(1)

21. detsembril 2017 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit elektrijalgrataste impordiga liitu. Algatamine põhines Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“)) artiklil 10. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 8. novembril 2017. aastal Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycles Manufacturers Association, edaspidi „EBMA“ või „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab enam kui 25 % liidu elektrijalgrataste kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele, (3) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Hiina valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7. Hiina valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis leidsid aset 18. detsembril 2017. Konsulteerimise käigus võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina valitsuse märkuseid. Vastastikku kooskõlastatud lahenduseni siiski ei jõutud.

(4)

18. juulil 2018 kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit sama toote impordi suhtes (4) (edaspidi „dumpinguvastane määrus“) uurimise põhjal, mis algatati 20. oktoobril 2017 avaldatud teatega (5) (edaspidi „paralleelne dumpinguvastane uurimine“).

(5)

Käesoleva subsiidiumidevastase uurimise ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus läbiviidud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on mutatis mutandis samasugused, kuna liidu tootmisharu määratlus, tüüpilised liidu tootjad ning uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Kõiki neisse aspektidesse puutuvaid asjakohaseid elemente on ka käesoleval uurimisel arvesse võetud.

(6)

Hiina valitsus, Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „CCCME“) ning Euroopa elektrijalgrataste importijate ühendus (edaspidi „CEIEB“), kellest viimased kaks esindavad mitut huvitatud isikut, esitasid pärast menetluse algatamist märkused.

(7)

Need huvitatud isikud väitsid, et põhjused, mille alusel komisjon mõne kaebust toetanud huvitatud isiku identiteeti konfidentsiaalsena käsitles, olid nii ebapiisavad kui ka alusetud. Nad lisasid, et mõni liidu tootja impordib HRVst valmis elektrijalgrattaid ning seetõttu võib need alusmääruse artikli 9 lõike 1 alusel liidu tootmisharru kuuluvate tootjate hulgast välja jätta. Nad rõhutasid, et mõne huvitatud poole isiku konfidentsiaalsena käsitlemine võtab eksportivatelt tootjatelt võimaluse kõnealuse juhtumi puhul olukorda korralikult uurida. Sarnaselt väitsid nad, et kaebus ei sisalda ei kõigi teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate nimekirja ega ka nende tootjate toodangu mahtu ja väärtust.

(8)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 9 lõikega 1 ei välistata seda, et mõnda liidu tootjat käsitletakse liidu tootmisharu osana üksnes seetõttu, et nad impordivad vaatlusalust toodet. Peale selle oli komisjon rahul selle toetuse tasemega, mida liidu tootmisharu avaldas asjaomase juhtumi algatamiseks. Lisaks sisaldas kaebus kõigi samasuguse toote teadaolevate liidu tootjate nimekirja (6) ning nende toodangu kogumahtu (7). Seega oli huvitatud isikutel olemas juurdepääs samasuguse toote teadaolevate liidu tootjate nimekirjale.

(9)

See teave võimaldas Hiina valitsusel, CCCME-l ja CEIEB-l kindlaks teha, et kaks liidu tootjana registreeritud äriühingut ka impordivad elektrijalgrattaid asjaomasest riigist. Seetõttu on selge, et kõnealustel huvitatud isikutel oli selles osas võimalus oma kaitseõiguseid täielikult kasutada.

(10)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(11)

CCCME väitis veel, et kaebuses ei olnud piisavalt tõendeid, mille alusel uurimist algatada. CCCME esitas selle väite toetuseks neli põhjendust.

(12)

Esiteks ei tohiks jätta konfidentsiaalseks Hiina tolliasutustelt saadud Hiina ekspordistatistikal põhinevaid impordiandmeid (koos neis käesoleva uurimise raames uuritava toote väljafiltreerimiseks tehtud kohandustega) ning komisjon peaks nende allikat nõuetekohaselt uurima.

(13)

Teiseks on teatud kaebuses sisalduvad andmed, näiteks asjaomase sektori väidetav liigne tootmisvõimsus HRVs, eksitavad, kuna need ei puuduta mitte ainult elektrijalgrataste sektorit, vaid elektrijalgrataste ja jalgrataste sektoreid koos. Sarnaselt hinnataks üle liidu elektrijalgrataste turu mahtu, kuna see hõlmab kõiki elektrilisi kergsõidukeid, mitte ainult elektrijalgrattaid.

(14)

Kolmandaks, ehkki kaebus keskendub Hiina elektrijalgrataste turu subsideerimise väidetele, ei uurita selles Euroopas kehtivaid subsiidiume.

(15)

Neljandaks esitati CCCME väitel kaebuses rida põhjendamata väiteid, mis kahjustavad HRV elektrijalgrataste tootmisharu, väites, et liidu tootjad on selles valdkonnas innovatsiooni vedajad ning Hiina tootjad pelgalt kopeerivad liidus toodetud elektrijalgrataste tehnoloogia hetkeseisu.

(16)

Komisjon uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 10 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st kaebuse esitaja esitatud tõendid olid piisavalt adekvaatsed ja täpsed. Alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitajale kõnealuses lõikes käsitletavate küsimuste kohta hõlpsasti kättesaadavat teavet. Komisjon leidis esitatud tõendusmaterjali alusel, et see nõue on täidetud. Seega ei takistanud ükski CCCME poolt välja toodud aspekt komisjonil algatada väidetava kahjuliku subsideerimisega seonduvat uurimist.

(17)

Esiteks, seoses väitega Hiina impordiandmete kohta viitab komisjon rakendusmääruse (EL) 2018/671 (edaspidi „registreerimismäärus“) (8) jaotisele 3.2 ning käesoleva määruse jaotisele 4.3.1, milles käsitletakse seda väidet ammendavalt.

(18)

Teiseks, seoses väitega HRV liigse tootmisvõimsuse kohta on tõepoolest oluline uurida elektrijalgrataste ja jalgrataste liigset tootmisvõimsust koos, kuna jalgrataste tootmisvõimsust saab väheste kulude ja pingutustega kohandada elektrijalgrataste jaoks (vt põhjendus 634) ning on tõendeid selle kohta, et mõlemaid tooteid tootvad äriühingud seda ka regulaarselt teevad.

(19)

Ning kokkuvõttes, mis puudutab väiteid innovatsiooni ja kopeerimise või ELi subsiidiumide kohta, siis neljandas punktis nimetatud väidete õigsusel ei olnud käesoleva menetluse algatamise aluseks olevale komisjoni hinnangule mõju, kuna need ei kuulu sel otstarbel kaalutavate küsimuste hulka.

(20)

Komisjon järeldas, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid subsiidiumi ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(21)

31. jaanuaril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 24 lõike 5 alusel taotluse HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimiseks. 3. mail 2018 avaldas komisjon registreerimismääruse, millega kehtestati HRVst pärit elektrijalgrataste impordi registreerimise nõue alates 4. maist 2018.

(22)

Vastuseks registreerimisnõudele esitasid huvitatud isikud märkuseid, mida käsitleti registreerimismääruses. Komisjon kinnitas, et kaebuse esitajad esitasid impordi registreerimise vajaduse põhjendamiseks piisavalt tõendusmaterjali. Eelkõige oli HRVst pärit asjaomane import ja selle turuosa järsult kasvanud. Seepärast lükati märkused tagasi.

(23)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(24)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaupleja, aga ka teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(25)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(26)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(27)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi samasuguse toote suurima tüüpilise müügimahu alusel uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse eri tooteliike ja geograafilist jaotust.

(28)

Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 60 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja 58 % selle kogumüügist. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(29)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(30)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(31)

21 sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt valimi, kuhu kaasati viis sõltumatut importijat suurima liitu suunatud impordi mahu alusel. Alusmääruse artikli 27 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(32)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et valim on koostööd tegevate importijate suhtes tüüpiline.

(33)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina valitsusasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(34)

Nõutud teabe esitasid vaatlusaluse riigi 78 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi viiest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks põhjenduses 60 viidatud vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi mahu ning arvestades ka vaatlusaluse tootega seotud investeeringute taset uurimisperioodil ja geograafilist jaotust. Seda käsitatakse liitu suunatud suurima tüüpilise ekspordimahuna, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul uurida.

(35)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid (edaspidi „valimisse kaasatud eksportivad tootjad“) esindasid 43 % liitu imporditud vaatlusaluse toote koguimpordist.

(36)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina valitsusega. Märkusi väljapakutud valimi kohta saadi kaebuse esitajalt ja kolmelt eksportivalt tootjalt, kellest üks oli valimisse kaasatud ja kaks valimisse kaasamata.

(37)

Kaebuse esitaja märkis, et Tianjin ja Jiangsu on provintsid, kus elektrijalgrattaid toodetakse kõige rohkem. Seoses sellega väitis kaebuse esitaja, et kavandatavas valimis on Tianjinis asuvad äriühingud liiga vähe esindatud, ning tegi ettepaneku lisada valimisse veel üks eksportiv tootja.

(38)

Komisjon täheldas, et kaks äriühingut valimisse kaasatud eksportivate tootjate või äriühingute kontsernide seas asusid Tianjinis. Seepärast leidis komisjon, et Tianjini omavalitsusüksuses asuvad äriühingud on piisavalt hõlmatud

(39)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja, keda ei kaasatud valimisse, taotles valimisse kaasamist. Tema taotlus põhines kolmel elemendil. Esiteks eksportis äriühing oma toodangut liitu seotud kaupleja kaudu. Teiseks importis äriühing suurel hulgal sisendmaterjale. Kolmandaks oleks äriühingu kaasamine toonud kaasa valimi suurema geograafilise ulatuse.

(40)

Komisjon ei käsitanud kahte esimest elementi valimi moodustamise kriteeriumina, mis peaks kooskõlas artikli 27 lõikega 1 põhinema uurimisaluse toote suurimal esindaval ekspordimahul, mida saab olemasoleva aja jooksul uurida. Lisaks on nende äriühingute seas, kes on endast valimi moodustamise ajal teada andnud, mitu sellist äriühingut, kes müüvad liidus, kasutades seotud kauplejat, ning kes eksportisid ka sisendmaterjali. Peale selle pidas komisjon kavandatavas valimis saavutatud geograafilist ulatust juba piisavaks, kuna see hõlmas kolme kõige olulisemat elektrijalgrataste tootmise piirkonda, ning seega lükati taotlus tagasi.

(41)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja, kes valimisse kaasati, palus end valimist välja jätta. Tema taotlus põhines kolmel elemendil. Esiteks eksportis äriühing väiksemas mahus kui teised neli valimisse kaasatud kontserni. Teiseks esitasid nad oma investeeringute kohta väiksema summa, selgitades, et komisjoni arvestatav summa hõlmas investeeringuid teistesse toodetesse. Kolmandaks asuvad nad geograafilises piirkonnas, mis on teiste valimisse kaasatud äriühingute poolt juba hõlmatud.

(42)

Komisjon tugines oma valiku tegemisel mitte üksnes Euroopa Liitu suunduvale ekspordimahule, vaid võttis arvesse ka märke väidetava subsideerimise kohta, kooskõlas teabega, mis on kättesaadav koostööd tegevate äriühingute viimastes avaldatud aastaaruannetes, ning geograafilist ulatust uurimisperioodil. Kõnealust eksportivat tootjat peeti kõiki neid tegureid koos arvesse võttes juba valitud valimis esindatuna.

(43)

Seetõttu otsustas komisjon jätta kavandatava valimi lõplikuks valimiks.

(44)

Kaks valimisse kaasamata eksportivat tootjat taotlesid ametlikult individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 27 lõike 3 alusel, vastates eksportivatele tootjatele mõeldud subsiidiumivastasele küsimustikule. Üks neist on kahest seotud äriühingust koosnev kontsern, samal ajal kui teisel tootjal ei ole asjaomase tootega tegelevaid seotud äriühinguid. Nii mitme taotluse uurimine lisaks viiele valimisse kaasatud kontserni luuluvale äriühingule oleks põhjendamatult koormav ning seda ei saa uurimiseks ettenähtud aja jooksul põhjendatult teha. Komisjon märkis lisaks, et see uurimine viiakse läbi paralleelselt sama vaatlusaluse toote dumpinguvastase uurimisega ning see kattub ka teiste komisjoni poolt samal ajal läbi viidavate uurimistega. Seetõttu otsustas komisjon ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust mitte rahuldada ning teavitas vastavalt asjaomaseid äriühinguid.

(45)

Üks eksportiv tootja (Wettsen Corporation) kordas, et tema olukorda tuleks eraldi kontrollida ja et tema jaoks võiks arvutada individuaalse subsiidiumisumma ja kahjumarginaali. See äriühing väitis, et see oleks ebaõiglane ja põhjendamatu, kui tema suhtes kohaldatav subsiidiumi- ja kahjumarginaal põhineks valimisse kaasatud äriühingute andmetel.

(46)

Komisjon lükkas need märkused tagasi, sest leiti, et valitud valim on juba tüüpiline (nagu on selgitatud põhjenduses 35), sest see koosneb viiest tootjate kontsernist, kuhu kuulub 11 erinevat juriidilist isikut. Seega on valim kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktiga b ning komisjon kinnitas, et uurimiseks ettenähtud aja jooksul ei olnud võimalik analüüsida veel ühe äriühingu andmeid. Komisjon märkis, et igal juhul võib selline koostööd tegev eksportiv tootja taotleda kiirendatud korras läbivaatamist algmääruse artikli 20 alusel.

(47)

Küsimustik saadeti Hiina valitsusele. See hõlmas eriküsimustikke Hiina arengupanga (CDB), Hiina ekspordi-impordipanga (EXIM), Bank of China (BOC), Hiina põllumajanduspanga (ABC), Hiina ehituspanga (CCB), Hiina tööstus- ja kommertspanga (ICBC) ning Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsiooni (Sinosure) jaoks. Kaebuses oli nendele pankadele ja finantsasutustele konkreetselt viidatud (tuginedes muu hulgas komisjoni varasemates uurimistes tehtud järeldustele) kui avaliku sektori asutustele või asutustele, kes on määratud ja volitatud tootmise hoogustamise eesmärgil subsiidiume maksma (ka elektrijalgarataste tootjatele).

(48)

Lisaks paluti Hiina valitsusel edastada finantsasutustele mõeldud eriküsimustik kõikidele teistele finantsasutustele, kes andsid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele või valimisse kaasatud eksportivate tootjate ostjatele (seoses eksporttoodete ostjatele võimaldatava krediidiga) laene või ekspordikrediiti ning nagu valimisse kaasatud eksportivad tootjad on ise märkinud. Komisjon palus eksportivatel tootjatel esitada Hiina valitsusele nende finantsasutuste asjakohane loetelu, kellega tuleb ühendust võtta. Hiina valitsusel paluti koguda kokku ka võimalikud vastused, mille need finantsasutused esitavad, ning saata need otse komisjonile.

(49)

Peale selle hõlmas Hiina valitsusele mõeldud küsimustik eriküsimustikke nendele sisendmaterjali (nt akud, mootorid ja muud jalgrataste osad, mis on juba kokku monteeritud või mitte) tootjatele, kes on osaliselt või täielikult riigi omandis olevad või valitsuse juhtimisel tegutsevad eraõiguslikud äriühingud. Seoses sellega paluti Hiina valitsusel edastada see sisendmaterjali tootjatele mõeldud eriküsimustik kõikidele teistele tootjale, kes tarnisid sisendmaterjali valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, nagu valimisse kaasatud eksportivad tootjad on ise märkinud. Komisjon palus eksportivatel tootjatel esitada Hiina valitsusele nendeüksuste asjakohane loetelu, kellega tuleb ühendust võtta. Hiina valitsusel paluti koguda kokku nende äriühingute kõik vastused ja saata need otse komisjonile.

(50)

Üks sisendmaterjali tarnija, Bafang Electric (Suzhou) Co., Ltd. (edaspidi „Bafang“) teatas endast ise ja palus saata sisendmaterjali tootjatele mõeldud küsimustiku. See äriühing varustas sisendmaterjaliga kolme viiest valimisse kaasatud eksportivast tootjast. Seepärast edastas komisjon Bafangile sisendmaterjalide tootjatele mõeldud eriküsimustiku.

(51)

Küsimustikud saadeti ka viiele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, valimisse kaasatud liidu tootjatele ja sõltumatutele importijatele.

(52)

Komisjon sai Hiina valitsuselt küsimustikule vastused. Need sisaldasid EXIMi, ABC, BOCi, CCB ja ICBC vastuseid eriküsimustikule. Komisjon sai küsimustiku vastused ka viielt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernilt, põhjenduses 50 nimetatud Hiina sisenditarnijalt ning valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja valimisse kaasatud sõltumatutelt importijatelt.

(53)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvi kindlakstegemiseks.

(54)

Hiina kaubandusministeeriumi valdustesse tehti kontrollkäik (edaspidi „Hiina valitsuse juurde tehtud kontrollkäik“), milles osalesid ka muude asjaomaste ministeeriumide ametnikud. Lisaks olid kontrollkäigu ajal kohal esindajad järgmistest finantsasutustest:

(55)

Lisaks teostati alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(56)

Komisjon teavitas nõuetekohaselt kõiki ülaltoodud äriühinguid kontrollkäikude tulemustest.

(57)

Arvestades uurimise keerukust ja huvitatud isikute arvu, otsustas komisjon mitte kehtestada käesolevas asjas ajutisi meetmeid. Komisjon teatas 24. septembril 2018 kõikidele huvitatud isikutele, et HRVst pärit elektrijalgrataste liitu impordi suhtes ei kehtestata ajutisi tasakaalustavaid tollimakse ning et uurimine jätkub.

(58)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(59)

Komisjon teavitas 31. oktoobril 2018 kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksuelektrijalgrataste liitu suunatud impordile, ja palus kõigil huvitatud isikutel 25 päeva jooksul esitada märkusi. Selliste avalikustamiste kaudu teavitas komisjon huvitatud isikuid ühtlasi kontrollkäikude tulemustest, sealhulgas ka neist juhtudest, kui komisjon oli sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte.

(60)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit ning praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla kuuluvad pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrattad (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „elektrijalgrattad“).

(61)

See määratlus hõlmab erinevaid elektrijalgrataste tüüpe.

(62)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused põhilised füüsikalised omadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(63)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(64)

Hiina valitsus ja CCCME vaidlustasid oma uurimise algatamise järel esitatud märkustes komisjoni kavatsuse käsitada kõiki elektrijalgrattaid üheainsa tootena. Eelkõige väitsid nad, et elektrilised kiirjalgrattad (elektrijalgrattad kiirusega üle 25 km/h ja kuni 45 km/h) tuleks uurimise alt välja jätta. Kui tavalise elektrijalgratta mootori maksimaalne võimsus (9) on 250 W, siis elektrilise kiirjalgratta mootoril võib olla suurem võimsus, tavaliselt 350–500 W.

(65)

Kõnealused huvitatud isikud väitsid, et elektrilistel kiirjalgratastel on oluliselt erinevad omadused ja ettenähtud kasutusotstarbed ning samuti oluliselt erinevad hinnad. Tarbija vaatepunktist ei ole elektrilised kiirjalgrattad kõigi teiste käesoleva uurimisega hõlmatud elektrijalgratastega asendatavad.

(66)

Hiina valitsuse ja CCCME sõnul on mitu põhjust, miks elektrilised kiirjalgrattad teistest elektrijalgratastest erinevad. Esiteks tehakse neid erinevast toormaterjalist ja neil on erinevad komponendid. Näiteks on elektriliste kiirjalgrataste mootoril suurem nimivõimsus ning elektriliste kiirjalgrataste puhul kasutatavad materjalid on tugevamad ja kvaliteetsemad.

(67)

Teiseks erinevad oluliselt kulud ja hinnad. Kuna elektrilistel kiirjalgratastel kasutatavate osade kvaliteedile ja tugevusele kehtivad rangemad nõuded, on elektriliste kiirjalgrataste tootmise kulu suurem kui tavalistel elektrijalgratastel, mis toob omakorda kaasa suurema lõpliku müügihinna.

(68)

Kolmandaks on neil erinevad CN-koodid. Alates 1. jaanuarist 2017 on tavalised elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi 8711 60 10 all ning elektrilised kiirjalgrattad CN-koodi 8711 60 90 all. Enne 2017. aastat olid tavalised elektrijalgrattad klassifitseeritud CN-koodi (ex) 8711 90 10 ning elektrilised kiirjalgrattad CN-koodi (ex) 8711 90 90 all.

(69)

Neljandaks käsitletakse elektrilisi kiirjalgrattaid mootorsõidukitena (sõidukite kategooria L1e-B), nii et nende juhtidelt nõutakse loa omamist ja kiivri kandmist. Tavaliste elektrijalgrataste puhul selliseid nõudeid ei ole. Need nõuded piiravad oluliselt selliste inimeste hulka, kes saavad elektrilisi kiirjalgrattaid osta ja kasutada.

(70)

Viiendaks on elektriliste kiirjalgrataste kasutajate tüübid teistsugused. Üldjuhul on tavaliste elektrijalgrataste ostjad peamiselt kontoritöötajad või eakamad inimesed, kes väärtustavad täiendavat abivõimsust, samas kui elektriliste kiirjalgrataste ostjad on peamiselt noored ostjad, kes kasutavad elektrilisi kiirjalgrattaid pingutavamatel või sportlikumatel tegevustel.

(71)

Kaebuses väideti, et kõigi elektrijalgrataste peamised omadused on ühised. Täpsemalt on mõlemad neist jalgrattad, millega sõidetakse pedaale kasutades ja mis on varustatud elektrilise abimootoriga pedaalijõu täiendamiseks. Samuti rakendatakse kõigile elektrijalgratastele samu katseid, mis vastavad Euroopa standardile EN 15194. Sellest lähtuvalt järeldas kaebuse esitaja, et need on käesolevate uurimiste seisukohast üksainus toode.

(72)

Samuti märkis kaebuse esitaja, et kuna abimootori abi väljalülitamise kiirust võib vabalt vahetada kiiruselt 25 km/h kiirusele 45 km/h ja vastupidi, on tegemist peamiselt tarkvara programmeerimise küsimuse, mitte aga tegelike füüsiliste erinevustega.

(73)

Üks importija väitis uurimise käigus, et elektrijalgrattad, mis kuuluvad kategooriasse L1e-A, tuleks uuritava toote määratlusest välja jätta. Kategooria L1e-A hõlmab abimootori toega elektrijalgrattaid, mille kiirus on kuni 25 km/h, kuid mille mootori võimsus on kuni 1 kW. Väidetavalt ei toodeta liidus kategooria L1e-A elektrijalgrattaid ning kaebuses neid eraldi ei nimetata. Importija väidab veel, et kategooria L1e-A elektrijalgrattad ei saa olla liidu tootmisharule kahju teinud, kuna esimene kategooria L1e-A elektrijalgratas müüdi liidu turul enam kui kaheksa nädalat pärast kaebuse esitamist.

(74)

Komisjon võttis kõiki neid märkusi arvesse. Komisjon märkis, et kaebuses esitatud toote määratlus hõlmas tõesti kõiki pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgrattaid. Kaebuses esitatud toote määratlus ei sisalda piiranguid sõidukite klassifitseerimisele. Seetõttu järeldati, et kaebus hõlmab kategooria L1e-A elektrijalgrattaid. Samuti on importija enda veebilehel, millele osutatakse põhjenduses 73, selgitatud, et kategooria L1e-A elektrijalgratastel on kõik tavalise elektrijalgratta hüved, kuid rohkem võimsust.

(75)

Seoses elektriliste kiirjalgratastega väidetakse, et nende tootmiskulu ja müügihind on oluliselt suuremad. See ei ole iseenesest põhjus toote väljajätmiseks toote määratlusest, kuna toote määratlus sisaldab tavaliselt erineva hinnaga müüdavaid kaupu. Kõnealust tegurit võetakse siiski hinnavõrdluses ja kahjumarginaali arvutustes arvesse.

(76)

Seoses erinevate kasutusotstarvete ja tarbijate ootustega väidetakse, et tavalisi elektrijalgrattaid müüakse tavaliselt eakatele inimestele, ajaviiteratturitele ja kontoritöötajatele, kuna aga elektrilisi kiirjalgrattaid kasutatakse peamiselt pingutavamates tegevustes, nagu pendelränne. Kuna aga kontoritöötajad kasutavad oma tavalisi elektrijalgrattaid tõenäoliselt kodust töökohta sõitmiseks, sarnaneb nende kasutamine väga elektriliste kiirjalgrataste kasutamisele pendelrände jaoks. Seega järeldas komisjon, et ettenähtud kasutusotstarve ja tarbijate ootused on olulises osas kattuvad ega põhjenda seega toote väljajätmist.

(77)

Komisjon tegi mõlema väljajätmise taotluse puhul järelduse, et elektrilised kiirjalgrattad ja kategooria L1e-A jalgrattad on teiste elektrijalgratastega samade füüsiliste omadustega ning kuuluvad seega toote määratluse alla. Kuigi komisjon tunnistab, et vaatlusaluse üldise tootekategooria all leidub erinevaid tootetüüpe, ei saa see iseenesest põhjustada toote määratlusest väljajätmist. Samuti ei ole erinevate tolliklassifikatsioonide olemasolu sama toote üldkategooria all iseenesest toote määratluse alt väljajätmise kriteerium. Dumpingu- ja subsiidiumivastaste uurimiste puhul on hoopis väga tavapärane, et vaatlusalune toode hõlmab erinevaid tollikoode. Samuti ei mõjuta vaatlusaluse toote või samasuguse toote müügijärgse kasutusega seotud nõuded peamisi füüsilisi omadusi, mille alusel toodet subsiidiumivastase uurimise seisukohast määratletakse. Samamoodi ei määra toote määratlust see, millise kategooria tarbijad üht või teist tootetüüpi valivad. Seepärast lükati need väited tagasi.

(78)

Üks importija väitis, et kolmerattalised jalgrattad tuleks uurimisaluse toote määratlusest välja jätta. Ta väitis, et pole selge, kas uurimine hõlmab tegelikult kõiki jalgrataste tüüpe (sh kaherattalised, kolmerattalised ja neljarattalised jalgrattad) või ainult kaherattalisi jalgrattaid, kuna algatamisteate pealkirjas oli öeldud, et subsiidiumivastane menetlus puudutab elektrijalgrataste importi.

(79)

Komisjon märkis, et uurimisaluse toote määratlus ei määra mitte algatamisteate pealkiri, vaid selle punkt „2. Uurimisalune toode“. Selles punktis määratletakse selgelt, et uurimisalune toode hõlmab rattaid. Termin „rattad“ ei hõlma mitte ainult kaherattalisi jalgrattaid, vaid ka kolme- ja neljarattalisi. Kuna kaherattalised jalgrattad on ülekaalukalt levinuim jalgratta tüüp, viitas pealkiri kaherattalistele, jätmata teisi jalgrataste tüüpe uurimise alt välja. Seetõttu lükati väide tagasi.

(80)

Importija väitis veel, et uurimine keskendus selgesõnaliselt kaherattalistele jalgratastele. Komisjon ei nõustu selle väitega. Komisjon kogus teavet kõigi elektrijalgrataste tüüpide kohta. Liidu tootjatelt ja eksportivatelt tootjatelt nõuti, et nad märgiksid kõigi nende toodetavate ja liidu turul müüdavate toodete puhul nende rataste arvu. Seetõttu on selge, et kogu uurimise vältel eristati kolmerattalisi jalgrattaid ja uuriti neid eraldi. Kuna kaherattalised jalgrattad on vaieldamatult levinuim jalgrattatüüp, ei ole üllatav, et terminit „elektrijalgrattad“ kasutatakse nii uurimises kui ka turul üldiselt kõigile elektrijalgrataste tüüpidele viidates. See ei tähenda, et teised jalgrataste tüübid oleks jäänud uurimise käigus tähelepanuta.

(81)

Seega järeldas komisjon, et elektrilistel kiirjalgratastel, kategooria L1e-A elektrijalgratastel ja kolmerattalistel elektrijalgratastel on teiste elektrijalgrataste tüüpidega samad füüsilised põhiomadused ja kasutusotstarbed ning seetõttu ei saa neid uurimisaluse toote määratlusest välja jätta.

(82)

Pärast menetluse algatamise avalikustamist kordasid kolm Hiina eksportivat tootjat, üks importija ja CCCME oma väidet, et pedaalimisel kasutatava elektrilise abimootoriga elektrijalgrattad, mille kiirus ulatub 45 km/h (edaspidi „elektrilised kiirelektrijalgrattad“) tuleks uurimise alt välja jätta.

(83)

Kõnealused isikud väitsid, et elektrilised kiirjalgrattad on väga erinevate omaduste ja otstarbega ning et nende suhtes ei kohaldata samu regulatiivseid nõudeid, nende hinnad ja kulud on oluliselt erinevad ning et tarbijate seisukohast ei saa neid asendada muude elektrijalgratastega, millel on pedaalimist toetav abimootor, millega saavutatav kiirus on kuni 25 km/h ja mida hõlmab käesolev uurimine.

(84)

CCCME väitis, et komisjon ei ole märkinud, et kui tarbija muudab tarkvaras väljalülitamiskiirust, nagu on mainis kaebuse esitaja, on tegu ebaseadusliku tegevusega, ning lisas, et seda võimalust ei saa pidada väga tõenäoliseks.

(85)

Kaebuse esitaja nõustus, et tarbija seisukohast on ebaseaduslik pedaalimisel kasutatava abimootori väljalülitamiskiiruse suurendamine, tehes selleks muudatusi tarkvaras. Samas tuletas ta meelde, et kaebus ei olnud seotud selle võimalusega, vaid et ettevõtja (importija või kaupleja) tehtud muudatustega enne, kui jalgrattad liidu turule viiakse. Tõepoolest, kui tarkvaraprogrammide muudatused hõlmavad ka pedaalimisel kasutatava abimootori väljalülitamiskiiruse vähendamist, oleks need tootetüübi heakskiitmise seisukohast seaduslikud. Kaebuse esitaja lisas, et sellised tarkvaraprogrammide muudatused kujutavad endast väga selget subsiidiumivastastest meetmetest kõrvalehoidmise riski.

