(1)

20. oktoobril 2017. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit pedaalidega elektrilise abimootoriga jalgrataste (edaspidi „elektrijalgrattad“) Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) impordi suhtes.

(2)

Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 8. septembril 2017 Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association, edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EBMA“). Kaebuse esitaja toodang moodustab üle 25 % elektrijalgrataste kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(4)

21. detsembril 2017 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses HRVst pärit elektrijalgrataste impordiga liitu ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

(5)

31. jaanuaril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotluse HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimiseks. 3. mail 2018 avaldas komisjon rakendusmääruse (EL) 2018/671 (edaspidi „registreerimismäärus“), (4) millega kehtestati HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimise nõue alates 4. maist 2018.

(6)

Komisjon kehtestas 18. juulil 2018. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1012 (5) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit elektrijalgrataste liitu impordi suhtes.

(7)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 7, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati („esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products, edaspidi „CCCME“), Euroopa elektrijalgrataste importijate ühendus (Collective of European Importers of Electric Bicycles, edaspidi „CEIEB“), eri sõltumatud importijad ning eri Hiina eksportivad tootjad kirjalikud seisukohad, milles nad tegid teatavaks oma seisukoha esialgsete järelduste kohta.

(9)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ärakuulamised toimusid kaebuse esitajatega, CEIEBiga, sõltumatute importijatega ja ühe Hiina eksportiva tootjaga. Üks ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametnikuga peeti selle Hiina eksportiva tootjaga.

(10)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute esitatud märkused ja tegeles nendega, nagu käesolevas määruses üksikasjalikult kirjeldatud.

(11)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Et kontrollida sõltumatute importijate vastuseid küsimustikule, tehti kontrollkäigud järgmiste isikute valdustesse:

(12)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst pärit elektrijalgrataste liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“).

(13)

Huvitatud isikute esitatud märkusi arutati ja võeti vajaduse korral arvesse.

(14)

Käesoleva määruse 1. lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loetelu muudeti, et võtta arvesse ühe Hiina eksportiva tootja nime muutmist Easy Electricity Technology Co., Ltd.-ks ning lisada teine eksportiv tootja Wuxi Shengda Vehicle Technology Co., Ltd. 1. lisasse.

(15)

Kuus valimisse kaasamata eksportivat tootjat taotles ametlikult alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrollimist. Kolm neist äriühingutest olid äriühingute kontsernid, kuhu kuulus kokku kuus seotud ettevõtjat. Peale selle taotlesid kaks äriühingut, mis taotlesid ametlikult individuaalset kontrollimist, ka turumajanduslikku kohtlemist. Päras esialgsete järelduste avalikustamist kordasid neli neist äriühingutest oma individuaalse kontrollimise taotluseid.

(16)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 47 selgitatud, oleks nii suure arvu taotluste läbivaatamine olnud tarbetult koormav ega oleks võimaldanud uurimist alusmääruses kehtestatud tähtajaks lõpule viia. Peale selle ei olnud esialgsete ja lõplike etappide vaheline täiendav ajavahemik piisav, et komisjon saaks võtta arvesse nii suurt arvu taotluseid. Seetõttu kinnitas komisjon oma otsust ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust mitte rahuldada.

(17)

CCCME, Bodo Vehicle, Suzhou Rununion ja Jinhua Vision kordasid oma väidet, et kuna HRV Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (edaspidi „WTO“) ühinemise protokolli 15. jaotise punkti a alapunkti ii kehtivus lõppes 11. detsembril 2016, tuleks dumpingu olemasolu kindlaks teha omamaiste hindade ja Hiina eksportivate tootjate kulude alusel. Komisjon käsitles seda nõuet, nagu on selgitatud ajutise määruse punktis 3.1.1.

(18)

Komisjon kohaldas selle uurimise suhtes kehtivaid ja kohaldatavaid õigusakte, nimelt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkte a ja b.

(19)

Giant Electric Vehicle (edaspidi „Giant“) vastas esialgsete järelduste avalikustamisele, korrates oma väiteid, et komisjon oleks pidanud Gianti suhetes rakendama turumajanduslikku kohtlemist, kuna Gianti arvates täitis ta turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid, mis on esitatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, eelkõige kriteeriumid 1 ja 3. Eelkõige vaidlustas Giant komisjoni tõlgenduse riigi sekkumise kohta, väites, et riigi sekkumise võimalus ei olnud piisav, et turumajandusliku kohtlemise väide tagasi lükata. Lisaks esitas ta uuesti argumendid, et alumiiniumi hinna moonutuste mõju ei olnud märkimisväärne.

(20)

Mis puutub 1. kriteeriumisse, siis avastas komisjon ulatusliku riigi sekkumise seoses alumiiniumituruga, nagu on kirjeldatud üksikasjalikult 3. mai 2018. aasta dokumendis, mis käsitleb turumajandusliku kohtlemise avalikustamist, 29. mai kirjas, millega vastatakse Gianti märkustele turumajandusliku kohtlemise avalikustamise kohta, ning ajutises määruses, eelkõige põhjendustes 88 ja 89. Komisjon leidis, et Hiina valitsus võib kasutada täielikku kontrolli alumiiniumituru üle ning reguleerib alumiiniumiturgu eesmärgiga ära hoida arbitraaži majanduslikus mõttes. Komisjon leidis, et see olukord toob kaasa moonutatud alumiiniumituru HRVs ning tähendab märkimisväärset riigi sekkumist Hiina valitsuse poolt. Alumiiniumituru moonutus on nii ulatuslik, et puudub arbitraaž, ning selle puudumine iseenesest on märkimisväärne moonutus.

(21)

Giant ei vaidlustanud kunagi komisjoni järeldusi märkimisväärse riigi sekkumise kohta HRV alumiiniumiturul ega Hiina valitsuse täielikku kontrolli selle üle. Ta väitis lihtsalt, et kõnealuse riigi sekkumise mõju ei ole uurimisperioodil väärtuse poolest märkimisväärne. Komisjon ei saa aktsepteerida seda tõlgendust, mida ei toeta Gianti tsiteeritud kohtupraktika (6). Tegelikult välistab kohtupraktika kohaselt 1. kriteerium turumajandusliku kohtlemise võimaldamise, kui riik on märkimisväärselt sekkunud turujõudude toimimisse. Märkimisväärne riigi sekkumine ei toetaks siinkohal järeldust, et turumajanduslikud tingimused valitsevad tootja jaoks, kes tegutseb sellel turul (7).

(22)

Seega komisjoni järeldus seoses 1. kriteeriumiga ajutise määruses kinnitati.

(23)

Seoses 3. kriteeriumiga väitis Giant, et komisjon ei vastanud tema väitele, mille kohaselt olid finantsstiimulid tühised ega olnud varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud, vaid olid õiguspärase tööstuspoliitika väljendus. Lisaks esitas Giant uuesti väite, et komisjon oleks pidanud võtma arvesse põhimõtteliselt tasuta 50 aastaks antud maakasutusõiguste tähtsust.

(24)

Komisjon märgib, et väidet, mis puudutas finantsstiimuleid, samuti metoodikat, mida kohaldati seoses maakasutusõigustega, käsitleti ulatuslikult nii turumajandusliku kohtlemise avalikustamise dokumendis kui ka 29. mai 2018. aasta kirjas, millega vastati Gianti märkustele. Peale selle on komisjoni argumentatsiooni kirjeldatud ka ajutises määruses, eelkõige põhjendustes 91 ja 92.

(25)

Nendes dokumentides kirjeldatud põhjendustele tuginedes tegi komisjon järelduse, et soodusmaksumäär oli tähtajatu ja piiramatut laadi finantsstiimul, mida võidi kasutada ka kapitali ligimeelitamiseks allahinnatud määradega, moonutades seega pika aja jooksul märkimisväärselt konkurentsi. Komisjon tegi ka järelduse, et teadus- ja arendustegevuse kulude maksusoodustus oli korduv ega olnud ajaliselt piiratud ning avaldas seega sarnast mõju. Lisaks tuletab komisjon meelde, et Giant ei maksnud oma maakasutusõiguste eest (vt põhjendus 21). Giant ei esitanud mingeid uusi argumente.

(26)

Seega 3. kriteerium, st nõue, et puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused, jääb täitmata.

(27)

CEIEB väitis, et turumajanduslikust kohtlemisest keeldumine Hiina eksportiva tootja puhul oli diskrimineeriv, sest liidu tootmisharu ostab alumiiniumraame HRVst ning saab seega samuti kasu HRV alumiiniumituru moonutustest. CEIEB tõstatas ka HRVst liidu tootmisharule tollimaksude peatamise kava alusel alumiiniumraamide importimise küsimuse. Kõnealused väited lükati tagasi. Liidu tootmisharu tehtud ostud on ebaolulised alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel, mille eesmärk on kontrollida, kas eksportival tootjal on õigus turumajanduslikule kohtlemisele normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Seetõttu ei pidanud komisjon seda asjakohaseks turumajandusliku kohtlemise üle otsustamisel.

(28)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 7.

(29)

Pärast ajutise määruse avaldamist kordasid kolm Hiina eksportivat tootjat, üks importija ja CCCME ajutise määruse põhjendustes 57–63 esitatud väidet, mille kohaselt tuleks pedaalide ja elektrilise abimootoriga jalgrattad kiirusega kuni 45 km/h (edaspidi „elektrilised kiirjalgrattad“) jätta toote määratluse alt välja.

(30)

Need isikud väitsid, et elektrilistel kiirjalgratastel on oluliselt erinevad omadused ja ettenähtud kasutus, nende suhtes ei kohaldata samu regulatiivseid nõudeid, nende hinnad ja kulud on märkimisväärselt erinevad ning tarbijate seisukohast ei saa neid asendada teiste pedaalide ja elektrilise abimootoriga jalgratastega kiirusega kuni 25 km/h, mida käesolev uurimine hõlmab.

(31)

CCCME väitis, et komisjon ei ole kinnitanud, et see, kui tarbija muudab tarkvara seoses väljalülitamiskiirusega, nagu kaebuse esitaja märkis, on ebaseaduslik, ning lisas, et seda väljavaadet ei saa käsitada tõenäolise võimalusena.

(32)

Kaebuse esitaja nõustus, et see on ebaseaduslik, kui tarbijad suurendavad pedaalijõudu täiendava abimootori väljalülitamise kiirust, tehes selleks muudatusi tarkvaras. Ta tuletas aga meelde, et tema väide ei ole seotud sellise võimalusega, vaid muudatustega, mida ettevõtjad (importijad, turustajad) teevad enne elektrijalgrataste liidu turul müümist. Kui need tarkvaraprogrammide muudatused hõlmaksid aga pedaalijõudu täiendava abimootori väljalülitamise kiiruse vähenemist, oleksid need tõepoolest seaduslikud toote tüübikinnituse seisukohast. Kaebuse esitaja lisas, et sellised tarkvaraprogrammide muudatused tekitasid ilmse riski, et dumpingu- ja subsiidiumivastastest meetmetest hoitakse kõrvale.

(33)

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et ajutise määruse põhjenduses 65 ei viidata mitte ainult tarkvara muutmisele tarbijate poolt, vaid tarkvara programmeerimisele üldiselt. Lisaks viidati samas põhjenduses võimalusele väljalülitamise kiirust nii suurendada kui ka vähendada. Kuigi CCCME märgib, et see oleks ebaseaduslik, kui tarbijad suurendaksid pedaalijõudu täiendava abimootori väljalülitamise kiirust, ei sea ta kahtluse alla muid tarkvaramuudatusi, näiteks käesoleva määruse põhjenduses 32 nimetatud pedaalijõudu täiendava abimootori väljalülitamise kiiruse vähendamist ettevõtjate poolt. Seepärast lükati argument tagasi.

