Ainus artikkel

Registreeritud nimetuse „Beurre d’Isigny“ (KPN) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud muudatuse suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Beurre d'Isigny“

ELi nr: PDO-FR-0138-AM01 – 19.10.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Tootjaühendus Syndicat Professionnel de Défense des Producteurs de Lait et Transformateurs de Beurre et Crème d'Isigny-sur-Mer – Baie des Veys

2, rue du Docteur Boutrois

14230 Isigny-sur-Mer

PRANTSUSMAA

Tel +33 231513310

Faks +33 231923397

E-post: ODG.beurrecremeisigny@isysme.com

Koosseis: rühm koosneb piima- ja võitootjatest. Taotlejate rühm on pädev esitama muudatustaotlust.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muudatus hõlmab / muudatused hõlmavad

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☒	Seos geograafilise piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muud [liikmesriigi pädeva asutuse ja taotlejate rühma kontaktandmed, kontrolliasutuse andmed, siseriiklikud nõuded]

4.   Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☒	Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5.   Muudatus(ed)

5.1.    Punkt „Toote kirjeldus“

1996. aastal registreeritud spetsifikaadis, mis hõlmas kahte toodet „Beurre d'Isigny“ ja „Crème d'Isigny“, on toote omadusi kirjeldavat peatükki muudetud nii, et see oleks suunatud üksnes tootele „Beurre d'Isigny“.

Selleks et võtta arvesse aastaaegadest tulenevaid piimalehmade toiduvaliku kõikumisi, mis mõjutavad või värvust, on laiendatud toote värvuse määratlust. Värvuse „tulikakollane“ asemel on seda määratletud järgmiselt: „vandlivärvi kuni tulikakollane“. „Kreemjat“ tekstuuri on täiendatud sõnadega „hästi määritav“. Selleks et toodet paremini iseloomustada, on välja jäetud termin „aromaatne“, mis ei kirjelda kuigivõrd täpselt. Aroome on kirjeldatud järgmiselt: „värske koore ja sarapuupähklite aroom“. Samuti on lisatud, et või „võib olla ka tekstureeritud, et kasutada seda lehttaina valmistamiseks, eesmärgiga võtta arvesse toote kõiki võimalikke kasutusviise“. Nimetatud peatükis on ühtlasi täpsustatud, et või „võib olla soolane“, mida on märgitud ainult kehtiva spetsifikaadi punktis „Tootmismeetod“. Lisatud on ka eri võikategooriate rasvasisaldus: mageda või rasvasisaldus on vähemalt 82 % ja soolavõil vähemalt 80 %.

Kehtiva tootespetsifikaadi sõnastus: „Nendel kahel piimatootel on originaalsed omadused. Nad on loomuliku tulikakollase värvusega. Nad on aromaatsed ja nende tekstuur on kreemjas.“

on asendatud järgmisega:

See lõik on lisatud ka koonddokumendi punkti 3.2 ja sellega asendatakse kokkuvõtte lause, milles on toote kirjelduseks täpsustatud „Või on loodusliku tulikakollase värvusega, mis tuleneb selle suurest karotenoidide sisaldusest.“

Lisaks on koonddokumendi põhjuslikku seost käsitlevas osas esitatud viide „erakordselt suurele karotenoidide sisaldusele“, samas kui toote kirjelduse osas ei ole või karotenoidide sisalduse sihtväärtust märgitud.

5.2.    Punkt „Geograafiline piirkond“

Spetsifikaadi peatükis „Geograafilise piirkonna määratlus“ on esitatud kõik etapid, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas. Piirkonna hulka kuuluvate kommuunide nimed on samuti ajakohastatud.

Nende muudatustega selgitatakse eri etappe ning ajakohastatakse kommuunide nimekirja, muutmata seejuures geograafilise piirkonna piire.

Pakendamine peab vältimatult toimuma geograafilises piirkonnas. Nimetatud toiming tuleb teha kiiresti pärast tootmisprotsessi lõppu, et vältida rasva oksüdeerumisest tulenevat toote kvaliteedi halvenemist, mis toimub sageli liiga pika transpordi ajal, ning samuti selleks, et vältida pettust (või segamine). Lisaks on täpsustatud, et külmutamine/sügavkülmutamine (kui seda tehakse) peab toimuma päritolunimetuse geograafilises piirkonnas. Viimane on õigustatud, sest tagab parema jälgitavuse ja selle, et etapid peavad järjepidevalt toimuma geograafilises piirkonnas.

