(1)

Aluslepingu artikli 121 kohaselt peavad liikmesriigid selleks, et vältida valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi teket, edendama majanduspoliitika koordineerimise ja mitmepoolse järelevalve kaudu keskpikas perspektiivis riigi rahanduse usaldusväärsust.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hinnastabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)

2017. aasta juunis ja 2018. aasta juunis leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Rumeenias oli vastavalt 2016. ja 2017. aastal märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Kõnealuste kindlaks määratud märkimisväärsete kõrvalekallete tõttu esitas nõukogu Rumeeniale 16. juuni 2017. aasta (2) ja 22. juuni 2018. aasta (3) soovitused võtta vajalikud meetmed nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. Seejärel leidis nõukogu, et Rumeenia ei olnud vastuseks kõnealustele soovitustele võtnud tõhusaid meetmeid. 4. detsembril 2018 vastu võetud kõige hiljutisemas soovituses (4) soovitas nõukogu Rumeenial võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär (5) ei ületa 2019. aastal 4,5 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP).

(4)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosist ja Eurostati kinnitatud 2018. aasta arvandmetest nähtub, et valitsemissektori esmaste netokulude kasv oli 2018. aastal kulude kasvu eesmärgist tunduvalt kiirem, osutades märkimisväärsele kõrvalekaldele (2,4 % SKPst). Struktuurne puudujääk ei vähenenud, jäädes üldjoontes samaks (ligikaudu 3 % potentsiaalsest SKPst), mis samuti osutab soovitatud struktuursest kohandusest märkimisväärsele kõrvalekaldele (kõrvalekalle 0,8 % SKPst). Struktuurse eelarvepositsiooni alusel kindlaks määratava kõrvalekalde suurusele avaldavad negatiivset mõju juhuslikud tulud, suurem SKP deflaator ja suurem aluseks olev potentsiaalse SKP kasvu prognoos võrreldes keskpika perioodi keskmisega, mis on kulude kasvu eesmärgi aluseks. Struktuurse eelarvepositsiooni alusel kindlaks määratava kõrvalekalde suurusele avaldavad positiivset mõju aga väiksed avaliku sektori investeerimiskulud, mis kulude kasvu eesmärgi puhul tasandatakse. Sellest erinevusest hoolimata kinnitavad mõlemad näitajad, et 2018. aastal kalduti stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest märkimisväärselt kõrvale.

(5)

Pärast üldist hindamist leidis komisjon 5. juunil 2019, et Rumeenias esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, ning esitas kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4 ja määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõike 2 esimese lõiguga Rumeeniale hoiatuse.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõike 2 teisele lõigule peab nõukogu esitama asjaomasele liikmesriigile soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks. Määruses (EÜ) nr 1466/97 on sätestatud, et soovituses seatakse liikmesriigile kõrvalekalde korrigeerimiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Seda arvestades tundub Rumeeniale kõrvalekalde korrigeerimise tähtajaks määratud 15. oktoober 2019 asjakohane. Selleks tähtajaks peaks Rumeenia teatama meetmetest, mis ta on võtnud kõnealuse soovituse järgimiseks.

(7)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosis esitatud SKP lõhe prognooside kohaselt on Rumeenias 2019. ja 2020. aastal tavapärane majanduslik olukord. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on Rumeenias väiksem kui kontrollväärtus 60 %. Minimaalne struktuurne kohandus, mida nõutakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 ning stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa alusel ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste maatriksile, mis võtab arvesse majanduse üldist olukorda ja võimalikke jätkusuutlikkusega seotud probleeme, on nii 2019. kui ka 2020. aastal vähemalt 0,5 % SKPst.

(8)

Rumeenia struktuurne eelarvepuudujääk on järk-järgult suurenenud: 0,1 %-lt SKPst 2015. aastal 1,7 %-le SKPst 2016. aastal, 2,9 %-le SKPst 2017. aastal ja 3,0 %-le SKPst 2018. aastal. Minimaalse kohanduse nõuet peaks täiendama püsiv lisakohandus, mida on vaja kumulatiivse kõrvalekalde korrigeerimiseks ja selleks, et Rumeenia asuks pärast 2016. aastast alates kumuleerunud püsivaid kõrvalekaldeid taas asjakohast kohandamiskava järgima. Pidades silmas keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast toimunud märkimisväärse kõrvalekalde suurust, tundub lisakohandus 0,5 % SKPst 2019. aastal ja 0,25 % SKPst 2020. aastal asjakohane. Selline kohandus oleks kooskõlas kohandusega, mida nõukogu soovitas 2019. aastaks 4. detsembril 2018. See kiirendab korrigeerimist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas.

(9)

Nõutav struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 1,0 % SKPst 2019. aastal ja 0,75 % SKPst 2020. aastal vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale, mis ei ületa 2019. aastal 4,5 % ja 2020. aastal 5,1 %.

(10)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt halveneb struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal veel 0,7 % SKPst ja 2020. aastal 1,2 % SKPst. Seepärast tuleks võrreldes komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohase praeguse lähtestsenaariumiga võtta nõutava struktuurse paranemise saavutamiseks vastu meetmed, mille struktuurne mõju on 2019. aastal kokku 1,7 % SKPst, ja lisameetmed, mille struktuurne mõju on 2020. aastal 1,95 % SKPst.

(11)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2019. aastal 3,5 % SKPst ja 2020. aastal 4,7 % SKPst, mis on suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst. Nõutav struktuurne kohandus tundub ühtlasi olevat sobiv, et tagada, et Rumeenia järgib 2019. ja 2020. aastal varuga aluslepingukohast kontrollväärtust 3 % SKPst.

(12)

Kuna varasemaid soovitusi korrigeerida märkimisväärsed kõrvalekalded ei ole järgitud ja on oht, et ületatakse stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa kohast aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, tuleb kiiresti võtta meetmeid, et muuta Rumeenia eelarvepoliitika taas konservatiivseks.

(13)

Soovitatud eelarve-eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline, et Rumeenia võtab vastu ja rakendab järjekindlalt vajalikud meetmed ning jälgib tähelepanelikult jooksvate kulude arengut.

(14)

Rumeenia peaks 15. oktoobriks 2019 teatama komisjonile meetmetest, mis ta on võtnud käesoleva soovituse täitmiseks.

(15)

On asjakohane, et käesolev soovitus avalikustatakse,

1)

2)

3)

Käesolev soovitus on adresseeritud Rumeeniale.