KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/780,

16. mai 2019,

taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 (raudteeohutuse kohta) (1) artikli 12 kohaselt peavad taristuettevõtjad hankima raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks ohutusloa selle liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt, kus taristu asub. Sellise ohutusloaga tuleks kinnitada, et aktsepteeritakse taristuettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi, ning see hõlmab raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid.

9. märtsil 2017 esitas Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) komisjonile soovituse ERA-REC-115-REC vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite ja järelevalve ühise ohutusmeetodi läbivaatamise kohta. Kõnealune soovitus hõlmas sätteid taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktilise korra kohta.

(2)

Neljanda raudteepaketi tehnilise samba rakendamisele keskenduv komisjoni eksperdirühm soovitas oma 5. juuli 2017. aasta koosolekul komisjonil võtta eespool nimetatud sätted üle soovitusse, kuna nende määrusse ülevõtmiseks puudub sobiv õiguslik alus. Sellise soovitusega antaks suunised, millega kehtestatakse taristuettevõtjatele ohutuslubade väljastamise praktiline kord. Sellised ühised suunised peaksid lihtsustama riiklikke loamenetlusi, kuna kehtestataks ühiselt kasutatav meetod. Sellega võiks kindlustada ka selle, et direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 eesmärgid saavutatakse tõhusamalt ning lihtsustataks kooskõlastamist, millega riiklikud ohutusasutused peaksid kõnealuse artikli kohaselt tegelema. Seetõttu soovitab komisjon liikmesriikidel kõnealuseid sätteid järgida.

(3)	Artikli 12 lõike 1 kohaselt peaksid riiklikud ohutusasutused koostama ohutuslubade väljaandmise haldamiseks taotlemisjuhendi, sealhulgas järgitava menetluse, et vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid, mis tulenevad taotluse menetlemisest.

(4)	Riiklike ohutusasutuste poolt taotlejalt nõutava lisateabe esitamiseks või külastuste, kontrollide ja auditite korraldamiseks määratud tähtaeg ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikega 3 taotluse hindamiseks ettenähtud tähtaega.

(5)

Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõike 5 kohaselt peaksid asjaomased riiklikud ohutusasutused piiriülese taristu puhul oma hinnangud kooskõlastama, et võimalikult suures ulatuses vältida igasugust topelthindamist ja tagada oma vastavas liikmesriigis asuva raudteetaristu kohta vastu võetavate otsuste kooskõla.

(6)

Oma ülesannete täitmisel võib taristuettevõtjatel olla vaja kasutada ronge, taristu kontrollimise sõidukeid, rööbastel liikuvaid masinaid või muid erisõidukeid, et transportida materjale või töötajaid ehitamiseks või taristu hooldamiseks, oma taristuvarade hooldamiseks või hädaolukordade lahendamiseks. Sellistel juhtudel tuleks taristuettevõtja lugeda omaenda ohutusjuhtimise süsteemi ja ohutusloa raames tegutsevaks raudteeveo-ettevõtjaks, kes ei pea taotlema eraldi ühekordset ohutustunnistust sõltumata sellest, kas sõidukid kuuluvad talle või mitte.

(7)

On kasulik ühtlustada taotluse hindamise käigus kindlaks tehtud küsimuste kategoriseerimine taristuettevõtjate seisukohast. Sellise ühtlustamisega tuleks tagada, et taotleja mõistab riikliku ohutusasutuse tõstatatud mis tahes küsimuse olulisust. Selline küsimuste kategoriseerimine on eriti asjakohane riiklike ohutusasutuste vahel piiriülese taristu vallas tehtava koostöö puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA

Käesolevas soovituses esitatakse suunised taristuettevõtjate poolt riiklikele ohutusasutustele direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 12 osutatud ohutuslubade väljastamiseks, pikendamiseks või uuendamiseks esitatud taotluste hindamiseks.

MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „taotluse kättesaamise kuupäev“– asjaomase liikmesriigi esimene tööpäev pärast taotlustoimiku kättesaamise kinnitamist;

b) „eelnev tegevus“– taotluse esitamisele eelnev menetlusetapp, mille jooksul taotleja võib küsida riiklikult ohutusasutuselt lisateavet ohutuse hindamise järgmiste etappide kohta;

c) „allesjäänud küsimus“– ohutusloa taotluse hindamisel kindlaks tehtud vähem tähtis probleem, mis ei takista loa väljaandmist ja mida võib käsitleda hilisema järelevalve käigus.

RIIKLIKU OHUTUSASUTUSE KOHUSTUSED

Riiklik ohutusasutus peaks vastutama ohutusloa väljastamisega seotud asutusepoolse hindamise planeerimise, elluviimise ja järelevalve eest.

Riiklik ohutusasutus peaks nõustuma taotleja soovitud eelneva tegevusega ja esitama taotleja soovitud vajalikke selgitusi järgitava menetluse kohta.

Riiklik ohutusasutus peaks ohutusloa väljastamisel koondama järgmise teabe:

a)	hindamismenetluse eri etappidega seotud kogu asjakohane teave, sealhulgas kõnealuse menetluse (näiteks kontrollide) käigus tehtavate otsuste põhjendused, samuti ohutusloale lisatavad mis tahes kasutuspiirangud või -tingimused;

b)	hindamismenetluse tulemus, sealhulgas kokkuvõtlikud järeldused ja vajaduse korral arvamus ohutusloa väljaandmise kohta.

