmaa

675

 

 

Liit

1 350

 

 

Norra

1 200

 

 

Fääri saared

1 200

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 400

 

 

Prantsusmaa

1 400

 

 

Liit

2 800

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

 

 

Prantsusmaa

328

 

 

Ühendkuningriik

182

 

 

Liit

2 550

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC


Liik:

põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

52

 

 

Saksamaa

322

 

 

Prantsusmaa

1 571

 

 

Madalmaad

52

 

 

Ühendkuningriik

603

 

 

Liit

2 600

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25 (17)

 

 

Ühendkuningriik

25 (17)

 

 

Liit

50 (17)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

900 (18)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 925  (19)

 

 

Liit

1 925  (19)

 

 

Norra

575 (19)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/5-14GL)

Saksamaa

4 289

 

 

Ühendkuningriik

226

 

 

Liit

4 515  (20)

 

 

Norra

575

 

 

Fääri saared

110

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

 

 

Saksamaa

0

 

 

Hispaania

0

 

 

Prantsusmaa

0

 

 

Iirimaa

0

 

 

Läti

0

 

 

Madalmaad

0

 

 

Poola

0

 

 

Portugal

0

 

 

Ühendkuningriik

0

 

 

Liit

0

 

 

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

28 (21)  (22)

 

 

Saksamaa

566 (21)  (22)

 

 

Hispaania

99 (21)  (22)

 

 

Prantsusmaa

53 (21)  (22)

 

 

Iirimaa

0 (21)  (22)

 

 

Läti

10 (21)  (22)

 

 

Madalmaad

0 (21)  (22)

 

 

Poola

51 (21)  (22)

 

 

Portugal

119 (21)  (22)

 

 

Ühendkuningriik

1 (21)  (22)

 

 

Liit

927 (21)  (22)

 

 

TAC

6 000  (21)  (22)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

766

 

 

Hispaania

95

 

 

Prantsusmaa

84

 

 

Portugal

405

 

 

Ühendkuningriik

150

 

 

Liit

1 500

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Kehtestatakse hiljem (23)  (24)

 

 

TAC

13 168  (25)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

765 (26)  (27)  (28)

 

 

Prantsusmaa

4 (26)  (27)  (28)

 

 

Ühendkuningriik

5 (26)  (27)  (28)

 

 

Liit

774 (26)  (27)  (28)

 

 

Norra

561 (26)  (27)

 

 

Fääri saared

0 (26)  (27)  (29)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 976  (30)

 

 

Prantsusmaa

10 (30)

 

 

Ühendkuningriik

14 (30)

 

 

Liit

2 000  (30)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

1

 

 

Saksamaa

92

 

 

Prantsusmaa

6

 

 

Ühendkuningriik

1

 

 

Liit

100

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117 (31)

 

 

Prantsusmaa

47 (31)

 

 

Ühendkuningriik

186 (31)

 

 

Liit

350 (31)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

muud liigid (32)

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

281

 

 

Prantsusmaa

253

 

 

Ühendkuningriik

166

 

 

Liit

700

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

lestalised

Püügipiirkond:

5b püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

9

 

 

Prantsusmaa

7

 

 

Ühendkuningriik

34

 

 

Liit

50

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kaaspüük (33)

Püügipiirkond:

Gröönimaa veed

(B-C/GRL)

Liit

1 050

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)  Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3)  Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.

(4)  Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

(5)  Nendele kvootidele, v.a kaaspüük, kehtivad järgmised tingimused:

1)

püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2019;

2)

liidu laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas.

Aruandluskood

Geograafilised piirid

COD/GRL1

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub NAFO alapiirkonnas 1F lääne pool 44°00′ W ja lõuna pool 60 45′ N, NAFO alapiirkonna 1 osa, mis asub lõuna pool paralleelist 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation), ning Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICESi 14b rajoonis ida pool 44°00′ W ja lõuna pool 62 30′ N.

