(1)

28. septembril 2018 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) dumpinguvastase uurimise seoses Põhja-Makedoonia Vabariigist, Venemaalt ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärinevate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks) (edaspidi „õõnesprofiilid“) impordiga alusmääruse artikli 5 alusel. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 14. augustil 2018 Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel. Kaebuse esitaja esindatavate äriühingute toodang moodustab üle 40 % õõnesprofiilide kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

20. detsembril 2018 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotluse asjaomastest riikidest pärit impordi registreerimiseks. Kaebuse esitaja väitis, et asjaomastest riikidest pärit import on märkimisväärselt suurenenud, kui võrrelda:

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kauplejatele, samuti teistele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta on kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon koostas valimi, tuginedes samasuguse toote tootmismahule liidus alates 2017. aasta juulist kuni 2018. aasta juunini ning geograafilisele jaotusele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Üks esialgu valimisse kaasatud tootjatest teatas komisjonile, et ta ei saa täita kogu küsimustikku ning ei soovi seega kuuluda liidu tootjate valimisse. Seejärel tegi komisjon otsuse vaadata liidu tootjate valim läbi, asendades selle tootja tootmismahust lähtudes suuruselt järgmise liidu tootjaga. Lõplik valim moodustas üle 30 % samasuguse toote hinnangulisest liidu tootmismahust ning seda käsitati liidu tootmisharule tüüpilisena.

(8)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et liidus asuvad sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Komisjonile andis endast teada 12 sõltumatut importijat, kellest neli teatasid uurimisperioodil asjaomastest riikidest toimunud impordist, esitasid nõutava teabe ja nõustusid osalema valimis. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm importijat suurima liitu suunatud impordi mahu ning geograafiliselt liidus asumise alusel. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Märkusi ei esitatud.

(10)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Põhja-Makedoonia, Venemaa ja Türgi esindustel Euroopa Liidu juures teha oma riigis kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Kümme Türgi eksportivat tootjat, kolm Põhja-Makedoonia eksportivat tootjat ja kaks Venemaa eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ning olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(12)

Pidades silmas eksportivate tootjate piiratud arvu Põhja-Makedoonias ja Venemaal, otsustas komisjon, et neis kahes riigis ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(13)

Türgis asuvate eksportivate tootjate puhul moodustas komisjon alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kolmest eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli tema käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomaste riikide ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(14)

Üks Türgi eksportiv tootja taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Pidades silmas põhjenduses 97 esitatud järeldusi, ei olnud seda taotlust vaja rohkem käsitleda.

(15)

Komisjon tegi küsimustikud kättesaadavaks veebis uurimise algatamise kuupäeval ja kutsus kolme koostööd tegevat eksportivat tootjat Põhja-Makedoonias, kahte koostööd tegevat eksportivat tootjat Venemaal, kolme valimisse kaasatud eksportivat tootjat Türgis, nelja valimisse kaasatud liidu tootjat ja kolme valimisse kaasatud sõltumatut importijat neile vastama.

(16)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt Põhja-Makedoonias, ühelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt Venemaal, kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ning ühelt individuaalset kontrollimist taotlevalt eksportivalt tootjalt Türgis, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt. Üks eksportiv tootja Venemaal ei esitanud vastust ja teatas, et ta ei soovi koostööd teha.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(18)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(19)

Vaatlusalune toode on Põhja-Makedooniast, Venemaalt ja Türgist pärinevad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorud, torud ja õõnesprofiilid (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7306 61 92 ja 7306 61 99 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(20)

Õõnesprofiile kasutatakse laias valikus rakendustes, näiteks konstruktsioonielementides ja kandekonstruktsioonides ehitusvaldkonnas, teisaldusseadmetes, ehitusmasinatel, autotööstuses, põllumajandusmasinatel, põllutöömasinatel ja muudes sarnastes valdkondades.

(21)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(22)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(23)

Põhja-Makedoonias oli kolm eksportivat tootjat, kes tegid uurimisel koostööd, nimelt FZC 11 Oktomvri AD (edaspidi „FZC“), IGM-Trade Ilija I dr. d.o.o. (edaspidi „IGM“) ja Metalopromet Dooel (edaspidi „Metalopromet“).