Selleks et lihtsustada ohutuse hindamise planeerimist, peaks riiklik ohutusasutus jälgima kõikide kehtivate ohutuslubade kehtivuse lõppkuupäeva.

Selleks et täita direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõike 1 kolmandat lõiku, peaks riiklik ohutusasutus avaldama taotlemisjuhendi (sealhulgas näidisvormid), milles selgitatakse ohutuslubadele esitatavaid nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, ning seda ajakohastama. Kõnealused dokumendid peaksid hõlmama taristuettevõtjate suhtes kohaldatavaid liikmesriigi eeskirju ja menetluskorda. Nimetatud juhend peaks olema tasuta kättesaadav ja avaldatud asjaomase riikliku ohutusasutuse veebisaidil. Selles peaks olema kindlaks määratud ka riikliku ohutusasutuse ja taotleja peetava teabevahetuse kord.

Selleks et abistada riiklikke ohutusasutusi kõnealuse ülesande täitmisel, peaks amet nendega koostöös koostama ja avaldama taotlemisjuhendi näidisvormi ning seda ajakohastama.

Riiklik ohutusasutus peaks kehtestama ohutuse hindamise juhtimiseks sisekorra või -menetlused. Nimetatud korra ja menetlustega seoses tuleks arvesse võtta vajadust teha koostööd teiste pädevate riiklike ohutusasutustega, et väljastada piiriülese taristu puhul ohutusluba vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikele 5.

Taotluste hindamisel peaksid riiklikud ohutusasutused käsitama taristuettevõtjatele või nende töövõtjatele asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt välja antud teist liiki lube, tunnistusi ja kõiki muid asjaomaseid dokumente tõenditena selle kohta, et nad suudavad täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (2) kindlaks määratud nõudeid.

TAOTLUSE ESITAMINE

10.

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikes 3 riikliku ohutusasutuse otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaja kohaldamist, peaks taotleja esitama ohutusloa või selle uuendamise või pikendamise taotluse vastavalt asjaoludele enne järgmisi kuupäevi:

a)	mis tahes uue raudteevõrgutoimingu kavandatud alguskuupäev;

b)	kehtivas ohutusloas sätestatud tingimustest erinevatel tingimustel korraldatava raudteevõrgutoimingu kavandatud alguskuupäev, kui taristut, signaalimist või energia allsüsteemi või käitus- ja hoolduspõhimõtteid on oluliselt muudetud;

c)	kehtiva ohutusloa kehtivuse lõppkuupäev.

11.

Uue ohutusloa taotluse esitamisel peaks taotleja edastama I lisas loetletud teabe.

12.

Ohutusloa uuendamise või pikendamise taotluse esitamisel peaks taotleja edastama I lisas loetletud teabe ja kirjeldama muudatusi, mida on tema ohutusjuhtimissüsteemis tehtud alates kehtiva loa väljaandmisest.

Kui sellised muudatused võivad mõjutada ohutustaset või tekitada tõsiseid ohutusriske, või kui riiklik ohutusasutus tuvastab järelevalvetegevuse tulemusel muid probleemseid valdkondi, peaks ta otsustama, kas kogu taotlustoimik tuleb ümber hinnata või mitte.

13.

Kui taotleja esitab eelneva tegevuse soovi, peaks ta riiklikule ohutusasutusele edastama I lisa punktides 1–5 loetletud teabe.

14.

Kui esitatud toimik sisaldab selliste dokumentide koopiaid, mille on välja andnud riiklikust ohutusasutusest erinevad üksused, peaks taotleja originaaldokumente säilitama vähemalt viis aastat pärast ohutusloa kehtivuse lõppu. Loa pikendamisel või uuendamisel peaks taotleja säilitama kõikide asjaomasele taotlusele lisatud dokumentide ja riiklikust ohutusasutusest erinevate üksuste väljaantud dokumentide originaale vähemalt viis aastat pärast pikendatud või uuendatud ohutusloa kehtivuse lõppu. Taotleja teeb need originaaldokumendid kättesaadavaks riikliku ohutusasutuse nõudmisel.

MENETLUSETAPID JA TÄHTAJAD

15.

Riiklik ohutusasutus peaks kohaldama II lisas sätestatud menetlust.

16.

Riiklik ohutusasutus peaks hindama, kas taotlus sisaldab I lisa punktides 6–8 loetletud dokumente. Asutus peaks teatama taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva, kas taotlus on täielik.

17.

Kui taotlus ei ole täielik, peaks riiklik ohutusasutus viivitamata nõudma vajalikku lisateavet ja andma taotlejale vastamiseks mõistliku aja. Lisateabe esitamise aeg peaks olema mõistlik ja proportsionaalne nõutud teabe esitamise keerukusega ning see tuleb taotlejaga kokku leppida kohe, kui talle on teatatud, et tema taotlustoimik ei ole täielik. Kui taotleja ei esita nõutud teavet kokkulepitud aja jooksul, võib riiklik ohutusasutus otsustada taotleja vastamise aega pikendada või teatada taotlejale, et tema taotlus on tagasi lükatud.

