(1)

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 peavad liikmesriigid esitama komisjonile ajavahemikku 2021–2030 hõlmava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti kooskõlas kõnealuse määruse artikli 3 lõikega 1 ja I lisaga. Esimesed lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektid tuli esitada 31. detsembriks 2018.

(2)

Leedu esitas oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti 17. detsembril 2018. Selle kava projekti esitamisega algab komisjoni ja liikmesriikide vahelise järkjärgulise protsessi esimene etapp, et kõnealused energia- ja kliimakavad lõplikult vormistada ja seejärel ellu rakendada.

(3)

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 peab komisjon hindama lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projekte. Komisjon hindas põhjalikult Leedu lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ning võttis seejuures arvesse määruse (EL) 2018/1999 asjakohaseid sätteid. Kõnealune hinnang (2) avaldatakse koos käesoleva soovitusega. Allpool esitatud soovitused põhinevad sellel hinnangul.

(4)

Eelkõige käsitletakse komisjoni soovitustes järgmist: i) eesmärkide ja panuste ulatuslikkus, et ühiselt saavutada energialiidu eesmärgid, eriti liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, samuti elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud; ii) liikmesriikide ja liidu tasandi eesmärkidega seotud poliitikasuunad ja meetmed ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis võivad piiriüleselt asjakohased olla; iii) täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, mida võidakse nõuda lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades; iv) lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate ning kavandatud poliitikasuundade ja meetmete koostoime ja järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires.

(5)

Soovituste väljatöötamisel võttis komisjon ühelt poolt arvesse vajadust liita kõigi liikmesriikide kavandatud arvulised panused, et hinnata eesmärki liidu tasandil, ning teiselt poolt vajadust anda asjaomasele liikmesriigile piisavalt aega võtta komisjoni soovitusi nõuetekohaselt arvesse enne oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava lõplikku vormistamist.

(6)

Komisjoni soovitused liikmesriikide taastuvenergiaeesmärkide kohta põhinevad määruse (EL) 2018/1999 II lisas esitatud valemil, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumidele.

(7)

Energiatõhususalaste soovituste puhul on komisjon lähtunud hinnangust, mis on antud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektides esitatud riiklike eesmärkide ulatusele võrreldes liidu tasandi eesmärkide saavutamiseks vajalike ühiste jõupingutustega, võttes vajaduse korral arvesse teavet riigi konkreetse eripära kohta. Riikide lõplik panus energiatõhususse peaks kajastama nende kulutõhusa energiasäästu potentsiaali ning seda peaks toetama kindla, pikaajalise hoonete renoveerimise strateegiaga ja sellekohaste meetmetega, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (3) artiklist 7 tulenevaid kohustusi. Samuti peaksid liikmesriigid tõendama, et on nõuetekohaselt võtnud arvesse esimest energiatõhususe põhimõtet, ja selgitama täpsemalt, kuidas aitab energiatõhusus kulutõhusalt saavutada riigi eesmärgid kujundada välja vähese CO2-sisaldusega konkurentsivõimeline majandus, tagada energiavarustuskindlus ning leida lahendus energiaostuvõimetuse probleemile.

(8)

Vastavalt juhtimismäärusele peavad liikmesriigid andma üldülevaate investeeringutest, mis on vajalikud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakava projektis esitatud eesmärkide ja panuste saavutamiseks, ning üldhinnangu nende investeeringute allikate kohta. Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid tagama riikide poliitikasuundade ja meetmete läbipaistvuse ja prognoositavuse ning seega investeerimiskindluse.

(9)

Samal ajal on komisjon Euroopa 2018.–2019. poolaasta ühe osana tähelepanelikult keskendunud liikmesriikide energia- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringute vajadustele. Euroopa poolaasta raames on komisjon käsitlenud seda küsimust 2019. aasta aruandes Leedu kohta (4) ja komisjoni soovituses, mis käsitleb nõukogu soovitust Leedule (5). Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektide hindamisel võttis komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames tehtud viimaseid järeldusi ja antud soovitusi. Komisjoni soovitused täiendavad Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi. Ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama, et nende lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas võetakse arvesse Euroopa poolaasta raames antud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

(10)

Peale selle peab liikmesriik vastavalt juhtimismäärusele võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki soovitusi, mis komisjon on andnud 31. detsembriks 2019 esitatava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti kohta, ja kui asjaomane liikmesriik ei järgi soovitust või suurt osa sellest, peaks liikmesriik esitama ja avalikustama selle põhjused.

(11)

Vastavalt asjaoludele peaksid liikmesriigid esitama oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ning järgmiste aastate ajakohastatud versioonides need samad andmed, mis nad esitavad Eurostatile või Euroopa Keskkonnaametile. Ühtede ja samade allikate ning olemasolu korral ka Euroopa statistika kasutamine on oluline modelleerimise ja prognooside lähtestsenaariumi arvutamiseks. Euroopa statistika kasutamine võimaldab paremini võrrelda lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kasutatud andmeid ja prognoose.

(12)

Lõplik lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peab sisaldama kõiki määruse (EL) 2018/1999 I lisas esitatud üksikasju. Seoses sellega tuleks hinnata kavandatud poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslikku mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele ning oskustele ja sotsiaalmõju. Lõpliku lõimitud riikliku kliima- ja energiakava ettevalmistamisse tuleb kaasata avalikkus ja muud sidusrühmad. Neid ja muid üksikasju on kirjeldatud käesoleva soovitusega koos avaldatud talituste töödokumendis (6).

(13)

Lõplikus kavas tuleks veelgi laialdasemalt arvesse võtta seoseid selliste energialiidu mitmesuguseid valdkondi hõlmavate poliitikasuundade ja meetmete vahel, mis on juba esitatud energiatõhususe, taastuvenergia ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite kohta. Kava projektis tunnistatakse ka taastuvenergia- ja energiatõhususmeetmete olulisust energiajulgeoleku seisukohast ning lõplikus kavas tuleks seda teemat edasi arendada. Samuti tuleb lõplikus kavas käsitleda siseturu ning teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime valdkonna osatähtsust muudes energialiidu valdkondades kavandatud ülesannete täitmisel. Lõpliku kava üks oluline teema on ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori ning jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse omavaheline seos ning mõju, mida biomassi suurem kasutamine energiatootmisel avaldab kõnealusele sektorile.

(14)

Lõplikule lõimitud riiklikule kliima- ja energiakavale tuleks kasuks, kui selles esitatakse põhjalik analüüs selle kohta, milline on vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste praegune seisund üleilmsel turul, tuues välja konkurentsivõimelised ja võimalikud probleemsed valdkonnad, märkides edasised eesmärgid ning poliitikasuunad ja meetmed nende saavutamiseks ning esitades asjakohased seosed ettevõtlus- ja tööstuspoliitika vahel. Samuti tuleks kasuks, kui sellest nähtuks suurem seos ringmajandusega, rõhutades sealset kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali.

(15)

Komisjon on Leedule antud soovitustes lähtunud Leedu poolt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektist, mis avaldatakse koos käesoleva soovitusega (7),

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.