5.3.    Punkt „Päritolutõend“

Võttes arvesse riigisiseste õigusaktide arengut, on konsolideeritud spetsifikaadi peatükki „Üksikasjad, mis tõendavad toote päritolu geograafilisest piirkonnast“ ning sellesse on koondatud deklareerimiskohustusi ja registrite pidamist käsitlevad sätted toote jälgitavuse tagamiseks ja tootmistingimuste jälgimiseks.

Seetõttu on lisatud järgmised lõigud, milles käsitletakse järgmist:

—	ettevõtjate identifitseerimisdeklaratsioon ja nende muud deklareerimiskohustused, eelkõige seoses tootmise ajutise peatamisega (eelnev tootmiskavatsuse puudumise deklaratsioon ja eelnev tootmise taasalustamise deklaratsioon);

—	registrite pidamine, millega määratakse kindlaks loomakasvatajate kohustused ja võetakse üle võitootjate suhtes riiklikul tasandil kohaldatavad sätted;

—	kontrollimenetlused, mis on ette nähtud kehtivate riigisiseste õigusaktidega: „Kogu menetlust täiendatakse analüütiliste ja organoleptiliste kontrollidega, mida tehakse ilma eelneva hoiatuseta ning müügivalmis pakendatud toodetest pisteliselt proovide võtmise teel.“

5.4.    Punkt „Tootmismeetod“

Spetsifikaadis käsitletakse tootmismeetodi mitmeid aspekte, et paremini kirjeldada tingimusi, mille alusel toodetakse piima ja valmistatakse võid „Beurre d'Isigny“. Need aspektid aitavad tugevdada seost geograafilise piirkonnaga.

Lisatud on piimakarja pidamist käsitlevad sätted (tõug, sööt), et säilitada traditsioonilisi kasvatustavasid.

Karja pidamine

Piimakarja määratletakse järgmiselt:

Spetsifikaadi kõnealuse sätte eesmärk on selgelt määratleda, milliste loomade puhul kasutatakse väljendeid „piimakari“ ja „lüpsilehmad“, ning luua kontrolliraamistik ja vältida mis tahes segadust.

Selleks et kinnitada toote seost geograafilise piirkonnaga, on geograafilises piirkonnas rohttaimedest toituva karja kasvatamise traditsioonist tulenev rohu (karjatamine, hein jne) tarbimine reguleeritud järgmiste sätetega:

—	„Loomi tuleb karjatada vähemalt seitse kuud“.

—

„Iga põllumajandusliku majapidamise peamise söödamaa koosluse peab moodustama vähemalt 50 % ulatuses rohi. Igal lüpsilehmal peab olema vähemalt 35 aari rohumaad (looduslik, ajutine või aastaselt kasutatav), millest vähemalt 20 aari on sobiv karjatamiseks või vähemalt 10 aari sobiv karjatamiseks koos lisasööda andmisega“.

Tõug

Et toote „Beurre d'Isigny“ valmistamisel oleks olulisel määral tagatud Normandia tõugu lehmade piima kasutamine, mis on geograafilise piirkonna ja toote vahelise seose üks elemente, on lisatud, et:

Kogumise mõiste määratlemiseks ja sätte järgimise kontrolli selgitamiseks on lisatud ka järgmine tekst:

Need täpsustused on lisatud ka koonddokumendi punkti 3.3.

Karja sööt

Selleks et kinnitada toote ja geograafilise piirkonna vahelist seost peamiselt piirkonnast pärit piimalehmade söödale tuginedes, on lisatud, et 80 % karja põhisöödast pärineb piirkonnast ning et värske või sileeritud rohi peab karjatamisperioodil moodustama keskmiselt vähemalt 40 % söödaratsioonist ja ülejäänud aasta jooksul igapäevaselt vähemalt 20 %. Selleks et paremini kindlaks määrata kasutatava sööda olemust, on koostatud lubatud sööda loetelu. Tootespetsifikaati on lisatud järgmised sätted:

Karja sööta käsitlevad sätted on samuti täpsustatud koonddokumendi punktis 3.3.

Piimalehmade puhul ei tohi söödalisandite hulk ületada 1 800 kg (arvestatuna kuivaines) ühe piimalehma kohta kalendriaastas. Selle nõude eesmärk on vältida olukorda, mille puhul täiendsööt omandab söödaratsioonis liiga suure osatähtsuse, ja soodustada seega geograafilisest piirkonnast pärineva põhisööda kasutamist.

Lisatakse järgmine lõik:

See säte on lisatud ka koonddokumendi punkti 3.3.