18.

Isegi kui taotlustoimik on täielik, võib riiklik ohutusasutus nõuda taotlejalt mis tahes ajal enne otsuse tegemist lisateavet. Asutus peaks seadma sellise teabe esitamiseks mõistliku tähtaja.

19.

Ohutusluba peaks sisaldama III lisas loetletud teavet.

Igale ohutusloale tuleks anda kordumatu identifitseerimisnumber.

20.

Selleks et täita direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikest 4 tulenevat kohustust, peaks riiklik ohutusasutus ametile edastama III lisas loetletud teabe.

TEABEHALDUS

21.

Riiklik ohutusasutus peaks teabehaldussüsteemis registreerima ohutuse hindamise iga etappi käsitleva asjakohase teabe ja kõnealuse hindamise tulemuse ning seda regulaarselt ajakohastama.

KORD, MIDA KOHALDATAKSE TARISTUETTEVÕTJATE VALDUSTE KÜLASTAMISE, KOHAPEALSE KONTROLLIMISE JA AUDITITE SUHTES

22.

Riikliku ohutusasutuse tehtud külastuste, kontrollide ja auditite puhul peaks taotleja esitama teda esindava isiku andmed ning kohaldatavad kohapealsed ohutuseeskirjad ja -menetlused, mida külastuse, kontrolli või auditi eest vastutava riikliku ohutusasutuse töötajad peavad järgima. Riiklik ohutusasutus ja taotleja peaksid kokku leppima külastuste, kontrollide ja auditite ajakava.

23.

Külastuste, kontrollide ja auditite korral peaks riiklik ohutusasutus koostama aruande, milles esitatakse hindamise käigus kindlaks tehtud küsimused ning märgitakse, kas ja kuidas need võib külastuse, kontrolli või auditi käigus esitatud tõendusmaterjali alusel lahendatuks lugeda. Aruanne võib ka sisaldada muid küsimusi, mille taotleja peab kokkulepitud aja jooksul lahendama.

RIIKLIKE OHUTUSASUTUSTE KOOSTÖÖ PIIRIÜLESTE TARISTUTE PUHUL

24.

Taotleja või taotlejad peaksid esitama piiriülese taristu taotlused asjaomase liikmesriigi riiklikele ohutusasutustele. Iga asjaomase riikliku ohutusasutuse territooriumil asuva vastava taristu ohutusloa peaks esitama kõnealune ohutusasutus.

25.

Riiklikud ohutusasutused peaksid arutama kõiki ohutuse hindamisega seotud küsimusi ning täiendava teabe nõudeid, mis mõjutavad hindamisaega või mis võivad kahjustada mõne teise asjaomase riikliku ohutusasutuse tööd.

26.

Riiklik ohutusasutus võib nõuda teistelt asjaomastelt riiklikelt ohutusasutustelt taotlejaga seotud erinevat asjakohast teavet.

27.

Asjaomased riiklikud ohutusasutused peaksid vahetama kogu asjakohast teavet, mis võib mõjutada ohutuse hindamist, sealhulgas asjakohaste siseriiklike eeskirjade rakendamise kohta, millest vastav liikmesriik on teavitanud komisjoni.

28.

Auditite, kontrollide ja külastuste eesmärgid ja ulatuse ning igale riiklikule ohutusasutusele määratud rolli peaksid otsustama asjaomased riiklikud ohutusasutused. Selliste kontrollide, külastuste ja auditite aruanded peaks koostama koostöö raames määratud riiklik ohutusasutus ning need tuleks teha kättesaadavaks teistele asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

29.

Enne kui asjaomased riiklikud ohutusasutused otsustavad oma vastavates liikmesriikides asuva vastava raudteetaristu kohta ohutusloa väljaandmise üle, peaksid nad tegema järgmist:

a)	arutavad oma vastavate hindamiste tulemusi;

b)	lepivad kokku allesjäänud küsimuste käsitlemises hilisema järelevalve käigus;

c)	lepivad kokku kõik ohutusloale vajaduse korral lisatavad kasutuspiirangud ja -tingimused.

30.

Kui taotleja on võtnud meetmeid kindlaks tehtud allesjäänud küsimuste lahendamiseks, peaksid asjaomased riiklikud ohutusasutused kontrollima ja kokku leppima, kas kõnealused probleemid on lahendatud. Selleks peaksid riiklikud ohutusasutused tegema vajaduse korral koostööd kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761 (3) artikli 8 lõikes 2 osutatud korras.

31.

Riiklikud ohutusasutused peaksid seadma oma vastavates liikmesriikides asuvale vastavale raudteetaristule ohutusloa andmise tingimuseks kõigi muude asjaomase piiriülese taristuga seotud ohutuslubade andmise.

32.

Riiklikud ohutusasutused peaksid pidama oma vastavate meetmete üle aruandlust ja tegema selle kättesaadavaks teistele asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

KÜSIMUSTE KATEGORISEERIMINE

33.

