I LISA

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE KODUKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1. Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikli 22.1 esimese lõigu alusel moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 22.1 sätestatud kohustusi ning vastutab lepingu üldise rakendamise ja toimimise eest.

2. Ühiskomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Jaapani esindajad ning vastavalt lepingu artikli 22.1 lõikele 3 on selle kaaseesistujad Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ja Jaapani välisminister.

3. Kaaseesistujaid võivad esindada nende asjaomased esindajad, nagu on sätestatud lepingu artikli 22.1 lõikes 3. Käesolevas kodukorras hõlmavad kõik edasised viited ühiskomitee kaaseesistujatele ka nende esindajaid.

4. Kaaseesistujatel võivad kaasas olla ametnikud. Mõlema lepinguosalise nimel koosolekul osalevate ametnike nimekirju vahetatakse kontaktpunktide kaudu enne koosolekut.

5. Kaaseesistujad võivad vastastikusel kokkuleppel otsustada kutsuda ad hoc alusel vaatlejaid või sõltumatuid eksperte.

Artikkel 2

Kontaktpunktid

1. Lepingu artikli 22.6 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid (edaspidi „kontaktpunktid“) koordineerivad ühiskomitee koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist.

2. Kogu lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine, mis on seotud ühiskomitee töö ja koosolekutega, toimub kontaktpunktide kaudu vastavalt lepingu artikli 22.6 lõike 2 punktile c.

3. Kontaktpunktid vastutavad ühiskomitee esialgse päevakorra, otsuste eelnõude ja soovituste projektide koostamise eest, samuti ühiskomitee ja erikomiteede, töörühmade ja muude lepingu alusel moodustatud organite vahelise kirja- ja teabevahetuse eest.

Artikkel 3

Päevakord

1. Kontaktpunktid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse päevakorra ja edastavad selle koos asjaomaste dokumentidega ühiskomitee liikmetele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad teha ettepanekuid päevakorra punktide kohta hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul vähendada punktides 1 ja 2 osutatud ajavahemikke, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

4. Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Päevakorda võib lisada esialgses päevakorras kajastamata punkte, kui lepinguosalised nii otsustavad.

Artikkel 4

Töökeel

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, toimub kogu ühisnõukogu tööga seotud lepinguosaliste vaheline kirjavahetus ja suhtlemine ning otsuste ja soovituste ettevalmistamine ja arutamine inglise keeles.

Artikkel 5

Otsused ja soovitused

1. Ühiskomitee otsused ja soovitused võetakse lepingu artikli 22.2 kohaselt vastu konsensuse alusel. Need võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel, vahetades teateid komitee kaaseesistujate vahel.

2. Ühiskomitee kõikidele otsustele ja soovitustele lisatakse järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja nende sisule viitav pealkiri.

Artikkel 6

Ühisprotokoll

1. Ühisprotokolli kavand sisaldab üldjuhul lõplikku päevakorda ja iga päevakorrapunkti raames peetud arutelude kokkuvõtet.

2. Iga koosoleku ühisprotokolli kavandi koostavad kontaktpunktid võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 60 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast.

3. Lepinguosalised kiidavad ühisprotokolli kavandi heaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 70 päeva jooksul alates koosoleku toimumise kuupäevast. Pärast heakskiitmist allkirjastavad kontaktpunktid protokolli kaks koopiat ja kumbki lepinguosaline saab nende dokumentide ühe eksemplari. Lepinguosalised võivad otsustada, et see nõue täidetakse elektrooniliste koopiate allkirjastamise ja vahetamise teel.

Artikkel 7

Avaldamine ja konfidentsiaalsus

1. Kui lepingus ei sätestata või lepinguosalised ei otsusta teisiti, ei ole ühiskomitee koosolekud üldsusele avatud.

2. Kui lepinguosaline annab ühiskomiteele, mõnele erikomiteele, töörühmale või lepingu alusel moodustatud muule organile teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne või avalikustamise eest kaitstav, käsitab teine lepinguosaline sellist teavet konfidentsiaalsena vastavalt lepingu artiklile 1.6.