Võttes arvesse, et teatavad tooted ja toorained avaldavad negatiivset mõju piima organoleptilistele omadustele, on tootespetsifikaadis märgitud, et nende kasutamine lüpsilehmade söödas on keelatud. Lisatud on järgmine lõik:

„Nii põhi- kui ka täiendsöödas on keelatud: kapsas, naeris, rüps ja rohelisena jagatud raps.

Söödamaterjale käsitleva määruse (EL) nr 68/2013 lisa C osa liigituse kohaselt on täiendsöödas keelatud järgmine tooraine:

—	palmi-, maapähkli-, päevalilleseemne- ja oliiviõli naturaalsel kujul või nende isomeerid (klass 2.20.1);

—	piimatooted ja nendest saadud tooted (klass 8);

—	maismaaloomadest valmistatud tooted ja nendest saadud tooted (klass 9);

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted (klass 10), välja arvatud tursamaksaõli;

—	mitmesugused materjalid (klass 13), välja arvatud glükoosimelass.

Samuti on keelatud uurea ja selle derivaadid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) 1. lisas.“

Need elemendid on lisatud ka koonddokumendi punkti 3.3.

Praeguste tavade paremaks kirjeldamiseks lisatakse kaks peatükki, milles loetletakse võitootmise eri etappe: „piima kogumine ja vastuvõtmine“ ning „valmistamine ja pakendamine“.

Piima kogumine ja vastuvõtmine

Selleks et vältida põllumajanduslikus majapidamises tooraine riknemise probleeme, on täpsustatud või „Beurre d'Isigny“ tootmise käigus töödeldava piima laos hoidmise aeg.

Lisaks on parema jälgitavuse tagamiseks täpsustatud, et piima ümberlaadimine põllumajanduslike majapidamiste ja võitootmisettevõtte vahel on keelatud.

Lisatud on ka toorpiima happesuse kriteerium, et vältida tooraine riknemist.

Need erinevad elemendid on esitatud järgmises sättes:

See säte on täielikult lisatud koonddokumendi punkti 3.3.

Valmistamine ja pakendamine

Koorimine ja pastöriseerimine

Lisatud on peatükk koorimise ja pastöriseerimise kohta. Selles on märgitud, et „piima keeluaeg enne koorimist ei tohi olla pikem kui 48 tundi pärast vastuvõttu“, et säilitada tooraine kvaliteeti.

Pastöriseerimise kaks etappi, mis võimaldavad saada asjaomast toodet, on lisatud järgmiselt:

Kõnealuse sättega täiendatakse kehtiva tootespetsifikaadi lauset „Piim ja koor tuleb pastöriseerida.“

Lisaks on välja jäetud viited karja, piima ja võid käsitlevatele riiklikele õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele.

Tooraine kvaliteedi säilitamiseks on täpsustatud piima koorimise ja pastöriseerimise vahelist maksimaalset ajavahemikku. „Lõplik töötlemine peab toimuma maksimaalselt 36 tunni jooksul pärast piima koorimist.“

Et määrata kindlaks „Beurre d'Isigny“ valmistamiseks lubatud koore liigid, on märgitud, et „Või valmistamiseks kasutatava koore minimaalne rasvasisaldus peab olema vähemalt 35 grammi 100 grammi toote kohta.“

Seoses toote erinevate kasutusviisidega koorimise ja pastöriseerimise ajal on lisatud, et „Või valmistamiseks ei tohi kasutada lahjat koort, toorkoort, steriliseeritud koort ega kõrgkuumutatud (UHT) koort“.

See lause on lisatud koonddokumendi punkti 3.3.

Samuti on täiendatud loetelu või „Beurre d'Isigny“ tootmiseks keelatud ainetest, täpsustades, et keelatud on kasutada nii petipiima kui ka lisaaineid, abiaineid ja kõiki muid koostisosi (välja arvatud piimhappebakterid).

Järgmine lõik:

„Või „Beurre d'Isigny“ tootmise ja turustamise eesmärgil on keelatud järgmiste ainete kasutamine:

—	vadakukoor, taastatud, külmutatud või sügavkülmutatud koor,

—	värvained või antioksüdandid,

—	piima või koore happesuse vähendamiseks ettenähtud ained,“

on seega asendatud järgmisega:

Säte, milles on täpsustatud, et „kõik rasvata kuivainete sisalduse suurendamise protsessid, eelkõige segamise käigus piimhappebakterite lisamine“, on üle viidud peatükki „Piimhappebakterite lisamine ja kloppimine“, milles on kirjeldatud või valmistamise erinevad etapid, eelkõige segamise (või kloppimise) etapp.