Riiklikud ohutusasutused peaksid kategoriseerima taotlustoimiku hindamise käigus kindlaks tehtud küsimused järgmiselt:

a)	„1. tüüp“: küsimused, mis taotlustoimiku mõistmiseks nõuavad taotlejalt reageerimist;

b)	„2. tüüp“: küsimused, mis võivad viia taotlustoimiku muutmiseni või nõuavad taotlejalt väikesemahuliste meetmete võtmist; võetavad meetmed otsustab taotleja ja need ei takista ohutusloa väljaandmist;

c)	„3. tüüp“: küsimused, mille lahendamiseks peab taotleja võtma erimeetmeid, mille võib lõpule viia pärast ohutusloa andmist; ettepaneku küsimust lahendavate meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse kindlaks teinud riikliku ohutusasutusega;

„4. tüüp“: küsimused, mis nõuavad taotlustoimiku muutmist või taotleja poolt erimeetmete võtmist; ohutusluba antakse välja siis, kui küsimus on lahendatud või kui selle käsitlemiseks lisatakse ohutusloale kasutuspiirangud või -tingimused; ettepaneku küsimust lahendavate võimalike meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse kindlaks teinud riikliku ohutusasutusega.

34.

Pärast seda, kui taotleja on küsimusele reageerinud või sellele vastavalt meetmeid võtnud, peaks riiklik ohutusasutus hindama kindlaks tehtud küsimusi uuesti, kategoriseerima need vastavalt vajadusele ja määrama igale küsimusele ühe järgmistest staatustest:

a)	„lahendamata küsimus“, kui taotleja esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav ja vajatakse veel lisateavet;

b)	„allesjäänud küsimus, mida käsitletakse järelevalve käigus“, kui allesjäänud küsimust ei ole ikka veel lahendatud;

c)	„lahendatud küsimus“, kui taotleja vastus on rahuldav ja allesjäänud küsimusi ei ole.

HINDAMISEGA SEOTUD TÖÖTAJATE PÄDEVUS

35.

Riiklikud ohutusasutused peaksid tagama, et hindamisega seotud töötajatel oleks pädevus järgmistes valdkondades:

a)	teadmised asjaomase õigusraamistiku kohta;

b)	teadmised raudteesüsteemi toimimisest;

c)	vajalik kriitilise analüüsi võime;

d)	varasem kogemus ohutus- või muu sarnase juhtimissüsteemi hindamisel raudteesektoris või ohutusjuhtimise süsteemi hindamisel mõnes muus sektoris, mis hõlmab raudteesektoriga sarnaseid praktilisi ja tehnilisi küsimusi;

e)	probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus;

f)	mis tahes muud pädevused, mis võivad asjaomase hindamise jaoks vajalikud olla.

Meeskonnatöö puhul võib oma pädevust teiste meeskonnaliikmetega jagada.

Töötajad, kes korraldavad kontrolle ja auditeid, peaksid ka näitama teadmisi intervjuude läbiviimisest ja omama sellekohaseid kogemusi.

36.

Selleks et tagada punkti 35 nõuetekohane kohaldamine, peaks riiklik ohutusasutus välja töötama pädevusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	asjakohaste pädevusprofiilide väljatöötamine kõikide töö- ja ametikohtade või rollide jaoks;

b)	töötajate palkamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile;

c)	töötajate pädevuste säilitamine, arendamine ja hindamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile.

LÄBIVAATAMINE

37.

Otsus, millega keeldutakse ohutusloa andmisest või kehtestatakse muud piirangud või kasutustingimused kui taotluses soovitud, peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud.

38.

Liikmesriigid peaksid tagama, et taotlejatel oleks võimalik mõistliku aja jooksul taotleda riiklike ohutusasutuste otsuse läbivaatamist ja et riiklikel ohutusasutustel oleks alates taotluse kättesaamisest piisavalt aega läbivaatamiseks, mille raames oma otsused kinnitada või need tagasi võtta.

39.

Läbivaatamine peaks olema erapooletu.

40.

Läbivaatamisel peaks keskenduma küsimustele, millega riiklik ohutusasutus põhjendas oma otsuse lahknemist taotleja taotletust.

41.

Piiriülese taristu puhul tuleks läbivaatamist teha kooskõlastatult piiriülese taristuga tegelevate riiklike ohutusasutustega.

42.

Kui otsus, millega keeldutakse ohutusloa andmisest või kehtestatakse muud piirangud või kasutustingimused kui taotluses soovitud, kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse apellatsiooniasutusele siseriikliku õiguse kohaselt.

LÕPPSÄTTED

43.

Liikmesriike, kes ei ole teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2, palutakse käesolev soovitus jõustada alates 16. juunist 2019. Kõiki liikmesriike palutakse see jõustada alates 16. juunist 2020.

Brüssel, 16. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

(2) Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26).

(3) Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 16).

I LISA

Ohutusloa taotluse sisu

Märkus.

Riiklikke ohutusasutusi kutsutakse üles nõudma kõiki käesolevas lisas loetletud andmeid, sealhulgas taotlusele lisatavaid dokumente, v.a arvatud märkega „V“ (vabatahtlik) tähistatuid. Kui taristuettevõtja peab koostama punkti 8 kohase parandusmeetmete kava, on sellekohane teave kohustuslik.