3. Iga lepinguosaline võib avaldada sobivates teabekanalites lepinguosaliste vahel enne ühiskomitee koosolekut kokkulepitud päevakorra, artikli 6 kohaselt koostatud ja heakskiidetud ühisprotokolli, kohaldades eespool esitatud punkti 2. Iga lepinguosaline tagab, et ühiskomitee vastuvõetud otsused, soovitused ja tõlgendused avaldatakse.

Artikkel 8

Kulud

Iga lepinguosaline kannab ise kõik kulud, mis tal ühiskomitee koosolekute tulemusena tekivad. Koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline. Juhul kui koosolek toimub väljaspool Euroopa Liitu või Jaapanit, otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel, kes vastutab koosoleku korraldamise kulude kandmise eest.

II LISA

VAHEKOHTU KODUKORD

Vahekohtumenetluses vastavalt lepingu 21. peatüki C jaole (Vaidluste lahendamine), kohaldatakse järgmisi eeskirju.

I. Mõisted

Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b) „nõustaja“– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega, välja arvatud selle lepinguosalise esindajad;

c) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

d) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

e) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

f) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

g) „kaebuse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 21.7 alusel;

h) „päev“– kalendripäev;

i) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus;

j) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“– lepinguosaline, kelle suhtes on vastavalt lepingu artiklile 21.7 algatatud vahekohtus lahendatav vaidlus;

k) „menetlus“– vahekohtumenetlus; ning

l) „esindaja“– ametnik või isik, kelle on seoses lepinguosalisega ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus, ning muud töötajad, kelle lepinguosaline määrab enda esindajaks vahekohtumenetluses.

II. Vahekohtunike ametisse nimetamine

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab lepingu artikli 21.8 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud loosimise korraldamise eest ning teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja kohast. Selle lepinguosalise kaaseesistuja, kelle vastu kaebus esitati, võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Lepinguosalised teavitavad iga lepingu artikli 21.8 kohaselt vahekohtunikuks valitud isikut kirjalikult tema ametisse nimetamisest. Iga isik teatab oma valmisolekust ametisse astuda mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil teda teavitati ametisse nimetamisest.

III. Korralduslik kohtumine

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas

a)	vahekohtunikele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) normide ja kriteeriumidega;

b)	assistentidele makstav tasu. Vahekohtuniku assistendile või assistentidele makstava tasu kogusumma ei ületa 50 % asjaomasele vahekohtunikule makstavast tasust, kui pooled ei lepi kokku teisiti; ning

c)	menetluse ajakava, mis määratakse kindlaks selle ajavööndi alusel, kus asub lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati.

Sellel koosolekul võivad isiklikult või telefoni või videokonverentsi teel osaleda ainult vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad, kes on ametnikud või ministeeriumi või valitsusasutuse või muu avalik-õigusliku üksuse töötajad.

IV. Teated

Iga taotlus, teade, kirjalik esildis või muu dokument, mille edastab

a)	vahekohus, saadetakse ühel ja samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b)	üks lepinguosaline vahekohtule, lisatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele; ning

c)	üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele, lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana vahekohtule.

Iga käesolevas punktis osutatud dokument lisatakse asjakohasel juhul samal ajal koopiana lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välisele asutusele.

Teade iga punktis 5 osutatud dokumendi kohta saadetakse ametiasutusele, mille lepinguosaline on määranud vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1.

Punktis 5 osutatud teated edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse teate saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Jaapani või Euroopa Liidu ametlikule pühale või muule päevale, mil lepinguosalise valitsusasutused on ametlikult või force majeure'i tõttu suletud, loetakse dokument kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel esitavad lepinguosalised nimekirja oma ametlike pühade ja muude päevade kohta, mil asutused on ametlikult suletud. Iga lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja vahekohtumenetluse ajal.

