(1)

Komisjon võttis 21. novembril 2018 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2019) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 21. märtsil 2019 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 21. novembril 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Leedut ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 21. märtsil 2019. Nõukogu võttis 9. aprillil 2019 vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta (3) („euroala 2019. aasta soovitus“), milles esitatakse viis euroala soovitust („euroala soovitused“).

(2)

Kuna Leedu rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riikide majandused on üksteisega tihedalt seotud, peaks Leedu tagama allpool esitatud soovitustes 2 ja 3 kajastuva euroala 2019. aasta soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise. Investeerimisega seotud meetmed aitavad eelkõige järgida teist euroala soovitust, mis käsitleb investeeringute toetamist, ning haridusalased meetmed aitavad järgida kolmandat euroala soovitust tööturu toimimise kohta.

(3)

2019. aasta aruanne Leedu kohta avaldati 27. veebruaril 2019. Selles hinnati Leedu edusamme nõukogu poolt 13. juulil 2018 vastu võetud riigipõhiste soovituste (4) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Leedu edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(4)

Leedu esitas 10. mail 2019 oma 2019. aasta riikliku reformikava ja 30. aprillil 2019 oma 2019. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Leedu suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2019. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus saavutada 2019. aastal nominaalse eelarveülejäägi 0,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 2020. aastal 0,2 % SKPst, ning seejärel prognoositakse selle vähenemist 0,1 %ni SKPst 2021. aastal. Ümberarvutatud struktuursest eelarvepositsioonist (6) ilmneb, et keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst, ületatakse kogu programmiperioodi kestel. 2017. aastal võimaldati Leedule ka ajutist kõrvalekaldumist seoses struktuurireformide rakendamisega. Seda kõrvalekaldumist pikendatakse kolmeks aastaks. 2019. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema 34,2 %-lt 2018. aastal 32,9 %-le SKPst 2022. aastal. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Samal ajal ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud meetmeid, mida on vaja kavandatud eelarveülejäägi eesmärkide saavutamiseks pärast 2020. aastat. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon olema 2019. aastal puudujäägis 1 % SKPst ja 2020. aastal 0,9 % SKPst, mis on kooskõlas keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga. Samal ajal tuleks lühikeses ja keskpikas perspektiivis hoolikalt jälgida kulude kasvu, võttes ennekõike arvesse võimalikke tulevasi ohte tulude stabiilsusele. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Leedu ilmselt täidab 2019. ja 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(7)

2018. aasta juunis võttis valitsus vastu mitu õigusakti, et rakendada kuuest struktuurireformist koosnev ulatuslik pakett, mis hõlmab tähtsaid valdkondi, nagu haridus, tervishoid, maksundus, mitteametlik majandus, pensionid ja innovatsioon.

(8)

Leedu on jätkanud meetmete rakendamist varimajanduse tõkestamiseks ja maksukuulekuse parandamiseks. Ehkki neil meetmetel on olnud julgustavad tulemused, on maksukuulekuse üldine tase endiselt madal. Leedu käibemaksulõhe on endiselt üks liidu suurimaid. Maksukuulekuse edasine suurendamine aitaks suurendada tulusid ja muuta maksusüsteemi õiglasemaks. Meetmeid maksubaasi laiendamiseks majanduskasvu vähem pärssivatele allikatele ei ole võetud. Keskkonna- ja omandimaksude tase on allpool liidu keskmist ning muudatusi ei ole ette näha autode maksustamises ega maanteemaksus eraisikutele.

(9)