Säte, milles on osutatud, et „võile võib lisada kuni 2 g soola 100 grammi kohta“, on samuti üle viidud peatükki „Piimhappebakterite lisamine ja kloppimine“ ja piirang 2 g soola 100 g kohta on välja jäetud, kuna see on lisatud riiklikku õigusakti.

Piimhappebakterite lisamine ja kloppimine

Koostatud on peatükk, et eristada piimhappebakterite lisamist ja kloppimist käsitlevaid sätteid. Eelkõige on täpsustatud, et koorele lisatakse piimhappebaktereid võitootmisettevõttes ja mitte hiljem kui 48 tundi pärast koorimise lõppu. Samuti on lisatud, et piima vastuvõtu ja koorele piimhappebakterite lisamise vahele ei tohi jääda üle 72 tunni.

On täpsustatud või saamise meetodit ning lisatud, et või saadakse piimhappebakteritega rikastatud ja hapendatud koore kloppimise teel (võimasinas või pütis), saadud võiterasid töödeldakse ja, vajaduse korral, pestakse. Valmis või pH ei tohi olla suurem kui 6.

Või pH vähendamine muul meetodil kui bioloogiline hapendamine on keelatud. Samuti on selgesõnaliselt keelatud lisada või valmistamise käigus piimhappebakterite kontsentreeritud permeaati ja pärmi (NIZO menetlus). Võimalus lisada võile kuni 2 g soola 100 grammi kohta on välja jäetud, kuna see on lisatud riiklikku õigusakti.

Seega on tootespetsifikaadi peatükk „Piimhappebakterite lisamine ja kloppimine“ sõnastatud järgmiselt:

Seoses tekstureerimisega on täpsustatud, et võid „Beurre d'Isigny“ tohib tekstureerida, et kohandada seda pagaritööstuses kasutamiseks:

See on vajalik, kuna või sulamistemperatuur varieerub vastavalt aastaaegadele: suvel pehmem ja talvel kõvem. Nimetatud sulamistemperatuuri erinevus on tingitud rasvas sisalduvate rasvhapete koostise erinevusest. Või füüsiline töötlemine võimaldab seda erinevust tasandada ja tagada kogu aasta vältel või ühtlasem konsistents. Tekstuuri sellise muutmisega tagatakse, et või konsistents sobib kõige paremini lehttaigna valmistamiseks. Selline töötlemine ei muuda või maitset. Kõnealust töötlemist kasutati juba KPNi „Beurre d'Isigny“ registreerimise ajal, kuid see täpsustus jäeti registreeritud tootespetsifikaadist välja. Pagari- ja kondiitritoodetes tulevad kaitstud päritolunimetusega või „Beurre d'Isigny“ omadused teises vormis esile.

Esitatud on pakendamise üksikasjad, et selgitada teatavaid tavasid. On lisatud, et võid, mis on pakendatud 1–25 kg kaaluvatesse pakenditesse, võib külmutada või sügavkülmutada kuni kaheteistkümne kuu vältel. Tekstureeritud või tuleb külmutada/sügavkülmutada hiljemalt 10 päeva pärast tekstureerimisetappi ja tekstureerimata või hiljemalt 30 päeva pärast valmistamist. Seejärel peab või temperatuur jääma vahemikku –18 °C kuni –23 °C.

1 kg kaaluvate lehtedena pakendatud või ja üle 10 kg kaaluvatesse mahutitesse pakendatud või külmutamine võimaldab vastata selliste teatavate toiduainetööstuste (pagaritööstus, kondiitritööstus, küpsisetööstus) nõudmistele, kes otsivad võid, mille konsistentsil on teatavad külmutamisperioodiga seotud eriomadused. Külmutamine või sügavkülmutamine kuni 12 kuu jooksul ei muuda või organoleptilisi omadusi. Tegelikult on see piimatööstuses laialdaselt kasutatav tava osutunud organoleptiliste omaduste säilitamise seisukohast kasulikuks.

Või pakendamise puhul on lisatud, et maksimaalne müügiühik on 25 kg. Kõnealune säte vastab tavale, mille kohaselt pakendatakse või „Beurre d'Isigny“ suurtesse konteineritesse (puust ämbrid mahutavusega 20–200 l, mida kasutati 18. ja 19. sajandil). Siiski on lubatud transportida võid suurema kaaluga pakendites ühest võitootmisettevõttest teise määratletud geograafilise piirkonna piires.