V. Kirjalikud esildised

10.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva.

VI. Vahekohtu töö

11.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki kohtumisi. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

12.

Kui lepingu 21. peatükis või käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet.

13.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole lepingu 21. peatüki, käesoleva kodukorra või artiklis 21.30 osutatud vahekohtunike käitumisjuhendiga reguleeritud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist kasutada sobivat menetlust, mis on nende sätetega kooskõlas.

14.

Vahekohus võib muuta kõiki ajavahemikke, välja arvatud lepingu 21. peatükis sätestatud ajavahemik, ja teha pärast lepinguosalistega konsulteerimist muid menetluslikke või haldusmuudatusi. Lepinguosalistega konsulteerimisel teavitab vahekohus lepinguosalisi esitatud muudatusest või kohandusest ja selle põhjusest kirjalikult.

VII. Istungid

15.

Vastavalt punktile 4 kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja istungi kuupäeva ja kellaaja.

16.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teeb lepinguosaline, kelle territooriumil istung lepingu artikli 21.15 lõike 2 kohaselt toimub, järgmist:

a)	määrab kindlaks istungi toimumiskoha ja teavitab sellest vahekohtu eesistujat; ning

b)	vastutab istungi logistilise korralduse eest.

17.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 46 sätteid, jagavad lepinguosalised omavahel istungi logistilisest korraldusest tulenevad kulud.

18.

Vahekohtu eesistuja teavitab lepinguosalisi ja asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud välist asutust kirjalikult istungi kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Selle teabe teeb üldsusele kättesaadavaks lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub või asjakohasel juhul lepingu artikli 21.25 lõikes 2 osutatud väline asutus, välja arvatud juhul, kui istung on kinnine.

19.

Reeglina peaks istungeid olema vaid üks. Kui vaidlus hõlmab erakordselt keerulisi küsimusi, võib vahekohus omal algatusel või ühe lepinguosalise taotlusel pärast lepinguosalistega konsulteerimist kokku kutsuda lisaistungi. Iga lisaistungi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 15–18 sätteid.

20.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

21.

Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte:

a)	lepinguosaliste esindajad;

b)	nõustajad;

c)	assistendid ja haldustöötajad;

d)	vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e)	eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 21.17 lõike 2 kohaselt nii otsustab.

22.

Iga lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest.

23.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks.

Väited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise väited; ning

b)	selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)	kaebuse esitanud lepinguosalise vastus; ning

b)	selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

24.

Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul.

25.

Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

26.

Iga lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

VIII. Nõupidamised

27.

Vahekohtu nõupidamistest võivad osa võtta üksnes vahekohtunikud. Vaatamata eelmises lauses sätestatule võib vahekohus lubada assistentidel oma nõupidamistel kohal viibida.

IX. Kirjalikud küsimused

28.

Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.

29.

Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastusest vahekohtu küsimustele. Lepinguosalisele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.

X. Vahekohtunike asendamine

30.

Vahekohtuniku asendamiseks kooskõlas lepingu artikliga 21.11 kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 21.8.

31.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul alates sellest, kui ta sai piisavaid tõendeid selle kohta, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele.

32.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue vahekohtuniku.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et selle küsimuse lahendaks vahekohtu esimees, kelle otsus on lõplik.

Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus vahekohtunik.

33.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad vastavalt punktile 30 uue eesistuja.

Kui lepinguosalised ei jõua eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ülejäänud kahele vahekohtunikule. Vahekohtunikud otsustavad hiljemalt kümne päeva jooksul alates taotluse kättetoimetamise kuupäevast, kas vahekohtu eesistuja on vaja välja vahetada. Vahekohtunike otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik.

