24.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 21/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/103,

23. jaanuar 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (2) rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate ühiste põhistandardite rakendamise viise tuleks pisut muuta.

(2)

Teatavaid konkreetseid lennundusjulgestusmeetmeid tuleks selgitada, ühtlustada ja lihtsustada, et suurendada õigusselgust, standardida õigusaktide ühtset tõlgendamist ja veelgi kindlamalt tagada lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim võimalik rakendamine.

(3)

Lisaks sellele nõuavad uued suundumused seoses lennujaamade ja lennuettevõtjate tegevusega, tehnoloogiaga ja turvaseadmetega, muutused ohtude ja riskide üldises olukorras ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni rahvusvaheliste standardite ja soovituste muutumine rakenduseeskirjade vastavat muutmist.

(4)

Muudatused hõlmavad meetmeid järgmistes valdkondades: lennujaama julgestus, taustakontrolli eeskirjade läbivaatamine, et edendada julgeolekukultuuri ja vastupanuvõimet ning jalatsites paiknevate lõhkeainete avastamise seadmete ja lõhkeainete aurude avastamise seadmete kasutuselevõtt, nende toimivusnõuete kehtestamine ja nende kasutamine.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2019. Käesoleva määruse lisa punkte 2, 20, 25, 26, 28–38, 44 ja 45 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 1.1.3.4 asendatakse järgmisega:

„1.1.3.4

 Selliste kriitiliste osade julgestusotstarbeline läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tehakse võimalikult kiiresti, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud keegi järgmistest isikutest:

a)

läbivaatamata isikud;

b)

muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvad reisijad ja lennumeeskonna liikmed;

c)

liidu lennujaamadest saabuvad reisijad ja meeskonnaliikmed, kes saabuvad liikmesriigist, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 (*1) artiklis 1, välja arvatud juhul kui neile tullakse nende saabumisel vastu ja neid saadetakse kõnealustest aladest väljaspool vastavalt punktile 1.2.7.3.

Käesoleva punkti nõuded loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine, ja seda ei kohaldata, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Alapunktide b ja c osas kohaldatakse seda sätet ainult selliste kriitiliste osade suhtes, mille on läbinud selline läbivaadatud registreeritud pagas ja/või mida on kasutanud sellised läbivaadatud väljuvad reisijad, mis/kes ei lahku sama õhusõidukiga kui eespool nimetatud reisijad ja meeskonnaliikmed.

(*1)  Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1254/2009, milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed (ELT L 338, 19.12.2009, lk 17).“;"

2)

punkt 1.2.3 asendatakse järgmisega:

„1.2.3.   Liidu meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele esitatavad nõuded

1.2.3.1.   Liidu lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase tugevdatud taustakontrolli.

1.2.3.2.   Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3   Kui isik ei läbi tugevdatud taustakontrolli, blokeeritakse tema läbipääsuluba viivitamata või tunnistatakse see kehtetuks ning see tagastatakse pädevale asutusele, käitajale või selle väljastanud üksusele.

1.2.3.4.   Läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad kinni pidama isiku, kes ei kanna oma läbipääsuluba nähtaval kohal sellisel julgestuspiirangualal, kus ei viibi reisijad, ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5.   Läbipääsuluba tagastatakse viivitamata, kui:

a)

pädev asutus, käitaja või väljastanud üksus seda nõuab;

b)

töösuhe lõpetatakse;

c)

tööandja vahetub;

d)

muutub vajadus saada juurdepääs aladele, mille jaoks luba on antud,

e)

tunnistus või läbipääsuluba aegub;

f)

tunnistus või läbipääsuluba tunnistatakse kehtetuks.

1.2.3.6.   Meeskonnaliikme tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7.   Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.“;

3)

punkti 1.2.6.3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 olema seotud ettevõtjaga või registreeritud sõidukikasutajaga turvaliste sõidukite registreerimise andmebaasi kaudu.“;

4)

punkti 1.2.6.3 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Elektroonilised sõidukiload peavad olema elektrooniliselt loetavad ka lennualal.“;

5)

punkti 1.3.1.1 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

 lõhkeaine jälgede avastamise seade (ETD) koos käsimetallidetektoriga (HHMD);“;

6)

punkti 1.3.1.1 lisatakse punktid g ja h:

„g)

jalanõude metallidetektorid (SMD);

h)

jalanõude lõhkeainedetektorid (SED).“;

7)

punkti 1.3.1.1. lõppu lisatakse järgmine lause:

„Jalanõude metallidetektorit ja jalanõude lõhkeainedetektorit võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.“;

8)

punkt 1.3.1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.1.3.