1. Taotluse liik

1.1. Uus

1.2. Pikendamine

1.3. Uuendamine

1.4. Eelmise loa identifitseerimisnumber (üksnes pikendamis- või uuendamistaotluse korral)

2. Taristu andmed (valige üks või mitu)

2.1. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

2.1.1. TEN-T üldine võrk

2.1.2. TEN-T kaubaveo põhivõrk

2.1.3. TEN-T reisijateveo põhivõrk

2.1.4. TEN-T-väline

2.2. Energia

2.2.1. Kontaktõhuliin

2.2.2. Kolmas rööbas

2.2.3. Neljas rööbas

2.2.4. Elektrifitseerimata

2.3. Kontroll ja signaalimine

2.3.1. A-klassi süsteemid

2.3.2. B-klassi süsteemid

2.4. Muu (täpsustage)

3. Raudteevõrgutoimingud

3.1. Teenuse osutamise / toimingu alguse eeldatav kuupäev (V)

3.2. Liikmesriik/-riigid, kus taristu asub

4. Taotleja andmed

4.1. Ärinimi

4.2. Akronüüm (V)

4.3. Täielik postiaadress

4.4. Telefon

4.5. Faks (V)

4.6. E-post

4.7. Veebisait (V)

4.8. Riiklik registrikood

4.9. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (V)

4.10. Muud asjakohased andmed (V)

5. Kontaktisiku andmed

5.1. Eesnimi

5.2. Perekonnanimi

5.3. Ametinimetus või -koht

5.4. Täielik postiaadress

5.5. Telefon

5.6. Faks (V)

5.7. E-post

5.8. Kasutatav(ad) keel(ed)

TAOTLUSELE LISATAVAD DOKUMENDID

6. Ohutusjuhtimise süsteemi hindamiseks esitatavad dokumendid

6.1. Ohutusjuhtimise süsteemi kirjeldus ja muud dokumendid, mis tõendavad vastavust delegeeritud määruse (EL) 2018/762 II lisas sätestatud nõuetele.

6.2. Ohutusjuhtimise süsteemi (vt punkt 6.1) ja delegeeritud määruse (EL) 2018/762 II lisa omavahelist võrdlust käsitlev teave, sealhulgas märge, kus ohutusjuhtimise süsteemi dokumentides on tõendus selle kohta, et raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohased nõuded on täidetud.

7. Riiki käsitleva osa hindamiseks esitatavad dokumendid

7.1. Kirjeldus või muu tõend selle kohta, kuidas ohutusjuhtimise korraldamisel võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 kohaselt teatatud asjakohaseid liikmesriigi eeskirju.

7.2. Ohutusjuhtimise süsteemi (vt punkt 6.1) ja asjakohastes liikmesriigi eeskirjades (millele osutatakse punktis 7.1) sätestatud nõuete omavaheline võrdlus.

8. Parandusmeetmete kava(d)

8.1. Sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkeseis, mille taristuettevõtja on koostanud mis tahes sellise väiksema mittevastavuse või mõne muu probleemse valdkonna lahendamiseks, mis on kindlaks tehtud pärast eelmist hindamist tehtud järelevalve jooksul.

8.2. Sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkeseis, mille taristuettevõtja on koostanud eelmisest hindamisest allesjäänud küsimuste lahendamiseks.

II LISA

Ohutuse hindamine

1. ÜLDINE

1.1. Riiklik ohutusasutus peaks kogu tegevuse kohta välja töötama struktureeritud ja auditeeritava protsessi, mille puhul võetakse arvesse käesolevas lisas nimetatud elemente. Ohutuse hindamine peaks olema korduv, nagu on näidatud allpool esitatud skeemil (vt liide, joonis 1), see tähendab, et riiklikul ohutusasutusel on õigus teha põhjendatud järelepärimisi lisateabe saamiseks või teabe uuesti esitamiseks vastavalt käesolevale soovitusele.

2. TAOTLUSE KÄTTESAAMINE

2.1. Pärast ohutusloa taotluse kättesaamist peaks riiklik ohutusasutus ametlikult ja viivitamata kinnitama asjaomase taotluse kättesaamist ning koostama registreeritud toimiku, et tagada teabehaldus kõigis hindamisprotsessi etappides.

2.2. Riiklik ohutusasutus peaks määrama hindamismenetluse korraldamiseks pädevad töötajad.

3. ESIALGNE LÄBIVAATAMINE

3.1. Pärast taotluse kättesaamist peaks riiklik ohutusasutus viivitamata korraldama selle esialgse läbivaatamise, mille käigus kontrollitakse järgmist:

a)	taotleja on esitanud põhilise teabe, mis on õigusaktidega nõutav või taotluse tõhusaks läbivaatamiseks vajalik;

taotlustoimik sisaldab piisavaid tõendeid, on struktureeritud ja sisaldab ristviiteid, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata toimiku vastavust ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele ja asjakohastele teatatud siseriiklikele eeskirjadele. Riiklik ohutusasutus korraldab taotluses esitatud tõendite tegeliku sisu esialgse läbivaatamise, et anda ohutusjuhtimise süsteemi kvaliteedile, piisavusele ja asjakohasusele esialgne hinnang;

c)	vajaduse korral sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkeseis, mille taristuettevõtja on koostanud mis tahes sellise olulise mittevastavuse või mõne muu probleemse valdkonna lahendamiseks, mis on kindlaks tehtud pärast eelmist hindamist tehtud järelevalve jooksul;

d)	vajaduse korral sellise tegevuskava või selliste tegevuskavade hetkeseis, mille taristuettevõtja on koostanud eelmisest hindamisest allesjäänud küsimuste lahendamiseks.