Kui vahekohtunikud otsustavad, et eesistuja ei vasta käitumisjuhendi nõuetele, valitakse vastavalt punktile 30 uus eesistuja.

34.

Vahekohtu menetlus peatatakse punktides 30–33 sätestatud menetluste teostamise ajaks.

XI. Konfidentsiaalsus

35.

Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotlusel 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille saab teha üldsusele kättesaadavaks. Miski käesolevas kodukorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, milles ta ei avalda teavet, mille teine lepinguosaline on konfidentsiaalseks tunnistanud. Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Kui istung on kinnine, järgivad vahekohus ja lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

XII. Ex parte kontaktid

36.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.

37.

Ükski vahekohtunik ei aruta vaidluse eseme mis tahes aspekti ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

XIII. Amicus curiae esildised

38.

Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepingu artikli 21.17 lõikes 3 osutatud isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et esildised saadakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

39.

Esildised peavad olema kokkuvõtlikud, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ning otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. Esildised peavad sisaldama esildise esitanud isikuga seotud teavet, mis muu hulgas hõlmab järgmist::

a)	füüsilise isiku puhul tema kodakondsus ning

b)	juriidilise isiku puhul tema asukoht, tegevuse laad, õiguslik seisund, üldeesmärgid ja rahastamisallikad.

Iga isik märgib oma esildises, mis laadi huvi on tal vahekohtumenetluse suhtes. Esildised koostatakse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes.

40.

Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt kodukorra punktidele 38 ja 39. Vahekohus ei pea oma aruandes käsitlema nendes esildistes esitatud väiteid. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vahekohus võtab arvesse lepinguosaliste märkusi, mis on esitatud vahekohtule kümne päeva jooksul.

XIV. Kiireloomulised juhtumid

41.

Lepingu 21. peatükis osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist käesolevas kodukorras osutatud tähtaegu vastavalt vajadusele. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.

XV. Keel ja tõlge

42.

Lepingu artiklis 21.5 osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt punktis 4 osutatud korralduslikul kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles. Iga lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele hiljemalt 90 päeva jooksul pärast käesoleva kodukorra ühiskomitees vastuvõtmist ja kooskõlas lepingu artikli 22.1 lõike 4 punktiga f nende keelte nimekirja, mida ta eelistab. Nimekiri hõlmab vähemalt ühte WTO töökeelt.

43.

Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab iga lepinguosaline oma esildised enda valitud keeles, tagades samal ajal vajaduse korral tõlkimise ühte WTO töökeeltest, mille teine lepinguosaline on punkti 42 kohaselt teatavaks teinud. Suulise istungi korraldamise eest vastutav lepinguosaline korraldab vajaduse korral suuliste esildiste tõlkimise samasse WTO töökeelde.

44.

Vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne esitatakse ühises töökeeles. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahekohtu vahearuanne ja lõpparuanne punktis 43 osutatud WTO töökeeltes.

45.

Käesoleva kodukorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada.

46.

Kui lepinguosalise kirjalikud ja suulised esildised on vaja tõlkida asjakohasesse WTO töökeelde, kannab asjaomane lepinguosaline sellega seotud kulud.

III LISA

VAHENDUSMENETLUS

I. Eesmärk

Lepingu artiklis 21.6 sätestatud ja käesoleva dokumendiga ette nähtud vahendusmenetluse eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

II. Mõisted

Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

b) „käitumisjuhend“– vahekohtunike käitumisjuhend, millele on osutatud lepingu artiklis 21.30;

c) „päev“– kalendripäev;

d) „ühiskomitee“– lepingu artikli 22.1 kohaselt moodustatud ühiskomitee;

e) „taotluse saanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kellele on vastavalt lepingu artiklile 21.6 esitatud vahendusmenetlusse astumise taotlus;

f) „taotluse esitanud lepinguosaline“– lepinguosaline, kes vastavalt lepingu artiklile 21.6 taotleb vahendusmenetlusse astumist; ning

g) „kodukord“– lepingu artiklis 21.30 osutatud vahekohtu kodukord.