 Pommikoeri, lõhkeaine jälgede avastamise seadet (ETD) ning ETD-seadet koos jalanõude lõhkeainedetektoriga kasutatakse muude isikute kui reisijate läbivaatusel üksnes täiendava läbivaatusmeetodina või pistelise alternatiivina käsitsi läbivaatusele, käsitsi läbivaatusele koos SMDga, metallidetektorväravaga (WTMD) või turvaskanneriga.“;

9)

punkti 3.1.3 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Eespool nimetatud salvestatud andmeid võib säilitada elektroonilisel kujul.“;

10)

punkt 4.0.3 asendatakse järgmisega:

„4.0.3

 Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist või liidu lennujaamast sellises liikmesriigis, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.“;

11)

lisatakse punkt 4.0.6:

„4.0.6

 Reisijad ja nende käsipagas, mis saabuvad sellise liikmesriigi lennujaamast, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.“;

12)

punkti 4.1.1.2 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

 lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil koos käsimetallidetektoriga (HHMD);“;

13)

punkti 4.1.1.2 lisatakse alapunktid g ja h:

„g)

jalanõude metallidetektori (SMD) abil;

h)

jalanõude lõhkeainedetektori (SED) abil.“;

14)

punkt 4.1.1.9 asendatakse järgmisega:

„4.1.1.9.

 Pommikoeri, ETD-seadet, SMD-seadet ja SED-seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.“;

15)

punkt 4.1.3.1 asendatakse järgmisega:

„4.1.3.1

 Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli või geeli võib vedela lõhkeaine avastamise süsteemi (LEDS) seadmega enne julgestuspiirangualale lubamist läbivaatusest vabastada, kui see on kuni 100-milliliitrises või samasuguse mahutavusega üksikpakendites, mis on ühes läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis nii, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud.“;

16)

punkt 4.1.3.2 jäetakse välja;

17)

punkti 5.0.3 muudetakse järgmiselt:

„5.0.3

 Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist või liidu lennujaamast, mille liikmesriik on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.“;

18)

lisatakse punkt 5.0.6:

„5.0.6

 Registreeritud pagas, mis saabub sellisest liikmesriigist, mis on teinud erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1254/2009 artiklis 1, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi vastavalt käesolevale peatükile.“;

19)

5. peatüki liide 5-A asendatakse järgmisega:

„LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Registreeritud pagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

Kanada

Fääri saared (Vagari lennujaam)

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

Guernesey

Mani saar

Jersey

Montenegro

Singapuri Vabariik (Singapuri Changi lennujaam)

Iisraeli Riik (Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam)

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

;

20)

punkt 6.1.3 jäetakse välja;

21)

punkti 6.8.3.6 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

 saadetise sisu või koondsaadetise märge, kui see on asjakohane; ja“;

22)

punkti 6.8.3.6 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Koondsaadetiste puhul säilitab ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), kes on koostanud koondsaadetise, eespool sätestatud teabe iga üksiksaadetise kohta vähemalt selle hetkeni, mil on saadetise hinnanguline saabumisaeg esimesse Euroopa Liidu lennujaama või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.“;

23)

lisatakse punkt 6.8.3.8:

„6.8.3.8.

 Liites 6-I loetletud kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse vastavalt punktile 6.7. enne järgmist lendu.“;

24)

lisatakse punkt 6.8.3.9:

„6.8.3.9.

 Liites 6-I loetlemata kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse vastavalt punktile 6.2. enne järgmist lendu. Liites 6-F loetletud kolmandast riigist saabuvate saadetiste saatedokumendid peavad vastama vähemalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni saadetise julgestusalase deklareerimise kavale.“

25)

lisatakse punktid 11.0.8 ja 11.0.9:

11.0.8   Käesolevas peatükis tähendab „radikaliseerumine“ sellist nähtust ühiskonnas, mille puhul inimesed võtavad omaks äärmuslikke arvamusi, seisukohti ja ideid, mis võivad viia terrorismini.