(86)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et põhjenduses 72 ei viidata mitte ainult tarkvara muutmisele tarbija poolt, vaid tarkvara programmeerimisele üldiselt. Lisaks viidatakse samas põhjenduses selgelt, et väljalülitamiskiirust on võimalik muuta nii suuremaks kui ka väiksemaks. Kuigi CCCME märgib, et pedaalimisel kasutatava abimootori väljalülitamiskiiruse suurendamine tarbija poolt oleks ebaseaduslik, ei eita ta muid tarkvaraprogrammi muudatusi, näiteks pedaalimisel kasutatava abimootori väljalülitamiskiiruse vähendamist ettevõtja poolt, nagu on märgitud põhjenduses 85. Seepärast lükati see väide tagasi.

(87)

CCCME väitis, et kaebuse esitaja väide, mille kohaselt tehakse kõigile elektrijalgratastele samad standardi EN 15194 kohased katsed, ei ole õige. CCCME märkis, et standardit EN 15194 kohaldatakse kõigile elektrijalgratastele, millele kohaldatakse samu katsemenetlusi. See standard aga ei puuduta kiiruse erinevust, millele kohaldatakse eri nõudeid ja mis muudab elektrilised kiirjalgrattad muude elektrijalgratastega äravahetamatuteks. CCCME väitis ka, et vastupidiselt tavalistele elektrijalgratastele ei kuulu elektrilised kiirjalgrattad standardi EN 15194 reguleerimisalasse.

(88)

CCCME märkis, et elektrilised kiirjalgrattad nagu ka avalikel teedel kasutamiseks mõeldud mopeedid on kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 168/2013 (10). Sellest määrusest on välja jäetud elektrijalgrattad, mille pedaalimisel kasutatava abimootoriga saavutatav maksimaalne kiirus on 25 km/h. Elektriliste kiirjalgrataste puhul kohaldatavad lisaeeskirjad hõlmavad makse, litsentse, kindlustust, registreerimismärke ning mopeedi jaoks sobivaid kiivreid ja turvalisuse kontrolle.

(89)

CCCME märkis, et põhjenduses 77 esitatud arutluskäik, mille kohaselt on kõigil elektrijalgratastel samad füüsikalised omadused, ei lükka ümber väidet, et elektriliste kiirjalgrataste jaoks on olemas eraldi varustus ja eri regulatiivnõuded. CCCME väitis, et nende erinõuete tõttu ei ole elektrilised kiirjalgrattad teiste elektrijalgratastega asendatavad ning et tarbijad toetasid seda seisukohta. Et seda väidet põhjendada, mainis CCCME, et Euroopa Jalgratturite Föderatsioon on vastu komisjoni ettepanekule taotleda kolmandate isikute vastutuskindlustust kõigi elektrijalgrataste puhul, mitte üksnes elektriliste kiirjalgrataste puhul.

(90)

Kaebuses märgiti, et kõigi elektrijalgrataste füüsikalised omadused on samad. Täpsemalt märkis kaebuse esitaja, et kõik elektrijalgrattad on tehtud samadest jalgrattaosadest ja komponentidest ning et ei ole jalgrattaosi, mida kasutatakse üksnes elektriliste kiirjalgrataste jaoks. See hõlmab suurmootorite tootjate toodetud mootoreid, mida saab kasutada mootorina igat liiki elektrijalgratastel, millele on programmeeritud vastav tarkvara. Elektriliste kiirjalgrataste ja muude elektrijalgrataste vahelist erinevust ei saa seega nende füüsilise välimuse põhjal usaldusväärselt määrata.

(91)

Kaebuse esitaja märkis, et tarbijate arvamus ei ole peamine tegur, mille järgi määratakse kaubanduse kaitsemenetlustes kindlaks toote määratlus, ja väitis, et igasuguse pedaalimisel kasutatava abimootori tasemega elektrijalgrattad on kättesaadavad eri kasutuskategooriates (näiteks tööle-kojusõiduks, trekisõiduks, võistlustel või mägijalgrattana) ning et neid turustatakse kõigile tarbijarühmadele olenemata soost ja vanusest. Seepärast ei õigusta tarbijate arusaam ja kasutamine elektriliste kiirjalgrataste väljajätmist toote määratlusest.

(92)

Kaebuse esitaja märkis, et tüübikinnituse kriteerium ja üldisemalt klassifitseerimine vastavalt määrusele (EL) nr 168/2013 ei ole käesoleval juhul toote määratluse defineerimisel sobivad. Kaebuse esitaja väitis, et mitte kõik elektrilised kiirjalgrattad ei pea omama tüübikinnitust, vaid üksnes need, mida kasutatakse avalikel teedel. See välistaks näiteks üksnes võistlustel või maastikusõiduks kasutatavad elektrilised mägijalgrattad, mille puhul ei tule kasutada tüübikinnitusega seonduvaid lisanõudeid (registreerimismärk, kiiver ja kindlustus).

(93)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et nende elektrijalgarataste puhul, mille suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 168/2013 kohaseid tüübikinnituse nõudeid, tuleb kohaldada täpselt samu tooteohutusnõudeid liidu masinaehitusdirektiivi kohaselt. Kaebuse esitaja lisas, et kohaldatavad standardid, milles sätestatakse erinõuded, on kõigi elektrijalgrataste jaoks samad, nimelt ühtlustatud standard EN 15194, ja seega kordas veelkord põhjenduses 71 esitatud väidet.

(94)

Komisjon märkis, et tema ettepanek laiendada kolmanda osapoole vastutuskindlustust kõigile elektrijalgratastele, mida CCCME kasutas selleks, et põhjendada tarbijate väidetavat erinevat arusaama, näitas ka, et erinevused regulatiivsetes nõuetes olid muutuvad ega pakkunud sobivat ja püsivat alust, mille põhjal elektrilised kiirjalgrattad toote määratlusest välja jätta. Komisjon jõudis järeldusele, et esitatud lisateave ei olnud selline, mille alusel muuta oma järeldusi toote määratluse osas, nimelt seda, et elektrijalgratastel on samad füüsikalised omadused ning et tarbijate arusaam ja toote kasutusalad kattuvad märkimisväärselt. Seetõttu lükati CCCME väited tagasi.

(95)

Kuna rohkem märkusi toote määratluse kohta ei esitatud, kinnitas komisjon põhjendustes 74–81 esitatud järeldused.

(96)

Enne kui komisjon analüüsis väidetavat subsideerimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade vormis (punkt 3.5 ja sellele järgnevad), hindas ta valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis puudutasid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(97)

HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (edaspidi: „13. viisaastakukava“), mis hõlmab ajavahemikku 2016–2020, esitatakse HRV valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude, näiteks elektrijalgrattad tootmisharu parendamise ja edendamise kohta.

(98)

Selles rõhutatakse tehnoloogilise innovatsiooni rolli HRV majandusarengus ning nn roheliste arengupõhimõtete jätkuvat tähtsust. Vastavalt selle 5. peatükile on üks peamisi arengusuundi traditsioonilise tööstusstruktuuri uuendamise edendamine, nagu see oli ka 12. viisaastakukavas. Seda mõtet on veelgi edasi arendatud 22. peatükis, milles selgitatakse traditsioonilise tööstuse moderniseerimise strateegiat HRVs tehnoloogia kaasajastamise edendamise teel. Selle kohta öeldakse 13. viisaastakukavas, et ettevõtteid toetatakse, et „tagada põhjalik edasiminek sellistes valdkondades nagu tootmistehnoloogiad, tööstusseadmed, keskkonnakaitse ja energiatõhusus“.

(99)

Eelkõige on V osa (22.–24. peatükk) eesmärk töötada välja optimeeritud tänapäevane tööstussüsteem eesmärgiga muuta Hiina 2025. aastaks „võimsaks tootmisvaldkonna osaliseks“. Et arenevad tootmisharud saaksid majandust toetada, „soodustatakse“ kavas arengut ning edendatakse uute energiaallikatega sõidukite kasutamist ja soodustatakse täiselektriliste sõidukite arendamist. Täpsemalt märgitakse strateegiliste arenevate tootmisharude arengut käsitlevas 23. peatükis seda, et Hiina valitsus „toetab järgmise põlvkonna infotehnoloogia, uute energiaallikatega sõidukite, […], keskkonnahoidliku ja vähese CO2-heitega tehnoloogia, […] arendamist“. Peale selle Hiina valitsus „ergutab innovatsiooni ja tööstusrakendust arenevates tipptasemel valdkondades nagu […] suure tõhususega energiasalvestuse ja hajaenergia süsteemid, […], keskkonnakaitse, […]“.

(100)

13. viisaastakukavas on „uute energiaallikatega sõidukid“ esitatud Hiina kuue „strateegilise tootmisharu“ all ning märgitud, et „tuleb püüda tagada, et strateegiliste arenevate tootmisharude lisaväärtus ulatuks 15 %ni Hiina SKPst“. Eelkõige kohustub Hiina valitsus 23. peatükis:

(101)

Kergetööstuse arengukavas (2016–2020) (edaspidi „kergetööstuse arengukava“), mille Hiina valitsus on koostanud, et rakendada 13. viisaastakukava ja kava „Made in China 2025“, nimetatakse samuti jalgrataste ja akude tootmisharusid võtmetähtsusega tootmisharudena.

(102)

Jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu nõuab „tehnoloogiareformi kavandamist“„uutest materjalidest jalgrataste industrialiseerimise ning arukate, keskkonnasõbralike ja tõhusate elektrijalgrataste tootmisliini ja oluliste osade tehnilise ümberkujundamise“ kaudu. Eelkõige soovitatakse selles „innustada jalgrataste tootmisharu arenema kergekaaluliste, mitmekesistatud, moodsate ja arukate toodete suunas; kiirendada teadus- ja arendustegevust ning tugevate kergmaterjalide, ajami- ja juhtsüsteemide, uute energiaallikate, intelligentse seiretehnoloogia ja asjade interneti tehnoloogia kasutamist; keskenduda mitmesuguste jalgrataste arendamisele, mis sobivad moodsas maailmas ja igapäevaotstarbeks, treeninguteks ja tervisespordiks, pikamaa maastikusõiduks ning on hästi kokkupandavad, ning sellise elektrijalgratta arendamisele, mis vastab standardsele ja arukale liitiumioonakuga elektrijalgrattale“.

(103)

Kergetööstuse arengukavas loetletakse ka mõned konkreetsed poliitikameetmed, millega edendatakse võtmetähtsusega tootmisharusid, näiteks elektrijalgrataste ja akude tootmisharu, nagu on kirjeldatud järgmises kolmes põhjenduses.

(104)

Esimene meetmepakett puudutab turule juurdepääsu suurendamise reformi, peamiselt haldusetappide lihtsustamise kaudu (nt tühistatakse tarbetud heakskiidud, vähendatakse ja standarditakse tasusid ja heakskiitmisprotsessi). Peale selle loetleb Hiina valitsus tootmis- ja ärivaldkonnad, kus investeeringud on keelatud või piiratud (st investeeringutekataloogid, vt põhjendus 126).

(105)

Teine meetmepakett käsitleb maksupoliitilise toetuse suuremat rahastamist:

(106)

Kolmas meetmepakett puudutab finantspoliitilise toetuse suurendamist, eelkõige soovitatakse:

(107)

Kergetööstuse arengukavad töötatakse välja ka kohalikul tasandil. Näiteks Tianjini 12. viisaastaku (2011–2015) kohalik kergetööstuse ja tekstiilivaldkonna arengukava, milles toetatakse riigi tasandil nelja kergetööstusbaasi loomist provintsis: „Tianjini linn loob riigi tasandil jalgrataste tootmis- ja ekspordibaasi. Arvestades nii-öelda „Hiina jalgrattakuningriigi tööstusparki Wuqingi ringkonnas ning (elektri)jalgrataste tööstusparki Binhai ringkonnas kui peamisi keskusi, arendame intensiivselt (elektri)jalgrataste, varuosade jne tootmisharu“.

(108)

Samamoodi seatakse Tianjini tööstus- ja majandusarengu 13. viisaastakukavas jalgrataste ja elektrijalgrataste, sealhulgas nende osade tootmisharule selged toetuseesmärgid, mis on näiteks järgmised:

(109)

Täpsemalt on Hiina Jalgrattatööstuse Ühingu (China Bicycle Association, edaspidi „CBA“) välja antud jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 13. viisaastakukavas lisatud jalgrattad „arenevate tootmisharude“ alla: „arenevaid tootmisharusid, nagu uued energiaallikad, uued materjalid, internet, energiasääst ja keskkonnakaitse ning infotehnoloogia on edendatud riikliku strateegia tasandil, nii et vältimatult viiakse traditsioonilised tootmisharud keskmiselt kõrgemat ja väga head kvaliteeti hindava tarbijani. Eelkõige pärast viiendat täiskogu istungit, kus pakuti välja, et tuleb „edendada vähesema süsinikuheitega liiklust ja transporti ning julgustada keskkonnasõbralikku liikumist jalgrattaga“, on jalgrattatööstusel kindlasti rohkem uusi ajaloolisi arenguvõimalusi“.

(110)

13. jalgrattatööstuse kavas seatakse mõõdetavad eesmärgid, mille Hiina valitsus peab 2020. aastaks jalgrattatööstuses saavutama: „skaalat ületavate ettevõtete põhitegevusest saadud tulu kogu tootmisharus saavutab aastase keskmise kasvumäära 6 % ning ületab 200 miljardit Hiina jüaani 2020. aastaks. Jalgrataste ja nende varuosade eksportmüük püsib stabiilne ning elektrijalgrataste eksport suureneb märgatavalt. Tootmisharu lõimimist tugevdatakse veelgi ning juhtivate ettevõtete panus tootmismahtu ületab 50 %. Tootmisharu edendab, loob ühiselt ja täiustab 3–5 tootmisharu klastrit ja iseloomulikku piirkonda. Keskmise ja hea kvaliteediga jalgrataste ning liitiumakuga elektrijalgrataste osakaal suureneb aastas.“

(111)

Peale selle nähakse 13. jalgrattatööstuse kavas ette, et „luuakse üks kuni kaks rahvusvaheliselt tuntud kaubamärki“. Lisaks olemasolevatele auhindadele, mille elektrijalgrataste tootjad on juba saanud (nt China Famous Brand, China Well-known Trademark, Light Industry Brand Cultivation System, Advantageous Light Industry Brand ja Industry Brand Cultivation Demonstration Enterprise, so Hiina kuulus kaubamärk, Hiina tuntud kaubamärk, kergetööstuse kaubamärgi arendamise süsteem, eesrindlik kergetööstuse kaubamärk ja tootmisharu kaubamärgi arendamise näitliku ettevõtte tunnustamine), nähakse kavas ette ka „kaubamärgi loomise süsteemi“ täiustamine ning „kaubamärgi väärtuse kvantifitseerimise ja hindamise“ elluviimine.

(112)

Samuti on üks peamistest 13. jalgrattatööstuse kavas loetletud ülesannetest „jätkata tootmisharus mitmekesiste, kaubamärki omavate ja luksuslike jalgrataste arendamise edendamist ja suurendada järk-järgult jalgrattaga sõitvate inimeste osakaalu ning keskmise ja väga hea kvaliteediga jalgrataste osakaalu; hakata tootma kergekaalulisi, liitiumakuga ja nutikaid elektrijalgrattaid ning suurendada pidevalt liitiumakuga jalgrataste turuosa ja elektrijalgrataste ekspordi osakaalu.“

(113)

Lisaks loetletakse 13. jalgrattatööstuse kavas ka „elektrijalgrataste sõltumatute kaubamärkide ekspordi osakaalu ja hinnakujundusõiguste“ tõhustamine kui peamine eesmärk.

(114)

Selliste investeerimisprojektide kataloogis, mille valitsus peab verifitseerima ja kinnitama, annab Hiina valitsus märku alternatiivsete energiaallikatega sõidukite, sealhulgas elektrijalgrataste suuremast prioriteetsusest: „Tootmisvõimsust, mis suurendab tavapäraste kütusega töötavate sõidukite arvu, kontrollitakse rangelt, nii et tavapäraste täielikult kütusel töötavate sõidukite uusi tootjaid põhimõtteliselt enam ei verifitseerita ega kinnitata. Tehakse jõupingutusi, et aktiivselt suunata alternatiivsete energiaallikatega sõidukite sujuvat ja nõuetekohast arendamist.“

(115)

Teisalt lisab Hiina valitsus kütusega töötavad mopeedid tootmisharu ümberkujundamise suunamise kataloogis (2011. aasta versioon, 2013. aasta muudatus) „vananenud toodete“ loetellu.

(116)

Samas ei piirdu Hiina valitsuse jõupingutused elektriliste jalgratastega, vaid hõlmavad ka nende osasid, nimelt mootoreid, juhtplokki ja akusid.

(117)

13. jalgrattatööstuse kavaga loodi selge seos elektrijalgrataste ja nende osade arendamisel, soovitades „laiendada jätkuvalt alumiiniumisulami, magneesiumisulami, titaansulami ja teiste kergsulamite, süsinikkiu ja muude komposiitmaterjalide kasutamist valmisjalgratastel ja osadel. Suurendada võimet toota terveid jalgrattaid sõltumatult, parendades kvaliteeti ja osade taset. Edendada paremini nelja peamise elektrilise komponendi, nimelt juhtploki, aku, mootori ja laadija tulemusnäitajaid eesmärgiga arendada tõhusaid, energiasäästlikke, ohutuid ja usaldusväärseid elektrijalgrataste elektrisüsteeme“.

(118)

Lisaks nähakse 13. jalgrattatööstuse kavas ette, et 13. viisaastakuperioodi jooksul „saavutatakse läbimurded järgmiste võtmetähtsusega tehnoloogiate puhul“:

(119)

Seos elektriliste jalgrataste ja nende osade arendamise vahel loodi juba jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 12. viisaastakukavas. Dokumendis viidatakse suurel määral „tootmisahelate“ lõimimisele ning vajadusele „kiirendada teadusuuringuid ja tootmisharu ühise võtmetähtsusega tehnoloogia arendamist“.

(120)

Täpsemalt loetletakse 12. jalgrattatööstuse kavas tootmisharu põhieesmärkidena 12. viisaastakuperioodil järgmised eesmärgid:

(121)

12. jalgrattatööstuse kavas loetletakse ka peamised tehnoloogilised uuendused, mis tuleb 12. viisaastaku perioodi ajal saavutada. Need hõlmavad muu hulgas:

(122)

Täiendava märguande selle kohta, et elektrijalgrataste varustava ehk komponentide tööstuse areng on vähem tähtis kui järgtööstuse areng, leiab Suzhou kohaliku omavalitsuse üldameti ringkirjast, mis käsitleb kohaliku omavalitsusüksuse tööstuse ja majanduse ajakohastamise erifondi (SU FU BAN 2014-137), ning seonduvast teatest, mis käsitleb Suzhou kohaliku omavalitsuse maksunduse erifondi programmi aastaks 2016. Eelkõige loetletakse viimase artiklis A3.1 muu hulgas toetuse saamise tingimused: „Toodetel on sellised omadused, nagu suur turupotentsiaal, suur edasiviiv jõud, ning nad täidavad lünga tootmisahelas.“

(123)

13. viisaastakukava 23. peatükis viidatakse sõnaselgelt sellele, et Hiina valitsus toetab „suure tõhususega energiasalvestuse“ arengut (vt ka põhjendus 97).

(124)

Kergetööstuse arengukavas (2016–2020) loetletakse „võtmetähtsusega tootmisharude“ seas ka akutööstust. Lisaks põhjendustes 96–107 käsitletud üldistele poliitikameetmetele soovitatakse kavas võtta kasutusele ka „pliiakude tootmisharu määratlused“.

(125)

Tianjini kohalikus kerge- ja tekstiilitööstuse arengukavas 13. viisaastakuks (2016–2020) luuakse seos elektrijalgrataste ja nende osade tootmise toetuse vahel: „Edendame uute materjalide, sealhulgas komposiitmaterjalide, kergsulamite, madalsüsinikterase kasutamist jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisel. Innustame mikroarvutitega juhttehnoloogia, uute energiaallikatega akude ja tõhusate elektriseadmete kasutamist elektriakudes.“

(126)

Jalgrataste osad ning eelkõige akud ja raamide valmistamiseks kasutatavad kergmetallid kuuluvad välisinvesteeringutega tootmisharude suuniskataloogis (muudetud 2017) esitatud „soodustatud tootmisharude“ loetellu. Eelkõige hõlmab loetelu järgmist:

(127)

Samamoodi edendatakse Kesk- ja Lääne-Hiina välisinvesteeringute jaoks prioriteetsete tootmisharude kataloogis välisinvesteeringuid tootmisharuga seotud elektrijalgrataste osadesse, mis hõlmab: i) alumiiniumisulamist materjalide ja toodete tootmist, ii) servomootorite ja ajamite tootmist, iii) liitiumakude ja muude liitiumtoodete tootmiseks eriseadmete teadus- ja arendustegevust ja tootmist, iv) kergete materjalide, nagu suure tugevusega materjalid arendamist ja tootmist.

(128)

Liitiumakud kuuluvad „soodustatud“ valdkondade loetellu tootmisharu restruktureerimist suunavas kataloogis (2013. aasta muudatus) (2011. aasta versioon) (välja antud riikliku arengu- ja reformikomisjoni korraldusega nr 9).

(129)

Ka järgmistes dokumentides on elektrijalgrataste tootmisharu määratletud kui strateegiline, prioriteetne ja/või soodustatud tootmisharu:

(130)

Kokkuvõttes peetakse kättesaadava teabe põhjal elektrijalgrataste ja nende osade (nimelt aku, mootori, juhtploki ja kergmetallist komponentide) tootmisharusid seega võtmetähtsusega/strateegilisteks tootmisharudeks, mille arengut Hiina valitsus poliitilise eesmärgina aktiivselt edendab.

(131)

Hiina valitsus märkis kõigepealt, et tal ei õnnestunud teha kindlaks jalgrataste ja elektrijalgrataste 13. viisaastakukava ning seepärast ei saa ta kava kommenteerida.

(132)

Hiina valitsus märkis ka oma vastuses küsimustikule, et CBA on üksnes valdkondlik ühendus, mis on rajatud vabatahtlikult jalgrataste, elektrijalgrataste ja nende varuosade tootjate poolt. Hiina valitsus väitis ka seda, et CBA ei ole valitsusasutus.

(133)

CBA väitis, et ta on sõltumatu organ, mida ei kontrolli Hiina valitsus. Selle tõendamiseks viitas ta „Kaubanduskodade ja haldusorganite eraldamise üldkavale“, mille on välja andnud Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Üldamet ning Riiginõukogu Üldamet.

(134)

CBA väitis ka, et jalgrattatööstuse 13. viisaastakukava on konfidentsiaalne.

(135)

Pärast menetluse algatamise teatavakstegemist väitis Gianti kontsern, et üks tema seotud äriühingutest üksnes tootis samasugust toodet, kuid ei eksportinud elektrijalgrattaid liitu. Seetõttu ei saa viimati nimetatud äriühingule antud subsiidiumeid automaatselt arvesse võtta subsiidiumina, mida anti tootele, mis on lastud vabasse ringlusse liidus ja mis tekitas liidu tootmisharule kahju. Samuti ei antud mistahes sellisest subsiidiumist saadud kasu edasi seotud äriühingule, kes eksportis vaatlusalust toodet liitu. Gianti kontsern väitis seega, et kõik subsiidiumid, mida samasugust toodet tootev äriühing sai, ei saanud kasu ekspordist ning seega tuleks äriühing eksportiva äriühingu subsiidiumisumma arvutamisel välja jätta.

(136)

Komisjon leidis, et Hiina valitsus oleks pidanud tuvastama 13. viisaastakukava ning et seda ei tohiks käsitada piiratud juurdepääsuga dokumendina, tuginedes järgmistele faktidele:

(137)

Lisaks ei esitanud CBA mingeid tõendeid jalgrattatööstuse 13. kava konfidentsiaalse laadi kohta.

(138)

Komisjon sai teada mitmeid asjaolusid, mis viisid järelduseni, et CBA-l oli tugev seos Hiina valitsusega, eriti 2016. aastal, kui jalgrattatööstuse kava heaks kiideti:

(139)

Tuginedes eeltoodule lükkas komisjon tagasi väited seoses jalgrattatööstuse 13. kava olemasolu ja konfidentsiaalsusega ning CBA sõltumatusega.

(140)

Mis puudutab Gianti kontserni väidet, siis leidis komisjon, et eri juriidilised isikud, kes elektrijalgrattaid toodavad ja müüvad, on kõik sama kontserni osad. Seda Gianti kontsern ei vaidlustanud. Seetõttu leiti, et toetusesaaja (kes uurimisperioodil kas eksportis otseselt vaatlusalust toodet või mitte) eristaatus ei ole asjakohane, kuna ta oli seotud eksportiva tootjaga ja sai uurimisaluse tootega seoses kasu. Gianti kontsern ei vaidlustanud, et toetusi tõepoolest saadi. Komisjon pidas õigeks, et elektrijalgrataste tootmisega ja müümisega tegelevate ning samasse kontserni kuuluvate juriidiliste isikute saadud toetused on liidetud kontserni tasandil ja jagatakse vajaduse korral osadeks. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(141)

Komisjon palus Hiina valitsusel edastada eriküsimustikud kuuele konkreetsele kaebuses nimetatud riigi omandis olevale pangale, samuti teistele finantsasutustele, kes andsid valimisse kaasatud äriühingutele laenu või ekspordikrediiti.

(142)

Hiina valitsus väitis, et ta oli ülalnimetatud finantsasutustega ühendust võtnud. Kuid üksnes neli riigi omandis olevat panka, keda kaebuse esitaja oli konkreetselt nimetanud, vastasid küsimustikule.

(143)

Hiina valitsuse väitel puuduvad tal volitused nõuda teavet riigi omandis olevatelt pankadelt, kes ei vastanud küsimustikule, sest need tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult. Hiina valitsus leidis ka seda, et komisjon oli pannud talle ebamõistliku koormuse ning ei olnud piisavalt juhiseid selle kohta, kuidas nõutavat teavet esitada ja vastuste mittekonfidentsiaalseid versioone ette valmistada.

(144)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks on riigi omandis olevatelt üksustelt taotletav teave Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. Seejuures Hiina Rahvavabariigi seaduse kohaselt, mis käsitleb ettevõtete riigile kuuluvaid varasid, (14) täidavad riigi investeeringutega ettevõtetes kapitaliosalust omavate isikute ülesandeid riigi eest riigivarade järelevalve- ja haldusametid, mille on asutanud riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon ning kohalikud omavalitsused. Sellistel ametitel on seega õigus saada varadelt tulu, osaleda oluliste otsuste tegemisel ja valida riigi investeeringutega ettevõtete juhtkonna liikmeid. Peale selle aktsepteerivad riigile kuuluvate varade seaduse artikli 17 kohaselt riigi investeeringutega ettevõtted seda, et neid haldavad ja nende üle teevad järelevalvet valitsus ja valitsuse asjaomased ministeeriumid ja ametid, samuti riiklikku järelevalvet ning nad vastutavad kapitaliosalust omavate isikute ees.

(145)

Lisaks on Hiina valitsusel vajalikud volitused, et suhelda finantsasutustega, isegi kui need ei ole riigi omandis olevad, sest need kõik kuuluvad Hiina pangandusjärelevalveameti pädevusse. Näiteks kooskõlas pangandusjärelevalve seaduse (15) artiklitega 33 ja 36 on Hiina panganduse reguleerimise komisjon (CBRC) volitatud nõudma kõikidelt HRVs asutatud finantsasutustelt teavet, näiteks finantsaruandeid, statistilisi aruandeid ning äritegevust ja juhtimist käsitlevat teavet. CBRC saab lasta finantsasutustel ka üldsusele teavet avaldada. Seoses sellega ei mõistnud komisjon, miks Hiina valitsus ei saanud lasta nendel finantsasutustel vastata eriküsimustikele, mille komisjon selle uurimise jaoks koostas. Hiina valitsusel ei palutud nõutavat teavet koguda, läbi vaadata ega koostada. Hiina valitsusel paluti üksnes abistada komisjon finantsasutustelt vajaliku teabe saamisel.

(146)

Pealegi, ehkki nad andsid mõningaid üldiseid selgitusi oma laenude heakskiitmise ja krediidiriski juhtimise süsteemide toimimise kohta, ei andnud ükski koostööd teinud riigi omandis olev pank täpsemat teavet valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele antud laenude kohta, väites, et nad peavad järgima valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid puudutava teabe konfidentsiaalsust reguleerivaid kohustuslikke ja seadusandlikke nõudeid ning lepingulisi sätteid.

(147)

Seega ei leidnud komisjon, et ta on tekitanud Hiina valitsusele ebamõistliku koormuse. Komisjon piirdus algusest saadik oma uurimisel nende finantsasutustega, mis olid andnud laene valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Samuti leidis komisjon, et küsimustikus anti piisavalt juhiseid selle kohta, kuidas nõutavat teavet esitada ja vastuste mittekonfidentsiaalseid versioone koostada. Hiina valitsus ei täpsustanud ka seda, millised erisuunised küsimustikus ei olnud väidetavalt arusaadavad. Selguse huvides palus komisjon lihtsalt Hiina valitsuse abi, et saada vajalikku teavet finantsasutustelt, ning need siiski ei teinud koostööd. Ta leidis seega, et Hiina valitsuse taotlused olid mõistlikud ja suunised olid piisavad.

(148)

Lisaks palus komisjon koostööd tegevatel pankadel võtta ühendust valimisse kaasatud eksportivate tootjatega seoses nende loaga anda juurdepääs pankade hoitavatele äriühinguspetsiifilistele andmetele. Samas hoolimata komisjoni sõnaselgest taotlusest ei teinud seda ei Hiina valitsus ega ükski koostööd tegev pank.