III. Vahendusmenetluse algatamine

Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, nii et teine lepinguosaline saaks selgelt aru vahendusmenetlust taotleva lepinguosalise probleemidest. Taotluse esitanud lepinguosaline kirjeldab oma taotluses asjaomast küsimust järgmiselt:

a)	konkreetse meetme määratlemine;

b)	väidetava kahjuliku mõju kirjeldamine, mida meede taotluse esitanud lepinguosalise arvates praegu või tulevikus lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringutele avaldab ning

c)	põhjusliku seose selgitamine meetme ning lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeerimisele avalduva kahjuliku mõju vahel.

Lepinguosalise puhul eeldatakse üldjuhul, et enne teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse esitamist vastavalt punktile 3 kasutab ta ära kõik koostööd ja konsulteerimist käsitlevad asjakohased sätted, mis lepingus sisalduvad. Suurema kindluse tagamiseks ei ole enne vahendusmenetluse algatamist vaja pidada lepingu artikliga 21.5 ette nähtud konsultatsioone.

Vahendusmenetlust võib alustada ainult lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, et uurida mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi ja kaaluda vahendaja pakutud võimalikke nõuandeid ja lahendusi. Taotluse saanud lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab tagasi kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui taotluse saanud lepinguosaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse taotlus tagasilükatuks. Vahendusmenetluse algatamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotluse esitanud lepinguosaline saab taotluse saanud lepinguosaliselt heakskiitva vastuse.

IV. Vahendaja valimine

Lepinguosalised seavad eesmärgiks leppida vahendaja isikus kokku hiljemalt 15 päeva jooksul alates vahendusmenetluse algatamise kuupäevast.

Kui lepinguosalised ei jõua vahendaja isikus kokkuleppele punktis 6 sätestatud ajavahemiku jooksul, valib taotluse esitanud lepinguosalise ühiskomitee eesistuja või tema volitatud isik lepinguosalise taotlusel loosi teel viie päeva jooksul alates taotluse saamisest vahendaja lepingu artikli 21.9 lõike 1 alusel koostatud eesistujate osanimekirjast. Teisele lepinguosalisele saadetakse taotluse koopia.

Taotluse esitanud lepinguosalise vastavalt lepingu artikli 21.25 lõikele 1 määratud ametiasutus vastutab loosimise korraldamise eest ja teavitab ühiskomitee kaaseesistujaid aegsasti loosimise kuupäevast, kellaajast ja toimumiskohast. Taotluse saanud lepinguosalise kaaseesistuja võib loosimise ajal kohal viibida või teda võib esindada mõni teine isik. Mõlema lepinguosalise esindajad võivad samuti kohal viibida. Loosimine toimub igal juhul selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste juuresolekul, kes kohale tuli(d).

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei või vahendaja olla kummagi lepinguosalise riigi kodanik ega kummagi lepinguosalise juures tööl.

10.

Vahendaja aitab lepinguosalistel saada erapooletul ja läbipaistval viisil selgust asjaomases küsimuses ja konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

11.

Vahendaja suhtes kohaldatakse mutatis mutandis vahekohtunike käitumisjuhendit, mille ühiskomitee on vastu võtnud vastavalt lepingu artiklile 21.30.

V. Vahendusmenetluse eeskirjad

12.

Taotluse esitanud lepinguosaline esitab kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja punkti 6 kohaselt kokku lepiti või punkti 7 kohaselt valiti, vahendajale ja taotluse saanud lepinguosalisele kirjalikult asjaomase küsimuse üksikasjaliku kirjelduse, milles muu hulgas käsitletakse seda, kuidas konkreetset meedet praegu või tulevikus kohaldatakse ja kuidas see mõjutab kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline võib esitada kirjelduse kohta oma kirjalikud märkused 20 päeva jooksul alates kirjelduse kättetoimetamise kuupäevast. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab asjakohaseks.