Alates 2018. aastast on pensionid seotud palgafondi kasvuga. Prognooside kohaselt vähendab see avaliku sektori pensionikulusid 6,9 %-lt SKPst 2016. aastal 5,2 %-le 2070. aastal. Tööhõive eeldatava languse tõttu peaks pensionide piisavus aga vähenema, kuna pensionihüvitiste suurenemine ei suuda palgatõusuga sammu pidada. Leedu pensionihüvitise suhtarv, mis väljendab keskmist pensioni keskmise palga kaudu ning on juba praegu üks väiksemaid liidus, väheneb eelduste kohaselt järk-järgult veelgi. Kehtivates õigusaktides on sätestatud, et kui hüvitise suhtarv väheneb, peab valitsus välja pakkuma parandusmeetmeid. Kuna selliste meetmete täpne iseloom ja ajakava ei ole selged, siis ei ole neid ka rahvastiku vananemise aruande prognoosides arvesse võetud. Siiski kujutavad need endast riski riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Kui kulude ja tulude suhe tervikuna püsiks muutumatuna kuni aastani 2070, suureneksid pensionikulutused 7 %ni SKPst, selle asemel et väheneda prognoosi kohaselt 5,2 %ni. Seega ei ole kindel, kuidas pensionialaseid õigusakte tegelikkuses rakendatakse ning millised võivad olla selle tagajärjed eelarve jätkusuutlikkusele ja pensionide piisavusele pikema aja vältel.

(10)

Leedu peamised probleemid, mis vähendavad tema kaasava majanduskasvu väljavaateid, on endiselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste suur osakaal ja sissetulekute suur ebavõrdsus. Hoolimata jätkuvast majanduskasvust, on paljud Leedu ühiskonna liikmed (nt eakad, puuetega inimesed, lapsed, üksikvanemaga leibkonnad ja töötud) eriti suures vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ehkki sotsiaalne turvavõrk on viimastel aastatel paranenud, on Leedu maksu- ja hüvitiste süsteemi üldine korrigeeriv mõju ning sotsiaalkaitsekulutuste osakaal SKPst jätkuvalt üks liidu väiksemaid. Suure vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks on alustatud meetmete võtmist, nagu „minimaalsetele tarbimisvajadustele vastava summa“ kasutuselevõtt, üldise lapsetoetuse suurendamine ja vanaduspensionide indekseerimine. Suure vaesuse ja ebavõrdsuse püsimine näitab aga, et liikmesriigil on veel pikk tee sotsiaalkaitseks liidu keskmise tasemeni jõudmiseks ning et vaja on investeeringuid sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Haavatavate elanikkonnarühmade aktiivse kaasamise strateegiad on tulemuslikumad, kui neid kombineerida miinimumsissetuleku ja pensioniskeemide parema piisavuse, tööturu aktiveerimise ning sotsiaalteenuste tõhusama osutamisega, mis hõlmab lapsehoidu ja sotsiaaleluruume.

(11)

Tööturuolukord on pingestunud nii majanduskasvu kui ka negatiivse demograafilise arengu, sh väljarände tõttu. Tööealise elanikkonna kahanemise mõju leevendamiseks on tarvis investeerida inimkapitali ja kõikide paremasse juurdepääsu tööturule. Võttes arvesse pidevat oskuste nappust ja oskuste vajadustele mittevastavust, peab Leedu kiirendama reforme kõigi haridustasemete kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele. Rahvaarvu kahanemine on pannud koolivõrgustiku surve alla. Demograafilised muutused nõuavad strateegiaid juurdepääsu säilitamiseks kvaliteetsele haridusele ning samal ajal koolivõrgustiku tõhususe tagamiseks ja koolide liitmisest mõjutatud õpetajate toetamiseks. Samuti tuleb teha suuri jõupingutusi selleks, et tugevdada kõrgharidussüsteemi, mis hõlmab enam kui 40 riiklikku ja eraomanduses olevat kõrgkooli ja kolledžit. Kutsehariduse ja koolituse pakkujad peavad ajakohastama oma õppekavu ning suutma paremini reageerida kohaliku ja piirkondliku tööturu vajadustele. Tulemuslikud ja hõlpsasti kättesaadavad täiskasvanuhariduse, ümberõppe ja oskuste täiendamise meetmed koos sotsiaalteenuste osutamisega võiksid kaasata tööturule rohkem inimesi. Täiskasvanuhariduses osalemise tase on madal – 2018. aastal oli see 6,6 %, mis on tublisti allpool liidu keskmist 11,1 %. Leedu majandus võiks saada kasu investeeringutest oskuste, sh digioskuste täiendamisse, innovatsiooni ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste (näiteks puuetega inimesed ning eakad, töötud või mitteaktiivsed täiskasvanud) tööturule integreerimisse. Laiemas kontekstis on tähtis suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust, et soodustada nende osalust.