(149)

Komisjon oli palunud ka valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel anda luba juurdepääsuks äriühingute kohta käivale teabele, mis on olemas kõigil, nii riigi omandis olevatel kui ka erapankadel, kellelt äriühingud on laene saanud. Ehkki valimisse kaasatud eksportivad tootjad andsid oma nõusoleku tagada juurdepääs neid käsitlevatele pangaandmetele, keeldusid pangad nõutud üksikasjalikku teavet andmast, väites et see teave on konfidentsiaalne ja seda ei saa avaldada.

(150)

Lõpuks sai komisjon neljalt põhjenduses 52 nimetatud riigi omandis olevalt pangalt teavet üksnes nende organisatsioonilise struktuuri ja omanike kohta, kuid saamata jäi eespool nimetatud teave valimisse kaasatud äriühingutele antud laenude kohta. Lisaks ei saanud komisjon mingit teavet üheltki teiselt finantsasutuselt, kes olid andnud laene valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Üks neist pankadest – EXIM – keeldus esitamast oma põhikirja, väites et see on konfidentsiaalne teave, ning esitas seega üksnes osalist teavet organisatsiooni juhtimise kohta.

(151)

Nagu on selgitatud põhjendustes 146–150, ei esitatud komisjonile konkreetset teavet krediidiriski hindamise, pangasisese laenude heakskiitmise menetluse ega eksportivatele tootjatele antud laenude krediidivõimelisuse hindamise kohta. See teave oli samas vajalik, et teha kindlaks, kas valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele anti soodusmääraga laene. Kuna sellised dokumendid on tavaliselt asjaomaste pankade sisesed, ei saa neid esitada valimisse kaasatud eksportivate tootjate küsimustiku vastuste kaudu.

(152)

Kuna komisjonil ei olnud teavet seoses enamiku riigi omandis olevate pankadega, kes andsid laene valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, ega mingit äriühingupõhist teavet koostööd tegevate pankade antud laenude kohta, leidis ta, et ta ei ole saanud tähtsat teavet, mis on uurimise selle aspekti puhul asjakohane.

(153)

Seega võttes arvesse koostöö puudumise taset, teatas komisjon Hiina valitsusele, et tal tuleb kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida sooduslaenude tagamise ja andmise kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust, ning andis Hiina valitsusele märkuste esitamiseks tähtaja.

(154)

Hiina valitsus ei esitanud märkuseid alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamise kohta.

(155)

Seetõttu pidi komisjon sooduslaenude kaudu antud väidetavate subsiidiumide olemasolu ja ulatuse uurimisel osaliselt toetuma kättesaadavatele faktidele.

(156)

Komisjon palus Hiina valitsusel edastada eriküsimustik Sinosurele. Sinosure esitas küsimustikule vastuse.

(157)

Samas vastas ta üksnes osaliselt eriküsimustikule, mis puudutas ekspordikrediidikindlustust, mida pakuti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Pealegi ei esitanud Sinosure täiendavaid dokumente, mida nõuti tema üldjuhtimise kohta, näiteks oma aastaaruannet või põhikirja, väites, et see on konfidentsiaalne teave.

(158)

Sinosure ei esitanud ka mingit konkreetset teavet elektrijalgrataste tootmisharule antud ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud tema ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega.

(159)

Selle teabe puudumisel leidis komisjon, et talle oli jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta.

(160)

Nagu on välja toodud põhjenduses 144, leiab komisjon, et riigi omandis olevatelt üksustelt taotletud teave on Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. See on nii ka Sinosure puhul, mis kuulub täies ulatuses riigile. Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et tal tuleb kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida ekspordikrediidikindlustuse kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust, ning andis Hiina valitsusele märkuste esitamiseks tähtaja.

(161)

Hiina valitsus ei esitanud märkuseid alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamise kohta.

(162)

Komisjon pidi seega osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldusi ekspordikrediidikindlustuse kohta.

(163)

Komisjon palus Hiina valitsusel saata küsimustiku, mille komisjon oli esitanud, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele osade (nimelt mootorite, akude ja juhtplokkide) siseturu tarnijatele. Sel eesmärgil palus komisjon ka kõikidel valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel esitada Hiina valitsusele oma siseturu tarnijate loetelu.

(164)

Ehkki valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid Hiina valitsusele oma siseturu tarnijate loetelu, keeldus Hiina valitsus saatmast nendele tarnijatele ühtegi küsimustikku. Hiina valitsus väitis, et see oleks tema jaoks ebamõistlik koormus. Ta väitis ka, et kuna need äriühingud tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult, ei oleks nende sekkumine mingit tulemust andnud.

(165)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks leidis ta, et koormus, mis kaasneb juba ette valmistatud küsimustiku saatmisega kontaktisikute juba valmis loetelule, ei ole märkimisväärne, eriti arvestades pakutud e-posti kasutamise võimalust. Teiseks leidis komisjon, et ametiasutustel oleks olnud oluline mõju, veendes otseselt mitteuuritavaid äriühinguid tegema koostööd, et teha kindlaks turuolukord Hiinas. Komisjoni arvates oleks tõepoolest olnud palju tõhusam, kui äriühingud oleksid saanud kutse uurimises osaleda Hiina valitsuselt, kui see, et samad äriühingud said komisjonilt kirja. Igal juhul leiab komisjon, et teave, mida saavad esitada elektrijalgrataste tootmisharule tarnijad, on oluline, et teha kindlaks, kas elektrijalgrataste tootmisharu sai sisendit piisavast väiksema tasu eest. Komisjon leidis seega, et seda teavet tuleks koguda ning et Hiina valitsus oleks kõige paremas olukorras selle tegemiseks või vähemalt hõlbustaks protsessi, nagu komisjon soovis. Samuti oleks Hiinas elektrijalgrataste tootmisharu huvides kummutada kaebuses esitatud väited, et nad said tõepoolest sisendit piisavast väiksema tasu eest. Seega lükati Hiina valitsuse argumendid selles küsimuses tagasi.

(166)

Hiina valitsus keeldus ka esitamast täielikku loetelu siseturul tegutsevate sisendi tarnijate ja nende omandistruktuuri kohta, väites et see on konfidentsiaalne teave. Seoses sellega täheldab komisjon, et alusmääruses sätestatakse viisid selle konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks. Samuti ei märkinud Hiina valitsus, millised teadaolevatest tarnijatest olid riigi omandis olevad ettevõtted ja millised erasektorile kuuluvad. Hiina valitsus selgitas, et tal puuduvad volitused nõuda sellist teavet äriühingutelt, mis ei vastanud küsimustikule, sest need tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult. Samas leiab komisjon, et riigi omandis olevatelt üksustelt taotletav teave on Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. Samuti peavad äriühingud, taotledes äritegevuseks litsentsi või selle pikendamist, esitama teabe nende osaluse kohta tööstus- ja kaubandusametile. Seoses sellega oleks osalust puudutav teave olnud seega Hiina valitsusele kättesaadav. Lisaks ei esitanud Hiina valitsus teavet hinnakujunduse kohta.

(167)

Üksnes üks elektrimootorite tootja ja akude tarnija, Bafang, mis oli esitanud sisendit valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, andis endast teada ja palus endale saata tarnijatele mõeldud eriküsimustiku. See tarnija esitas ka küsimustiku vastuse. Ükski teine sisendmaterjalide tarnija ei andnud endast teada.

(168)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et tal puudub oluline teave kolme aspekti kohta: esiteks teave sisendi tarnijate omandiõiguse ja juhtimisstruktuuri kohta. Ilma selle teabeta ei saanud komisjon teha kindlaks, kas need tootjad on avalik-õiguslikud asutused või mitte. Teiseks äriühingupõhine teave sisendi tarnijatelt, näiteks teave, mis käsitleb valimisse kaasatud eksportijatele pakutud sisendite hinnakujundust. Kolmandaks teave, mis käsitleb turu struktuuri. Teave, mida oleks pidanud esitama siseturul tegutsevad sisendi tarnijad, on samas vajalik, et määrata kindlaks, kas valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele on pakutud sisendit piisavast väiksema tasu eest. Sellist teavet said esitada üksnes sisendi tarnijad ise ja seega ei saanud seda anda valimisse kaasatud eksportivate tootjate küsimustikele antud vastuste kaudu. Teave, mis käsitleb turu struktuuri, oli samuti oluline ning Hiina valitsus oli kõige paremas olukorras, et anda sellist teavet või vähemalt aidata komisjonil saada seda sisendi tarnijatelt.

(169)

Seepärast leidis komisjon, et talle oli jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta.

(170)

Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et tal tuleb kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida piisavast väiksema tasu eest sisendi tarnimise kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust, ning andis Hiina valitsusele aega märkuste esitamiseks. Hiina valitsus märkusi ei esitanud.

(171)

Giant väitis, et komisjon tõlgendab alusmääruse artiklit 28 vääralt. Ta väitis, et artiklis 28 osutatakse huvitatud isikute koostööst loobumisele ning et mootorite ja akude tarnijad ei ole huvitatud isikud. Ta väitis ka, et ei ole väidetud, et Giant ei teinud koostööd, ning et ta esitas kogu teabe oma mootorite ja akude ostu kohta. Lisaks väitis ta, et komisjon oleks ise pidanud võtma ühendust tarnijatega, mitte laskma Hiina valitsusel täitma uurimist teostava asutuse ülesandeid, st ta oleks ise pidanud saatma küsimustikud sisendmaterjali tarnijatele.

(172)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et ei ole vaidlustatud, et Giant tegi uurimise käigus täielikku koostööd ja et ta esitas kogu vajaliku teabe. Kuid nagu põhjendustes 163–167 on selgitatud ja põhjenduses 168 kokku võetud, tuletatakse veel meelde, et Hiina valitsus ei teinud koostööd parimal võimalikul viisil ning et komisjonil puudus oluline teave uurimise selle osa mitme aspekti kohta, nimelt teave sisenditarnijate omandilise kuuluvuse ja juhtimisstruktuuri ning turustruktuuri ja turukäitumise kohta, sest Hiina valitsus ei esitanud asjakohase küsimustiku vastuseid ega ka sisenditarnijatelt pärit äriühinguga seonduvat teavet, sest Hiina valitsus ei edastanud neid küsimustikke sisendmaterjalide tarnijate kontaktide nimekirjas olijatele. Mis puudutab nende küsimustike edastamist, on sellele viidatud põhjendustes 164 ja 165, kus seda punkti on juba käsitletud. Igal juhul märgitakse, kuna Hiina valitsust tuleb igal juhul käsitada käesoleva menetluse huvitatud isikuna, järeldati, et komisjon ei tõlgendanud alusmääruse artiklit 28 vääralt, kui ta leidis, et Hiina valitsus tegi koostööd osaliselt ja kus komisjon kasutas nende küsimuste puhul kättesaadavat teavet ja kus Hiina valitsuse osalise koostöö tagajärjel ei olnud komisjoni olulist teavet, mida Hiina valitsus oleks pidanud esitama ja sisendmaterjalide tarnijad oleksid pidanud otse esitama pärast seda, kui nad oleksid saanud Hiina valitsuselt küsimustikud. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(173)

Komisjon pidi seega tuginema ka kättesaadavatele faktidele, et teha oma järeldused elektrimootorite ja akude piisavast väiksema tasu eest pakkumise kohta kooskõlas artikli 28 lõikega 1.

(174)

Kaebuses, algatamisteatises ja komisjoni küsimustikule saadud vastuses sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi Hiina valitsuse subsiidiume:

(175)

Viie valimisse kaasatud eksportiva tootja esitatud teabe kohaselt oli 18 HRVs asuvat finantsasutust neile laene, krediidiliine või pangaaktsepte andnud. Neist 18 finantsasutusest 11 olid riigi omandis olevad pangad (16). Ülejäänud seitse finantsasutust kuulusid kas erasektorile või nende omandit ei olnud kindlaks määratud, arvestades põhjendustes 141–155 kirjeldatud koostöö puudumist. Üksnes neli riigi omandis olevat panka (või muud finantsasutust) täitsid pankadele mõeldud eriküsimustiku, hoolimata Hiina valitsusele esitatud taotlusest võtta ühendust kõikide asjaomaste finantsasutustega, mis olid andnud laene valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, ning esitada neile asjaomased küsimustikud.

(176)

Komisjon tegi kindlaks, kas riigi omandis olevad pangad on avaliku sektori asutused alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses. Seda, kas riigi omandis olev äriühing on avaliku sektori asutus, kontrollitakse järgmisel viisil (17): „Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et sellist kontrolli sisuliselt teostatakse, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“ Kõnealusel juhul põhineb järeldus, et riigi omandis olevatel pankadel on õigus täita valitsusasutuse funktsioone, formaalsetel kaudsetel märkidel valitsuse kontrolli kohta ja tõenditel, mis näitavad, et seda on sisuliselt teostatud.

(177)

Komisjon taotles teavet riigiomandis olemise kohta, samuti formaalsete kaudsete märkide kohta valitsuse kontrollist riigi omandis olevate pankade üle. Samuti analüüsis komisjon, kas kontrolli teostati sisuliselt. Sel eesmärgil pidi komisjon osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele tingituna sellest, et Hiina valitsus ja riigi omandis olevad pangad keeldusid esitamast tõendeid otsustusprotsessi kohta, mis oli tinginud sooduslaenude andmise.

(178)

Analüüsi läbiviimiseks kontrollis komisjon esmalt kolme riigi omandis oleva panga andmeid, kes olid eriküsimustiku täitnud ja valmis komisjoni ametnikega kohtuma.

(179)

Järgmised neli riigi omandis olevat panka esitasid küsimustikule vastuse: EXIM, ABC, ICBC ja BOC. Nagu selgitatud põhjenduses 150, ei esitanud EXIM samas oma täielikku põhikirja, väites, et see on konfidentsiaalne teave. Samuti ei saanud komisjon esitatud teavet kontrollida, sest kõik need pangad nõustusid kohtuma komisjoni ametnikega üksnes Hiina valitsuse valdustes, ega lubanud teha kohapealset kontrolli pankade valdustes.

(180)

Küsimustiku vastuses ja Hiina valitsuse juurde tehtud kontrollkäigu ajal saadud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus omas kõigis nendes finantsasutustes otseselt või kaudselt üle 50 % aktsiaid.

(181)

Seoses formaalsete kaudsete märkidega valitsuse kontrollist neljas koostööd tegevas riigi omandis olevas pangas kvalifitseeris komisjon need kõik „peamisteks riigi omandis olevateks finantsasutusteks“. Täpsemalt märgiti teatises „Peamiste riigi omandis olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“ järgmist:„Käesolevas eeskirjas nimetatud peamised riigi omandis olevad finantsasutused tähendavad riigi omandis olevad arengupanku, kommertspanku, finantsvarade fondivalitsejaid, väärtpaberituru ettevõtteid, kindlustusseltse jne (edaspidi „riigi omandis olevad finantsasutused“), kuhu riiginõukogu saadab järelevalvenõukogud“.

(182)

Peamiste riigi omandis olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu määratakse vastavalt „Oluliste riigi omandis olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivatele ajutistele eeskirjadele“. Peamiste riigi omandis olevad finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjade artiklitele 3–5 tuginedes tegi komisjon kindlaks, et nõukogu liikmed vabastab ametist riiginõukogu ja nad on aruandekohustuslikud riiginõukogu ees, mis annab tunnistust riigi poolsest institutsioonilisest kontrollist riigi omandis olevad pankade äritegevuse üle. Lisaks neile üldistele kaudsetele märkidele leidis komisjon järgmised tõendid seoses nimetatud kolme riigi omandis olevad pangaga.

(183)

EXIM on moodustatud ja tegutseb vastavalt riiginõukogu „Teatisele, millega asutatakse Hiina ekspordi-impordipank“ ja EXIMi põhikirjale. Tema põhikirja (18) kohaselt nimetab riik otse EXIMi juhatuse. Järelevalvenõukogu nimetatakse riiginõukogu poolt kooskõlas peamiste riigi omandis olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjadega (riiginõukogu dekreet nr 282) ning muude seaduste ja määrustega ning ta allub riiginõukogule.

(184)

Põhikirjas märgitakse ka, et EXIMi parteikomiteel on juhtiv ja poliitiliselt keskne roll eesmärgiga tagada, et EXIM rakendab partei ja riigi poliitikat ja peamisi eesmärke. Partei juhtroll on lõimitud kõikidesse äriühingu üldjuhtimise tahkudesse.

(185)

Põhikirjas märgitakse lisaks, et EXIM soovib toetada väliskaubanduse arengut ja majanduslikku koostööd, piiriüleseid investeeringuid, algatust „One Belt, One Road“ ning koostööd rahvusvahelise suutlikkuse ja seadmete tootmise vallas. Tema äritegevus hõlmab lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi laene, mis kiidetakse heaks ja mis vastavad riigi väliskaubanduse ja -tegevuse poliitikale, nagu ekspordikrediit, impordikrediit, lepingulised finantskorralduse välislaenud, välisinvesteeringute laenud, Hiina valitsuse välisabi laenud ja eksporttoodete ostjatele antavad laenud.

(186)

ABC põhikirja artikli 137 kohaselt on Hiina valitsusel 79,62 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata kõik juhatuse liikmed. Sama kehtib vastavalt põhikirja artiklile 204 panga nõukogu kohta.

(187)

Lisaks määrab juhatus ABC põhikirja kohaselt panga strateegia, otsustab panga eelarve, võtab vastu investeerimisotsuseid, nimetab panga presidendi ja juhatuse sekretäri ning kehtestab ja jälgib panga riskijuhtimise süsteemi. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ABC igapäevase äritegevuse üle.

(188)

Komisjon leidis ka, et riigi omandis olevad finantsasutused, sealhulgas ABC, ICBC ja BOC, on muutnud 2017. aastal oma põhikirja, et suurendada Hiina Kommunistliku Partei (CPP) kui pankade kõrgeima otsustustasandi rolli.

(189)

Uutes põhikirjades sätestatakse, et:

(190)

Põhikirja artikli 125 kohaselt on Hiina valitsusel 64,63 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata nii panga tegevjuhtkonna kui ka mitte-tegevjuhtkonna liikmed, kes moodustavad juhatuse.

(191)

Lisaks otsustab BOCi põhikirja kohaselt juhatus muu hulgas finantsasutuse strateegilised põhimõtted, äriplaanid ja suuremad investeerimiskavad, nimetab ametisse või vabastab ametist kõrgema tasandi juhtkonna liikmed nagu president ja juhatuse sekretär, asepresident ning muud kõrgema juhtkonna liikmed. Veel otsustab juhatus aktsionäride koosoleku otsuste rakendamise ning kiidab heaks äriühingu üldjuhtimise poliitika. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli BOCi igapäevase äritegevuse üle.

(192)

Lisaks kohaldatakse BOCi suhtes põhjenduses 189 nimetatud uusi sätteid, mis käsitlevad Hiina Kommunistliku Partei rolli.

(193)

Põhikirja artikli 115 kohaselt on Hiina valitsusel 69,31 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata nii panga tegevjuhtkonna kui ka mitte-tegevjuhtkonna liikmed, kes moodustavad juhatuse.

(194)

Lisaks otsustab ICBC põhikirja kohaselt juhatus muu hulgas panga äriplaani, investeerimisettepanekud ja arengustrateegiad, nimetab ametisse või vabastab ametist kõrgema tasandi juhtkonna liikmed nagu president ja juhatuse sekretär, asepresident ning muud kõrgema juhtkonna liikmed. Veel otsustab juhatus aktsionäride koosoleku otsuste rakendamise ning koostab peamised juhtimissüsteemid. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ICBC igapäevase äritegevuse üle.

(195)

Edasi taotles komisjon teavet, kas Hiina valitsus sisuliselt kontrollis nelja koostööd tegevat riigi omandis olevat panka seoses nende laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega elektrijalgrataste tootmisharule laenude andmisel. Selles osas on arvesse võetud järgmised reguleerivad dokumendid:

(196)

Vaadates läbi need reguleerivad dokumendid, leidis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi finantsasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid oma rahaliste otsuste tegemisel joonduma Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi allpool esitatud põhjustel.

(197)

EXIMi avaliku korra volitused kehtestatakse Hiina impordi-ekspordipanga asutamise teatises ja tema põhikirjas.

(198)

Kõikide Hiinas tegutsevate pankade suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 on märgitud, et „kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest.“ Ehkki pangandusseaduse artiklis 4 märgitakse, et „kommertspangad tegutsevad seadusjärgselt ilma mis tahes üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad võtavad sõltumatult tsiviilvastutuse kogu oma juriidilise isiku varaga,“ näitas uurimine, et pangandusseaduse artiklit 4 kohaldatakse vastavalt pangandusseaduse artiklile 34, st kui riik kehtestab riikliku poliitika, siis pangad rakendavad seda ja järgivad riigi suuniseid.

(199)

Lisaks sätestatakse laenude üldeeskirja artiklis 15, et: „Kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse eesmärgiga edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades.“

(200)

Avalikult kättesaadav teave kinnitas ka seda, et eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka praktikas. Näiteks on ICBC 2016. aasta aruandes muu hulgas öeldud, et pank rakendas aktiivselt riiklikku poliitikat, toetas täiendavalt tarnijapoolseid struktuurireformi, […]. Pank jätkas valitsuse peamiste programmide ja ehitusprojektide toetamist ning kooskõlastas oma toetuse ennetavalt nelja piirkonna (lääne-, kirde-, ida- ja keskpiirkond) riiklike arengustrateegiatega ning kolme toetusliiniga (algatus „Belt and Road“, Beijing-Tianjin-Hebei piirkonna koordineeritud arendamine, Yangtze jõe majandustsooni arendamine) (19).

(201)

Komisjon leidis ka, et Hiina panganduse reguleerimise komisjon (CBRC) on ulatuslike volitustega heakskiitev asutus, mis hõlmab kõikide HRVs asutatud finantsasutuste (sealhulgas eraomandisse kuuluvad ja välisosalusega finantsasutused) juhtimist, näiteks (20):

(202)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et omada sisulist kontrolli koostööd tegevate riigi omandis olevate pankade üle alati, kui need elektrijalgrattatööstusele laene andsid.

(203)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete laenude alusel. Uurimise ajal väitsid koostööd tegevad riigi omandis olevad pangad, et tegelikkuses pidid nad kõnealuste laenude andmisel kasutama asjakohaseid krediidiriski hindamise eeskirju ja mudeleid.

(204)

Samas ei esitatud ühtegi konkreetset näidet seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjatega. Nagu on selgitatud põhjendustes 144–155, keeldusid neli koostööd tegevat riigi omandis olevat panka teabe esitamisest, sealhulgas ei esitatud konkreetseid krediidiriski hinnanguid seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjatega seaduses sätestatud põhjenduste ja lepinguliste põhjenduste kohta, ehkki komisjon oli edastanud neile pankadele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kirjaliku nõusoleku, milles nad loobusid oma konfidentsiaalsusõigustest.

(205)

Kuna puuduvad konkreetsed tõendid pankade krediidivõimelisuse hindamise kohta, uuris komisjon üldist õiguslikku keskkonda, nagu seda on kirjeldatud põhjendustes 195–202, ja ka nelja koostööd tegeva riigi omandis oleva panga käitumist seoses laenude andmisega valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. See käitumine erines ilmselgelt nende ametlikust seisukohast, mida väljendati Hiina valitsusse tehtud kontrollkäigu ajal, sest tegelikkuses nad ei esitanud tõendeid, et nad tegutsesid põhjalike turupõhiste riskihinnangute alusel.

(206)

Kontrollkäigud näitasid, et välja arvatud üks eksportiv tootja, kellel ei olnud ühtegi tasumata laenu uurimisperioodi jooksul, anti laene neljale valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga (edaspidi „PBOC“) või pankadevaheliste võrdlusintressimääradega sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist Seega anti laene turuhinnast odavamalt, kui võtta arvesse nelja valimisse kaasatud eksportiva tootja riskiprofiili. Lisaks sellele sai üks valimisse kaasatud eksportiv tootja uusi laene samadel tingimustel, mis olid samal päeval tähtaeguvatel laenudel, mis olid tagasi makstud. Seega toimis selline vahendamine tegelikult arvelduskrediidi süsteemina. Peale selle kasutas kolm viiest eksportivast tootjast pangaaktsepte standardtasu 0,05 % eest, olenemata äriühingute finants- ja krediidiriskiolukorrast.

(207)

Seega tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus on sisuliselt kontrollinud koostööd tegevaid riigi omandis olevaid pankasid seoses nende laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega elektrijalgrataste tootmisharu puhul.

(208)

Komisjon leidis, et neli koostööd tegevat riigi omandis olevat finantsasutust on rakendanud eespool esitatud õiguslikku raamistikku elektrijalgrataste sektori osas valitsuse volituste teostamisel, tegutsedes riigiasutustena alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes, mida kohaldatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i, ning kooskõlas WTO asjakohase kohtupraktikaga.

(209)

Nagu märgitud eespool punktis 3.3, ei vastanud ükski muu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele laenu andnud riigi omandis olev pank eriküsimustikule. Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas põhjendustes 141–155 toodud järeldustega kasutada kättesaadavaid fakte, et teha kindlaks, kas need riigi omandis olevad pangad kvalifitseeruvad avaliku sektori asutusteks.

(210)

Subsiidiumivastasel uurimisel teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi kohta (21) tegi komisjon kindlaks, et järgmised pangad, mis olid andnud laene, krediidiliine või pangatagatisi viiele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile asjaomasel uurimisel, olid osaliselt või täielikult riigile endale või riigiosalusega juriidilistele isikutele kuuluvad: China Merchants Bank, Shangai Pudong Development Bank, Bank of Ningbo, Everbright bank, Bank of Communications, China Construction Bank, Bohai Bank ja Citic Bank. Kuna vastupidist teavet ei ole esitatud, jõudis komisjon käesoleval uurimisel samale järeldusele.

(211)

Edasi järeldas komisjon, kuna finantsasutustelt ei saadud mingit teavet, mis tõendanuks vastupidist, et Hiina valitsuse omandisse kuulumine ja kontroll põhineb ametlikel näitajatel ning seda samadel põhjustel nagu on punktis 3.5.1.1 sätestatud. Täpsemalt ning vastupidiste tõendite puudumisel eeldatakse, et selle riigi osalusega koostööst keeldunud panga juhid ja järelevalvetöötajad määrab Hiina valitsus ja ta vastutab Hiina valitsuse ees samal moel nagu koostööd tegevates riigi omandis olevates pankades.

(212)

Mis puutub sisulise kontrolli teostamisse ning muu teabe puudumisel leidis komisjon, et nelja koostööd tegevat finantsasutust puudutavad järeldused esindavad ka koostööst keeldunud riigi omandis olevat finantsasutust. Punktis 3.5.1.1 analüüsitud normatiivset raamistikku kohaldatakse samal viisil ka nende suhtes. Seega võib vastupidiste andmete puudumisel ning parimate teadaolevate faktide põhjal järeldada, et konkreetseid tõendeid krediidivõimelisuse hindamise kohta ei ole, nagu neid ei ole ka nelja koostööd teinud riigi omandis oleva panga puhul.

(213)

Lisaks täheldas komisjon, et enamik laenulepinguid, mis olid sõlmitud valimisse kaasatud eksportivate tootjatega, sisaldavad kõik samu tingimusi ja laenude kokkulepitud intressimäärad on samuti sarnased ja kattuvad osaliselt nelja koostööd tegeva riigi omandis oleva panga poolt esitatud määradega.

(214)

Komisjon leidis seepärast, et koostööd teinud riigi omandis olevate pankade kohta tehtud järeldused on alusmääruse artikli 28 mõistes kättesaadavad faktid, mille põhjal hinnata teisi riigi omandis olevaid pankasid, sest neil on sarnased laenutingimused ja laenuintressimäärad ning nad on tüüpilised.

(215)

Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et ülejäänud riigi omandis olevad pangad, kes andsid laenu ühele valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(216)

Ülaltoodud kaalutluste valguses leidis komisjon, et kõik riigi omandis olevad Hiina finantsasutused, mis andsid laenu valimisse kaasatud koostööd tegevatele eksportivate tootjate kontsernidele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(217)

Lisaks – isegi kui riigi omandis olevaid panku ei käsitata avaliku sektori asutustena, võib neid siiski käsitada pankadena, keda Hiina valitsus volitab ja suunab täitma tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses, ning seda samadel põhjustel, nagu on toodud põhjendustes 218–222. Seega tuleks nende tegevust igal juhul Hiina valitsusega seostada, nagu on selgitatud punktis 3.5.1.

(218)

Järgmisi finantsasutusi käsitati eraomandis olevate asutustena, tuginedes avalikult kättesaadavale teabele: Mizuho Bank (ja Mizuho Corporate Bank), Bank of Tokyo Mitsubishi UF ja Minsheng Bank. Koostöö ja piisava avalikult kättesaadava teabe puudumisel ei saanud järgmised finantsasutused kinnitada, kas nad kuulusid riigile või olid eraomandis: Zhejiang Jinhua Chengtai Rural Commerce Bank, Zhejiang Yongkang Rural Commerce Bank ja Pufa Bankwere. Komisjon analüüsis konservatiivset lähenemisviisi järgides neid samamoodi nagu eraomandis finantsasutusi ning neile viidatakse edaspidi kui „eraomandis finantsasutustele“. Komisjon analüüsis, kas Hiina valitsus on volitanud ja suunanud neid eraomandis finantsasutusi andma elektrijalgrataste sektorile subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(219)

Vastavalt WTO apellatsioonikogu aruandele („United States – Countervailing duty investigation on Dynamic Random Access Memory (DRAMS) from Korea“) (22); „volitamine“ tähendab, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele, ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle. Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (23). Samal ajal ei lubata alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid „kui valitsus rakendab oma üldiseid õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (24) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei pruugi omada erilist tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vabal valikul põhinevalt“ (25). Pigem osutavad volitamine ja suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt stimuleerimine“ (26).

(220)

Komisjon märkis, et elektrijalgrattatööstust puudutav ja põhjendustes 195–202 nimetatud normatiivne raamistik kehtib HRV kõikide, sealhulgas eraomandis olevate finantsasutuste suhtes. Seda kinnitab asjaolu, et pangandusseadus ja mitmed CBRC tellimused hõlmavad kõiki Hiina rahastatud ja välisinvesteeringutega pankasid, mida CBRC juhib.