Spetsifikaadis on säte esitatud järgmiselt:

Need tingimused on osaliselt kantud koonddokumendi punkti 3.5 „Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“.

5.5.    Punkt „Seos piirkonnaga“

Tootespetsifikaadi peatükk „Seos geograafilise piirkonnaga“ on täielikult ümber kirjutatud, et paremini tõendada „Beurre d'Isigny“ ja geograafilise piirkonna seost, muutmata selle seose sisu. See tõendus toob esile eelkõige piimatootmise tingimused ja täpsemalt asjaolu, et sööt, mis põhineb rohu optimaalsel kasutamisel, ja pikal karjatamisperioodil, võimaldab saavutada sellist piimarasva kvaliteeti, mis on sobiv või „Beurre d'Isigny“ valmistamiseks, milleks on vajalik eriline oskusteave. Seetõttu on viide „Beurre d'Isigny“ oleiinhapperikkusele samuti välja jäetud, kuna seda ei peeta eriomaseks.

Punkti „Geograafilise piirkonna eripära“ alla on koondatud geograafilise piirkonna looduslikud tegurid, samuti inimtegurid, mis annavad ülevaate ajaloolisest aspektist ja rõhutavad eripärast oskusteavet.

Punktis „Toote eripära“ on esile toodud teatavad toote kirjelduse osas esitatud elemendid.

Punktis „Põhjuslik seos“ on selgitatud looduslike tegurite, inimtegurite ja toote omavahelist seost.

Kogu KPNi spetsifikaadis esitatud seos on toodud koonddokumendi punktis 5.

5.6.    Punkt „Märgistus“

Selleks et selgitada elemente, mis võimaldavad tarbijal toodet identifitseerida,

—

on lisatud, et päritolunimetusega toodetel peab olema individuaalne märgis, millel on päritolunimetus, ja et märgisel kasutatud tähesuurus moodustab vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevate suurimate tähemärkide suurusest. Seda reeglit ei kohaldata kleebise suhtes, kui päritolunimetus on esitatud mujal märgistusel;

—	pakendile kinnitatud kleebisel esitatavaid sõnu on muudetud järgmiselt: „kontrollitud“ (contrôlée) asemel „kaitstud“ (protégée). Kleebise kinnitab selle eest vastutav ettevõtja;

—	on osutatud, et Euroopa Liidu KPNi logo ja kleebis asetsevad kõrvuti või üksteise kohal ning ei tohi olla eraldatud teiste märgetega.

Välja on jäetud säte, mis käsitleb sõnade „Isigny“ või „Isigny-sur-Mer“ või mõne muu kõnealust piirkonda hõlmava sõna, graafilise elemendi või illustratsiooni kasutamise keelamist spetsifikaadi tingimustele mittevastavate toodete puhul, kuna nimetatud säte ei kuulu spetsifikaadi kohaldamisalasse.

Järgmised lõigud:

on asendatud järgmisega:

See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis 3.6 „Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“.

5.7.    Punkt „Muu“

Peatükis „Liikmesriigi pädev asutus“ on ajakohastatud INAO aadressi.

Peatükis „Taotlejate rühm“ on ajakohastatud rühma kontaktandmeid.

Spetsifikaadi peatükis „Viited kontrolliasutusele“ on ajakohastatud ametiasutuste nime ja kontaktandmeid. Selles punktis on esitatud järgmiste Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: riiklik päritolunimetuste instituut (Institut national de l'origine et de la qualité (INAO)) ning konkurentsi, tarbijakaitseküsimuste ja pettusevastase võitluse peadirektoraat (Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF)). Lisatud on, et sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed on kättesaadavad INAO veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Spetsifikaati on lisatud peatükk „Riiklikud nõuded“. Nõuded on esitatud tabelina, mis sisaldab peamisi kontrollitavaid punkte, nende kontrollväärtusi ja hindamismeetodit.

KOONDDOKUMENT

„Beurre d'Isigny“

ELi nr: PDO-FR-0138-AM01 – 19.10.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Beurre d'Isigny“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Või „Beurre d'Isigny“ on vandlivärvi kuni tulikakollane. Selle kreemjas tekstuur muudab toote hästi määritavaks. Võil on sageli värske koore ja sarapuupähklite aroom. See võib olla ka tekstureeritud, et kasutada seda lehttaina valmistamiseks, samuti võib nimetatud või olla soolane.

