NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1001,

14. juuni 2019,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/417/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Hispaanias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 komisjoni soovituse põhjal otsusega 2009/417/EÜ (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 6 kohaselt, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et 2008. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 3,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis ületab ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Valitsemissektori koguvõla kavandatud väärtus oli 2008 aastal 39,5 %.

(2)	ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 27. aprillil 2009 Hispaaniale soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks.

(3)

Nõukogu esitas 2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm uut soovitust, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega vastavalt 2013., 2014. ja 2016. aastani. Nõukogu leidis kõigis kolmes soovituses, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid et on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on olulised negatiivsed tagajärjed riigi rahandusele.

(4)

Nõukogu tegi 12. juulil 2016 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel kindlaks, et Hispaania ei olnud võtnud nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele reageerimiseks tulemuslikke meetmeid. Nõukogu võttis 8. augustil 2016 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt vastu otsuse (EL) 2017/984, (3) teatades Hispaaniale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, ning ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise uueks tähtajaks seati 2018. aasta. Tähtpäevaks, milleks tuli võtta tõhusad meetmed ning esitada nõukogule ja komisjonile aruanne meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu teatele, määras nõukogu 15. oktoobri 2016.

(5)	Komisjon jõudis 16. novembril 2016 järeldusele, et Hispaania on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel kooskõlas otsusega (EL) 2017/984 võtnud tõhusaid meetmeid.

(6)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud sellega seotud muutujad.

(7)

Esitatud andmete põhjal teeb nõukogu otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes juhul, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst.

(8)

Lähtudes andmetest, mille komisjon (Eurostat) esitas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 14 kohaselt pärast Hispaania poolt aprillis 2019 esitatud teatist, 2019. aasta stabiilsusprogrammist ja komisjoni 2019. aasta kevadprognoosist, on võimalik teha järgmised järeldused.

—

Pärast seda, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk jõudis 2017. aastal 3,1 %-ni SKPst, vähenes see 2018. aastal 2,5 %-ni SKPst. Võrreldes 2018. aasta oktoobris esitatud 2019. aasta eelarvekava prognoosidega osutus 2018. aasta eelarvepuudujääk 0,2 protsendipunkti võrra väikesemaks tänu 0,3 protsendipunkti võrra suuremale tulu suhtele SKPsse, mida vähendas ainult osaliselt 0,1 protsendipunkti võrra suurem kulusuhe. Tulupoolel osutusid suuremaks nii äriühingu tulumaksust saadavad tulud kui ka muud tulud ning kulupoolel osutusid kavandatust mõnevõrra suuremaks hüvitised töötajatele.

—

Hispaania valitsuse poolt 30. aprillil 2019 esitatud 2019.–2022. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on 2019. aastal kavas vähendada eelarvepuudujääki 2 %-ni SKPst ja 2020. aastal 1,1 %-ni SKPst. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 2019. aastal 2,3 % SKPst ja 2020. aastal 2 % SKPst ning jääb seega prognoosiperioodil allapoole ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst.

—

Struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) jäi 2017. ja 2018. aastal komisjoni 2019. aasta kevandprognoosi alusel muutumatuks. Struktuurne eelarvepositsioon on alates 2016. aastast paranenud kokku 0,4 % SKPst.

—

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes 98,1 %-lt 2017. aastal 97,1 %-le 2018. aastal peamiselt majanduskasvu ja inflatsiooni võlga vähendava mõju tõttu, mis enam kui korvas intressikulude vastupidise mõju, ning esmane eelarvepositsioon on nullilähedane. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks võlasuhe peamiselt kiire nominaalkasvu tulemusena, mis ületab võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse ning intressikulude võlga suurendavat mõju, kahanema 2019. aastal 96,3 %-ni ja 2020. aastal 95,7 %-ni, kuigi esmane eelarvepositsioon peaks paranema ainult mõnevõrra.

(9)	Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(10)	Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Hispaanias korrigeeritud ja seega tuleks otsus 2009/417/EÜ kehtetuks tunnistada.

(11)

Alates 2019. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevast aastast kohaldatakse Hispaania suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning Hispaania peaks liikuma sobival kiirusel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki, ja täitma võlakriteeriumi vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldise hinnangu kohaselt on ülemäärane eelarvepuudujääk Hispaanias korrigeeritud.

Artikkel 2

Otsus 2009/417/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Luxembourg, 14. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) Nõukogu 27. aprilli 2009. aasta otsus 2009/417/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Hispaanias (ELT L 135, 30.5.2009, lk 25).

(2) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(3) Nõukogu 8. augusti 2016. aasta otsus (EL) 2017/984, millega teatatakse Hispaaniale, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid (ELT L 148, 10.6.2017, lk 38).

(4) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).