(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust käsitleva auditiarvamuse põhjal.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N-1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Eelarveaasta 2018 raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta Ühendkuningriigis ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018 tehtud kulutusi.

(3)

Kuna Ühendkuningriik on vajalikud raamatupidamisandmed juba komisjonile edastanud, on asjakohane võtta vastu asjaomane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 51.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

(5)

Pärast seda, kui Ühendkuningriik on edastanud teabe, võib komisjon pärast kõiki vajalikke kontrolle ja muudatusi teha otsuse järgmiste makseasutuste raamatupidamisaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatud kulutuste osas: „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“, „Welsh Government“ ja „Rural Payments Agency“. Komisjon on kontrollinud Ühendkuningriigi esitatud teavet ning teatanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused Ühendkuningriigile enne käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(6)

Komisjon saab teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide põhjal otsuse kõnealuste makseasutuste aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(7)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5 lõikele 5 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada. Osa kuludest, mis Ühendkuningriik nendel 2018. aasta kuudel deklareeris, tehti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(8)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2018. eelarveaasta igakuiseid makseid Ühendkuningriigi puhul, kuna maksetähtaegadest ei ole kinni peetud. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtavaid makseid või hüvitamisi, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt esitatavatele raamatupidamise aastaaruannetele kinnitatud tabeli summadega, mida neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt kanda tuleb. Eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavate summade kohta teabe esitamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, tuleks tagasinõudmise puudumise finantstagajärjed katta 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul Ühendkuningriik otsustas tagasinõudemenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse vastavalt koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv esimese lõiguga. Seepärast ei peaks Ühendkuningriik neid summasid katma ja need kaetakse seega liidu eelarvest.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei tohiks käesolev otsus piirata komisjoni edasiste otsuste tegemist selle kohta, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,