(24)

Normaalväärtuse arvutamiseks uuris komisjon kõigepealt, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(25)

Ühe eksportiva tootja, nimelt FZC puhul ei olnud kogu omamaine müük alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline.

(26)

Et samasugust toodet siseturul tüüpilistes kogustes ei müüdud, arvutas komisjon FZC jaoks normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt.

(27)

Kui tooteliigi kasumlik müük puudus, arvutati selle liigi normaalväärtus, liites koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

Kui tooteliigi kasumlik müük esines, leiti selle liigi normaalväärtus, kasutades liigi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit, mitte kaalutud keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit.

(28)

IGMi ja Metaloprometi puhul leidis komisjon põhjenduses 24 kirjeldatud tüüpilisuse kontrolli põhjal, et samasugust toodet müüdi siseturul kokku tüüpilises koguses.

(29)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(30)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(31)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(32)

Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(33)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(34)

Uurimisel leiti, et IGMi ja Metaloprometi puhul ei toimunud mõne tooteliigi korral tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote müüki või see oli ebapiisav või tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses. Nende tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. Ülejäänud tooteliikide puhul põhines normaalväärtus tavapärase kaubandustegevusega seotud omamaistel hindadel.

(35)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et eespool kirjeldatud viis normaalväärtuse arvutamiseks ei ole järjepidev. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oleks pidanud kasutama kõigi Põhja-Makedoonia eksportijate puhul arvestuslikku normaalväärtust (omamaise müügi asemel), eelkõige kuna Põhja-Makedoonia siseturg ei ole selle suurusest, finantssuutlikkusest ja konkurentsitingimustest tingituna tüüpiline võrdlusalus liidu turule suunatud müügiga võrdlemiseks.

(36)

Komisjon märgib, et tema normaalväärtuse arvutamise viis lähtus järjepidevalt alusmääruse artiklis 2 sätestatud meetodist. Hindade arvesse võtmata jätmine, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus toimub piisav müük, nagu väitis kaebuse esitaja, oleks selle sättega vastuolus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

Kõik kolm Põhja-Makedoonia eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(38)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(39)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti allahindluste, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, transpordikulude, krediidikulude, pangatasude, pakendamiskulude ja komisjonitasude põhjal.

(40)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(41)

Põhja-Makedoonia koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu 100 % koguekspordist liitu. Selle põhjal olid dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmised:

(42)

Pidades silmas seda, et kolmest valimisse kaasatud Põhja-Makedoonia eksportivast tootjast kahe eksportiva tootja dumpingumarginaalid olid alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumkünnise, kontrollis komisjon, kas kaalutud keskmine üleriigiline dumpingumarginaal on üle selle künnise.

(43)

Üleriigiline dumpingumarginaal arvutati kui kõikide Põhja-Makedoonia koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Dumpingu summa, väljendatuna protsendina koostööd tegevate eksportivate tootjate CIF-ekspordihinnast, oli 2,9 % ehk üle eespool määratletud 2 % miinimumkünnise.

(44)

Venemaal oli üks eksportiv tootja, kes tegi uurimisel koostööd, nimelt PAO Severstal (edaspidi „Severstal“).

(45)

Kõigepealt uuris komisjon, kas Severstali omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli Severstali samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(46)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(47)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(48)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(49)

Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(50)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(51)

Uurimisel leiti, et ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja puhul põhines normaalväärtus mõne tooteliigi puhul asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisel uurimisperioodi jooksul, mõne tooteliigi puhul tavapärase kaubandustegevuse omamaistel hindadel ning mõne tooteliigi puhul arvutati see kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(52)

Severstal kasutas uurimisperioodil liitu müües kolme kanalit. Ta müüs vaatlusalust toodet otse esimesele sõltumatule kliendile liidus, seotud importijate kaudu liidus ja seotud kaupleja kaudu Šveitsis.

(53)

Kui eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning juhtudel, mil müük toimus seotud kaupleja kaudu Šveitsis, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(54)

Seotud importijate kaudu toimunud müügi puhul arvutati ekspordihind, tuginedes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Hinda kohandati kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude, ning kasumi põhjal.