(12)

Jätkuvalt on probleemideks kehvad tervisenäitajad ja investeeringute vähesus tervishoiusektoris. Vahendite kasutamist oleks võimalik tunduvalt ratsionaalsemaks muuta, kasutades statsionaarse ravi asemel veelgi enam ambulatoorset ravi. Endiselt kasutatakse palju haiglateenuseid, mis tähendab kõrget krooniliste haigete haiglasse võtmise määra, millele lisandub suhteliselt madal voodikohtade täitumuse määr. Haiglaressursside kasutamise täiendav ratsionaliseerimine koos sihtotstarbeliste investeeringutega esmatasandi tervishoiuteenuste tugevdamiseks, sealhulgas tööjõu valdkonnas, on vajalik selleks, et suurendada tõhusust ja parandada tervisenäitajaid. Kehvade tervisenäitajate üks peamisi põhjusi on hoolduse kvaliteet. Hoolduse kvaliteedi parandamise meetmed on hajusad – akrediteerimist kohtab esmatasandi tervishoius väga harva ja akrediteerimissüsteemi rakendamine haiglates on puudulik. Eriti suur puudus on investeeringutest haiguste ennetamise meetmetesse. Peale selle puudub kohalikul tasandil võetavate haiguste ennetamise meetmete puhul terviklik nägemus ja neid kammitseb süsteemse koostöö puudumine tervishoiuametite ja esmatasandi hoolduse vahel. Lisaks avaldavad piiratud tervishoiukulutused koos suhteliselt levinud mitteametlikult maksmise ja suure omaosalusega negatiivset mõju võrdsele juurdepääsule tervishoiuteenustele.

(13)

Korruptsioonivastases võitluses on võetud mõningaid meetmeid, kuid ikka veel puudub huvide deklaratsioonide ühisregister. 2018. aastal võeti vastu rikkumisest teatajate kaitse seaduse rakendusaktid ja kõne all on uus seadus lobitöö reguleerimiseks. Tervishoiusüsteemi korruptsiooni tõkestamisel esineb jätkuvalt eiramisi.

(14)

Osakaaluna SKPst jääb investeerimine Leedus alla nii liidu keskmisele kui ka teistele Balti riikidele. Leedu ettevõtjate innovatsioonitase ja tehnoloogia kasutussuutlikkus on piiratud. Suuri investeeringuid on vaja teadusuuringutesse ja innovatsiooni, eelkõige erasektoris. See kasvataks tootlikkust, mis viimase aja elavnemisest hoolimata on tublisti allpool liidu keskmist taset. IKT-spetsialistide puudus viitab vajadusele investeerida digioskustesse, mis toetavad konkurentsivõimet, innovatsiooni ja tehnoloogia kasutussuutlikkust Leedus ning soodustavad üleminekut senisest teadmistepõhisemale ja suurema lisandväärtusega majandusele.

(15)

Majandus on suhteliselt ressursimahukas ning sõltub suuresti energia- ja tooraineimpordist. Ressursitootlikkus on väike, kuid energiatarbimine suur, eriti eluaseme- ja transpordisektoris. Suuremad investeeringud energiatõhususse, eeskätt ehitussektoris, ja taastuvatel energiaallikatel põhinev energiatootmine aitaks majandust rohelisemaks muuta ja juhtida seda jätkusuutlikuma kasvu teele, vähendades ühtlasi sõltuvust energiaimpordist.