Mageda või rasvasisaldus on üle 82 % ja soolavõil üle 80 %.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Selleks et tagada geograafilisele piirkonnale iseloomuliku sööda kaudu tihe seos piirkonna ja toote vahel, tuleb piimalehmi pidada karjamaal vähemalt seitse kuud aastas, põllumajanduslikul majapidamisel peab olema ühe lüpsilehma kohta vähemalt 0,35 ha rohumaad, sealhulgas vähemalt 0,20 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat rohumaad või vähemalt 0,10 ha lüpsipaigast juurdepääsetavat rohumaad, kus antakse loomadele lisaks haljassööta. Igas põllumajanduslikus majapidamises peab olema peamine söödamaa, mille koosluse moodustab vähemalt 50 % ulatuses rohi.

Piimalehmade sööt ei saa täielikult pärineda geograafilisest piirkonnast. Piimalehmade valguvajadust ei ole alati võimalik katta kõnealuses piirkonnas kasvatatava söödaga. Lisaks sellele ei ole võimalik tagada täiendsööda tooraine päritolu. Karja põhisöödaks olevast rohust ja heinast peab vähemalt 80 % (arvestatuna kuivaines aasta kohta) pärinema geograafilisest piirkonnast. Arvestades, et sööda põhiratsioon moodustab umbes 70 % piimalehmade kogusöödast, on sellest piirkonnast pärineva sööda osakaal hinnanguliselt vähemalt 56 %.

Rohi moodustab oma eri vormides vähemalt 40 % põhisöödast vähemalt seitsmekuulisel karjatamisperioodil ning ülejäänud aasta jooksul vähemalt 20 % päevasest põhiratsioonist. Söödalisandite hulk ei tohi ületada 1 800 kg ühe piimalehma kohta kalendriaastas.

Lubatud sööt on: rohi, mais, valmimata teravili või valgurikkad kultuurid (kogu taim), õled, lutsern (kogu taim värskelt või konserveeritult), samuti söödapeet, juurköögiviljad ja suhkrupeedi kuivatatud pressimisjäägid.

Peakapsas, naeris, rüps ja rohelisena jagatud raps, uurea ja selle derivaadid on põhiratsioonis ja täiendsöödas keelatud.

Täiendsöödas on keelatud järgmised toorained:

—	palmi-, maapähkli-, päevalilleseemne- ja oliiviõli naturaalsel kujul või nende isomeerid;

—	piimatooted ja nendest saadud tooted;

—	maismaaloomadest valmistatud tooted ja nendest saadud tooted;

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud tursamaksaõli;

—	mitmesugused komponendid, välja arvatud glükoosimelass.

Iga kogumiskorra piim, mida tootja kasutab või „Beurre d'Isigny“ valmistamiseks, saadakse karjalt, mis koosneb vähemalt 30 % ulatuses Normandia tõugu piimalehmadest, kusjuures kogutud piima määratletakse kui kogu piima, mis on 48 tunni jooksul kogutud ja mida tootja on kasutanud.

Kogumine toimub maksimaalselt iga 48 tunni järel pärast esimest lüpsi. Põllumajanduslikes majapidamistes kogutud piim viiakse otse, ilma ümberlaadimiseta koorimisruumi. Piima kättesaamisel on toorpiima happesus vahemikus 14–16 Dornici kraadi, st pH on vahemikus 6,6–6,85.

Või valmistamiseks kasutatava koore minimaalne rasvasisaldus peab olema vähemalt 35 grammi 100 grammi toote kohta. Või valmistamiseks ei tohi kasutada lahjat koort, toorkoort, steriliseeritud koort ega kõrgkuumutatud (UHT) koort.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima ja või tootmine peavad toimuma punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Võid külmutatakse ja pakendatakse geograafilises piirkonnas.

Või pakendamine on väga oluline toiming, et kontrollida toodete kvaliteeti, kuna rasvasisaldus on tundlik oksüdeerumise suhtes. Seepärast tuleb toode pakendada kiiresti pärast tootmisprotsessi lõppu. Sellest tulenevalt pakendatakse või punktis 4 osutatud määratletud geograafilises piirkonnas müügiühikutena, mis ei ületa 25 kg.

Võid võib külmutada või sügavkülmutada kuni 12 kuu jooksul, kui see on pakitud vähemalt 1 kg ja maksimaalselt 25 kg kaaluvate ühikutena. Tekstureeritud võid võib külmutada hiljemalt 10 päeva pärast valmistamist ja tekstureerimata võid hiljemalt 30 päeva pärast valmistamist.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Igal kaitstud päritolunimetuse „Beurre d'Isigny“ pakendil peab olema individuaalne märgis, millele on kantud päritolunimetus, mille tähtede suurus on vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevate suurimate tähemärkide suurusest.