11.0.9   Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse, ilma et sellega piirataks kohaldatavaid liidu ja riiklikke õigusakte, et punktides 11.1.3 ja 11.1.4 kirjeldatud protsessi läbiva isiku usaldusväärsuse kindlaksmääramisel käsitavad liikmesriigid vähemalt järgmist:

a)

kuriteod, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (*2) II lisas

ning

b)

terroriaktid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (*3).

Punktis b loetletud kuriteod loetakse diskvalifitseerivateks kuritegudeks.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6)“;"

26)

punkt 11.1 asendatakse järgmisega:

„11.1.   TÖÖLEVÕTMINE

11.1.1.   Isikud, kes võetakse tööle julgestuspiirangualal läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestuskontrolli meetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks, peavad olema edukalt läbinud tugevdatud taustakontrolli.

11.1.2   Isikud, kes võetakse tööle mujal kui julgestuspiirangualal, läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks või kellel on saatjata juurdepääs lennukaubale ja -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele ja lennujaamavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peavad olema edukalt läbinud kas tugevdatud või standardse taustakontrolli. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, otsustab selle, kas teha tuleb tugevdatud või standardne taustakontroll, pädev asutus vastavalt kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele.

11.1.3.   Kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega peab tugevdatud taustakontroll vähemalt:

a)

tegema tõendavate dokumentide alusel kindlaks inimese isikusamasuse;

b)

hõlmama karistusregistrite kontrollimist kõikides elukohariikides vähemalt eelneva viie aasta ulatuses;

c)

hõlmama töökogemust, haridust ning võimalikke lünki töö- ja haridusteel vähemalt eelneva viie aasta kohta;

d)

hõlmama jälitusteavet ja muud riiklikele pädevatele asutustele kättesaadavat asjakohast teavet, mis nende arvates võib olla vajalik, et hinnata töötaja sobivust selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad tugevdatud taustakontrolli.

11.1.4.   Kooskõlas liidu ja riiklike õigusaktidega peab standardne taustakontroll vähemalt:

a)

tegema tõendavate dokumentide alusel kindlaks inimese isikusamasuse;

b)

hõlmama karistusregistrite kontrollimist kõikides elukohariikides vähemalt eelneva viie aasta ulatuses;

c)

hõlmama töökogemust, haridust ja lünki töö- ja haridusteel vähemalt eelneva viie aasta kohta.

11.1.5.   Standardse taustakontrolli või tugevdatud taustakontrolli punktid a–c peab isik olema läbinud enne, kui ta saab esialgse julgestusalase koolituse, mis hõlmab juurdepääsu teabele, mis ei ole avalikult kättesaadav turvalisusega seotud tundlikkuse tõttu. Kui see on kohaldatav, peab isik olema edukalt läbinud tugevdatud taustakontrolli punkti d, enne kui tal on lubatud täita läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muid julgestuskontrolli ülesandeid või olla vastutav nende ülesannete täitmise eest.

11.1.6   Tugevdatud või standardne taustakontroll loetakse mitteläbituks, kui ei ole rahuldavalt täidetud kõik elemendid vastavalt punktides 11.1.3 ja 11.1.4 või kui mingil hetkel need elemendid ei anna vajalikku kindlust isiku usaldusväärsuses.

Liikmesriigid püüavad luua asjakohased ja tõhusad mehhanismid, mille abil tagada teabe vahetamine riiklikul tasandil ja teiste riikidega, et täpsustada ja hinnata taustakontrolli käsitlevat teavet.

11.1.7   Taustakontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

punktides 11.1.3 ja 11.1.4 sätestatud elementide pideva läbivaatamise mehhanism, viivitamatu teatamisega pädevale asutusele, käitajale või väljastanud üksusele igast asjaolust, mis võib mõjutada usaldusväärsust. Pädevate ametiasutuste, ettevõtjate ja üksuste vahelise teavitamise, teabe vahetamise ja teabe sisu käsitlev kord kehtestatakse riikliku õigusega ning selle üle tehakse järelevalvet kooskõlas riikliku õigusega; või

b)

korduv korrapärane tugevdatud taustakontroll mitte üle kaheteistkümne kuu kestvate ajavahemike järel või standardne taustakontroll mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

11.1.8.   Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute töölevõtmise protsess peab hõlmama vähemalt kirjalikku taotlust ja vestlust, mis on ette nähtud võimete ja sobivuse esialgseks hindamiseks.