(34)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CCCME, et komisjon esitas üksnes lõpliku avalikustamise ajal esimest korda väite, milles käsitleti tarkvara muutmist ettevõtjate, mitte tarbijate poolt, et suurendada või vähendada pedaalijõudu täiendava abimootori väljalülitamise kiirust. See väide ei ole õige. Nagu on märgitud eelmises põhjenduses, osutati ajutise määruse põhjenduses 65 igat liiki tarkvara programmeerimisele, olenemata sellest, kes tarkvara programmeerib. Miski ei viita sellele, et ajutise määruse põhjenduses 65 osutataks üksnes tarkvara programmeerimisele tarbijate poolt ning et see ei hõlma tarkvara programmeerimist ettevõtjate poolt. Igal juhul märgib komisjon, et kõnealuse hõlmamise käsitlemine lõpliku avalikustamise raames on piisav, et kõik huvitatud isikud saaksid märkusi esitada.

(35)

CCCME väitis, et kaebuse esitaja seisukoht, et kõikide elektrijalgrataste puhul tehakse samad katsed standardi EN 15194 alusel, on vale. CCCME kinnitas, et standardi EN 15194 kohaselt on kõikide elektrijalgrataste puhul katsekord sama. Samas ei avalda see standard mingit mõju kiiruse erinevusele, mis nõuab erinevate nõuete järgimist ning muudab elektrilised kiirjalgrattad teiste elektrijalgratastega mitteasendatavaks. CCCME väitis lisaks, et elektrilised kiirjalgrattad ei kuulu erinevalt tavalistest elektrijalgratastest standardi EN 15194 kohaldamisalasse.

(36)

CCCME kinnitas, et elektrilised kiirjalgrattad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 168/2013 (8) hõlmatud kui mopeedid, mis on mõeldud kasutamiseks avalikel teedel. Kõnealune määrus ei hõlma pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrattaid kiirusega kuni 25 km/h. Lisanormid, mida kohaldatakse elektriliste kiirjalgrataste suhtes, hõlmavad makse, litsentsimist ja kindlustust, numbrimärke ning mopeedile vastavat kiivrit ja ohutusele vastavuse kontrolle.

(37)

CCCME kinnitas, et ajutise määruse põhjenduses 70 esitatud põhjused, et kõigil elektrijalgratastel on samad füüsilised omadused, ei lükka ümber argumenti, et elektrilise kiirjalgrataste puhul on seadmed ja reguleerivad nõuded erinevad. CCCME väitis, et tingituna nendest erinevatest nõuetest ei ole elektrilised kiirjalgrattad muude elektrijalgratastega asendatavad ning et tarbijad toetasid seda seisukohta. Selle argumendi põhjendamiseks nimetas CCCME Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni vastuseisu komisjoni ettepanekule nõuda kõikide elektrijalgrataste ja mitte üksnes elektriliste kiirjalgrataste korral vastutuskindlustust.

(38)

Kaebuse esitaja kordas oma väidet, et kõikidel elektrijalgratastel on samad füüsilised omadused. Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et kõik elektrijalgrattad on valmistatud samadest jalgrattaosadest ja -komponentidest ning et ei ole jalgrataste osasid, mida kasutatakse üksnes elektrilistel kiirjalgratastel. See hõlmab oluliste mootorsõidukite tootjate poolt toodetud mootoreid, mida saab asjakohase tarkvara programmeerimise korral kasutada igat liiki elektrijalgratastes. Elektriliste kiirjalgrataste ja muude elektrijalgrataste erinevust ei saa seega teha usaldusväärselt kindlaks nende füüsilise välimuse alusel.

(39)

Kaebuse esitaja väitis, et tarbija arvamus ei ole peamine tegur, mille abil määrata kindlaks toote määratlus kaubanduse kaitsemenetluses, ning ta väitis, et igasuguse abimootoriga elektrijalgrattad on kättesaadavad eri kasutuskategooriates (nt pendelränne, jalgrattavõidusõit, trekisõit ja mägijalgrattasõit) ning neid turustatakse kõigile tarbijarühmadele, olenemata nende vanusest ja soost. See, kuidas tarbijad toodet tajuvad, ja kasutamine ei põhjenda seega elektriliste kiirjalgrataste toote määratluse alt väljajätmist.

(40)

Kaebuse esitaja kinnitas, et tüübikinnituse kriteerium ja üldisemalt liigitamine määruse (EL) nr 168/2013 alusel ei ole käesoleval juhul toote määratluse kindlaks määramisel sobiv. Kaebuse esitaja väitis, et kõigi elektriliste kiirjalgrataste puhul ei nõuta tüübikinnitust, vaid üksnes nende puhul, mis on mõeldud kasutamiseks avalikel teedel. Sellega jäetaks välja näiteks elektrilised mägijalgrattad, mida kasutatakse üksnes võistlusteks või mägimaastikusõiduks, mille suhtes samuti ei kehtiks lisanõuded seoses tüübikinnitusega (numbrimärk, kiiver ja kindlustus).

(41)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et elektrijalgrataste suhtes, mille puhul ei kohaldata tüübikinnitust määruse (EL) nr 168/2013 alusel, kehtivad sellegipoolest täpselt samad tooteohutuse nõuded liidu masinate direktiivi alusel. Kaebuse esitaja lisas ka seda, et kohaldatav standard, millega kehtestatakse erinõuded, on kõikide elektrijalgrataste puhul sama, nimelt ühtlustatud standard EN 15194 ning esitas seega uuesti ajutise määruse põhjenduses 64 kajastatud väite.

(42)

Komisjoni hinnangul kordavad CCCME eespool esitatud väited asendatavuse, regulatiivsete nõuete ja tarbijate arvamuse kohta väiteid, mida on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 67–73.

(43)

Komisjon märkis, et CCCME ettepanek laiendada vastutuskindlustuse nõuet kõigile elektrijalgratastele, mida CCCME kasutas tarbijate arvamuse väidetava erinevuse esiletoomiseks, näitas samuti, et regulatiivsed nõuded erinevad ja need ei saa olla sobivaks ja püsivaks aluseks, miks jätta elektrilised kiirjalgrattad toote määratlusest välja.

(44)

Komisjon tegi järelduse, et esitatud lisateave ei olnud sellist laadi, mis muudaks tema järeldusi seoses toote määratlusega, nimelt et elektrijalgratastel on samad peamised füüsilised omadused ja näitajad ning see, kuidas tarbijad toodet tajuvad, ja kasutusala kattuvad märkimisväärselt. CCCME argumendid lükati seepärast tagasi.

(45)

Üks huvitatud isik väitis, et uuritava toote määratlus peaks piirduma madala hinnaklassi elektrijalgratastega. Keskmise ja kõrgema hinnaklassi elektrijalgrattad tuleks toote määratluse alt välja jätta, sest elektrijalgrataste keskmise ja kõrgema hinna segmendis ei esine väidetavalt dumpingut. Huvitatud isik väitis, et elektrijalgrataste kvaliteeti ja jõudlust, hinda, maksumust ja kasumimarginaali saaks kasutada nende turusegmentide eristamiseks.

(46)

Komisjon tuletas meelde, et asjaomane toode ja samasugune toode määratleti nende füüsiliste omaduste alusel. Selliseid kriteeriume nagu hind, kulud ja kasumimarginaal ei saa kasutada vaatlusaluse toote määratlemiseks (9). Mis puutub kvaliteeti ja jõudlusesse, siis lisaks asjaolule, et huvitatud isik ei selgitanud, kuidas neid elemente süstemaatiliselt mõõta ja kvantifitseerida, tuletab komisjon meelde, et kvaliteeti ja jõudlust saab arvesse võtta füüsiliste omadustega seotud kohandamise kaudu. Igal juhul, isegi kui need oleksid asjakohased toote määratlemiseks, mida need ei ole, märgib komisjon, et kuigi uurimise käigus esitasid sarnaseid väiteid mitu huvitatud isikut, ei esitanud ükski isik asjakohast teavet, mis oleks õigustanud või võimaldanud turu võimalikku segmentimist. Tõendite puudumisel pidi komisjon selle väite tagasi lükkama ja ta kinnitas ajutise määruse põhjenduses 122 esitatud järeldused.

(47)

Kuna toote määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 67–74 esitatud järeldused.

(48)

Ühtegi märkust ei saadud seoses sellega, et liidu tootmisharu valiti võrdlusriigiks, ning alternatiivseid võrdlusriike ei pakutud välja. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 103.

(49)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 103, põhines normaalväärtus hindadel, mida tegelikult maksti või pidi maksma liidus samasuguse toote eest. Selle punkti kohta märkuseid ei saadud.

(50)

Kaks Hiina eksportivat tootjat vaidlustasid väärtused, mida kasutati normaalväärtusena, kasutades näitena tootetüübi (toote kontrollnumber ehk PCN) paare, mille puhul peaks üks toode olema elektrijalgrataste tootmisharu ühise arusaama järgi palju kallim kui teine, aga oli tegelikult odavam. Need kaks eksportivat tootjat väitsid, et komisjon peaks kohandama normaalväärtust toote kontrollnumbri kohta, et tagada suurem nii-öelda kooskõla kasutatud materjalide ja osade eeldatava maksumusega.

(51)

See väide lükati tagasi, sest normaalväärtus põhineb tegelikel hindadel, mida liit maksis samasuguse toote eest. Iga elektrijalgratas koosneb mitmest komponendist, mis koos muude teguritega määravad müügihinna. Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et nende komponentide ja tegurite ühine mõju võib üles kaaluda ühe konkreetse komponendi hinnaerinevuste mõju. Need kaks eksportivat tootjat ei nõudnud füüsiliste erinevustega seotud kohandamist määruse artikli 2 lõike 10 punkti a järgi.

(52)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 104–106.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks eksportivat tootjat, et põhjenduses 51 esitatud selgitus ei ole piisav. Need eksportivad tootjad tõid näiteks kaks eri toote kontrollnumbrit, mis erinesid üksnes mootori abi võimsuse taseme poolest. Selle näite puhul jäi väiksema võimsusega mootori abiga toote kontrollnumber suurema normaalväärtusega vahemikku kui suurema võimsusega mootori abiga toote kontrollnumber.

(54)

Komisjon märkis, et selline olukord ei ole käesolevas uurimises kasutatud normaalväärtuse puhul tüüpiline, sest enamikul juhtudel jäid kallimate toodete kontrollnumbrid suuremate normaalväärtuste vahemikku. Kõrgema abitasemega toote kontrollnumbrite puhul on keskmine normaalväärtus 60,8 % suurem kui madalama abitasemega toodete kontrollnumbrite puhul. Põhjenduses 53 osutatud olukord ei kahjusta normaalväärtuse usaldusväärsust õiglase võrdluse tegemisel, sest normaalväärtus põhineb mitme liidu tootja müügil liidus. Selline müük hõlmab olemuslikult hinnaerinevusi, sõltuvalt konkreetsetest mudelitest, mis mõjutavad eri kontrollnumbritega toodete hinda müügivalikus. Samuti tundub, et normaalväärtuse vahemikes esitamine vaatlusaluse toote puhul võimendab mõnel juhul hinnaerinevust. Selle põhjuseks on asjaolu, et kahe väga väikese hinnaerinevusega toote kontrollnumbreid võib esitada kahes erinevas vahemikus, kui nende hinnad on vahemiku piiri lähedal.