Ettevõtja on kohustatud liimima pakendile või anumale või sellel esitama kleebise, millel on sõnad „Beurre d'Isigny – Appellation d'Origine Protégée“.

Euroopa Liidu KPNi logo ja kleebis asetsevad kõrvuti või üksteise kohal ning ei tohi olla eraldatud teiste märgetega. Päritolunimetuse miinimumsuurust ei kohaldata kleebise suhtes, kuna see nimetus on juba märgisel esitatud.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Määratletud geograafiline piirkond hõlmab järgmiste departemangude kommuunide territooriumi:

Calvadosi departemang (82 kommuuni):

Canton de Bayeux, kõik kommuunid, välja arvatud Chouain, Condé-sur-Seulles, Ellon, Esquay-sur-Seulles, Juaye-Mondaye, Le manoir, Manvieux, Ryes, Tracy-sur-Mer, Vaux-sur-Seulles, Vienne-en-Bessin.

Trévièresi kanton, kõik kommuunid, välja arvatud La Bazoque, Cahagnolles, Cormolain, Foulognes, Litteau, Planquery, Sainte-Honorine-de-Drucy, Sallen.

La Manche'i departemang (93 kommuuni):

Agon-Coutainville'i kanton, järgmised kommuunid: Auxais, Feugères, Gonfreville, Gorges, Marchésieux, Nay, Périers, Raids, Saint-Germain-sur-Sèves, Saint-Martin-d'Aubigny, Saint-Sébastien-de-Raids.

Bricquebeci kanton, järgmised kommuunid: Etienville, Les Moitiers-en-Bauptois, Orglandes.

Carentan-les-Maraisi kanton, kõik kommuunid.

Créancesi kanton, kommuunid Montsenelle (üksnes endiste kommuunide Coigny, Prétot-Sainte-Suzanne, Saint-Jores territoorium), Le Plessis-Lastelle.

Pont-Heberti kanton, kõik kommuunid, välja arvatud Bérigny, Saint-André-de-l'Epine, Saint-Georges-d'Elle, Saint-Germain-d'Elle, Saint-Pierre-de-Semilly.

Saint-Lô-1 kanton, kõik kommuunid, välja arvatud Agneaux, Le Lorey, Marigny-Le-Lozon (üksnes endise kommuuni Lozon territoorium), Le Mesnil-Amey, Saint-Gilles, Saint-Lô.

Valognesi kanton, kõik kommuunid, välja arvatud Brix, Huberville, Lestre, Lieusaint, Montaigu-la-Brisette, Saint-Germain-de-Tournebut, Saint-Joseph, Saint-Martin-d'Audouville, Saussemesnil, Tamerville, Valognes, Vaudreville, Yvetot-Bocage.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

„Beurre d'Isigny“ geograafiline tootmispiirkond on kaardil vaadates kaarja kujuga, kaetud settekivimitega ja asub madalal kõrgusel (< 50 m). See ala nimega Col du Cotentin kujutab endast geoloogilist üksust, mida on kujundanud merest tulenevad arvukad üleujutused ja mere taandumised. Piirkonnas eristatakse Bas Pays'd (madal ala), mille on moodustanud suured sooldunud ja settelised märgalad, mis on kuivendatud, kuid üleujutatavad, Haut Pays (kõrge ala) hekimaastikust, mis koosneb kõrgendikust ja lubjakivisaarekestest ning madalatest savistest ja kivistest küngastest idas. Pinnase üks peamisi omadusi on mere- ja jõesetted, mis asuvad peamiselt Veys' lahes ja sellesse suubuvate jõgede orgudes,

Col du Cotentini kliimat peetakse mõõdukaks ookeanikliimaks, kus sademete hulk on ligikaudu 800 mm ja need on jaotunud rohkem kui 170 päeva peale aastas. Suvised temperatuurid on jahedad ja talved on üsna mahedad, temperatuurid kõiguvad vähem kui Saint-Lôs või Caenis. Niiske, udune ja mahe kliima on tasasest maastikust tulenevalt homogeenne. Ookeani mõju näitab ka see, kui tähtsad on soolased mereaurud karjamaadele.

Col du Cotentin on üks Normandia rohumaakeskustest, mis oli olemas juba enne, kui Normandias alustati 1800. aastal põllumaade rohumaadeks muutmist. Veisekasvatajad muutsid Isigny piirkonna mainekaks rohumaade alaks, mida Normandia Assotsiatsioon iseloomustas 1874. aastal kui „rikkalikud karjamaad, tõelised koore- ja võiallikad“.