(55)

Asjaomase kasumitaseme kindlaks tegemiseks hindas komisjon teavet, mida koguti kolmelt valimisse kaasatud importijalt. Uurimisel leiti, et kaks valimisse kaasatud importijat tegutsesid laias valikus eelkõige liidus hangitud kaupade turustamisega ning vaatlusaluse toote import moodustas üksnes väga väikese osa nende äritegevusest. Kumbki äriühing ei suutnud eraldada oma imporditegevusega seotud kasumimarginaali oma kogutegevuse kasumimarginaalist. Seega ei kajastanud nende äriühingute kasumimarginaalid nende tegevust seoses vaatlusaluse toote impordi ja edasimüügiga. Kolmanda sõltumatu importija põhitegevus oli vaatlusaluse toote import ja edasimüük ning seega kajastas avaldatud kasumimarginaal seda tegevust asjakohaselt. Seega kasutati selle importija kasumimarginaali alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamiseks. Kasumimarginaal oli [2–6 %].

(56)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ainsa eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(57)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordikulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, kindlustuse, pakendamiskulude, krediidikulude, imporditasude, pangatasude, allahindluste ja komisjonitasude põhjal.

(58)

Koostööd tegev eksportiv tootja nõudis eurodes eksportmüügi korral ka negatiivsete krediidikulude tõttu kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel. Eksportiv tootja väitis, et kogu müük liitu toimus eurodes ja keskmine euro LIBORi määr oli uurimisperioodil negatiivne. Komisjon märgib, et krediidikulude põhjal kohandamise eesmärk artikli 2 lõike 10 punkti g alusel on kajastada laenutingimusi, mille müüja ja ostja lepingu või müügi ajal kokku leppisid. Seda tegurit võeti kehtestatud hinna kindlaks määramisel tõepoolest arvesse, olenemata tegelikest kuludest või tuludest, mis lõpuks sellest müügist tulenesid, sest neid kulusid või tulusid ei saanud arvesse võtta, kui hind oli lepingu alusel kindlaks määratud. Igal juhul ja ilma et see piiraks eespool osutatut, ei tõendanud äriühing, et see avaldas hinnale ja hinna võrreldavusele mõju, ning seega lükati see nõue tagasi.

(59)

Mis puutub eksportmüüki, mis toimus Šveitsis asuva seotud kaupleja kaudu, siis väitis eksportiv tootja, et Šveitsi kaupleja tegutses tema sisese müügiosakonnana, kellega ta moodustas ühe majandusüksuse. Eksportiv tootja märkis, et Šveitsi kaupleja on 100 % tema tütarettevõtja, mis vastutab vaatlusaluse toote müügi eest liitu. Sel põhjusel ei oleks komisjon pidanud koostööd tegeva eksportiva tootja sõnul tema ekspordihinda komisjonitasu suhtes kohandama.

(60)

Samas leiti uurimisel, et emaettevõtja ja Šveitsis asuva kaupleja vahel ei olnud seoses müügiga liitu ainuõiguslikku suhet ning kontsernis olid muud üksused, sealhulgas eksportiv tootja, kes müüsid samuti otse, tegeledes ekspordiga liitu. Nagu on märgitud põhjenduses 52, oli Venemaal asuval emaettevõtjal vaatlusaluse toote puhul kolm erinevat ekspordikanalit liitu. Nendel põhjustel järeldas komisjon, et eksportiva tootja ja tema Šveitsis asuva seotud äriühingu vaheline seos ei olnud lõimitud ja sisese müügiosakonna seos, mis võiks muuta kaks juriidilist isikut üheks majandusüksuseks. Selle asemel käsitas komisjon seda samaväärsena komisjonitasu alusel töötava esindaja suhtega alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Seega väide, et eksportiv tootja ja tema seotud kaupleja Šveitsis moodustavad ühe majandusüksuse, lükati tagasi. Selle tulemusena kohandati ekspordihinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i, arvates maha komisjonitasud. Komisjonitasude arvutamine põhines kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludel ja mõistlikul kasumimarginaalil, mis tehti kindlaks vastavalt põhjendusele 55 liidus asuvate sõltumatute importijate esitatud teabe põhjal.

(61)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(62)

Venemaa koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 85 % koguekspordist liitu. Selle põhjal oli dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmine:

(63)

Võttes arvesse suurt koostööd Venemaal, määrati üleriigiline dumpingumarginaal kindlaks samal tasemel nagu koostööd tegeva eksportiva tootja puhul määratud dumpingumarginaal.