(16)

Leedus on endiselt probleemiks piiratud rahvusvaheline ligipääsetavus raudtee-, maantee-, mere- ja õhutranspordi kaudu ja riik vajab täiendavat lõimimist ülejäänud Euroopaga. Paremad transpordiühendused suurendaksid majanduse tootlikkust ja võimaldaksid kasutada täiel määral siseturu eeliseid. Transpordivaldkonna toimivus on liidu keskmisest kaugel maas, kui arvestada TEN-T maantee- ja raudteevõrke, teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtud investeeringuid transpordisektoris, jätkusuutlikkuse aspekte ja liiklusohutust. Raudteeliikluses domineerivad ida-lääne-suunalised veod, põhja-lõuna suuna väljaarendamine on seni puudulik. Seetõttu on vaja suuri investeeringuid, et arendada välja jätkusuutlik, kliimamuutustele vastupanuvõimeline, nutikas, turvaline ja mitmeliigiline TEN-T võrgustik, teha see juurdepääsetavaks ning edendada säästvat linnalist liikumiskeskkonda. Lisaks on maanteetranspordist tulenev kasvuhoonegaaside heide viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud. Leedu elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa mandriosa võrguga on esmatähtis, et tagada elektrienergia varustuskindlus kogu Läänemere piirkonnas.

(17)

Piirkondlikud erinevused on Leedus suuremad kui liidus keskmiselt ja viimase kahekümne aasta jooksul on need veelgi suurenenud. Leedu kiirest majanduslikust lähenemisest saadav kasu on keskendunud peamiselt kahte suurlinna. Valdavalt maapiirkondades, mis hõlmavad suuremat osa riigi pindalast ja kus elab ligi 55 % elanikkonnast, leiab aset kiire rahvastikukadu, mida võimendab raskenev juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele. Leedu suured sotsiaal-majanduslikud erinevused näitavad, et teatavates piirkondades on selgeid investeerimisvajadusi. Samuti esineb Leedus raskusi seoses naaberpiirkondade vaheliste ühendustega, kaasa arvatud transpordi- ja digitaalsed ühendused.

(18)

Avaliku sektori investeeringute tõhususe parandamiseks ajakohastasid Leedu ametiasutused riigieelarvest rahastatavate investeerimisprojektide ettevalmistamise ja valimise eeskirju. Alates 2018. aastast tuleks kõigile uutele investeerimisprojektidele teha kulude-tulude analüüs ja need peaksid vastama täiendavatele valikukriteeriumidele. Esimese sammuna on see küll tähtis, kuid selleks, et avaliku sektori investeeringud aitaksid maksimaalselt suurendada pikaajalist kasvupotentsiaali ja vähendada kasvavaid piirkondlikke erinevusi, on tarvis enamat. Ametiasutused on teinud algust riigieelarve süsteemi läbivaatamisega, et pikendada eelarvestamise perioodi ning tugevdada sidet kulutuste ja üldiste majanduslike eesmärkide vahel. Väga tähtis on tagada, et uus strateegiliste investeeringute kavandamise süsteem oleks kasutusvalmis 2021.–2023. aasta eelarve koostamise protsessi ajaks ja liidu uue rahastamistsükli alguseks 2021. aastal.

(19)

Leedul puudub ühtne teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia. Olukorda iseloomustab killustunud poliitika ja arvukad toetuskavad, mille vahel puudub sünergia. Riigis on mitu rakendusametit, millel puudub kooskõlastatud lähenemisviis teadus- ja innovatsioonipoliitika meetmete kogumi toetamiseks, ja sellele lisandub keerukas juhtimiskord, mis näib piiravat kasutajate juurdepääsu olemasolevatele vahenditele. Selline olukord on eriti kahjulik ettevõtjate ja teadusasutuste vahelisele koostööle ning takistab innovatsiooni. Majandus- ja innovatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline uus tööjaotus teadus- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas ei ole veel viinud sidusa poliitikaraamistiku ja koostoimeliste toetuskavadeni, mida potentsiaalsed toetusesaajad ühtse kontaktpunkti kaudu võiksid kasutada.

(20)

Liidu vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata kõrvaldada mõningaid soovitustes nimetatud puudusi, eelkõige 2019. aasta riigiaruande D lisas käsitletud valdkondades. See võimaldaks Leedul kõnealuseid vahendeid kindlaks määratud sektorite puhul võimalikult hästi ära kasutada, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2019) raames Leedu majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2019. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2019. aasta stabiilsusprogrammi, 2019. aasta riiklikku reformikava ja Leedule eelmistel aastatel esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Leedu eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, andes riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panuse.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2019. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja on arvamusel, (7) et Leedu täidab eelduste kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.