(221)

Lisaks näitas uurimine, et enamik valimisse kaasatud eksportivate tootjate laenulepinguid sisaldas sarnaseid tingimusi ning et eraõiguslike finantsasutuste laenuintressimäärad sarnanesid enamikul juhtudel riigi omandis olevad finantsasutuste laenuintressimääradega ja kattusid nendega osaliselt.

(222)

Kuna eraõiguslikud finantsasutused ei esitanud teistsugust teavet, tegi komisjon elektrijalgrataste osas järgmise järelduse: kõiki Hiinas CBRC järelevalve all tegutsevaid finantsasutusi (sh eraõiguslikud finantsasutused) on riik alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses volitanud ja suunanud järgima valitsuse poliitikat ning andma elektrijalgrattatööstusele soodustingimustel laenu.

(223)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustas mitu huvitatud isikut väite, mille kohaselt volitab ja suunab Hiina valitsus erapanku.

(224)

Kõigepealt väitis üks huvitatud isik, et hoolimata põhjenduses 198 osutatud Hiina pangandusseaduse artiklist 34, ei kohusta seadus panku pidama kinni Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkidest. Kõnealune isik väitis, et artikkel 34 on praktilise mõjuta üldine avaldus ning et riigi tööstuspoliitikal on vaid suunav ja mitte otsustav roll. Et toetada oma väidet, mille kohaselt ei saa Hiina valitsus sundida erapanku võtma ühtegi konkreetset tegevussuunda, viitas sama isik ka Hiina pangandusseaduse artiklile 41. Lisaks ei nõustunud see huvitatud isik, et eraõiguslike finantsasutuste laenuintressimäärad olid enamikul juhtudel sarnased ja kattusid avaliku sektori finantsasutuste pakutavate määradega, nagu on volitamise või suunamise tõendamiseks välja toodud põhjenduses 221. Kokkuvõttes väitis sama huvitatud isik, et olemasolevad tõendid ei ole volitamise või suunamise tõendamiseks piisavad.

(225)

Teiseks väitis kõnealune huvitatud isik, et CBRC heakskiitev asutus, kes nimetab ametisse juhid ja korraldab haldustegevust, nagu on selgitatud põhjenduses 200, ei too ilmtingimata kaasa ega kinnita delegeerimist või korralduste esitamist.

(226)

Kolmandaks väitis sama isik, et üksnes asjaolu, et eraõiguslikud isikud ei tegutse majanduslikult mõistlikul viisil, ei ole piisav selleks, et otsustada volitamist või suunamist.

(227)

Neljandaks väitsid mitu huvitatud isikut, et komisjon ei ole viinud läbi iga finantsasutuse individuaalset hindamist ning et mistahes volitamist ja suunamist ei saa tõendada asjaomase finantsasutuse kontrollimiseta.

(228)

Lõpetuseks väitis üks huvitatud isik, et komisjon on ajanud segi mõisted „volitamine“ ja „suunamine“.

(229)

Mis puudutab esimest, teist ja kolmandat väidet, siis soovib komisjon meelde tuletada, et ei finantsasutused ega Hiina valitsus ei teinud koostööd ning seega ei ole esitatud mingeid tõendeid ega erinevaid andmeid, mis oleksid vastuolus eespool põhjendustes 175–222 esitatud järeldustega. Tegelikkuses tuli Hiina pangandusseadust analüüsida kättesaadavate tõendite kogumi põhjal, mis näitavad, et need väited on kõike muud kui julgustavad. Samuti märgitakse neljanda väitega seoses, et koostööst keeldumise tõttu ei olnud võimalik ühtegi finantsasutust eraldi hinnata. Lisaks on Hiina pankadelt avalikult kättesaadav teave on vastuolus väitega, et pole tõendeid nagu oleks Hiina valitsus neid volitanud või suunanud ning et Hiina valitsus ei saa sundida erapanku mingis suunas tegutsema. Tõepoolest, Hiina valitsus suunab kõnealuseid erapanku, et saavutada avaliku poliitika eesmärke, milleks on teatavate soodustatud sektorite toetamine sooduslaenude võimaldamise kaudu. Kuna puudub vastupidine teave ja nagu on märgitud eespool põhjenduses 221, tegi komisjon kindlaks, et erapangad kohaldasid samu tingimusi ja intressimäärasid nagu riiklikud pangad. See näitab, et erapangad järgisid pangandusseaduses sätestatud valitsuse laenupoliitikat ja CBRC erikorraldusi. Lõpetuseks ja mis puudutab väidet, et komisjon ajas segi mõisted „volitamine“ ja „suunamine“, siis ei olnud see väide põhjendatud ja seda ei oldud üksikasjalikumalt selgitatud. Komisjon märkis siiski et „volitamise“ ja „suunamise“ tüübid ei ole üksteist välistavad, kuna mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(230)

Nagu on märgitud põhjendustes 195–202, suunatakse mitmetes spetsiaalselt elektrijalgrataste sektori äriühingutele suunatud reguleerivates dokumentides finantsasutusi andma elektrijalgrataste sektori äriühingutele soodustingimustel laene. Nende dokumentide põhjal tõendati, et finantsasutused annavad sooduslaene vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(231)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et sooduslaenude andmisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(232)

Pärast järelduse teatavakstegemist väitis mitu huvitatud isikut, et sooduslaenud ei ole mõeldud spetsiaalselt elektrijalgrattatööstusele ja neid laene ei tohiks käsitada tasakaalustatavatena. Need isikud väitsid, et komisjon oleks pidanud näitama konkreetsust positiivsete tõendite põhjal. Üks neist isikutest väitis ka, et 13. viisaastakukavas on tegelikult lisaks elektrijalgrattatööstusele nimetatud paljusid erinevaid tootmisharusid ja et seal ei sätestata ega suunata subsiidiume, vaid üksnes soodustatakse selles kavas nimetatud tootmisharude arendamist. Kõnealune huvitatud isik väitis ka, et ei saanud järeldada, et pangad on sunnitud andma laenu soodustingimustel.

(233)

Kõigepealt soovib komisjon meelde tuletada, et nagu on märgitud põhjenduses 220, kohaldatakse elektrijalgrattatööstust käsitlevat normatiivraamistikku kõigi HRV finantsasutuste suhtes ning et selles on muu hulgas sätestatud, et kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest. Teiseks ja nagu on märgitud põhjendustes 96–139, on mitte ainult 13. viisaastakukavas, vaid ka mitmes muus riiklikus kavas sätestatud valitsuse konkreetne poliitika elektrijalgrataste tööstuse toetamiseks. Ning veel, kuna Hiina valitsuse ja muud finantsasutused koostööd ei teinud, oli see ainus kättesaadav teave, mille põhjal komisjon sai kooskõlas alusmääruse artikliga 28 teha oma järeldused. Lisaks ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid nende väidete toetuseks. Lõpetuseks märkis komisjon, et 13 viisaastakukava, kui seda uurida õiges kontekstis, ei saa olla vaid julgustav, ning et selles sätestatud riikliku toetuse eesmärgid ei pea silmas enamikku Hiina tootmisharusid, vaid on suunatud konkreetselt teatavatele tootmisharudele. Seepärast lükati need väited tagasi.

(234)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks hindas komisjon uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intresside summa, mille laenu saav äriühing maksab sooduslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks vabal turul reaalselt saada.

(235)

Sellega seoses täheldas komisjon Hiina elektrijalgrataste turul mitut eripära. Nagu selgitatud punktides 3.5.1–3.5.3, on Hiina finantsasutuste antavate laenude puhul tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid toimivale turule tavaolukorras omased.

(236)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid erinesid üldise finantsolukorra poolest. Igaüks neist sai uurimisperioodi ajal kasu eri tüüpi laenudest, millel olid erinevad lõpptähtajad, tagatised, garantiid ja muud seotud tingimused. Nimetatud kahel põhjusel olid igal eksportival tootjal erinevad keskmised intressimäärad, mis põhinesid saadud laenude kogumitel.

(237)

Komisjon hindas individuaalselt iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsolukorda, et neid iseärasusi kajastada. Seoses sellega järgis komisjon sooduslaenude arvutamise metoodikat, mis tehti kindlaks HRVst pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete subsiidiumivastasel uurimisel (27), ja selgitas seda järgmistes põhjendustes. Analüüsi tulemusena arvutas komisjon sooduslaenude kasutamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt ning jaotas selle kasu asjaomasele tootele.

(238)

HRVst pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete subsiidiumivastasel uurimisel (28) tegi komisjon juba kindlaks, et Hiina äriühingutele määratud riigisisesed krediidireitingud ei ole usaldusväärsed, tuginedes uuringule, mille avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (29) ja mis näitab rahvusvaheliste ja Hiina krediidireitingute erinevusi koos valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid puudutava käesoleva uurimise järeldustega. IMFi andmetel on kohalikud reitinguagentuurid määranud tõepoolest üle 90 % neist Hiina võlakirjadest AA- kuni AAA-reitingu. See ei ole võrreldav teiste turgudega, nagu EL või USA. Näiteks USA turul on vähem kui 2 % äriühingutest nii kõrge reiting. Hiina reitinguagentuurid on seega suurel määral kallutatud reitinguskaala kõrgeima otsa poole. Neil on väga laiad reitinguskaalad ning nad kalduvad koondama väga erineva makseviivituse riskiga võlakirju ühte laia reitingukategooriasse (30).

(239)

Lisaks tõstavad välisriikide reitinguagentuurid, nagu Standard and Poor's ja Moody's välisriigis emiteeritud Hiina võlakirjade hindamisel tavaliselt emitendi põhikrediidireitingut, tuginedes hinnangule ettevõtte strateegilise tähtsuse kohta Hiina valitsuse jaoks ja mis tahes kaudsele garantiile (31). Teine rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch märgib selgelt, kui see on asjakohane, et sellised garantiid on peamine tegur, millel tema Hiina äriühingute krediidireitingud põhinevad (32).

(240)

Komisjon leidis uurimise ajal lisateavet selle analüüsi täiendamiseks. Esiteks tegi komisjon kindlaks, et riik saab avaldada mõju krediidireitinguturule, sest reitinguagentuurid on vähemalt osaliselt riigile kuuluvad. Seega kahe uuringu kohaselt, mis avaldati 2016. aastal, tegutses Hiina turul ligikaudu 12 reitinguagentuuri, millest enamik olid riigi omandis olevad. Kokku oli 60 % kõikidest reitinguga äriühingu võlakirjadest Hiinas hinnatud riigi osalusega reitinguagentuuri (33) poolt.

(241)

Hiina valitsus kinnitas, et uurimisperioodi jooksul tegutses Hiina võlakirjaturul 12 reitinguagentuuri, kelle seas oli kümme siseturu reitinguagentuuri. Samuti tegutses kaks Hiina ja välisriigi ühisettevõttest reitinguagentuuri.

(242)

Teiseks puudub vaba juurdepääs Hiina krediidireitinguturule. See on sisuliselt suletud turg, sest enne kui nad saavad tegevust alustada, peab Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus (CSRC) või PBOC reitinguagentuurid heaks kiitma (34). Uurimisperioodi jooksul ei lubatud välisriikide reitinguagentuuridel kui sellistel Hiina siseturul tegutseda, sest krediidireitingute turg kuulus Hiina valitsuse välisinvesteeringute suunamise tööstusharude kataloogis nii-öelda piiratud kategooriasse ning välisriikide reitinguagentuuridel keelati riigisiseste võlakirjade reitinguid anda. PBOC teatas 2017. aasta keskpaigas, et välismaistel reitinguagentuuridel lubatakse anda krediidireitinguid riigisisesel võlakirjaturul teatavatel tingimustel, aga uurimisperioodil see veel ei kehtinud (35). Samas moodustasid välismaised agentuurid vahepeal ühisettevõtteid kohalike reitinguagentuuridega, mis määravad krediidireitinguid riigisisesteks võlakirjade emissioonideks. Samas järgivad need reitingud Hiina reitinguskaalasid ning ei ole seega rahvusvaheliste reitingutega võrreldavad, nagu eespool selgitatud.

(243)

Peale selle leiti uurimisel, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid saanud oma krediidireitingud, kui üldse, üksnes oma laenuandjast pankadelt ja mitte reitinguagentuuridelt.

(244)

Pidades silmas eespool põhjendustes 238–243 kirjeldatud olukorda, tegi komisjon järelduse, et Hiina krediidireitingud ei taganud alusvara krediidiriski usaldusväärset hinnangut.

(245)

Käesoleva uurimise ajal koosnes Gianti kontsern Hiinas ühest eksportivast tootjast ja kolmest äriühingust, mis pakuvad sisendit. Lisaks tootis üks seotud äriühing Hiinas elektrijalgrattaid, aga ei eksportinud asjaomast toodet liidu turule. Teisi kontserni äriühinguid ei võetud sellel uurimisel arvesse, sest need ei tegelenud elektrijalgrataste tootmise ja müügiga. Kontserni peakontor asub Taiwanis ning Hiinas ei ole valdusettevõtjat, kes kontrolliks kõiki HRVs tegutsevaid äriühinguid.

(246)

Gianti kontsern oli uurimisperioodil üldiselt kasumlikus finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Gianti kontserni eksportiv tootja oli uurimisperioodil kasumlik, aga kandis 2014. aastal kahjumit. Veel kahel uuritud kontserni äriühingul esines uurimisperioodi jooksul kahjumeid. Muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ei viidanud ühelegi tõsisele struktuursele probleemile selle äriühingu tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Gianti kontsernil oli Hiina jüaanides, USA dollarites, eurodes ja Jaapani jeenides nomineeritud laene, mille olid andnud Hiina finantsasutused. Ta oli kindlustanud vajalikud vahendid ka kolmelt pangalt pangaaktseptide kaudu.

(247)

Gianti kontserni eksportiva tootja krediidireitingud, mis esitati komisjonile, ei olnud pärit üheltki tunnustatud reitinguagentuurilt, vaid olid saadud üksnes Hiina riigi omandis olevad finantsasutustelt. Need reitingud olid uurimisperioodil vahemikus AA+ ja BBB+. Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning reitinguagentuuride antud reitingute puudumisel tegi komisjon järelduse, et need reitingud ei ole usaldusväärsed.

(248)

Nagu eespool punktis 3.5.1 märgitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Gianti kontsernile võimaldatud laenu intressimäärad vastavad turutingimustele.

(249)

Usaldusväärsete ja sidusate krediidireitingute puudumisel Gianti kontserni kohta ja arvestades põhjenduses 246 kirjeldatud konkreetset kasumlikkuse olukorda, oli komisjon seisukohal, et kontserni üldine finantsolukord vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu reiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida. Seepärast kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(250)

Selle reitinguga (BB) ettevõtete väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid kohaldati seejärel PBOC tavapärase laenuintressimäära suhtes, et teha kindlaks turuintressimäär.

(251)

Riskimarginaali määramiseks arvutati USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline hinnaerinevus lisati seejärel viitintressimäärale, mille PBOC avaldas laenu andmise kuupäeval, (36) asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingule antud laenu puhul.

(252)

Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse HRVs, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sama olukord, sest need laenud on andnud samad Hiina finantsasutused. Seepärast, nagu eespool märgitud, kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(253)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustas Gianti kontsern selle, et BB-reitingut kasutatakse kontserni üldise finantsseisundi võrdlusalusena. Gianti kontsern väitis, et komisjon ei märkinud enne järelduste teatavakstegemist, et eksisteerib nõue, et tõenditena aktsepteeritakse ainult sõltumatute, krediidireitingu väljastamisele spetsialiseerunud agentuuride (Standard & Poor, Moody või Fitch) väljastatud krediidireitinguid, ega taotlenud kunagi, et sellised tõendid esitataks. Giant väitis ka, et valitud võrdlusalus peaks peegeldama Hiinas valitsevaid turutingimusi, ning väitis, et sobivama võrdlusaluse saaks Taiwani või Hongkongi näitajate põhjal. See huvitatud isik väitis veel, et komisjon ei selgitanud piisavalt, miks ei vasta Giant investeerimisjärgu krediidireitingule, kuigi tal on positiivsed finantsnäitajad, ja märkis, et globaalse kontsernina, kelle emaettevõtja on noteeritud Taiwani väärtpaberibörsil, on andmed kontserni krediidivõimelisuse kohta avalikud.

(254)

Nagu on selgitatud põhjendustes 238–244, tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina krediidireitingud ei taganud alusvara krediidiriski usaldusväärset hinnangut. Samuti ei esitanud äriühing uurimise käigus mingeid järjepidevaid ega usaldusväärseid krediidireitinguid. Tuletatakse meelde, et finantseerimisasutuste koostöö puudumisel, ei saanud komisjon nende kasutatavate krediidireitingute andmise menetluste usaldusväärsust kontrollida, seda ka kõnealuse eksportiva tootja puhul. Seetõttu leidis komisjon, et on asjakohane kasutada BB võrdlusalust, nagu on selgitatud põhjendustes 245–252. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. Sellega seoses tuletatakse veel meelde, et eksportivatele tootjatele saadetud küsimustikus oli tegelikult nõue esitada oma krediidireitingud, ning et äriühingutel paluti esitada täielik teave selleks ettenähtud aja jooksul, mis oli samuti küsimustikus selgelt märgitud. Äriühingu krediidivõimelisuse kohta aga muud teavet lisaks sellele, mida komisjon oli juba analüüsinud, ei esitatud. Seetõttu lükati tagasi ka väide, et komisjon ei nõudnud sellist teavet kordagi.

(255)

Mis puudutab väidet, et komisjon oleks pidanud valima võrdlusaluse Taiwani või Hongkongi näitajate põhjal, tundub see väide põhinevat eeldusel, et intressimäärade võrdlusalusena kasutati Ameerika Ühendriikide näitajaid. See ei vasta tõele. Nagu üksikasjalikult on selgitatud põhjenduses 251, siis arvutati suhteline erinevus, mitte intressimäär ise USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite alusel, mis saadi selle tootmisharu kohta kättesaadavatest Bloombergi andmetest. Nagu ka allpool põhjenduses 293 selgitatakse, on suhteline erinevus riigist sõltumatu. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(256)

Käesoleva uurimise ajal koosnes Jinhua Visioni kontsern Hiinas kahest eksportivast tootjast, kellest üks lõpetas oma tegevuse uurimisperioodi ajal ja teine pakub eksportivatele tootjatele sisendit. Teisi kontserni äriühinguid ei võetud sellel uurimisel arvesse, sest need ei tegelenud elektrijalgrataste tootmise ja müügiga. Kontserni peakontor asub Jinhuas Hiinas.

(257)

Kaks eksportivat tootjat Jinhua Visioni kontsernis andsid teada erinevast kasumiga seotud olukorrast. Jinhua Vision Co., Ltd. oli uurimisperioodi ajal üldiselt kasumlik, samal ajal kui Yongkang Hulong Electric Vehicle Co., Ltd.-l esines 2017. aastal kahjum ja ettevõte lõpetas tegevuse 2018. aastal. Lisaks sellele ei viidanud muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja, ühelegi tõsisele struktuursele probleemile nende äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Mõlemal Jinhua Visioni kontserni eksportival tootjal olid Hiina jüaanides laenud, mille olid andnud Hiina finantsasutused.

(258)

Komisjon täheldas, et Jinhua Vision Co., Ltd. on saanud mõlemalt talle laenu andnud finantsasutuselt (millest üks on riigi omandis olevad) krediidireitingu A. Lisaks on Yongkang Hulong Electric Vehicle Co., Ltd. saanud krediidireitingu BBB+ ühelt riigi omandis olevalt finantsasutuselt, mis on andnud laene Jinua Vision Co., Ltd.-le, ning krediidireitingu A teiselt finantsasutuselt. Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ja põhjenduses 257 kirjeldatud konkreetset kasumlikkust, tegi komisjon järelduse, et need reitingud ei ole usaldusväärsed.

(259)

Seega leidis komisjon, et kontserni üldine finantsseisund õigustas üldise võrdlusaluse kohaldamist, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass, nagu selgitatud põhjendustes 248–252. Seepärast kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(260)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustasid Jinhua Visioni kontsern ja CCCME (viimane üldisel tasandil) BB-reitingu kasutamise äriühingu finantsseisundi võrdlusalusena. Kõnealused huvitatud isikud väitsid, et asjakohase võrdlusaluse määramisel ei ole BB-reitinguga äriühingu võlakirjade kasutamine mõistlik, kui ei arvestata äriühingu finantsseisundit.

(261)

Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid tõendeid, mis toetaksid erinevat krediidireitingut. Seepärast lükati see väide tagasi samade põhjendustega, mis on esitatud eespool põhjendustes 254 ja 255.

(262)

Käesoleva uurimise ajal koosnes Yadea kontsern Hiinas kahest tootjast (st Yadea Group Co., Ltd. ja Tianjin Yadea Co., Ltd.), ühest eksportivast tootjast (st Wuxi Yadea Export-Import Co., Ltd.) ja kahest äriühingust, mis pakkusid sisendeid ühele tootjatest (st Jiangsu Yadea Technology Development Co., Ltd ja Wuxi Xingwei Vehicle Fittings Co., Ltd.). Teisi kontserni äriühinguid ei võetud sellel uurimisel arvesse, sest need ei tegelenud elektrijalgrataste tootmise ja müügiga. Kontserni peakontor asub Wuxis Hiinas.

(263)

Yadea kontserni kaks tootjat väitsid, et nad on üldiselt kasumlikus finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Samas tegevuskasumit vaadates oli Yadea Group Co., Ltd. 2017. aastal kahjumis. Tema kogukasum tulenes üksnes pikaajalisest omakapitaliinvesteeringute tulust 2017. aastal.

(264)

Ehkki Yadea kontsernil paluti esitada teavet oma krediidireitingu kohta, ei teinud ta seda.

(265)

Samal ajal kui mitte ükski Yadea kontserni ettevõtetest, mis tootsid vaatlusalust toodet, ei omanud uurimisperioodil laene, tagas kontsern vajalikud vahendid neljalt erasektori ja riigi omandis olevalt pangalt pangaaktseptide kaudu.

(266)

Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning põhjenduses 263 käsitletud konkreetset kasumlikkust, leidis komisjon, et kontserni üldine finantsseisund õigustas üldise võrdlusaluse kohaldamist, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass, nagu selgitatud põhjendustes 248–252. Seepärast kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(267)

Käesoleva uurimise ajal koosnes Rununioni kontsern ühest eksportivast tootjast (Suzhou Rununion Motivity Co., Ltd.) ja ühest äriühingust, mis rendib maad eksportivale tootjale (Suzhou Kaihua Electric Appliance Plastic Factory). Teisi kontserni äriühinguid ei võetud sellel uurimisel arvesse, sest need ei tegelenud elektrijalgrataste tootmise ja müügiga. Kõik kontserni äriühingud asuvad Hiinas.

(268)

Ehkki eksportiva tootja finantsseisund tundus hea, sest ta teenis 2016. ja 2017. aastal kasumit, oli tema seotud äriühingu olukord teistsugune, kuna see kandis 2016. aastal kahjumit. Selle äriühingu akumuleeritud kahjum oli 20 korda suurem kui tema sissemakstud kapital.

(269)

Uurimisperioodil tagas eksportiv tootja vajalikud vahendid kahe riigi omandis oleva panga pangaaktseptide kaudu. Nende pangaaktseptide osakaal moodustas üle 25 % tema kogubilansimahust. Maad rentiv seotud äriühing Suzhou Kaihua Electric Appliance Plastic Factory sai oma vajalikud vahendid seotud äriühingult saadud laenu kaudu.

(270)

Lisaks sellele ei viidanud muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ühelegi tõsisele struktuursele probleemile nende äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses.

(271)

Komisjon märkis, et Suzhou Rununion Motivity Co., Ltd oli saanud krediidireitingu BBB+ ühelt Hiina riigi omandis olevalt finantsasutuselt, samal ajal kui Suzhou Kaihua Electric Appliance Plastic Factory ei esitanud krediidireitingut. Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning põhjendustes 268–270 kirjeldatud konkreetset kasumlikkust, tegi komisjon järelduse, et see reiting ei ole usaldusväärne.

(272)

Seega leidis komisjon, et kontserni üldine finantsseisund õigustas üldise võrdlusaluse kohaldamist, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass, nagu selgitatud põhjendustes 236–240. Seepärast kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(273)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustas Rununioni kontsern selle, et BB-reitingut kasutatakse äriühingu üldise finantsseisundi võrdlusalusena. Kõnealune huvitatud isik väitis, et asjakohase võrdlusaluse määramisel ei ole BB-reitinguga äriühingu võlakirjade kasutamine mõistlik, kui ei arvestata äriühingu finantsseisundit.

(274)

Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid tõendeid, mis toetaksid erinevat krediidireitingut. Seepärast lükati see väide tagasi samade põhjendustega, mis on esitatud eespool põhjendustes 254 ja 255.

(275)

Käesoleva uurimise ajal koosnes Bodo kontsern ühest eksportivast tootjast (Bodo Vehicle Group Co., Ltd., edaspidi „Bodo“) ja ühest äriühingust (Tianjin Xinbao Vehicle Industry Co., Ltd, edaspidi „Xinbao“), mis oli mitme laenu garantii andja. Teisi kontserni äriühinguid ei võetud sellel uurimisel arvesse, sest need ei tegelenud elektrijalgrataste tootmise ja müügiga. Kõik kontserni äriühingud asuvad Hiinas.

(276)

Kuigi mõlemad äriühingud tundusid vaatlusalusel perioodil heas finantsseisundis olevat, kandis Xinbao 2017. aastal kahjumit.

(277)

Uurimisperioodil tagas eksportiv tootja vajalikud vahendid Hiina erasektori finantsasutuse kapitalirendi kaudu ning kahe riigi omandis oleva panga laenude ja pangaaktseptide kaudu.

(278)

Laene, mille Bodo võttis riigi omandis olevatelt Hiina pankadelt, garanteeris äriühing, millel oli madalam krediidireiting kui Bodol endal, ning kasutatud tagatis kuulus teisele seotud äriühingule, mis seadis seega selle garantii kindluse kahtluse alla.

(279)

Bodo oli saanud krediidireitingu AA ühelt Hiina riigi omandis olevalt finantsasutuselt, samal ajal kui Xinbao krediidireiting langes uurimisperioodil A tasemelt BBB+ tasemele. Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning põhjendustes 276–278 kirjeldatud konkreetset kasumlikkust, tegi komisjon järelduse, et see reiting ei ole usaldusväärne.

(280)

Võttes arvesse põhjendustes 238–243 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning põhjendustes 276–278 käsitletud konkreetset kasumlikkust, leidis komisjon, et kontserni üldine finantsseisund õigustas üldise võrdlusaluse kohaldamist, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass, nagu selgitatud põhjendustes 217–221. Seepärast kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks.

(281)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustas Bodo kontsern selle, et BB-reitingut kasutatakse äriühingu üldise finantsseisundi võrdlusalusena. Kõnealune huvitatud isik väitis, et asjakohase võrdlusaluse määramisel ei ole BB-reitinguga äriühingu võlakirjade kasutamine mõistlik, kui ei arvestata äriühingu finantsseisundit.

(282)

Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid tõendeid, mis toetaksid erinevat krediidireitingut. Seepärast lükati see väide tagasi samade põhjendustega, mis on esitatud eespool põhjendustes 254 ja 255.

(283)

Nagu märgitud põhjenduses 234, on alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille laenu saav äriühing maksab sooduslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks vabal turul reaalselt saada.

(284)

Hiina jüaanides nomineeritud laenude ja kapitalirendi korral määrati väline võrdlusalus võrreldavate kommertslaenude puhul kindlaks, kasutades Hiina Rahvavabariigi Panga kehtestatud kohaldatavaid intressimäärasid, mida korrigeeriti asjakohase marginaaliga (et kajastada BB-reitingut). Marginaal määrati kindlaks, kasutades keskmist suhtelist hinnaerinevust võlakirjade vahel, mille olid emiteerinud A- ja BB-reitinguga äriühingud USAs, tuginedes Bloombergi andmetele tööstusharude kohta. Konkreetset hinnaerinevust kohaldati iga eri tähtaja (kolm kuud, kuus kuud, üks aasta jne) puhul ning sellele lisati võrdlusintressimäärad. Seda tehti eraldi iga asjaomasele eksportivale tootjale antud laenu puhul.

(285)

Pärast järelduse teatavakstegemist väitsid kaks huvitatud isikut, et Hiina finantsasutus, kes andis valimisse kaasatud äriühingule finantsliisingut, on eraomanduses ja teda ei saa käsitada riigiasutusena alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses. Ta väitis veel, et finantsliising ei ole laen, sest sellega ei kaasne laenu võtmine ja selle intressidega tagasi maksmine, vaid et tegemist on üksnes liisinguga. Lisaks väitis ta, et ei piisa sellest, et tehti teatavaks igakuise osamakse suurus ja kasumi arvutused.

(286)

Sellega seoses viidatakse põhjendustele 128–229, kus on esitatud järeldus, et kõiki Hiinas CBRC järelevalve all tegutsevaid finantsasutusi (sh eraõiguslikud finantsasutused) on riik alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses volitanud ja suunanud järgima valitsuse poliitikat ning andma elektrijalgrattatööstusele soodustingimustel laenu.

(287)

Mis puudutab seda liiki finantstehingu kvalifitseerimist, tuleb märkida, et asjaomane valimisse kaasatud äriühing registreeris ise osa sellise tehinguga seotud kuludest intressikuluna ning et sellist finantstehingut on ka PBOC krediidiinfokeskus (edaspidi „CRCP“) tunnustanud laenuna.

(288)

Mis aga puudutab järelduse teatavakstegemist, siis leiab komisjon, et ta esitas igakuise tagasimakse arvutamiseks kasutatud metoodika kohta üksikasjalikud selgitused ja ka kõik valemid, mida kasutati kasumi arvestamisel.