(64)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei oleks pidanud kehtestama üleriigilist dumpingumarginaali ainsa koostööd tegeva tootja jaoks kehtestatud dumpingumarginaaliga samal tasemel, vaid oleks pidanud arvutama üleriigilise marginaali hoopis alusmääruse artikli 18 alusel.

(65)

Kaebuse esitaja väidet, et üleriigilise marginaali kehtestamisel on ebaõiglane tugineda koostööd tegeva eksportiva tootja kohta tehtud järeldustele, rohkem ei selgitatud, samuti ei esitanud kaebuse esitaja oma väite toetuseks rohkem teavet ega tõendeid. Nagu märgitud põhjenduses 62, oli Venemaa koostöötase kõrge ja esitatud andmeid käsitati tüüpilisena, olenemata sellest, kas see eksport tulenes ühelt või mitmelt Venemaa eksportivalt tootjalt. Peale selle, isegi kui komisjon oleks kasutanud jääktollimaksu arvutamiseks koostööd tegeva eksportiva tootja enim eksporditud tooteliike, oleks üleriigiline marginaal jäänud alla miinimumkünnise. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(66)

Arvestades üleriigilist negatiivset dumpingumarginaali, tuleks Venemaalt pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 lõpetada meetmeid võtmata.

(67)

Uurimisel tegi koostööd kümme eksportivat tootjat Türgis. Nagu märgitud põhjenduses 13, moodustas komisjon valimi kolmest äriühingust: Noksel Celik Boru Sanayi, Tosçelik Profil ve Sac Endüstrisi ja Yücel Boru ve Profil Endüstrisi.

(68)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellel alusel oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht siseturul tüüpiline.

(69)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa müüdi siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(70)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(71)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(72)

Kui kogu omamaisest müügist oli kasumlik vähem kui 80 % või kaalutud keskmine müügihind oli väiksem kui tootmiskulu, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(73)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, nagu on kirjeldatud põhjenduses 27.

(74)

Uurimisel leiti, et kolme koostööd tegeva eksportiva tootja puhul põhines normaalväärtus mõne tooteliigi puhul asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisel uurimisperioodi jooksul, mõne tooteliigi puhul tavapärase kaubandustegevuse omamaistel hindadel ning mõne tooteliigi puhul arvutati see kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(75)

Kõik kolm Türgi eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seetõttu määrati ekspordihinnad kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 vaatlusaluse toote liitu eksportimiseks müümise eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(76)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja kolme eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(77)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti transpordi- ja käitlemiskulude, krediidikulude, komisjonitasude, pakendamiskulude, pangatasude ja aastalõpu hinnavähendite põhjal.

(78)

Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtust tuleks kohandada alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel seestöötlemise protseduuri arvel, mille puhul ei maksta imporditud sisendilt tollimaksu, kui samaväärne kogus lõpptoodet eksporditakse. Samas ehkki eksportiv tootja tõendas, et ta ei maksnud tollimaksu mõnelt sisendilt, mida oleks saanud kasutada eksporditud tootes, ei tõendanud ta, et samaväärne tollimaks maksti sisendilt, mida kasutati lõpptootes, mis oli mõeldud siseturule. Seega ei tõendanud eksportiv tootja, et seestöötlemise protseduuri kasutamine mõjutab hindade võrreldavust, ning seega lükati väide tagasi.

(79)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei esitanud piisavalt selgitusi selle kohta, et eksportija kasutas seestöötlemise protseduuri, ega selle mõju kohta dumpingumarginaalidele. Kaebuse esitaja kinnitas, et on veel vastuseta küsimusi, aga ei esitanud neid.

(80)

Komisjon märgib, et põhjenduses 78 oli tema eesmärk selgitada kohandamisega seotud väidet ja selle tagasilükkamise põhjuseid, mitte selgitada seestöötlemise protseduuri kasutamist eksportivate tootjate poolt. Seestöötlemise protseduuri kasutamine iseenesest ei mõjuta dumpingu arvutamist. See on oluline üksnes juhul, kui see mõjutab hindade võrreldavust normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Samas, nagu põhjenduses 78 selgitatud, ei ole siin sellega tegemist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(81)