(55)

Kuna normaalväärtuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 104–106.

(56)

Kuna ekspordihinna kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 107–109.

(57)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei peaks maha arvama tootja ja temaga seotud Euroopa müügiettevõtete vahelisi krediidikulusid. Selle väitega nõustuti. Selle tulemusena kohandati ekspordihinda vähem kui 1 %.

(58)

Sama eksportiv tootja küsis, kas normaalväärtus hõlmas pakendamiskulusid; kui see oli nii, kas ekspordihindade võrdlemisel võrreldi sel juhul pakendatud tooteid. See väide kiideti heaks kõigi eksportivate tootjate puhul, kuna normaalväärtus määrati pakendatud samasuguste toodete põhjal. Selle tulemusena kohandati ekspordihinda vähem kui 1 %.

(59)

Ajutise määruse põhjenduses 116 kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama usaldusväärseid ja kontrollitavaid kulude kvantifitseeritud andmeid, et kohandada neid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel eesmärgiga arvestada kaubamärki omavate importijate disaini-, turundus- ning teadus- ja arendustegevuse kulusid.

(60)

Kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat väitsid, et tuleks teha algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohane kohandus, ning esitasid seoses sellega tõendid kaubamärki omavate liitu importivate Hiina ettevõtjate kohta. Esitatud tõendid koosnesid asjaomastelt importijatelt saadud andmetest seoses teadus- ja arendustegevuse ning disainikuludega. Neid importijaid oli selle uurimise osana kontrollitud.

(61)

Komisjon analüüsis esitatud andmeid, et põhjendada neid väiteid, ning aktsepteeris, et teatavad teadus- ja arendustegevuse ja disainikulud olid kaubamärki omavate importijate tegevuses tõepoolest nõutavad. Ta ei saanud siiski nõustuda eksportivate tootjate poolt valitud importijate andmetega, kuna need andmed hõlmasid laiemaid küsimusi kui kaubamärki omavate importijate teadus- ja arendustegevuse ning tootekujundusega seotud kulud. Teatatud kulukategooriate olulised erinevused, mis on väljendatud protsendina kahe kaubamärki omava importija käibest, ei osutunud väidetava kohanduse tegemiseks vajalike kulude kindlakstegemisel esinduslikuks aluseks.

(62)

Komisjon suutis siiski need kulud kindlaks teha valimisse kuuluvate ja kontrollitud liidu tootjate dokumentides; need tootjate andmed on käesoleva uurimise puhul kasutatava normaalväärtuse aluseks. Seepärast peeti valimisse kaasatud ja kontrollitud liidu tootjaid usaldusväärseks andmeallikaks, et kohandada normaalväärtust teadus- ja arendustegevuse ning tootekujunduse puhul vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile k.

(63)

Selle alusel kohandas komisjon normaalväärtust 2,3 % kolme Hiina eksportiva tootja puhul, kes müüsid üksnes kaubamärgita elektrijalgrattaid, see tähendab, et nad tootsid HRVs elektrijalgrattaid liidu kaubamärgiomanikele.

(64)

Liidu tootmisharu võttis teadmiseks kahe Hiina eksportiva tootja esitatud esialgsed väited teadus- ja arendustegevuse ning tootekujunduse kohta ning väitis, et selliseid väiteid ei tohiks aktsepteerida. Samuti väitsid nad, et komisjoni tehtud 2,3 % kohandamist ei tohiks kohaldada teise Hiina eksportiva tootja suhtes, kes ei ole kohandust taotlenud.

(65)

Mis puutub 2,3 % kohandamisse, siis lähtus komisjon siiski liidu tootmisharu finantsandmetest. Selleks et ekspordihinda ja normaalväärtust saaks õiglaselt ja mõistlikult võrrelda, tuli kohandus teha kõigi kolme asjaomase Hiina eksportiva tootja puhul. Seetõttu lükati liidu tootmisharu väide tagasi.

(66)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes väitsid need kolm Hiina eksportivat tootjat, et teadus- ja arendustegevuse ning tootekujundusega seotud kohandamine ei oleks pidanud põhinema liidu tootmisharu kontrollitud andmetel, vaid kahe sõltumatu importija andmetel, mille eksportivad tootjad esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist. Kõnealused importijad väitsid ka, et komisjon ei võtnud arvesse kõiki hinnavõrdluse jaoks vajalikke kuluerinevusi. Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse kohandamine 2,3 % võrra on liiga väike võrreldes kaubamärgiga seotud omakuludega.

(67)

Põhjenduses 61 selgitas komisjon piisavalt kohanduse allikat ja ta märgib, et selle kohanduse tegemisel saab arvesse võtta üksnes kaubamärki omava importija tegevusega seotud kulusid, mis lisanduvad tavapärase importija tegevusega seotud kuludele.

(68)

Seoses väitega, et komisjon oleks pidanud selle asemel kasutama kahelt sõltumatult importijalt saadud andmeid, märgib komisjon järgmist. Komisjon märgib, et ka varem on liidu tootmisharu andmeid kasutatud sellise kohanduse allikana (nt HRVst pärit teatavaid malmtooteid käsitlevas menetluses (10)), kuid komisjon on kasutanud ka sõltumatute importijate andmeid, nt teatavaid HRVst ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatseid käsitlevas menetluses (11). Käesoleval juhul pidas komisjon asjakohaseks kasutada andmeid selliste liidu tootjate kohta, kes olid kandnud kaubamärgiga seotud kulusid.

(69)

Esiteks kasutades liidu tootjate andmeid, sai komisjon kõigilt tootjatelt koguda täieliku andmekogumi. Seetõttu on kasutatud andmed esinduslikumad kui kahelt sõltumatult importijalt saadud andmed.

(70)

Teiseks ei kontrollinud komisjon kahe sõltumatu importija esitatud andmekogumeid, kuna need esitati pärast kontrollkäike. Seevastu liidu tootjate andmeid aga oli spetsiaalselt kontrollitud.

(71)

Komisjon märgib veel, et võttes arvesse, et liidu tootmisharu andmeid kasutati normaalväärtuse ja mittekahjustava hinna arvutamiseks, tagas samade äriühingute andmete kasutamine sidususe.

(72)

Lõpliku avalikustamise järel taotles Giant teadus- ja arendustegevuse ning tootekujundusega seotud 2,3 % kohandamist müügi selle osa suhtes, mille puhul kõnealuse tegevusega tegeles tema klient, nimelt kaubamärki omav importija. See kohandus tehti, mille tulemusel langes dumpingumarginaal 1,2 protsendipunkti võrra. Tulemus avalikustati ning selle kohta ei esitatud täiendavaid märkusi.

(73)

Kolm Hiina eksportivat tootjat kordasid enne esialgsete järelduste avalikustamist esitatud väidet, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 118–122 ja mille kohaselt toote kontrollnumbrit, mida komisjon kasutas kogu uurimise vältel, tuleks laiendada, et hõlmata ka teisi elemente.

(74)

Need kolm Hiina eksportivat tootjat ei esitanud uut teavet, et võimaldada selle väite uuesti läbivaatamist. Ajutise määruse põhjendustes 121–122 esitatud järeldused jäeti seega samaks.

(75)

Need kolm Hiina eksportivat tootjat kordasid sama väidet pärast lõplikku avalikustamist, esitamata uut teavet. Vastupidiselt nende viimastes märkustes esitatud argumentidele kaalus komisjon hoolikalt valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud tõendeid ja kogu muud kättesaadavat teavet ning selgitas ajutise määruse põhjendustes 118–122 esitatud järeldusi.

(76)

Üks Hiina eksportiv tootja soovis tõendeid liidu tootmisharu müügi kaubandustasandi kohta siseturul, mida kasutati normaalväärtuse arvutamiseks, et teha kindlaks, kas kaubandustasandi kohandamise väide alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i alusel oli tagatud. See teave, mida kõik huvitatud isikud (sealhulgas Hiina eksportivad tootjad ise) pidasid konfidentsiaalseks, tehti huvitatud isikute poolt avatud uurimistoimikutes avalikuks vahemikena. See näitas, et tavaliselt moodustas rohkem kui 85 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist müük jaemüüjatele.

(77)

Pärast nende uute tõendite lisamist avatud toimikusse esitas Hiina eksportiv tootja kaubandustasandi kohandamise väite. Kuna nimetatud Hiina eksportival tootjal olid liidus seotud müügiettevõtted, leidis ta ka seda, et tema ekspordihinna kohandused, mis tehti alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, muutsid tema jaemüüjatelt turustajatele toimuva müügi kaubandustasandit. Sama argument esitati pärast lõplike järelduste avalikustamist. Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohandused on mõeldud selleks, et kõrvaldada seotud importijate mõju liidus, mitte muuta müügi kaubandustaset, milleks on endiselt peamiselt (tavaliselt üle 85 %) jaemüüjad. Pärast esitatud argumentide läbivaatamist lükkas komisjon selle väite tagasi.

(78)

Nagu eespool esitatud punktis 3 üksikasjalikult kirjeldati, võttis komisjon arvesse teatavaid huvitatud isikute märkusi ning arvutas kõigi Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaali uuesti.

(79)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

Lõplikud dumpingumarginaalid

(80)

Pärast ajutise määruse ja saadud märkuste avaldamist kontrollis komisjon täiendavalt samasuguse toote teatavate liidu tootjate olukorda, kes olid teatanud asjaomase toote impordist, nagu on viidatud ajutise määruse põhjendustes 130–132.

(81)

Kooskõlas alusmääruse artikli 4 lõike 1 punktiga a tegi komisjon kindlaks, et kuus äriühingut, mida peeti esialgu liidu tootmisharu osaks, tuleks liidu tootmisharu määratluse alt välja jätta. Pärast märkuste esitamist hindas komisjon uuesti nende kuue äriühingu olukorda ning tegi järelduse, et huvi, mida esindas nende imporditegevus, ületas huvi, mida esindas nende tootmistegevus. Selle tulemusena jättis ta need kuus äriühingut liidu tootmisharu määratluse alt välja.

(82)

Arvestades, et kuus liidu tootjat jäeti liidu tootmisharu määratluse alt välja, moodustavad ülejäänud 31 tootjat liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(83)

Turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügimahu, tööhõive ja tootlikkusega seotud kahjunäitajad vaadati vastavalt läbi, nagu on kirjeldatud põhjendustes 106, 113 ja 121.

(84)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 133–135 esitatud järeldused.

(85)

Pärast ajutise määruse avaldamist kordas CCCME oma taotlust, et kaebuse esitaja esitatud allikas ja üksikasjalik ekspordistatistika tuleks avalikustada, ning kordas oma väidet, et kaebuse esitaja poolt asjaomase toote kindlaks tegemiseks järgitud meetodi kirjeldus ei ole piisavalt üksikasjalik. CCCME ei esitanud mingeid uusi ega täiendavaid argumente nende väidete toetuseks, mida juba käsitleti ajutise määruse põhjendustes 143–148. Seepärast lükati need väited tagasi.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tahtis CCCME teada, miks Hiina impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa püsis muutumata hoolimata sellest, et kuus tootjat jäeti põhjenduses 82 osutatud liidu tootmisharu määratlusest välja. Sellega seoses märgitakse, et turuosa arvutatakse protsendina liidu kogutarbimisest. Nagu on märgitud põhjenduses 84, ei ole liidu tarbimist pärast ajutise määruse avaldamist läbi vaadatud. Seepärast jäid ka Hiinast pärit impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosad samaks.