(289)

USA dollarites nomineeritud laenude korral määrati väline võrdlusalus võrreldavate kommertslaenude puhul kindlaks, kasutades asjaomasele kuule omaseid USA dollarites LIBORi intressimäärasid kolme või kuue kuu kohta, mida korrigeeriti asjakohase marginaaliga (et kajastada BB-reitingut). Marginaal määrati kindlaks, kasutades keskmist suhtelist hinnaerinevust võlakirjade vahel, mille olid emiteerinud A- ja BB-reitinguga äriühingud USAs, tuginedes Bloombergi andmetele tööstusharude kohta. Konkreetset hinnaerinevust kohaldati iga eri tähtaja (kolm kuud, kuus kuud, üks aasta jne) puhul ning sellele lisati võrdlusintressimäärad. Seda tehti eraldi iga asjaomasele eksportivale tootjale antud laenu puhul.

(290)

Eurodes nomineeritud laenude puhul määrati võrreldava kommertslaenu väline võrdlusalus kindlaks, kasutades indeksi ICE BofAML Euro High Yield Index keskmist määra uurimisperioodil. Indeks koosneb väärtpaberitest, millel on investeerimisjärgu krediidireitingust madalam reiting (tuginedes Moody'se, S&P ja Fitchi keskmisele).

(291)

Jaapani jeenides nomineeritud laenude puhul ei saadud andmeid võlakirjade kohta, mille BB-reitinguga äriühingud olid Jaapani turul tööstusharudele emiteerinud. Kuna Jaapanis on USAga sarnane majandusareng, leidis komisjon seega, et USA dollari keskmised LIBORi määrad on Jaapani jeenides nomineeritud laenude puhul kõige asjakohasem võrdlusnäitaja.

(292)

Pärast järelduste avaldamist vaidlustasid nii CCCME kui ka kolm viiest valimisse kaasatud äriühingust komisjoni metoodika, mille puhul kasutati sooduslaenudelt saadud kasu arvutamiseks USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vahelist suhtelist hinnaerinevust. Nad kõik väitsid, et komisjon oleks pidanud kasutama mitte USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vahelist suhtelist, vaid absoluutset hinnaerinevust. Esitati järgmised põhjused.

(293)

Need väited esitati juba kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtumi (37) ja ka rehvide juhtumi (38) menetlustes. Nagu kirjeldatud põhjendustes 175–187, lükkas komisjon kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtumis need argumendid tagasi järgmistel põhjustel.

(294)

Nendel põhjustel, mis kehtivad samas ulatuses ka käesoleva uurimise kontekstis, jäi komisjon seisukohale, et suhtelise riskimarginaali meetod kajastab täpsemalt riskipreemiat, mida finantsasutus kohaldaks Hiina eksportivatele tootjatele moonutamata turul, eriti arvestades, et baasintressimäär Hiinas ja baasintressimäär USAs on aja jooksul erinevalt arenenud.

(295)

Lisaks väitis Gianti kontsern, et USA dollari keskmist LIBORi intressimäära ei tohiks kasuta Jaapani jeenides arvutatud laenude puhul ning et laenuintressina oleks pidanud kasutama Jaapani jeenides arvestatud laenu tegelikku intressi.

(296)

Komisjon selgitas juba põhjenduses 291, miks ta leidis, et USA dollari keskmised LIBORi määrad on Jaapani jeenides nomineeritud laenude puhul kõige asjakohasem võrdlusnäitaja. Samuti ei esitatud tõendeid sarnaste tehingute kohta Jaapani turul. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(297)

Uurimine näitas, et Hiina finantsasutused andsid ka krediidiliine seoses eraldi laenude andmisega igale valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Need seisnesid raamlepingutes, mille alusel sai pank võimaldada valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel kasutada teatava maksimumsumma ulatuses vahendeid eri võlainstrumentide vormis (laenud, käskvekslid, kaubanduse rahastamine jne). Tavapärastel turutingimustel kohaldataks nende krediidiliinide suhtes tavaliselt nii-öelda vahendus- või menetlustasu, et hüvitada panga kulud ja riskid krediidiliini avamise eest, samuti pikendustasusid, mida võetakse aastas krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest. Samas leidis komisjon, et mõned valimisse kaasatud eksportivad tootjad said tasuta antud krediidiliinidest kasu.

(298)

Seepärast käsitatakse kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille asjaomane eksportiv tootja on maksnud Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini eest, ning summa, mille ta oleks maksnud võrreldava kommertskrediidiliini eest, mida ta võiks turul reaalselt saada võrdlusalusena.

(299)

Vahendustasu asjaomane võrdlusalus kehtestati tasemel 1,5 %, viidates avalikult kättesaadavatele andmetele (39) sarnaste krediidiliinide avamiseks. Enne uurimisperioodi algust olemasolevate ja uurimisperioodi jooksul pikendatud krediidiliinide puhul kasutati sama allika kohaselt võrdlusalusena pikendustasu 1,25 %. Vahendamis-/pikendustasu summa makstakse tavaliselt kord aastas. Seega ei olnud vahendamis-/pikendustasu krediidiliini kestusega proportsionaalne.

(300)

Subsiidiumi summa (millest on lahutatud tegelikult makstud tasud) arvutamiseks kohaldati võrdlusalusena kasutatud tasusid proportsionaalselt iga asjaomase krediidiliiniga.

(301)

Pärast järelduse teatavakstegemist vaidlustas üks eksportiv tootja komisjoni hinnangu, et krediidiliini lepingud toovad talle kasu. Esitati järgmised olulised põhjused.

(302)

Komisjon ei nõustu toodud väidetega järgmistel põhjustel.

(303)

Eespool selgitatud põhjustel lükati kõik sellega seoses esitatud väited tagasi.

(304)

Pangaaktseptid on finantstoode, mille eesmärk on töötada välja aktiivsem siseriiklik rahaturg, laiendades krediidiliine. See põhineb Hiina pangandussektori väidetaval tugevusel, mille puhul pangaaktsepti lepingud sõlmivad pangad annavad tingimusteta lubaduse, et nad tasuvad teatava summa asjaomasel kuupäeval. Seega on pangaaktseptid krediidivorm, millega pangad võtavad tarnijalt üle ostjatelt laekuvad arved ning kannavad kokkulepitud summa tarnijatele kokkulepitud kuupäeval. Samaks kuupäevaks on ostja sama summa panka kandnud. Pangale maksmise kuupäev võib vastata maksetähtajale, mis on kokku lepitud tarnijaga või sellest kuupäevast hilisemale kuupäevale. Uurimisel leiti, et pangale tagasimaksmise kuupäev oli mitmel juhul hilisem tarnija maksetähtajast. Leiti, et maksetähtaeg oli mõnel juhul neli kuni kuus kuud pärast arve maksetähtaega. Selle tagajärjel annab see finantstoode lisaks sellele, et see toimib pangagarantiina, ostjale ka pikema maksetähtaja de facto laenu kujul.

(305)

Uurimisel leiti, et üldiselt väljastatakse pangaaktsepte pangaaktseptide lepingu raames, milles täpsustatakse panga, tarnijate ja ostjate andmed, panga ja ostja kohustused ning märgitakse väärtus tarnija kohta, tähtaeg ja antud garantii. Pangaaktsepte väljastati tavaliselt iga kuu.

(306)

Pankade puhul kajastatakse pangaaktsepti võlakirjasid kreditoorse võlgnevusena panga heakskiidu hoidjale ja varasid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele nende bilansis. Samuti, kuna mõned pangaaktseptid olid hõlmatud krediidiliiniga, ilmnes, et see ei ole Hiina õiguse alusel õiguslik nõue.

(307)

Kaupade tarnijal on väljastatud pangaaktsepti omanikuna tegutsedes võimalus lasta pangaaktsept selle väljaandnud pangal maha arvestada enne esialgse arve tähtaega või oodata tähtajani ja tasuda täielikult või kasutada pangaaktsepti oma kohustiste tasumiseks teiste poolte ees.

(308)

Kuni ostja ja müüja vahelise kokkuleppeni võib pangaaktsepte nimetada standardse maksevahendina ostulepingutes koos muude vahenditega, nagu rahaülekanne või -saadetis.

(309)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja esitas uurimise jooksul märkuseid ning märkis, et pangaaktsepte ei saa käsitada laenudena põhjusel, et laenud nõuavad laenu võtmise, tagasimakse ja intressi maksmise toiminguid, samal ajal kui aktseptid hõlmavad tagasimakse lubadust Nad väitsid lisaks, et pangaaktseptid on maksemeetod, mis ei hõlma vahendite otsest ülekandmist. Samal teemal kordas teine eksportiv tootja, et rahaülekannet ei toimunud, ning väitis, et tema raamatupidamisdokumendid ei kajastanud pangaaktsepti kui kohustusi panga ees, vaid tarnijatele makstavate summade all. Viimati nimetatud eksportiv tootja väitis ka, et tema konkreetsel juhul tuli tarnijale ülekantud raha deponeerida enne pangaaktseptis määratud tähtaega ja pank võttis tema kontolt raha tagasi päeval, mille pank aktseptina oli määranud asjaomasele tarnijale tehtava ülekande jaoks, mis oli asjaomase tarnijaga kokku lepitud. Lisaks märkis huvitatud isik, et ei saanud mingit kasu, kui pangaaktsept diskonteeriti enne selle lõpptähtaega ja et tal puuduvad teadmised selle kohta, kas pangaaktsept tõepoolest anti.

(310)

Seoses sellega tuleks kõigepealt märkida, et CRCP kajastab pangaaktsepte pankade ees olevate kohustistena samal tasemel nagu laene, akreditiive või kaubanduse rahastamist. Samuti tuleb märkida, et CRCP tugineb finantsasutustele, kes annavad erinevat liiki laene, ning et sellised finantsasutused on seega tunnistanud pangaaktsepti nende ees seisvaks kohustisteks. Peale selle nähakse uurimisperioodi jooksul kogutud pangaaktseptide lepingutes ette, et kui ostja ei tee täielikku makset pangaaktseptide tähtaja saabumisel, käsitab pank summat tasumata nagu tähtaja ületanud pangalaenu korral.

(311)

Veel leidis komisjon, et ostja saadud pangaaktseptid koosnevad vahendite ülekandmisest, kuna pangaaktsepte kasutatakse maksevahendina, mis on samal tasandil raha ülekandmise korraldusega; st pärast seda, kui pangaaktsept antakse tarnijale, loetakse vastav arve äriühingu poolt makstavaks. Seda tõendab ka asjaolu, et pangaaktsepti tarnijale ülekandmisel vähendab ostja tavaliselt ühelt poolt kohustusi tarnija ees ning suurendab teiselt poolt vastava summa eest oma pangale makstavaid kohustusi. Sellega seoses leiti ka, et asjaolu, et selliseid kohustisi kajastatakse äriühingu raamatupidamisdokumentides tarnijatele makstava võlgnevusena ja mitte pangale makstava kreditoorse võlgnevusena, ei ole õige. Igal juhul ei sisaldanud auditeeritud raamatupidamisaruanded selliseid kohustusi tarnijatele tasumisele kuuluvate summadena, vaid pigem summadena, mis tuleb maksta kreditoorse võlgnevusena õigustatud isikule, kelle identiteeti ei täpsustatud.

(312)

Mis puudutab rahavoogusid, siis leidis komisjon, et asjaomase eksportiva tootja esitatud märkused olid vastuolulised, sest eksportiv tootja väitis ühelt poolt, et ta pidi oma raha enne pangaaktsepti tähtaega üle kandma, et tagada, et tema kontolt tehakse tarnijale makse, kuid teiselt poolt ei olnud ta teadlik sellest, kas summad diskonteeriti ja seega millal makse tegelikult toimus. See huvitatud isik ei esitanud ühtegi tõendit rahaliste vahendite tegeliku eeldatava üleandmise kohta pangale. Eelpool öeldu alusel tuli need väited tagasi lükata.

(313)

Teine eksportiv tootja kordas, et ta ei olnud saanud pangaaktseptide süsteemist kasu, sest tema juhtumil ei tehtud makseid pärast arvete tasumise või pangaaktseptides määratud tähtaegu. Mitu huvitatud isikut väitsid seoses selle küsimusega, et pangaaktsepti ei tuleks käsitada laenuna, sest see ei anna selle saajatele pikemaid maksetähtaegu, ning väitis, et viis, kuidas siseriiklik õigus iseloomustab teatavaid instrumente, ei ole vastuolus sellega, kuidas seda kajastatakse WTO õiguses.

(314)

Kuigi uurimine kinnitas, et kõnealuse eksportiva tootja puhul tehti kõik maksed arvetes või pangaaktseptides ettenähtud tähtaegadeks, tuletatakse meelde, et pangaaktseptide süsteem oli teene kõigi eksportivate tootjate jaoks, kuna kõigi nende puhul oli tegemist soodusmääraga, millest saadi tasakaalustatavat kasu, nagu on kirjeldatud põhjendustes 323–342, kuna nende kohustusi tarnijate ees peeti tasutuks ja need kanti üle pankadele, kes lubasid maksta tarnijatele pangaaktseptis määratud tähtaja alusel. Mis puudutab maksetingimusi, siis komisjoni käsutuses olevad tõendid näitavad, et mitme eksportiva tootja puhul on pangaaktseptide kasutamine tõepoolest seotud arvete maksetähtaja pikenemisega ning et selliste de facto laenude korral intresse ei arvestatud. Seega märgitakse, et ehkki pangaaktseptid ei ole väidetavalt ette nähtud maksetähtaegade pikendamiseks, näitasid tõendid vastupidist. Igal juhul võttis komisjon arvesse seda, et asjaolu, et pangaaktseptidelt, millega pikendatakse müüja määratud maksetähtaegu, ei tasuta intressi, on teine märk selle kohta, et Hiina pangandussektor on moonutatud ja pakub teatavatele võtmetähtsusega tootmisharudele sooduslaene. Seetõttu tuli kõnealused märkused tagasi lükata.

(315)

Teine huvitatud isik väitis, et kasu arvutamise alust tuleks vähendada hoiuste summa võrra, mida ta andis pangaaktseptide garantiina.

(316)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et pankadel on tavaline nõuda, et nad taotleksid oma klientidelt tagatisi krediidiliinivahendite või laenude andmisel. Samuti viidatakse põhjendusele 323, milles on sätestatud, et Kanada laenuvõtjatel peab olema pangaaktseptide saamiseks krediidiliin. Seega võetakse Kanada turul kohaldatavate intressimäärade puhul arvesse selliste tagatiste olemasolu. Lisaks tuleb märkida, et pangad ei kasuta selliseid tagatisi tarnijatele tasumata võlgade maksmiseks, vaid selleks, et tagada, et eksportiv tootja kannab oma finantsvastutust panga ees. Uurimise käigus selgus ka, et Hiina pangad ei nõua selliseid tagatisi süstemaatiliselt ja et need võivad esineda mitmesuguses vormis, sealhulgas maksete või tähtajaliste hoiustena, millel on intress. Lisaks märkis komisjon, et pangaaktsepti eest makstav tasu arvutatakse pangaaktseptide nimiväärtuse alusel, mitte tagatise summa võrra vähendatud summa alusel. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(317)

Üks teine huvitatud isik väitis, et pangaaktseptitasult ei oleks tohtinud arvutada mingit kasu, sest Hiina pangad pakuvad finantsteenuse tagatist põhjusel, et pangad ei pea rahastama võlakirju nende emiteerimisel või nende aegumisel, sest neid makseid rahastab sel juhul asjaomane eksportiv tootja, välja arvatud juhul, kui ta muutub maksejõuetuks. Sellest tulenevalt ei kanna pangad väidetavalt finantsriske, sest nad tegutsevad vaid vahendajana. Sama huvitatud isik väitis ka, et lepingu tingimustega nähakse pankadele ette piisavad finantstagatised.

(318)

Sellega seoses viidatakse põhjendusele 310, kus kinnitatakse, et finantsasutused tunnistavad pangaaktsepti laenudena, ja põhjendusele 304, milles on öeldud, et pangaaktsepti lepingutes osalevad pangad annavad tingimusteta lubaduse maksta teatud kuupäevaks teatav summa. Arvestades ka seda, et pangaaktsepti võib diskonteerida, peaksid pangad tagama, et emissiooni ja pangaaktsepti tähtaja vahel on olemas piisavad vahendid. Sellega seoses tuleks veel märkida, et HRVs kohaldatavate standardsete krediidiliinide lepingutes on ette nähtud, et neid saab kasutada eri liiki laenude, sealhulgas pangaaktseptide jaoks, mis kinnitab, et pangal peavad olema selleks piisavad vahendid. Pärast finantsasutuste ja eksportivate tootjate vaheliste lepingute tingimuste analüüsimist leiti, et need ei ole piisavad, pidades silmas osalemist ja tingimusteta kohustusi ning finantsriske, mida finantsasutused panga aktseptilepingutes osaledes peavad arvestama. Järelikult tuli eespool esitatud väide tagasi lükata.

(319)

Mis puudutab konkreetsust, siis leiti, nagu on märgitud põhjenduses 106 ja nagu on ette nähtud kergetööstuse arengukavas, et Hiina valitsus näeb ette „rahanduspoliitika, mis toetab keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate arengut, veelgi uurida keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate finantskanaleid, täiustada keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate laenugarantiisüsteemi“, on pangaaktseptid täiendav eelistoetuse vorm, et soodustada tootmisharusid, näiteks elektrijalgrataste sektorit. Peale selle ei võtnud sellises vormis toetus arvesse valimisse kaasatud eksportivate tootjate finantsseisundit, kuna kõik pangad nõudsid kindlasummalist tasu, mis toimikus esitatud teabe alusel on madalam kui kättesaadavad rahvusvahelised võrdlusalused ning isegi väiksem kui halva krediidireitinguga äriühingutelt, näiteks valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt võetav preemia (vt põhjendus 324).

(320)

Pärast järelduste teatavakstegemist kordas mitu huvitatud isikut enne teatavakstegemist esitatud väidet selle kohta, et pangaaktseptide süsteem on üldiselt kättesaadav rahastamisvahend ning ei piirdu elektrijalgrataste tootmisharuga. Mitu huvitatud isikut väitis ka seda, et komisjon peab konkreetsuse kindlaksmääramisel lähtuma positiivsetest tõenditest.

(321)

Sellega seoses viidatakse põhjendustele 195–202 ja täpsemalt põhjendusele 319, mis annavad positiivse tõendusmaterjali sellise sooduskorra spetsiifilisuse kohta, kusjuures selline finantsinstrument ei ole sellistel tingimustel üldiselt kättesaadav ja on seega konkreetne piiratud arvule tootmisharudele, nagu elektrijalgrataste tootmisharu. Need väited tuli seega tagasi lükata.

(322)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks hindas komisjon uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu.

(323)

Kättesaadava teabe kohaselt ei eksisteeri ELis pangaaktseptide süsteemi sellises vormis, nagu põhjendustes 304–308 on kirjeldatud. Samas tuginedes avalikult kättesaadavale teabele, on sellises vormis krediit kättesaadav Kanadas, kus pangaaktsepte kasutavad korporatiivsed laenuandjad, et täita oma lühiajalisi rahastamisnõudeid. Pangaaktsepte kasutavad Kanadas tavaliselt äriühingud, millel ei ole kõrgeim krediidireiting. Pangaaktseptide saamiseks peab laenuvõtjatel olema krediidiliin, mida nad saavad kasutada.

(324)

Sellise garantii pakkumiseks võtavad pangad tavapäraselt pangaaktsepti tasu, mis on kehtestatud Kanada dollari kehtestatud intressimäära (edaspidi „CDOR“ – Canadian Dollar Offered Rate) ning tempelmaksu tasemel, ulatudes mõnest baaspunktist üle 100 baaspunktini olenevalt laenuvõtjate krediidikõlblikkusest (40).

(325)

Tavapärastes turutingimustes kehtiksid pangaaktseptide suhtes seega tavaliselt nii-öelda pangaaktsepti tasud ning need oleksid krediidiliini osa, kuna pangaaktsept on aktsepti andnud panga otsene ja tingimusteta kohustis. Hiina valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli pangaaktsepti tasu kehtestatud kindlasummalisena 0,05 % pangaaktsepti summast, olenemata iga valimisse kaasatud eksportiva tootja krediidivõimelisusest, ning krediidiliine pakuti nende olemasolul tasuta.

(326)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportiv tootja, et komisjon oli võtnud mõningaid kohandusi arvesse kaks korda ning lisanud subsiidiumisumma arvutamisse kandeid, mis ei olnud seotud pangaaktsepti emiteerimisega. Arvutused põhinesid aga äriühingu esitatud teabel, mida komisjon kontrollis, ning väidetavaid vigu ei olnud enam võimalik kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(327)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et pangaaktsepti ei tuleks käsitada laenuna, sest see ei anna selle saajatele pikemaid maksetähtaegu, ning et viis, kuidas WTO liikme siseriiklik õigus iseloomustab teatavaid instrumente, ei ole vastuolus sellega, kuidas seda kajastatakse WTO õiguses.

(328)

Mitu huvitatud isikut väitis, et HRV ja Kanada pangaaktseptide näol on tegemist eri instrumentidega. HRVs kasutatakse neid maksevahendina, kuid Kanadas kasutavad neid korporatiivsed laenuvõtjad, et täita oma lühiajalisi rahastamisnõudeid.

(329)

Komisjon ei nõustu selle väitega ja leiab, et pangaaktseptid on mõlemas riigis lühiajaliste rahastamisnõuete lahendused. Tõepoolest saavad äriühingud pangaaktsepti kasutades käsitada tarnijale makstavaid summasid pangale makstavate summadena. Lisaks selgus uurimise käigus, et mitme eksportiva tootja puhul pikendas pank nende arvete maksetähtaegu, millega arved olid seotud, parandades nii valimisse kaasatud eksportivate tootjate lühiajalist sularahapositsiooni. Nagu on kirjeldatud Kanada keskpangasisese aruteludokumendi (41) (edaspidi „Kanada keskpanga dokument“) 1. leheküljel, on Hiina ja Kanada pangaaktseptide vahel veel teisigi sarnasusi, sest nende mõlema puhul on olemas „ettevõtjast krediidivõtjalt (kliendilt) saadud otsene ja tingimusteta korraldus teha väljakujunenud krediidiliini (nn BA rajatis) järgides ülekanne mõnes Kanada pangas. Kui selline ülekanne tuleb teha, siis garanteerib aktsepti (laenu) andnud pank põhi- ja intressisummad templiga dokumendiga ning on täies ulatuses vastutav juhul, kui ettevõtjast krediidivõtja ettenähtud tähtajal makset ei tee.“ Arvestades nende kahe turu sarnasust, tuli see väide tagasi lükata.

(330)

Veel väitis teine huvitatud isik, et vastupidiselt Hiina süsteemile peavad Kanada pangad eraldama vahendid pangaaktsepti väljastamise päeval. Selle põhjal väitis ta, et garantiitasu hõlmab pankadele rohkem kohustusi, kulusid ja riske kui Hiina süsteem.

(331)

Sellega seoses tuleb märkida, et asjaolu, et vahendid tehakse kättesaadavaks, ei ole oluline, kuna Hiina süsteemis on ka ette nähtud, et pank peab eraldama vahendid, kui pangaaktsepti omanik soovib seda diskonteerida ja vahendid on kättesaadavad. Vastutuse ülekandmine ja vahendite võimalik ülekandmine pangaaktsepti omanikule selgitab ka seda, miks pangad tunnustavad pangaaktsepti laenudena. Kohustuste ja riskide osas leidis komisjon, et need on samaväärsed, kuna pangad peavad omama rahalisi vahendeid alates aktsepti emiteerimise päevast, nad annavad sarnaselt võlausaldajaga tingimusteta lubaduse maksta pangaaktsepti eest pangaaktseptis ettenähtud tähtajaks.

(332)

Üks eksportiv tootja väitis, et Kanada keskpanga dokumendi kohaselt ei ole krediidiliinid Kanada turul antavate pangaaktseptide korral õiguslikud nõuded. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et Kanada keskpanga dokument ei sisalda sellist avaldust. Vastupidiselt viidatakse seal mitmel juhul (42) väljakujunenud krediidiliini olemasolule Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(333)

Seepärast käsitatakse kooskõlas alusmääruse artikli 6 punktiga c saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille äriühing maksab Hiina finantsasutuste võimaldatud pangaaktseptide eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldavate pangaaktseptide eest, mida ta võiks Kanada turul reaalselt saada kui võrdlusalus.

(334)

Kasu kindlaksmääramiseks võrdles komisjon pangaaktseptide tasu, mida maksavad asjaomased valimisse kaasatud eksportivad tootjad, CDORiga (tunnustatud Kanada võrdlusindeks pangaaktseptide jaoks, mille tähtaeg on üks aasta või vähem), kohandatuna asjaomase marginaaliga, et võtta arvesse ostjate krediidivõimelisust (tempelmaks). Tempelmaksu taseme kohta teabe puudumisel kasutati samu marginaale, mida kasutati Hiina jüaanides nomineeritud laenude korral (vt põhjendus 284). Lisaks analoogselt Kanada olukorraga ning kooskõlas artikli 6 punkti d alapunktiga ii, arvutati ka kasu krediidiliini eest, mis oleks pidanud kehtima, tuginedes põhjenduses 299 nimetatud võrdlusalusele, kasutades arvutamise alusena uurimisperioodil igalt eraldi pangalt asjaomasel hetkel saadud pangaaktseptide kohustiste suurimat summat.

(335)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 punktiga b arvutati kasu ka nende pangaaktseptide eest, millega pikendati tarnijate ees olevate kohustiste maksetähtaega, de facto intressimäära vormis ilma lühiajalise laenuta asjaomastele valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Selle kasu kindlaks määramiseks kasutas komisjon sama meetodit, mida on kirjeldatud põhjenduses 284, Hiina jüaanides nomineeritud laenude kohta.

(336)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et komisjon arvestas ekslikult kahekordselt kasu, liites „aktsepti – krediidiliini haldustasu arved“ ja „vastuvõtmise – soodusintressiga makse arved“, mis oleks tulnud maksta de facto laenu eest kasuna, mis arvutati panga pangaaktsepti tasu pealt.

(337)

Sellega seoses tuleb märkida, et selle konkreetse eksportiva tootja kohta esitatud tõendid näitavad, et pangaaktseptidega pikendati arvete maksetähtaegu, millele nad viitasid. Seetõttu peeti neid de facto laenudeks. Neil põhjustel ja nagu on selgitatud põhjenduses 335, arvutati ka kasu de facto intressivaba lühiajalise laenu vormi järgides. Lisaks sellele ja nagu on selgitatud põhjenduses 334, analoogselt Kanada turu olukorraga, mis tahes de facto laenu olemasolust sõltumata, arvutati ka kasu, mis oleks saadud krediidiliiniga, mis oleks pidanud olema olemas. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(338)

Üks teine huvitatud isik väitis, et krediidiliini kasu arvutamine lisaks garantiitasule tõi kaasa kahekordse arvestuse, sest garantiitasu tuleks pidada piisavaks, et katta pangaaktsepti andmisega seotud finantskulud ja riskid. Samuti väitis ta, et kirjaliku krediidilepingu sõlmimise korral ei ole põhjust arvata, et pank võtaks sellise krediidiliini korraldamise eest tasu. Veel väitis ta, et garantiitasu ja krediidiliini eest makstav tasu peaksid olema pärit samast allikast.

(339)

Sellega seoses viidatakse põhjendusele 323, milles on öeldud, et laenuvõtjatel peab olema krediidiliinivahendid, millele nad tuginevad. Lisaks sellele ja nagu on märgitud põhjenduses 318, tuletatakse meelde, et mitme valimisse kaasatud eksportiva tootja krediidiliinilepingud näevad ette, et seda vahendit saab kasutada eri liiki laenude, sealhulgas pangaaktseptide jaoks. Lisaks sellele on Kanada keskpanga dokumendis ette nähtud, et „vahendus- ja agentuuritasusid kohaldatakse nii esmaste kui ka BA-põhiste krediidiliinide suhtes“. Sarnaselt Kanada turu olukorraga leiti olevat mõistlik võtta kasu arvutamisel arvesse krediidiliini vahendamise tasu. Võrdlusaluste allika osas viidatakse punktile 3.3.1 ja asjaolule, et komisjon pidi teatavate sooduslaenudena antud väidetava subsideerimise ja selle ulatuse uurimisel toetuma osaliselt kättesaadavatele faktidele. Igal juhul leitakse, et kasutatud teave on mõistlik ja kajastab tavapäraseid turutingimusi.

(340)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei ole kajastanud teiste Hiina kommertspankade „vähem soodsaid tingimusi“ ja et ta ei ole põhjendanud, miks on kolmanda riigi võrdlusalus asjakohane, ja et komisjon ei teinud vajalikke kohandusi, et tagada võrreldavus.

(341)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nagu on selgitatud punktis 3.3.1, tegi Hiina valitsus sooduslaenude osas koostööd vaid osaliselt ning komisjon pidi teatavate sooduslaenudena antud väidetava subsideerimise ja selle ulatuse uurimisel toetuma osaliselt kättesaadavatele faktidele. Sellist osalist koostööd silmas pidades puudus komisjonil asjakohane oluline teave ja ta tegi oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Selle põhjal leidis komisjon, et Hiina finantsturg on moonutatud, sest riik volitab või suunab riigi omandis olevaid ja eraõiguslikke finantsasutusi ellu viima valitsuse poliitikat ning andma soodusmääradega laene elektrijalgrattatööstusele, nagu on järeldatud põhjendustes 217 ja 222. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(342)

Üks huvitatud isik väitis ka, et CDOR ei ole tema rahalist olukorda arvestades sobiv võrdlusalus. Sellega seoses viidatakse valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidireitingu hinnangutele punktis 3.5.4.1. Selliste hinnangute põhjal leiti, et kõigil valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel peaks olema BB-reiting. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(343)

Üks huvitatud isik esitas täiendavad kontrollimata dokumendid ja väitis, et kasu oli valesti arvutatud põhjusel, et teatavaid lepinguid oleks tulnud käsitleda pigem uuendatud lepingutena kui eraldi lepingutena. Väideti ka, et kui oleks võetud haldustasu, siis oleks seda tulnud maksta enne uurimisperioodi algust. Lisaks väitis kõnealune isik, et komisjon ei võtnud arvesse toimiku uusimat versiooni (milles on parandustega veerg).