26. märtsil 2019 esitatudmärkustes väitis kaebuse esitaja, et liidus ja siseturul müüdavate väidetavalt samade tooteliikide vahel olid füüsilised erinevused, sest Türgi eksportivad tootjad kasutasid erinevaid standardeid, kui nad müüsid liidus (EN 10219) ja oma siseturul (TS 5314). Kaebuse esitaja kinnitusel on Türgi standardiga kehtestatud oluliselt erinev kogusetaluvus võrreldes liidu standardiga. See tähendab, et Türgi eksportivate tootjate teatatud nominaalsed kogused moonutavad olulisel määral tegelikke lähetatud koguseid ja omakorda esitatud ühikuhindasid. Seega oleksid dumpingumarginaalid kunstlikult madalad. Seetõttu on vaja normaalväärtust ülespoole korrigeerida, et moonutus kõrvaldada.

(82)

Kaebuse esitaja väide põhineb kahel eeldusel: i) eksportivad tootjad kasutavad omamaiseks müügiks standardit TS 5314 ning ii) dumpingu arvutamine põhines pigem nominaalsel kui tegelikul kaalul. Eksportivad tootjad vaidlustasid oma 26. märtsi ning 1. ja 2. aprilli 2019. aasta märkustes mõlemad eeldused, väites, et i) nad ei kasutanud uurimisperioodil standardit TS 5314 ning ii) küsimustiku vastuste andmed põhinesid pigem tegelikul kui nominaalsel kaalul. Komisjon on mõlemaid aspekte kontrollinud ja need kinnitanud.

(83)

Kaebuse esitaja kordas oma 5. aprilli 2019. aasta märkustes seda väidet, märkides, et eksportivad tootjad võivad olla järginud standardit TS 5314 väljaspool uurimisperioodi. Kaebuse esitaja vaidlustas järelduse, et Türgi äriühingud ei järgi Türgi standardeid, kui nad müüvad oma siseturul. Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla ka selle, kuidas tegelikku kaalu mõõdeti või arvutati.

(84)

Komisjon kinnitas, et nii standardite kasutamist kui ka toote kaalu on eksportivate tootjatega arutatud ja kohapealsete kontrollide ajal kontrollitud. Need küsimused tehti kindlaks juba selle toote varasemate uurimiste ajal ning neile pöörati käesoleva uurimise ajal eritähelepanu. Kaebuse esitaja väide lükati seega tagasi.

(85)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja oma väidet, et Türgi eksportivad tootjad kasutavad standardset kaalu ümberarvestamist, mis toob olenevalt standardist kaasa erineva lõpphinna tonni kohta. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei esitanud piisavalt selgitusi selle kohta, kuidas kontrolliti seda, et eksportivad tootjad kasutavad oma arvete koostamisel pigem tegelikku kui teoreetilist kaalu.

(86)

Nagu selgitatud põhjenduses 84, kontrollis komisjon, kas valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule liitu ja siseturul müüdud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tegeliku kaalu. Komisjon koostas valimi arvetest, mis esitati klientidele siseturul ja liidus, ning hindas kaalu veodokumentide ja kaubaarvete alusel, samuti liidu klientidele müüdud kaupade tollideklaratsioonide alusel. Kontrollimine kinnitas, et eksportivad tootjad olid teatanud müüdud toote tegeliku ja mitte teoreetilise kaalu, tuginedes standardile.

(87)

Kaebuse esitaja väitis oma 15. aprilli 2019. aasta seisukohas ka seda, et kooskõlas turuteabega Türgi eksportijad, kes esitavad küll Ühendkuningriigile arveid standardi EN 10219 alusel, toodavad ja lähetavad Ühendkuningriiki õõnesprofiile, mis on tegelikult toodetud standardi BS 4848 alusel. Kaebuse esitaja väitis lisaks, et kui see on nii, siis on arvel esitatud teoreetiline kaal moonutatud. Kaebuse esitaja väitis, et moonutus ilmneb seetõttu, et i) nominaalne kaal arvutatakse pikkus korda nominaalne kaal pikkuse ühiku kohta ning ii) arve koostamisel kasutatud EN standard lubab vähem kilogramme meetri kohta (3,30) kui tegelik tootmisel kasutatud BS standard (3,45 kg/m). Kaebuse esitaja väitis, et selle moonutuse kohandamiseks tuleb Ühendkuningriigi müügihinda vähendada keskmiselt 3,5 %.