13.

Vahendaja võib valida sobivaima viisi, kuidas saada selgust asjaomases küsimuses, sealhulgas konkreetse meetme võimalikus mõjus kaubandusele ja investeeringutele. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste kohtumisi, konsulteerida lepinguosalistega ühiselt või eraldi ning pakkuda neile igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Vahendaja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist küsida abi ka asjaomastelt ekspertidelt või sidusrühmadelt või nendega konsulteerida.

14.

Vahendaja eesmärk on anda lepinguosalistele nõu ja pakkuda neile kaalumiseks lahenduse. Lepinguosalised võivad esitatud lahenduse heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas konkreetne meede on lepinguga kooskõlas.

15.

Menetlus toimub taotluse saanud lepinguosalise territooriumil, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

16.

Lepinguosalised seavad eesmärgiks jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vahendaja isikus vastavalt punktile 6 kokku lepiti või vahendaja vastavalt punktile 7 valiti. Kui lepinguosaline seda taotleb, võetakse mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus vastu ühiskomitee otsusega. Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, tehakse mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused üldsusele kättesaadavaks. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks. Kuni mõlemat lepinguosalist rahuldava lõpliku lahenduse leidmiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi.

17.

Lepinguosalise taotlusel esitab vahendaja lepinguosalistele kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate järgmisest:

a)	asjaomane küsimus, sealhulgas konkreetse meetme võimalik mõju kaubandusele ja investeeringutele;

b)	järgitud menetlused;

c)	vajaduse korral lepinguosaliste, ekspertide ja sidusrühmade väljendatud seisukohad; ning

d)	kui see on kohaldatav, siis mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus ja ajutised lahendused,

15 päeva jooksul alates aruande taotlemisest.

Lepinguosalised võivad esitada faktiaruande projekti kohta märkusi 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Vahendaja esitab pärast lepinguosaliste märkuste arvessevõtmist lepinguosalistele kirjalikult lõpliku faktiaruande 30 päeva jooksul alates faktiaruande kavandi avaldamisest. Vahendaja ei esita faktiaruandes lepingu tõlgendust.

18.

Vahendusmenetlus lõpetatakse:

a)	mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse vastuvõtmisega selle lahenduse vastuvõtmise kuupäeval;

b)	pärast lepinguosalistega konsulteerimist vahendaja tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, asjaomase avalduse esitamise kuupäeval;

c)	lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele jõudmisega mis tahes menetlusetapis asjaomase kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; või

d)	lepinguosalise kirjaliku ja põhjendatud avalduse alusel pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste uurimist vahendusmenetluse käigus asjaomase avalduse esitamise kuupäeval.

Vahendusmenetluse lõpetamine ei piira punkti 17 kohaldamist.

19.

Vahekohtu kodukorra punkte 5–9, 15–26, 33, 34 ja 42–46 kohaldatakse vahendusmenetlusele mutatis mutandis.

VI. Konfidentsiaalsus

20.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks punkti 16 sätteid, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja esitatud lahendused konfidentsiaalsed. Vahendaja ja lepinguosalised käsitavad konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mille lepinguosaline on vahendajale esitanud või mis on saadud muust konfidentsiaalseks tunnistatud allikast. Sellest hoolimata võib lepinguosaline teavitada üldsust vahendusmenetluse toimumisest.

VII. Seos vaidluste lahendamise muude menetlustega

21.

Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepingu 21. peatükist (vaidluste lahendamine) või mõne muu lepingu kohastest vaidluste lahendamise menetlustest.

22.

Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mõne muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse järgmist:

a)	teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti ning punkti 13 alusel kogutud teavet;

b)	asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut nõustuda vahendusmenetluses käsitletud küsimuse suhtes leitud lahendusega; või

c)	vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.