11.1.9.   Julgestuskontrolli meetmete kohaldamiseks tööle võetaval isikul peab olema vaimne ja füüsiline võimekus ning sobivus, mis on vajalikud talle määratud ülesannete tõhusaks täitmiseks, ning kõnealuste nõuete olemus tuleb teatavaks teha töölevõtmise protsessi alguses.

Kõnealust võimekust ja sobivust hinnatakse töölevõtmise protsessi ajal ning enne võimaliku katseaja lõpetamist.

11.1.10   Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute kohta säilitatakse vähemalt nende lepingu kestuse vältel töölevõtmist käsitlevaid andmed, sealhulgas võimalike hindamistestide tulemused.

11.1.11   Siseohu tõrjumiseks peab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud julgestuskava, olenemata punktis 11.2 loetletud asjaomase töötajate koolituse sisust ja töötajate oskustest, sisaldama asjakohast sisepoliitikat ja sellega seotud meetmeid töötajate teadlikkuse suurendamiseks julgeolekukultuuri edendamiseks.

11.1.12   Enne 31. detsembrit 2020 edukalt läbitud taustakontrollid jäävad kehtima nende aegumiseni või 30. juunini 2023 olenevalt sellest, kumb on varasem.“;

27)

Punkti 11.1.2 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Töölevõtmise-eelsed kontrollid lõpetatakse 31. juuliks 2019. Töölevõtmise-eelse kontrolli läbinud isikud läbivad taustakontrolli hiljemalt 30. juuniks 2020.“;

28)

punkti 11.2.2 alapunkt k asendatakse järgmisega:

„k)

 oskus selgelt ja enesekindlalt väljenduda ning“;

29)

punkti 11.2.2 lisatakse alapunkt l:

„l)

 teadlikkus elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

30)

punkti 11.2.3.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

31)

punkti 11.2.3.3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

32)

punkti 11.2.3.6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

 teadlikkus õhusõiduki läbiotsimisega seotud õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest;“;

33)

punkti 11.2.3.7 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

 teadlikkus sellest, kuidas kaitsta õhusõidukit ja hoida ära loata juurdepääs sellele, ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest;“;

34)

punkti 11.2.3.8 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

35)

punkti 11.2.3.9 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

36)

punkti 11.2.3.10 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

37)

punkti 11.2.6.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

38)

punkti 11.2.7 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 teadlikkus asjakohastest õiguslikest nõuetest ja elementidest, mis aitavad luua tugeva ja vastupidava julgeolekukultuuri töökohal ja lennunduse valdkonnas, sealhulgas teadlikkus siseohust ja radikaliseerumisest.“;

39)

punkti 11.3.1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

 läbivalgustusseadmeid või lõhkeaine avastamise seadet (EDS) käsitsevate isikute puhul korduvat sertifitseerimist või tunnustamist vähemalt iga kolme aasta järel; ja“;

40)

punkt 11.3.2 asendatakse järgmisega:

„11.3.2

 Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevad isikud peavad esialgse sertifitseerimise või tunnustamise protsessi osana läbima kujutiste tõlgendamise standarditud testi.“;

41)

punkt 11.3.3 asendatakse järgmisega:

„11.3.3

 Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevate isikute korduv sertifitseerimine või tunnustamine peab hõlmama nii kujutiste tõlgendamise standarditud testi kui ka töö tõhususe hindamist.“;

42)

punktist 11.4.1 jäetakse välja järgmine lõik:

„Testi tulemused esitatakse asjaomasele isikule ja salvestatakse ning neid võib arvesse võtta korduva sertifitseerimise või tunnustamise protsessi osana.“;

43)

punkt 11.4.2 asendatakse järgmisega:

„11.4.2

 Üksikute läbivaatuse tegijate tõhusust hinnatakse iga kuuekuulise ajavahemiku lõpus. Hindamise tulemused:

a)

esitatakse asjaomasele isikule ja salvestatakse;

b)

neid kasutatakse puuduste avastamiseks ning edaspidiste koolituste ja testimiste kohandamiseks, et puuduseid kõrvaldada ning

c)

neid võib arvesse võtta korduva sertifitseerimise või tunnustamise protsessi osana.“;

44)

punkti 11.5.1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

 isik on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase tugevdatud taustakontrolli;“;

45)

punkti 11.6.3.5 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

 isikule on tehtud punkti 11.1.3 kohane tugevdatud taustakontroll;“;

46)

punkti 11.6.5.5 lisatakse järgmine lause:

„Initsiaalidega valideerimise igal leheküljel võib asendada kogu dokumendi elektroonilise allkirjastamisega.“;

47)

lisatakse punktid 12.0.4 ja 12.0.5:

12.0.4   Kui mitut liiki julgestusseadmeid kasutatakse koos, peab iga seade vastama määratletud spetsifikatsioonidele ja ka käesolevas peatükis kehtestatud standarditele nii eraldi kui ka teiste seadmetega koos.