(87)

Üks sõltumatu importija väitis, et HRVst pärit impordi hindade langus ei tulenenud ebaausatest kaubandustavadest, vaid liitiumi maksumuse vähenemisest ning intensiivsest konkurentsist, et võita turuosa liidus. Samas ei selgitanud ta, kuidas need muutused muudaksid kehtetuks mis tahes järelduse, mis on sätestatud ajutises määruses, eriti dumpingut puudutava järelduse. Väide lükati seepärast tagasi ning ajutise määruse põhjendustes 151–158 esitatud põhjendused jäeti samaks.

(88)

CCCME ja mõned eksportivad tootjad väitsid, et komisjon on teinud Hiina impordi keskmise hinna arengu hindamisel vea, väites, et see oli märgatavalt väiksem liidu tootjate ja kolmandate riikide tootjate keskmise hinna arengust. Need isikud väitsid, et Hiina importtoodete keskmised hinnad ei saanud kajastada võimalikku allalöömist, kuna ei tehtud sarnaste toodete analüüsi, mis oleks lähtunud tootetüübist. Nad väitsid, et komisjon peaks tunnistama, et Hiina importtoodete keskmise hinna alanemine võis samahästi kajastada muutust tootevalikus.

(89)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 154, nõustub komisjon, et tootevaliku muutumine võib mõjutada HRVst pärit importtoodete keskmise hinna arengut. Samas jääb kehtima see, et HRVst pärit impordi keskmised hinnad on olnud pidevalt ja märkimisväärselt allpool mis tahes muudest tarneallikatest saadud toodete keskmisi hindasid, hoolimata kontekstist, milles CCCME väidab, et asjaomase toote kvaliteet paranes ja see liikus kõrgema hinna segmentidesse. Lisaks tuleks seda langussuundumust käsitada seoses sarnaste toodete analüüsidega, mille tulemusel tehti järeldused hinna olulise allalöömise ja dumpingu kohta.

(90)

Hindade allalöömise arvutuste puhul väitis üks Hiina eksportiv tootja, kellel on liidus seotud importijad, et komisjon oleks pidanud kasutama oma impordi puhul teatatud CIF-väärtuseid, mitte kasutama arvestuslikku CIF-väärtust. Ta väitis, et tuleks avalikustada meetod, mida kasutati hinna allalöömise arvutustes CIF-väärtuse kindlaksmääramiseks. Ta väitis ka seda, et komisjon on nimetatud meetodit kasutades viinud oma hinnad kunstlikult tasemeni, mis kehtib liidu piiril, kus ta ei konkureeri liidu tootjatega. Ta väitis lisaks, et see meetod tekitas erinevuse kaubandustasandi puhul, mis muutis hinnavõrdluse ebaõiglaseks.

(91)

Esiteks märgib komisjon, et ta on kõikidele asjaomastele isikutele ja sealhulgas kõnealusele Hiina eksportivale tootjale nõuetekohaselt teatavaks teinud hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud metoodika (liidu tootmisharu ühikuhinda võrreldi iga eksportiva tootja iga tootetüübi ühikuhinnaga ja saadud erinevus korrutati eksportiva tootja eksporditud kogusega). Teiseks lükati tagasi sama väide, mille kõnealune Hiina eksportiv tootja esitas dumpingu arvutamisel kasutatava ekspordihinna arvestuse kohta, nagu on märgitud põhjenduses 75. Tegelikult peab komisjon samadel põhjustel, nimelt seetõttu, et CIF-hinna arvestus ei muuda müügi kaubandustasandit, mis on endiselt peamiselt (tavaliselt üle 85 %) jaemüüjad, tagasi lükkama ka hinna allalöömise arvutuse väite. Lisaks ei saa komisjon hinna allalöömise arvutamisel kasutada esitatud CIF-hindasid, sest aluseks olev müük toimus seotud isikute vahel. Lisaks ei tõendanud kõnealune Hiina eksportiv tootja, kuidas need hinnad saaksid olla usaldusväärsed, arvestades seda suhet.

(92)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik põhjenduses 90 kirjeldatud väidet.

(93)

Komisjon tuletab meelde, et seoses hinna allalöömise marginaali kindlaksmääramisega ei ole alusmääruses ette nähtud konkreetset metoodikat. Komisjonil on seega selle teguri hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kaalutlusõigust piirab vajadus tagada, et järeldused põhineksid otsesel tõendusmaterjalil ja et uurimine oleks objektiivne, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2. Samuti tuleks meenutada, et alusmääruse artikli 3 lõikes 3 on konkreetselt sätestatud, et olulise hinna allalöömise olemasolu tuleb uurida dumpinguhinnaga impordi tasandil, mitte mis tahes järgneva edasimüügihinna tasandil liidu turul.

(94)

Seega rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama liidu turul liidu tootjate konkureerimise tegeliku või võimaliku alguspunkti. Alguspunktiks on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide tarnijatelt. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul peaks võrdlus olema õige pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte turustusahela hilisemas etapis, näiteks kaupade müümisel lõppkasutajale. Seega võttes aluseks dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava analoogse lähenemisviisi, on ekspordihinna arvutamise aluseks esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hind, mida on nõuetekohaselt kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna see artikkel on alusmääruse ainus artikkel, milles antakse juhiseid ekspordihinna arvutamiseks, on selle kohaldamine analoogia põhjal põhjendatud.

(95)

Selline lähenemisviis tagab järjekindluse ka juhtudel, kui eksportiv tootja müüb tooteid otse sõltumatule kliendile (importijale või lõppkasutajale), sest sellisel juhul ei kasutataks edasimüügihindu juba nende määratlusest lähtudes. Teistsuguse lähenemisviisi puhul diskrimineeritaks eksportivaid tootjaid üksnes nende poolt kasutatava müügikanali alusel. Komisjon arvab, et hindade allalöömise arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Meetodid, mida komisjon kasutas, tagavad, et mõlemal juhul kindlustatakse võrdne kohtlemine.

(96)

Seetõttu on usaldusväärse CIF-hinna väljaselgitamisel põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lahutamine sõltumatutele klientidele edasimüügi hinnast, et oleks võimalik õiglane võrdlus. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(97)

CCCME ja neli Hiina eksportivat tootjat väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 157 esitatud kaubandustasandi kohandamise väite tagasilükkamisel ei võetud arvesse algseadme kliendile müümise tasandi hinnaerinevusi. Need huvitatud isikud väitsid, et õiglane hinnavõrdlus eeldaks ülespoole korrigeerimist, et kajastada algseadme kliendile ja oma kaubamärgi all müümise juurdehindlust pärast importi. Sama väide tõstatati uuesti ka pärast avalikustamist.

(98)

Komisjon analüüsis, nagu juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 157, kaubandustasandi kohandamisega seotud väidet ning tegi järelduse, et puuduvad järjepidevad ja silmapaistvad hinnaerinevused algseadmete valmistaja ja kaubamärgiomaniku müügi puhul liidus. Hiina impordihinna ülespoole kohandamine kaubamärki omavate importijate juurdehindluse võrra, mis väidetavalt kajastab kaubandustasandi erinevust, nõrgendaks uurimisel tehtud järeldust, et puuduvad järjepidevad ja silmapaistvad hinnaerinevused algseadmete valmistaja ja kaubamärgi omaniku müügi vahel liidus. Seetõttu lükati väide tagasi.

(99)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Giant väite seoses tavapäraste tollimaksude arvutamisega juhul, kui importijateks on seotud äriühingud. Ta väits, et tavapärase tollimaksu summa peaks põhinema tegelikul CIF-väärtusel, mitte arvutatud CIF-väärtusel. Selle väitega nõustuti. Hinna allalöömise läbivaadatud marginaalid jäid vahemikku 16,2–43,2 %, nagu on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Hinna allalöömise marginaalid

(100)

Kuna HRVst pärineva impordi kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjenduses 99 esitatud allalöömisarvutuste läbivaatamist, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 136–157 esitatud järeldused.

(101)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitis üks importija, et komisjon peaks selgitama, kuidas ta sai tulemlikkuse näitajad ja kuidas ta neid hindas, sest ajutises määruses avaldatud näitajad ei vastanud valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud näitajatele. Eelkõige märkis ta, et mitte ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei olnud teatanud tootmise ja müügi vähenemisest.

(102)

Komisjon viitab ajutise määruse põhjendusele 162, kus ta selgitas, et makromajanduslikud näitajad ei tuginenud üksnes teabele, mida koguti valimisse kaasatud liidu tootjatelt, vaid ka turuteabele, mille esitas Euroopa Jalgrattatööstuse Konföderatsioon (Confederation of the European Bicycle Industries, edaspidi „CONEBI“), ja impordistatistikale.

(103)

Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 163, kasutas komisjon tarbimise puhul näitajat, mille esitas CONEBI ja mida kontrollis komisjon. Liidu tootmisharu müügimahu saamiseks arvati import kogutarbimise näitajast maha. Toodangu mahtu hinnati valimisse kaasatud liidu tootjate asjakohaste müügimahu ja toodangu suhtarvude alusel.

(104)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 164, järgis komisjon meetodit, mida kirjeldati kaebuses ning mida ei kommenteeritud selle uurimise ajal.

(105)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 159–166.

(106)

Pärast seda, kui teatavad äriühingud jäeti liidu tootmisharu määratluse alt välja, nagu on selgitatud põhjendustes 80–83, vaadati toodangut, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet liidus käsitlevad arvandmed läbi, nagu on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(107)

Liidu tootmisharu tootmismaht kasvas seega vaatlusalusel perioodil 28 %, kuigi vähenes 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %. Alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tootmisvõimsus 34 %. 2014.–2016. aastal suurenes tootmisvõimsus 50 % ning seejärel vähenes 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 9 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 75 %-lt 2014. aastal 72 %-le uurimisperioodil ja 75 %-lt 2014. aastal 66 %-le 2016. aastal ning suurenes 66 %-lt 2016. aastal 72 %-le uurimisperioodil. Ajutises määruses kirjeldatud suundumused jäid seega toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme puhul pärast liidu tootmisharu moodustavate äriühingute läbivaatamist samaks.

(108)

CCCME ja neli eksportivat tootjat väitsid, et toodangu kasv ei viidanud kahjule. Nad väitsid lisaks, et liidu tootjad olid suurendanud oma tootmisvõimsust aastatel 2014–2016. Need huvitatud isikud väitsid, et see oli võimalik üksnes seetõttu, et liidu tootmisharus ei esinenud kuni 2016. aastani konkurentsi, nagu oleks nende kaebuses tunnistatud. Nad väidavad, et aastatel 2014–2016 oli liidu tootmisharu tootmisvõimsus ülemäärane, kuni tootmisharu mõistis, et ülemäärane tootmisvõimsus mõjutas selle kasumlikkust, ning tootmisvõimsust vähendati, et suurendada kasumlikkust, samal ajal kui müük oli suur. Nad märkisid samas, et tootmisvõimsuse rakendusaste püsis suur ning et 2015.–2016. aastal täheldatud langus vastas tootmisvõimsuse märkimisväärsele kasvule.