(344)

Mis puutub esimesse väitesse, siis kontrollitud tõendid ei kinnita, et selline leping oli uuendatud leping. Peale selle ei olnud võimalik kontrollida dokumenti, mis esitati väite toetuseks pärast järelduste teatavakstegemist, ja see tuli jätta arvesse võtmata. Teise väite osas märgitakse, et krediidiliinilepingud, mille sõlmimine toimus enne uurimisperioodi, hõlmasid osaliselt uurimisperioodi ja seega sai Gianti kontsern nende alusel kasu uurimisperioodi ajal. Seega ei saanud komisjon selle väitega nõustuda. Mis puutub kolmandasse väitesse, siis tuleb märkida, et see konkreetne veerg ei ole kasu arvutamise seisukohast oluline ja parandus ei avaldanud seetõttu mingit mõju.

(345)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad said uurimisperioodil sooduslaene. Neid laene, krediidiliine ja pangaaktsepte tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(346)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on sooduslaenudega seoses määratud subsiidiumisumma uurimisperioodil järgmine.

Tabel 1

Sooduslaenud

(347)

Kaebuse esitaja väitis, et Sinosure pakkus vaatlusaluse toote tootjatele soodustingimustel ekspordikrediidi kindlustust.

(348)

Kaubandusministeeriumi ja Sinosure ühiselt välja antud teatis, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia abil ekspordikrediidi kindlustuse kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist (Shang Ji Fa [2004] nr 368).

(349)

Teatis, mis käsitleb Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogi, Guo Ke Fa Ji Zi [2006] nr 16.

(350)

Kolm viiest valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernist omasid uurimisperioodi jooksul ulatuslikke ekspordikrediidikindlustuse lepinguid Sinosurega.

(351)

Nagu märgitud põhjenduses 157, vastas Sinosure osaliselt eriküsimustikule, mis puudutas ekspordikrediidikindlustust, mida võimaldati valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Samas, nagu on märgitud põhjendustes 156–162, ei esitanud Sinosure täiendavaid dokumente, mida nõuti tema üldjuhtimise kohta, näiteks oma aastaaruannet või põhikirja.

(352)

Hiina valitsuse juurde tehtud kontrollkäigu ajal oli ka Sinosure kohal ning kinnitas, et ta on täielikult riigi omandis.

(353)

Lisaks ei esitanud Sinosure mingit konkreetset teavet elektrijalgrataste tootmisharule pakutava ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud tema ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega. Seepärast pidi komisjon täiendama antud teavet kättesaadavate faktidega.

(354)

Kooskõlas Sinosure vastusega küsimustikule on Sinosure riigi omandis olev poliitiline kindlustusselts, mille on asutanud riik ja mida toetab riik, et toetada HRV välismajanduse ja kaubanduse arendamist ja koostööd. Äriühing kuulub 100 % riigile. Tal on juhatus ja nõukogu. Valitsusel on õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist äriühingu kõrgema tasandi juhte. Tuginedes küsimustiku vastusele, samuti kontrollkäigu ajal esitatud andmetele, tegi komisjon järelduse, et Sinosure puhul esineb formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta.

(355)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli Sinosure üle.

(356)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli teostamise kohta konkreetsete kindlustuslepingute alusel. Kontrollkäigu ajal väitis Sinosure, et praktikas olid tema kindlustusmaksed turupõhised ja põhinesid riskihindamise põhimõtetel. Samas ei esitatud konkreetseid näiteid seoses elektrijalgrataste tootmisharuga või valimisse kaasatud eksportivate tootjatega.

(357)

Tingituna üksnes osalisest teabest, mille esitas Sinosure, ei saanud komisjon teha kindlaks ka Sinosure erilist käitumist seoses kindlustusega, mida pakuti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, mis oleks võimaldanud komisjonil teha kindlaks, kas Sinosure tegutses turupõhimõtete kohaselt.

(358)

Seoses sellega ei saanud komisjon ka hinnata, kas lisatasud, mida Sinosure võttis, olid piisavad, et hõlmata kahjunõuete kulu ja Sinosure kogukulu.

(359)

Lisaks leidis komisjon, et mõni eksportiv tootja sai kasu osalisest või täielikust Sinosurele makstud ekspordikrediidikindlustuse maksete tagastamisest.

(360)

Seega tegi komisjon järelduse, et Sinosure on rakendanud eespool esitatud õiguslikku raamistikku elektrijalgrataste tootmisharus valitsuse volituste teostamisel, tegutsedes nii avaliku sektori asutusena alusmääruse koostoimes kohaldatava artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i mõistes. Peale selle ei saanud Sinosure oma osalise koostöö tõttu tõendada, et ta tegutses tavapärastel turutingimustel ega võimaldanud kasu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, eelkõige kuna kindlustust pakuti tariifidega, mis ei olnud madalamad kui miinimumtasu, mida Sinosure vajas oma tegevuskulude katmiseks. Muude andmete puudumisel tegi komisjon järelduse, et põhjenduses 362 selgitatud väline võrdlusalus oleks samuti parim hinnang piisava lisatasu kohta turutingimustel.

(361)

Komisjon tegi ka kindlaks, et ekspordikrediidikindlustuse programmi alusel pakutud toetused on konkreetsed, sest neid ei saa omandada ilma eksportimata ning need sõltuvad seega ekspordist alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(362)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Vastavalt alusmääruse artikli 6 punktile c käsitatakse saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: kindlustusmakse, mille äriühing maksab Sinosurele lühiajalise kindlustuse eest, ning kindlustusmakse, mis tal tuleks maksta võrreldava ekspordikrediidi kindlustuse eest, mida ta võiks turul reaalselt saada.

(363)

Kuna Sinosure esindab ligikaudu 90 % ekspordikrediidi siseturust HRVs, ei saanud komisjon turupõhist siseturu kindlustusmakset välja arvutada. Kooskõlas varasema praktikaga kasutas komisjon seega kõige asjakohasemat välist võrdlusalust, mille kohta oli teave kohe kättesaadav, st kindlustusmaksete määrasid, mida kohaldas USA ekspordi-impordipank (edaspidi „Ex-Im Bank“) mittefinantsettevõtete suhtes OECD riikidesse ekspordil (43).

(364)

Uurimisperioodil tagatud ekspordikrediidikindlustuse tagasimakseid käsitleti toetusena. Kuna puudusid tõendid lisakulude kohta, mida need eksportivad tootjad kandsid ja mille korrigeerimist oleks olnud vaja, arvutati hüvitis kui uurimisperioodil saadud tagasimakse täissumma.

(365)

Yadea palus selgitusi kasu arvutamise kohta ja väitis, et kasu tuleks arvutada tegelikult hüvitatud kapitali alusel, ja kui tegemist on kahjumiga, siis arvestades, et see on väiksem kui kindlustatud kapital. Yadea palus ka selgitusi selle kohta, kas komisjon kasutas arvutamisel „puutumatuse määra“.

(366)

Sellega seoses tuleb märkida, et saadud kasu arvutati vastavalt põhjenduses 362 esitatud metoodikale. Mis puudutab kasu, siis leidis komisjon, et see tuleks arvutada kindlustatud kapitali alusel, mis on ka Yadea makstud preemia arvutamise alus, mis oli märgitud küsimustiku vastuses. Veel tuleks märkida, et puutumatuse määra ei kohaldatud. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(367)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tabel 2

Soodusrahastamine ja -kindlustus: ekspordikrediidikindlustus

(368)

Kaebuse esitaja väitis, et elektrijalgrataste tootmisharu sai sisendmaterjale (nt akusid, mootoreid ja muid jalgrattaosasid, mis on juba kokku monteeritud või mitte) piisavast väiksema tasu eest.

(369)

Uurimise osana kontrollis komisjon teavet, mis käsitles elektrijalgrataste osade (akude ja mootorite) oste siseturul valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt. Paralleelselt analüüsis komisjon ainsat koostööd tegevat nende osade omamaist tarnijat äriühing Bafangi, leides, et sellele äriühingule pakuti neid osasid siseturul madalama hinnaga kui ekspordiks.

(370)

Nagu selgitatud üksikasjalikumalt põhjendustes 163–173, ei teinud Hiina valitsus koostööd seoses sisenditarnijatega Hiina siseturul ning keeldus esitamast selgitusi või olulist teavet akude ja mootorite siseturu kohta. Seega pidi komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 28 toetuma oma järelduste puhul kättesaadavatele faktidele.

(371)

Uurimine näitas, et mõned valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele osade tarnijad on riigi omandis olevad ettevõtted või Hiina Jalgrattatööstuse Ühingu (CBA) liikmed. CBA liikmena on äriühingutel teatavad kohustused seoses Hiina valitsuse poliitika rakendamisega elektrijalgrataste tootmisharus. Komisjon analüüsis seega teadaolevat Hiina valitsuse poliitikat seoses mootorite ja akudega ning eelkõige seda, kas selle ja muu kättesaadava teabe alusel võiks Hiina valitsuse poliitikat mõista sellisena, et mootorite ja akude tarnijaid volitati müüma soodsamatel tingimustel siseturu elektrijalgrataste tootjatele. Lisaks analüüsis komisjon, kas selle tulemusena said Hiina mootorite ja akude tarnijad Hiina valitsuselt kasu.

(372)

Nagu märgitud põhjenduses 164, ei edastanud Hiina valitsus, ehkki tal paluti seda teha, elektrijalgrataste osade tarnijatele mõeldud eriküsimustikku teadaolevatele Hiina tarnijatele. Hiina valitsuse väitel puuduvad tal volitused nõuda teavet elektrijalgrataste osade tarnijatelt, sest need tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult.

(373)

Lisaks ei esitanud Hiina valitsus loetelu uuritavate Hiina elektrijalgrataste osade tarnijate ega nende omanike struktuuri kohta, väites et see on konfidentsiaalne teave. Peale selle ei esitanud Hiina valitsus üksikasjalikku teavet Hiina elektrijalgrataste sisendmaterjalide siseturu kohta. Näiteks riigi omandis olevate ettevõtete osakaal siseturu tootmises ja tarbimises, siseturu suurus, riigi ja/või riigi omandis olevate ettevõtete hinnakujunduspoliitika, sisendmaterjalide tegelikud hinnad siseturul, ekspordi- või impordipiirangud või asjaomane statistika.

(374)

Nagu märgitud põhjenduses 50, esitas üksnes üks jalgrattaosade tarnija (Bafang), kes oli tarninud sisendeid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, teavet oma tegevuse kohta ning tegi seega käesolevas uurimises omal algatusel koostööd.

(375)

Kuna komisjon ei saanud Hiina valitsuselt teavet eelkõige siseturu struktuuri, hinnakujundusmehhanismide ja hindade ning äriühingute osaluste kohta, leidis komisjon, et ta ei olnud saanud selle uurimise puhul asjakohast olulist teavet.

(376)

Koostööd tegev tarnija on üks peamisi Hiina tootjaid, kes toodab elektrijalgrataste tootmisharule mõeldud mootoreid. Sama tarnija müüs ka mootoreid ja akusid elektrijalgrataste tootmisharule. Uurimine näitas, et äriühing eksportis samaväärseid mootorite ja akude mudeleid erinevate hindadega olenevalt turust ning et ta müüs pidevalt mootoreid oluliselt madalama hinnaga oma siseturul võrreldes ekspordiks müügiga.

(377)

Nagu punktis 3.2 märgitud, teavitas komisjon Hiina valitsust, et sisendmaterjalide tarnijatelt küsimustiku vastuste puudumise tõttu ning Hiina valitsuselt selle kohta igasuguse teabe puudumise tõttu tuleb komisjonil mootorite, akude ja juhtplokkide ning muude elektrijalgrattaosade tarnijaid puudutava teabe suhtes tehtavate järelduste puhul tugineda alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt kättesaadavatele faktidele.

(378)

Komisjon andis Hiina valitsusele võimaluse esitada märkuseid. Hiina valitsus ei esitanud samas mingeid märkuseid ega lisateavet või -tõendeid selle kohta.

(379)

Nagu kirjeldatud täpsemalt põhjenduses 404, tuleks kõigepealt märkida, et Hiina mootorite siseturul valitsevad suurel määral Hiina siseturu tarnijad, kellele kuulub üle 90 % turuosa.

(380)

Kuna puudub teave, mille Hiina valitsus on esitanud elektrijalgrataste mootorite siseturu tarnijate arvu ja omanike kohta, analüüsis komisjon esialgu tarnijate olukorda, millest olid teada andnud valimisse kaasatud viis eksportivate tootjate kontserni.

(381)

Selle põhjal tegi komisjon kindlaks kümme Hiina tarnijat.

(382)

Kümne valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele mootoreid tarniva tarnija seas olid kolm tarnijat Hiina Jalgrattatööstuse Ühingu (CBA) liikmed, sealhulgas Bafang ja üks oli riigi omandis olev ettevõte. Riigi omandis olev ettevõte ja CBA liikmed moodustasid 41 % kogumahust, mida tarniti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, ning kuni 66 % koguväärtusest uurimisperioodil. Komisjon suutis teha üksnes kolme teise tarnija puhul kindlaks selle, et need kuuluvad eraomandisse (moodustades 46 % ostumahust ja 29 % ostuväärtusest), samal ajal kui ülejäänud kolme tarnija kohta teavet ei leitud (nad moodustasid 13 % mahust ja 5 % väärtusest). Nagu märgitud põhjendustes 133, 134 ja 136–139, oli CBA vaatlusalusel perioodil riiginõukogu juhtimise all. Ka tema põhikirja artiklis 3 sätestatakse, et ta järgib muu hulgas riigi poliitikat. Peale selle kehtestatakse CBA põhikirjas teatavad kohustused tema liikmetele, nagu märgitud artiklis 11, milles sätestatakse, et liikmed peavad järgima „jalgrataste tootmisharu siseriiklikke õigusnorme“ ning „pidama kinni ühingu eeskirjadest ja määrustest ning rakendama ühingu resolutsioone“.

(383)

Selle alusel leidis komisjon, et CBA liikmed on seotud rangete kohustustega oma ühingu ees, mis on riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni otsese järelevalve all ja järgib selle ärisuuniseid. Selle tagajärjel käsitatakse CBA liikmeid, sealhulgas osade tarnijaid jalgrataste tootmisharus alluvate võtmetähtsusega ettevõtjatena, keda Hiina valitsus on volitanud rakendama riigi poliitikat, et saavutada ulatuslikumad eesmärgid seoses elektrijalgrataste tootmisega. Seepärast uuris komisjon täiendavalt neid poliitikapõhimõtteid.

(384)

Mitu huvitatud isikut väitis, et CBA on mittetulundusühing, kelle liikmeteks on jalgrattatööstuses tegutsevad äriühingud, teadusasutused ja kohalikud ühendused, kes on ühinenud CBAga vabatahtlikult. Need isikud väitsid veel, et enamik CBA liikmetest on eraomandis olevad äriühingud.

(385)

Sellega seoses osutatakse põhjendustele 166 ja 170, milles on selgitatud, et kuna Hiina valitsus ei esitanud teavet omamaiste sisendmaterjalide tarnijate omandisuhte kohta, tuli komisjonil toetuda kättesaadavatele faktidele. Komisjoni käsutuses olev teave näitas, et mitu CBA liiget on samuti riigi omandis olevad ettevõtted.

(386)

Hiina valitsus väitis, et komisjon ei suutnud tõestada, et CBA on riiklik asutus.

(387)

Sellega seoses viitab komisjon põhjendusele 138 ja kinnitab selles esitatud järeldust, et CBA tegutseb riiginõukogu, tsiviilasjade ministeeriumi ning ühingu pädeva äriüksuse suuniste ja järelevalve all. Samuti oli see ka 2016. aastal, kui kiideti heaks jalgrattatööstuse 13. kava.

(388)

Hiina valitsus väitis ka, et ainult üks kolmandik omamaistest tarnijatest, kes tarnivad mootoreid valimisse kaasatud elektrijalgrataste eksportivatele tootjatele, on riigiettevõtted või CBA liikmed. Veel väitis Hiina valitsus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole riigi omandis olemine piisav, et tõestada volitamist ja suuniste saamist.

(389)

Kõigepealt märkis komisjon, et Hiina valitsus ei vaidlustanud oma järeldusi, et oluline osa valimisse kaasatud eksportivate tootjate omamaisest tarnijatest on riigiettevõtted ja/või CBA liikmed. Kuna koostööd ei tehtud ja ehkki riigi omandis olemine üksi ei ole piisav, et tõendada volitamist ja suuniste saamist, on see siinkohal siiski oluline asjaolu. Eespool põhjenduses 138 on selgitatud, et nimetatud üksused järgisid valitsuse poliitikat ja eesmärke, lisaks tegi komisjon veel kindlaks ja kirjeldas põhjendustes 390–412 seda, et Hiina valitsus volitas ja suunas omamaiseid tarnijaid, kes tarnisid mootoreid elektrijalgrataste tootjatele. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(390)

Komisjon tegi kindlaks mitu õiguslikku allikat, mis viitasid mootoritööstusele antud riigi toetusele, tingituna nende positsioonist elektrijalgrataste tootmisharu tarneahelas.

(391)

Need dokumendid hõlmavad jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 12. viisaastakukava, jalgrattatööstuse 13. kava, kergetööstuse arengukava (2016–2020), Suzhou kohaliku omavalitsuse üldameti ringkirja, mis käsitleb kohaliku omavalitsusüksuse tööstuse ja majanduse ajakohastamise erifondi (SU FU BAN 2014-137), ning tema seonduvat teadet, mis käsitleb Suzhou kohaliku omavalitsuse maksunduse erifondi programmi aastaks 2016, ning Tianjini kohalikku kerge- ja tekstiilitööstuse arengukava 13. viisaastakuks (2016–2020). Neid dokumente analüüsiti punktis 3.1.

(392)

Nendes dokumentides rõhutatakse vajadust suurendada elektrijalgrataste tootjatele oluliste sisendite (mille hulka kuuluvad ka mootorid) kvaliteeti ja tulemuslikkust ning viia lõpule jalgrataste rahvusvaheline tarneahel, nii et Hiinas saab luua vertikaalselt lõimitud ja autonoomse elektrijalgrataste tootmisahela.

(393)

Nendes dokumentides kirjeldatakse ka eri toetuskavasid elektrijalgrataste tootjatele ja nende tarnijatele, näiteks soodusrahastamise ning maksude mahaarvamise / maksuvabastuste vormis subsiidiume, nagu on kirjeldatud põhjendustes 105 ja 106.

(394)

Kõigepealt tuletatakse meelde, et pidades silmas Hiina valitsuse osalist koostööst keeldumist, ei saadud sisendmaterjalide tarnijatelt küsimustiku vastuseid, välja arvatud Bafangilt, ning et komisjonil puudus seega oluline teave mootorite tarnijate siseturu kohta. Selle tagajärjel pidi komisjon tuginema faktidele, mis olid kättesaadavad alusmääruse artikli 28 lõike 1 alusel, et teha järeldused volituste andmise kohta. Seoses sellega koosnes komisjoni jaoks kättesaadav teave valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt kogutud teabest nende mootorite siseturu tarnijate kohta, avalikult kättesaadavast teabest CBA ja tema liikmete kohta, ainsalt koostööd tegevalt sisendi tarnijalt saadud teabest ning tootmisharu eriaruandest, mis käsitles mootoreid Hiinas ja mille esitas kaebuse esitaja.

(395)

Mis puudutab valimisse kaasatud eksportivate tootjate tarnijaid, siis sedastas komisjon põhjenduses 382, et CBA liikmed, kes tarnisid mootoreid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, moodustasid uurimisperioodil 41 % kogu omamaisest eksportivatele tootjatele tarnitud kogusest ning kuni 66 % kogu omamaisest müügiväärtusest. Peale selle tegi komisjon põhjendustes 382 ja 383 järelduse, et CBA liikmed, sealhulgas osade tarnijad, on alluvad võtmetähtsusega ettevõtjad, kellele on antud volitused rakendada riiklikku poliitikat, et saavutada laiemad eesmärgid, mis on seotud elektrijalgrataste tootmisega. Tuginedes eeltoodule ning muu teabe puudumisel peeti seda Hiina omamaisel mootoriturul valitsevat olukorda esindavaks.

(396)

Täpsemalt ning mis puutub ainsasse koostööd tegevasse mootorite tarnijasse, leiti uurimisel, et ta oli eksportinud sarnaseid mudeleid erineva hinnaga olenevalt turust ning et ta müüs pidevalt mootoreid soodsama hinnaga oma siseturul võrreldes ekspordituruga. Siseturu hinnad olid üle 33 % odavamad kui keskmised ekspordihinnad. See erinevus ulatus teatavate mudelite puhul 67 %ni.

(397)

Uurimisel tehti kindlaks ka see, et samad kulud olid seotud samade mudelitega nende sihtkohast hoolimata. Järelikult ei saanud hinnaerinevusi eksporditud ja siseturul müüdud mudelite vahel kulude erinevustega selgitada. Bafang väitis, et need hinnaerinevused tulenesid suurematest müügikuludest eksporditurul. Samas uurimine näitas, et vaid väike osa hinnaerinevusest oli seostatav suuremate müügikuludega. Bafang ei väitnud, et seda erinevust selgitaks erinevad turutingimused, ning seda hüpoteesi ei kinnitanud ka käesoleval uurimisel kindlaks tehtud faktid. Bafang kui CBA liige vastupidi allub sellele ühingule, mille jalgrattatööstuse 13. kava eesmärk on parandada elektrijalgrataste eksportivate tootjate eksporditulemusi, nagu on märgitud eespool põhjendustes 112 ja 113. Seega selleks, et aidata kaasa selle tootmisharu eksporditulemustele, volitatakse või suunatakse teda müüma sisendit odavama hinnaga siseturul, nii et elektrijalgrataste eksportivad tootjad saavad pakkuda oma tooteid märkimisväärselt madalama hinnaga kui tema konkurendid eksporditurgudel, mis peavad hankima mootoreid mittesubsideeritud hinnaga.

(398)

Mitu isikut väitis, et Bafangi otsust küsida eksporditurgudelt kõrgemaid hindu kui siseturul ei tohiks pidada põhjendamatuks. Esiteks võib see olla seotud müügijärgsete kuludega. Teiseks võib see sõltuda erinevatest konkurentsitasemetest kahel turul. Kolmandaks võib see sõltuda suuremast sisenõudlusest ja Bafangi kaubamärgi tuntusest.

(399)

Seoses esimese punktiga viidatakse põhjendusele 397, kus seda väidet on juba käsitletud, pidades silmas tarnija valdustes kontrollitud teavet. Teise ja kolmanda punkti kohta tuleb kõigepealt märkida, et eespool nimetatud väidet ei toetanud uued detailid. Kuna Hiina valitsus ei teinud osaliselt koostööd, nagu on selgitatud eespool põhjendustes163–169, puudus komisjonil oluline teave nii sise- kui ka eksporditurgude erinevate konkurentsitasemete kohta ning samuti siseturul tegutsevate mootorite eri tarnijate kohta. Selle põhjal pidi komisjon tegema oma järeldused kättesaadava teabe, st sisendmaterjali tarnijatelt saadud küsimustiku ainsate vastuste põhjal. Puuduvad tõendid, mis näitaksid siseturu ja ekspordituru erinevat konkurentsitaset, mis tooks kaasa kahe turu vahelise erineva hinnataseme. Samuti puuduvad tõendeid Bafangi kaubamärgi tuntuse kohta ja selle kohta, kuidas see mõjutab eri hindade kujunemist. Kui üldse, võib kaubamärgi tuntus avaldada mõju hinnakujundusele siseturul, sest see võiks olla siseturul konkurentidest kõrgemate hindade aluseks. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(400)

Pealegi arvestades märkimisväärset hinnaerinevust siseturul müüdavate ning ekspordiks müüdavate mootorite vahel, oleks ratsionaalne majanduslik otsus keskenduda pigem mootorite müügile eksporditurgudel, arvestades oluliselt suuremat kasumlikkust, mis on võimalik saavutada. Suurem kasumlikkus oleks võimalik saavutada isegi siis, kui äriühing vähendaks oma mootorite ekspordihindasid, võrreldes uurimisperioodi ajal küsitud hinnaga, et omandada turuosa kolmandate riikide turgudel. See tuleneb sellest, et eksporditurul saavutatud kasumlikkus oleks endiselt oluliselt suurem kui siseturul saavutatud kasumlikkus. Koos ekspordimahu kasvuga absoluutne kasumlikkus isegi ületaks praegused tasemed. Eeltoodust hoolimata näitas uurimine, et Bafangi põhitegevus uurimisperioodil püsis siseturul. Bafang väitis, et asjaolu, et nende omamaine müük uurimisperioodil võimaldas mõistliku kasumi, tõestas, et nad ei müünud oma toodangut siseturul madalama hinnaga ning et nende hinnakäitumine ei olnud ebaratsionaalne.

(401)

Ei ole küll vaidlustatud, et Bafangi omamaine müük oli kasumlik, näitab toimikus sisalduv teave siiski, et omamaised hinnad olid oluliselt madalamad kui ekspordihinnad. Komisjoni põhjenduses 400 ei leitud, et ratsionaalne otsus oleks teenida kasumit, vaid laiendada müüki eksporditurgudele, kus oleks võimalik kasumit suurendada, võttes arvesse põhjenduses 396 kirjeldatud olulist hinnaerinevust, või teise võimalusena suurendada omamaise müügi hinda vähemalt samale tasemele ekspordimüügiga, et maksimeerida oma kogukasumit.

(402)

Giant väitis ka, et vastavalt DRAM-kiipide tasakaalustavate meetmete kohta esitatud vaekogu paneelaruandele (44) ei ole „ei piisa majanduslikult mittemõistlikul viisil tegutsemisest, et otsustada volitamise või suunamise üle.“

(403)

Sellega seoses tuleb märkida, et nagu on märgitud alljärgnevalt põhjendustes 394–397 ja 404, ei ole volitamise ja suunamise kohta tehtud järelduse aluseks Bafangi puhul täheldatud hinnaerinevus. Seda tegurit peeti pigem mõjuks kui volitamise ja suunamise aluseks. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(404)

Lisaks tugines komisjon tootmisharu eriaruandele, mis keskendus elektrijalgrataste mootoritele Hiinas „2018.–2023. aasta Hiina elektrijalgrataste mootoritööstuse turunõudluse ja investeeringute konsultatsiooniaruanne“, mille koostas YuboZhiye Market Consulting (45). Veebisaidil avaldatud kirjelduse kohaselt põhineb aruanne „andmetel, mille on esitanud YuboZhiye uurijad kooskõlas riigi statistikaasutuste, turuseire andmebaaside, tootmisharu ühenduste (teadlased), impordi ja ekspordi statistika ametite, uurimisasutuste ja muude institutsioonidega“. Aruanne, mis on avalikult kättesaadav, näitab, et jalgrattamootorite import moodustas 2017. aastal üksnes alla 10 % siseturu müügimahust. Komisjon leidis seepärast, et siseturu osalised on selgelt hinnakujundajad ning neid ei tohiks mõjutada impordihinnad, mis pigem järgivad hindu. Seda kinnitab valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt ostetud mootorite impordihinna analüüs, mis võrreldes mudelitega on olulisel määral kooskõlas hindadega, mida küsisid siseturul tegutsevad mootorite tarnijad, sealhulgas Bafang. Täpsemalt oli selle põhimudeli (asukoha ja võimsuse kombinatsioon), mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad nii importisid kui ka ostsid uurimisperioodil siseturul, hinnaerinevus rohkem kui 3 %.

(405)

Pärast järelduste teatavakstegemist märkis Bafang, et väide nagu oleksid siseturu kujundajad hinna kehtestajad ja impordihinnad ei saanud neid mõjutada, ei olnud tõendatud. Samuti väitis ta, et järeldus, et omamaised hinnad on samal tasemel kui impordihinnad, kajastab üksnes asjakohast tasu.

(406)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et Hiina valitsuse koostöö osalise puudumise tõttu, mida käsitleti põhjendustes 163–173, ei olnud komisjoni käsutuses olulist teavet ei mootorite siseturu struktuuri ega hinnakujundusmehhanismide kohta. Seepärast pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele ja leidis, et põhjenduses 404 osutatud konkreetse tootmisharu aruandes esitatud teave mootorite kohta oli põhjendatud. Võttes lisaks arvesse, et 2017. aastal moodustas mootorite eksport ainult 10 % elektrimootorite tarbimisest HRVs, on ebatõenäoline, et teistes riikides asuvad eksportijad võiksid siseturu hindu mõjutada, vähemalt mitte märkimisväärses ulatuses. Igal juhul ei esitanud Bafang ühtegi tõendit selle väite kinnituseks Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(407)

Seega asjaolu, et mootorite hind Hiina siseturul on märkimisväärselt madalam kui ekspordiks, viitab veelgi sellele, et valitsus on siseturu mootoritarnijaid volitanud ja suunanud müüma mootoreid elektrijalgrataste tootmisharule madalama hinnaga, ning siseturu mootoritarnijate ebaratsionaalsele käitumisele, sest Hiina valitsus ei ole vastupidist teavet esitanud.

(408)

Peale selle sisaldab aruanne tõendeid, et elektrijalgrataste tootmisharu subsideeritakse ning et subsiidiume antakse eesmärgiga tagada üldine kasu elektrijalgrataste tootmisharule, sealhulgas mootorite tarnijatele. Seda toetab nimelt järgmine väljavõte:

(409)

Komisjon viitas kergetööstuse arengukavale (2016–2020), et kvalifitseerida nende „toetuspoliitikate“ laadi. Eelkõige viitas komisjon kolmele toetusmeetmete paketile, mida on kirjeldatud põhjendustes 101–106.