(88)

Komisjon märgib, et kaebuse esitaja ei esitanud selle tava kohta mingeid tõendeid. Komisjon ei saanud oma uurimise ajal mingeid tõendeid selle tava kasutamise kohta. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 82, leidis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule liitu ja siseturul müüdud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tegeliku kaalu. Seda tegelikku (mitte teoreetilist) kaalu kasutati dumpingu arvutamisel. See kaebuse esitaja väide lükati seega samuti tagasi.

(89)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes kordas kaebuse esitaja oma väidet, mille kokkuvõte on esitatud põhjenduses 87 ja mis puudutab arvete esitamist standardi EN 10219 alusel, aga müüki standardi BS 4848 alusel, mis toob kaasa nominaalse kaalu väidetava erinevuse. Kaebuse esitaja väitis ka seda, et ta oli esitanud tõendid, mis kinnitasid seda tava.

(90)

Kaebuse esitaja osutatud tõendid näitavad, et importijad pakuvad kaupu standardi BS 4848 alusel, aga mitte seda, et nad esitavad nende eest arveid standardi EN 10219 alusel. Samas nagu eespool selgitatud, isegi kui see oleks olnud nii, põhines dumpingu arvutamine tegelikul, mitte nominaalsel kaalul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(91)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis huvitatud isik, et Türgi tootjate kulustruktuur on liidu tootjate omast erinev ning seda erinevust tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(92)

Tuletatakse meelde, et puudub õiguslik alus võtta dumpingumarginaalide kindlaks määramisel arvesse erinevusi asjaomaste eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu kulustruktuuri vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(93)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis üks huvitatud isik, et Türgi normaalväärtust mõjutab Türgi siseturu jaoks toodetud samasuguse toote tooraine ja ekspordituru jaoks toodetud vaatlusaluse toote tooraine hinna erinevus. Eelkõige väitis see isik, et Türgi eksportijad kasutavad siseturu jaoks kallimat toorainet kui eksporditurgude jaoks.

(94)

Vastuseks nendele märkustele märkis komisjon järgmist. Ta tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 alusel tehtavaid kohandusi saab teha üksnes erinevuste kohta, mis mõjutavad hindade võrreldavust ja mitte kulude võrreldavust. Seoses sellega märkis komisjon, et väite esitanud huvitatud isik ei esitanud tõendeid, et siseturu ja eksporditud toote kulude vahel esineb erinevus. Igal juhul märkis komisjon, et uurimisel ei ilmnenud ühtegi tõendit selle väite toetuseks, seega jäid huvitatud isiku märkused põhjendamata. Huvitatud isik ei esitanud ka tõendeid, et mõni selline kuluerinevus, mida tegelikult ei eksisteerinud, oleks kajastunud toote eest nõutavas hinnas, nii et see mõjutaks hindade võrreldavust normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(95)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(96)

Türgi koostöötase oli kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 100 % koguekspordist liitu. Selle põhjal olid dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast, järgmised:

(97)

Pidades silmas seda, et ühe eksportiva tootja dumpingumarginaal oli negatiivne ja teise eksportiva tootja dumpingumarginaal oli alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumkünnise, kontrollis komisjon, kas kaalutud keskmine üleriigiline dumpingumarginaal on üle selle künnise.

(98)

Üleriigiline marginaal arvutati kui valimisse kaasatud äriühingute puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Sel viisil arvutatud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina valimi CIF-ekspordihinnast, oli –0,03 %.

(99)

Arvestades üleriigilist negatiivset dumpingumarginaali, tuleks Türgist pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine lõpetada meetmeid võtmata.

(100)

Seda järeldust arvesse võttes lükati põhjenduses 14 nimetatud individuaalse kontrollimise taotlus tagasi.