3.2. Pärast punktis 3.1 osutatud esialgset läbivaatamist peaks riiklik ohutusasutus otsustama, kas mõne valdkonna kohta on vaja lisateavet. Kui on vaja lisateavet, peaks riiklik ohutusasutus viivitamata nõudma teavet, mis on tema arvates hindamiseks põhjendatult vajalik.

3.3. Riiklik ohutusasutus peaks taotlusega tutvuma piisaval määral, et teha kindlaks, kas selle sisu on arusaadav. Kui on selge, et see nii ei ole, peaks riiklik ohutusasutus otsustama, kas taotlustoimik tuleb tagasi saata ning nõuda parandatud versiooni.

3.4. Hinnates taristuettevõtja suutlikkust käitada ronge, taristu kontrollimise sõidukeid, rööbastel liikuvaid masinaid ja muid erisõidukeid, sh vajaduse korral kasutada töövõtjaid, peaks riiklik ohutusasutus lähtuma delegeeritud määruse (EL) nr 2018/762 I lisas, eelkõige punktides 1, 5.1, 5.2 ja 5.5 esitatud asjaomastest nõuetest.

4. ÜKSIKASJALIK HINDAMINE

4.1. Pärast esialgset läbivaatamist peaks riiklik ohutusasutus alustama taotlustoimiku üksikasjalikku hindamist (vt liide, joonis 2), lähtudes ohutusjuhtimise süsteemi nõuetest ning asjakohastest teatatud siseriiklikest eeskirjadest.

4.2. Punktis 4.1 osutatud üksikasjalikul hindamisel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 18 lõikega 1 peaks riiklik ohutusasutus kasutama kutsealast otsustusvõimet, täitma oma ülesandeid erapooletult ja proportsionaalselt ning esitama kirjalikud põhjendused.

4.3. Hindamise käigus määratakse kindlaks, kas ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ja asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad on täidetud ja kas on vaja lisateavet. Riiklik ohutusasutus peaks püüdma hindamise käigus muu hulgas ohutusjuhtimise süsteemi menetluse tulemustest leida tõendeid, et teha kindlaks, kas ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ja asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad on täidetud, kasutades vajaduse korral valimi moodustamise meetodeid, et selgitada välja, kas taotleja on asjaomaste raudteevedude suhtes kohaldatavatest eri liiki nõuetest aru saanud ning suudab neid täita nii, et raudtee käitamise ohutus oleks tagatud.

4.4. Kõik 4. tüübi küsimused tuleks lahendada riiklikku ohutusasutust rahuldaval viisil ning vajaduse korral ajakohastatakse enne ohutusloa väljaandmist taotlustoimikut.

4.5. Allesjäänud küsimusi võib käsitleda hilisema järelevalve käigus või leppida taotlejaga taotlustoimiku ajakohastamise ettepaneku alusel kokku asjakohased meetmed, kuid teha võib ka mõlemat. Sel juhul peab küsimus olema ametlikult lahendatud enne ohutusloa väljaandmist.

4.6. Riiklik ohutusasutus peaks andma läbipaistva ülevaate sellest, kuidas ta hindab iga küsimuse raskusastet.

4.7. Punktis 33 osutatud küsimuse kindlakstegemise korral peaks riiklik ohutusasutus olema konkreetne ja aitama taotlejal mõista, kui üksikasjalik peab temalt oodatav vastus olema. Selleks peaks riiklik ohutusasutus tegema järgmist:

a)	osutab täpselt ohutusjuhtimise süsteemi asjakohasele nõudele ja teatatud siseriiklikule eeskirjale ning aitab taotlejal asjaomastest küsimustest aru saada;

b)	teeb kindlaks asjaomaste määruste ja eeskirjade asjakohased osad;

c)	märgib, miks konkreetne ohutusjuhtimise süsteemi nõue või teatatud siseriiklik eeskiri, sh kõik sellega seotud õigusaktid ei vasta hindamiskriteeriumidele;

d)	lepib taotlejaga kokku täiendavate kohustuste võtmises ning dokumentide ja muu täiendava teabe esitamises vastavalt ohutusjuhtimise süsteemiga või teatatud siseriikliku eeskirjaga nõutud üksikasjalikkuse tasemele;

e)	määrab kindlaks ja lepib taotlejaga kokku nõuete täitmise tähtaja, mis on nõutava teabe hankimise keerukuse seisukohalt põhjendatud ja proportsionaalne.

4.8. Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõike 3 kohaldamisel, kui taotleja viivitab nõutud teabe esitamisega märkimisväärselt, peaks riiklik ohutusasutus otsustama, kas taotleja vastamise aega pikendada või pärast sellekohase teate esitamist taotlus tagasi lükata.