12.0.5   Seadmed paigutatakse, paigaldatakse ja neid hooldatakse kooskõlas seadmete tootja nõuetega.“;

48)

punkt 12.1.1.8 jäetakse välja;

49)

punkti 12.5.1.1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Kui kombineeritud ohukujutistel (CTI) põhinevat TIP-süsteemi kasutatakse koos EDS-seadmega, mis on ette nähtud vaid registreeritud pagasi läbivaatamiseks, kohaldatakse punkti b alles alates 1. septembrist 2020.“;

50)

lisatakse punkt 12.11.2.3:

„12.11.2.3.

 Standardit 2.1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 paigaldatud turvaskannerite suhtes.“;

51)

punkt 12.12 asendatakse järgmisega:

„12.12   JALANÕUDE METALLIDETEKTORID

12.12.1.   Üldpõhimõtted

12.12.1.1.   Jalanõude metallidetektor (SMD) peab suutma tuvastada vähemalt kindlaksmääratud metallesemeid nii üksikult kui ka koos ning nendest häirega märku andma..

12.12.1.2.   Jalanõude lõhkeainedetektor (SED) peab suutma tuvastada vähemalt kindlaksmääratud lõhkeaineid ning nendest häirega märku andma.

12.12.1.3.   SMD- ja SED-seadmed peavad suutma tuvastada metalleseme või lõhkeaine sõltumata selle asukohast ja asendist.

12.12.1.4.   SMD- ja SED-seadmed tuleb paigutada kindlale alusele.

12.12.1.5.   Nii SMD- kui ka SED-seadmel peab olema visuaalne näidik, mis näitab, et seade töötab.

12.12.1.6.   SMD- ja SED-seadmete seadistamise vahendid peavad olema kaitstud, nii et neile võivad ligi pääseda üksnes volitatud isikud.

12.12.1.7.   SMD-seade peab punkti 12.12.1.1. kohaselt metalleseme avastamise korral edastama nii nähtava kui ka kuuldava häire. Mõlemat liiki häired peavad olema tajutavad ühe meetri kauguselt.

12.12.1.8.   SED-seade peab punkti 12.12.1.2. kohaselt lõhkeaine avastamise korral edastama nii nähtava kui ka kuuldava häire. Mõlemat liiki häired peavad olema tajutavad ühe meetri kauguselt.

12.12.2.   SMD-seadme standardid

12.12.2.1.   SMD-seadme suhtes kohaldatakse kaht standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

12.12.2.2.   Kõik SMD-seadmed, mida kasutatakse vaid muude isikute kui reisijate läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile 1.

12.12.2.3.   Kõik reisijate läbivaatuseks kasutatavad SMD-seadmed peavad vastama standardile 2.

12.12.2.4   Kõik SMD-seadmed peavad võimaldama selgitada metallidetektorvärava (WTMD) tekitatud häireid alates kinga toetuspinnast kuni vähemalt 35 cm kõrgusele.

12.12.3.   SED-seadme standardid

12.12.3.1   Kõnealuse standardi üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.“;

52)

lisatakse punkt 12.14:

„12.14.   LÕHKEAINE AURUDE AVASTAMISE SEADE (EVD-SEADE)

12.14.1.   EVD-seadme standardid

12.14.1.1.   Kõik EVD-seadmed, mida kasutatakse registreeritud pagasi või lennukauba läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile 1.

12.14.1.2.   Kõik EVD-seadmed, mida kasutatakse reisijate või käsipagasi läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile 3.

12.14.1.3   Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.“

(*1)  Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1254/2009, milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed (ELT L 338, 19.12.2009, lk 17).“;

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT L 119, 4.5.2016, lk 132).

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6)“;“