(1)

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest („Euratom“) välja astuda vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50, mida kohaldatakse Euratomi suhtes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a kohaselt.

(2)

22. mail 2017 andis nõukogu komisjonile loa alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku.

(3)

Läbirääkimisi peeti vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. aprilli ja 15. detsembri 2017. aasta ja 23. märtsi 2018. aasta suunistele üldeesmärgiga tagada Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine liidust ja Euratomist.

(4)

14. novembril 2018 saatis Euroopa Komisjoni president Euroopa Ülemkogu eesistujale Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu („väljaastumisleping“) eelnõu, mille suhtes Ühendkuningriigi valitsus oli väljendanud oma heakskiitu. 22. novembril 2018 esitas Euroopa Komisjoni president Euroopa Ülemkogu eesistujale Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikku käsitleva poliitilise deklaratsiooni („poliitiline deklaratsioon“) kavandi, milles oli lepitud kokku läbirääkijate tasandil ning mille suhtes oli olemas ka põhimõtteline kokkulepe poliitilisel tasandil, tingimusel et juhid teksti kinnitavad.

(5)

25. novembril 2018 kinnitas Euroopa Ülemkogu väljaastumislepingu ja kiitis heaks poliitilise deklaratsiooni.

(6)

11. märtsil 2019 saatis Euroopa Komisjoni president Euroopa Ülemkogu eesistujale väljaastumislepinguga seotud instrumendi ja poliitilist deklaratsiooni täiendava ühisavalduse, milles olid leppinud kokku peaminister May ja Euroopa Komisjoni president Juncker ning mille kinnitas Euroopa Komisjon samal päeval. 21. märtsil 2019 kiitis Euroopa Ülemkogu mõlemad dokumendid heaks.

(7)

Vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine väljaastuva liikmesriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(8)

20. märtsi 2019. aasta kirjas esitas Ühendkuningriik taotluse pikendada ELi artikli lepingu artikli 50 lõikes 3 ettenähtud tähtaega kuni 30. juunini 2019, et viia väljaastumislepingu ratifitseerimine lõpule.

(9)

21. märtsil 2019 nõustus Euroopa Ülemkogu pikendama tähtaega kuni 22. maini 2019, tingimusel et Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoda kiidab järgneval nädalal väljaastumislepingu heaks. Euroopa Ülemkogu nõustus juhul, kui nii ei peaks toimuma, pikendama tähtaega kuni 12. aprillini 2019 ning märkis, et ta ootab, et Ühendkuningriik annab enne 12. aprilli 2019 Euroopa Ülemkogule kaalumiseks teada oma edasistest plaanidest.

(10)

Selle tähtaja pikendamise tagajärjel jääb Ühendkuningriik liikmesriigiks, kellel on kõik aluslepingutes ja liidu õiguses sätestatud õigused ja kohustused. Kui Ühendkuningriik on 23.–26. mail 2019 endiselt liikmesriik, on tal kohustus korraldada Euroopa Parlamendi valimised kooskõlas liidu õigusega. Tuleb märkida, et Ühendkuningriik peab kuulutama valimised välja 12. aprilliks 2019, et korraldada sellised valimised.

(11)

Selline pikendamine välistab igasuguse läbirääkimiste taasalustamise väljaastumislepingu üle. Ühendkuningriigi mis tahes ühepoolne kohustus, avaldus või muu akt peaks olema kooskõlas väljaastumislepingu sätete ja mõttega.

(12)

Vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 4 ei ole Ühendkuningriik osalenud käesolevat otsust puudutavatel Euroopa Ülemkogu aruteludel ega otsuse vastuvõtmisel. Siiski, nagu on märgitud Ühendkuningriigi alalise esindaja Euroopa Liidu juures Sir Tim Barrow 22. märtsi 2019. aasta kirjas, on Ühendkuningriik nõustunud vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 kõnealuses artiklis osutatud tähtaja pikendamisega ja käesoleva otsusega,