(410)

Aruanne sisaldab muud asjakohast teavet, mis näitab, et toetatakse Hiina mootoritööstust elektrijalgrataste tarneahela osana:

(411)

Kokkuvõttes kinnitatakse aruandes, et elektrijalgrataste ja mootorite tootmisharud on omavahel seotud ning mootorite tootmisharu areng on elektrijalgrataste tootmisharu arengu jaoks võtmetähtsusega. Samuti kinnitab see, et Hiina valitsus annab subsiidiumeid mootoritele, mille eesmärk on suurendada kogu tootmisahela, sealhulgas elektrijalgrataste tootmisharu konkurentsivõimet.

(412)

Eeltoodule tuginedes tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus volitab või suunab Hiina mootoritootjaid tarnima seda sisendit piisavast väiksema tasu eest elektrijalgrataste siseturu tootjatele.

(413)

Pärast lõplike järelduste avaldamist viitas Gianti kontsern WTO apellatsioonikogu aruandele teemal „USA – dünaamiliste muutmälude tasakaalustava meetme uurimine“, milles nenditi, et üksnes poliitilisi avaldusi ei saa pidada volitamiseks või suunisteks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkti iv tähenduses (46). Veel oli aruandes märgitud, et volitamine ja suuniste andmine (mis tähendavad vastutuse andmist eraõiguslikule asutusele või võimu teostamist selle üle) eeldab aktiivsemat rolli kui ainult julgustamine (47). Apellatsioonikogu järeldas kokkuvõtvalt, et eraõigusliku asutuse volitamine või sellele suuniste andmine peaks hõlmama mingil kujul ähvardust või stiimulit (48). Gianti kontsern osutas ka WTO vaekogu otsusele teemal „USA – ekspordipiirangud“, milles märgiti, et „nii volitamine kui ka suunamine peavad seetõttu kandma endas järgmist kolme elementi: i) selge ja kinnitav delegeerimine või käsu andmine; ii) see on suunatud konkreetsele isikule ja iii) selle eesmärk on konkreetne ülesanne või tegevus (49). Seega ei ole üksnes järelevalve või üldiste õigusaktides sätestatud regulatiivsete volituste rakendamine piisav, et sedastada volitust ja suuniste andmist (50).

(414)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni järeldus, mida on üksikasjalikult kirjeldatud eespool punktis 3.1, ei põhine mitte üksnes poliitilisel avaldusel. See põhineb ka rollil, mis on CBA-l, keda kui jalgrattatootjaid ja ka akutootjaid ühendavat liitu kontrollib Hiina kõrgeim võim, st riiginõukogu, ning annab talle suuniseid. Lisaks tuletatakse meelde, et CBA liikmed on kohustatud viima ellu CBA otsuseid ja seetõttu käsitatakse neid allutatutena. Sellega seoses tuletatakse meelde, et CBA andis välja jalgrattatööstuse 13. kava, mille eesmärk on elektrijalgrataste tootjate eksporditegevuse parandamine, nagu on selgitatud põhjendustes 112 ja 113. Eespool esitatud järeldusi toetavad ka mitmed väljavõtted konkreetsest mootorite tootmisharu aruandest, mida on nimetatud põhjenduses 408–410, mis tõendavad, et toetus mootorite sektorile johtus kõnealuse sektori paigutumisest elektrijalgrataste tarneahelasse. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(415)

Gianti kontsern oli ka seisukohal, et tehtud järelduste puhul on komisjon põhjenduses 407 osutatud tõendamiskoormise ümber pööranud, viidates Hiina valitsuse osalisele koostöösoovimatusele. Gianti kontsern rõhutas, et tõendamiskoormis lasub komisjonil ja et komisjon ei ole tõendanud, et elektrijalgrataste akude ja mootorite tarnimine on tavapäraselt valitsuse valdkonda kuuluv tegevus.

(416)

Sellega seoses leidis komisjon, et tõendid, mille kokkuvõte on esitatud kättesaadavate faktide põhjal põhjenduses 414, on piisavad, et tõendada volitamist ja suunamist. Samuti tuletatakse meelde, et Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega rohkem teavet pärast seda, kui talle oli teatatud, et komisjon kavatseb kasutada kättesaadavaid fakte seoses sisendite tarnimisega piisavast väiksema tasu eest. Eelnevale tuginedes leiab komisjon, et ta ei ole tõendamiskoormust ümber pööranud. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(417)

Komisjon soovib kõigepealt meelde tuletada, et tingituna asjaolust, et Hiina valitsus keeldus osaliselt koostööst, pidi komisjon tegema oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal, mis põhinesid kaebuse esitaja esitatud tootmisharu eriaruandel ning ainsa komisjoni küsimustikule vastanud koostööd tegeva mootoritarnija antud teabel.

(418)

Nagu kirjeldatud põhjenduses 410, sisaldab aruanne mitut tõendit, et elektrimootorite tootmisharu sai toetust „maksude tagasimaksete stiimuli“, „maakasutuse, kapitaliteenuste ja tööjõu pakkumise“ kaudu.

(419)

Seda kinnitasid ka järeldused, mis tehti seoses Bafangiga. Uurimisel selgus tõepoolest, et see äriühing sai mitut liiki subsiidiumeid, mis koosnesid maakasutusõigustest piisavast väiksema tasu eest, alandatud maksumäärast ja mitmest toetusest.

(420)

Mitu huvitatud isikut esitas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile d ning alusmääruse artikli 6 punktile d osutades märkusi tasu piisavuse kohta, mis määratakse kindlaks seoses kõnealuse kauba või teenuse osas valdavate turutingimustega. Teisisõnu peab kasutatav võrdlusalus olema seotud valitsevate tingimustega Hiina turul või vastuvõtjale kättesaadava mõne teise riigi turul või maailmaturul valitsevate tingimustega.

(421)

Komisjon leidis, et Hiina RV turul valitsevad tingimused olid moonutatud, võttes arvesse ettevõtjate rakendatavaid riiklikke ja valdkondlikke poliitikaid. Lisaks, kuna Hiina valitsus ei teinud osaliselt koostööd, ei olnud komisjonil olulist teavet mootorite turu olukorra kohta Hiinas ega võimalike kohanduste kohta, mida oli vaja teha. Mis puutub teise riigi turul või maailmaturul valitsevatesse tingimustesse, siis ei olnud selline teave kättesaadav sedavõrd üksikasjalikult, mis oleks võimaldanud teha mõistlikku võrdlust. Seega pidi komisjon tuginema olemasolevale teabele. Selle põhjal järeldas komisjon, et Hiina turul valitsevad tingimused ei õigustanud kohandamist, ning arvutas võrdlusaluse põhjenduses 432 kirjeldatud meetodil.

(422)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et komisjon oleks pidanud moonutamata võrdlusalusena kasutama ka valimisse kaasatud koostööd tegevate tootjate mootorite impordihindu.

(423)

Võttes arvesse omamaiste mootorite tarnijate turuosa ja asjaolu, et nad on Hiina turu hinnakujundajad, nagu on märgitud põhjenduses 404, ei peetud asjakohaseks impordihindade kasutamist võrdlusalusena, sest nende hindade taset mõjutasid samavõrra ka siseturu moonutused. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(424)

Gianti kontsern ja Hiina valitsus väitsid, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b, artikliga 10 ning artikli 32 lõikega 1, kuna komisjon ei saa kõrvale hoida kohustusest tõestada, et ettevõtjad on volitatud või saavad suuniseid. Sellega seoses väitis Gianti kontsern, et komisjon peab: 1) analüüsima, kas tootjatele on antud subsiidiume; 2) analüüsima, kas akusid ja mootoreid osteti turutingimustel; 3) välja arvutama, kui suur osa toetustest on kätte antud.

(425)

Sellega seoses leitakse, et komisjoni järeldus põhineb piisavalt üksikasjalikel alustel, mis on kokkuvõtvalt esitatud põhjenduses 414. Gianti märkuste osas leidis komisjon, et kuna Hiina valitsus keeldus koostööst ja koostööd tegi vaid üks tarnija omal algatusel, siis ei olnud komisjonil olulist teavet. Lähtudes kättesaadavast teabest ja komisjoni tehtud analüüsist, leiti siiski, et tingimused järelduste tegemiseks volituste andmise ja suunamise kohta olid täidetud. Mis seda mõttekäiku puudutab, siis arvestades, et komisjoni analüüs ei keskendunud sellele küsimusele, siis loeti see väide ebaoluliseks. Seetõttu tuli kõnealused märkused tagasi lükata.

(426)

Nagu on märgitud põhjendustes 390–412, suunatakse mitmetes konkreetselt elektrijalgrataste sektori äriühingutele suunatud õiguslikes dokumentides sisenditarnijaid pakkuma elektrijalgrataste tootmisharule mootoreid piisavast väiksema tasu eest. Nende dokumentide põhjal tõestati, et sisenditarnijad pakuvad mootoreid vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, kes järgivad Hiina valitsuse asjakohaseid strateegiaid.

(427)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid piisavast väiksema tasu eest mootorite tarnimise kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et selliste subsiidiumide puhul lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(428)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad ostsid mootoreid siseturult, tehes seda peamiselt sõltumatutelt äriühingutelt, aga ka importisid teatavaid koguseid. Mõned mittemärkimisväärsed kogused osteti seotud äriühingutelt. Mõnede tootjate jaoks oli Bafang peamine tarnija, kes tarnis üle 50 % ostumahust.

(429)

Nagu selgitatud põhjenduses 396, müüs Bafang kui allutatud ettevõtja, kellele oli antud volitus rakendada riiklikku poliitikat, mootoreid oma koduturul märkimisväärselt odavama hinnaga kui ekspordiks. Selle tagajärjel said Hiina eksportivad tootjad kasu mootoritest, mida müüdi piisavast väiksema tasu eest.

(430)

Mitu isikut väitis, et alusmääruse artikli 2 punktide a ja b kohaselt on subsiidiumi andmise õigus ainult valitsusel. Kuna Bafang on eraomandis olev äriühing, ei saa seda pidada valitsuseks artikli 2 punkti b tähenduses ja seetõttu ei saa ta anda subsiidiume.

(431)

Seega ei peetud kõnealust märkust asjakohaseks, võttes arvesse järeldust, milleni jõuti põhjenduses 412, st, et tarnijatele, kes tarnivad mootoreid elektrijalgrataste tootjatele, on Hiina valitsuse poolt antud volitused ja juhised kõnealuse sisendi tarnimiseks piisavast väiksema tasu eest.

(432)

Valimisse kaasatud äriühingute kasu arvutati, võrreldes mootorite siseturu- ja ekspordihindasid, mida Bafang küsis uurimisperioodil. Selle võrdluse puhul võeti arvesse mootori asukohta (rummus või tsentraalpaigutusega) ja võimsust (kilovattides). Arvutatud protsendimäärasid kohaldati hindadele, mida maksid valimisse kaasatud eksportivad tootjad mootorite ostmisel siseturu tarnijatelt. Kohandamisi ei tehtud.

(433)

Gianti kontsern väitis, et siseturult ostetud mootorite ja liitu eksporditud elektrijalgrataste vahel ei ole mingit seost.

(434)

Sellega seoses ollakse arvamusel, et põhjendustes 428–429 kindlaks määratud kasu on soodustus elektrijalgrataste tootjatele, kes ostavad kodumaiseid mootoreid tegelikust väiksema tasu eest, ning et kõnealune kasu ei ole seotud müüdud elektrijalgrataste konkreetsete mudelitega. Seega järeldati, et Gianti kontsern sai kasu, kui ta ostis kodumaiseid mootoreid moonutatud hinnaga tulenevalt Hiina valitsuse volitustest ja juhistest, mida on kirjeldatud põhjendustes 394–412. Seetõttu tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(435)

Riigisisese müügi osas väitis Bafang, et selles tehingute loetelus, mida kasutati riigisiseselt müüdud mootorite keskmise hinna määramiseks, sisaldusid ka müügitehingud seotud äriühingule. Lisaks selgitas Bafang, et kõnealused seotud müügitehingud olid ette nähtud ekspordiks, kuna kõnealune seotud äriühing tegutses riigisisese kauplejana, kes vastutas eksportmüügi eest. Seepärast taotles Bafang komisjonilt kõnealuste müügitehingute väljajätmist riigisisese keskmise hinna arvutamisel.

(436)

Komisjon nõustus selle väitega ja jättis sellised tehingud riigisisese keskmise hinna arvutamisel välja, kuna komisjon oli rahul Bafangi esitatud tõenditega, milles näidati, et kõnealused müügitehingud olid tõepoolest ette nähtud eksportmüügiks kodumaise seotud kaupleja kaudu. Toimikus aga ei olnud tõendeid selle kohta, kas kõnealused müügitehingud seotud kauplejale tehti turutingimustel või mitte, mida on pikemalt selgitatud põhjendustes 437–441. Selle tulemusel muudeti arvutusi vastavalt, võttes arvesse üksnes riigisisest müüki sõltumatutele klientidele

(437)

Mis puutub eksportmüügi keskmisse hinda, siis väitis Bafang seoses põhjendustes 435 ja 436 käsitletud müügitehingutega, et tema kodumaise seotud kaupleja kaudu eksporditud mootorite hindu tuleks nõuetekohaselt kohandada, et jätta välja kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumi.

(438)

Sellega seoses tuleb märkida, et ei olnud võimalik kindlaks teha, kas Bafangi ja tema seotud äriühingu vahelised tehingud tehti turutingimustel või tuleks kõnealuse seotud äriühingu eksportmüüki kohandada, lisades sellele mõistliku kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulud. Igal juhul peaks eksportmüügi hinna mõõtmise lähtepunkt põhinema tegelikul ekspordihinnal, mida maksid sõltumatud ostjad, kuna seda peetakse omamaise turu moonutustest vabaks turuhinnaks, olenemata Bafangi kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi tasemest. Seega, selleks et tagada korrektne võrdlus omamaise müügi ja eksportmüügi vahel samal kauplemise tasemel ning tagada järjepidevus omamaise müügi hinna kohandamises, mida on selgitatud põhjendustes 435 ja 436, otsustas komisjon jätta välja need kaudsed eksportmüügitehingud seotud omamaise kaupleja kaudu ning muutis keskmise ekspordihinna arvutust vastavalt. Selle tulemusel võrreldi Bafangi riigisiseseid ja eksportmüügi hindu üksnes otsemüügi puhul sõltumatutele klientidele nii riigisiseselt kui ka eksporditurgudel. Selliselt kohandatud müügi esinduslikkuse tase oli ikkagi märkimisväärne, olles umbes 70 % kogu eksportmüügist. Need järeldused avalikustati uuesti kõigile huvitatud isikutele ka pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(439)

Pärast uuesti avalikustamist väitis Bafang, et eksportmüüki sõltumatutele klientidele tema seotud äriühingu kaudu ei tohiks välja jätta ning väitis veel, et vastavaid müügitehinguid tuleks nõuetekohaselt allapoole kohandada, jättes välja müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumi. Bafang väitis ka, et komisjon oleks võinud seda teavet uurimise ajal küsida, et teha kindlaks, kas müük seotud klientidele toimus turutingimustel.

(440)

Sellega seoses tuleks meenutada, et hinnavõrdluse ainus eesmärk oli määrata kindlaks võrdlushind mootorite jaoks, mida müüdi piisavast väiksema tasu eest. Pärast Bafangi märkusi järelduste avalikustamise järel peeti asjakohaseks jätta välja seotud kaupleja kaudu tehtud eksporditehingud, nagu Bafang taotles, kuna need tehingud sisaldasid müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit ning ei olnud võimalik kindlaks teha, kas nende tehingute müügihinnad olid usaldusväärsed.

(441)

Lisaks tuleks selgitada, et komisjoni teenistustele anti kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludest ja kasumist teada alles pärast kontrollkäiku ning Bafang ei tõstatanud seda küsimust, kui ta esitas teavet oma kasumlikkuse kohta kahel eri turul ega siis, kui tehti kindlaks asjaolusid, mis õigustaksid omamaiste hindade ja ekspordihindade erinevust (vt põhjendus 397). Viimasena tuleks märkida, et Bafang ei toetanud oma väiteid tõenditega, kuna ta ei esitanud oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise ja uuesti avalikustamise kohta rohkem teavet sellise müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumlikkuse kohta. Igal juhul, nagu on selgitatud põhjenduses 437, sai eksportmüügi õige võrdlusalus põhineda üksnes tegelikul hinnal, mida maksis lõpptarbija, olenemata kõigist vahemüükidest ja neile vastavatest kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumite tasemetest, kuna need on ebaolulised selleks, et määrata õige turuhind subsiidiumist saadava kasu arvutamiseks. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(442)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tabel 3

Mootorite tarnimine piisavast väiksema tasu eest

(443)

Kuna Hiina valitsus ei esitanud teavet elektrijalgrataste akude riigisiseste tarnijate arvu ja omanike kohta, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele alusmääruse artikli 28 lõike 1 tähenduses. Selleks analüüsis ta Hiina elektrijalgrataste liitiumakude tootmisharu käsitlevat konkreetset aruannet, mille kaebuse esitaja esitas, ning viie valimisse kaasatud eksportiva tootja akude tarnijate olukorda.

(444)

Samal ajal tegi komisjon kindlaks 23 Hiina akude tarnijat, kellest vähemalt kolm olid CBA liikmed ning vähemalt üks kuulus osaliselt riigile. Need tarnijad esindasid 33 % akude kogukogusest ning 31 % nende ostude koguväärtusest uurimisperioodil. Nagu märgitud põhjendustes 133–139, oli CBA vaatlusalusel perioodil riiginõukogu juhtimise all. Peale selle, nagu on kirjeldatud põhjenduses 382, on CBA pannud oma liikmetele teatavad kohustused seoses riikliku poliitika rakendamisega.

(445)

Selle alusel leidis komisjon, et CBA liikmed on seotud rangete kohustustega oma ühingu ees, mis on riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni otsese järelevalve all ja järgib selle ärisuuniseid. Seega käsitatakse CBA liikmeid, sealhulgas akude tarnijaid allutatud võtmetähtsusega ettevõtjatena jalgrataste tootmisharus, keda on volitatud rakendama riiklikku strateegiat, et saavutada elektrijalgrataste tootmisega seotud ulatuslikumad eesmärgid. Seepärast uuris komisjon ka akude puhul täiendavalt neid strateegiaid.

(446)

Sarnaselt mootoritega väitis mitu isikut, et CBA on mittetulundusühing, kelle liikmeteks on jalgrattatööstuses tegutsevad äriühingud, teadusasutused ja kohalikud ühendused, kes on ühinenud vabatahtlikult. Need isikud väitsid veel, et enamik CBA liikmetest on eraomandis olevad äriühingud.

(447)

Sellega seoses osutatakse põhjendustele 166 ja 168, milles on selgitatud, et kuna Hiina valitsus ei esitanud teavet omamaiste sisendmaterjalide tarnijate omandisuhte kohta, tuli komisjonil toetuda kättesaadavatele faktidele. Kättesaadavate faktide alusel tehti kindlaks, et mitu CBA liiget on samuti riigi omanduses olevad ettevõtted.

(448)

Hiina valitsus väitis, et komisjon ei suutnud tõestada, et CBA on riiklik organisatsioon.

(449)

Sellega seoses viidatakse põhjendusele 138 ja kinnitatakse selles esitatud järeldust, et CBA tegutseb riiginõukogu, tsiviilasjade ministeeriumi ning ühingu pädeva äriüksuse suuniste ja järelevalve all. Samuti oli see ka 2016. aastal, kui kiideti heaks jalgrattatööstuse 13. kava.

(450)

Hiina valitsus väitis veel, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole riigi omandis olemine piisav, et tõestada volitamist ja suuniste saamist.

(451)

Kuigi riigi omandis olemine üksi ei ole piisav, et tõestada volitamist ja suuniste saamist, on see siinkohal siiski oluline asjaolu. Lisaks tuleks märkida, et nagu on märgitud põhjendustes 452–484, põhineb komisjoni analüüs mitmel muul asjaolul, mis toetavad väidet selle kohta, et elektrijalgrataste akude omamaised tarnijad said volitused ja suunised Hiina valitsuselt. Seetõttu tuli kõnealused märkused tagasi lükata.

(452)

Komisjon tegi kindlaks mitu õiguslikku allikat, milles viidati riigi toetusele akude tootmisharus, mis tulenes akude olulisusest elektrijalgrataste tootmisharu tarneahelas.

(453)

Esimene dokument on kergetööstuse arengukava (2016–2020), mille Hiina valitsus on koostanud, et rakendada 13. viisaastakukava ja kava „Made in China 2025“. Akude tootmine on kavas märgitud võtmetähtsusega tootmisharude seas. Seoses akudega soovitatakse kavas „edendada akude tootmisharu, et areneda keskkonnahoidlikkus, ohutus, suure jõudlusega ja pikaajalises suunas. Kiirendada liitiumioonakude suure jõudlusega elektroodmaterjalide, akude separaatorite, elektrolüütide, uut liiki lisaainete ja täiustatud süsteemiintegratsioonimeetodite, uut liiki pliiakude tehnoloogia, näiteks spiraalsete ja pliisüsinikakude ning järgmise põlvkonna pliiakude, nagu bipolaarsete ja pliivabade võrgumaterjalide ja oluliste materjalide, näiteks kütuseelemendi prootonivahetusmembraani ning plaatinat asendava katalüsaatori teadus- ja arendustegevust ning industrialiseerimist. Keskenduda uut liiki ühekordselt kasutatavate akude, uut liiki pliiakude, uute energiaallikatega sõidukite akude ja kütuseelementide arendamisele. Kiirendada tehniliste seadmete ümberkujundamise kiirust ning pliiettevõtte ajakohastamist kooskõlas plii-happeakude tootmisharu standardtingimustega (2015. aasta versioon). Edendada aktiivselt pliiakude jäätmete ümbertöötamise süsteemi loomist.“

(454)

Kavas tuvastatakse ka konkreetsed poliitikameetmed, et edendada kõiki neid võtmetähtsusega tehnoloogiaid. Need on sätestatud põhjendustes 101–106 ning hõlmavad muu hulgas sooduslaene, ekspordikrediidikindlustuse toetust ja maksupoliitika toetust.

(455)

Teine dokument on strateegia „Made in China 2025“. See on riiklik strateegia, mis keskendub kümnele peamisele sektorile, mis saavad eritoetust ja -tähelepanu kuni 2025. aastani. Muude privileegide seas antakse toetust riigi osalusega pankadelt mittekaubanduslikul alusel antud laenude kaudu ning erandina teatavatele standarditele ja määrustele vastavusest. Hiina akude tootmisharu on osa riikliku strateegiaga toetatud valdkondadest. See ilmneb järgmisest väljavõttest:

(456)

Jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 13. viisaastakukava kolmas dokument, milles loetletakse põhieesmärgid, prioriteedid ja toetuskavad jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu ning nende põhikomponentide tootmisharude, sealhulgas akude tootmisharu jaoks:

(457)

Neljas dokument on akude tootmisharu 12. viisaastakukava, mis on võetud vastu 2015. aastal ning kehtib seega kogu uuritaval perioodil:

(458)

Viies dokument on akude tootmisharu 13. viisaastakukava, mille on vastu võtnud Hiina keemiliste ja füüsikaliste energiaallikate assotsiatsioon 18. jaanuaril 2016:

(459)

Lisaks eespool kirjeldatud õiguslikele allikatele tugines komisjon aruandele, mis käsitles Hiina elektrijalgrataste liitiumakude tootmisharu (Yubo Zhiye Business Consulting). Aruanne („Põhjalik analüüs, mis käsitleb liitiumioonakude tootmisharu elektrijalgrataste jaoks aastatel 2018–2023, ning suunisaruanne, mis käsitleb 13. viisaastaku arengukava) (51), avalikult kättesaadav Consultancy veebisaidil (www.chinabgao.com) kinnitab, et tootmisharu on väga suurel määral subsideeritud ning et neid subsiidiume antakse elektrijalgrataste tootmisharu üldiseks kasuks:

(460)

Kokkuvõttes tõendavad need dokumendid valitsuse toetust akude tootmisharule ning kirjeldavad ka kättesaadavaid toetusmeetmeid, mida see tootmisharu on saanud viimastel aastatel kasutada (soodusrahastamine, maksude mahaarvamine / maksuvabastused ning ekspordikrediidikindlustus). Peale selle rõhutavad need vajadust veelgi lõimida akude ja elektrijalgrataste tootmisharusid suurema koostöö ja liitude loomise kaudu ning tunnustavad akudega elektrijalgrataste subsiidiumipoliitikat, mille eesmärk on edendada elektrijalgrataste populariseerimist ja eksporti.

(461)

Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et akude tootmisharu on toetatud tootmisharu, mis võib saada kasu eri subsiidiumidest, ning selle areng on tihedalt seotud elektrijalgrataste tootmisharu omaga.

(462)

Pidades silmas Hiina valitsuse osalist koostööst keeldumist, ei saadud sisendmaterjalide tarnijatelt küsimustiku vastuseid ning komisjonil puudus seega oluline teave akude tarnijate siseturu kohta. Selle tagajärjel pidi komisjon alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldused volituste andmise kohta. Seoses sellega koosnes komisjoni jaoks kättesaadav teave punktis 3.1 kirjeldatud valitsuse kavast, valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt kogutud teabest nende akude omamaiste tarnijate kohta, avalikult kättesaadavast teabest CBA ja tema liikmete kohta ning ainsalt koostööd tegevalt sisendi tarnijalt Bafangilt saadud teabest.

(463)

Komisjon leidis mitu seaduslikku allikat, mis viitasid asjaolule, et Hiina valitsus võttis meetmeid, et alandada akude maksumust eesmärgiga tagada kasu elektrijalgrataste tootjate järgtööstusele.

(464)

Esimene dokument on jalgrattatööstuse 13. kava. Kavas märgitakse, et läbimurded saavutatakse kuues võtmetähtsusega tehnoloogias. Neist üks on plii-happeakude ja liitiumioonakude ulatuslik toimivuse suurendamine. Kavas kehtestatakse ka kolm kvantifitseeritavat eesmärki:

(465)

Jalgrattatööstuse 13. viisaastakukava teine dokument. Kavas kehtestatakse mitu seost järgtööstusega ning eelkõige elektrijalgratastega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 458. Peale selle kehtestatakse selles ka seos akude tootmisharu ja elektrijalgrataste tootmisharu subsideerimise vahel: Soovitatakse võtta kasutusele liitiumioonakuga elektrijalgrataste subsiidiumide poliitika, et edendada liitiumioonakudega elektrijalgrataste populariseerimist.“ (V peatükk, V jagu).

(466)

Kolmas dokument on konkreetne akude tootmisharu aruanne, mida on kirjeldatud põhjenduses 459, ning selles selgitatakse, et „liitiumioonakude tulevane võtmetähtsusega rakendusala keskendub elektrilistele tööriistadele, elektrilistele kergjalgratastele, uute energiaallikatega sõidukitele ja energia salvestamise süsteemidele“ (V peatükk, II jagu). See selgitab komisjoni arusaama, et Hiina elektrijalgrataste tootmisharu läheb üle liitiumakudele. Seda kinnitasid ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate küsimustiku vastused.

(467)

Neljas dokument on „Rakenduslikud arvamused, mis käsitlevad jalgrataste tootmisharu sujuva arengu edasist edendamist meie linnas“, mille on avaldanud Tianjini linna majanduse ja infotehnoloogia komisjon. Kooskõlas jalgrattatööstuse 13. kavas esitatud sätetega soovitatakse arvamustes kasutada elektrijalgrataste tootmisel oma riigis toodetud akusid ning vähendada nende maksumust: „Tuginedes siseturu juhtivatele liitiumakude ja materjalide teadus- ja arendustegevuse ja tootmisettevõtetele, nagu Lishen, BAK ja Gateway, edendame elektrijalgratastele ette nähtud suure jõudlusega, väikese maksumusega, ohutute ja usaldusväärsete liitiumakude teadus- ja arendustegevust ning seotud toetavaid tehnoloogiaid.“

(468)

Eeltoodu põhjal on selge, et Hiina valitsuse kavandatud poliitika loob seose liitiumioonakude tootmisharu ja elektrijalgrataste tootmisharu arendamise vahel. Peale selle nähakse selle poliitikaga ette akude tootmisharu kulude ja hindade vähendamine subsiidiumide kaudu, et edendada elektrijalgrataste tootmisharu arengut. See näitab selgelt, et nende poliitikate kaudu volitab ja suunab Hiina valitsus akude tootjaid müüma neid madala hinnaga elektrijalgrataste järgtööstusele.

(469)

Mis puutub valimisse kaasatud eksportivate tootjate tarnijatesse, tegi komisjon põhjenduses 444 kindlaks, et CBA liikmed, kes tarnisid akusid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, esindasid 33 % kogu omamaisest kogusest, mida tarniti eksportivatele tootjatele, ning kuni 31 % kogu omamaisest müügiväärtusest uurimisperioodil. Peale selle tegi komisjon põhjenduses 383 järelduse, et CBA liikmed, sealhulgas osade tarnijad, on allutatud võtmetähtsusega ettevõtjad, kellele on antud volitused rakendada riiklikku poliitikat, et saavutada laiemad eesmärgid, mis on seotud elektrijalgrataste tootmisega. Tuginedes eeltoodule ning muu teabe puudumisel peeti seda Hiina omamaisel akude turul valitsevat olukorda esindavaks.

(470)

Täpsemalt pidi komisjon akusid tootvate tarnijate koostöö puudumisel tuginema teabele, mille ta sai Bafangilt, kes müüs akusid siseturul ja ekspordiks. Seoses sellega näitas uurimine, et ta oli müünud samaväärseid akude mudeleid siseturul märkimisväärselt soodsamate (madalamate) hindadega kui ekspordiks. Erinevus oli uurimisperioodil 30–50 %.

(471)

Mitu isikut väitis, et Bafangi akude müüki ei saa kasutada võrdlusalusena järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole Bafang akude tootja. Teiseks, osa akusid, mida Bafang ekspordib ja ka siseturul müüb, on imporditud. Samuti väideti, et Bafangi hindu ei saa akude puhul võrdlusena kasutada, kuna Bafangi müüdud akude kogus uurimisperioodil oli väga väike.