COD/GRL2

Gröönimaa kalapüügipiirkonna osa, mis asub ICES 14b rajoonis põhja pool 62°30′ N.

(6)  Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7)  Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(8)  Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(10)  Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

25

(11)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(12)  Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

40

(13)  Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti.

(14)  Püügiperiood 20. juunist 2017 kuni 30. aprillini 2018.

(15)  Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.

(16)  Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): 665

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(18)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(19)  Tohib püüda lõuna pool 68° N.

(20)  Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(21)  Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′ N

28°30′ W

2

62°50′ N

25°45′ W

3

61°55′ N

26°45′ W

4

61°00′ N

26°30′ W

5

59°00′ N

30°00′ W

6

59°00′ N

34°00′ W

7

61°30′ N

34°00′ W

8

62°50′ N

36°00′ W

9

64°45′ N

28°30′ W

(22)  Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.

(23)  Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.

(24)  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.

(25)  Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.

(26)  Võib püüda ainult 10. maist kuni 1. juulini.

(27)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45′ N

28°30′ W

2

62°50′ N

25°45′ W

3

61°55′ N

26°45′ W

4

61°00′ N

26°30′ W

5

59°00′ N

30°00′ W

6

59°00′ N

34°00′ W

7

61°30′ N

34°00′ W

8

62°50′ N

36°00′ W

9

64°45′ N

28°30′ W

(28)  Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(29)  Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

(30)  Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15′ N

54°26′ W

2

59°15′ N

44°00′ W

3

59°30′ N

42°45′ W

4

60°00′ N

42°00′ W

5

62°00′ N

40°30′ W

6

62°00′ N

40°00′ W

7

62°40′ N

40°15′ W

8

63°09′ N

39°40′ W

9

63°30′ N

37°15′ W

10

64°20′ N

35°00′ W

11

65°15′ N

32°30′ W

12

65°15′ N

29°50′ W

(31)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(32)  Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(33)  Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0 (1)

 

 

TAC

0 (1)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0 (2)

 

 

TAC

0 (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

195

 

 

Saksamaa

815

 

 

Läti

195

 

 

Leedu

195

 

 

Poola

664

 

 

Hispaania

2 504

 

 

Prantsusmaa

349

 

 

Portugal

3 433

 

 

Ühendkuningriik

1 630

 

 

Liit

9 980

 

 

TAC

17 500

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3L

(WIT/N3L.)

Liit

0 (3)

 

 

TAC

0 (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Eesti

52

 

 

Läti

52

 

 

Leedu

52

 

 

Liit

156

 

 

TAC

1 175

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0 (4)

 

 

TAC

0 (4)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0 (5)

 

 

TAC

0 (5)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (6)

 

 

Läti

128 (6)

 

 

Leedu

128 (6)

 

 

Poola

227 (6)

 

 

Liit

Ei kohaldata (6)  (7)

 

 

TAC

34 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0 (8)

 

 

TAC

17 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0 (9)

 

 

TAC

0 (9)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO (10)  (11)

(PRA/N3LNO.)

Eesti

0 (12)

 

 

Läti

0 (12)

 

 

Leedu

0 (12)

 

 

Poola

0 (12)

 

 

Hispaania

0 (12)

 

 

Portugal

0 (12)

 

 

Liit

0 (12)

 

 

TAC

0 (12)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond:

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata (14)

 

Analüütiline TAC


Liik:

süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

332

 

 

Saksamaa

339

 

 

Läti

47

 

 

Leedu

24

 

 

Hispaania

4 537

 

 

Portugal

1 898

 

 

Liit

7 177

 

 

TAC

12 242

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

railased

Rajidae

Püügipiirkond:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

 

 

Leedu

62

 

 

Hispaania

3 403

 

 

Portugal

660

 

 

Liit

4 408

 

 

TAC

7 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

895

 

 

Saksamaa

615

 

 

Läti

895

 

 

Leedu

895

 

 

Liit

3 300

 

 

TAC

18 100

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571  (15)

 

 

Saksamaa

513 (15)

 

 

Läti

1 571  (15)

 

 

Leedu

1 571  (15)

 

 

Hispaania

233 (15)

 

 

Portugal

2 354  (15)

 

 

Liit

7 813  (15)

 

 

TAC

10 500  (15)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

 

 

Portugal

5 229

 

 

Liit

7 000

 

 

TAC

20 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (16)

 

 

Leedu

0 (16)

 

 

Liit

0 (16)

 

 

TAC

0 (16)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

 

 

Portugal

333

 

 

Liit

588 (17)

 

 

TAC

1 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(2)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(3)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(5)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(6)  Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2019.