(101)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis huvitatud isik, et Rumeenia on tingituna oma suhtelisest lähedusest Türgile eriti haavatav sellest riigist tuleneva impordi suhtes. Huvitatud isik väitis, et seda Rumeenia turu konkreetset olukorda tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(102)

Huvitatud isik ei selgitanud samas, kuidas selline riigipõhine hinnang dumpingumarginaali arvutamiseks võiks olla kooskõlas alusmääruse sätetega. Argumendid, mille huvitatud isik on oma väite toetamiseks esitanud, olid tõepoolest seotud kahju ja liidu huvi aspektidega ning mitte dumpinguga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(103)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis üks Türgi eksportiv tootja, et tema tegelik dumpingumarginaal oleks olnud miinimumkünnisele vastav, kui komisjon oleks kasutanud tooteliike võrreldes üksikasjalikumat struktuuri, tehes eelkõige kindlaks profiilide tegelikud mõõtmed ja paksuse, selle asemel, et neid rühmitada. See argument esitati juba uurimise ajal. Seda argumenti algselt esitades kinnitas eksportiv tootja, et õõnesprofiilide hind erineb nende mõõtude ja paksuse järgi.

(104)

Komisjon märkis, et õõnesprofiilide hind tõepoolest erineb oluliselt nende mõõtude ja paksuse järgi, kui see hind põhineb pikkusel (st hind meetri kohta). See ei ole aga nii oluline, kui õõnesprofiile müüakse kaalu järgi (st hind kilogrammi kohta). Dumping arvutati kilogrammi kohta arvestatud hindade alusel ning seega oli mõõtude ja paksuse järgi rühmitamine õigustatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(105)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 40 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(106)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil tehti kindlaks, tuginedes kättesaadavale teabele, mis puudutas liidu tootmisharu, näiteks kaebuses esitatud teave, ning Euroopa terastorude liidult saadud kontrollitud andmetele. Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang3,4 miljonit tonni.

(107)

Nagu on osutatud põhjenduses 7, valiti valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 30 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(108)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootjate liidus toimunud kogumüügi ning kolmandatest riikidest pärit koguimpordi põhjal, lähtudes Eurostati andmetest. Liidu tarbimine oli uurimisperioodil 4 251 597 tonni.

(109)

Uurimisel tehti kindlaks, nagu on selgitatud põhjendustes 63 ja 96, üleriigiline minimaalne dumpingumarginaal Venemaal ja Türgis ning selle tulemusena tuleb uurimine nende riikide suhtes lõpetada.

(110)

Põhja-Makedoonia puhul leiti, et üleriigiline dumpingumarginaal on 2,9 %. Samas saab üksnes äriühingu FZC importi käsitada dumpinguhinnaga impordina, sest nagu on märgitud põhjendustes 41 ja 42, olid ülejäänud kahe äriühingu dumpingumarginaalid alla alusmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud 2 % miinimumkünnise.

(111)

Põhja-Makedooniast pärit dumpinguhinnaga impordi maht uurimisperioodil ulatus [15 000 kuni 25 000] tonnini. See moodustas [0,35–0,59 %] liidu tarbimisest ja [1,60–2,66 %] vaatlusaluse toote koguimpordist liitu uurimisperioodil.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 käsitatakse kahju tavaliselt ebaolulisena, kui asjaomane import moodustab väiksema osa kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahud. Artikli 5 lõikes 7 on omakorda märgitud, et kumuleerumise puudumisel peavad need mahud moodustama vähemalt 1 % vaatlusaluse toote tarbimisest liidus.

(113)

Käesoleval uurimisel, nagu märgitud põhjenduses 109, moodustas asjaomase impordi turuosa [0,35–0,59 %] liidu tarbimisest, mis on vähem kui artikli 9 lõike 3 alusel kehtestatud turuosa nõue.

(114)

Seega ja vastupidiste tõendite puudumisel tegi komisjon järelduse, et kahju tuleks käsitada ebaolulisena, kuna Põhja-Makedooniast pärit dumpinguhinnaga impordi maht moodustab väiksema osa kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahud.

(115)

Kuna kahju (kui üldse) on ebaoluline, tuleks Põhja-Makedooniast pärit õõnesprofiilide importi käsitlev uurimine kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 3 lõpetada meetmeid võtmata.

(116)

Pidades silmas eeltoodut, tuleks dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Põhja-Makedooniast, Venemaalt ja Türgist pärit õõnesprofiilide importi, lõpetada.

(117)

Eeltoodud järeldusi silmas pidades lükati kaebuse esitaja esitatud registreerimistaotlus tagasi.

(118)

Komisjon teavitas oma järeldustest kõiki asjaosalisi ja määras kindlaks ajavahemiku, mille jooksul nad saavad esitada märkusi.

(119)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud.