(1)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustega, on liit võtnud kohustuse luua säästev, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese CO2-heitega energiasüsteem. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatisega „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ on liit võtnud ambitsioonikad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks täiendavalt vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %, saavutada vähemalt 27 % suurune energiasääst ning suurendada liidu energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust. Järgnevalt määrati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 (4) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluks 2030. aastal vähemalt 32 % liidu summaarsest energia lõpptarbimisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002 (5) on määratud 2030. aastaks uus liidu energiatõhususe eesmärk vähemalt 32,5 %.

(2)

Oma 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast on vaja transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavate meetmete, ja riigihangete kasutamise kaudu keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu soodustamiseks.

(3)

Oma 31. mai 2017. aasta teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ rõhutas komisjon, et kui liidus suurendatakse keskkonnasõbralike sõidukite tootmist ja kasutuselevõttu, rajatakse alternatiivkütuste taristuid ning luuakse digiteerimist ja automatiseerimist kasutavaid uusi liikuvusteenuseid, saavad sellest kasu liidu kodanikud, liikmesriigid ja tööstus. Nimetatud kasude hulka kuuluvad ka ohutumad ja sujuvamad liikuvuslahendused ning kokkupuute vähenemine kahjulike saasteainetega. Lisaks sellele, nagu on märgitud 13. septembri 2017. aasta dokumendis olukorrast Euroopa Liidus, on liidu üks peamisi eesmärke saavutada CO2-heite vähendamisel ülemaailmne juhtroll.

(4)

Nagu osutati komisjoni teatises „Säästva liikuvuse suunas“, on käesolev direktiiv osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Kõnealust paketti esitleti komisjoni 8. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata liidul saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada liidu liikuvuskeskkonna konkurentsivõimet. Keskkonnasõbralike sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega, et vähendada liiklusummikuid ning seeläbi vähendada heidet ja parandada õhukvaliteeti.

(5)

Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid CO2-heitkoguseid ning vähendada õhu- ja mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heiteta sõidukite laienevatel maailmaturgudel. Komisjon peaks rakendama poliitikameetmeid, millega edendada selliste uute tehnoloogiate laialdast tööstuslikku kasutuselevõttu ja tootmisvõimsuse tõstmist kõikides liikmesriikides, et aidata kaasa võrdsete võimaluste loomisele ja tasakaalustatud arengule kõigis liikmesriikides.

(6)

Turuprognooside kohaselt jätkub keskkonnasõbralike sõidukite ostuhinna langus. Väiksemad käitamis- ja hoolduskulud muudavad nende omamise kogukulu juba praegu konkurentsivõimeliseks. Eeldatav ostukulude langus vähendab eelseisval aastakümnel keskkonnasõbralike sõidukite turul kättesaadavuse ja kasutuselevõtu tõkkeid veelgi.

(7)

Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad akutoitel elektribusside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektrisõidukite maailmaturul arengut Hiina ja Ameerika Ühendriikide turud. Liidu ambitsioonikas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete poliitika aitab stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab. Nagu on märgitud komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, jätkab komisjon pingutusi, et tagada võrdsed tingimused ja edendada paremat juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele, sealhulgas maanteesõidukite ostmiseks, liisimiseks, rentimiseks või väljaostuvõimalusega liisimiseks.

(8)

Võttes arvesse, et avaliku sektori kulutused kaupadele, töödele ja teenustele moodustasid 2018. aastal ligikaudu 16 % SKPst, saavad ametiasutused oma riigihankepoliitika abil soodustada ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/33/EÜ (6) kehtestada selged ja läbipaistvad nõuded, sealhulgas selged ja pikaajalised hanke-eesmärgid ning lihtne meetod nende arvutamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (7) ja 2014/25/EL (8) sätestatakse minimaalsed riigihankeeeskirjad, millega koordineeritakse seda, kuidas avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad hangivad töid, varustust ja teenuseid. Eelkõige sätestatakse nimetatud direktiivides üldised rahalised piirmäärad selle kindlakstegemiseks, milliste avalike lepingute suhtes kohaldatakse liidu riigihankealaseid õigusakte. Kõnealused piirmäärad on kohaldatavad ka direktiivi 2009/33/EÜ puhul.

(9)

Alternatiivkütustel töötavate sõidukite kasutuselevõtmiseks on vajalik piisava laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus. Komisjon võttis 8. novembril 2017 vastu tegevuskava alternatiivkütuste taristu kiirendatud kasutuselevõtu toetamiseks liidus, sealhulgas toetuse suurendamiseks avalikult kättesaadava taristu kasutuselevõtuks liidu fondide abil, mis aitaks luua soodsamad tingimused üleminekuks keskkonnasõbralikele sõidukitele, sealhulgas ühistranspordis. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL (9) rakendamise ning esitab seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, kui ta peab seda kõnealuse läbivaatamise põhjal vajalikuks.

(10)

Direktiiviga 2009/33/EÜ täiendatakse riigihankeid käsitlevaid liidu horisontaalseid õigusakte ja lisatakse jätkusuutlikkuse kriteerium, püüdes seeläbi ergutada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu. Komisjon tegi 2015. aastal direktiivi 2009/33/EÜ järelhindamise ja jõudis järeldusele, et direktiiv ei toeta keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist liidus, mis tuleneb eelkõige direktiivi kohaldamisala ja sõidukite ostmist käsitlevate sätete puudustest. Järelhindamises tehti järeldus, et direktiivi mõju kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamisele ning tööstuse konkurentsivõime edendamisele on olnud väga piiratud.

(11)

Komisjoni läbi viidud mõjuhinnangus direktiivi 2009/33/EÜ läbivaatamise kohta tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hangete üldist käsitlust liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimise soodustamise ja ergutamise eesmärgi saavutamisele aidata kaasa tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et kõikide hankeotsuste puhul on oluline arvestada keskkonnaaspekte. Keskmises või pikas perspektiivis liidu kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega jäetakse avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav paindlikkus kasutatavate tehnoloogiate valikul.

(12)

Laiendades direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine, ning lepinguid, mis käsitlevad teatavaid teenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad teenused, näiteks maantee ühistransporditeenused, eriotstarbelised sõitjate autoveo teenused, sõitjate sõiduplaaniväline vedu, samuti spetsiifilised posti- ja pakiveoteenused ning jäätmekogumisteenused peaksid olema need, mille puhul teenuste osutamiseks kasutatavad sõidukid kuuluvad käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukikategooriatesse ja need kujutavad endast lepingu olulist elementi. Kõnealused teenused tuleks identifitseerida vastavate ühtse riigihangete klassifikaatori koodide kaudu, mis on loetletud lisas. Käesolev direktiiv ei tohiks kehtivaid lepinguid tagasiulatuvalt mõjutada.

(13)

Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kergsõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega soodustatakse vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva direktiivi kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla heiteta ja vähese heitega sõidukite mõistega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/631 (10). Käesoleva direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/631. Õhukvaliteedi parandamiseks peaksid keskkonnasõbralike sõidukite näitajad olema paremad kehtivatest tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) piirväärtustel põhinevatest lämmastikoksiidide (NOx) ja ülipeente osakeste - osakeste arv (PN) - minimaalnõuetest. Lisaks heiteta sõidukitele on praegu vähe kergsõidukeid, mille õhusaasteainete heited on praegustest heite piirväärtustest 80 % või alla selle. Eeldatavasti suureneb selliste sõidukite ja eriti pistikühendusega hübriidsõidukite arv järgmistel aastatel. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.

(14)

Keskkonnasõbralikud raskesõidukid tuleks määratleda alternatiivkütuste kasutamise kaudu kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL. Kui hangitud sõidukid peavad kasutama vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad tagama kohustuslike lepingutingimuste või sarnaselt mõjusate vahendite abil riigihankemenetluste raames, et nende sõidukite puhul kasutatakse üksnes selliseid kütuseid. Kuigi nimetatud kütused võivad sisaldada kütuselisandeid, nagu näiteks diiselmootorite jaoks kohandatud etanoolipõhine kütus ED95, ei tohiks neid segada fossiilkütustega.