(7)  Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, v.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 29 467.

(8)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui NAFO poolt lepinguosalistele ettenähtud, ilma varu osa kindlaks määramata ruske soomuslesta kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnormid kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem

(9)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(10)  Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0

(11)  Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

46° 00′ 0

47° 49′ 0

2

46° 25′ 0

47° 27′ 0

3

46° 42′ 0

47° 25′ 0

4

46° 48′ 0

47° 25′ 50

5

47° 16′ 50

47° 43′ 50

(12)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(13)  Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 20′ 0

46° 40′ 0

2

47° 20′ 0

46° 30′ 0

3

46° 00′ 0

46° 30′ 0

4

46° 00′ 0

46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini 2019 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47° 55′ 0

45° 00′ 0

2

47° 30′ 0

44° 15′ 0

3

46° 55′ 0

44° 15′ 0

4

46° 35′ 0

44° 30′ 0

5

46° 35′ 0

45° 40′ 0

6

47° 30′ 0

45° 40′ 0

7

47° 55′ 0

45° 00′ 0

(14)  Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik

Laevade suurim arv

Püügipäevade suurim arv

Taani

0

0

Eesti

0

0

Hispaania

0

0

Läti

0

0

Leedu

0

0

Poola

0

0

Portugal

0

0

(15)  Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2019 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: 5 250

(16)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(17)  Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176

ID LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Liik:

harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

153,40 (4)

 

 

Kreeka

285,11 (7)

 

 

Hispaania

5 532,16  (2)  (4)  (7)

 

 

Prantsusmaa

5 458,80  (2)  (3)  (4)

 

 

Horvaatia

862,79 (6)

 

 

Itaalia

4 308,36  (4)  (5)

 

 

Malta

353,48 (4)

 

 

Portugal

520,21 (7)

 

 

Muud liikmesriigid

61,69 (1)

 

 

Liit

17 536  (2)  (3)  (4)  (5)  (7)

 

 

TAC

32 240

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 212,95  (9)

 

 

Portugal

1 010,39  (9)

 

 

Muud liikmesriigid

162,36 (8)  (9)

 

 

Liit

7 385,7

 

 

TAC

13 200

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

4 587,53  (10)

 

 

Portugal

340,69 (10)

 

 

Liit

4 928,22

 

 

TAC

14 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Vahemeri

(SWO/MED)

Horvaatia

15,05 (11)

 

 

Küpros

55,45 (11)

 

 

Hispaania

1 713,11  (11)

 

 

Prantsusmaa

119,39 (11)

 

 

Kreeka

1 134,04  (11)

 

 

Itaalia

3 512,11  (11)

 

 

Malta

416,70 (11)

 

 

Liit

6 965,85  (11)

 

 

TAC

9 870

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 854,3

 

 

Hispaania

16 603,8

 

 

Prantsusmaa

7 653,5

 

 

Ühendkuningriik

431,1

 

 

Portugal

1 994,2

 

 

Liit

29 536,8  (12)

 

 

TAC

33 600

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

905,86

 

 

Prantsusmaa

297,70

 

 

Portugal

633,94

 

 

Liit

1 837,50

 

 

TAC

24 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

9 415,3

 

 

Prantsusmaa

4 167,7

 

 

Portugal

3 574,5

 

 

Liit

17 157,6

 

 

TAC

57 850

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

0,00

 

 

Prantsusmaa

477,56

 

 

Portugal

50,44

 