4.9. Ohutusloa väljaandmise otsuse tegemiseks ettenähtud aega võib pikendada vaid seni, kuni taotleja esitab riikliku ohutusasutuse poolt vastu võetud otsuse kohase teabe, ja tingimusel, et taotlejalt on saadud asjakohane nõusolek, järgmistel juhtudel:

a)	1. tüübi küsimused, mis eraldi või koos vaadelduna ei võimalda kogu hindamisega tervikuna või osaliselt edasi minna;

b)	4. tüübi küsimused või mitu 3. tüübi küsimust, mida koos vaadelduna võib käsitada 4. tüübi küsimusena, ja mis takistavad ohutusloa väljaandmist.

4.10. Selleks et taotleja kirjalikke vastuseid saaks pidada rahuldavaks, peaksid need piisaval määral käsitlema kõiki tõstatatud probleeme ja näitama, et kavandatavad toimingud vastavad teatatud siseriiklike eeskirjade asjakohastele kriteeriumidele.

4.11. Kui vastus leitakse olevat mitterahuldav, tuleks täpsemalt selgitada põhjusi ja märkida, missugust lisateavet või tõendusmaterjali peab taotleja esitama, et vastus oleks rahuldav.

4.12. Kui tekivad kahtlused, et taotlus võidakse tagasi lükata või et otsuse tegemiseks kulub rohkem aega, kui hindamiseks on ette nähtud, võib riiklik ohutusasutus kaaluda võimalike eriolukorra meetmete võtmist.

4.13. Kui leitakse, et taotlus vastab kõikidele nõuetele või et lahendamata küsimustele rahuldava vastuse saamine ei ole kuigi tõenäoline, peaks riiklik ohutusasutus viima hindamise lõpule järgmiste toimingute abil:

a)	märgib, kas kõik kriteeriumid on täidetud või on veel lahendamata küsimusi;

b)	teeb kindlaks kõik allesjäänud küsimused;

c)	määrab kindlaks kõik ühtsele ohutusloale lisatavad kasutuspiirangud ja -tingimused;

d)	teatavad kõigist delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud järelevalvetoimingute käigus kindlaks tehtud oluliste mittevastavuste suhtes võetud järelmeetmetest;

e)	tagab, et ohutuse hindamine on tehtud nõuetekohaselt;

f)	koostab hindamise tulemuse, sealhulgas kokkuvõtlikud järeldused ja vajaduse korral arvamuse ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta.

4.14. Riiklik ohutusasutus peaks registreerima ja põhjendama kirjalikult kõiki järeldusi ja arvamusi, et hõlbustada nii hindamis- kui ka otsustusmenetlust ning olema abiks ohutusloa väljaandmist või taotluse tagasilükkamist käsitleva otsuse edasikaebamisel.

5. OTSUSTE TEGEMINE

5.1. Lõpuleviidud hindamise järelduste alusel tuleks teha otsus ohutusloa väljaandmise või taotluse tagasilükkamise kohta. Ohutusloa võib välja anda ka juhul, kui tehakse kindlaks mõned allesjäänud küsimused. Ohutusluba ei anta välja, kui hindamise käigus leitakse mõni 4. tüübi küsimus, mida ei ole hindamise käigus lahendatud.

5.2. Riiklik ohutusasutus võib otsustada piirata ohutusloa kohaldamisala kasutuspiirangute ja -tingimustega, kui need on seotud 4. tüübi küsimustega, mis takistavad ohutusloa väljaandmist. Ohutusluba tuleks taotleja nõudmise korral uuendada pärast seda, kui kõik allesjäänud küsimused taotlustoimikus on kõrvaldatud.

5.3. Taotlejale tuleks teatada riikliku ohutusasutuse otsusest, sh hindamise tulemustest, ja antakse välja asjakohane ohutusluba.

5.4. Juhul kui taotlus lükatakse tagasi või kui ohutusluba sisaldab muid kui taotluses kindlaksmääratud kasutuspiiranguid või -tingimusi, peaks riiklik ohutusasutus teatama sellest taotlejale, põhjendama oma otsust ning tutvustama otsuse läbivaatamise või edasikaebamise algatamiseks vajalikke menetlusi.

6. HINDAMISE LÕPETAMINE

6.1. Riiklik ohutusasutus peaks haldustoimingute lõpetamiseks tagama, et kõik dokumendid ja aruanded oleksid läbi vaadatud, korrastatud ja arhiveeritud. Selleks et oma tööd järjepidevalt parandada, peaks riiklik ohutusasutus välja selgitama varasema teabe ja kogemused, mida kasutada tulevastel hindamistel.

7. KONKREETSED SÄTTED OHUTUSLOA PIKENDAMISEKS

7.1. Taotleja taotluse korral võib ohutusluba pikendada enne selle kehtivuse lõppemist, et tagada loa järjepidevus.

7.2. Taotluse pikendamise korral peaks riiklik ohutusasutus kontrollima eelmises taotluses esitatud tõendusmaterjalis tehtud muudatuste üksikasju ning tutvuma delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud varasema järelevalvetegevuse tulemustega, et seada esikohale või võtta eesmärgiks asjakohased ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ja teatatud siseriiklikud eeskirjad, mille alusel hinnata pikendamistaotlust.