(109)

Komisjon märkis, et kaebuses ei öeldud, et liidu tootmisharus ei esinenud konkurentsi aastatel 2014–2016. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 169, tulenes tootmismahu suurenemine tarbimise kasvust. Samas pärast 2015. aastat oli tootmise ja tarbimise vahel märgatav ja suurenev lahknevus, tekitades surve müügimahule ning põhjustades turuosa jätkuvat vähenemist. Tootmisvõimsus suurenes samas tempos nagu tarbimine 2016. aastani ning tootmisvõimsuse rakendusastme näitaja halvenemine oli seega sama suundumusega seotud. Lisaks nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 172, on tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme näitajad seoses kasumlikkusega vähem olulisused.

(110)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis CEIEB, et tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise vähendamise ning HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel puudus seos, sest oli raske kindlaks teha, millist osa võimsusest kasutati tavapäraste ja millist elektrijalgrataste tootmiseks, ning arvestades, et CONEBI avaldatud andmete kohaselt vähenes tavajalgrataste tootmine 2016. aastal 3,7 % võrra.

(111)

Komisjon tuletas meelde, et tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kontrollimiseks kasutati uurimisalust toodet ja jäeti välja tavajalgrattad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(112)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjenduses 106 esitatud parandust, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 167–172 esitatud järeldused.

(113)

Pärast seda, kui teatavad äriühingud jäeti liidu tootmisharu määratluse alt välja, nagu on selgitatud põhjendustes 80–83, vaadati liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa käsitlevad arvandmed läbi.

Tabel 4

Müügimaht ja turuosa

(114)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil seega 20 %. 2014.–2016. aastal suurenes müügimaht 25 % ning vähenes seejärel 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel 4 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes märkimisväärselt, langedes 2014. aasta 75 %-lt uurimisperioodil 51 %-le. Ajutises määruses kirjeldatud suundumused jäid müügimahu ja turuosa puhul pärast liidu tootmisharu moodustavate äriühingute läbivaatamist samaks.

(115)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CCCME, et müügi üldist suurenemist 20 % vaatlusalusel perioodil tuleb pidada suureks ning see ei saa kajastada olulist kahju.

(116)

Kuid liidu tootmisharu müügi 20 % kasvu tuleb vaadelda liidu tarbimise 74 % kasvu valguses samal perioodil, nagu on esitatud ajutise määruse tabelis 2. Komisjon ei leidnud kinnitust sellele, et müügimahu suurenemist, mis oli nii palju väiksem kui tarbimise kasv, saaks pidada suureks, ning et see tõepoolest ei näitaks olulist kahju.

(117)

Samuti väitis CCCME, et vastavalt kaebuses esitatud teabele vähenes kaebust toetavate liidu tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil üksnes 2 protsendipunkti. See väike vähenemine kinnitab väidetavalt, et kaebuse esitajad ei ole kannatanud olulist kahju vaatlusaluse toote impordi tõttu.

(118)

Alusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt on mõiste „kahju“ määratletud kui „liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju“. Seega peab komisjon hindama kahju liidu tootmisharule tervikuna, mitte ainult kaebuse esitajatele. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu kaotas märkimisväärse turuosa – 24 protsendipunkti. Asjaolu, et mõned liidu tootjad kaotasid turuosa vähem (või rohkem) kui teised, ei sea seda järeldust kahtluse alla.

(119)

Kuna müügimahu ja turuosa kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjenduses 113 esitatud parandust, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 173–176 esitatud järeldused.

(120)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 177 esitatud järeldused.

(121)

Pärast seda, kui teatavad äriühingud jäeti liidu tootmisharu määratluse alt välja, nagu on selgitatud põhjendustes 80–83, vaadati liidu tootmisharu tööhõivet ja tootlikkust käsitlevad arvandmed läbi.

Tabel 5

Tööhõive ja tootlikkus

(122)

Liidu tootmisharus suurenes seega vaatlusalusel perioodil tööhõive 40 %. Suurem osa sellest kasvust leidis aset vahemikus 2014–2016. Alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tööhõive 1 protsendipunkti. Tootlikkus vähenes 9 %, kuna tööhõive suurenes kiiremini kui tootmismaht. Ajutises määruses kirjeldatud suundumused jäävad tööhõive ja tootlikkuse puhul pärast läbivaatamist samaks.

(123)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjenduses 121 esitatud parandust, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 178–180 esitatud järeldused.

(124)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 181 ja 182 sätestatud järeldused.

(125)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid CEIEB, CCCME ja neli muud eksportivat tootjat, et liidu tootmisharu keskmiste hindade 15 % tõus oli vastuolus komisjoni järeldustega, et Hiina import põhjustas hindade languse või liidu tootmisharu suutlikkuse vähenemise tõsta oma hindasid.

(126)

Esiteks täheldab komisjon, et võrdlusaasta sellise suurenemise mõõtmiseks oli 2014. aasta, mil liidu tootmisharu kasumlikkus oli väga väike ja kasumimarginaal oli väikseim vaatlusaluse perioodi jooksul. Teiseks kajastas keskmiste hindade tõus seoses sellega keskmiste tootmiskulude muutust ega ületanud seda. Kolmandaks, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 185, ei tähenda see muutus tingimata, et võrreldava toote maksumus ja hind suurenesid samal viisil nagu keskmine kulu ja hind, sest tootevalik muutub igal hooajal. Arvestades neid elemente ja hinna allalöömist käsitlevaid järeldusi, ei ole komisjon seega nõus väitega, et liidu tootmisharu müüdud toodete keskmise hinna suurenemine muudab kehtetuks hinnalanguse olemasolu.

(127)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist ei ole esitatud märkusi valimisse kaasatud liidu tootjate tööjõukulude kohta. Seepärast kinnitas komisjon oma järeldused, mis olid esitatud ajutise määruse põhjendustes 186 ja 187.

(128)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis CEIEB, et komisjon ei saanud samal ajal määratleda müügihooaja lõpuna juuli keskpaika, kui ta hindas registreerimise tingimusi, ning septembri lõppu, kui ta hindas laovarude olulisust oma kahju analüüsil. Ta väitis lisaks, et laovarude suurenemine alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini oli tähtsusetu.

(129)

Komisjon leidis, et müügihooaeg kestis märtsist septembrini. Registreerimismääruses leidis komisjon, et on mõistlik eeldada, et edasine oluline impordi suurenemine tõenäoliselt vähendab tollimaksu parandavat mõju, kuna ajutiste meetmete kehtestamise tähtpäev oli 20. juuli. Selles kontekstis tähendas see tõepoolest, et laovarude taseme tõus võimaldaks importijatel tarnida asjaomast toodet kuni müügihooaja lõpuni. Komisjon täheldas ajutises määruses sama hooajalise mustri alusel, et asjaolu, et laovarud olid uurimisperioodil septembris suuremad kui eelnenud aasta detsembris, kajastas laovarude jätkuvat ja märkimisväärset suurenemist, sest laovarude tase peaks müügihooaja lõpus olema tavaliselt madal. Komisjon leidis, et puudub vastuolu nende kahe analüüsi vahel, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 188–191 märgitud järeldused.

(130)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis CEIEB, et liidu tootmisharu kasumimarginaal vähenes üksnes 0,4 % alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini, mil Hiina impordi kasvutempo kiirenes, mis näitab seda, et kahju puudub. Samamoodi väitsid CCCME ja neli eksportivat tootjat, et liidu tootmisharu kasumimarginaali tase uurimisperioodil ning selle muutumine vaatlusalusel perioodil ei iseloomustanud olulise kahju olukorda.

(131)

Ehkki uurimisel tehti kindlaks märkimisväärne impordimaht dumpinguhinnaga ja allalöödud hinnaga, tegi ta kindlaks ka tugeva nõudluse elektrijalgrataste turul, mis mõnevõrra piiras liidu tootmisharu kasumimarginaali negatiivset mõju. CEIEB osutas sellele, et see tähelepanek hõlmab ajavahemikku alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini, mil HRVst pärit impordi järsk suurenemine langes kokku liidu tootmisharu müügimahu suhteliselt väikese vähenemisega tingituna tarbimise jätkuvast tugevusest. Sellegipoolest täheldas komisjon, et liidu tootmisharu kasumimarginaal vähenes kõikidel aastatel peale ühe ning oli kokkuvõttes madalal tasemel. Peale selle ei põhine olulise kahju järeldus vaid ühel näitajal. Teisi näitajaid, millest osad on finantsnäitajad (näiteks rahavoog), analüüsiti koos kasumimarginaali muutusega, et teha järeldus olulise kahju kohta. Kõnealune väide tuli seega tagasi lükata.

(132)

CCCME väitis lisaks, et kõige tõenäolisem selgitus kasumimarginaali alanemisele alates 2015. aastast kuni uurimisperioodini ei tulenenud Hiina impordi survest, vaid liidu tootmisharu investeeringutest, et suurendada oma tootmisvõimsust. CCCME väitis, et seda argumenti ei olnud komisjon arvesse võtnud.

(133)

Seda märkust analüüsiti ajutise määruse punktis 5.2.3 ja eelkõige põhjenduses 221, kus komisjon selgitas, et kapitalikulud ei avaldanud liidu tootmisharu kasumlikkusele olulist mõju. Lisateabe puudumisel lükati see väide seepärast tagasi.

(134)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist hindas CEIEB, et taotletav kasumimarginaal 4,3 % ei olnud märkimisväärselt kõrgem kui uurimisperioodil saadud kasumimarginaal 3,4 %, ning väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus uurimisperioodil ei osutanud kahjule.

(135)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 198, on elektrijalgrataste tööstus struktuuriliselt sularahamahukas ettevõtmine. Seetõttu on oluline vaadata, kas saavutatud kasumlikkus võimaldab luua liidu tootmisharu tegevuse säilitamiseks piisavat rahavoogu. Nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 11, oli liidu tootmisharu rahavoog uurimisperioodil väike, moodustades vaid 0,6 % müügikäibest. Seega, kui hinnatakse liidu tootmisharu kui terviku finantstulemusi, mitte kasumlikkust eraldi, jääb kehtima liidu tootmisharu kehva finantstulemust käsitlev järeldus.

(136)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis CCCME, et suurte investeeringute ja suure tööhõivega võivad liidu tootjatele kaasneda oluliselt suuremad püsikulud, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju kasumlikkusele, eriti kui tootmisvõimsuse rakendusaste oli madal.

(137)

Nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 197, ei moodustanud investeeringud vaatlusalusel perioodil rohkem kui 2 % müügist. Seetõttu leidis komisjon, et liidu tootmisharu ei teinud suuri investeeringuid, mis oleksid vaatlusalusel perioodil võinud kasumlikkusele märkimisväärset mõju avaldada.

(138)

Tööhõive osas väitis CCCME, et tootmisvõimsuse tohutu kasv kajastus töötajate arvu olulises kasvus. Samas on ka selge, et tööhõive kasv tulenes ka tootmise märkimisväärsest kasvust.

(139)

Komisjon leidis, et eelkõige aastatel 2014–2016 kajastas tööhõive palju rohkem tootmist kui tootmisvõimsust. Uurimisperioodil, mil liidu müügi ja tootmise areng oli liidu tarbimise kasvust hoolimata negatiive, ei olnud liidu tootmisharul võimalik tööhõivet vähendada, mistõttu tootlikkus töötaja kohta vähenes. Selline tootlikkuse vähenemine ja sellest tulenev negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele on siiski otseselt seotud Hiinast pärit elektrijalgrataste dumpinguhinnaga impordi kasvuga vaatlusalusel perioodil.

(140)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 192–199 sätestatud järeldused.