23.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on vahendajal keelatud tegutseda vahekohtunikuna vaidluste lahendamise menetlustes, mis põhinevad lepingul või mõnel muul sama meetmega seotud lepingul, mille puhul ta on olnud vahendaja.

VIII. Ajavahemik

24.

Kõiki käesolevas vahendusmenetluses osutatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel.

IX. Kulud

25.

Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.

26.

Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu on samaväärne vahekohtunike tasuga, mis on sätestatud vahekohtu kodukorra punktis 4.

IV LISA

VAHEKOHTUNIKE KÄITUMISJUHEND

I. Mõisted

Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „haldustöötajad“– vahekohtuniku puhul tema juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid.

b) „leping“– Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping;

c) „vahekohtunik“– vahekohtu liige;

d) „assistent“– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

e) „kandidaat“– isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 21.9 osutatud vahekohtunike nimekirja;

f) „vahekohus“– lepingu artikli 21.7 kohaselt moodustatud vahekohus; ning

g) „menetlus“– vahekohtumenetlus.

II. Käitumisjuhendi esitamine

Lepinguosalised esitavad käesoleva käitumisjuhendi igale kandidaadile siis, kui tema nimi lepingu artiklis 21.9 osutatud nimekirja lisatakse.

III. Üldpõhimõtted

Iga kandidaat ja vahekohtunik järgib kooskõlas käesoleva käitumisjuhendiga kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus.

IV. Avalikustamiskohustused

Enne seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, avalikustab ta kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad menetluse ajal põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

Punkti 4 kohane avalikustamiskohustus on alaline kohustus, mida kohaldatakse vahekohtuniku suhtes ka pärast seda, kui tema ametisse nimetamine on heaks kiidetud. Menetluse käigus avalikustab vahekohtunik lepinguosalistele kirjalikult kogu uue teabe, mis on seotud punkti 4 kohase kohustusega, kohe, kui ta sellest teada saab.

Avalikustamisnõuete täitmisel austatakse eraelu puutumatust.

V. Ülesannete täitmine

Vahekohtunikuks nimetamisega nõustudes on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu vahekohtumenetluse jooksul.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.

Vahekohtunik ei võta menetluse ajal arutamisel olevate küsimustega seoses kellegagi ühepoolselt ühendust.

VI. Sõltumatus ja erapooletus

10.

Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib otsest ja kaudset huvide konflikti ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest ning väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket.

11.

Vahekohtunik ei võta otse ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks mis tahes viisil takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

12.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevust, mis võib jätta mulje, et keegi teine on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada.

13.

Vahekohtunik ei lase varasematel või praegustel rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

14.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

15.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu selle vahekohtu otsusest, kus nad tegutsesid.

VII. Konfidentsiaalsus

16.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi selle vahekohtumenetlusega seotud või vahekohtumenetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, millesse ta on kaasatud. Ükski vahekohtunik ei kasuta mitte mingil juhul seda teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.

17.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osi, välja arvatud juhul, kui otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

18.

Ükski vahekohtunik ei avalikusta mitte kunagi vahekohtu arutlusi ega teise vahekohtuniku seisukohta ega tee avaldusi selle vahekohtumenetluse kohta, millesse ta on kaasatud, ega asjaomase menetluse vaidlusaluste küsimuste kohta.

19.

Punktides 16–18 sätestatud kohustused kehtivad ka endise vahekohtuniku suhtes.

VIII. Muud kohustused

20.

Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva käitumisjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet mõlemale lepinguosalisele kaalumiseks võimalikult varakult ja konfidentsiaalselt.

21.

Vahekohtunik teeb kõik selle tagamiseks, et tema assistendid ja haldustöötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi III, IV, VI ja VII osa kohastest kohustustest ning täidavad neid.

22.

Iga vahekohtunik peab arvestust nii enda kui ka oma assistentide menetluses osalemiseks kulunud aja ja tehtud kulude üle ning esitab nende kohta lõpparuande.