7.3. Riiklik ohutusasutus peaks võtma kordushindamise suhtes asjakohase seisukoha, mis põhineb kavandatavate muudatuste ulatusel.

8. KONKREETSED SÄTTED OHUTUSLOA UUENDAMISEKS

8.1. Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 12 lõikele 2 vaadatakse ohutusluba läbi iga kord, kui taristut, signaalimist, taristus kasutatavat energiavarustust või sellise taristu, signaalimise või energiavarustuse käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse.

8.2. Kui ohutusluba omav taristuettevõtja soovib teha punktis 8.1 osutatud muudatusi, teatab ta sellest viivitamata riiklikule ohutusasutusele.

8.3. Pärast seda, kui asjaomane taristuettevõtja on esitanud punktis 8.2 osutatud teate, teeb riiklik ohutusasutus järgmist:

a)	kontrollib, kas kõiki võimalike taotlustega seotud muudatusi on selgelt kirjeldatud ja kas võimalikke ohutusriske on hinnatud;

b)	arutab taristuettevõtjaga, kas ohutusluba on vaja uuendada või mitte.

8.4. Riiklik ohutusasutus võib esitada taotlejale täiendavaid järelepärimisi. Kui riiklik ohutusasutus leiab, et kavandatav muudatus on väheoluline, saadab ta taotlejale kirjaliku teate, et uuendamine ei ole vajalik, ning lisab otsuse koopia registreeritud toimikule.

8.5. Uuendamistaotluse korral peaks riiklik ohutusasutus tegema järgmist:

a)	kontrollima tõendusmaterjali, mis on erinev võrreldes eelmise taotlusega, mille alusel anti välja praegune ohutusluba;

b)	tutvuma delegeeritud määruse (EL) 2018/761 artiklis 5 osutatud varasema järelvalvetegevuse tulemustega, pidades eelkõige silmas küsimusi, mis on seotud taotleja suutlikkusega tõhusalt rakendada muutuste juhtimise menetlust ja teha selle üle järelevalvet;

c)	seadma uuendamistaotluse hindamisel esikohale või võtma eesmärgiks asjakohased ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ja teatatud siseriiklikud eeskirjad.

8.6. Riiklik ohutusasutus peaks võtma kordushindamise suhtes asjakohase seisukoha, mis põhineb kavandatavate muudatuste ulatusel.

8.7. Riiklikule ohutusasutusele ohutusloa uuendamiseks esitatud taotlus ei tohiks hõlmata selle kehtivusaja pikendamist.

8.8. Riiklik ohutusasutus peaks taotleja nõudmise korral otsustama, kas ohutusluba on vaja uuendada juhul, kui ohutusloa väljaandmise aluseks olnud tingimused muutuvad, ilma et see mõjutaks taristut, signaalimist, taristus kasutatavat energiavarustust või sellise taristu, signaalimise või energiavarustuse käitus- ja hoolduspõhimõtteid.

Liide

OHUTUSE HINDAMINE

Joonis 1

Ohutuse hindamine

ÜKSIKASJALIK HINDAMINE

Joonis 2

Üksikasjalik hindamine

III LISA

Ohutusloa sisu

1. Ohutusloa identifitseerimisnumber

2. Taristuettevõtja andmed

2.1. Ärinimi

2.2. Riiklik registrikood

2.3. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

3. Riikliku ohutusasutuse andmed

3.1. Organisatsioon

3.2. Liikmesriik

4. Ohutusloa andmed

4.1. Uus

4.2. Pikendamine

4.3. Uuendamine

4.4. Eelmise loa identifitseerimisnumber (üksnes pikendamise või uuendamise korral)

4.5. Kehtivuse algus- ja lõppkuupäevad

4.6. Taristu andmed

5. Kohaldatavad riiklikud õigusaktid

6. Kasutuspiirangud ja -tingimused

7. Lisateave

8. Väljaandmise kuupäev ja volitatud allakirjutaja / asutuse pitser

Liide

Ohutusloa puhul soovitatakse kasutada järgmist standardvormi.

OHUTUSLUBA

Ohutusluba, mis kinnitab ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmist Euroopa Liidus kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/798 ja kohaldatavate riiklike õigusaktidega

IDENTIFITSEERIMISNUMBER:

1. VOLITATUD TARISTUETTEVÕTJA

Ärinimi:
Taristuettevõtja nimi:	Akronüüm:
Riiklik registrikood:	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number:

2. LOA VÄLJAANDJA

Väljaandja:

Liikmesriik:

3. OHUTUSLOA ANDMED

See on

—

uus luba

☐

Eelmise loa ELi tunnusnumber:

…

—	pikendatud luba

☐

—	uuendatud luba

☐

Kehtib alates:

kuni:

Taristu andmed:

4. KOHALDATAVAD RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID

5. KASUTUSPIIRANGUD JA -TINGIMUSED

6. LISATEAVE

Väljaandmise kuupäev	Allkiri

Asutusesisene viitenumber	Asutuse tempel
	Asutuse tempel