 

Liit

528,00

 

 

TAC

1 985

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

0,00

 

 

Portugal

0,00

 

 

Liit

0,00

 

 

TAC

355

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

Atlandi ookean

(YFT/ATLANT)

TAC

110 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust

(SAI/AE45W)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

purikala

Istiophorus albicans

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, lääne pool 45° läänepikkust

(SAI/AW45W)

TAC

Kehtestatakse hiljem

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

sinihai

Prionace glauca

Püügipiirkond:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(BSH/AN05N)

TAC

39 102  (13)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

838,15

Prantsusmaa

389,37

Liit

1 227,52

(3)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

100,00

Liit

100,00

(4)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

110,64

Prantsusmaa

109,18

Itaalia

86,17

Küpros

3,07

Malta

7,07

Liit

316,12

(5)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

86,17

Liit

86,17

(6)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Horvaatia

776,51

Liit

776,51

(7)  Nagu lepiti kokku ICCATi 2018. aasta koosolekul, saab Euroopa Liit 2019. aastal lisaks 17 536 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 87 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH):

Kreeka

Kehtestatakse hiljem

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

Liit

87

(8)  Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(9)  Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(10)  Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(11)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

(12)  Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253.

[1]

Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(13)  Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019.

Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

TAC

3 269

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

TAC

443

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

TAC

2 200  (2)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

kerguéleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

TAC

1 663  (3)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

TAC

2 600  (4)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48°W kuni 43°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A)

0

Majandamispiirkond B: 43°30′ W kuni 40°W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B)

780

Majandamispiirkond C: 40°W kuni 33°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C)

1 820


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

TAC

26 (5)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

TAC

3 525  (6)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

TAC

37 (7)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 48

(KRI/F48.)

TAC

5 610 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

620 000 tonni suuruse kombineeritud kogupüügi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.)

155 000

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.)

279 000

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.)

279 000

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.)

93 000


Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

TAC

440 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idapikkust (KRI/*F-41E)

163 000


Liik:

tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

TAC

2 645 000

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E)

192 000


Liik:

lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba

Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR1/F5852.)

TAC

360 (8)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tüse pikksaba ja antarktika pikksaba

Macrourus caml ja Macrourus whitsoni

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GR2/F5852.)

TAC

409 (9)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

TAC

130 (10)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(GRV/F484.)

TAC

10,1 (11)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

roheline rüntnototeenia

Notothenia gibberifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

TAC

1 470  (12)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

TAC

300 (13)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

hall nototeenia

Notothenia squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

TAC

300 (14)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

hall nototeenia

Notothenia squamifrons

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

TAC

80 (15)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

TAC

0

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

TAC

300 (16)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

TAC

130 (17)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 48.4 Antarktika

(SRX/F484.)

TAC

3,2 (18)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

railised

Rajiformes

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

TAC

120 (19)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik:

muud liigid

Püügipiirkond:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

TAC

50 (20)

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′,

seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°,

seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning

seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(4)  Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügi suhtes 16. aprillist kuni 14. septembrini 2019 ning mõrrapüügi suhtes 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019.

(5)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

(6)  Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(7)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

(8)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(16)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(18)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(19)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(20)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA

SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200 (1)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(GER/F47NAM)

TAC

171 (2)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

 

Ennetuslik TAC


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO alapiirkond D

(TOP/F47D)

TAC

275

 

Ennetuslik TAC


Liik:

patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alapiirkond D

(TOP/F47-D)

TAC

0

 

Ennetuslik TAC


Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO alarajoon B1 (3)

(ORY/F47NAM)

TAC

0 (4)

 

Ennetuslik TAC


Liik:

oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

50

 

Ennetuslik TAC


Liik:

kultkala

Pseudopentaceros spp.

Püügipiirkond:

SEAFO

(EDW/SEAFO)

TAC

135

 

Ennetuslik TAC

(1)  Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).

(2)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

selle läänepiir on 0° idapikkust,

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(3)  Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

selle läänepiir on 0° idapikkust,

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(4)  Välja arvatud lubatud kaaspüük 4 tonni (ORY/*F47NA).

IG LISA

SINIUIM-TUUN – LEVIKUALAD

Liik:

siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond:

kõik levikualad

(SBF/F41-81)

Liit

11 (1)

 

 

TAC

17 647

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust

(SWO/F7120S)

Liit

Kehtestatakse hiljem

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

Madalmaad

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

Leedu

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

Poola

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

Liit

Kehtestatakse hiljem (1)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni 23.–27. jaanuaril 2019 toimuvat aastakoosolekut.

IK LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

Kulduim-tuuni püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.

Liik:

kulduim-tuun

Thunnus albacares

Püügipiirkond:

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

(YFT/IOTC)

Prantsusmaa

29 501

 

 

Itaalia

2 515

 

 

Hispaania

45 682

 

 

Liit

77 698

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

IL LISA

GFCMi LEPINGUGA HÕLMATUD PIIRKOND

Liik:

väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin)

Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus

Püügipiirkond:

GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed

(SP1/GF1718)

Liit

107 065  (1)  (2)

 

 

TAC

Ei kohaldata

 

Maksimaalne püügimaht

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


(1)  Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemel kuni 300 tonni suuruse koguseni.

(2)  Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.


IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICESi 8c JA 9a RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii)

nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ning põhjaõngejadad;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 8c ja 9a rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)

„käesolev püügiperiood“ – käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud periood;

e)

„eritingimused“ – punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.   PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on täpsustatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.   PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.   PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

5.1.

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.

Kui laev suudab tõendada, et tema euroopa merluusi saak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.   PÄEVADE ERALDAMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED

6.1.

Selleks et määrata kindlaks nende päevade maksimaalne arv, mille jooksul võib liidu kalalaev oma lipuliikmesriigi loal piirkonnas viibida, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)

laeva poolt kummalgi kahel kalendriaastal 2016 ja 2017 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni (eluskaal), ning

b)

laeva poolt punktis a täpsustatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni (eluskaal).

6.2.

Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.

Kui laev ei täida ühte nendest eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse kõnealusel eritingimusel eraldatavate päevade saamiseks.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari punktis 6.1 sätestatud kogusest rohkem.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

 

Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

ES

129

FR

109

PT

113

Punkti 6.1 alapunktid a ja b

Traalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

Piiramatu

7.   KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Selle süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldarv on kõikide selliste üksikute püügikoormuste summa, mis on eraldatud selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a täpsustatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 508/2014 (1) artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Püügitegevuse lõpetanud, kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.

Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende CFRile ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajaduse korral eritingimustele.

8.5.

Liikmesriigi sellise taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile eraldatud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud lisapäevi on keelatud anda püügitegevust jätkavatele laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.

Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.

Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF) võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

10.   ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.   PÜÜGIPERIOODID

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul võib laev püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

14.   PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.   ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

16.   ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1.

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

2.

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

 

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

 

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

 

LL = põhjaõngejadad

3.

Püügiperiood

4

 

Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

4.

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

Nr 1

Nr 2

Nr 3

Nr 1

Nr 2

Nr 3

Nr 1

Nr 2

Nr 3

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(9)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

V

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6)

(4)

Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

 

TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid ≥ 32 mm

 

GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm

 

LL = põhjaõngejadad

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

2

V

Märkida, milliseid IIA lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIA lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)

Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1)..

(2)  Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1)..

(4)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).


IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'i LÄÄNEOSAS ICESi 7e RAJOONIS

I PEATÜKK

Üldsätted

1.   KOHALDAMISALA

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi 7e rajoonis.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)

sellised laevad püüdsid 2017. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

c)

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2019 ja 31. jaanuariks 2020 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2019. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ja

ii)

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm;

b)

„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)

„piirkond“ – ICESi 7e rajoon;

d)

„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019.