(472)

Sellega seoses tuletatakse kõigepealt meelde, et võttes arvesse Hiina valitsuse osalist koostööd, millele on osutatud punktis 3.3.3 ning võttes arvesse, et ükski akude tootja ei teinud koostööd, pidi komisjon tegema järeldused kättesaadavate faktide alusel vastavalt alusmääruse artiklile 28. Selle põhjal leiti, et kättesaadavad faktid, st Bafangi puudutavad andmed, on asjakohased ja mõistlikud. Teiseks, võttes arvesse riiklikku poliitikat ja CBA poolt väljaantud jalgrattatööstuse kava, mille eesmärk on parandada liitiumipatareide hinnataset ja elektrijalgrattaid eksportivate tootjate eksporditegevust, nagu on märgitud põhjendustes 112, 113 ja 464, leiti, et tarneallikas ehk asjaolu, kas akud on toodetud siseturul või ostetud riigisiseselt või isegi imporditud, ei oma tähtsust. Uurimise seisuskohast on oluline hinnaerinevus uurimisaluse toote tootjate poolt akude eest tegelikult makstud subsideeritud hinna ning tüüpilise turuhinna vahel, mida nad ilma subsiidiumita oleksid pidanud maksma. Eelpool öeldu alusel tuli need väited tagasi lükata.

(473)

Need mudelid olid samaväärsed, sest neid tuvastati sama sisese tootekoodiga ning neil oli sama võimsus milliampertundides. Samas ei saanud märkimisväärne hinnaerinevus, mis tehti kindlaks siseturu ja eksporditurgude vahel samaväärsete mudelite korral, olla põhjendatud. Samuti nagu mootorite puhul puudus toimikus teave, mis selgitaks, et hinnaerinevuse tasemed tulenesid konkreetsetest turutingimustest eri turgudel, kus akusid müüdi. See hüpotees oli eelkõige vastuolus uurimise käigus kogutud teabega, st et Bafang kui CBA liige allub sellele ühingule ning et CBAd otse mõjutava jalgrattatööstuse 13. kava eesmärk on parandada elektrijalgrataste eksportivate tootjate eksporditulemusi, nagu on märgitud eespool põhjendustes 112 ja 113. Seega selleks, et aidata kaasa elektrijalgrataste tootmisharu eksporditulemustele, volitatakse või suunatakse Bafangi müüma sisendit odavama hinnaga siseturul, nii et Hiina elektrijalgrataste eksportivad tootjad saavad alandada oma kulusid ja pakkuda oma tooteid märkimisväärselt madalama hinnaga eksporditurgudel kui tema konkurendid eksporditurgudel, mis peavad hankima akusid mittesubsideeritud hinnaga. Seda tehes toimivad akude tarnijad ebaratsionaalselt, müües akusid siseturul madalama hinnaga, selle asemel et üritada oma kasumit maksimeerida, müües samu akude mudeleid eksporditurul märkimisväärselt kõrgema hinnaga, saades seega oluliselt suuremat kasumit. Seega selleks, et aidata kaasa tootmisharu eksporditulemustele, antakse Bafangile volitused müüa sisendit odavama hinnaga siseturul, nii et elektrijalgrataste eksportivad tootjad saavad pakkuda oma tooteid märkimisväärselt madalama hinnaga kui tema konkurendid eksporditurgudel, kes peavad hankima mootoreid mittesubsideeritud hinnaga.

(474)

Yadea kontsern ja Bafang väitsid, et riigisiseselt müüdud mudelid ja eksporditud mudelid ei ole samad ning need mudelid on saadud eri tarnijatelt. Seega tegi Bafang ettepaneku, et hinnavõrdlus tuleks teha ainult samade akumudelite alusel, mis on tarnitud ühelt tarnijalt, kelle tooteid nii eksporditakse kui ka müüakse kodumaiselt. Bafang märkis veel, et isegi kui võrdluses piirdutaks ainult kõnealuse tarnija müüdud akudega, oleks hinnavahe siseturul ja ekspordiks müüdud akude vahel ikkagi märkimisväärne, kuigi mõistlikult väiksem kui võttes võrdlusse kõigi teiste tarnijate akude mudelid.

(475)

Sellega seoses tuleb märkida, et võrdlus tehti toodete vahel, mis kannavad Bafangi poolt määratud sama tootekoodi. Seega leiti, et need mudelid on samasugused, arvestades eriti asjaolu, et neil on sama võimsus. Asjaolu, et samast allikast tarnitud mudelite võrdlemise tulemusel saadaks ikkagi märkimisväärne hinnaerinevus, ei peetud oluliseks. Neil põhjustel lükati eespool esitatud väited tagasi.

(476)

Eeltoodule tuginedes tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus volitab või suunab Hiina akutootjaid tarnima seda sisendit omamaistele elektrijalgrataste tootjatele piisavast väiksema tasu eest.

(477)

Pärast lõplike järelduste avaldamist viitas Gianti kontsern WTO apellatsioonikogu aruandele teemal „USA – dünaamiliste muutmälude tasakaalustava meetme uurimine“, milles nenditi, et üksnes poliitilisi avaldusi ei saa pidada volitamiseks või suunisteks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkti iv tähenduses (52). Veel oli aruandes märgitud, et volitamine ja suuniste andmine (mis tähendavad vastutuse andmist eraõiguslikule asutusele või võimu teostamist selle üle) eeldab aktiivsemat rolli kui ainult julgustamine (53). Apellatsioonikogu järeldas kokkuvõtvalt, et eraõigusliku asutuse volitamine või sellele suuniste andmine peaks hõlmama mingil kujul ähvardust või stiimulit (54). Gianti kontsern osutas ka WTO vaekogu otsusele teemal „USA – ekspordipiirangud“, milles märgiti, et „nii volitamine kui ka suunamine peavad seetõttu kandma endas järgmist kolme elementi: i) selge ja kinnitav delegeerimine või käsu andmine; ii) see on suunatud konkreetsele isikule, ja iii) selle eesmärk on konkreetne ülesanne või tegevus (55).“ Seega ei ole üksnes järelevalve või üldiste õigusaktides sätestatud regulatiivsete volituste rakendamine piisav, et sedastada volitust ja suuniste andmist (56).

(478)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni järeldus, mida on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 3.1, ei põhine mitte üksnes poliitilisel avaldusel. See põhineb ka rollil, mis on CBA-l, keda kui jalgrattatootjaid ja ka akutootjaid ühendavat liitu kontrollib Hiina kõrgeim võim, st riiginõukogu, ning annab talle suuniseid. Lisaks tuletatakse meelde, et CBS liikmed on kohustatud viima ellu CBA otsuseid ja seetõttu käsitatakse neid allutatutena. Sellega seoses tuletatakse meelde, et CBA andis välja jalgrattatööstuse 13. kava, mille eesmärk on elektrijalgrataste tootjate eksporditegevuse parandamine, nagu on selgitatud põhjendustes 112 ja 113. Ülalesitatud järeldusi toetavad ka mitmed väljavõtted konkreetsest akude tootmisharu aruandest, mida on nimetatud põhjenduses 459, ning üldisemad väljavõtted erinevatest allikatest, mida on nimetatud põhjendustes 464–467, mis tõendavad, et toetus akude sektorile johtus kõnealuse sektori paigutumisest elektrijalgrataste tarneahelasse. Seetõttu tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(479)

Gianti kontsern oli ka seisukohal, et tehtud järelduste puhul on komisjon Hiina valitsuse osalisele koostöösoovimatusele osutades tõendamiskoormise ümber pööranud. Gianti kontsern rõhutas, et tõendamiskoormis lasub komisjonil ja et komisjon ei ole tõendanud, et elektrijalgrataste akude tarnimine on tavapäraselt valitsuse valdkonda kuuluv tegevus.

(480)

Sarnaselt põhjenduses 415 tehtud järeldusega leitakse, et ka akude puhul olevad tõendid, mis põhinevad kättesaadavatel faktidel, on piisavad tõendamaks volitamist ja suuniste andmist. Samuti tuletatakse meelde, et Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega rohkem teavet pärast seda, kui talle oli teatatud, et komisjon kavatseb kasutada kättesaadavaid fakte seoses sisendite tarnimisega piisavast väiksema tasu eest. Selle põhjal leidis komisjon, et ta ei ole tõendamiskoormist ümber pööranud. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(481)

Komisjon tuletab kõigepealt meelde, et tingituna asjaolust, et Hiina valitsus keeldus osaliselt koostööst, pidi komisjon tegema oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal, mis põhinesid punktis 3.7.3.2 kirjeldatud valitsuse poliitikal ning kaebuse esitaja esitatud konkreetselt tootmisharu aruandel ning ainsa komisjoni küsimustikule vastanud koostööd tegeva akude tarnija antud teabel.

(482)

Komisjon märkis põhjendustes 453 ja 454, et akude tootmisharu on loetletud kergetööstuse arengukavas kui võtmetähtsusega tootmisharu ning selles kavas märgitakse kõnealuste võtmetähtsusega tootmisharude jaoks ära mitu poliitikameedet haldus-, turu- finants- ja maksutoetuste vormis.

(483)

Lisaks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 459, sisaldab konkreetne akude tootmisharu aruanne tõendeid, et see tootmisharu sai kasu „sooduspoliitikast“.

(484)

Eelnimetatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et akutootjad said eri vormis subsiidiume.

(485)

Mitu huvitatud isikut esitas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile d ning alusmääruse artikli 6 punktile d osutades märkusi tasu piisavuse kohta, mis määratakse kindlaks seoses kõnealuse kauba või teenuse osas valdavate turutingimustega. Teisisõnu peab kasutatav võrdlusalus olema seotud valitsevate tingimustega Hiina turul või vastuvõtjale kättesaadava mõne teise riigi turul või maailmaturul valitsevate tingimustega või

(486)

Komisjon leidis, et Hiina RV turul valitsevad tingimused olid moonutatud, võttes arvesse ettevõtjate rakendatavaid riiklikke ja valdkondlikke poliitikaid. Lisaks, kuna Hiina valitsus ei teinud osaliselt koostööd, ei olnud komisjonil olulist teavet akude turu olukorra kohta Hiinas ega võimalike kohanduste kohta, mida oli vaja teha. Mis puutub teise riigi turul või maailmaturul valitsevatesse tingimustesse, siis ei olnud selline teave kättesaadav sedavõrd üksikasjalikult, mis oleks võimaldanud teha mõistlikku võrdlust. Seega pidi komisjon tuginema olemasolevale teabele. Selle põhjal järeldas komisjon, et Hiina turul valitsevad tingimused ei õigustanud kohandamist, ning arvutas võrdlusaluse põhjenduses 495 kirjeldatud meetodil.

(487)

Gianti kontsern ja Hiina valitsus väitsid, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktiga b, artikliga 10 ning artikli 32 lõikega 1, kuna komisjon ei saa kõrvale hoida kohustusest tõestada, et ettevõtjad on volitatud või saavad suuniseid. Gianti kontsern väitis, et selleks peab komisjon: 1) analüüsima, kas tootjatele on antud subsiidiume; 2) analüüsima, kas akusid osteti turutingimustel; 3) välja arvutama, kui suur osa toetustest on läbi viidud.

(488)

Sellega seoses leitakse, et komisjoni järeldus põhineb piisavalt üksikasjalikel alustel. Gianti märkuste osas leidis komisjon, et kuna Hiina valitsus keeldus koostööst ja koostööd tegi vaid üks tarnija omal algatusel, siis ei olnud komisjonil olulist teavet. Lähtudes kättesaadavast teabest ja komisjoni tehtud analüüsist, leiti siiski, et tingimused järelduste tegemiseks volituste andmise ja suunamise kohta olid täidetud. Mis puutub toetuste läbiviimisse, siis kuna komisjoni analüüs hõlmas akude tarnijatele antud volitusi ja suuniseid tarnida akusid elektrijalgrataste tootjatele piisavast väiksema tasu eest, ning mitte akude tarnijatele antud toetusi, siis peeti seda väidet ebaoluliseks ja lükati seetõttu tagasi.

(489)

Nagu on märgitud põhjendustes 452–474, suunatakse mitmetes konkreetselt elektrijalgrataste sektori äriühingutele suunatud õiguslikes dokumentides sisenditarnijaid pakkuma elektrijalgrataste tootmisharule akusid piisavast väiksema tasu eest. Nende dokumentide põhjal tõestati, et sisenditarnijad pakuvad akusid vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(490)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid piisavast väiksema tasu eest akude tarnimise kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et selliste subsiidiumide puhul lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(491)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad ostsid akusid siseturul sõltumatutelt äriühingutelt, aga ka importisid teatavaid koguseid.

(492)

Pidades silmas Hiina valitsuse osalist koostööst keeldumist, ei esitanud ükski akusid tootev tarnija komisjonile teavet, vastates sisendi tarnijatele mõeldud eriküsimustikule Hiinas. Seetõttu pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et määrata kindlaks siseturul akusid ostnud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate saadud kasu tase. Kättesaadavad faktid koosnesid uurimises koostööd teinud ainsalt akude tarnijalt saadud teabest. Nagu selgitatud põhjenduses 470, müüs Bafang kui allutatud ettevõtja, kellele oli antud volitus rakendada riiklikku poliitikat, akusid oma koduturul märkimisväärselt odavama hinnaga kui ekspordiks. Selle tagajärjel said Hiina eksportivad tootjad kasu akudest, mida müüdi piisavast väiksema tasu eest.

(493)

Mitu isikut väitis, et alusmääruse artikli 2 punktide a ja b kohaselt on subsiidiumi andmise õigus ainult valitsusel. Kuna Bafang on eraomandis olev äriühing, ei saa seda pidada valitsuseks artikli 2 punkti b tähenduses ja seetõttu ei saa ta anda subsiidiume.

(494)

Kõnealust märkust ei peetud asjakohaseks, võttes arvesse järeldust, milleni jõuti põhjenduses 476, st, et tarnijatele, kes tarnivad akusid elektrijalgrataste tootjatele, on Hiina valitsuse poolt antud volitused ja juhised kõnealuse sisendi tarnimiseks piisavast väiksema tasu eest.

(495)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasu arvutamiseks võrreldi seega Bafangi poolt sõltumatutelt klientidelt uurimisperioodil küsitud siseturu hindu ja ekspordihindu. Tehti kohandamine, et võtta arvesse transpordikulude ja impordimaksude erinevusi. See võrdlus tehti samasuguste mudelite müügi kohta ning selle tulemusel tehti uurimisperioodil kindlaks 30–50 % hinnaerinevus. Arvutatud protsentuaalset näitajat kohaldati hindade suhtes, mida maksid valimisse kaasatud eksportivad tootjad Hiina omamaistelt tarnijatelt ostetud akude eest.

(496)

Gianti kontsern väitis, et siseturult ostetud mootorite ja liitu eksporditud elektrijalgrataste vahel ei ole mingit seost.

(497)

Sellega seoses ollakse arvamusel, et põhjendustes 491–494 kindlakstehtud kasu on soodustus elektrijalgrataste eksportivatele tootjatele, kes ostavad kodumaiseid akusid piisavast väiksema tasu eest, ning et kõnealune kasu ei ole seotud müüdud elektrijalgrataste konkreetsete mudelitega. Seega järeldati, et Gianti kontsern sai kasu, kui ta ostis kodumaiseid mootoreid moonutatud hinnaga tänu Hiina valitsuse volitustele ja juhistele, mida on kirjeldatud põhjendustes 462–476. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(498)

Mis puutub kohandustesse, siis väitis Bafang, elektrijalgratastega seotud transpordikulud ei ole asjakohane võrdlusalus akude transpordikulude jaoks ning palus komisjonil esitada täiendavaid üksikasju arvutuste kohta.

(499)

Komisjon avaldas asjaomasele isikule täiendavad lõplikud järeldused, milles esitas lisateavet. Siiski oli komisjon arvamusel, et nõutud teave oli konfidentsiaalne ja et äriühinguspetsiifilisi andmeid ei saa avaldada. Komisjon märkis ka, et kõnealuse väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid. Selles küsimuses rohkem märkusi ei esitatud.

(500)

Teised huvitatud isikud väitsid, et Bafangilt saadud andmed ei olnud nende puhul asjakohaseks võrdlusaluseks, kuna nemad ei olnud Bafangilt akusid ostnud.

(501)

Sellega seoses märgitakse, et võttes arvesse, et Hiina valitsus keeldus osaliselt koostööst ja kuna ükski akude tarnija koostööd ei teinud, pidi komisjon toetuma kättesaadavatele faktidele, st Bafangilt saadud teabele, mida komisjon sai kontrollida. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(502)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tabel 4

Akude tarnimine piisavast väiksema tasu eest

(503)

Enne seda, kui maa omandi- või kasutusõigus patenditakse või antakse äriühingule või eraisikust omanikule, on kogu HRV maa kas riigi või ühisomandis ning koosneb valdadest või haldusüksustest. Kõik linnapiirkondade maatükid kuuluvad riigile ja kõik maapiirkondade maatükid kuuluvad asjaomastele valdadele või haldusüksustele.

(504)

Hiina RV põhiseaduse ja maaseaduse kohaselt on eraisikutel ja äriühingutel õigus osta maakasutusõigus. Tööstusmaa puhul on rendiperiood tavaliselt 50 aastat, mida võib seejärel pikendada veel 50 aastaks.

(505)

Hiina valitsuse väitel võib riik alates 31. augustist 2006 riiginõukogu maakasutuse reguleerimise karmistamise teatise artikli 5 (GF[2006] nr 31) kohaselt anda tööstusmaa omandiõiguse tööstusettevõtetele enampakkumise või sarnase avaliku hankeprotsessi kaudu, seejuures ei tohi lõplik tehinguhind olla madalam väikseimast pakkumishinnast. Hiina valitsuse hinnangul on HRVs vaba maaturg ning hind, mida tööstusettevõte maa omandiõiguse rentimise eest maksab, on kooskõlas turuhinnaga.

(506)

Hiinas reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:

(507)

Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, oksjoni ja noteeringu kaudu andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad linnamaa hindamissüsteemi, mida uuendatakse vaid iga kolme aasta järel, ja valitsuse tööstuspoliitika alusel.

(508)

Varasemate uurimiste (57) käigus tegi komisjon kindlaks, et HRVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad ei vastanud turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest enampakkumisel müümise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Nagu eelmises põhjenduses märgitud, määravad ametiasutused hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist, st toetust, nt eelisjuurdepääsu tööstusmaale teatavatesse tootmisharudesse kuuluvatele äriühingutele.

(509)

Kõnealune uurimine ei näidanud selles osas mingeid märkimisväärseid muutusi. Näiteks leidis komisjon, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei osalenud maakasutusõiguse saamiseks hankemenetluses ega sarnases avaliku pakkumise menetluses, ka mitte hiljuti saadud maakasutusõiguste puhul. Valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele kuuluvad maakasutusõigused jaotati kohalike omavalitsuste poolt läbiräägitud hindadega.

(510)

Lisaks linnamaa hinnajälgimise süsteemile on olemas ka dünaamiline maahinna jälgimise süsteem. Hiina Rahvavabariigist pärit päikesepaneelidega seotud aegumise läbivaatamisel (58) leidis komisjon, et hinnad dünaamilises maahinna jälgimise süsteemis on kõrgemad kui linnamaa hinnajälgimissüsteemi kohaselt kehtestatud hinna alammäär, millest lähtusid kohalikud valitsusasutused; põhjuseks oli asjaolu, et viimati nimetatud hindu ajakohastatakse üksnes iga kolme aasta järel, samas kui dünaamilise maahinna jälgimise süsteemi kohaseid hindu ajakohastati kord kvartalis. Samas ei esinenud käesoleval uurimisel ega eespool nimetatud läbivaatamisega seotud uurimisel mingeid märke selle kohta, et maahinnad põhinevad ajakohastatavatel jälgimishindadel. Hiina valitsus kinnitas päikesepaneele käsitleva uurimise käigus, et linnamaa hindade dünaamiline jälgimissüsteem jälgis maa hinna tasemete kõikumisi teatavates piirkondades (st 105 linnas) HRVs ning selle eesmärk oli hinnata maahindade kujunemist. Samas põhinesid pakkumiste ja oksjonite alghinnad maa hindamise süsteemi kehtestatud võrdlusalustel. Lisaks said asjaomasel juhul valimisse kaasatud äriühingud oma maad otse eraldamise kaudu. Seega asjaolu, et nimetatud süsteem on olemas, ei ole oluline, kuna seda ei kasutatud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul.

(511)

Komisjon leidis, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said kohalikelt omavalitsustelt tagasimakseid hüvitamaks hindasid, mida nad maksid oma maakasutusõiguste osa eest, ning et teine valimisse kaasatud eksportiv tootja ei tasunud maakasutusõiguse täielikku summat.

(512)

Selle uurimise järeldused kinnitavad, et maa pakkumine ja omandamine HRVs on ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel.

(513)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mitu huvitatud isikut, et ülalesitatud järeldus põhines peamiselt eelmiste uurimiste järeldustel ning komisjon ei esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et olukord on käesolevas uurimises samasugune. Komisjon märgib, et ta leidis tõendeid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 509–511, mis tõendasid komisjoni järeldust, et eelmiste uurimiste järeldused on siiani kehtivad. Pealegi ei esitatud ühtegi uut tõendit vastupidise toetuseks. Seetõttu tuli kõnealused märkused tagasi lükata. Järelikult tuleks Hiina valitsuse poolt maakasutusõiguste andmist käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses kaupade tarnimise vormis, millest saavad kasu toetust saavad äriühingud. Nagu on selgitatud põhjendustes 507–510, puudub HRVs toimiv maamüügiturg ja välise võrdlusaluse kasutamine (vt põhjendused 517–527) näitab, et hind, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maakasutusõiguse eest maksid, oli turuhinnast tunduvalt madalam. Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on antud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, peab kohalike ametiasutuste kehtestatud hind arvesse võtma valitsuse tööstuspoliitikat, nagu märgitud põhjenduses 508. Selle tööstuspoliitika raames, mida on kirjeldatud põhjenduses 101, käsitatakse elektrijalgrataste tootmisharu Hiina kergetööstuse võtmetähtsusega tootmisharuna (59). Lisaks näeb riiginõukogu otsus nr 40 ette, et riiklikud ametiasutused tagavad maa andmise soodustatud tootmisharudele. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Sellest järeldub, et subsiidium on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses konkreetne, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude äriühingutele ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(514)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis mitu huvitatud isikut, et komisjoni kindlakstehtud konkreetsus ei põhinenud otsesel tõendusmaterjalil, mis tõendaks, et elektrijalgrataste tootmisharu on nende tootmisharude hulgas, mis saavad maakaasutusõiguse soodustingimustel.

(515)

Sellega seoses viidatakse põhjendusele 129 ja eelkõige otsusele 40, milles on osutatud, et maa suhtes kohaldatavat sooduspoliitikat tuleb rakendada soodustatavate projektide suhtes. Nagu märgitud põhjenduses 100 on elektrijalgrataste tootmisharu võtmetähtsusega tootmisharu. Seda käsitleti ka jalgrattatööstuse 13. kavas, mille andis välja CBS, kes allub omakorda riiginõukogu suunistele ja järelevalvele. Seega leidis komisjon, et elektrijalgrataste tootmisharu kuulub nende tootmisharude hulka, mis said maakasutusõiguste soodustariifidega. Seda kinnitati ka uurimise järeldustega, nagu on märgitud põhjendustes 507–511. Pealegi oli jalgrattatööstus ära märgitud soodustatud tootmisharuna juba jalgrattatööstuse 11. viisaastakukavas, milles toetati jalgrataste ja elektrijalgrataste toodangumahu kasvu. Viiteid elektrijalgrataste tootmise täiustamisele ja tugevdamisele oli ka CBA avaldatud asjakohases artiklis, milles võeti kokku jalgrattatööstuse 11. viisaastakukava (60) vaimus koostatud arengueesmärgid. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(516)

Järelikult tuleb seda subsiidiumi käsitada tasakaalustatavana.

(517)

Nii nagu eelnevate uurimiste (61) puhul ja kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii, kasutati välise võrdlusalusena (62) Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi („Hiina Taipei“) maahindasid. Eelkõige sai komisjon teavet tööstusliku maa hindade kohta ametlikult veebisaidilt (http://lvr.land.moi.gov.tw/login.action), mille oli koostanud Taiwani siseministeerium kuue peamise Taiwani saare läänekaldal asuva linna (Taipei, New Taipei, Taoyuan, Taichung, Tainan ja Kaohsiung) tööstusparkide jaoks. Siseministeeriumi andmebaasis esitatud teave viitab tegelikele tehinguhindadele ja mitte tööstusmaa pakkumistele.

(518)

Pärast lõplike järelduste avaldamist märkis üks huvitatud isik, et komisjon ei valinud õiget välist võrdlusalust maahindade jaoks, kuna ta ei analüüsinud valimisse kaasatud eksportivate tootjate vastavaid asukohti puudutavaid asjaolusid juhtumipõhiselt. Komisjon lükkas selle märkuse tagasi ja märkis, et nagu on kirjeldatud põhjenduses 517, põhines ta valik neil kuuel piirkonnal, kus asub enamik Taiwani tööstusparke. Kuna kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad asuvad Hiina tööstuspiirkondades, on arvesse võetud asukohategurit. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(519)

Toetuse saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt maakasutusõiguse eest makstud summa (st lepingus sätestatud tegelikult makstud hind või, kui see on asjakohane, lepingus sätestatud hind, millest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse tehtud tagasimakse/toetuste summa) ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Hiina Taipei võrdlushinna alusel.

(520)

Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

(521)

Pealegi käsitles komisjon seda võrdlusalust kõigile huvitatud isikutele juurdepääsetava usaldusväärse andmeallikana.

(522)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitsid mitu huvitatud isikut, et Hiina Taipei ei ole sobiv väline võrdlusalus. Nad väitsid, et põhjenduses 520 kirjeldatud sarnasused ja side HRV ja Hiina Taipei vahel peegeldavad üksnes viimaste aastate olukorda, mitte aga olukorda sel ajal, kui maakasutusõigus osteti.

(523)

Sellega seoses tuleks märkida, et arvutatud võrdlusalust kohandati vastavalt aja jooksul toimunud muutustele, võttes arvesse SKP arengut ja inflatsiooni, mida on selgitatud põhjenduses 527. Seega on juba arvesse võetud asjaolu, et mõned maakasutusõigused on omandatud varem.

(524)

Üks huvitatud isik väitis, et Tai oleks sobivam võrdlusaluseks kui Hiina Taipei, kuna sealne majandusareng ja rahvastikutihedus on Hiinaga paremini võrreldavad. Lisaks väitis ta, et Tais on suurel määral tööstustaristut. Pärast kõnealuse märkuse kaalumist jõudis komisjon järeldusele, et Hiina Taipei valik sobivaks võrdlusaluseks põhines mitme põhjenduses 520 nimetatud asjaolu uurimisel, mis õigustasid selle piirkonna valikut võrdlusaluseks. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(525)

Veel väitis üks teine huvitatud isik, et komisjoni metoodika välismaise võrdlusaluse määramiseks maa hinna jaoks on vigane ning tegi ettepaneku kasutada Hiina Taipei asemel Indiat järgmistel põhjustel.

(526)

Kõnealuse huvitatud isik väitest jäi välja üks oluline asjaolu, nimelt see, et nende osariikide majandusarengu tase. Avalike allikate kohaselt on neis India provintsides SKP elaniku kohta palju väiksem kui neis linnades/provintsides, kus eksportivad tootjad asuvad. Näiteks Maharastras oli SKP elaniku kohta, (63) kus see on kolmest nimetatud provintsist kõige suurem, ainult 2 500 USD ajavahemikul 2017–2018, kusjuures Hiina eksportivate tootjate puhul oli madalaim tase 7 932 USD Jinhual 2012. aastal (64). Uurimise käigus selgus ka, et SKP elaniku kohta Kunshanis, (65) mis paigutati esimesele kohale kõigist Hiina maakondlikest suurlinnadest 2016. aastal, (66) oli üle 20 000 USD. Võttes arvesse eespool esitatud ja põhjenduses 520 esitatud tegureid, tuli see väide tagasi lükata.

(527)

Komisjon arvutas maa kaalutud keskmise hinna maa müügitehingute alusel põhjenduses 517 loetletud kuues linnas. Need andmed olid kättesaadavad üksnes alates 2013. aasta augustist. Seetõttu kasutas komisjon pärast seda kuupäeva algava ajavahemiku puhul Taiwani siseministeeriumilt saadud tegelikke hindasid. Enne seda kuupäeva omandatud maakasutusõiguste puhul leiti ajaloolised hinnad Taiwani SKP ja inflatsiooni muutuste alusel, nagu ka varasematel uurimistel. Eelkõige korrigeeris komisjon Taiwanis kehtestatud kaalutud keskmist maahinda ruutmeetri kohta inflatsioonimääraga ja SKPga kehtivate USA dollarites hindade juures Taiwani jaoks, nagu IMF on 2015. aastaks avaldanud.

(528)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis mitu huvitatud isikut, et komisjoni kasutatud meetod ajalooliste maa hindade arvutamiseks ei kajastanud tavapärast turumäära. Nad väitsid, et komisjonil ei olnud tõendeid selle kohta, et maa hind oleks muutunud sarnaselt SKP ja inflatsiooniga. Selle väite kinnituseks ei esitatud aga mingit tõendusmaterjali. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(529)

Kaks huvitatud isikut väitsid ka seda, et nad ei saanud maakasutusõigusest mingit kasu, kuna i) rendihind kajastus äriühingute tootmiskuludes; ii) seotud äriühingule makstud rendihind kehtestati turutingimustel või õiglastel tingimustel ning iii) võimalik kasu ei tulnud seotud äriühingult edasi. Üks eksportiv tootja väitis lisaks, et tema seotud äriühing oli omandanud maakasutusõiguse konkureeriva pakkumismenetluse kaudu. Ta väitis ka, et igal juhul tuleb seotud isikule maakasutusõiguse eest makstud rent kasu arvutusest maha võtta.

(530)