(15)

Õhukvaliteedi parandamiseks linnades on äärmiselt oluline uuendada sõidukiparki keskkonnasõbralike sõidukitega. Lisaks tuleb ringmajanduse põhimõtete kohaselt toodete kasutusiga pikendada. Seepärast tuleks vastavate minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbralike sõidukite või heiteta sõidukite nõuetele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.

(16)

Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Mõjuhinnangus tunnistati, et valmisolek vähese heitega ja heiteta linnabusside turuleviimiseks on suur, samas kui vähese heitega ja heiteta veokite turgude areng on veel varases staadiumis. Kuna vähese heitega ja heiteta kaugsõidubussid ei ole veel valmis turulelaskmiseks ning tulenevalt riigihangete suhteliselt piiratud rollist selles turusegmendis ja nende käitamisega seotud erinõuetest, ei peaks kaugsõidubussid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma. Kooskõlas lähenemisviisiga, mida järgiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009 (11) ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 107, käsitletakse bussidena M3-kategooria sõidukeid, kus on seisukohad, et võimaldada reisijate sagedast liikumist, samal ajal kui M3-kategooria sõidukeid, millel seisvate reisijate jaoks ettenähtud ala on väga piiratud või puudub, käsitletakse kaugsõidubussidena. Võttes arvesse kahekorruseliste busside väga piiratud turgu ja nende konkreetseid konstruktsioonist tulenevaid piiranguid, on käesoleva direktiiviga hõlmatud esimese võrdlusperioodi jooksul asjakohane kohaldada kõnealuse kategooria raskesõidukite suhtes madalamaid heiteta sõidukite minimaalseid hanke-eesmärke liikmesriikides, kus kahekorruselised bussid moodustavad olulise osa riigihangetest.

(17)

Et vältida ametiasutustele ja ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse panemist, peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada käesoleva direktiivi nõuetest teatavate selliste sõidukite riigihanked, mille eriomadused on seotud nende käitamisnõuetega. Kõnealuste sõidukite hulka kuuluvad soomussõidukid, kiirabiautod, matuseautod, ratastooliga juurdepääsetavad M1-kategooria sõidukid, liikurkraanad, peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks projekteeritud ja ehitatud sõidukid ning sõidukid, mis on spetsiaalselt kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud kasutamiseks relvajõududes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes. Sellised kohandused võivad olla seotud spetsiaalsete sideseadmete või valgusseadmete paigaldamisega. Käesoleva direktiivi nõudeid ei tuleks kohaldada sõidukite suhtes, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt töö tegemiseks ning mis ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade veoks. Nende sõidukite hulka kuuluvad teehooldussõidukid, näiteks lumesahad.

(18)

Keskkonnasõbralike sõidukite minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamine, mis tuleb saavutada kahel võrdlusperioodil, mis lõppevad 2025. ja 2030. aastal, peaks liikmesriigi tasandil parandama poliitilist kindlust turgudel, kus on vaja investeeringuid vähese heitega ja heiteta liikuvusse. Miinimumeesmärgid aitavad kaasa nimetatud sõidukite turu arendamise toetamisele liidus tervikuna. Nendega antakse aega riigihankemenetlustega kohanemiseks ja turgudele antakse selge signaal. Nõude kehtestamine, et pool nimetatud võrdlusperioodidel hangitavate busside miinimumeesmärgist tuleb täita heiteta busside hangete abil, tugevdab lisaks ka kohustust transpordisektori CO2-heite vähendamiseks. Tuleb märkida, et trollibusse loetakse heiteta bussideks, tingimusel et nad sõidavad üksnes elektri jõul või kasutavad üksnes heiteta jõuseadet, kui nad ei ole võrku ühendatud; vastasel korral loetakse neid endiselt keskkonnasõbralikeks sõidukiteks. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam riiklikke eesmärke vastavalt oma majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Territoriaalse mõju hindamine käesoleva direktiivi kohta näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.

(19)

Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus oma territooriumil miinimumeesmärkide saavutamise jõupingutuste jagamiseks kooskõlas oma põhiseadusliku raamistiku ja oma transpordipoliitika eesmärkidega. Jõupingutuste jaotamisel ühe liikmesriigi piires võib arvesse võtta erinevaid tegureid, nagu erinev majanduslik suutlikkus, õhukvaliteet, rahvastikutihedus, transpordisüsteemide omadused, transpordi CO2-heite ja õhusaaste vähendamise poliitika või muud asjakohased kriteeriumid.

(20)

Sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, jätavad samuti keskkonnajalajälje kütuse ammutamisetapist kuni paagini ulatuvast tarneahelast tulenevate heitkoguste ning sõidukiosade tootmisprotsessi ja nende ringlussevõetavuse määra tõttu. Selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude tootmiseks kasutatavate toormaterjalide kaevandamisprotsessi puhul. Selle probleemiga tegelemiseks vajalike tehnoloogiate edendamine, näiteks säästvad ja ringlussevõetavad akud, võib aidata muuta elektrisõidukid üldiselt säästvamaks selliste algatuste kaudu nagu ELi akuliit ja ELi akusid käsitlev tegevuskava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (12) läbivaatamise kontekstis. Kaaluda tuleks sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite võimalikku kajastamist 2030. aasta järgsel perioodil, võttes arvesse liidu õiguse asjakohaseid sätteid nende arvutamiseks sel ajahetkel.

(21)

Oma 4. aprilli 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal (13) kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles soodustama keskkonnahoidlike riigihangete poliitikat heiteta ja väga vähese heitega sõidukite ostmise teel avaliku sektori asutuste poolt oma sõidukipargi tarbeks või avaliku sektori või pooleldi avaliku sektori autode ühiskasutuse programmide tarbeks ning järk-järgult kaotama 2035. aastaks uued autod, mis tekitavad CO2-heidet.

(22)

Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhu- ja mürasaaste on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse riiklike minimaalsete hanke-eesmärkide rakendamisel keskenduda eelkõige nendele piirkondadele. Ametiasutusi julgustatakse võtma meetmeid, näiteks tegema avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid, et vältida olukorda, kus käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulud toovad tarbijatele kaasa kõrgemad piletihinnad või ühistransporditeenuste mahu vähendamise või heidutavad keskkonnasõbraliku muu kui maanteetranspordi, näiteks trammide ja metroorongide arendamist. Ametiasutused peaksid kajastama seonduvaid meetmeid käesoleva direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikud tulemused, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.

(23)

Ühistransport moodustab vaid väikese osa transpordisektori heitkogustest. Selleks et veelgi edendada transpordi CO2-heite vähendamist, parandada õhukvaliteeti ja säilitada võrdsed tingimused eri ettevõtjate jaoks, võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega otsustada kehtestada sarnased nõuded ka eraettevõtjatele ja teenustele, mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, nagu taksonduse, autorendi ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.

(24)

Olelusringi kulude arvestamine on avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks oluline vahend energia- ja keskkonnakulude hõlmamiseks sõiduki kasutusea jooksul, kaasa arvatud kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulud, hinnates nende rahalist väärtust asjakohase metoodika alusel. Võttes arvesse, et direktiivi 2009/33/EÜ kohast sõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamise metoodikat kasutatakse harva ning et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kasutavad enda sõnul nende konkreetsetele oludele ja vajadustele kohandatud metoodikat, ei peaks ükski metoodika olema kohustuslik, vaid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid saama võimaluse valida oma hankemenetluste toetamiseks iga kasutuseaga seotud metoodika, võttes aluseks majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumid, mida on kirjeldatud direktiivi 2014/24/EL artiklis 67 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 82, võttes arvesse kulutõhusust sõiduki kasutusea jooksul, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

(25)

Käesoleva direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab selle rakendamist tõhusalt jälgida. Selline aruandmine peaks algama sellega, et liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 2. augustiks 2022 esialgse teabe, ning jätkuma sellega, et 2026. aastal esitatakse esimene kõikehõlmav aruanne minimaalsete hanke-eesmärkide saavutamise kohta ja seejärel esitatakse aruanne iga kolme aasta järel. Ajakava tuleks viia kooskõlla direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaste kehtivate aruandluskohustustega. Selleks et ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate, tuleks soodustada lihtsustatud aruandlust. Komisjon pakub välja lahendused hangete andmebaasil Tender Electronic Daily põhineva registreerimise ja järelevalve jaoks ning tagab vähese heitega ja heiteta ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva kõikehõlmava aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil Tenders Electronic Daily põhinevat registreerimist ja järelevalvet.