3.   PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

Load

4.   PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2

Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv

5.   PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

BE

176

FR

188

UK

222

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

BE

176

FR

191

UK

176

6.   KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.

Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu.

6.2.

Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu koos viitega nende CFRile ja mootorivõimsusele;

b)

merepäevade arv, mis oleks igale laevale algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mille iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu koos viitega nende CFRile ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.

Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.   LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.

Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EL) 2017/1004 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.

Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

Haldamine

9.   ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.   PÜÜGIPERIOODID

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

Aruandekohustus

13.   PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.   ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.

15.   ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2018. ja 2019. püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Püügiperiood

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

1.

2.

3.

4.


III tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

 

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

 

GN = nakkevõrk < 220 mm

 

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Püügiperiood

4

 

Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.


IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi pikkus

Teatatud püügivahend

Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

Nr 1

Nr 2

Nr 3

Nr 1

Nr 2

Nr 3

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)


V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

V

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011

(4)

Püügiperioodi pikkus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahend

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest:

 

BT = piimtraalid ≥ 80 mm

 

GN = nakkevõrk < 220 mm

 

TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7)

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)

Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“.


(1)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.


IIC LISA

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2a JA 3a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamise piirkond

ICESi statistilised ruudud

1r

31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5

2r

35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1

3r

41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46-47 G0; 47 G1 ja 48 G0

4

38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0

5r

47–52 F1–F5

6

41–43 G0–G3; 44 G1

7r

47–52 E6–F0

IIC lisa liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

Image


III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

77

DK

25

57

DE

5

FR

1

IE

8

NL

9

PL

1

SV

10

UK

18

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80

DE

16

50

IE

1

ES

20

FR

18

PT

9

UK

14

Jaotamata

2

Harilik makrell (1)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480

DK

450

150

UK

30

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE

0

13

DE

4

FR

4

UK

18

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim võrgusilma suurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W

8 (2)

Ei kohaldata

4

Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kala püüda piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE

0

26

DE

10

FR

40

UK

20

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE (3)

8

20 (4)

FR (3)

12

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber rõngaspinesid.

70

Ei kohaldata

22 (4)

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade koguarvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“.

34

DE

2

20

DK

5

FR

4

NL

6

UK

7

SE

1

ES

4

IE

4

PT

1

Õngepüük

10

UK

10

6

Harilik makrell

12

DK

1

12

BE

0

DE

1

FR

1

IE

2

NL

1

SE

1

UK

5

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

DK

5

20

DE

2

IE

2

FR

1

NL

2

PL

1

SE

3

UK

4

1, 2b (5)

Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega

20

EE

1

Ei kohaldata

ES

1

LV

11

LT

4

PL

3


(1)  Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.

(3)  Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.

(4)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.

(5)  Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.


IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

1.   Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem

2.   Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Itaalia

Kehtestatakse hiljem

Küpros

Kehtestatakse hiljem (2)

Malta

Kehtestatakse hiljem (2)

Euroopa Liit

Kehtestatakse hiljem

3.   Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm

Horvaatia

Kehtestatakse hiljem

Itaalia

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem

4.   Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv (3)

 

Küpros (4)

Kreeka (5)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (6)

Seinnoodalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejadalaevad

Kehtestatakse hiljem (7)

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödaga õngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem (8)

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (9)

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem


Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnoodalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Õngejadalaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Söödaga õngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Käsiõngelaevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Traalerid

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Muud väikesemahulise kalapüügi laevad

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

5.   Nende püüniste maksimaalne arv, mille jaoks liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Liikmesriik

Püüniste arv (10)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Itaalia

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

6.   Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Tootmisvõimsus (tonnides)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Itaalia

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Kreeka

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Küpros

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Horvaatia

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Malta

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem


Tabel B  (11)

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Itaalia

Kehtestatakse hiljem

Kreeka

Kehtestatakse hiljem

Küpros

Kehtestatakse hiljem

Horvaatia

Kehtestatakse hiljem

Malta

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

7.   Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

Kehtestatakse hiljem

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

8.   ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv on järgmine:

Liikmesriik

Seinnoodalaevade maksimaalne arv

Õngejadalaevade maksimaalne arv

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Portugal

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem


(1)  Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2)  See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.