(141)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid CCCME ja neli eksportivat tootjat, et kahjuanalüüsis konkurentsitegurit ei käsitletud. Nad väitsid, et kaebuses tunnistati, et HRVst pärit import ei olnud turuküsimus kuni 2016. aastani, mil liidu turul keskenduti madala ja keskmise hinnaasemega segmentidele, ning et kahjuanalüüs oleks pidanud keskenduma nendele konkreetsetele turusegmentidele. Üks importija väitis lisaks, et kui kahju tõendatakse, siis see mõjutaks eelkõige elektrijalgrataste madala hinna segmenti või keskenduks sellele, ning et tema kogemustele tuginedes ei eksisteerinud seda turul kõrge hinna segmentides.

(142)

Hoolimata asjaolust, et CCCME väited esitati kaebuse ebatäpse tõlgendamise põhjal, tuletab komisjon meelde, et tema järeldused ei põhinenud kaebusel, vaid tema enda uurimisel ja tulemustel, mis puudutasid dumpingut, kahju ja põhjuslikku seost. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 249, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharu tegutseb kõigis turusegmentides. Asjaomase toote selline eristamine ei olnud seega põhjendatud ning väide tuli tagasi lükata.

(143)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CCCME, et komisjon ei olnud ajutises määruses kirjeldanud, kuidas ta iseloomustab ajutise määruse põhjenduses 249 mainitud „madalat hinnaklassi“. Samuti väitis ta, et Hiina RVst (ka kolmandatest riikidest) viimastel aastatel toimunud impordi kasvu mõju hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetseid turusegmente, kus imporditud elektrijalgrattaid müüdi.

(144)

Sellega seoses on „madalaase hinnaklassi“ kuuluvad tooted need elektrijalgrattad, mille toote kontrollnumbri struktuur osutab põhiomadustele. „Madalasse hinnaklassi“ kuuluvate toodete määratlus erineb turu väidetavate eri segmentide eristamisest. Nagu on märgitud põhjenduses 42, esitas mitu huvitatud isikut segmentidega seoses sarnaseid väiteid, kuid keegi ei esitanud tõendeid, mis oleksid õigustanud või võimaldanud turu võimalikku segmentimist. Eelkõige ei esitanud ükski huvitatud isik ühtki füüsilist ega muud objektiivset kriteeriumi, mis toetaks turu segmenteerimisel põhinevat analüüsi, nagu on kirjeldatud põhjendustes 45 ja 46.

(145)

Samuti väitis CCCME, et kuna liidu tootmisharu turuosa vähenemine mõjutas peamiselt muid liidu tootjaid kui kaebuse esitajaid, nagu on selgitatud põhjenduses 117, on Hiina RVst pärit import ja kaebuse esitajate toodang väidetavalt olnud suures osas selgepiirilised turusegmendid. Nagu on juba mainitud põhjenduses 118, hõlmab kahjuanalüüs siiski liidu tootmisharu tervikuna, mitte ainult kaebuse esitajaid. On selge, et liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil olulise osa turust (24 protsendipunkti), peamiselt Hiinast pärit impordile, mille turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 17 protsendipunkti.

(146)

CEIEB ei nõustunud komisjoni järeldusega kahju kohta. Ta väitis, et liidu tootmisharu tulemused olid erakordselt head, välja arvatud turuosa säilitamine. CEIEB väitis lisaks, et tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügimahu ja tööhõive näitajad olid arenenud positiivselt kogu vaatlusalusel perioodil ning et komisjoni negatiivsed tulemused põhinesid ebajärjepidevatel ja lühematel analüüsiperioodidel. Eelkõige väitis CEIEB, et müügi puhul analüüsiti ajavahemikku alates 2016. aastast kuni uurimisperioodini, samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendusastme puhul oli analüüsiperiood 2014–2016.

(147)

CCCME ja neli eksportivat tootjat väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 205 esitatud seisukoht, et kõik nimetatud näitajad olid „arenenud negatiivses suunas“, oli vale ja eksitav. Need huvitatud isikud väitsid, et kasvunäitajad olid nii tootmise kui ka müügi puhul ning müüginäitajad nii väärtuse kui ka mahu poolest vaatlusalusel perioodil olulises osas positiivsed. Lisaks väideti, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes oluliselt ning et nii kasumlikkus kui ka hinnad olid samuti vaatlusalusel perioodil kasvanud. CCCME lisas, et vastupidi sellele, mida on öeldud ajutise määruse põhjendustes 204 ja 205, ei olnud tulemuslikkuse näitajad ja eelkõige kasumlikkus vaatlusalusel perioodil vähenenud. Lisaks väitis CCCME, et kuna kaebuse esitaja ise oli tunnistanud, et import HRVst ei hakanud kasvama ega muutunud konkurentsivõimeliseks kuni 2016. aastani, sai väike kasumimarginaal 2014. aastal olla üksnes liidu tootjate endi kaubanduslik viga.

(148)

Komisjon tuletab meelde, et tema kahjuanalüüsi eesmärk on hinnata liidu tootmisharu kannatatud kahju taset. See hõlmab iga tulemusnäitaja olulisuse, nende seoste ning muutumise hindamist vaatlusalusel perioodil. Üksnes iga näitaja lõpptulemuse võrdlus eraldi ei saa kajastada liidu tootmisharu asjaomaseid majanduslikke suundumusi. Seoses sellega selgitati ajutise määruse põhjendustes 177 ja 200 kasvunäitajaga seotud järeldust; see tugines olulistele ja kasvavatele erinevustele liidu tootmisharu tarbimise ja müügi arengu vahel, mis tõi kaasa turuosa märkimisväärse kaotamise. Nagu selgitatud põhjendustes 201–203, mõjutas see erinevus aja jooksul tootmismahtu, laovarusid, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendusastet ja tööhõive taset. Lisaks nagu on selgitatud põhjenduses 204, püsis kasumimarginaal väidetavalt madalal tasemel ning oli langussuundumuses kõikidel aastatel peale ühe. Pealegi arvestades, et elektrijalgrataste tootmisharu on rahamahukas ja tugineb pangarahastamisele, tuleb finantsseisundi analüüsil võtta arvesse kasumi mõju tegevusega seotud rahavoogudele, mis oli ebapiisav ja olulisel määral alla kasumimarginaali. Kokkuvõttes kinnitas komisjon seega, et selles põhjenduses eespool viidatud suundumused iseloomustasid kehva ja negatiivset olukorda, ning kinnitas oma järelduse, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(149)

Lisaks ei olnud komisjon nõus CCCME väitega, et liidu tootmisharu madal kasumimarginaal 2014. aastal sai olla üksnes liidu tootmisharu enda kaubanduslik viga, sest kaebuse esitaja oli möönnud, et import HRVst ei hakanud kasvama ega muutunud konkurentsivõimeliseks enne 2016. aastat. Komisjon leidis, et see väide põhines kaebuse ebatäpsel tõlgendamisel ning oli igal juhul vastuolus uurimise järeldustega, mis näitasid, et HRVst pärit impordi turuosa oli 2014. aastal märkimisväärne ehk 18 % ning selle maht oli 2016. aastaks juba kahekordistunud. CCCME väited tuli seega tagasi lükata.

(150)

CEIEB ja kaks importijat väitsid, et olulise kahju järeldused tuginesid peamiselt komisjoni hinnangule, et liidu tootmisharu turuosa oli vähenenud impordi tõttu, võtmata arvesse, et see kahju oli seostatav struktuursete vigadega, nagu potentsiaalsete võimaluste õigel ajal tuvastamata jätmine, tootmisvõimsussesse varasemate investeeringute tegemata jätmine, mitteatraktiivsed tooted ja ebapiisavad müügikanalid.

(151)

Esiteks märkis komisjon, et need väited tundusid olevat vastuolus CCCME ja Hiina eksportivate tootjate väidetega, kes kinnitasid, et liidu elektrijalgrataste turul domineeris liidu tootmisharu, et Hiina elektrijalgrataste import oli vaid järk-järgult jõudnud järele kvaliteedi ja konkurentsivõime poolest ning et kõige tõenäolisem kahju põhjus oli ülemäärane investeerimine liidu tootmisharu tootmisvõimsusse.

(152)

Komisjon märkis lisaks, et CEIEB väitis, et liidu tootmisharul läks vaatlusalusel perioodil väga hästi (nagu on märgitud põhjenduses 146) ning et tema ärimudelit ja juhtimist mõjutasid niivõrd ulatuslikud struktuursed vead ja muud puudujäägid, mida märgiti põhjenduses 151, et see selgitaks liidu tootmisharu müügimahu üksnes 20 % kasvu vaatlusalusel perioodil, kui import HRVst suurenes 250 %.

(153)

Selles kontekstis hindas komisjon, et arvesse võtmiseks oleks see väide pidanud olema täpselt määratletud ja kvantifitseeritud. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et ehkki turuosa kaotamine oli tema kahjuanalüüsi oluline element, ei piirdunud analüüs sellega. Siinkohal viitab komisjon muude kahjunäitajate analüüsile ning oma järeldusele hinna allalöömise kohta, mis kõik mõjutavad tema hinnangut üldise kahju analüüsi kohta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(154)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CEIEB, et komisjon oli avalikustava lõpliku dokumendi põhjenduses 115 märkinud, et üksnes hinna allalöömise olemasolu oli piisav olulisuse tingimuse täitmiseks, ja ta väljendas oma mittenõustumist. Komisjon siiski ei leidnud, et seda oleks väidetud põhjenduses 115, milles osutatakse „muude kahjunäitajate analüüsile ning oma järeldusele hinna allalöömise kohta, mis kõik mõjutavad tema hinnangut üldise kahju analüüsi kohta“. Seepärast lükati väide tagasi.

(155)

Lisaks ajutiste meetmete kehtestamisele väitsid CCCME ja neli eksportivat tootjat, et valimisse kaasatud liidu tootjate mittekonfidentsiaalsete indekseeritud näitajate areng nõrgendas komisjoni järeldust, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(156)

Nagu on komisjoni tavapärane praktika ja nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 166, võttis komisjon arvesse mikromajanduslikke kahjunäitajaid, kasutades valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmeid. Need näitajad aitasid teha järeldust olulise kahju esinemise kohta, aga neid ei saa iseenesest tõlgendada nii, et need moodustavad üldise olulise kahju järelduse (või sel juhul asendavad üldise kahju otsuse, mille komisjon on teinud). Mis puutub makromajanduslikesse kahjunäitajatesse, siis määrati need kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta. Seepärast lükati argument tagasi.

(157)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 200–206 esitatud järeldused kahju kohta.

(158)

Märkuste puudumisel ja võttes arvesse liidu tootmisharu turuosa läbivaatamist põhjendustes 113–114 ning hinna allalöömise marginaali läbivaatamist põhjenduse 99, kinnitas komisjon oma järeldused, mis on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 209.

(159)

Üks sõltumatu importija väitis, et ehkki vaatlusalusel perioodil oli HRVst pärit impordi absoluutne tase oluliselt kõrgem kui teistest riikidest tuleneva impordi maht, tuleks arvesse võtta ka igast riigist pärit impordi suhtelist kasvu. Eelkõige viitas huvitatud isik sellele, et Šveitsist pärit import oli vaatlusalusel perioodil suurenenud 3 000 %. Importija väitis, et teistest riikidest kui HRV pärit import avaldas turul mõju, mida ei saa pidada üksnes marginaalseks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 215.