Cotentini veisekasvatajad hakkasid alates 19. sajandi keskpaigast kaitsma Cotentini tõu (millest saab Normandia tõu peamine liin) puhtust peamiselt selle kohaliku tõu piimatootmisjõudluse tõttu. Kuid see „tõuhälli“ staatus kahjustas kohalikke veisekasvatajaid, kes ei võtnud kohe kasutusele kunstlikku seemendamist ja pöördusid tagasi tootliku ja homogeense tõu Prim'Holstein juurde.

Col du Cotentini elanikud seostasid selle, kuidas piimakari rohtu parimal viisil kasutab, kiiresti piima väärindamisega või tootmise ja turustamise teel.

Tänapäeval moodustab rohumaade rohi endiselt piimalehmade põhisööda. Loomad on karjamaal vähemalt seitse kuud ja söövad ülejäänud aasta vältel neile sobival kujul antavat rohtu. Tootjate pühendumus Normandia tõule, mis sobib tänu rasva- ja valgurikkale piimale suurepäraselt ka või tootmiseks, võimaldab kasvatada geograafilises piirkonnas arvukalt nimetatud tõugu veiseid.

Tootmisalane oskusteave hõlmab järgmist: värske piim säilitatakse, hoides madalat temperatuuri laudast kuni võitootmisettevõtteni, piima kogutakse regulaarselt, rakendatakse bioloogilist hapendamisprotsessi, kus kõigepealt piim pastöriseeritakse ja seejärel lisatakse piimhappebakterid, pärast seda piim kooritakse ja klopitakse.

Või „Beurre d'Isigny“ on kreemjas ja kergesti määritav. Pärast tekstureerimist on tegemist tihke ja vormitava võiga, mille mass ei ole rasvane, kleepuv ega murduv. Või on talvel ühtlaselt vandlivärvi ja karjatamisperioodil tulikakollane ning selle lõhnabuketis on noodid, mis meenutavad värsket koort. Selle peenes maitsekoosluses võib esineda metspähklinoote.

Geograafilise piirkonna paiknemisest (mere lähedus) ja morfoloogiast (kõrgendike puudumine) tulenevad sademete korrapärane jaotus aasta lõikes ja mahedad temperatuurid isegi talvel. Need tegurid soodustavad nii rohu kasvu kogu aasta vältel kui ka loomade pikka karjatamisperioodi. Savi- ja lubjamullad, mis on tekkinud hiljutisest merelisest settest ja milles on rohkelt mineraalaineid, annavad nimetatud rohumaadele rikkaliku koosluse, samas kui Haut-Pays'i liivsavimuld on suurepärane niiskuse reguleerija, mis soodustab rohu korrapärast võrsumist.

Geograafilisest piirkonnast pärit piima rasva kvaliteet saavutatakse kombineerides rohusööta, mis tagab päritolunimetuse organoleptilised omadused ja või eeldatava määritavuse, suurema energiasisaldusega söödaga, soodustades seega suurte rasvaosakeste tootmist, mis võimaldab kinnistada piimas rohust saadud aroomiühendeid.

Võid „Beurre d'Isigny“ iseloomustab seega piirkonna rohu optimaalne kasutamine ja piimakarja pikk karjatamisperiood ning talvine sileeritud sööt, millele lisandub muud liiki sööt. Sööda transport Bas-Pays'lt Haut-Pays' suunas ja selle säilitamine on traditsiooniline tegevus, mis tuleneb nende põllumajanduslike majapidamiste geograafilisest asukohast, mis tavapäraselt paiknevad Haut-Pays's, kuid millel on karjamaid ka Bas-Pays's.

Tänu sellele söödale, mida osaliselt Normandia tõugu karjale antakse, saadakse kvaliteetset piima, mille rasvasisaldus annab tootele suurepärase kreemja konsistentsi.

Lisaks sellele annab karotenoidide sisaldus piirkonna rohumaade rohus karjatamisperioodil võile tulikakollase värvuse.

Selliste või traditsiooniliste tootmismeetodite säilitamine, kus on välistatud aroomiainete ja piimhappe lisamine, ning kus kasutatakse hapendatud koort ja kloppimist, aitab suuresti kaasa piimakarjalt saadava tooraine omaduste väljendamisele. Toodete edu põhjuseks on ka kaubandussuhete säilitamine riigi territooriumil asuvate koorejaamade, piirkondlike toitlustusettevõtete ja eksporditurgude vahel.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-ba1010a1-bc3a-4468-a1d2-7578d8fd5494