(3)  Tabeli A punkti 4 arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(4)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(5)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(6)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(7)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(8)  Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad

(9)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(10)  Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(11)  Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.


V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid

Piirkond

Keeluaeg

Haid (kõik liigid)

Konventsiooni ala

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Notothenia rossii

FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala

FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Merikogerlased

FAO 48.1. Antarktika (1)

FAO 48.2. Antarktika (1)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Notothenia gibberifrons

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Notothenia squamifrons

Patagonotothen guntheri

Electrona carlsbergi  (1)

FAO 48.3.

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Dissostichus spp.

FAO 48.5. Antarktika

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Dissostichus spp.

FAO 88.3. Antarktika (1)

FAO 58.5.1. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1)

FAO 58.4.4. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.6. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.7. Antarktika (1)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Notothenia squamifrons

FAO 58.4.4. (1)  (2)

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2. Antarktika

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

Dissostichus spp.

FAO 48.4. Antarktika (1), välja arvatud alad, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2018–2019

Alapiirkond/rajoon

Piirkond

Hooaeg

SSRUd

Dissostichus mawsoni püügi piirnorm (tonnides)

 

Kaaspüügi piirnorm (tonnides)

SSRU

Piirnorm

 

 

Railised

Macrourus spp.

Muud liigid

58.4.1.

Kogu rajoon

1. detsembrist 2018 uni 30. novembrini 2019 (kuid sihtpüüki 2018/2019 ei toimu)

A, B, D, F, H

0

579

5841-1

6

18

18

C (kaasa arvatud 58.4.1_1, 58.4. 1_2)

231

5841-2

6

19

19

5841-3

7

24

24

E (58.4.1_3, 58.4.1_4)

168

5841-4

1

3

3

5841-5

3

8

8

G (kaasa arvatud 58.4.1_5, 58.4.1_6)

180

5841-6

7

21

21

58.4.2.

Kogu rajoon

1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019

A, B, C, D

0

50

 

3

8

8

E (kaasa arvatud 58.4.2_1)

50

 

58.4.3a.

Kogu rajoon 58.4.3a._1

1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019 (kuid sihtpüüki 2018/2019 ei toimu)

 

 

30

 

2

5

5

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsembrist 2018 kuni 31. augustini 2019

A, B, C, G, H, I, J, K

2 628  (3)  (4)

3 157  (5)  (6)

A, B, C, G (7)

30

96

30

G, H, I, J, K (8)

104

317

104

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon

464 (9)

Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (7)

23

72

23

88.2.

Kogu alapiirkond (10)

1. detsembrist 2018 kuni 31. augustini 2019

D, E, F, G (882_1)

240

1 000

C, D, E, F, G, H, I

10

32

32

C, D, E, F, G (882_2)

240

 

 

 

 

C, D, E, F, G (882_3)

160

 

 

 

 

C, D, E, F, G (882_4)

160

 

 

 

 

H

200

 

 

 

 

I

0

 

 

 

 

V lisa B osa liide

Väikeste uurimisüksuste (SSRU) loetelu

Piirkond

SSRU

Piirjoon

48.6

A

Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

B

Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

E

Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

F

Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

G

Punktist 50° S 1°30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1

A

Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

B

Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

E

Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

F

Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

G

Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

H

Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2

A

Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

B

Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

C

Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

D

Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

E

Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a

A

Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b

A

Punktist 56° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.

B

Punktist 60° S 73°10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.

D

Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

E

Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4

A

Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

B

Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

C

Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

D

Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6

A

Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

B

Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

C

Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

D

Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58.7

A

Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

F

Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.

G

Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.

H

Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

I

Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

K

Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.

L

Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.