(160)

Komisjon täheldas, et Šveitsist pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil 1 %. Lisaks ei selgitanud importija seda, kuidas tema tähelepanekud võiksid muuta kehtetuks komisjoni järelduse, et import kõikidest riikidest peale HRV ei vähendanud põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel, nagu on põhjendatud ajutise määruse põhjendustes 210–214. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid CCCME ja neli eksportivat tootjat, et mitu liidu tootjat Kesk-Euroopas importisid HRVst osasid ning panid kokku ja müüsid elektrijalgrattaid liidus. Ta lisas, et nende äriühingute toodetud elektrijalgrataste hind tundub olevat suhteliselt madal, mis võib olla teine põhjus, miks need liidu tootjad kannatasid kahju, kes toodavad kõrge hinnaga elektrijalgrattaid.

(162)

Komisjon tuletab meelde, et tema uurimise geograafiline ulatus on liidu turg, mitte selle osad. Uurimine näitas, et liidu elektrijalgrataste tootjad tegutsesid kõigis segmentides ning et osadel valimisse kaasatud tootjatel olid tootmisüksused, mis asusid Kesk-Euroopa liikmesriikides. Igal juhul ei olnud väide põhjendatud ja lükati tagasi.

(163)

Peale selle väitsid CCCME ja neli eksportivat tootjat, et liidu tootmisharu kehvad tulemused võisid olla põhjustatud liidu tootjate juhtimisvigadest.

(164)

Komisjon osutab oma vastusele, mis on esitatud põhjenduses 151. Selles väites ei esitatud ühtegi uut elementi või seda ei põhjendatud täiendavalt ning see lükati seega tagasi.

(165)

CCCME ja neli eksportivat tootjat väitsid, et liidu turul kehtivad subsiidiumid võisid soodustada odavamate Hiina elektrijalgrataste müüki, ning kutsusid komisjoni üles täiendavalt uurima subsiidiumide mõju elektrijalgrataste ostumustritele liidu turul.

(166)

Elektrijalgrataste kasutamist soodustavate subsiidiumide mõju on eraldi teema järeldusest, mis puudutab Hiina impordist tulenevat hinna allalöömist ja kahju. Kinnitame taas, et uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu tegutseb kõigis turusegmentides. Seega isegi kui väidetavad subsiidiumid olid selle hindamise jaoks olulised, ei selgitaks need Hiina jalgrataste kasvu odavamate liidus toodetud jalgrataste kahjuks, vaid asjaolu, et Hiina jalgrattad on dumpinguhinnaga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(167)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 210–222 esitatud järeldused.

(168)

Komisjon kinnitas oma ajutise määruse põhjendustes 223–226 esitatud järeldused.

(169)

Ajutise määruse põhjenduses 228 viitas komisjon ekslikult sellele, et ta oli saanud CONEBI-lt meetmeid toetava kirja ajal, mil esitati väide osade tarnijate riiklikke ühinguid koondava Euroopa kaherattaliste sõidukite osade ja lisatarvikute tootmisharu liidu (Association of the European Two-Wheeler Parts' and Accessories' Industry, edaspidi „COLIPED“) nimel.

(170)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 228–230 esitatud järeldused.

(171)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 231–234 esitatud järeldused.

(172)

Kogu uurimise jooksul väljendas 31 importijat, kellest 19 kuulus CEIEBisse, oma vastuseisu meetmete kehtestamisele. Neist 13 äriühingut (kelle impordimaht oli teada) moodustasid uurimisperioodil kokku 10 % HRVst pärit koguimpordist.

(173)

Nagu selgitatud põhjenduses 81, jäeti kuus samasugust toodet tootvat äriühingut liidu tootmisharu määratluse alt välja kui sõltumatud importijad. Need äriühingud väljendasid oma toetust meetmetele. Nende import moodustas uurimisperioodil ligikaudu 12 % kogu HRVst pärit impordist.

(174)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis CEIEB, et uurimise alustamine oli tekitanud olulist ja mitmesugust kahju paljudele importijatele.

(175)

Registreerimismääruse avaldamise ajal viis CEIEB läbi deklaratiivse uuringu kuuekümne viie importija seas. Uuringus leiti, et 21 % ei jätka tegevust, kui kehtestatakse lõplikud tollimaksud, 33 % oli juba peatanud elektrijalgrataste impordi HRVst, aga ei olnud endiselt leidnud alternatiivset lahendust, 39 % pidi tõstma oma toodete hinda tulenevalt uurimisest ning 37,5 % oli tundnud rahalist mõju dumpinguvastase uurimise alustamise tõttu.

(176)

Komisjon täheldas, et see uuring toimus 2018. aasta mais. Sel ajal viitas kaebusest ja registreerimismäärusest kättesaadav teave võimalikule tollimaksule 189 %.

(177)

Samas märkis komisjon, et suurem osa uuritud importijaid viitas, et nad jätkaksid oma tegevust juhul, kui kehtestataks lõplikud tollimaksud. Samamoodi oli enamik leidnud alternatiivse tarneallika või jätkanud importi HRVst.

(178)

Ajutise määruse põhjenduses 238 oli komisjon märkinud, et suurimad importijad olid suutnud hankida sobivaid elektrijalgrattaid ja/või neil olid olemas potentsiaalsed alternatiivsed tarneallikad väljaspool HRVd, sealhulgas liidu tootmisharu. Seda järeldust kinnitas CEIEBi uuring ning lisaks CEIEBi ja teiste importijate järgnevad ärakuulamised.

(179)

Lisaks täheldas komisjon, et kuus importijat, kes esindasid suurt impordimahtu, toetasid meetmete kehtestamist, mis kinnitas importijate suutlikkust kohandada oma tegevust meetmete kehtestamisega.

(180)

Kõike arvesse võttes tegi komisjon seega järelduse, et meetmete kehtestamine avaldaks negatiivset mõju väikestele importijatele, aga tollimaksude kehtestamise negatiivset mõju saaks leevendada võimalus hankida õiglase hinnaga sobivaid jalgrattaid liidu tootmisharult, muudest kolmandatest riikidest ning HRVst.

(181)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist parandas CEIEB oma esialgset esildist ja märkis, et tema küsitlust ei viidud läbi pärast registreerimismääruse avaldamist, vaid see tehti internetis kättesaadavaks alates 22. juunist 2018 ning oli sellest kuupäevast alates veebis kättesaadav.

(182)

Lisaks väitis CEIEB, et tema uuring ei kinnitanud, et enamik importijaid jätkaks oma tegevust hoolimata tollimaksu kehtestamisest ja viitas 5. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamisel esitatud teabele. Samuti väitis CEIEB, et ta ei ole kunagi esitanud tõendeid selle kohta, et enamik neist oleks leidnud alternatiivseid tarneahelaid ilma igasuguse negatiivse mõjuta nende äritegevusele.

(183)

CEIEB esitatud uuringu põhjal väitis komisjon, et 21 % vastanutest märkis, et peataksid oma tegevuse, kui tollimaksud kehtestataks. See tähendab, et suurem osa vastanuid leidis sel ajal, et see ei ole tõenäoline tulemus. Lisaks esitas CEIEB 5. oktoobri 2018. aasta ärakuulamisel teavet 15 importija nimel, kellest neli teatasid, et nad ei jätkaks oma tegevust, kui kehtestataks lõplikud meetmed. Nende nelja importija käive moodustas esindatud 15 importija kogukäibest 8 %. Komisjon tuletab meelde, et valimisse kuulus viis sõltumatut importijat suurima liitu suunatud impordi mahu põhjal. Kõnealuse representatiivse valimi põhjal tegi komisjon järeldused meetmete mõju kohta importijatele. Selles osas ei teatanud ükski valimisse kaasatud importija, et ta oleks sunnitud oma tegevust lõpetama lõplike meetmete kehtestamise korral.

(184)

Sama loogika alusel jõudis komisjon järeldusele, et kui 33 % CEIEBi läbiviidud uuringule vastanutest teatasid, et nad olid lõpetanud elektrijalgrataste impordi HRVst, kuid ei olnud veel leidnud alternatiivset lahendust, jätkas enamik importi HRVst või oli leidnud alternatiivse tarneallika. Peale selle olid 12 importijat (kelle käive moodustab 15 esindatud importija käibest 96 %) CEIEBga 5. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamise ajaks oma tarneahelat juba kohandanud või olid seda tegemas. Sama võis täheldada nende valimisse kaasatud importijate puhul, keda komisjon oli kontrollinud, ja eeldatavasti ka nende importijate puhul, kes toetasid meetmete kehtestamist.

(185)

Seepärast kinnitas komisjon järeldused, mis on esitatud põhjendustes 177–179.

(186)

Veel väitis CEIEB, et komisjon ei hinnanud adekvaatselt meetmete kehtestamisest tingitud importijate tarneahela muutustega seotud raskusi ja kulusid ning jättis väikeste importijate olukorra tähelepanuta.

(187)

Komisjon ei ole selle väitega nõus ning viitab käesoleva määruse põhjendusele 180 ja ajutise määruse põhjendusele 242, kus on selgelt välja toodud meetmete kehtestamise kahjulik mõju väikestele importijatele. Peale selle järeldas komisjon ajutise määruse põhjenduses 243, et meetmete kehtestamine ei ole importijate huvides. Komisjon jääb siiski seisukohale, et seda negatiivset mõju leevendab võimalus hankida sobivaid elektrijalgrattaid liidu tootmisharult, muudest kolmandatest riikidest ja HRVst õiglaste ja mittekahjustavate hindadega ning see ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

(188)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 243 esitatud järeldused.

(189)

CCCME, neli Hiina eksportivat tootjat ja kaks importijat väitsid, et meetmete kehtestamine vähendaks tarbijate valikut, suurendaks hindu ja oleks vastuolus keskkonnapoliitikaga, mille eesmärk on innustada elektrijalgrataste kasutamist.

(190)

CCCME seadis kahtluse alla komisjoni esialgse järelduse, et liidu tootmisharu tegutseb kõikides turusegmentides, ning väitis, et seda ei toetanud komisjoni tõendid.

(191)

Kaks importijat väitsid, et liidu tootmisharul ei olnud tootmisvõimsust, et vastata nõudlusele, ning et nad ei olnud kindlad, kas alternatiivsed tarneallikad suudaksid lünga täita.

(192)

Komisjon tuletas meelde, et valimisse kaasatud tootjate kontrollimine kinnitas, et liidu tootmisharu tegutseb kõigis turusegmentides, sealhulgas madalas hinnaklassis.

(193)

Lisaks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 249, eeldatakse, et meetmed võimendavad ja mitmekesistavad elektrijalgrataste pakkumist liidu tootmisharu poolt ning alternatiivseid tarneallikaid, taastades võrdsete võimalustega konkurentsi ning säilitades HRVst pärit impordi õiglaste hindadega.

(194)

Peale selle näitab liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste, võimalus muuta olemasolevad tavapäraste jalgrataste tootmisliinid lihtsasti ümber elektrijalgrataste omadeks, ning kiirus, millega liidu tootmisharu suutis oma tootmisvõimsust aastatel 2014–2016 negatiivses olukorras suurendada, et tal on potentsiaal, ressursid ja oskused, et kohaneda võimalike tarnelünkadega.

(195)

Komisjon kordab, et tavajalgrataste suhtes meetmete kehtestamine ei vähendanud tarbijate valikut, vaid suurendas pakkujate ja nende päritoluriikide mitmekesisust. Sama turuarengut eeldatakse elektrijalgrataste korral.