(26)

Keskkonnasõbralike sõidukite ja nende taristu turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. Sellised meetmed hõlmavad liidu vahendite suuremat kasutamist ühistranspordipargi uuendamise toetamiseks ja paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–2020 (14) on sätestatud riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajaliku taristu arendamise edendamiseks. Riigi toetuse suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt ka Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.

(27)

Sihtotstarbelised meetmed keskkonnasõbralike sõidukite hangete toetamiseks võivad olla abiks avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) on liidul juba mitmesugused erinevad vahendid, et toetada liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja asjaomaste ettevõtjate üleminekut säästvale liikuvusele. Eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on oluliseks linnalise liikumiskeskkonna projektide rahastamise allikaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (15) loodud liidu teadusuuringute programmist „Horisont 2020“ rahastatakse teadus- ja innovatsiooniprojekte linnalise liikumiskeskkonna ning arukate linnade ja kogukondade valdkonnas, samas kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (16) loodud Euroopa ühendamise rahastust toetatakse asjaomase taristu kasutuselevõttu linnatranspordisõlmedes. Keskkonnasõbraliku sõiduki määratluse kehtestamine ja miinimumeesmärkide seadmine nende hangete jaoks käesolevas direktiivis võib aidata tagada liidu rahastamisvahendite veelgi sihipärasema kasutamise, sealhulgas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027. Kõnealused toetusmeetmed aitavad vähendada esialgseid suuri investeeringuid taristu muutmiseks ja toetavad transpordi CO2-heite vähendamist.

(28)

Selleks et aidata tagada võimaliku kasu täielik ärakasutamine, peaks komisjon esitama liikmesriikidele suunised seoses liidu erinevate rahaliste vahenditega, mida võidakse kasutada, ning peaks hõlbustama ja struktureerima teadmiste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel selleks, et edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate poolt. Samuti peaks komisjon jätkama tehnilise ja finantsnõustamise teenuste pakkumist kohalikele omavalitsustele ja ettevõtjatele selliste vahendite kaudu nagu Euroopa investeerimisnõustamise keskus, JASPERS ja JESSICA. Selline abi peaks hõlmama avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate ergutamist ühendada oma vahendid vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite ühishangeteks, et saavutada mastaabisääst ja hõlbustada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

(29)

Selleks et maksimeerida investeeringute mõju, on vaja liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kasutamise abil. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadel võib olla tähtis roll liidu CO2-heite, müra- ja õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamisel.

(30)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses liikmesriikide aruannete ühtse vormi kehtestamise ja nende aruannete edastamise korraga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(31)

31. detsembriks 2027 peaks komisjon direktiivi 2009/33/EÜ rakendamise läbi vaatama. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek kõnealuse direktiivi muutmiseks 2030. aasta järgseks ajavahemikuks, sealhulgas uute ambitsioonikate eesmärkide seadmiseks ja kohaldamisala laiendamiseks teistele sõidukikategooriatele, nagu L-kategooria sõidukid ja ehitusmasinad. Läbivaatamise käigus peaks komisjon muu hulgas hindama, kas käesolev direktiiv on võimalik viia kooskõlla mõne ELi sõidukite CO2-heite normide kontekstis välja töötatud olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamise metoodikaga, samuti võimalust edendada säästvaid ja ringlussevõetavaid akusid ning parima kvaliteediga ja protekteeritud rehvide kasutamist.

(32)

Kuigi käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsed hanke-eesmärgid ei kehti liidu institutsioonide suhtes, on soovitav, et liidu institutsioonid näitaksid eeskuju.

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt pakkuda stiimuleid nõudluse suurendamiseks keskkonnasõbralike sõidukite järele, et toetada üleminekut vähese heitega liikuvusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühise ja pikaajalise poliitikaraamistiku ning mastaabi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (18) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel esitama ülevõtmismeetmetest teatamisel ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seoseid direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(35)

Direktiivi 2009/33/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,