M

Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

D

Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

E

Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

F

Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

G

Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88.3

A

Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

B

Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C

Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

D

Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja: …

Püügihooaeg: …

Laeva nimi: …

Eeldatav püügimaht (tonnides): …

Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada vastav kastike

48.1

48.2

48.3

48.4

58.4.1

58.4.2


Püügitehnika:

Tähistada vastav kastike

 

Tavaline traalpüük

 

Pidevpüügisüsteem

 

Noodapärasse pumpamine

 

Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Tooteliik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (11)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode, palun täpsustada

 

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (12) (m)

 

 

 

Suudme pindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (14) (mm)

Väline (13)

Sisemine (13)

Väline (13)

Sisemine (13)

Väline (13)

Sisemine (13)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

Võrgu joonis(ed): …

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.

1.

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrkusattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): …

Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Avaldis (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Tüüp

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W × L × H × ρ × 1 000

W = mahuti laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

L = mahuti pikkus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur (15)

V × Fkrill × ρ

V = hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (15) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (15) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Voomõõtur (16)

(V × ρ)–M

V = hiilgevähkide pasta maht

Loomusest (15) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

M = protsessis lisatud vee kogus, mass

Loomusest (15) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

ρ = hiilgevähkide pasta tihedus

Muutuja

Otsene vaatlus

kg/liiter

Vookaal

M × (1–F)

M = hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (16) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F = vee osakaal proovis

Muutuja

Vookaalu massi parandustegur

Kogur

(M–Mtray) × N

Mtray = tühja koguri mass

Konstant

Otsene vaatlus enne püüki

kg

M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuja

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

N = kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

Jahu teisendamine

Mmeal × MCF

Mmeal = toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF = jahu teisendamise tegur

Muutuja

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

Noodapära maht

W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000

W = noodapära laius

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

H = noodapära kõrgus

Konstant

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ = mahu massiks teisendamise tegur

Muutuja

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L = noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Palun täpsustada

 

 

 

 

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (17)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (17)

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Rohkem kui üks kord kuus (17)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (18)

Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Voomõõtur (18)

Enne püüki

Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu).

Iga nädal (17)

Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist.

Iga loomus (18)

Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter.

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (18)

Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Jahu teisendamine

Iga kuu (17)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (17)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist)


(1)  Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)  Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3)  Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala.

(4)  Põhja pool 70 S ei tohi püüda rohkem kui 587 tonni. Kui siiski püütakse 587 tonnist rohkem, siis arvestatakse põhja pool 70 S üle 587 tonni püütud kogus maha kogusest, mida tohib püüda lõuna pool 70 S.

(5)  Sealhulgas 65 tonni Rossi mere uuringu jaoks.

(6)  Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala.

(7)  Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S põhja suunas.

(8)  Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S põhja suunas.

(9)  Sealhulgas 88.2 A Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoonis.

(10)  Välja arvatud 88.2 A ja B, mis on hõlmatud piirkonnas 88.1.

(11)  Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

(12)  Eeldatud töötingimustes.

(13)  Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(14)  Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

(15)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(16)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(17)  Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(18)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.


VI LISA

IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA

1.   Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

27

45 383

Portugal

5

1 627

Itaalia

1

2 137

Liit

55

110 511

2.   Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41 (1)

7 882

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

27 797

3.   Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.   Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.


(1)  See arv ei sisalda Mayotte'is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte'i laevastiku arendamise kavale.


VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

Kehtestatakse hiljem

Liit

Kehtestatakse hiljem


VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtestatakse hiljem

Kehtestatakse hiljem

Fääri saared

Harilik makrell, 6a (põhja pool 56°30′ N), 2a, 4a (põhja pool 59° N) püügipiirkond

Stauriid, 4., 6a (põhja pool 56°30′ N), 7e, 7f, 7h püügipiirkond

14

14

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

20

Kehtestatakse hiljem

Heeringas, 3a püügipiirkond

4

4

Tursiku suuremahuline püük, 4. ja 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük)

14

14

Harilik molva ja meriluts

20

10

Põhjaputassuu, 2., 4a, 5., 6a (põhja pool 56°30′ N), 6b, 7 (lääne pool 12°00′ W) püügipiirkond

20

20

Sinine molva

16

16

Venezuela (1)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45


(1)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.