(196)

Mis puudutab meetmete mõju hindadele, siis viitab komisjon ajutise määruse põhjendustele 250 ja 251 ning eelkõige sellele, et tarbijate huvisid ei saanud taandada ainult sellele, millist mõju avaldab hinnale HRVst pärit impordi mittekahjustavale tasemele viimine.

(197)

Kõnealune väide tuli seega tagasi lükata.

(198)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 244–252 esitatud järeldused.

(199)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 253 esitatud järeldused.

(200)

Kokkuvõttes ei viita ükski huvitatud isikute esitatud väidetest mõjuvatele põhjustele, mis takistaksid meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote importimise suhtes.

(201)

Negatiivset mõju sõltumatutele importijatele ei saa pidada ebaproportsionaalseks ning seda leevendab kas kolmandatest riikidest või liidu tootmisharust pärit alternatiivsete tarneallikate kättesaadavus. Dumpinguvastaste meetmete positiivne mõju liidu turule, eelkõige liidu tootmisharule, kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(202)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 254–255 esitatud järeldused.

(203)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(204)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ületamata kindlaks tehtud dumpingumarginaale.

(205)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist väitis üks eksportiv tootja, et komisjoni meetod liidu tootjate mittekahjustava hinna arvutamiseks oli vale. Ta väitis, et arvates uurimisperioodi keskmise kasumi maha ja lisades sihtkasumi, ei arvestanud komisjon erinevate kasumitasemetega, mida liidu tootjad saavutasid eri mudelite puhul. See huvitatud isik väitis, et mittekahjustav hind tuleks arvutada, arvates tegelikest hindadest maha keskmise kasumi toote kontrollnumbri kohta enne kasumieesmärgi lisamist.

(206)

Komisjon tuletab meelde, et alusmääruses ei sätestata konkreetset meetodit kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks. Peale selle puudutab komisjoni otsus sarnast toodet, mida müüb liidu tootmisharu. Seoses sellega on täiesti vastuvõetav eraldada liidu tootmisharu keskmine kasum tema keskmistest müügihindadest, et määrata kindlaks samasuguse toote keskmine tootmiskulu, ning seejärel lisada kasumieesmärk, et arvutada kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Komisjon on seda meetodit varem järjepidevalt kasutanud ning tal on märkimisväärne kaalutlusõigus seda hinnangut tehes.

(207)

Käesoleval uurimisel hinnatakse kahju kõikide tootetüüpide kohta kokku. Kõik kahjunäitajad, sealhulgas kasumlikkus ja kasumieesmärk on tõepoolest väljendatud keskmisena kõikide asjaomase toote tootetüüpide kohta. Mittekahjustava hinna kehtestamisel tehakse seda eesmärgiga kõrvaldada kahju liidu tootmisharust, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import tervikuna. Selle kahju kõrvaldamiseks piisab, kui kehtestatakse mittekahjustav hind, tõstes ühtselt kõikide tootetüüpide müügihinda erinevuse võrra, mis esines uurimisperioodil tegeliku kasumi ja kasumieesmärgi vahel, seega võimaldades liidu tootmisharul saavutada kasumieesmärgi. Puudub vajadus individuaalselt hinnata iga eraldi tootetüübi kasumlikkust.

(208)

Seepärast lükati argument tagasi.

(209)

Kaebuse esitaja ei olnud nõus kasumieesmärgiga, mida komisjon kasutas mittekahjustava hinna arvutamiseks. Ta väitis, et kasumieesmärk ei peaks olema liidu tootmisharu keskmine kasum, vaid nende äriühingute keskmine kasum, keda ei ole Hiina import 2015. aastal kahjustanud. Kaebuse esitaja väitis, et kuna kasumieesmärk on mõistlik kasum, mille liidu tootjad võiksid saavutada, kui ei esineks kahju, mille on tekitanud dumpinguhinnaga/subsideeritud import, ei saa komisjon iseenesest lähtuda nende liidu tootjate kasumlikkusest, keda dumpinguhinnaga/subsideeritud import on juba oluliselt kahjustanud. Teise võimalusena väitis kaebuse esitaja, et kasumieesmärgi saaks kindlaks määrata, viidates tavajalgrataste kasumieesmärgile (8 %), mida on kohandatud ülespoole 1,5 %, et kajastada lisatehnoloogiat, suuremat lisaväärtust ja täiendavaid investeerimisnõudeid.

(210)

Komisjon tuletab meelde, et kasumieesmärk on kasum, mida liidu tootmisharu tervikuna suudab kahjuliku dumpingu puudumisel saavutada. Seega ei saa seda teha kindlaks liidu valitud tootjate teenitud kasumi põhjal. Argument tuli seetõttu tagasi lükata. Mis puutub alternatiivsesse väitesse (uurimisel kasutatud kasumieesmärk, mis puudutab tavajalgrattaid ja mida on ülespoole kohandatud), tuletab komisjon meelde, et iga uurimine viiakse läbi asjaomast toodet puudutava juhtumi konkreetsete asjaolude alusel ning mitte teisi tooteid puudutavatel uurimistel tuvastatud faktide alusel. Sellel konkreetsel juhul kinnitas komisjon, et kasutatud kasumieesmärk oli asjakohane ning puudus põhjus tugineda selle puhul teise toote kasumieesmärgile. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kaebuse esitaja oma väiteid ja väitis, et muudel juhtudel on komisjon oma standardmetoodikast kõrvale kaldunud, et määrata kindlaks sihtkasum asjakohaste asjaolude põhjal. Nagu põhjenduses 210 märgitud, tuletab komisjon meelde, et iga juhtumit hinnatakse konkreetsete asjaolude põhjal. Käesoleval juhul järeldas komisjon, et tegemist ei olnud eriasjaoluga, mis oleks õigustanud ainult teatavate tootjate kasumi kasutamist, nagu kaebuse esitaja soovis. Seepärast lükati see väide tagasi.

(212)

Lõpetuseks märgib komisjon, et nagu on kirjeldatud põhjendustes 59–63, võttis ta arvesse teatavaid valimisse kaasatud liidu tootjate kulusid liidu tootmisharu mittekahjustava hinna kohandamisel. Kahju kõrvaldamist võimaldavat taset kohandati vastavalt, mille tulemusel vähenes kahjumarginaal 3–5 %. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 72, tulenes kõnealune kohandamine väitest, mis Giant esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist. See väide kiideti heaks ja sellest tulenev turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali alandamine avalikustati, ilma et selle kohta oleks rohkem märkusi esitatud.

(213)

Võttes arvesse põhjenduses 212 tehtud kohandust ja kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 257–262 kirjeldatud metoodika.

(214)

Pärast avalikustamist esitas üks Hiina eksportiv tootja Wettsen Corporation hinnakohustuse pakkumise.

(215)

Wettsen Corporation ei kuulunud valimisse ja kuigi ta oli taotlenud individuaalset kontrollimist, lükati see taotlus koos kõigi teiste individuaalse kontrollimise taotlustega tagasi.

(216)

Hinnakohustuse pakkumine lükati tagasi mitmel põhjusel, millest teatati äriühingule Wettsen Corporation eraldi kirjas. Põhjused olid järgmised:

(217)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning alusmääruse artikli 9 lõiget 4 arvesse võttes tuleks kehtestada vaatlusaluse toote suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellisel juhul, välja arvatud ühe Hiina eksportiva tootja puhul, tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaksumäär kehtestada vastavalt tuvastatud kahjumarginaali tasemele.

(218)

Märgitakse, et paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi subsiidiumivastane uurimine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (12) artikli 24 lõikele 1, võttes arvesse väiksema tollimaksu reegli rakendamist ja asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peetakse asjakohaseks kehtestada kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel lõplik tasakaalustav tollimaks ja seejärel kehtestada vastavalt asjaomasele kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(219)

Äriühingu Yadea Technology Group Co., Ltd („Yadea“) puhul määrati konkreetse äriühingu kahjumarginaal (13) kindlaks samaaegse subsiidiumivastase uurimise käigus Yadea esitatud teabe alusel. Komisjon pidas seega asjakohaseks kasutada Yadea äriühingupõhist kahjumarginaali ja mitte dumpinguvastasel uurimisel koostööd tegevate äriühingute kahjumarginaali, võttes arvesse dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kombineeritud mõju.

(220)

Seoses Yadeaga, kes on eksportiv ettevõtja, kelle dumpingumarginaal on madalam kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel ning lõplik dumpinguvastane tollimaks asjakohase dumpingumarginaali tasemel, millest arvati maha tasakaalustava tollimaksu summa. See vähendamine oli vajalik tingituna olukorrast, kus normaalväärtus kehtestatakse alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a alusel, võivad kumuleeritud tollimaksu kehtestamine, mis kajastab subsideerimise taset, ning dumpingu kogutase tuua kaasa subsideerimise mõju kahekordse tasaarvestamise (edaspidi „topeltarvestus“). Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 peavad dumpinguvastasel uurimisel koostööst keeldunud äriühingud (ehkki nad teevad koostööd paralleelsel subsiidiumivastasel uurimisel) lähtuma dumpingu jääkmarginaalist ja kahjumarginaalist.

(221)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ja Gianti põhjendustes 72–212 kirjeldatud väite aktsepteerimist ning samaaegse subsiidiumivastase uurimise käigus tasakaalustava tollimaksu muutmist muudeti dumpinguvastast tollimaksu. See muutus tehti huvitatud isikutele teatavaks ja selle kohta ei esitatud dumpinguvastase uurimise raames täiendavaid märkusi.

(222)

Seega on tabelis 6 esitatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad.

Tabel 6

Lõplikud meetmed

(223)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati siinse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti kindlaks kõnealuse uurimise ajal. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete suhtes, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(224)

Iga taotlus kohaldada konkreetsete äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata komisjonile (15) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid.

(225)

Juhtudel, mil tasakaalustav tollimaks on dumpinguvastasest tollimaksust maha arvatud, et ära hoida topeltarvestust, on tasakaalustava tollimaksu nõudmise eesmärk tasaarvestada nii tasakaalustava subsiidiumi kui ka dumpingumarginaali mõjusid (kuni subsiidiumimäära tasemeni). Selle tagajärjel saab tasutud tollimaksu tagasimakset võimaldada üksnes siis, kui näidatakse, et see tollimaks ületab tegeliku subsiidiumimäära ning vastava dumpingumarginaali. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 2016/1037 artikli 21 kohaste tagasimaksete uurimiste puhul arvesse võtta ka eksportiva tootja konkreetset olukorda seoses uurimisperioodil kehtinud tegeliku dumpingumarginaaliga.

(226)

Kui mõne sellise äriühingu ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(227)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(228)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks kõikide muude äriühingute suhtes kehtivat tollimaksumäära kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud tootjad vastavad artiklis 3 sätestatud tingimustele.

(229)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse I ja II lisas nimetatud valimisse kaasamata koostööd teinud äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha kord viimati nimetatud äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmise tollimaksu kohaldamiseks kõigile uutele eksportijatele, kellel oleks vastasel korral õigus läbivaatamisele alusmääruse artikli 11 lõike 4 alusel.

(230)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu hiljutist praktikat, (16) on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja siseriiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

(231)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 5, kehtestas komisjon liidu tootmisharu taotlusel 3. mail 2018 HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise kohustuse. Nimetatud taotlus on pärast seda tagasi võetud ja seetõttu ei ole seda teemat rohkem vaadeldud.

(232)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(233)

Lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad. Tagatud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks seega vabastada.

(234)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,